Põiehäired ja nende ravi

Inga Zopp

SM Keskus

Lääne -Tallinna Keskhaigla

Urotrakti anatoomia

Neerud

1 – 2 ml/min

Põis

Normaalne maht

350 – 450 ml

4 – 6 x ööpäevas

Sfinkterid

Vaagnapõhja lihased

Põiehäired, inkontinents

Inkontinents –tahtele allumatu uriini leke, mis on muutunud inimesele sotsiaalseks ja hügieeniliseks probleemiks

~5-8% kogu elanikkonnast

Naistel sagedamini kui meestel

15-30% vanematel naistel

50% hooldekodudes

50% õdede koduvisiitide patsientidest

Põietegevuse kontroll

Tsentraalne kontroll

pons (lüliti)

Perifeerne kontroll

sümpaatiline NS – lõõgastab detruusorit, soodustab sfinkterite kontraktsiooni

parasümpaatiline NS – detruusori kontraktsioon

somaatilised närvid –vaagnapõhja lihased, välimine sulgurlihas

Urineerimine

Kogumisfaas

tühjendamine on reflektoorselt takistatud

madal põiesisene rõhk (silelihaste plastilisus)

uriini kogus 350 – 500 ml → põiesisese rõhu

tõus → algab tühjenemisfaas

Urineerimine II:

Tühjenemisfaas

rõhuretseptorid aktiveeruvad →

sümpaatilise NS ja somaatiliste kiudude

inhibeerumine

ureetra sfinkter lõõgastub

põie kontraktsioon → põiesisese rõhu tõus

→ urineerimine

Inkontinentsus

Stressinkontinents

Tunginkontinents

Segatüüpi

(stress+tunginkontinents)

Ülevooluinkontinents

Totaalne inkontinents

Stressinkontinents

Uriini leke kõhusisese rõhu tõusul ilma detruusori kontraktsioonita

Ravi:

vaagnapõhja lihaste treening

põietreening

urineerimisgraafik

kaitsesidemed

Detruusori hüperrefleksia → tunginkontinents

Uriinileket põhjustab põielihase kontraktsioon, kui inimene püüab mitte urineerida

Sagenenud urineerimine,

kiire vajadus,

pakitsus→leke

Öine (alla)kusemine

Detruusori hüperrefleksia II

Ravi:

ravimid

põietreening/põiekaart

vaagnapõhja lihaste treening

PEK

kaitsesidemed

kirurgiline ravi

Uriini retensioon

Osaline või täielik

Inkontinents on tingitud ülevoolust (ilma

detruusori kontraktsioonita)

Põhjused:

neuroloogilised

farmakoloogilised

anatoomiline takistus

kortikaalne

Uriini retensioon II

Ravi:

PEK

urineerimisgraafik

püsikateeter

epitsüstostoom

α-adrenoblokaatorid (Prasozin)

kaitsesidemed

kirurgiline ravi

Jääkuriin

Normaalselt ei ole

Lubatav max kogus

100 ml

Mõõtmine:

peale iseseisvat

urineerimist

kateetriga

BladderScanneriga

Riskid seoses jääkuriiniga

Põie limaskesta ärritus → urineerimise sagenemine

Sagedased tsüstiidid

Põiekivid

Neerukahjustus

Puhas enesekateteriseerimine

1972 Lapides

Puhas versus steriilne

kateteriseerimine

1 – 6 x ööpäevas

1 kateetri kasutusaeg

max kuni 1 nädal

Max ühekordne

uriinikogus 500 ml

Kodune eneseabi inkontinentsi korral

Päevik

jälgida 1 – 2 nädala vältel sümptomeid ja

inkontinentsi episoode

Regulaarselt WC-sse

Sobiv riietus

Öösel vajadusel kusepudel, potitool

Treeningud

Kõhukinnisuse ravi

Tsüstiidid ehk põiepõletikud

Väga sagedased

Sageli ei pruugi sümptomid olla selgelt

äratuntavad

Riskifaktorid:

Suur kogus jääkuriini

Ebaadekvaatne vedelikutarbimine

Lamatised

Alimentaarne nälgus

Halb isiklik hügieen

Tsüstiidid II

Ravi, profülaktika:

Vedelikutarbimine

Leesikatee

Tablettravi

Jõhvika- või õunamahl

Asümptomaatilisi

komplitseerumata

tsüstiite sageli tablett-

raviga ei ravita

SM-le iseloomulikud põieprobleemid

sage urineerimine

öine urineerimine

inkontinents

raskused urineerimise alustamisel

raskused põie tühjendamisel

– - osaline või täielik uriinipeetus

jääkuriin

tsüstiidid

Ravi üldpõhimõtted

medikamentoosne ravi (ehk ravi ravimitega)

retensioonitüüpi põiehäirete (ehk uriinipeetusega põiehäirete) ravivalik nr.1 –puhas enesekateteriseerimine

treeningud; kaitsesidemed

vajadusel pikaajaliste kateetrite, kirurgiliste meetodite kasutamine NB!!! Mida varasem ja süstemaatilisem on ravi, seda paremat ja pikaajalisemat tulemust võib loota

Tänan tähelepanu eest!