View
4
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Romantism II Inglise romantism (luule, “Frankenstein”)
Koostanud A. Oidsalu
TPL 2010
WILLIAM BLAKE
William Blake (1757 –1827) Inglise kirjanik ja kunstnik; kaasajal tunnustust ei leidnud, hiljem kuulutati vararomantismi geeniuseks; andekas nii luuletaja kui kunstnikuna; varasemate luulekogude tekstid söövitas koos joonistustega vaskplaadile; Blake’i illustratsioonid Dante “Jumalikule komöödiale” ja vana testamendi Iiobi raamatule on maailmakuulsad; Blake’i luule on filosoofiline.
William Blake Nooruses oli mõjutatud Suure Prantsuse revolutsiooni ideaalist (nagu paljud romantilised luuletajad);
tema loomingut iseloomustab mäss inimest alandavate normide ja tabude vastu – luulekogu “Kogemuste laulud”, kuulsaim luuletus “Tiiger”;
hilisemas luules ja kunstis valitsesid prohvetlik-müstilised nägemused;
värsivorm oli kaasajal uudne ja erandlik: pikk blank- * või vabavärss.
___________
* ingl blank verse – riimita värss, harilikult viiejalaline jamb W. Blake, The Ghost of a Flea,
1819-20
W. Blake “Tiiger”
William Blake’i teoseid
Kaini ja Abeli lugu: Aadam ja Eeva
leiavad Abeli surnukeha (1825)
Saatan vaatab Aadamat ja Eevat teineteist hellitamas, 1808,
Illustartsioon J. Miltoni “Kaotatud paradiisile”
JÄRVEPOEEDID
Järvepoeedid ehk leikistid
Inglise romantilised luuletajad
◦ William Wordsworth,
◦ Samuel Coleridge,
◦ Robert Southey
said tuntuks nn järvepoeetidena (Lake Poets), sest elasid lähestikku Loode-
Inglismaa Järvedemaal (The Lake District)
Keswick
Järvedemaa, The Lake District – maaliline mägine ala
Loode-Inglismaal
Lakeland
Windermere
William Wordsworth (1770–1850)
inglise romantiline
luuletaja;
järvepoeet e leikist;
pälvis õuepoeedi
(Poet Laureate)
ametliku tiitli ja
stipendiumi;
klassikuks on saanud
eeskätt
looduslüürikuna.
1798
William Wordsworth
avaldas koos Coleridge’iga
“Lüürilised ballaadid”, mille
eessõnast sai romantismi
manifest,
täiendas hiljem eessõna
kirjutisega luule iseloomust ja
missioonist: ◦ luuletaja on prohvet, mineviku ja
tuleviku nägija;
◦ luule tähendab vastutust;
◦ kujutlus, fantaasia ja intuitsioon
on luules tähtsam kui mõistus.
1842
Samuel Coleridge (1772–1834)
inglise romantiline luuletaja;
järvepoeet e leikist;
looming on kasinavõitu,
suuremat osa teoseid tal lõpetada
ei õnnestunud;
Coleridge oli narkomaan,
tarvitas oopiumi (nn
psühhedeeliline kunst – loodud
narkootiliste ainete uimas);
tuntuim terviklik luuletus “Vana
meremehe jutustus” (7 osa) on
ballaadilik, müstiline, tulvil
salapära ja sümboleid;
Coleridge’i iseloomustabki
müstikasse kaldumine,
sümbolism.
Robert Southey (1774–1843)
inglise romantiline luuletaja;
järvepoeet ehk leikist;
pälvis õuepoeedi (Poet Laureate) ametliku tiitli ja
stipendiumi, nautis ajastu
esipoeedi aupaistet, kuid on
järelpõlvede silmis oma
hiilguse kaotanud;
tema teeneks on eksootilise,
sealhulgas Ida-ainelise poeemi
žanri toomine romantilisse
luulesse.
BYRON
Lord George Gordon Noel
Lord George Gordon Noel Byron
(1788–1824)
inglise poeet ja esiromantik,
kuulus mitte üksnes oma
luule (peateosed “Childe
Haroldi palveränd” ja “Don
Juan”), vaid ka
maailmavaate ja Kreeka
vabadussõjas lõppenud
kireva elu tõttu.
Byroni mõju kaasaegsetele ja
lähimatele järgijatele on
märkimisväärne. Lord Byron Albaania rahvarõivais,
Thomas Phillips, 1813.
Byroni vanemad
Isa kuulus põlisesse aadlisuguvõssa, hülgas perekonna.
10-aastaselt sai Byron vanaisalt päranduseks lorditiitli,
suguvõsa päruslossi ja valdused.
Lochnagari mägi Šotimaal
Lapsepõlv Šotimaa looduse keskel kajastus ka Byroni loomingus.
Lord Byron
… lonkas pisut, kuid
oli hea ujuja ja
ratsutaja;
… sai hea hariduse
elitaarsest Harrow’
poistekoolist ja
Cambridge’i
ülikoolist (oskas hästi
ladina ja kreeka
keelt, tundis
antiikmütoloogiat);
… reisis palju.
Byron
… oli tõeline vabaduse
eestkostja;
… oli skeptiline
pessimist;
… näitas üles
hoolimatust
moraalinormide
suhtes;
… tundis end
aristokraatide
seltskonnas võõrana;
… põlastas seltskonda
ja selle seisusereegleid. Lord Byron (autor Thomas Phillips)
Byron ja poliitika Byron
… sekkus poliitikasse ja kogus
endale vihamehi;
… esines Lordidekojas
masinapurustajate ja iiri rahva
vabaduse kaitseks;
… võitles Itaalia kodusõjas
karbonaaride poolel;
… osales Kreeka vabadussõjas
Türgi ikke vastu – Kreekas ta
ka haigestus ja suri.
Lord Byron (1803),
Marie Louise Élisabeth
Vigée-Lebrun
Byronism
Lord Byroni portree.
Sir Thomas Lawrence
Byronismist, mis tähendas
üksikisiku piiramatu
vabaduse ülistamist ja
kõikide sotsiaalsete raamide
põlgamist, sai kaasaja
suurmood kogu Euroopas.
Byronismi mõiste on
tuletatud Byroni
romantilisest kangelasest,
pessimistlikust
üksikmässajast, kes võitles
armastuse ja vabaduse eest,
tajudes, et ühiskond kätkeb
endas peamiselt orjamoraali.
Byroni eraelu
Lady Caroline
Lamb kirjutas
oma1812. a aset
leidnud armuloost
Byroniga raamatus
“Glenarvon”, et
Byron oli “mad,
bad and dangerous
to know”.
… andis alust keelepeksuks;
tal oli elu jooksul suur hulk kõiksugu armulugusid;
seltskonnast väljatõugatuna lahkus ta 1816 kodumaalt;
Byroni eraelu
Augusta Leigh, Byroni õde
1813 tekkis Byronil intiimsuhe oma poolõe Augusta Leigh’ga;
Augustale on pühendatud hulk luuletusi;
skandaalse suhte varjamiseks flirtis ta mitme teise naisega ja abiellus (1815) ebaõnnestunult Annabella Milbanke’iga.
Byroni eraelu Byroni esimene abikaasa
Annabella;
1815. a sõlmitud abielu
oli õnnetu ja lõppes
ruttu;
neil oli tütar Augusta
Ada;
Annabella katkestas
abielu pärast seda, kui
Byron olevat teda
relvaga ähvardanud ja
soovinud, et naine ja
nende tütar oleks
surnud (põhjusel, et
naine oli leiborist). Anne Isabella Milbanke (1812)
1816. suvi Šveitsis
Byron üüris villa Šveitsis Genfi järve ääres;
seal kirjutas ta “Childe Haroldi palverännu” III
laulu;
lähistel elas P. B. Shelley oma tulevase abikaasa ja
selle poolõega;
koos veedeti lõbusalt aega, kirjutati, loeti,
võisteldi õudusjuttude kirjutamises.
P. B. Shelley luuletus: Byronile
Oo, Võimas Vaim, kui maru pilliroost
sa üle oled meie ajastust,
kuid jagu ei saa oma vihahoost.
1816. suvi Šveitsis
Diodati villa Šveitsis Genfi järve ääres
Byron üüris villat 1816. a suvel
Mary Shelley ja Percy Bysshe Shelley
1840 1819
Byroni looming
Teemad:
◦ loodus
◦ üksindustunne
◦ maailmavalu
◦ vabadus
◦ armastus
◦ rahva
vabadusvõitlus
◦ poliitika
Teosed:
◦ poeem “Childe Haroldi
palveränd”
◦ satiiriline poeem “Inglise
bardid ja šoti kriitikud”
◦ Ida-poeemid (nt
“Korsaar”)
◦ värssromaan “Don Juan”
◦ müsteerium “Kain”
◦ lüürika
Poeem
“Childe Haroldi
palveränd”
selle teosega sai Byron
kuulsaks;
tegu on poeetilise
reisipäevikuga, kus
kajastuvad muljed
reisist Lõuna-
Euroopasse;
Teose tiitelleht (u 1825)
Poeem “Childe Haroldi palveränd”
… oli omal ajal menukas, sest kujutas kaasaegseid ühiskondlik-poliitilisi sündmusi;
… püüdis üldistada kaasaja maailmasündmusi;
… sisaldab intiimseid seiku, lüürilisi loodus- ja armuelamusi;
teosele on iseloomulik ladus värsistus ja hoog;
Childe Harold's Pilgrimage
J.M.W. Turner, 1823
Childe Harold Childe oli vanasti
noore aadliku tiitel Inglismaal; kõrgaadliku noorem järeltulija;
peategelane Childe Harold on elupõletaja, Inglismaa seltskonnaelus pettunud, salapärane ja endassetõmbunud aadlinooruk;
Byroni kangelane võtab teekonna jalge alla hingerahu leidmiseks – sellele viitab “palveränd”
“Childe Haroldi palveränd”
Peategelane pole Byroni
jaoks väga oluline:
jutustamishoos unustab
ta paiguti peategelase ja
sündmustele annab
hinnanguid autor ise;
III laulus kahaneb
kangelase osa veelgi, IV
laulus loobub ta temast
sootuks.
Childe Harold albaania rahvarõivais
Byroni loomingu eripära
looming sageli pilklik, avameelne, humoorikas-
satiiriline, hoogne, vaimukas, seltskonda õrritav;
loodus = vabadus;
loodus, vabadus ↔ materiaalsed huvid, ratsionaalne
ühiskond;
lüüriliselt kujundlik;
Ida-poeemides eksootiline aines.
Pildi autor C. Turner
Värssromaan “Don Juan”
satiiriline laad;
meenutab kelmiromaane;
eepiline teos, kuhu satiiri kõrval mahub ka filosoofilisi mõtisklusi ja lüürilisi episoode;
seiklejast kangelane kulgeb lähimineviku Euroopas, peegeldades poliitilis-ühiskondlikke olusid;
Byron lisas naistekütist don Juanile uusi jooni: tema kangelane on siiras looduslaps, kes oma naiivsuse tõttu mõnessegi täbarasse olukorda satub ja pole ise mitte niivõrd võrgutaja, kuivõrd võrgutatav;
Värssromaan “Don Juan”
lihtne ja inimlik don Juan
vastandub jäikadele
seltskonnanormidele,
võltsile silmakirjatsemisele
ja intriigidele, mis
ühiskonnas valitsevad;
autor kirjeldab Juani
lapsepõlve ja kasvatust;
Juan on tavaline inimene
oma puuduste ja
nõrkustega, ta saadetakse
armuintriigide pärast
kodust minema. 19. saj pärit illustratsioon Byroni teosele
Värssromaan “Don Juan”
Eugene Delacroix
Don Juani laevahukk (1840)
(Byron “Don Juan”, II laul)
Värssromaan “Don Juan”
Reisil elab noormees üle laevahuku, ta päästab mereröövli tütar Haidée. Don Juan armub neiusse, kuid Haidée isa müüb ta türklastele orjaks.
Haidée leiab don
Juani
Byron don Juanina koos Haidéega, (1831) Autor Alexandre-Marie Colin
Värssromaan “Don Juan”
Byron paiskab oma kangelase ühest
koomilis-grotesksest olukorrast teise:
nt Vahemerel piraatide kätte vangi
langenud don Juan müüakse Türgi
orjaturul donja Juanaks ümber
riietatuna sultani haaremisse, kus ta
oma mehelike norsetega naistesummas
suurt segadust tekitab.
Värssromaan “Don Juan”
Byron laseb oma
kangelasel sattuda
Izmaili alla, mida
piirab parasjagu Vene
väepealik Suvorov,
seejärel Katariina II
õukonda;
sealt pagendatakse ta
diplomaatilisele
missioonile
Inglismaale.
Teos jäi lõpetamata.
Lord Byron surivoodil
J.-D. Odevaere, u 1826, Groeninge Museum, Brugge
Loorberipärg, mõõk, lüüra ja poeemide pealkirjad väljendavad
ülimat lugupidamist. Lina varjab Byroni vigast paremat jalga.
Inglaste film Byronist
http://www.youtube.com/watch?v=QzfC_JVFL9w&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=jYFWOUk_I1k&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=K3jWo-hIVAs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=X7OLEGA9Ee4&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=Cxyr7fai4eU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JkwVBYqyNtA&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=V8CUWLJceDU&feature=relate
d
http://www.youtube.com/watch?v=RxoC4XJeHGg&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=RTm0XHQ8R10&feature=relate
d
http://www.youtube.com/watch?v=d2rm683AqPs&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=t1KXr4__hTY&feature=related
JOHN KEATS,
PERCY BYSSHE SHELLEY
John Keats (1795–1821)
inglise romantiline
luuletaja;
jäi maailma silmis
mõnevõrra Byroni varju;
luulet läbib iluihalus;
vahetu päevapoliitika jäi
tema luulest välja;
meisterlik loodusluule;
suri väga noorelt – 25-
aastaselt;
Percy Bysshe Shelley (1792–1822)
inglise romantiline luuletaja;
mässu- ja revolutsioonimeelne;
jumaluse kui rahvust pimestava ja
orjastava dogma äge vastane;
unistas intellekti püsivast liidust ilu ja
armastusega (“Hümn vaimsele ilule”);
nimetab luuletajaid maailma
tunnustamata kohtunikeks;
luuletajaid peab suurimateks filosoofideks,
luulet jumalikuks;
lüüriline värssdraama “Vabastatud
Prometheus”;
Looduslüürika: “Ood läänetuulele”,
“Lõokesele”, “Pilv”;
musikaalne luule.
Percy Bysshe Shelley (1792–1822)
Percy Bysshe Shelley Carcallas rooma termide juures, autor Joseph Severn (1845)
Percy Bysshe Shelley (1792–1822)
skandaalne eraelu:
◦ 19-aastaselt abiellus 16-aastase koolitüdrukuga,
abielu jooksis karile;
◦ 1814 tutvus Mary Godwiniga, kellega tegi reisi
Mandri-Euroopasse;
◦ 1816 sündis Maryga poeg, lahutamata naine Harriet
tegi enesetapu (uputas end tiiki), nende lapsed
võõrandati isast;
◦ abielu Maryga;
◦ Shelleyd viibisid Šveitsi Alpides, tutvusid ja sõbrunesid
Byroniga;
◦ 1818 lahkusid Shelleyd jäädavalt Inglismaalt.
◦ Shelley uppus õnnetul jahisõidul 29-aastaselt.
“FRANKENSTEIN”
Mary Shelley
Mary Shelley (1797–1851)
P. B. Shelley abikaasa;
Shelley’de sõprusest Byroniga on inspireeritud Mary Shelley kuulsaim romaan “Frankenstein ehk Moodne Prometheus” – gooti õudusromaanide laadis ulmeromaan.
“Frankenstein” Šveitsi arsti Frankensteini
kinnisidee on luua tehisinimene.
Ta paneb laibaosadest kokku olendi ja äratab ta elektrilöökide abil ellu.
Mary Shelley ei ole huvitatud tehisinimese loomise teaduslik-tehnilisest küljest, talle pakuvad huvi ettevõtmise moraalsed ja psühholoogilised tagajärjed.
Romaani tuumaks on kohkumus täideviidud teo ja õudustunne kordaläinud eksperimendi pärast, hirm loodusteaduste plahvatusliku arengu ees.
Frankenstein on moodne Prometheus.
“Frankenstein”
Õudusjuttu hoiab koos
sünge, halastamatu pinge,
mis väljendab igavest
süütunnet, sest tööle
pandud masinavärki pole
võimalik enam kontrollida.
Victor Frankensteini
loodud koletis jätab
veriseid jälgi poolde
Euroopasse ja pääseb
lõpuks tagaajajate käest.
Monstrum kahetseb oma
kuritegusid ja autor annab
talle võimaluse oma lugu
jutustada.
Illustratsioon Mary Shelley romaanile
(esmatrükk 1818)
Autor Theodore Von Holst (1810-1844)
London 1831
Mary Shelley idee on selles, et inimene, isegi tehisinimene on loomult hea, aga vähene hoolitsus, poolehoiu puudumine, saamata jäänud haridus lükkavad ta kurjuse käte vahele.
Kuna tehisinimesel on groteskne ja inetu välimus, mis ajab kõigile hirmu nahka, peab ta elama üksinduses ja metsistub.
“Ükski surelik ei suutnud seda jubedat olendit vaadata. Elluäratatud muumia ei oleks ka õudsem välja näinud kui see monstrum. Mu pulss lõi nii kiiresti ja tugevasti, et tundsin tuksumist kõigis soontes. Õõvaga segunes kibe pettumus. Unistustest, mis olid mulle nii pikka aega rõõmu ja lõõgastust pakkunud, oli nüüd saanud põrgu. Milline järsk muudatus, milline täiuslik lüüasaamine.” “Olin rahumeelne ja hea, õnnetus tegi minust saatana. Tee mind õnnelikuks, siis olen ma jälle vooruslik.” Frankenstein on koletise palvel valmistamas tehisnaist, kuid hakkab kartma: “Lurjus nägi, et hävitasin olendi, kelle ilmumisega ta oli sidunud oma õnnelootused, ning ta kadus, ise kuratlikust meeleheitest ja kättemaksust ulgudes.”
“Frankenstein” kinolinal
Kino “lapsendas” Frankensteini: romaani põhjal on tehtud üle 400 mängu- või telefilmi.
http://www.youtube.com/watch?v=TcLxsOJK9bs
http://www.youtube.com/watch?v=oAECvT6JsEY&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=O-aCcHvhqFc&feature=related
1910 – esimene
“Frankensteini”
filmiversioon
“Frankenstein”
James Whale’i
maailmakuulsas
filmis aastast
1931 mängis
monstrumit Boris
Karloff.
https://www.youtube.com/watch?v=p5HCmd-Rjvc
Monty Pythoni variatsioon:
https://www.youtube.com/watch?v=2p5AG0Tqh3A
Film “Frankensteini needus” (1957)
Inglise filmi režissöör on Terence Fisher
Allikad Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. 19. sajand. Romantism. Realism”,
Avita 2006
Jüri Talvet “Maailmakirjandus. 2. osa: Romantismist
postmodernismini”, Koolibri 1999
“Paarid” sarjast “50 klassikut”, TEA
“Romaanid 16. –19. sajand” sarjast “50 klassikut”, TEA
Interneti-avarused: Wikipedia jm
Recommended