Romantism II Inglise romantism (luule, “Frankenstein”)

Koostanud A. Oidsalu

TPL 2010

WILLIAM BLAKE

William Blake (1757 –1827) Inglise kirjanik ja kunstnik; kaasajal tunnustust ei leidnud, hiljem kuulutati vararomantismi geeniuseks; andekas nii luuletaja kui kunstnikuna; varasemate luulekogude tekstid söövitas koos joonistustega vaskplaadile; Blake’i illustratsioonid Dante “Jumalikule komöödiale” ja vana testamendi Iiobi raamatule on maailmakuulsad; Blake’i luule on filosoofiline.

William Blake Nooruses oli mõjutatud Suure Prantsuse revolutsiooni ideaalist (nagu paljud romantilised luuletajad);

tema loomingut iseloomustab mäss inimest alandavate normide ja tabude vastu – luulekogu “Kogemuste laulud”, kuulsaim luuletus “Tiiger”;

hilisemas luules ja kunstis valitsesid prohvetlik-müstilised nägemused;

värsivorm oli kaasajal uudne ja erandlik: pikk blank- * või vabavärss.

___________

* ingl blank verse – riimita värss, harilikult viiejalaline jamb W. Blake, The Ghost of a Flea,

1819-20

W. Blake “Tiiger”

William Blake’i teoseid

Kaini ja Abeli lugu: Aadam ja Eeva

leiavad Abeli surnukeha (1825)

Saatan vaatab Aadamat ja Eevat teineteist hellitamas, 1808,

Illustartsioon J. Miltoni “Kaotatud paradiisile”

JÄRVEPOEEDID

Järvepoeedid ehk leikistid

Inglise romantilised luuletajad

◦ William Wordsworth,

◦ Samuel Coleridge,

◦ Robert Southey

said tuntuks nn järvepoeetidena (Lake Poets), sest elasid lähestikku Loode-

Inglismaa Järvedemaal (The Lake District)

Keswick

Järvedemaa, The Lake District – maaliline mägine ala

Loode-Inglismaal

Lakeland

Windermere

William Wordsworth (1770–1850)

inglise romantiline

luuletaja;

järvepoeet e leikist;

pälvis õuepoeedi

(Poet Laureate)

ametliku tiitli ja

stipendiumi;

klassikuks on saanud

eeskätt

looduslüürikuna.

1798

William Wordsworth

avaldas koos Coleridge’iga

“Lüürilised ballaadid”, mille

eessõnast sai romantismi

manifest,

täiendas hiljem eessõna

kirjutisega luule iseloomust ja

missioonist: ◦ luuletaja on prohvet, mineviku ja

tuleviku nägija;

◦ luule tähendab vastutust;

◦ kujutlus, fantaasia ja intuitsioon

on luules tähtsam kui mõistus.

1842

Samuel Coleridge (1772–1834)

inglise romantiline luuletaja;

järvepoeet e leikist;

looming on kasinavõitu,

suuremat osa teoseid tal lõpetada

ei õnnestunud;

Coleridge oli narkomaan,

tarvitas oopiumi (nn

psühhedeeliline kunst – loodud

narkootiliste ainete uimas);

tuntuim terviklik luuletus “Vana

meremehe jutustus” (7 osa) on

ballaadilik, müstiline, tulvil

salapära ja sümboleid;

Coleridge’i iseloomustabki

müstikasse kaldumine,

sümbolism.

Robert Southey (1774–1843)

inglise romantiline luuletaja;

järvepoeet ehk leikist;

pälvis õuepoeedi (Poet Laureate) ametliku tiitli ja

stipendiumi, nautis ajastu

esipoeedi aupaistet, kuid on

järelpõlvede silmis oma

hiilguse kaotanud;

tema teeneks on eksootilise,

sealhulgas Ida-ainelise poeemi

žanri toomine romantilisse

luulesse.

BYRON

Lord George Gordon Noel

Lord George Gordon Noel Byron

(1788–1824)

inglise poeet ja esiromantik,

kuulus mitte üksnes oma

luule (peateosed “Childe

Haroldi palveränd” ja “Don

Juan”), vaid ka

maailmavaate ja Kreeka

vabadussõjas lõppenud

kireva elu tõttu.

Byroni mõju kaasaegsetele ja

lähimatele järgijatele on

märkimisväärne. Lord Byron Albaania rahvarõivais,

Thomas Phillips, 1813.

Byroni vanemad

Isa kuulus põlisesse aadlisuguvõssa, hülgas perekonna.

10-aastaselt sai Byron vanaisalt päranduseks lorditiitli,

suguvõsa päruslossi ja valdused.

Lochnagari mägi Šotimaal

Lapsepõlv Šotimaa looduse keskel kajastus ka Byroni loomingus.

Lord Byron

… lonkas pisut, kuid

oli hea ujuja ja

ratsutaja;

… sai hea hariduse

elitaarsest Harrow’

poistekoolist ja

Cambridge’i

ülikoolist (oskas hästi

ladina ja kreeka

keelt, tundis

antiikmütoloogiat);

… reisis palju.

Byron

… oli tõeline vabaduse

eestkostja;

… oli skeptiline

pessimist;

… näitas üles

hoolimatust

moraalinormide

suhtes;

… tundis end

aristokraatide

seltskonnas võõrana;

… põlastas seltskonda

ja selle seisusereegleid. Lord Byron (autor Thomas Phillips)

Byron ja poliitika Byron

… sekkus poliitikasse ja kogus

endale vihamehi;

… esines Lordidekojas

masinapurustajate ja iiri rahva

vabaduse kaitseks;

… võitles Itaalia kodusõjas

karbonaaride poolel;

… osales Kreeka vabadussõjas

Türgi ikke vastu – Kreekas ta

ka haigestus ja suri.

Lord Byron (1803),

Marie Louise Élisabeth

Vigée-Lebrun

Byronism

Lord Byroni portree.

Sir Thomas Lawrence

Byronismist, mis tähendas

üksikisiku piiramatu

vabaduse ülistamist ja

kõikide sotsiaalsete raamide

põlgamist, sai kaasaja

suurmood kogu Euroopas.

Byronismi mõiste on

tuletatud Byroni

romantilisest kangelasest,

pessimistlikust

üksikmässajast, kes võitles

armastuse ja vabaduse eest,

tajudes, et ühiskond kätkeb

endas peamiselt orjamoraali.

Byroni eraelu

Lady Caroline

Lamb kirjutas

oma1812. a aset

leidnud armuloost

Byroniga raamatus

“Glenarvon”, et

Byron oli “mad,

bad and dangerous

to know”.

… andis alust keelepeksuks;

tal oli elu jooksul suur hulk kõiksugu armulugusid;

seltskonnast väljatõugatuna lahkus ta 1816 kodumaalt;

Byroni eraelu

Augusta Leigh, Byroni õde

1813 tekkis Byronil intiimsuhe oma poolõe Augusta Leigh’ga;

Augustale on pühendatud hulk luuletusi;

skandaalse suhte varjamiseks flirtis ta mitme teise naisega ja abiellus (1815) ebaõnnestunult Annabella Milbanke’iga.

Byroni eraelu Byroni esimene abikaasa

Annabella;

1815. a sõlmitud abielu

oli õnnetu ja lõppes

ruttu;

neil oli tütar Augusta

Ada;

Annabella katkestas

abielu pärast seda, kui

Byron olevat teda

relvaga ähvardanud ja

soovinud, et naine ja

nende tütar oleks

surnud (põhjusel, et

naine oli leiborist). Anne Isabella Milbanke (1812)

1816. suvi Šveitsis

Byron üüris villa Šveitsis Genfi järve ääres;

seal kirjutas ta “Childe Haroldi palverännu” III

laulu;

lähistel elas P. B. Shelley oma tulevase abikaasa ja

selle poolõega;

koos veedeti lõbusalt aega, kirjutati, loeti,

võisteldi õudusjuttude kirjutamises.

P. B. Shelley luuletus: Byronile

Oo, Võimas Vaim, kui maru pilliroost

sa üle oled meie ajastust,

kuid jagu ei saa oma vihahoost.

1816. suvi Šveitsis

Diodati villa Šveitsis Genfi järve ääres

Byron üüris villat 1816. a suvel

Mary Shelley ja Percy Bysshe Shelley

1840 1819

Byroni looming

Teemad:

◦ loodus

◦ üksindustunne

◦ maailmavalu

◦ vabadus

◦ armastus

◦ rahva

vabadusvõitlus

◦ poliitika

Teosed:

◦ poeem “Childe Haroldi

palveränd”

◦ satiiriline poeem “Inglise

bardid ja šoti kriitikud”

◦ Ida-poeemid (nt

“Korsaar”)

◦ värssromaan “Don Juan”

◦ müsteerium “Kain”

◦ lüürika

Poeem

“Childe Haroldi

palveränd”

selle teosega sai Byron

kuulsaks;

tegu on poeetilise

reisipäevikuga, kus

kajastuvad muljed

reisist Lõuna-

Euroopasse;

Teose tiitelleht (u 1825)

Poeem “Childe Haroldi palveränd”

… oli omal ajal menukas, sest kujutas kaasaegseid ühiskondlik-poliitilisi sündmusi;

… püüdis üldistada kaasaja maailmasündmusi;

… sisaldab intiimseid seiku, lüürilisi loodus- ja armuelamusi;

teosele on iseloomulik ladus värsistus ja hoog;

Childe Harold's Pilgrimage

J.M.W. Turner, 1823

Childe Harold Childe oli vanasti

noore aadliku tiitel Inglismaal; kõrgaadliku noorem järeltulija;

peategelane Childe Harold on elupõletaja, Inglismaa seltskonnaelus pettunud, salapärane ja endassetõmbunud aadlinooruk;

Byroni kangelane võtab teekonna jalge alla hingerahu leidmiseks – sellele viitab “palveränd”

“Childe Haroldi palveränd”

Peategelane pole Byroni

jaoks väga oluline:

jutustamishoos unustab

ta paiguti peategelase ja

sündmustele annab

hinnanguid autor ise;

III laulus kahaneb

kangelase osa veelgi, IV

laulus loobub ta temast

sootuks.

Childe Harold albaania rahvarõivais

Byroni loomingu eripära

looming sageli pilklik, avameelne, humoorikas-

satiiriline, hoogne, vaimukas, seltskonda õrritav;

loodus = vabadus;

loodus, vabadus ↔ materiaalsed huvid, ratsionaalne

ühiskond;

lüüriliselt kujundlik;

Ida-poeemides eksootiline aines.

Pildi autor C. Turner

Värssromaan “Don Juan”

satiiriline laad;

meenutab kelmiromaane;

eepiline teos, kuhu satiiri kõrval mahub ka filosoofilisi mõtisklusi ja lüürilisi episoode;

seiklejast kangelane kulgeb lähimineviku Euroopas, peegeldades poliitilis-ühiskondlikke olusid;

Byron lisas naistekütist don Juanile uusi jooni: tema kangelane on siiras looduslaps, kes oma naiivsuse tõttu mõnessegi täbarasse olukorda satub ja pole ise mitte niivõrd võrgutaja, kuivõrd võrgutatav;

Värssromaan “Don Juan”

lihtne ja inimlik don Juan

vastandub jäikadele

seltskonnanormidele,

võltsile silmakirjatsemisele

ja intriigidele, mis

ühiskonnas valitsevad;

autor kirjeldab Juani

lapsepõlve ja kasvatust;

Juan on tavaline inimene

oma puuduste ja

nõrkustega, ta saadetakse

armuintriigide pärast

kodust minema. 19. saj pärit illustratsioon Byroni teosele

Värssromaan “Don Juan”

Eugene Delacroix

Don Juani laevahukk (1840)

(Byron “Don Juan”, II laul)

Värssromaan “Don Juan”

Reisil elab noormees üle laevahuku, ta päästab mereröövli tütar Haidée. Don Juan armub neiusse, kuid Haidée isa müüb ta türklastele orjaks.

Haidée leiab don

Juani

Byron don Juanina koos Haidéega, (1831) Autor Alexandre-Marie Colin

Värssromaan “Don Juan”

Byron paiskab oma kangelase ühest

koomilis-grotesksest olukorrast teise:

nt Vahemerel piraatide kätte vangi

langenud don Juan müüakse Türgi

orjaturul donja Juanaks ümber

riietatuna sultani haaremisse, kus ta

oma mehelike norsetega naistesummas

suurt segadust tekitab.

Värssromaan “Don Juan”

Byron laseb oma

kangelasel sattuda

Izmaili alla, mida

piirab parasjagu Vene

väepealik Suvorov,

seejärel Katariina II

õukonda;

sealt pagendatakse ta

diplomaatilisele

missioonile

Inglismaale.

Teos jäi lõpetamata.

Lord Byron surivoodil

J.-D. Odevaere, u 1826, Groeninge Museum, Brugge

Loorberipärg, mõõk, lüüra ja poeemide pealkirjad väljendavad

ülimat lugupidamist. Lina varjab Byroni vigast paremat jalga.

Inglaste film Byronist

http://www.youtube.com/watch?v=QzfC_JVFL9w&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=jYFWOUk_I1k&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=K3jWo-hIVAs&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=X7OLEGA9Ee4&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=Cxyr7fai4eU&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=JkwVBYqyNtA&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=V8CUWLJceDU&feature=relate

d

http://www.youtube.com/watch?v=RxoC4XJeHGg&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=RTm0XHQ8R10&feature=relate

d

http://www.youtube.com/watch?v=d2rm683AqPs&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=t1KXr4__hTY&feature=related

JOHN KEATS,

PERCY BYSSHE SHELLEY

John Keats (1795–1821)

inglise romantiline

luuletaja;

jäi maailma silmis

mõnevõrra Byroni varju;

luulet läbib iluihalus;

vahetu päevapoliitika jäi

tema luulest välja;

meisterlik loodusluule;

suri väga noorelt – 25-

aastaselt;

Percy Bysshe Shelley (1792–1822)

inglise romantiline luuletaja;

mässu- ja revolutsioonimeelne;

jumaluse kui rahvust pimestava ja

orjastava dogma äge vastane;

unistas intellekti püsivast liidust ilu ja

armastusega (“Hümn vaimsele ilule”);

nimetab luuletajaid maailma

tunnustamata kohtunikeks;

luuletajaid peab suurimateks filosoofideks,

luulet jumalikuks;

lüüriline värssdraama “Vabastatud

Prometheus”;

Looduslüürika: “Ood läänetuulele”,

“Lõokesele”, “Pilv”;

musikaalne luule.

Percy Bysshe Shelley (1792–1822)

Percy Bysshe Shelley Carcallas rooma termide juures, autor Joseph Severn (1845)

Percy Bysshe Shelley (1792–1822)

skandaalne eraelu:

◦ 19-aastaselt abiellus 16-aastase koolitüdrukuga,

abielu jooksis karile;

◦ 1814 tutvus Mary Godwiniga, kellega tegi reisi

Mandri-Euroopasse;

◦ 1816 sündis Maryga poeg, lahutamata naine Harriet

tegi enesetapu (uputas end tiiki), nende lapsed

võõrandati isast;

◦ abielu Maryga;

◦ Shelleyd viibisid Šveitsi Alpides, tutvusid ja sõbrunesid

Byroniga;

◦ 1818 lahkusid Shelleyd jäädavalt Inglismaalt.

◦ Shelley uppus õnnetul jahisõidul 29-aastaselt.

“FRANKENSTEIN”

Mary Shelley

Mary Shelley (1797–1851)

P. B. Shelley abikaasa;

Shelley’de sõprusest Byroniga on inspireeritud Mary Shelley kuulsaim romaan “Frankenstein ehk Moodne Prometheus” – gooti õudusromaanide laadis ulmeromaan.

“Frankenstein” Šveitsi arsti Frankensteini

kinnisidee on luua tehisinimene.

Ta paneb laibaosadest kokku olendi ja äratab ta elektrilöökide abil ellu.

Mary Shelley ei ole huvitatud tehisinimese loomise teaduslik-tehnilisest küljest, talle pakuvad huvi ettevõtmise moraalsed ja psühholoogilised tagajärjed.

Romaani tuumaks on kohkumus täideviidud teo ja õudustunne kordaläinud eksperimendi pärast, hirm loodusteaduste plahvatusliku arengu ees.

Frankenstein on moodne Prometheus.

“Frankenstein”

Õudusjuttu hoiab koos

sünge, halastamatu pinge,

mis väljendab igavest

süütunnet, sest tööle

pandud masinavärki pole

võimalik enam kontrollida.

Victor Frankensteini

loodud koletis jätab

veriseid jälgi poolde

Euroopasse ja pääseb

lõpuks tagaajajate käest.

Monstrum kahetseb oma

kuritegusid ja autor annab

talle võimaluse oma lugu

jutustada.

Illustratsioon Mary Shelley romaanile

(esmatrükk 1818)

Autor Theodore Von Holst (1810-1844)

London 1831

Mary Shelley idee on selles, et inimene, isegi tehisinimene on loomult hea, aga vähene hoolitsus, poolehoiu puudumine, saamata jäänud haridus lükkavad ta kurjuse käte vahele.

Kuna tehisinimesel on groteskne ja inetu välimus, mis ajab kõigile hirmu nahka, peab ta elama üksinduses ja metsistub.

“Ükski surelik ei suutnud seda jubedat olendit vaadata. Elluäratatud muumia ei oleks ka õudsem välja näinud kui see monstrum. Mu pulss lõi nii kiiresti ja tugevasti, et tundsin tuksumist kõigis soontes. Õõvaga segunes kibe pettumus. Unistustest, mis olid mulle nii pikka aega rõõmu ja lõõgastust pakkunud, oli nüüd saanud põrgu. Milline järsk muudatus, milline täiuslik lüüasaamine.” “Olin rahumeelne ja hea, õnnetus tegi minust saatana. Tee mind õnnelikuks, siis olen ma jälle vooruslik.” Frankenstein on koletise palvel valmistamas tehisnaist, kuid hakkab kartma: “Lurjus nägi, et hävitasin olendi, kelle ilmumisega ta oli sidunud oma õnnelootused, ning ta kadus, ise kuratlikust meeleheitest ja kättemaksust ulgudes.”

“Frankenstein” kinolinal

Kino “lapsendas” Frankensteini: romaani põhjal on tehtud üle 400 mängu- või telefilmi.

http://www.youtube.com/watch?v=TcLxsOJK9bs

http://www.youtube.com/watch?v=oAECvT6JsEY&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=O-aCcHvhqFc&feature=related

1910 – esimene

“Frankensteini”

filmiversioon

“Frankenstein”

James Whale’i

maailmakuulsas

filmis aastast

1931 mängis

monstrumit Boris

Karloff.

https://www.youtube.com/watch?v=p5HCmd-Rjvc

Monty Pythoni variatsioon:

https://www.youtube.com/watch?v=2p5AG0Tqh3A

Film “Frankensteini needus” (1957)

Inglise filmi režissöör on Terence Fisher

Allikad Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. 19. sajand. Romantism. Realism”,

Avita 2006

Jüri Talvet “Maailmakirjandus. 2. osa: Romantismist

postmodernismini”, Koolibri 1999

“Paarid” sarjast “50 klassikut”, TEA

“Romaanid 16. –19. sajand” sarjast “50 klassikut”, TEA

Interneti-avarused: Wikipedia jm