View
3
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Tartu maakond, Elva linn, Vapramäe tn 13
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
Koostaja: Kristo Kooskora
tel 53465113
kkooskora@gmail.com
Kruusa 33, Elva 61503
Tallinn 2010
Projekt „Eesti 20. Sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2
SISUKORD
EKSPERDIHINNANG...........................................................................................................................................3
ÜLDANDMED........................................................................................................................................................3
Nimetus
Aadress ja katastritunnus
Koordinaadid
Praegune funktsioon
AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................................................................3
Rajamisaeg
Autor
Algne funktsioon
Ümberehitusetapid
Muu ajalooline teave
ASUKOHA KIRJELDUS.......................................................................................................................................4
ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS...........................................................................................4
Mahuline ülesehitus
Ehitusmaterjal
Väliskujundus ja iseloomulikud detailid
Plaanilahendus
Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel
Stiililine kirjeldus
ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE..............................................................................................................5
HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE..........................................................................................6
KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS...........................................................................................................6
MÄLESTISE TUNNUSED.....................................................................................................................................6
ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA.......................................................................................................6
VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG.....................................................................................................................6
Koostaja andmed.......................................................................................................................................................6
JOONISED..............................................................................................................................................................7
Asukoha skeem
Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks
FOTOD.....................................................................................................................................................................9
Ajalooliste Fotode koopiad
Kaug ja lähivaated, sisevaated, detailid, inventar ja muu iseloomulik
CD KOOSSEIS......................................................................................................................................................21
Fotografeerimise suunad.........................................................................................................................................22
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED Nimetus Villa
Aadress ja
katastritunnus
Tartumaa
Elva linn
Peedu linnajagu
Vapramäe tn
maja nr 13
katastriüksuse nr 17004:005:0004
Koordinaadid -
Praegune funktsioon Hooned kuuluvad alates 3. oktoobrist MTÜ Laste Ravikodu Seltsile.
Plaanis on rajada suvituskompleksi uudne integreeritult sotsiaal-, haridus-
ja meditsiiniteenuseid pakkuv asutus.1
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Täpne ehitusaeg on teadmata, kuid tõenäoliselt rajati kogu suvitus-
kompleks 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses, sest just 1925.
aastal hakati Peedul riigimetsast väljamõõdetud suvilakrunte rentima Tartu
ärimeestele, arstidele, advokaatidele, vabrikantidele, õppejõududele jt.
Autor Pole teada.
Algne funktsioon u 1930 – 1940. aastad - Oskar Alliku suvila
1940. aastad – 1940. aastate lõpp – kindla funktsioonita
1940. aastate lõpp või 1950. aastate algus – 1991 – Kirjanike Loomin-
guline Maja. Jõuka pankuri villa kujunes paljude kirjanike armastatud
suvituskohaks ja koduks. Nii peahoonet, teenijatemaja, kui sauna, kasutati
aastaringselt elamiseks. Kuuekümnendatel aastatel elas teenijatemajas ka
arvukalt Tartu Ülikooli tudengeid.2
1991 – hoone tagastatakse omaniku ainsale järeltulijale – Oskar Alliku
pojale Friedrich Fred Raimond Allikule. Kirjanikud kolivad välja ja
hooned jäävad tühjaks.
2004 - Tartu Ülikoolile väljastatakse pärimisõiguse tunnistus. Funktsioon
puudub, hooned lagunevad.3
2010, 3. oktoober – sõlmitakse ostu-müügileping Tartu Ülikooli ja MTÜ
Laste Ravikodu Seltsi vahel.
Ümberehitusetapid
Kadunud on hoovipoolne rõdu ja trepp, kust pääses otse teisele korrusele.
Seoses sellega on kunagine uks asendatud stiili järgiva ent tüüpilisest
erineva aknaga. Kadunud on ka rõdupiirded peasissekäigu tuulekoja
pealselt ja parempoolse veranda katuselt. Juurde on ehitatud aga
silikaattellistest postidega lahtine veranda hoone vasakus tiivas. Selle
juurdeehitise peale on hiljem tehtud ka rõdu, mistõttu endine aken on
asendatud uksega.
Ruumistruktuur on üldjoontes püsinud muutumatuna. Täielikult on
ümber ehitatud hoone teise korruse vasak tiib. Sealsed seinakappidega
toad sarnanesid algsel kujul vastastiiva esimese toaga. Interjööri
1 http://ravikodu.blogspot.com/2010_02_01_archive.html 2 Vestlus 1961. aasta Tartu Ülikooli tudengi Reet Kotkaga (s 1942). 3 Pau, M. Tartu Postimees, 15.11.06,
http://www.tarbija24.ee/151106/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/228696.php
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
4
ümberkujunduse algatajaks oli Kersti Merilaas, millest võib järeldada, et
see toimus 1970. aastatel.4
Muu ajalooline teave Juugendliku puitvilla rajas omaaegsesse populaarsesse suvitusiirkonda
tartlasest pankur Oskar Allik kahekümnendate lõpul või kolmekümnendate
aastate algul. Peahoone kõrvale kerkis peagi ka teenijatemaja (lk 12-13),
saun, kuur ja maakelder. Nendest ehitistest ning kõrghaljastatud
krundipinnast moodustus Peedu suurim ja terviklikum suvituskompleks.
Nõukogude perioodil küüditati O. Allik Siberisse ja hooned sund-
võõrandati.
1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest
sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis, kus paljud tuntud kirjanikud elasid
ja suvitasid. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Nn
Nõukogude Liidu Kirjanike loomingulises majas elasid nt K. Merilaas,
A. Sang, P. Rummo, P. Viiding, K. Kangur, E. Hiir, P. Olesk, B. Kabur,
A. Reinla jt. Seda külastasid sageli J. Smuul, H. Runnel, A. Kaalep,
K. Muru, D. Vaarandi, J. Kross, A. Hint jpt. Hoonetes on kirjutatud
aukartustäratavalt suur hulk lasteraamatuid (K. Kangur, A. Reinla),
luuletusi (K. Merilaas, P. Viiding, E. Hiir, H. Runnel jt), näidendeid
(K. Merilaas) ning tehtud olulisi tõlketöid (A. Sang, B. Kabur). Kohast
on inspiratsiooni saadud ka filmisarja stsenaariumiks („Õnne 13“).
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati neljakümnendatel
sundvõõrandatud vara nende õigusjärgsetele omanikele. Peedu suvitus-
kompleksi puhul osutus selleks O. Alliku ainus poeg Friedrich Fred
Raimond Allik, kes pärandas kogu tagastatud vara Tartu Ülikoolile. Pärast
seda seisavad hooned tühjalt.
3 ASUKOHA KIRJELDUS Suvituskompleksi paikneb Peedu lõunaserva tasasel künkal üpris silmapaistval positsioonil. Sealset krunti
läbivat jalgrada kasutavad praegu mitmed kohalikud. Majade asukohta võib nimetada suisa
ihaldusväärseks. Hoonetest paarisaja meetri raadiuses on ajaloolised Nuti vesiveskid Elva jõel,
ujumiskoht, raudtee ootepaviljon, bussijaam ja kergliiklustee pooleteise kilomeetrine lõik, mis viib
Elvasse. Umbes poole kilomeetri kaugusel paikneb aga muistne linnamägi ja metsaste matkradade
alguspunkt.
Ümberkaudsete tänavate hoonestus on valdavalt vana ja väärikas, kuigi mitmed Eesti vabariigi
esimestel kümnenditel rajatud hooned on hävinud. Hiljem kerkinud majad järgivad varem ehitatu
tagasihoidlikke mahte ning mõnevõrra juhuslikku paiknemist krundi pinnal. Sellest tulenevalt
moodustubki kaunis ning terviklik jõeäärne miljöö.
Suvituskompleksi saun ja kuur on praktiliselt hävinud ning betoonist portaaliga astmeline maakelder
laguneb. Teenijatemaja seisukord seevastu on rahuldav sarnaselt peahoonele. Aeda ümbritseb puidust
lippaed.
Ajalooarhiivi säilik (EAA.T-1168.2.2004 – olemas CD-l) sisaldab omaaegset krundi plaani, mis annab
tunnistust terviklikust haljastusprojektist. Kõrghaljastatud krundipind on hetkel korrastamata.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Kõrge murdkelpkatusega kahekorruselise keldriga peahoone katusekorrus
on välja ehitamata. Hoonega liituvad verandad, katusel on mitmed
vintskapid.
Ehitusmaterjal Peahoone puitsõrestik-konstruktsiooni katab sulundlaudis. Puust uksed,
aknaluugid ning raamid erinevad tüübilt ja kujundavad välisilmet. Hoone
plekk-katus on algupärane. Vundament on monoliitbetoonist.
Väliskujundus ja
iseloomulikud detailid
Avade paigutus on peahoone puhul silmatorkav ja mänguline. Kõiki
verandad on valgusküllased ja neist avanevad imekaunid vaated
ümbrusele. Nii nagu sokkel on ka trepid valatud betoonist. Esile tõstmist
väärib kaarjas peatrepp ja eesuks. Varikatuste geomeetrilised sepistused on
stiilijärgivad. Mitut atraktiivset rõdu pole aastakümneid kasutatud.
4 Peedu Korraldusseltsi loodud kodulehekülg. Kultuur. http://poster.ee/peedu/index.php?id=kultuur#olesk
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
5
Plaanilahendus Eesuksesest sisenedes pääseb esmalt valguskülasesse tuulekotta. Sealt
edasi jõuab trepikotta, kuhu avanevad mitmed uksed. Trepikojast viib
trepp teisele korrusele, paremale eluruumidesse, vasakule eluruumidesse ja
käimlasse. Samuti on trepikojas trepialune konku. Vasakul tiivas on kaks
eluruumi, veranda ja köök. Paremal tiivas on kaks eluruumi, veranda, köök
ja tagaukse tuulekoda. Trepp viib teise korruse kööki, kus samuti pääseb
paremasse ja vasakusse tiiba. Sealgi saab läbi kitsa vahekäigu käimlasse ja
korruse võrra kõrgemale, kus on pööning. Teise korruse vasakus tiivas, on
üks suur eluruum ja rõdu. Paremal tiivas kaks eluruumi, veranda ja rõdu.
Kolmanda korruse rõdule pääseb pööningult.
Sisekujundus ja
iseloomulikud
detailid, sisustus,
mööbel
Hoone interjöör on algupärane. Erandiks on vaid teise korruse vasak tiib,
kus on säilinud stiilipuhas interjöör nõukogude perioodist, mis on ilmekas
näide kunagisest maitse-eelistusest. Väidetavalt on need kaks ruumi ümber
kujundatud Kersti Merilaasi initsatiivil.
Peahoones teistes ruumides on säilinud originaalsed laudpõrandad,
põrandaliistud, uksed, käimlad, ahjud, juugendlik trepp ja lambid, aga ka
üks integreeritud seinakapp. Kohati on säilunud bordüüriliist, elektrilülitid,
aknakremoonid jms. Tapeete on korduvalt vahetatud.
Stiililine kirjeldus Unikaalne suvituskompleks on kohaliku piirkonna juugendpärl. Peahoone
toretsev dekoor ja kõrge kelpkatus torkavad silma. Rajaja Oskar Alliku
maitseelistusi järgiv kompleks moodustab metsases miljöös kaunis
romantilise ansambli.
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Peahoone seisukord on rahuldav. Puithoone, mis ehitati umbes 80 aastat tagasi, on säilinud hästi.
Hoolimata kolmest olulisest niiskuskahjustusest võib kindlalt väita, et omaaegsed ehitajad on tööd teinud
igati kvaliteetselt.
Peahoone välisilmet kujundav kontrastne dekoor ja dekoratiivsed aknaluugid on enamjaolt terved.
Enamik niiskuskolletest eemal asuvad detaile, piirdelaudu, aknaluuke ja ka sokkel on oluliste
kahjustusteta. Betoonist trepid lagunevad eranditult. Suurt ohtu kujutab peahoonele tagaukse trepi
purustanud hiigelkõrge kask. Halba mõju hoone tehnilisele seisukorrale on avaldanud ka elupuud
peasissekäigu ees. Suurepärases seisukorras on katusekonstruktsioonid ja raskepärane plekist
murdkelpkatus, mis on aastakümneid väärikat hoonet kaitsnud. Maja ilmestavad aknad on rahuldavas
seisus. Mitmed väiksemad aknaklaasid on purunenud. Juugendlike sepistustega varikatuste ja eesukse
seisukorda võib pidada heaks.
Ka enamike ruumide seisukorda võib hetkel pidada heaks. Hästi on säilinud vaheuksed ja mõnevõrra
varieeruv puitlaudis verandadel, tuulekodades ja koridoris. Suurepärases seisukorras on hoone stiilijärgiv
trepp esimese ja teise korruse vahel. Seinad on üksikute eranditega mitmeid kordi tapetseeritud, laed on
enamjaolt rahuldavas seisukorras, samuti põrandad. Majas (peale ruumide teise korruse vasakul tiivas, mis
on täielikult ümber ehitatud) liikudes on aimatav algupärane sisekujundus.
Kõik suuremad kahjustused on tekkinud peamiselt viimase 10. aasta jooksul, mil hoone korrashoiule
pole pööratud vähimatki tähelepanu (va osaline tagajärgede lappimine puitplaatidega). Tekkinud
kahjustuste kolded asuvad katusel, kus vihmavett suunavad kaldplekid on lähedal asuvate puude lehtedest,
okastest ja okstest ummistunud. Niiske mass on puitlaudist kahjustanud ning plekid viltu surunud. Selle
tulemusena jookseb vihmavesi otse seina. Laudis ja paljud detailid on selle tulemusena täelikult lagunenud
(sh üksikud aknaluugid ja dekoorielemendid). Vesi on tunginud ka ruumidesse, mis võib peagi soodustada
puitu kahjustavate seenhaiguste arengut. Suurima kahjustuse tulemusena on esimese korruse laepealne
koormus ümber jaotunud ja avaldab liigsuurt koormust esinduslikule peasissekäigule, mille tagajärjel
valgmiku alused uksed enam ei avane. Nii peahoone, kui teenijatemaja seisavad tühjalt ja on lukustatud.
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Üksikud ümber- ja juurdeehitused ei riku tervikilmet. Ruumistruktuur, mida muudeti uuenenud
funktsioonist lähtuvalt on pigem kõnekas.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
6
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Hooned ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil.
Väärtusliku kompleksi säilimise tagamiseks on seetõttu otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Tegemist
on objektiga, mis peaks kuuluma riikliku kultuurimälestise nimekirja tulenevalt selle olulisest rollist eesti
kultuuriajaloos.
Juugendlik puitvilla mis on Peedu suvituspiirkonna silmapaistvaim arhitektuuriobjekt, sai Nõukogude
perioodil koduks paljudele Eesti kirjandusklassikutele. Nn kirjanike majas kirjutati ja tõlgiti suur hulk
tuntud kirjandusteoseid.
8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Juugendlik suvituskompleks on kohaliku piirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt.
2. Terviklikult säilinud omanäolise dekooriga peahoone moodustab stiilijärgiva teenijatemajaga ja
kõrghaljastatud krundiga ajastutruu ansambli, mis markeerib ilmekalt nii kunagist
suvituskultuuri, kui ka kirjanduselu nõukogude perioodil.
3. Hoonel on kultuuriajalooline väärtus, kuna Nõukogude perioodil elas, suvitas ja töötas hoones
arvukalt tuntud kultuuritegelasi.
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla.
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 7-9. mai 2010
10 Koostaja andmed:
Kristo Kooskora
Tel 53465113
kkooskora@gmail.com
Kruusa 33, Elva 61503, Tartumaa
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
7
JOONISED
Asukoht Tartu maakonnas:
Asukoht Elva linnas:
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
8
ETTEPANEK KAITSEVÖÖNDI PIIRIDE MÄÄRAMISEKS:
Kaitsevööndi piirid võiksid kattuda krundi piiridega, et tagada algupärase struktuuriga hoonestus ja vältida
tervikliku ala tükeldamist.
Nr 1 Peahoone (u 1925); Nr 2 Teenijatemaja (u 1925); Nr 3 Haljasala:
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
9
FOTOD
Ajalooliste fotode koopiad:
1. Alliku villa 1930. aastate alguses. Foto: E.Kald.
2. „O.Alliku suvila, Eesti KirjanikeLiidu Puhkekodu“ (Tartumaa muuseumi fotokogust). ~ 1970. a
3. Alliku villa. 1994. aasta.
Kaug ja lähivaated, sisevaated, detailid, inventar ja muu iseloomulik:
4. Vaade peahoonele kagust (raudtee poolt).
5. Vaade teenijatemaja verandale siseõues.
6. Vaade peahoonele loodest.
7. Peahoone tagauks.
8. Vaade peahoonele põhjast.
9. Vaade peahoone esisele.
10. Vaade peahoonele lõunast.
11. Vaade peahoonele edelast.
12. Vaade teenijatemajale peahoone kõrvalt.
13. Vaade teenijatemajale edelast.
14. Vaade teenijatemajale loodest.
15. Vaade teenijatemajale põhjast.
16. Vaade teenijatemajale ja peahoonele taamalt.
17. Trepikoda.
18. Trepp ja käimla uks trepikojas.
19. Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade trepikoja uksele.
20. Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade teise eluruumi uksele.
21. Veranda esimese korruse vasakus tiivas.
22. Veranda esimese korruse vasakus tiivas.
23. Veranda esimese korruse vasakus tiivas.
24. Kööginurk esimese korruse vasakus tiivas.
25. Teine eluruum esimese korruse vasakus tiivas.
26. Uks kõrvalasuvasse suurde eluruumi.
27. Suurim niiskuskahjustus hoones. Eluruum hoone paremas tiivas.
28. Eluruum paremas tiivas.
29. Veranda hoone paremas tiivas.
30. Teine eluruum hoone paremas tiivas.
31. Teine eluruum hoone paremas tiivas. Vaade kõrvalolevasse eluruumi.
32. Köök hoone esimesel korrusel. Vaade tuulekotta.
33. Köök hoone esimesel korrusel.
34. Vaade trepilt.
35. „Teise korruse köögi aknalaual“.
36. Kitsas vahekäik pööningutrepi, pesemiskoha ja käimlaga hoone teisel korrusel.
37. Ümberehitatud ruum teise korruse vasakus tiivas.
38. K.Merilaasi initsatiivil ümber ehitatud eluruum teise korruse vasakus tiivas.
39. Eluruum teise korruse vasakus tiivas.
40. Seinakapp eluruumis.
41. Nõud eluruumi laual.
42. Vaade teise korruse veranda akendest.
43. Vaade teise korruse eluruumi aknast.
44. Teine eluruum hoone teise korruse paremas tiivas. Vaade rõduuksele.
45. Eluruum hoone teise korruse paremas tiivas.
46. Pööningutrepp.
47. Hästi säilinud katusekonstruktsioonid.
48. Kaar-aken pööningul.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
10
Alliku villa 1930. aastate alguses. Foto: E.Kald.
„O.Alliku suvila, Eesti KirjanikeLiidu Puhkekodu“ (Tartumaa muuseumi fotokogust). ~ 1970. a
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
11
Vaade peahoonele kagust (raudtee poolt).
Vaade teenijatemaja verandale siseõues.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
12
Vaade peahoonele edelast.
Vaade teenijatemaja verandale siseõues.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
13
Vaade teenijatemajale edelast.
Vaade teenijatemajale põhjast.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
14
Trepikoda.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
15
Veranda esimese korruse vasakus tiivas.
Veranda hoone paremas tiivas.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
16
Kööginurk esimese korruse vasakus tiivas.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
17
Eluruum hoone teise korruse paremas tiivas.
Eluruum teise korruse vasakus tiivas.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
18
Teine eluruum esimese korruse vasakus tiivas.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
19
Suur eluruum esimese korruse vasakus tiivas. Vaade trepikoja uksele.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
20
Trepp ja käimla uks trepikojas.
Kaar-aken pööningul.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
21
CD KOOSSEIS
Tekst:
Eksperthinnangu teksti osa word dokumendina
Eksperthinnangu teksti osa pdf-failina
Fotod:
Fotod 1-48 jpg formaadis
Lisa:
Hoonet puudutavad materjalid Ajalooarhiivist
Hoonet puudutavad materjalid Riigiarhiivist
EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise eriala üliõpilase Kristo Kooskora 2009/2010
õa. kursuseprojekt „Juugendlik puitvilla Elva suvitusrajoonis Peedul“ (pdf)
Recommended