Sotsiaalne tarkvara

Sotsiaalne tarkvara

Olga Antriainen

Mõiste

Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust. Sellise suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrooniliste materjalide loomine. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid enamlevinud sotsiaalse tarkvara gruppe ja põhjalikumalt tööd konkreetsete programmidega.

Liigid

2006. aastal Futurelab’i poolt läbi viidud uurimuses „Sotsiaalse tarkvara mõju haridusele” on toodud välja sotsiaalse tarkvara grupid:

1. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara2. Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara3. Audiol-videol põhinev sotsiaalne tarkvara4. Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne tarkvara5. Rühmatöö vahendid

1. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara

• Sotsiaalsed järjehoidjad (Delicious, CiteULike, Furl) ja märksõnad (Tags)

• Ajaveebid• Wikid

Sotsiaalsed järjehoidjadSotsiaalsed järjehoidjad on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab lisada järjehoidjaid kasutaja personaalsesse lingikogusse, võtmesõnu kasutades neid linke süstematiseerida, näha teiste poolt salvestatud linke ja otsida nii enda kui kõikide teiste kasutajate poolt salvestatud linkide hulgast. Sama mõistet käsitletakse eesti keeles ka kui:

1) Sotsiaalsed soovituskeskkonnad (Allikas)2) …võrgu-järjehoidjate (bookmarks/favorites)

ühiskasutuse süsteem (Allikas)

Järjehoidjate võimalused

• Lisaks märksõnadele võib kasutaja lisada ka muud täpsustavat informatsiooni, mida saab lugeda järjehoidjat avades.

• Kui järjehoidjaid lisab üks kasutaja, on niisugune süsteem peamiselt talle endale kasutuskõlblik.

• Märksõnapõhist info haldamist nimetatakse folksonoomiliseks lähenemiseks. Märksõnu võib sotsiaalsetes süsteemides vaadata kas märksõnade loendina või märksõnade pilvena (tagcloud).

Ajaveebid

Ajaveeb (inglise keeles blog, tuletatud sõnadest web log) on tihti uuenev isiklik veebisait, mis sisaldab päeviku tüüpi kommentaare, aga samuti viiteid teistele artiklitele. Teemade valik on väga lai, see sõltub kirjutaja huvidest.Vaatajale kuvatakse esimesena ajaliselt kõige värskem sissekanne. Eesti keeles kasutatakse toorlaenuna ka sõna blog ja sellest tuletatud tegusõna blogima.

Ajaveebi võimalused

• Blogroll – postituste lehekülg, mida on võimalik tellida infovoona teistesse ajaveebidesse või vookogudesse.

• Tag – märksõna, mis lubab iga ajaveebi postituse sisu autori jaoks määratleda ja selekteerida postitusi selle alusel.

Ajaveebi võimalused 2

• Permalink – blogipostituse aadress, mis osutab postitusele isegi kui see ei asu enam blogi aktiivsel lehel vaid arhiivis

• Blogosfäär – blogide sisust koosnev ‚universum‘ infosfäär, mida erinevad otsingumootorid nt. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad.

Wikid• Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab

külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Mõnikord ei nõuta selleks isegi registreerimist. Maailmas tuntuim viki on Wikipedia. Termin viki võib tähistada ka nn. viki-mootorit st. tarkvara mida kasutatakse viki veebisaitide loomiseks. Üheks tuntumaks wiki tarkvaraks on MediaWiki.

• Mitu kasutajat ei saa samaaegselt ühte teksti redigeerida. Niisugustel puhkudel sobib paremini Google Docs&Spreadsheet.

Wiki võimalused

• Avatud: täiendamis võimalus

• Juurdekasvav: igalt wiki lehelt võib viidata teistele lehekülgedele

• Orgaaniline: wiki struktuur ja sisu on mõlemad avatud muudatustele

• Käepärane: teksti töötlemisel kasutatakse väheseid reegleid

Wiki võimalused 2

• Universaalne: täiendamise ja lehekülgede organiseerimise mehhanismid on samad – iga wiki kirjutaja on selle toimetaja ja lehekülgede organiseerija

• Ühtlustatud: wiki lehtede nimed sünnivad sõnadest

• Täpne: lehe pealkirjaks valitakse tüüpiliselt nimisõnad

Wiki võimalused 3

• Jagav: kõike, mida wiki kirjutajad teavad jagavad nad avalikult

• Mitteanonüümne: wikis kirjutatakse oma nime all

• Kaasav: wikis ei ole traditsiooniks kirjutada ja omavahel ise linkida mitmeid lehekülgi, seda tehakse ühiselt, kaasates inimesi

2. Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara

• Tekstitöötlus (Writely, ZohoWriter, Google Docs)

• Tabelarvutus (Google spreadsheet, ZohoSheet)

• Esitlus (ZohoShow)

Võimalused

• koostada ja/või üleslaadida dokumente ja arvutustabeleid igast Internetiühendusega arvutist;

• kasutada lihtsat editori dokumentide vormindamiseks;

• kutsuda teisi oma dokumente vaatama ja redigeerima;

• redigeerida kaastöötajatega samaaegselt dokumente või arvutustabeleid;

Võimalused 2

• vestelda teiste dokumendi redigeerijatega reaalajas;

• näha ja taastada oma dokumendi eelnevaid versioone;

• publitseerida oma dokumente veebilehtedena või dokumendina ajaveebi;

• alla laadida oma dokumente erinevates vormingutes;

• lisada oma dokument e-kirja manusena.

3. Audiol-videol põhinev sotsiaalne tarkvara

• Videoteated (vidiMe, YouTube, GoogleVideo, TinyPick, CoDECK)

• Heliteated (Broadcast, Dbass)

Sotsiaalsete repositooriumide võimalused

• Objektide (nt. erinev meedia) üleslaadimine repositooriumisse• Objektide privaatne ja avalik ladustamine• Objektidele nn. sotsiaalsete metaandmete lisamine märksõnade (tag) näol• Märksõnapilved erinevate kasutajate objektide leidmise otseteedena

Sotsiaalsete repositooriumide võimalused 2

• Objektide geograafiline märgendamine (objektide loomise koordinaatide lisamine) kaartidel

• Objektide organiseerimine kogumikesse• Objektidest infovoogude moodustamine• Ühilduvus infovoogude tasandil teiste suuremate

sotsiaalsete tarkvaradega (nt. vookogud, blogid)

Sotsiaalsete repositooriumide võimalused 3

• Objektidele erinevate kasutajalitsentside (nt. Creative Commons) lisamine• Registreerimata liikmed saavad avalikke objekte vaadata• Registreerimata liikmed saavad objekti või objektide infovooge tõmmata ja integreerida neid oma sotsiaalse tarkvara postitustesse (blogi) või oma vookogudesse

Sotsiaalsete repositooriumide võimalused 4

• Registreeritud liikmed saavad moodustada kogukondi, lisades sinna teisi liikmeid• Kogukonna piires objektidele juurdepääsu andmine• Objektide avalik allalaadimine• Objektide hindamine (reitimine) ja seeläbi nende headuse selekteerimine kasutajaskonnale• Foorumid ja blogid objektikogukonna vaheliseks suhtluseks

4. Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne tarkvara

• GoogleEarth

5. Rühmatöö vahendid

• GoogleGroup• GroupsYahoo

Lisalugemist

• Hans Põldoja Sotsiaalse tarkvara kasutamisvõimalused õppematerjalide loomisel http://www.slideshare.net/hanspoldoja/sotsiaalse-tarkvara-kasutusvimalused-ppematerjalide-loomisel/

• Kaido Kikkas Ajaveebid, vikid ja e-õpe http://www.slideshare.net/UncleOwl/ajaveebid-wikid-ja-epe/

• Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused http://www.arvutikaitse.ee/?p=505

• Sotsiaalne tarkvara http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalne-tarkvara

Kasutatud allikad

• http://et.wikibooks.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara• http://www.slideshare.net/hanspoldoja/sotsiaalse-

tarkvara-kasutusvimalused-ppematerjalide-loomisel• http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalne-

tarkvara• http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=17• http://www.hm.ee/index.php?048429• http://kaugkoolitus.wordpress.com