1enos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Tallinna Majanduskool... · Web viewMooduli nimetus Maht õppenädalates Teoreetiline töö Praktiline töö Kokku Üldõpingud 1 Matemaatiline loogika

Kool: Pärnumaa KutsehariduskeskusÕppeasutuse kood: 70006369

Aadress: Pargi 1, 800 10Telefon: 442 7888Faks: 442 7889e-post: [email protected]

Valdkond Elektroonika ja automaatika

Õppekava nimetus Arvutiteenindus

Computer maintenance

Õppeaeg (aastates): 3 aastatTase sisseastumisel: põhiharidusTase lõpetamisel: kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht (õppenädalates): 120Õppekeel: eesti keelÕppevorm: päevane

Kinnitan.................................................................................................................................................................................Kooli direktori nimi, allkiri

Käskkirja nr........................................... kuupäev....................................... pitsat

Kooli õppenõukogu kinnitus: õppenõukogu otsus………………

Kuupäev

Kooli nõukogu kooskõlastus:Kooli nõukogu esindaja:

....................................................................................................................................Nimi, allkiri

....................................................................................................................................

Registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis.................................................................................Kuupäev

Õppekava kood

Õppekava kinnitatudDirektori kk. nr.......................................................................

Õppeasutus: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Õppeasutuse kood: 70006369

TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS

Õppekava rühm: ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKA

Õppekava nimetus (eesti k..) ARVUTITEENINDUS(inglise k.) COMPUTER MAINTENANCE

Õppekeel: eesti

Õppekava tase

Maht õppenädalates/ ainepunktides: Nominaalne õppeaeg aastates.

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumiskutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutelekutseõpe põhihariduse baasil

Ö kutsekeskharidusõpeKutseõpe keskhariduse baasil

120 õn3 aastat

Vastuvõtu tingimused:

Õpilaste kooli vastuvõtu kord on sätestatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori poolt kinnitatud "Õpilaste kooli vastuvõtu eeskirjas"(alus Haridusministri 11.aprilli 2002.a määrus nr 33; HAMm RTL 2002,50,712).

Arvutiteeninduse erialale põhikooli baasil võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada arvititeeninduse kutsealal.

Kooli astumiseks tuleb esitada: isiklik avaldus; vanema või eestkostja kirjalik nõusolek kui õpilaskandidaat on alaealine; põhiharidust tõendav dokument; 9 klassi klassitunnistuse koopia või õpinguraamat; isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass); teatis perearstilt tervisliku seisundi kohta; 4 fotot suurusega 3x4

Vastuvõtt kooli toimub põhikooli matemaatika riikliku eksami hinde, vestluse ja kutsesobivustesti (eelnev arvutialane kogemus, loogiline mõtlemine) alusel.

Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon konsulteerides vastava ala asjatundjatega.Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktidega.

2

Õppekava eesmärgid:Käesolev õppekava on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arvutiteeninduse eriala õpetamise alusdokument, mis on üles ehitatud tuginedes Euroopa Liidu Kutseharidusarenduskeskuse CEDEFOP poolt heaks kiidetud IT alase õppekava üldaluste juhendile “Curriculum Development Guidelines. New ICT curricula for the 21-st century”, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS) atesteerimismaterjalile EUCIP. Õppekava aluseks on Infotehnoloogia spetsialist I, II kutsestandard (kinnitatud 26. aprillil 2004 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu otsusega nr. 8)

Käesolev õppekava on kavandatud, et rahuldada Eesti infotehnoloogiaga seotud tööstus- ja teenindusettevõtete vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele.Õppekava eesmärgiks on võimaldada arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on vajalikud asjatundlikuks tööks infotehnoloogia valdkonnas ning kujundada õppurites valmisolek tööks infotehnoloogia vahenditega. Luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

Õppekava struktuur: Õppekava kogumaht 120 õppenädalat.Üldharidusõpingud - 40 õnÜldõpingute moodulid - 10 õnMatemaatiline loogika, Rakendusmatemaatika, Projektijuhtimise alused, Tööohutus. Töötervishoid ja ohuõpetus Majanduse alused, Õigusõpetus, Organisatsioonikäitumine, Klienditeenindus, Erialane inglise keel.Põhiõpingute moodulid - 40 õnInfotehnoloogia alused, Arvutustehnika riistvara, Elektroonika ja digitaaltehnika,Tekstitöötlus ja arvutikiri, Tabeltöötlus,VBAprogrammeerimine, Andmebaasid, Esitlus, Arvutigraafika, Multimeedia, Arvutivõrkude alused, Operatsioonisüsteemid, Infosüsteemi projekteerimine ja arhitektuur, Andmeturve, Sissejuhatus programmeerimisse, Programmeerimine (HTML), Programmeerimine (PHP),Programmeerimine (JavaScript), Andmebaaside programmeerimine (SQL), Programmeerimine(Java), Masinjoonestamine.Valikmoodulid - 6 õn, Asjaajamine, Ettevõtlus, Suhtlemispsühholoogia, Raamatupidamise alused.Praktika töökeskkonnas 20 õn Kutsehariduslik(ud) lõpueksam(id) - 1 õnLõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teoreetiliste ja praktiliste ülesannete kombinatsioonina. Lõpueksami sisu: Eksam on üles ehitatud piletite süsteemis. Ühes piletis on kaks punkti.Teoreetilised testid võimaldavad õpilasel demonstreerida õppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi. Praktilised ülesanded võimaldavad õpilasel demonstreerida praktilisi oskusi. Praktiline osa toimub üldreeglina kooli arvutiklassides või õppelaboris. Eksami sooritamiseks antakse õpilasele aega kaks astronoomilist tundi.Kursusetöö – 1õnLõputöö – 2 õnÜldhariduslikud lõpueksamid - Matemaatika, Eesti keel

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskhariduse/kutsehariduse omandamise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele. 200….a.

..................................................................................................................................../ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3

SISUKORD

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED...................................................................................6

1.1. ÕPPEKAVA EESMÄRK..................................................................................................................61.2. ÕPPEKAVA ÜLESANDED..............................................................................................................6

2. VASTUVÕTUNÕUDED.........................................................................................................................8

3. KUTSEALASED OSKUSNÕUDED......................................................................................................9

3.1. ARVUTITEENINDAJA ÜLDOSKUSED JA – TEADMISED..........................................................................93.2. ARVUTITEENINDAJA PÕHIOSKUSED JA – TEADMISED.......................................................................103.3. ARVUTITEENINDAJA LISAOSKUSED JA – TEADMISED.......................................................................113.4. ARVUTITEENINDAJA ISIKUOMADUSED..............................................................................................11

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR.................................................................................................................12

4.1. MOODULITE LOETELU JA MAHT........................................................................................................134.2. ÕPPEAJA JAOTUS ÕPPEKAVAS...........................................................................................................14

5. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID.......................................................................16

6. LÕPETAMISE NÕUDED....................................................................................................................18

6.1. NÕUDED KOOLI LÕPETAMISEKS........................................................................................................186.2. KUTSEHARIDUSLIK LÕPUEKSAM...............................................................................................186.3. LÕPUTÖÖ...................................................................................................................................19

7. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS.........................................................................................20

ÜLDÕPINGUD...........................................................................................................................................20MOODUL 1 MATEMAATILINE LOOGIKA (1 ÕN)..................................................................................20MOODUL 2 RAKENDUSMATEMAATIKA (2 ÕN)...................................................................................22MOODUL 3 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED (1 ÕN)................................................................................23MOODUL 4 TÖÖOHUTUS. TÖÖTERVISHOID JA OHUÕPETUS (1 ÕN)....................................................24MOODUL 5 MAJANDUSE ALUSED (1 ÕN)............................................................................................26MOODUL 6 ÕIGUSÕPETUS (1 ÕN).......................................................................................................28MOODUL 7 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (1 ÕN).............................................................................30MOODUL 8 KLIENDITEENINDUS (1ÕN)...............................................................................................31MOODUL 9 ERIALANE INGLISE KEEL (1 ÕN)......................................................................................32PÕHIÕPINGUD..........................................................................................................................................33MOODUL 1 INFOTEHNOLOOGIA ALUSED (1 ÕN).................................................................................33MOODUL 2 ARVUTUSTEHNIKA RIISTVARA (2 ÕN).............................................................................35MOODUL 3 ELEKTROONIKA JA DIGITAALTEHNIKA (1 ÕN).................................................................36MOODUL 4 TEKSTITÖÖTLUS JA ARVUTIKIRI (1 ÕN)...........................................................................38MOODUL 5 TABELARVUTUS (1 ÕN)...................................................................................................40MOODUL 6 VBA PROGRAMMEERIMINE ( 2 ÕN).................................................................................41MOODUL 7 ANDMEBAASID (2 ÕN).....................................................................................................43MOODUL 8 ESITLUS (1 ÕN)................................................................................................................45MOODUL 9 ARVUTIGRAAFIKA ( 2 ÕN)...............................................................................................46MOODUL 10 MULTIMEEDIA (1 ÕN).................................................................................................48MOODUL 11 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED (1ÕN)................................................................................50MOODUL 12 OPERATSIOONISÜSTEEMID (2 ÕN)...............................................................................52MOODUL 13 INFOSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE JA ARHITEKTUUR (2 ÕN).......................................54MOODUL 14 ANDMETURVE (1 ÕN)..................................................................................................55MOODUL 15 SISSEJUHATUS PROGRAMMEERIMISSE (1 ÕN).............................................................57MOODUL 16 PROGRAMMEERIMINE (HTML) (2 ÕN).......................................................................58MOODUL 17 PROGRAMMEERIMINE (PHP) (4 ÕN)...........................................................................59MOODUL 18 PROGRAMMEERIMINE (JAVASCRIPT) (3ÕN)................................................................60MOODUL 19 ANDMEBAASIDE PROGRAMMEERIMINE (SQL) (3 ÕN)................................................62MOODUL 20 PROGRAMMEERIMINE (JAVA) (4 ÕN)..........................................................................64MOODUL 21 MASINJOONESTAMINE (3 ÕN).....................................................................................66ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPINGUD..................................................................................................................68MOODUL 1 EESTI KEEL (4 ÕN)...........................................................................................................68

4

MOODUL 2 KIRJANDUS (3 ÕN)...........................................................................................................70MOODUL 3 INGLISE KEEL (6 ÕN).......................................................................................................72MOODUL 4 VENE KEEL EESTI KOOLIS (2 ÕN).....................................................................................75MOODUL 5 MATEMAATIKA (6 ÕN)....................................................................................................76MOODUL 6 FÜÜSIKA (3 ÕN)...............................................................................................................78MOODUL 7 KEEMIA (2 ÕN)................................................................................................................80MOODUL 8 GEOGRAAFIA (1 ÕN)........................................................................................................82MOODUL 9 BIOLOOGIA (3 ÕN)...........................................................................................................84MOODUL 10 AJALUGU (3 ÕN).........................................................................................................87MOODUL 11 INIMESEÕPETUS (1 ÕN)...............................................................................................89MOODUL 12 ÜHISKONNAÕPETUS ( 1 ÕN)........................................................................................91MOODUL 13 MUUSIKA (1 ÕN).........................................................................................................93MOODUL 14 KUNST (1 ÕN).............................................................................................................95MOODUL 15 KEHALINE KASVATUS (3 ÕN)......................................................................................97VALIKÕPINGUD........................................................................................................................................99MOODUL 1 ASJAAJAMINE (1 ÕN).......................................................................................................99MOODUL 2 ETTEVÕTLUS (1 ÕN)......................................................................................................100MOODUL 3 SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA (1ÕN).................................................................................101MOODUL 4 RAAMATUPIDAMISE ALUSED (3 ÕN)..............................................................................102PRAKTIKA..............................................................................................................................................104

LISAD.......................................................................................................................................................106

PRAKTIKA JUHEND..........................................................................................................................106LÕPUTÖÖ JUHEND...........................................................................................................................108LÕPUEKSAMI JUHEND....................................................................................................................111

ÕPPEBAAS JA ÕPETAJAD..................................................................................................................112

5

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED

1.1. Õppekava eesmärk

Käesolev õppekava on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arvutiteeninduse eriala õpetamise alusdokument, mis on üles ehitatud tuginedes Euroopa Liidu Kutseharidusarenduskeskuse CEDEFOP poolt heaks kiidetud IT alase õppekava üldaluste juhendile “Curriculum Development Guidelines. New ICT curricula for the 21-st century”, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS) atesteerimismaterjalile EUCIP. EUCIPBaastase sisaldab põhilisi oskusi – teadmisi kõigile IT valdkondadele, hõlmates IT- ala juhtimist, arendust ja haldust organisatsioonis. Sellele on üles ehitatud Infotehnoloogia spetsialist I, II kutsestandard.Antud õppekava aluseks on Infotehnoloogia spetsialist I, II (IT Specialist I, II) kutsestandard (kinnitatud 26. aprillil 2004 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu otsusega nr. 8)

Käesolev õppekava on kavandatud, et rahuldada Eesti infotehnoloogiaga seotud tööstus- ja teenindusettevõtete vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele.

Õppekava eesmärgiks on võimaldada arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on vajalikud asjatundlikuks tööks infotehnoloogia valdkonnas ning kujundada õppurites valmisolek tööks infotehnoloogia vahenditega. Luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

1.2. Õppekava ülesanded

1.2.1. Arvutiteeninduse eriala õppekava kohaselt on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja koolituse ülesanne luua õppijate vajadustele vastav, isiksuse mitmekülgset arengut toetav õpikeskkond ja tagada õppurile võimalus: omandada teadmised ja oskused arvutikasutaja oskustunnistuse

moodulite AO1-AO7 ulatuses ja valikuliselt vähemalt üks järgnevatest sertifikaatidest: COMPTIA, A+ vms

omandada 10-sõrme pimesüsteemis kirjutamine omandada algteadmised arvutigraafikast omandada algteadmised multimeedia kasutamisest omandada teadmised arvutite riist- ja tarkvarast omandada baasteadmised arvutivõrkudest omandada baasteadmised andmeturbest omandada baasteadmised operatsioonisüsteemidest omandada baasteadmised programmeerimisest ja ülevaade

programmeerimiskeeltest ja nendevahelistest seostest saada ettekujutus erinevatest IT tehnoloogiatest saada põhjalikud teadmised veebiprogrammeerimise tehnoloogiatest omandada baasteadmised infosüsteemi projekteerimisest ja

arhitektuurist omandada baasteadmised erialasest masinjoonestamisest omandada oskus lahendada tüüpilisemaid erialaseid probleeme õppida orienteeruma erialastes tehnilistes dokumentides

6

saada süvendatud baasteadmised erialaga seotud reaalainetes (majandusmatemaatika, loogika, elektroonika ja digitaaltehnika)

omandada esmaabi andmise oskused ja töötervishoiualased teadmised

saada algteadmised projektijuhtimisest saada baasteadmised majandusarvestusest ja raamatupidamise

põhimõtete rakendamisest arvutil omandada inglisekeelne tööalane suhtlemisoskus keeles ja kirjas omandada ladus suhtlemis- ja klienditeenindusoskus orienteeruda kutsealaga seonduvates õigusaktides orienteeruda tööõigusega seonduvates õigusaktides omandada oragnisatsioonikäitumise alused omandada majandusalased ja ettevõtlusalased algteadmised

1.2.2. Et tagada õpilase edukas konkureerimine avatud tööturul on õppekava ülesanne motiveerida õppijaid enesearendamisele ja pidevõppele, soodustada iseseisva algatusvõime arengut ning sotsiaal-kultuurilise kompetentsuse saavutamist ühiskonnas toimetulekuks ja anda võimalus järgmiste üldpädevuste omandamiseks: suhtlemisoskus meeskonnatööoskus probleemide eduka lahendamise oskus pädevate otsuste tegemise oskus loov-kriitilise mõtlemise oskus tasakaalustatud analüütilis-sünteetilise mõtlemise oskus analüüsi- ja sünteesioskus

7

2. VASTUVÕTUNÕUDED

Õpilaste kooli vastuvõtu kord on sätestatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori poolt kinnitatud "Õpilaste kooli vastuvõtu eeskirjas"(alus Haridusministri 11.aprilli 2002.a määrus nr 33; HAMm RTL 2002,50,712).

Arvutiteeninduse erialale põhikooli baasil võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada arvititeeninduse kutsealal.

Kooli astumiseks tuleb esitada:

isiklik avaldus; haridust tõendav dokument; isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass); teatis perearstilt tervisliku seisundi kohta; 3 fotot.

Vastuvõtt kooli toimub riikliku matemaatikaeksami hinde, vestluse ja kutsesobivustesti (eelnev arvutialane kogemus, loogiline mõtlemine) alusel.

Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon konsulteerides vastava ala asjatundjatega.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktidega.

8

3. KUTSEALASED OSKUSNÕUDEDOskusnõuded baseeruvad Euroopa Liidu Kutseharidusarenduskeskuse CEDEFOP poolt heaks kiidetud IT alase õppekava üldaluste juhendile “Curriculum Development Guidelines. New ICT curricula for the 21-st century”, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS) atesteerimismaterjalile EUCIP.

Õppekava aluseks on Infotehnoloogia spetsialist I, II kutsestandard.

Kasutatud mõisted:Üldoskused – oskused, mis on ühised antud kutsevaldkonnas kõikide kutsealade lõikes.Põhioskused – oskused, mis antud kutsealal põhilised ja kõikidele vajalikud.Lisaoskused - oskused, mis soodustavad kutsealast tegevust, võimaldavad kutsealasisest konkreetsemat ja kitsamat spetsialiseerumist või võimaldavad kutsealase tegevusega paralleelselt sooritavat tegevust ning soodustavad töötaja ümberorienteerumist teistele, antud kutsealaga külgnevatele kutsealadele.Isikuomadused – isiklikud oskused, omadused ja hoiakud, mis on vajalikud kutsealases tegevuses või soodustavad seda ja loovad eeldused elukestvaks õppeks.

3.1. Arvutiteenindaja üldoskused ja – teadmised

Mõistab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldist olemust ja seoseid paljude valdkondadega.

Reaalainete alased teadmised ja oskused : teab matemaatilise loogika (lausearvutus) põhimõisteid ja rakendusi, suudab

lahendada ülesandeid teab lausearvutuse rakendusi matemaatikas, elektroonikas ja muudes

valdkondades teab majandusmatemaatika tänapäevaseid rakendusi elus ning suudab lahendada

valdkonnaga seonduvaid ülesandeid

Majandusalased teadmised : teab majandusteooria üldaluseid teab ettevõtluse põhialuseid teab turunduse põhialuseid

Õigusalased teadmised : omab ülevaadet EV õigussüsteemist, terminoloogiast teab kodanike põhiõigus ja vabadusi suudab leida, aru saada ja edastada kutsealaga seonduvaid õigusakte

Klienditeenindusealased teadmised : tunneb teeninduskultuuri aluseid teab klienditeenindaja rolli, teenindaja tööks olulisi isikuomadusi ning nende

arendamise viise oskab hinnata erinevate klientide vajadusi oskab toime tulla konfliktidega ning lahendada probleeme oskab käsitleda kiitusi ja kaebusi oskab tegutseda erinevates teenindussituatsioonides

9

tunneb viisakusreegleid ja oskab luua positiivset muljet

Suhtlemisalased teadmised : teab suhtlemisteeoria põhimõisteid tunneb ja oskab kasutada erinevaid suhtlustehnikaid suudab situatsioonis kiirelt ja adekvaatselt orienteeruda omab rollitaju omab meeskonnatööoskust

Töökeskkonnaalased teadmised : tunneb tööohutust reguleerivaid seadusi teab tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõudeid, oskab neid rakendada teab esmaabi andmise põhimõtteid, oskab anda esmaabi teab jäätmekäitluse s.h. ohtlike jäätmete käitlemise nõudeid teab turvasüsteemide klassifikatsioone, oskab tegutseda eriolukordades teab päästeteenistuse korraldust Eestis teab elektriohutuse põhinõudeid teab tuleohutuse põhinõudeid ja oskab kasutada tuletõrje- ja päästevahendeid

Organisatsioonikäitumisealased teadmised : teab organisatsioonikäitumisealaseid käsitlusi omab ülevaadet organisatsiooni- ja juhtimisteooriatest suudab määratleda ja analüüsida lihtsamaid organistasioonikäitumise probleeme

Projektijuhtimisalased teadmised : omab baasteadmiseid (sh erialapõhiseid) projektijuhtimisest

Keeleoskus : oskab eesti keelt kesktasemel oskab ühte võõrkeelt kesktasemel

3.2. Arvutiteenindaja põhioskused ja – teadmised

Keeleoskus (erialane) : oskab erialast eesti keelt kesktasemel oskab erialast inglise keelt kesktasemel

Arvutialased teadmised ja oskused: tunneb arvutiala terminoloogiat omab arvutikasutamise põhioskusi on omandanud 10-sõrme pimesüsteemis kirjutamise on omandanud baasteadmised arvutivõrkude riist- ja tarkvarast tunneb arvuti- ja tarkvarasüsteeme tunneb arvutisüsteemide ehitust ja kasutatavaid tehnoloogiaid omab baasteadmisi elektroonikast ja digitaaltehnikast omab oskust infot hankida, vastu võtta, kasutada, edastada, töödelda, analüüsida omab algteadmiseid arvutigraafikast omab algteadmiseid multimeedia kasutamisest tunneb andmeturbe põhialuseid

10

omab baasteadmised programmeerimisest ja ülevaadet programmeerimiskeeltest ja nendevahelistest seostest

omab baasteadmisi kontoripakettide programmeerimisest oskab kasutada kontoripakette koos, ühtse tervikuna ettevõtte infosüsteemi

vajaduste realiseerimisel omab veebiprogrammeerimise tehnoloogiate kasutusoskust tarkvaraarenduses

(kesktasemel) omab baasteadmisi andmebaasi projekteerimisest ja disainist valdab andmebaasi päringukeelt SQL (kesktasemel) valdab andmebaasisüsteemide administreerimist (kesktasemel) omab baasteadmisi infosüsteemi projekteerimisest ja arhitektuurist omab ülevaatlikke teadmisi erinevatest operatsioonisüsteemidest: ehitusest ja

administreerimisest omab baasteadmisi erialasest arvutijoonestamisest omab baasteadmiseid majandusarvestusest ja raamatupidamise põhimõtete

rakendamisest arvutil suudab lugeda erialast tehnilist dokumentatsiooni kesktasemel omab oskust lahendada tüüpilisemaid erialaseid probleeme oskab kasutajate küsimustele vastata või delegeerida probleemi edasi

3.3. Arvutiteenindaja lisaoskused ja – teadmised

omab baasteadmisi ettevõtluse alustest omab baasteadmisi asjaajamise alustest omab baasteadmisi reklaamipsühholoogiast

3.4. Arvutiteenindaja isikuomadused

Vaimsed omadused:

loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus, keskendumisvõime, visuaalne mälu, planeerimisoskus.

Isikuomadused:

korrektsus ja täpsus, iseseisvus, vastutustunne, algatusvõime, otsustusvõime, suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, abivalmidus, koostöövalmidus, pingetaluvus, õpi-ja arenemisvalmidus.

11

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Arvutiteeninduse kursuse kestvus põhikooli baasil on kokku 3 aastat ehk 120 õppenädalat. Ühe õppenädala pikkuseks on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist, praktilist kui individuaalset õpet. Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis.

Moodulite järjestust võib muuta või õpetada paralleelselt, kuid tuleb arvestada eriala õpetamise loogilist ülesehitust.

Isikuomadusi kujundatakse ja arendatakse kogu õppeprotsessi ajal.

12

4.1. Moodulite loetelu ja mahtJrk nr. Mooduli nimetus Maht õppenädalates Teoreetiline töö Praktiline töö Kokku Üldõpingud1 Matemaatiline loogika 0,5 0,5 12 Rakendusmatemaatika 1 1 23 Projektijuhtimise alused 0,75 0,25 14 Tööohutus, töötervishoid ja ohuõpetus 0,75 0,25 15 Majanduse alused 0,75 0,25 16 Õigusõpetus 1 17 Organisatsioonikäitumine 0,75 0,25 18 Klienditeenindus 0,75 0,25 19 Erialane inglise keel 0,75 0,25 1

Kokku 10 Põhiõpingud 1 Infotehnoloogia alused 0,5 0,5 12 Arvutustehnika riistvara 1,5 0,5 23 Elektroonika ja digitaaltehnika 0,75 0,25 14 Tekstitöötlus ja arvutikiri 0,5 0,5 1 5 Tabelarvutus 0,5 0,5 16 VBA programmeerimine 1 1 27 Andmebaasid 1 1 28 Esitlus 0,5 0,5 19 Arvutigraafika 1 1 210 Multimeedia 0,75 0,25 111 Arvutivõrkude alused 1 1 12 Operatsioonisüsteemid 1 1 2 13 Infosüsteemi projekteerimine ja arhitektuur 1,5 0,5 214 Andmeturve 1 1 15 Sissejuhatus programmeerimisse 0,75 0,25 116 Programmeerimine(HTML) 1 1 217 Programmeerimine(PHP) 2 2 418 Programmeerimine(JavaScript) 2 1 3 19 Andmebaaside programmeerimine(SQL) 1 2 3 20 Programmeerimine(Java) 2 2 4 21 Masinjoonestamine 1,5 1,5 3

Kokku 40 Valikõpingud 1 Asjaajamine 0,75 0,25 12 Ettevõtlus 0,75 0,25 13 Suhtlemispsühholoogia 0,75 0,25 14 Raamatupidamise alused 2 1 3

Kokku 6

13

4.2. Õppeaja jaotus õppekavas I õppeaasta II õppeaasta III õppeaasta Kokku

Nr. Mooduli nimetus T P K H T P K H T P K H Üldõpingud 1 Matemaatiline loogika 20 20 40 K 402 Rakendusmatemaatika 40 40 80 K 803 Projektijuhtimise alused 30 10 40 K 404 Tööohutus, töötervishoid ja ohuõpetus 30 10 40 K 405 Majanduse alused 30 10 40 K 406 Õigusõpetus 40 40 K 407 Organisatsioonikäitumine 30 10 40 K 408 Klienditeenindus 30 10 40 K 409 Erialane inglise keel 30 10 40 K 40

Kokku 200 120 80 400 Põhiõpingud 1 Infotehnoloogia alused 20 20 40 K 402 Arvutustehnika riistvara 60 20 80 K 803 Elektroonika ja digitaaltehnika 30 10 40 K 405 Tekstitöötlus ja arvutikiri 20 20 40 K 406 Tabelarvutus 20 20 40 K 407 VBA 40 40 80 K 808 Andmebaasid 40 40 80 K 809 Esitlus 20 20 40 K 4010 Arvutigraafika 40 40 80 K 8011 Multimeedia 30 10 40 K 4012 Arvutivõrkude alused 40 40 K 4013 Operatsioonisüsteemid 40 40 80 K 8014 Infosüsteemi projekteerimine ja arhitektuur 60 20 80 K 80

15 Andmeturve 40 40 K 4016 Sissejuhatus programmeerimisse 30 10 40 K 4017 Programmeerimine(HTML) 40 40 80 K 8018 Programmeerimine(PHP) K 80 80 160 K 16019 Programmeerimine(JavaScript) 80 40 120 K 120

20 Andmebaaside programmeerimine(SQL) 40 80 120 K 120

21 Programmeerimine(Java) 80 80 160 K 160

22 Masinjoonestamine 60 60 120 K 120 Kokku 560 520 520 1600 Üldhariduslikud õpingud 1 Eesti keel 40 40 80 K 160

2 Kirjandus 40 40 40 K 120

3 Inglise / saksa keel 80 80 80 K 240

4 Vene keel eesti koolis 40 40 K 80

5 Matemaatika 80 80 80 E 240

6 Füüsika 40 40 40 K 120

7 Keemia 40 40 K 80

8 Geograafia 40 K 40

9 Bioloogia 80 40 K 120

10 Ajalugu 80 40 120

11 Inimeseõpetus 40 K 40

12 Ühiskonnaõpetus 40 K 40

13 Muusika 40 K 40

14 Kunst 40 K 40

15 Kehaline kasvatus 40 40 40 K 120 Kokku 600 600 400 1600 Valikõpingud

14

1 Asjaajamine 30 10 40 K 402 Ettevõtlus 30 10 40 K 403 Suhtlemispsühholoogia 30 10 40 K 404 Raamatupidamise alused 80 40 120 120 Kokku 40 120 80 240 Praktika 200 1 Praktika 200 200 K 200 K 400 400 K 800 Kursusetöö 40 1 Kursusetöö 40 K 40 Lõpueksam 1 Lõpueksam 40 E 40 Lõputöö 1 Lõputöö 80 80 Kõik kokku 1600 1600 1600 4800

15

5. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID

Alus: Haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a määrus nr 24

1. Hindamise eesmärk Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldusÕpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust, teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust; õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust. Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang).

Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne); 2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne); 3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne).

Õpiprotsessi hindamine on üksiktulemuste hindamine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid.Arvestuslik hindamine on õpitulemuste hindamine mooduli teemade (sealhulgas üldainekursuste) läbimise järel. Arvestuslik hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Kokkuvõttev hindamine. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt aasta- ja moodulihinnetega.Praktika hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktika on eraldi moodul, hinnatakse see eraldi. Lõputöö hindamisel hinnatakse nii lõputöö koostamise protsessi kui lõpptulemust. Kutsehariduslike lõpueksamite hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust. Üldhariduslike lõpueksamite hindamisel lähtutakse eksamitööle lisatud hindamisjuhendist.

(21)

3. Hinded viiepallisüsteemis

90--100% punktide arvust õigesti sooritatud -- hinne «5» («väga hea»); 70--89% punktide arvust õigesti sooritatud -- hinne «4» («hea»); 45--69% punktide arvust õigesti sooritatud -- hinne «3» («rahuldav»);

16

20--44% punktide arvust õigesti sooritatud -- hinne «2» («puudulik»);

0--19% punktide arvust õigesti sooritatud -- hinne «1» («nõrk»).

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

4. Õpilase järgmisele kursusele üleviimine

Õpilased, kes on täitnud õppekava nõuded õppeaasta lõpuks, viiakse üle järgmisele kursusele. Õpilase järgmisele kursusele üleviimise otsustab õppenõukogu.Üleviimine järgmisele kursusele vormistatakse direktori käskkirjaga.

17

6. LÕPETAMISE NÕUDED

6.1. Nõuded kooli lõpetamiseks

Õpilane on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud, kui ta on Arvutiteeninduse õppekava täitnud täies mahus, sealhulgas sooritanud kutseharidusliku lõpueksami ja lõputöö.

Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada:

1. kutsehariduslik lõpueksam2. lõputöö

Lõputöö kaitstakse ja lõpueksam sooritatakse komsjoni ees.

6.2. Kutsehariduslik lõpueksam

6.2.1. Lõpueksami eesmärk

Kutsehariduslik lõpueksam (edaspidi lõpueksam) on võimaldab õpilasel:

demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja oskusi;

demonstreerida hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja –oskust, loovust, mõtlemisvõimet, otsustusvõimet jt. isikuomadusi.

Lõpueksam võimaldab eksamikomisjonil: hinnata õpilase vastavust kutsestandardi nõuetele; hinnata valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.

6.2.2. Lõpueksami sisu ja läbiviimise korraldus

Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teoreetiliste ja praktiliste ülesannete kombinatsioonina. Teoreetilised eksamiküsimustikud ja praktilised ülesanded kooskõlastatakse tööandjate esindajatega.

Lõpueksami sisu: Teoreetiline osa võimaldab õpilasel demonstreerida õppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi ja ülesannete lahendamise oskusi. Praktiline osa võimaldab õpilasel demonstreerida praktilisi oskusi, hoiakuid ja isikuomadusi, valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal. Praktiline osa toimub üldreeglina kooli arvutiklassides või õppelaboris. Vt. Lõpueksami juhend - LISA 3.

Praktilise osa hindamine kajastab õpilase poolt demonstreeritud oskuste taset.

Eksami sooritamiseks antakse õpilasele aega kaks astronoomilist tundi.

Kutseharidusliku lõpueksami hindamine:Lõpueksami hindamine toimub viie palli süsteemis, kusjuures eksam loetakse sooritatuks, kui see on sooritatud vähemalt hindele “rahuldav”. “Mitterahuldava”

18

tulemuse puhul on õpilasel võimalus sooritada lõpueksam uuel aastal, kui toimub järgmine vastav kutsehariduslik lõpueksam.

6.3. Lõputöö

6.3.1. Lõputöö eesmärk

Lõputöö eesmärk on kontrollida ja hinnata teoreetiliste teadmiste ja nende praktikaga seostamise taset.

6.3.2. Lõputöö sisu ja hindamine

Lõputöö võib olla teoreetiline, praktiline või kombineeritud.

Lõputööde hindamine:Lõputööde hindamine on kvalitatiivne. Hindamisel arvestatakse nii protsessi kui lõpptulemust. Lõputööd hindab komisjon, mille koosseisu kuulub kooli juhtkonna esindaja(d), tööandja või kutseliidu esindaja(d), õpetajad(d), võivad kuuluda teiste sidusrühmade esindajad. Hinde kujundamisel arvestatakse retsensendi, juhendaja, lõputööde kaitsmise komisjoni ja õpilase enese hinnangut. Vt. Lõputöö juhend - LISA 2.

19

7. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSÜldõpingud

Moodul 1 Matemaatiline loogika (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane:

omandaks teadmised matemaatilise loogika osast – lausearvutusest. saaks ülevaate lausearvutuse rakendustest matemaatikas, programmeerimises,

elektroonikas ja muudes valdkondades.

2. Õppesisu

2.1. AJALOOST. Lausearvutuse loojad.2.2. LAUSED. Lihtlaused. Liitlaused.2.3. LAUSEARVUTUSE SÜNTAKS. Lausearvutuse süntaksi mõiste. Lausemuutuja. Lausearvutuse valem. Lausearvutuse tehted (eitus, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents). Süntaksipuu. Valemite kirjapanemise lihtsustamine(tehete prioriteet, assotsiatiivsusreegel).2.4. LAUSEARVUTUSE SEMANTIKA. Lausearvutuse semantika mõiste. Väärtustus. Tõeväärtustabel. 2.5. MUID LAUSEARVUTUSE TEHTEID. Antivalents. Shefferi tehe. Peirceì tehe.2.6. DIGITAALLÜLITUSED. EI-lüli. NING-lüli.VÕI-lüli. NING-EI-lüli. VÕI-EI-lüli. Näited(summaator, digitaalnäidik).2.7. RAKENDUSED I. Tingimuste analüüs.Otsing Internetis. Valetajad, tõerääkijad.2.8. VALEMITE LIIGID. Loogiliselt tõesed ja loogiliselt väärad valemid. Kehtestatavad valemid. Kontingentsed valemid. Kiirkontrolli meetod. Algoritmi keerukus.2.9. JÄRELDUMINE. Järeldumise mõiste. Teoreem järeldumisest.2.10. SAMAVÄÄRSUS. Samaväärsuse mõiste. Teoreem valemite samaväärsusest. Enamlevinud samaväärsused. Tehete avaldamine üksteise kaudu. Duaalsus.2.11. RAKENDUSED II. Valemite lihtsustamine. Avaldised programmeerimises. Järeldumine.2.12. NORMAALKUJUD. Literaal. Täielik disjunktiivne normaalkuju. Täielik konjunktiivne normaalkuju. Valemite teisendamine normaalkujule. Normaalkuju minimiseerimise ülesanne.

3. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb: erinevaid loogika liike; lausearvutuse põhimõisteid. Oskab: koostada tõeväärtustabeleid; määrata lausearvutuse valemi liiki; määrata lausearvutuse valemite samaväärsust; määrata predikaatarvutuse valemi tõeväärtust; määrata predikaatarvutuse valemi liiki.

5. Mooduli hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse:

20

matemaatilise loogika põhimõistete tundmist; lausearvutuse valemite teisendamist; predikaatarvutuse valemite teisendamist.

21

Moodul 2 Rakendusmatemaatika (2 õn)

1. EesmärkOmandada matemaatiliste baasteadmiste abil alus eriala omandamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu

3.1. ARVUSÜSTEEMID. Kümnendsüsteem. Kahendsüsteem. Kaheksandsüsteem. Kuueteistkümnendsüsteem. Tehted erinevates süsteemides. Erinevate arvusüsteemide rakendamine.3.2. KÕRGEMA ALGEBRA ELEMENDID. Kompleksarvud. Determinant. Maatriksid. Lineaarsed võrrandisüsteemid.3.3. MAJANDUSMATEMAATIKA ELEMENDID. Rahaühiku väärtus, kurss, noteering. Inflatsioon, devalveerimine, revalveerimine. Reaalpalk. Tulumaksu arvutamine. Palgakulude arvutamine. Hindade kujunemine. Intress, intressimäär, intressiperiood. Arvete tasumine, viiviste maksmine. Laenude tagasimaksmine. Diskonto. Veksel. Liitintressi ja lõppkapitali arvutamine. Intresside arvutamine jooksvalt arvelt. Pensioni kogumise ja kulutamise ülesanne.Lõppkapital kui eksponentfunktsioon.3.4. MATEMAATILINE PLANEERIMINE. Majandusmatemaatilised mudelid. Lineaarne planeerimine. Mittelineaarne planeerimine. Võrkplaneerimine.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õppija teab ja tunneb:kõrgema matemaatika põhimõisteid; majandusmatemaatika aluseid. Oskab: teha arvutusi erinevates arvusüsteemides; teha hulgateoreetilisi operatsioone; lahendada võrrandisüsteeme;teostada tehteid maatriksitega; kasutada matemaatilisi mudeleid ülesannete lahendamisel.


Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: erinevate arvusüsteemidega opereerimist; võrrandisüsteemide lahendamise oskust; oskust kasutada matemaatilisi mudeleid ülesannete lahendamisel.

22

Moodul 3 Projektijuhtimise alused (1 õn)

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise meetodeid ja oskab projekte koostada, juhtida, teostada.

2. Nõuded mooduli alustamiseksSuhtlemise alused

3. Õppesisu3.1. PROJEKT. Projektijuhtimine. Projektimetoodika. Projektijuhtimise tarkvara.3.2. PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine, ideede

genereerimine, läbivaatamine. Eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti riskide hindamine, juhtimisotsused.

3.3. PROJEKTI PLANEERIMINE. Tegevuste ja nende vaheliste seoste määratlemine. Prioriteetide määratlemine. Projekti jaotamine alamprojektideks. Ressursside planeerimine (aeg, raha, inimesed). Eelarve koostamine.

3.4. AJAJUHIMINE. Ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused. Aja juhtimine. Ajakao põhjused.

3.5. INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Juurdepääsu tagamine infole. 3.6. PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende

vastutused/õigused3.7. PROJEKTI TEOSTAMINE. Projekti algus. Tegevuse organiseerimine.

Tegevuse kontrollimine. Eelarve jälgimine.. Projektikoosolekud ja nende juhtimine. Muudatused projekti käigus.

3.8. PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS. Projekti kvaliteedi ja edenemise mõõtmine. Mõjusus. Jätkusuutlikkus.

3.9. PROJEKTI LÕPETAMINE. Aruandlus. Dokumenteerimine, arhiveerimine.

4. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: projektijuhtimise protsessi; projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid; muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel; tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende ennetamise võimalusi.Õppija oskab: püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete; koostada projekti; jagada suuremaid projekte alamprojektideks; hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsida ressursside kasutamist.


Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: projektialase terminoloogia, meetodite ja tarkvara tundmist; projekti koostamise oskust.

23

Moodul 4 Tööohutus. Töötervishoid ja ohuõpetus (1 õn)

1. Eesmärk


õpiks tundma tööohutuse, töötervishoiu, tööhügieeni nõudeid ja esmaabivõtted suudaks eriolukordades sihipäraselt tegutseda teaks, mis on kutsehaigused ja neist hoidumine

2. Õppesisu

2.1. TÖÖKESKKOND. Töökeskkonna mõiste. Tööandja kohustused ja õigused(Oht. Risk. Sisekontroll. Riskianalüüs. Tegevuskava.). Töötaja kohustused ja õigused. Töökeskkonnaspetsialist, tema ülesanded. Riiklik järelvalve(tööinspektsioon, tööinspektor)2.2. TÖÖOHUTUS. Tööohutust reguleerivad seadused. Seadmete hooldus. Põrandad ja liikumisteed. Kukkumine ja kukkuvad esemed. Alternatiivsed meetmed. Läbipaistvad või valgust läbilaskvad uksed, väravad või seinad ja aknad. Avatavad aknad ja nende turvalise puhastamise võimalus. Uksed ja väravad. Liikuvad trepid ja kõnniteed2.3. TÖÖ TERVISHOID JA ERGONOOMIKA.Ventilatsioon. Siseruumide temperatuur. Valgustus. Puhtus ja jäätmed. Tööruumide suurus. Tööasend. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.2.4. OLMETINGIMUSED. Sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Joogivesi. Riietusruumid. Puhkealad ja söögikohad.2.5. TERVISEKONTROLL. Esmaabi korraldus ettevõttes. Töötajate tervisekontrolli kord. Tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine.2.5. ERIOLUKORRAD. Eriolukorra seaduse tutvustus. Käitumisjuhised erinevates eriolukordades toimetulekuks (näit. loodusõnnetus, terrorism, pommiähvardus jm.) Turvasüsteemide klassifikatsioonid. Päästeteenistuse korraldus Eestis.2.6. OHUTUST TAGAVAD VAHENDID. 2.7. TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Töötajate tegutsemine tulekahju korral.Tuleohutustunnistus. 2.8. ELEKTRIOHUTUS. Elektriohutuse põhinõuded. Elektriohutusseadus. Tulekustutusvahendite kasutamine.2.9. ESMAABIVÕTTED. Esmaabi andmise põhimõtted. Elustamine. Šokiseisund. Luumurrud. Elektrišokk. Haavad. Verejooksud. Põletused. Mürgitused.2.10. JÄÄTMETE KÄSITLEMINE. Jäätmekäitlus. Ohtlike jäätmete käitlemise nõuded.2.11. KUTSEHAIGUSED. Tööõnnetus. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine. Kutsehaigustest hoidumine.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides on õpilane teab ja tunneb: tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõudeid; kutsehaigusi ja oskab neist hoidudaOskab: osutada esmaabi; kirjeldada jäätmekäsitluse nõudeid ja järgib neid oma töös; tegutseda eriolukordades, nagu kallaletung, röövimine, terrorism, pommiähvardus vastavalt juhenditele; käsitleda tulekustutusvahendeid. Järgib tuleohutuse, elektriohutuse nõudeid.

24

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õpiprotsessi jooksev hindamine 4 kontrolltööd (töökeskkonna ohutegurid; riskianalüüsi teostamine; ohtude

ennetamine; ergonoomika) praktiline esmaabi andmise ülesanne

25

Moodul 5 Majanduse alused (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: õpiks tundma majandusteooria üldaluseid õpiks tundma majanduse põhimõisteid

2. Õppesisu

2.1. SISSEJUHATUS MAJANDUSSE. Majanduslik käitumine. Alternatiivkulud - valik mitme võimaluse vahel. Majanduse kolm põhiküsimust (mida toota? kuidas toota? kellele toota?) Erinevad majandussüsteemid (tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus.

2.2. TULUDE JA KULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS. Ühiskonna areng ja tulude jaotus. Võrdsus ja ebavõrdsus. Ebavõrdsuse mõõtmine. Lorenzi kõver. Vaesus. Ebavõrdsuse ja vaesuse põhjused. Riiklik sotsiaalpoliitika ja selle alternatiivid. Sotsiaalkindlustus.

2.3. TÖÖTURG, PALK, TÖÖPUUDUS.Töö ja palk. Töö nõudmine ja pakkumine. Ametiühingud. Tööjõud. Tööpuudus.

2.4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE. Turg. Nõudmine. Pakkumine. Tasakaalu kujunemine turul. Turg kui majanduskorraldus. Hindade roll majanduses.

2.5. ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD. Ettevõtte kulude liigitus. Tootmistegurid ja kulude liigitus. Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu. Majanduslik kasum.

2.6. ETTEVÕTTE FINANTSEERIMINE JA ORGANISATSIOONILISED VORMID. Ettevõte, ettevõtja ja ettevõtlus. Ettevõtete organisatsioonilised vormid. Sooloettevõte. Partnerettevõte. Aktsiaselts. Ettevõtte finantseerimine.

2.7. KONKURENTS. Konkurents majanduses. Täiuslik konkurents. Monopolistlik konkurents. Oligopol. Monopol. Loomulik monopol. Konkurentsi mõju majandusele. Konkurentsi positiivsed küljed. Konkurentsi negatiivsed küljed. Praktiline konkurentsipoliitika. Konkurentsiseadused. Konkurentsipoliitika Eestis.

2.8. VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD. Finantsturu tekkimine ja funktsioonid. Väärtpaberite erinevad liigid. Võlakirjad. Aktsiad. Väärtpaberiturud. Aktsiate müük börsil.

2.9. EESTI MAJANDUSE ARENGUSUUNAD. Eesti majandusreformide tulemused. Majanduslikust langusest väljumine. Eesti majanduse edasised arenguperspektiivid.

3. Õpitulemused

Mooduli läbimisel õpilane teab ja tunneb: majanduse põhiprobleeme, turu ja turumajanduse põhimõisteid, nõudluse ja pakkumise põhimõisteid ja neid mõjutavaid tegureid, konkurentsi mõistet, maksustamise põhimõtteid, maksustamisesüsteemi, hinna kujunemise põhimõtteid, toote mõistet ja tootearenduse põhialuseid, rahanduse ja panganduse põhimõisteid, Eesti vabariigi ja rahvusvahelise rahasüsteemi ülesehitust ja toimimist. Oskab: kasutada majandusalast terminoloogiat ja –informatsiooni.

4. Hindamine

26

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: majandusalaste põhimõistete ja põhimõtete tundmist; oskust kasutada majandusinformatsiooni; esseee majanduse arengusuundadest Eestis.

27

Moodul 6 Õigusõpetus (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on:

tutvustada õppuritele EV õigusterminoloogiat, õigussüsteemi ja kodanike põhiõigusi ning vabadusi

valmistada õpilane ette lihtsamata õigusalaste probleemide lahendamiseks tulevases elus

tuvustada õppurile lähemalt IT-alast seadusandlust

2. Õppesisu

2.1. SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus ja riik. Õiguse seos majanduse, poliitika, moraaliga. Õigusnormid. Õigussüsteem, õigusharu. Õigusinstituut. Õigusaktid, nende liigitamine ja süstematiseerimine. Õigussuhe. Õiguse rakendamine, rikkumine ja juriidiline vastutus.2.2. KODANIKUÕIGUSED. Põhiõigused, vabadused ja kohustused.2.3. TSIVIILÕIGUS. Tsiviilõigus. Tsiviilõigussuhe, selle subjektid, objektid ja juriidiline sisu.2.4. LEPINGUD. Lepingu mõiste, olemus ja tähtsus. Lepingu pooled ja tingimused. Ostu-müügileping. Kinkeleping. Rendileping. Eluruumi üürileping. Tasuta varakindlustusleping. Ühise tegutsemise leping. Kaasomandi ühise kasutamise leping. Veoleping. Töövõtuleping. Laenuleping. Hoiuleping. Käsundusleping. Komisjonileping. Kindlustusleping. Abieluleping. Lepingu vorm, tingimused, sõlmimise kord. Lepingu täitmise tagamise abinõud (käsiraha, pant jne.). Vaidluste lahendamise kord ja tähtajad.2.5. ÄRIÕIGUS. Äriõiguse mõiste. Ettevõtja, ettevõte, ärinimi ja kaubandusesindus. Äriregistri üldpõhimõtted. Täis-, usaldus- ja osaühingu mõiste, asutamine ning juhtimine. Aktsiaseltsi mõiste, asutamine, juhtimine ja fondiemissioon. Välismaa äriühingu filiaali asutamine, juhtimine ja esindamine. Tulundusühistu mõiste, asutamine, ühinemine ja ümberkujundamine. Ettevõtte reorganiseerimine. Pankrot.2.6. INTELLEKTUAALNE OMAND. Intellektuaalse omandi mõiste, objektid ja õiguskaitse. Tööstusomand maailma majanduselus (leiutiste õiguskaitse, tööstusdisainlahenduste õiguskaitse, kasulike mudelite õiguskaitse, kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitse). Rahvusvaheline koostöö intellektuaalse ja tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas. Tehnoloogia rahvusvaheline üleandmine (litsentsilepingu objekt, struktuur ja juriidiline iseloom, tehnoloogia üleandmise vormid). Tarkvara õiguskaitse (tarkvara ja autoriõigus, tarkvara ja väliskaubandussuhted). Autoriõiguse küsimused rahvusvahelistes suhetes, autoriõiguse subjektid ja objektid.2.7. TÖÖÕIGUS.Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste ja liigid. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõppemine. Lepingu lõpetamise alused. Vastutus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral. Töölepingu kehtetus. Tööaeg. Ületunnitöö. Öötöö. Töötamine puhkepäevadel. Õigus puhkusele. Puhkus ja selle liigid. Palga maksmise üldalused. Töödistsipliini mõiste. Distsiplinaarkaristused, nende määramise kord. Töötaja materiaalne vastutus, selle mõiste ja liigid. Täielik materiaalne vastutus. Töökaitse õiguslik regulatsioon. Töövaidluste lahendamise üldpõhimõtted. Kohtusse pöördumise tähtajad. Kollektiivse

28

töötüli lahendamine. Töötaja usaldusisik. Ravikindlustus. Lastetoetused. Riiklik elatusrahade süsteem.. Tööõigust käsitlevad õigusaktid.2.8. IT- ALANE SEADUSANDLUS. Ülevaade valdkonna seadusaktidest.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: olulisemaid EV seadusakte ja lähemalt infotehnoloogia valdkonnaga seonduvaid õigusakte. Suudab neid leida ja oma töös järgida. Oskab: lahendada lihtsamaid õigusalaseid probleeme.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õpiprotsessi jooksev hindamine 2 kontrolltööd (vajaliku seadusandliku info leidmine, arusaamine, edastamine) õigusteemaline essee

29

Moodul 7 Organisatsioonikäitumine (1 õn)

1. Eesmärk


anda õpilasele teadmisi organisatsiooni- ja juhtimisteooriatest, mida saab kasutada erinevate organisatsioonikäitumise olukordade analüüsiks ja lahendamiseks;

arendada õpilase analüütilist mõtlemisvõimet suunata õpilasi demokraatlike ja eetiliste põhimõtete omaksvõtmise poole

2. Õppesisu

2.1. ORGANISATSIOON JA SELLE KESKKOND.Organisatsioon ja organisatsioonikäitumine. Juhtimisteooria areng. Kaasaegsed organisatsioonikäitumise ja juhtimise käsitlused. Organisatsiooni keskkond. Sotsiaalne vastutus ja eetika2.2. INIMENE ORGANISATSIOONIS. Inimese individuaalsus. Motivatsioon. Töörahulolu. Osalus ja võimustamine. Stress ja nõustamine.2.3. SUHTED ORGANISATSIOONIS. Suhtlemine ja suhted. RühmasuhtedInimese ja organisatsiooni suhted2.4. JUHTIMINE. Juhtimistegevus. Plaanimistegevus. Organiseerimine ja struktuur. Liidriksolek. Kontrollimine. Organisatsiooni arendamine.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: organistasioonikäitumise põhimõisteid ja põhimõtteid. Õpilane oskab: määratleda organisatsioonikäitumise probleeme; analüüsida olukordi, teha järeldusi ja ettepanekuid väljapääsu leidmiseks.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õpiprotsessi jooksev hindamine 2 kontrolltööd (probleemsituatsioonide analüüs-lahendamine) essee

30

Moodul 8 Klienditeenindus (1õn)

1. Eesmärk


omandaks teadmised teenindajale vajalikest tegevustest, oskustest ja võimetest oskab kliente kvaliteetselt teenindada

2. Õppesisu

2.1. PSÜHHOLOOGIA JA TEENINDUS. Suhtlemispsühholoogia seos teenindussfääriga. Teeninduse ajalugu. Teeninduse tähendus tänapäeval. Teenindus meie mõjutajana.2.2. INIMLIK TEGUR TEENINDUSES. Enesehinnang ja selle mõju käitumisele ja suhtlemisele. mina-kaitseid, selle mehhanismid ja nende kasutamine teeninduses. Temperamenditüübid. Iseloomujooned ja nende avaldumine tegevuses. Võimete liigidja nende arendamise võimalused.2.3. TEENINDAJA TEGEVUSED. Vajadused, nende kujunemine ja avaldumine. Suhtlemisvahendid ja keele kasutamise tähtsus teeninduses. Kontakti võtmine. Aktiivne kuulamine. Teenindaja rolli ootused. Konfliktide liigid, tekkimise põhjused. Arusaamatuste ja konfliktide lahendamine. Kollektiivi osa teeninduses.2.4. TUNNETUSPROTSESSIDE OSA TEENINDUSES. Aistingud ja taju. Tähelepanu ja mälu. Mõtlemise osa teeninduses. Loovmõtlemise osa tähtsus teeninduses.2.5. KLIENDID JA TEENINDUSE KVALITEET. Rahulolematute klientidega toimetulek. Kaebuste lahendamine.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: teeninduse, kui olulise majandustegevuse valdkonna mõistet ja olemust; klienditeenindaja rolli, teenindaja tööks olulisi isikuomadusi ning viise nende arendamiseks endas; teeninduse korraldamise põhivõtteid; viisakusreegleid ja kutse-eetika põhitõdesid. Õpilane oskab: kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; toime tulla konfliktidega ning lahendada probleeme; käsitleda kaebusi ja pretensioone; oskab luua positiivset (esma) muljet; teenindada erivajadustega kliente: puuetega inimesed, eakad, lapsed; paindlikult ja iseseisvalt tegutseda erinevates teenindussituatsioonides.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine praktiline ülesanne: juhtumi lahendamine videotagasisidega 3 teooriakontrolltööd (põhimõisted, oskus kontakti võtta klienduga, oskus ei- öelda,

oskus aktiivselt kuulata, oskus toime tulla rahulolematu kliendiga, oskus lahendada konflikte ja kaebusi)

31

Moodul 9 Erialane inglise keel (1 õn)

1. Eesmärk


lisaks varemõpitud sõnavara ning grammatiliste struktuuride kinnistamisele infotehnoloogia-alase sõnavara rikastamine ning sellealase materjaliga töötamise iseseisvate oskuste kujundamine

2. Õppesisu

2.1 INTRODUCTION TO THE SUBJECT.2.2 ENGLISH FOR COMPUTER USERS. Computers Today(Computer Applications. Configuration. Inside the System. Bits and Bytes.Buying a Computer). Input/Output Devices(Type and Click. Capture your Favourite Image. Viewing the Output. Choosing a Printer. Special Devices for the Disabled) Storage Devices(Floppies. Hard Drives. Optical Breakthrough)2.3. FORMAL LETTERS. Job Application. CV. Memos, Faxes. Invitations; Excuse notes.2.4. GRAMMAR. Noun. The Article. Tenses. Much, Little. Prepositions. Set Phrases. Comparison of Adjectives. Modal Verbs. Most Common Mistakes.2.5. SOCIAL ENGLISH. Giving Directions. Phone Calls. Negotiations & Meetings. Small Talk.2.6. DISCUSSION TOPICS. History of Metric System. Elections. Crime & Punishment. Fashion Victim. Marketing. IBM versus Apple. My Ideal Computer System. Great Ideas. Light Pen. Today’s Health Problems. PlanningStress.2.7. TRANSLATION SKILLS. Newsweeks 2002. Ads and Commercials, etc.2.8. PRESENTATION SKILLS. Choosing a Topic. Drafting a Presentation. Presentations.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides on õpilane täiendanud oma infotehnoogiaalast sõnavara inglise keeles.

4. Hindamine


1. Computers Today - Test2. Input/Output Devices - Translation “computing”, Test3. Storage Devices – Test4. Formal Letters - Personal Application Form & CV (on a disk)5. Grammar - Test on use of tenses, Test on prepositions, Grammar Auction6. Social English - Role Play7. Discussion Topics - Argumentative Essay, Advertisement, Case Study

32

Põhiõpingud

Moodul 1 Infotehnoloogia alused (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandaks teadmised põhilistest arvutisosadest omandaks oskused iseseisvalt arvutit käsitleda omandaks infotehnoloogia põhimõisted oskaks selgitada infotehnoloogia kasutamist igapäevaelus saaks vajalikud teadmised veebibrauserite, meileri ning uudisgruppide lugemise

tarkvara kohta. oskaks veebis liikuda, otsida infot, kasutada elektronposti saaks teadmisi listidest, uudisgruppidest, FTP-st

2. Õppesisu

2.1. PÕHIMÕISTED. Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia. Arvutite tüübid. Arvuti koostisosad.2.1.ARVUTIVÕRGUD. Lokaal- ja laivõrgud. Telefonivõrgu kasutamine arvutivõrkudes. Elektronpost. Internet.2.3. INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND. Hea töökeskkond. Tervis ja töökaitse. Kutseeetika. Interneti levik. Eesti infoteenused veebis. AO levik.2.10. ELEMENTAAROSKUSED ARVUTI KÄSITLEMISEL. Arvuti käivitamineTegevused arvuti korrektsel väljalülitamisel. Arvuti taaskäivitamine (restart).Arvuti süsteemse info (operatsioonisüsteem, protsessori tüüp, mälu jne) vaatamine.Arvuti töölaua (desktop) määrangute seadmine: kuupäeva ja kellaaja täpsustamine, heli seadmine, ekraanipildi seadmine. Disketi formaatimine. Abiteabe kasutamine.2.11. TÖÖLAUD. Töölaua ikoonid. Rakenduste aknad2.12. FAILIHALDUS. Failisüsteem, mõisted. Töö kaustade/alamkaustade, failidega (loomine, salvestamine, muutmine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, nime muutmine, otsimine, järjestamine).2.13. PRINDIHALDUS. Printimine. Sobiva printeri valik Prindihalduri kasutamine.2.14. VEEBI KASUTAMISE ELEMENTAAROSKUSED. Esimesed sammud internetis. Brauseri põhimäärangute muutmine2.15. VEEBIS NAVIGEERIMINE. Veebiaadresside kasutamine.2.16. OTSING VEEBIS. Otsimootori kasutamine. Printimine.2.17. JÄRJEHOIDAJAD(bookmarks). Järjehoidja loomine.2.18. ELEKTRONPOSTI KASUTAMISE ELEMENTAAROSKUSED. Esimesed sammud elektronposti kasutamisel. Põhimäärangute muutmine (ainult graafilise kasutajaliidesega meileri korral).2.19. KIRJAVAHETUS. Elektronkirja saatmine. Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Kirja lugemine. Kirjadele vastamine. Netikett.2.20. ADRESSEERIMINE. Aadressraamatu kasutamine. Kirja saatmine mitmele adressaadile.2.21. POSTKASTI HALDAMINE. Kirjade korraldamine.

33

2.22. LISTID JA UUDISGRUPID. Listserveri (sympa) põhikäsud. Uudisgrupid. Gruppide tellimine. Tellimuse tühistamine. Kirja saatmine uudisgruppi.2.23. FTP. Ühenduse võtmine. Failide leidmine, allatõmbamine.

3. Õpitulemused

Selle mooduli lõppedes õpilane teab ja tunneb: infotehnoloogia põhimõisteid ja ajalugu.Õpilane oskab: iseseisvalt käsitleda arvutit: tunneb arvuti ehitust; orienteerub töökeskkondades, valib sobivad rakendused konkreetsete ülesannete lahendamiseks; oskab kasutada arvuti välisseadmeid; kasutada erinevaid veebibauserid; kasutada efektiivselt erinevaid otsimootoreid info leidmiseks; kasutada elektronposti ja sellega kaasnevaid võimalusi; liituda listidega, uudisgruppe tellida, FTP-ga ühenduse loomist ja failide leidimist, allatõmbamist ja üleslaadimist.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 3 kirjalikku testi (põhimõisted) praktiliste oskuste testid (informatsiooni hankimine, süstematiseerimine ja analüüs;

veebibrauseri häälestus; otsing veebis; listid; esitlus veebiteemadel, ftp kasutamine)

34

Moodul 2 Arvutustehnika riistvara (2 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandaks põhjalikud teadmised arvuti riistvarast oskaks riistvara installeerida oskaks lihtsamaid vigu diagnoosida ja teha profülaktilisi hooldustöid tutvuks kaasaegse bürootehnikaga

2. Õppesisu

2.1. SISSEJUHATUS RIISTVARASSE. Põhimõisted.2.2. OHUTUSTEHNIKA JA TÖÖVÕTTED.2.3. ARVUTITE AJALUGU2.4. VÄLISSEADMED2.5. SISENDSEADMED. Klaviatuur, hiir, skanner. Muud sisendseadmed.2.6. VÄLJUNDSEADMED. Monitorid, printerid, plotterid. Muud väljundseadmed.2.7. ARVUTI KOMPONENDID.Emaplaat ja tema komponendid (Interfeisid,

kettaseadmete kontrollerid, kiibistik, siinid, BIOS). Protsessorid (ajalugu, tüübid, tööpõhimõte). Mälud(püsimälu ja nende tüübid; operatiivmälu ja nende tüübid).Välismälu seadmed (disketiseadmed, kõvakettad, CD/DVD lugejad ja kirjutajad;varundusseadmed). Videokaardid (tööpõhimõte, parameetrid, tüübid) Modemid (tööpõhimõte, parameetrid, tüübid).Võrgukaardid (tööpõhimõte, parameetrid, tüübid). Muud lisakaardid.

2.8. KOMPONENTIDE JA LISASEADMETE INSTALLEERIMINE JA DIAGNOSTIKA.

2.9. RIISTVARA VALIKU KRITEERIUMID.2.10 . BÜROOTEHNIKA. Enamlevinud bürootehnika.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: arvuti riistvara - põhikomponente ja lisaseadmeid; kaasaegset kontoritehnikat.Õpilane oskab: riistvara - põhikomponente ja lisaseadmeid installeerida; diagnoosida kergemaid vigu ja teeb profülaktilist hooldustööd.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 1 kirjalik test (põhimõisted) 4 praktilist kontrolltööd (arvuti komplekteerimine; lisaseadmete paigaldamine;

arvuti uuendamine; diagnostika)

35

Moodul 3 Elektroonika ja digitaaltehnika (1 õn)

1. Eesmärk


saaks teadmised elektroonika alustest, digitaalelektroonikast, arvutite loogikaelementide ehitusest ja loogikalülituste tööpõhimõttest

2. Õppesisu

2.1.ELEKTRISKEEMID. Elektriskeemide tingmärgid. Elektriahela osad. Elektriskeemid2.2 ALALIS- JA VAHELDUVVOOL. Elektromotoorjõud. Voolude suunad ja kuju. Voolu efektiivväärtus.2.3 TAKISTID. Takistite jaotus. Lineaarne- ja mittelineaarne pooljuhttakisti, termotakisti, tensotakisti. Takistus. Ohmi seadus. Takistuse mõõtühik. Takistite erijuhtivus ja elektritakistus Takistite jada-, rööp- ja segaühendus ning nende ahelate voolude, pingete ja takistuste arvutus. Takistite põhiparameetrid. Takistite markeerimine. Traat- ja mittetraattakistid.2.4 KONDENSAATORID. Kondensaatori mõiste ja ülesanne elektriahelates. Kondensaatorite jada-, rööp- ja segaühendus ning nende ahelate voolude, pingete ja mahtuvuste arvutus. Mahtuvuse mõõtühik. Kondensaatorite põhiparameetrid. Kondensaatorite liigid. Kondensaatorite valmistamisviisid: plaat-, silinder- ja kerakondensaatorid.2.5 INDUKTIIVSUSED. Induktiivsusei mõiste ja ülesanne elektriahelates. Elektromagnetiline induktsioon. Aheldusvoog. Magnetvoog. Eneseinduktsioon. Induktiivsuse mõõtühik. Poolid: pool, lamepool, solenoid. Pooli südamik. Pooli induktiivsus. Poolide jada- ja rööpühendus ning nende ahelate induktiivsuste arvutus. 2.6 FILTRID. Filtrite ülesanne elektriahelates. Filtrite liigid sõltuvalt sagedustest: madalpääsufiltrid, kõrgpääsufiltrid, ribapääsufiltrid, ribatõkkefiltrid. Aktiiv- ja passiivfiltrid (RC ja LC filtrid). Silufiltrid alaldites.2.7 ELEKTRONJUHTIVUS. p- ja n-pooljuhid: nende saamine, doonorid, aktseptorid, enamus- ja vähemuslaengukandjad. pn-siire. Difundeerumine ja rekombinatsioon. Tõkkekiht. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. Levinumad pooljuhtmaterjalid. pn-siirde töö päri- ja vastupingega ahelas: tõkkekihi paksus, siirde- ja välise elektrivälja suunad, päri- ja vastuvool.2.8 DIOODID JA ALALDID. Dioodi mõiste.. Sulandamis- ja difusioonmeetod. Pooljuhtdioodide liigitus: mono- ja polükristallilised, Ge- ja Si- pooljuhtdioodid, pind- ja punktdioodid. Tunneldioodid. Varikapid. Dinistorid. Pooljuhtstabilitronid, Pooljuhtdioodidele iseloomulikud jooned. Pooljuhtdioodide kasutamine. Poolperiood- ja täisperioodalaldid. Fotoelemendid.2.9 TRANSISTORID. Mõiste. pnp- ja npn transistorid. Emitter, kollektor, baas. Tüübid, kasutamine. Iseloomustavad suurused. Voolude- ja pingete suunad. Lülitusviisid. 2 töörežiimi. 3 tunnusjoonte piirkonda. MOP-transistorid: pais, läte, neel. MOP-transistori avamispinged. Bipolaar- ja MOP-transistoride kasutusalade võrdlus.2.10 LOOGIKAELEMENDID. Aktiiv- ja passiivelemendid. NING, VÕI ja Ei elemendid: nende koostamine dioodidest, takistitest ja kondensaatoritest.

2.11 TRIGERID.RS-trigerid, JK-trigerid, T-trigerid ja D-trigerid2.12 LOOGIKAELEMENDID JA MIKROSKEEMID2.13 LOOGIKALÜLITUSED. Loendurid, registrid, summaatorid, kooderid,

36

dekooderid.2.14 MÕÕTEEHNIKA. Tester. Ostsillograaf. Signaalgeneraator.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: elektroonika ja digitaalelektroonika aluseid, arvutite loogikaelementide ehitust ja loogikalülituste tööpõhimõtet.Õpilane oskab: lugeda ja koostada skeemi. Suudab aru saada arvutiskeemide ja arvuti digitaallülituste tööst.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 5 kontrolltööd (elektri ahelelemendid; elektronjuhtivus ja dioodid; transistorid;

trigeritel loogikaskeemide väljundi leidmine; järjestikelemendi muutmine paralleelloenduris )

37

Moodul 4 Tekstitöötlus ja arvutikiri (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandaks 10-sõrme pimesüsteemi omandaks tekstitöötlemise oskuse arvutil tunneks erinevaid tekstitöötlusprogramme

2. ÕppesisuARVUTIKIRI2.1. ALUSSÕRMISED2.2. PÕHIHARJUTUSED. Baasharjutused(harjutused järjest suureneva raskusastmega).2.3. ETTEÜTLUSED. Etteloetava teksti kirjutamine.2.4. KIIRUSLIKUD HARJUTUSED. Tekstiharjutused(olemasoleva teksti üle kirjutamine). Oma tekstide harjutamine.2.5. INTERNETI HARJUTUSED. Jututoa simulatsioon.TEKSTITÖÖTLUS2.6. ELEMENTAAROSKUSED. Tekstitöötlusprogrammi käivitamine ja sulgemine. Põhiliste seadete (määrangute) muutmine. Dokumendi muutmine.2.7. PÕHIOPERATSIOONID. Andmete sisestamine. Andmete märgistamine. Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsing ja teksti asendamine.2.8. KUJUNDAMINE. Andmete sisestamine. Andmete märgistamine. Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsing ja teksti asendamine.2.9. VIIMISTLEMINE. Stiilid ja leheküljed. Päised ja jalused. Õigekiri. Lehekülje vorming.2.10. JOONISTE KASUTAMINE TEKSTIDOKUMENTIDE KUJUNDAMISEL. Joonise lisamine. Kujutise osa kopeerimine.Graafikafaili lisamine teksti. MS ClipArt. Toimingud tekstidokumendi joonisega.2.11. PRINTIMINE. Ettevalmistus prindiks. Printimine2.13. MUUD OSKUSED. Tabelid. Pildid. Objektide lisamine dokumenti. Hulgipostitus(Mail merge).2.14. ERINEVAD TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID. Ülevaade ja võrdlus erinevatest tekstitöötlusprogrammidest.

3. Õpitulemused

Selle mooduli lõppedes õpilane teab ja tunneb: tekstitöötluse põhimõisteid ja põhivõtteid. Õpilane mõistab tekstitöötluse eeliseid käsitsi- ja masinkirja ees.Õpilane oskab: töödelda teksti personaalarvutiga; sooritada põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise, parandamise, kujundamise ja viimistlemisega; keerulisemate operatsioonide, nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamist dokumendis, objektide dokumenti sissetoomist, hulgipostitust .Õpilane on omandanud oskuse kirjutada 10-sõrme pimesüsteemis rütmiliselt ja vigadeta.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse:38

õppeprotsessi jooksev hindamine arvestuslik töö arvutil kontrollimaks täielikku pimekirja valdamist 1 kirjalik test (põhimõisted) 3 praktiliste oskuste kontrolltööd (põhipoperatsioonid; kujundamine; referaadi

vormistamine) voldiku koostamine

39

Moodul 5 Tabelarvutus (1 õn)

1.Eesmärk


omandaks teadmised, kuidas kasutada tabeltöötlust arvutil tunneks erinevaid tabelarvutusprogramme

2. Õppesisu

2.1. ELEMENTAAROSKUSED. Tabelarvutusprogrammi käivitamine ja sulgemine. Põhiliste seadete (määrangute) muutmine. Dokumendi muutmine.2.2. PÕHIOPERATSIOONID. Andmetüübid. Andmete lisamine. Andmete märgistamine. Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine. Read ja veerud.2.3. KUJUNDAMINE. Arvandmed. Tekstandmed. Lahtrite plokk. Õigekiri. Dokumendi häälestus (Setup).2.4. VALEMID, AVALDISED, SISEFUNKTSIOONID. Valemite struktuur ja põhielemendid. Operandid. Töötamine funktsioonidega(matemaatika-loogika-, aja-, teksti-, viitamis- ja otsimisfunktsioonid).2.5. ANDMELOENDITE KASUTAMINE. Vormid. Sorteerimine. Filtreerimine. Kokkuvõtted. Risttabelid.2.6. DIAGRAMMID JA OBJEKTID. Objektid. Diagrammid2.7. PRINTIMINE. Ettevalmistus prindiks. Printimine2.8. ERINEVAD TABELARVUTUSPROGRAMMID. Ülevaade ja võrdlus erinevatest tabelarvutusprogrammidest.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: tabeltöötlusvahendite rakendusvaldkondi ja selles andmeanalüüsi teostamise võimalusi; andmetevaheliste seoste loomise põhimõtteid tabeltöötluses; tabeltöötluse põhimõisteid; tabelarvutuse valemeid ja funktsioone, andmete sorteerimist, filtreerimist, kokkuvõtete tegemist, risttabeli koostamist; diagrammide tüüpe ja nende valimist vastavalt ülesande iseloomule. Õpilane oskab: kasutada tabelarvutuse valemeid ja funktsioone, andmete sorteerimist, filtreerimist, kokkuvõtete tegemist, risttabeli koostamist; valida ülesandele sobivaid diagrammide tüüpe. Mooduli läbimisel saadud teadmisi oskab õpilane üldistada mistahes tabeltöötlusprogrammiga töötamisel.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 kirjalikku testi (põhimõisted) 4 praktiliste oskuste kontrolltööd (põhioperatsioonid ja kujundamine;valemid ja

funktsioonid; andmeloendid; diagrammid ja objektid)

40

Moodul 6 VBA programmeerimine ( 2 õn)

1. Nõuded mooduli alustamiseks

Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Tabelarvutus läbimine.

2. Eesmärk


saaks ülevaate arendussüsteemis (Visual Basic for Application - VBA) töötamisest MS Exceli baasil

3. Õppesisu

3.1 PROGRAMMIDE LOOMISE ÜLDPÕHIMÕTTED. VBA KASUTAMINE MS EXCELIS. VBA programmiüksused. Rakenduse põhikomponendid ja töökeskkond.3.2 VBA JA PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Programmi ja keele põhielemendid. Kokkulepped keele süntaksireeglite esitamiseks. Skalaarandmed: konstandid ja muutujad. Omistamine, omistuslause ja avaldised. Andmete lugemine töölehelt ja kirjutamine töölehele. Dialoogibokside kasutamine.3.3 PROGRAMMIDE TÖÖTLEMINE JA TÄITMINE. Protseduuride sisestamine. Makrode käivitamine ja täitmine. Programmide silumine ja testimine.3.4 ALAMPROGRAMMID JA MAKROD, FUNKTSIOONID, ANDMED. Andmete organisatsioon, liigid ja tüübid. Konstandid. Lihtmuutujad. Massiivid. Andmete skoop ja väärtuste eluiga.3.5 OMISTUSLAUSE JA AVALDISED. Omistuslause. Avaldiste struktuur ja liigid. Arvavaldised ja matemaatikafunktsioonid. Stringavaldised ja funktsioonid.Võrdlused ja loogikaavaldised.3.6 VALIKULAUSED. If-laused. Select Case-lause.3.7 KORDUSLAUSED. Do … Loop-lause. For … Next- ja For Each … Next-laused.3.8 EXCELI OBJEKTIDE KASUTAMINE VBA-s. Objektid ja objektiklassid. Objektide omadused ja meetodid. Viitamine objektidele. Objektide omaduste kasutamine. Meetodite kasutamine. Makrode lindistamine.3.9 PÕHIOBJEKTIDE OMADUSED JA MEETODID. Application-objekt. Workbooks ja Workbook-objektid. Sheets, Worksheets ja Worksheet objektid. Range-objekt.3.10 ANDMEVAHETUS EXCELI TÖÖLEHTEDEGA.

4. Õpitulemused

Mooduli läbimisel õpilane teab ja tunneb:VBA süntaksit ja põhielemente; protseduuride ja makrode käivitamist ja silumist; põhilisi VBA sisseehitatud funktsioone.Õpilane oskab: kirjutada programme (alamprogramme) andmete lugemiseks töölehelt ja nende väljastamiseks töölehele; programmiliselt luua dialoogibokse algandmete sisestamiseks ja tulemuste väljastamiseks; kasutada programmides (alamprogrammides) massiive; kasutada programmides (alamprogrammides) valik- ja korduslauseid; kasutada programmides (alamprogrammides) põhilisi objekte koos nende omaduste ja meetoditega.Õpilane valdab programmide loomise üldpõhimõtteid ning oskab oma teadmisi kasutada arendussüsteemi VBA MS Exceli baasil.

41

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 kirjalikku testi (põhimõisted) 6 praktiliste oskuste kontrolltööd (sisend-väljundoperatsioonid; protseduurid;

alamprogrammid; valiklaused; korduslaused; vormid)

42

Moodul 7 Andmebaasid (2 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on mooduli Tabelarvutus ja VBA läbimine.

2. Eesmärk


omandaks põhiteadmised andmebaasidest õpiks kasutama andmebaase reaalse elu probleemide lahendamiseks, infotöö

organiseerimiseks, samuti mõistmiseks, milliste ülesannete lahendamiseks on otstarbekas kasutada andmebaase.

saaks ülevaate arendussüsteemis (Visual Basic for Application - VBA) töötamisest MS Access baasil

tunneks erinevaid andmebaasiprogramme

3. Õppesisu

3.1. ANDMEBAASIDE PÕHIALUSED. Esimesed sammud töötamisel andmebaasiga. Põhimäärangute korrastamine.3.2. ANDMEBAASI LOOMINE. Põhilised tegevused. Andmebaasi projekteerimine ja koostamine. Tabeli koostamine (väljanimi, väljatüüp, kirjeldus). Võtmete defineerimine. Tabeli kujundamine. Andmebaasi uuendamine.3.3. VORMI KASUTAMINE. Vormi loomine. Vormi kujunduse muutmine. Alamvorm. Pildi või graafilise objekti lisamine vormi.3.4. IFORMATSIOONI OTSIMINE. Põhilised tegevused. Olemasoleva andmebaasi laadimine. Etteantud tingimust rahuldava kirje otsimine. Lihtsa päringu koostamine. Mitme tingimusega päringu koostamine. Tabelite seostamine, andmete valik mitmest tabelist. Päringu salvestamine. Filtri lisamine. Päringu muutmine. Valimine ja sorteerimine. Andmete sorteerimine (järjestamine) etteantud tingimuse järgi. Andmete sorteerimine loogilisi operaatoreid kasutades. 3.5. ARUANDED. Aruande koostamine. Aruande muutmine (elementide paigutus ja pikkus, äärised ja paberi suund). Andmete rühmitamine, lõpp- ja vahekokkuvõtete tegemine jne. Aruande (aruande osa) trükkimine.3.6. ACCESSI PROGRAMMEERIMINE. Tarkade (Wizards) kasutamine objektide (otsinguväljade, aruannete, ekraanivormide, nuppude) loomisel. Tegevused ja sündmused. Makrode koostamine ja nende teisendamine VBA mooduliteks. Kasutajaliidese täiendamine VBA abil, VBA moodulid, mooduliaken. Funktsioonid ja alamprogrammid. Programmi silumine silumisaknas Debug. Veatöötlus. Objektid ja objektiklassid, objektide omadused ja meetodid. Kasutajamenüüde ja nupuridade loomine.3.7. ERINEVAD ANDMEBAASIPROGRAMMID. Ülevaade ja võrdlus erinevatest andmebaasiprogrammidest.

4. Õpitulemused

Selle mooduli läbimisel õpilane teab ja tunneb: andmebaaside põhialuseid. Oskab: luua, kasutada ja muuta andmebaase MS Access keskkonnas; koostada ekraanivorme MS

43

Access keskkonnas; luua, kasutada ja muuta aruande vorme; töötada andmebaasi keskkonna vahenditega.Õpilane valdab programmide loomise üldpõhimõtteid ning oskab oma teadmisi kasutada arendussüsteemi VBA MS Accessi baasil.

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 kirjalikku testi (põhimõisted) 5 praktilist tööd: valmisandmebaasi kasutamine,uue andmebaasi loomine,

vormide(alamvormide) koostamine, päringute koostamine, aruannete koostamine oma andmebaasi loomine(vaba teemavalik)

44

Moodul 8 Esitlus (1 õn)

1. Eesmärk


oskaks kasutada esitlustarkvara arvutil oskaks luua esitlusi erinevatele sihtgruppidele ja situatsioonidele

2. Õppesisu

2.1. ELEMENTAAROSKUSED. Esimesed sammud esitluse loomisel. Esitlusprogrammi häälestamine. Esitluse formaadi muutmine2.2. PÕHITEGEVUSED. Uue esitluse loomine. Teksti kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Piltide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine. Slaidide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine.2.3. VORMINDAMINE. Teksti vormindamine. Tekstikastide muutmine2.4. GRAAFIKA JA DIAGRAMMID. Joonistatud objektid. Diagrammid. Pildid ja teised objektid.2.5. PRINTIMINE JA LEVITAMINE. Slaidi häälestus. Ettevalmistus levitamiseks. Printimine.2.6. SLAIDISEANSI EFEKTID. Animatsiooniefektid. Slaidide vahetumise viis slaidiseansi ajal. Slaidide peitmine.2.7. SLAIDISEANSI VAATAMINE. Slaidiseansi läbiviimine.

3. Õpitulemused

Selle mooduli läbimisel oskab õpilane koostada atraktiivset esitlust. Mõistab slaididest koosneva esitluse eeliseid, koostatud esitluse kuvamise ja selles liikumise olemust.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 1 kirjalik test (põhimõisted) etteantud teemal esitluse koostamine vabalt valitud teemal esitluse loomine ja ettekandmine

45

Moodul 9 Arvutigraafika ( 2 õn)

1. Eesmärk


saaks vajalikud teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused tööks graafilise infoga

2. Õppesisu

2.1. ARVUTGRAAFIKA PÕHIMÕISTED. Piksel. Monitoride tüübid ja standardid. Hiir. Valguspliiats. Graafilise info esitusseadmed: skännerid ja videokaamerad. Väljastusvahendid: printerid ja plotterid.2.2. GRAAFILISTE KUJUTISTE LIIGID. Raster- ja vektorgraafika. Rastergraafikaprogrammid. Vektorgraafikaprogrammid.2.3. GRAAFIKAPROGRAMM CORELDRAW.Töökeskkonna tutvustus. Programmi avamine. Tööakna tutvustus (tiitli-, omaduste-, olekuribad, tööriistakast, värvipalett). Menüüde tutvustus(alajaotused). Lehe parameetrid, mõõtühikud, abijooned. Dialoogikastide tüübid, joonise kihid. Töö objektidega(objektide märgistamine, liigutamine, suurendamine, vähendamine, pööramine; grupi moodustamine, grupist vabastamine, joondamine, järjestamine; koopia, duplikaat, kloon; interaktiivsete omaduste seadmine, eriefektid). Sirgete ja kõverate joonistamine(töö sõlmpunktidega; lisamine, eemaldamine, ühendamine). Objektide ja äärejoonte värvimine(värvimudelid (RGB, SMYK, Process, Spot)) ja täitemustrite kasutamine. Töö tekstiga( kunstilise- ja lõiguteksti moodustamine), tekstitöötlus, tekstiefektid, tekstikastide sidumine). Piltide importimine ja eksportimine.Vektorpiltide muutmine bitmap-piltideks. Tonaalsuse, kontrastsuse ja vävigamma muutmine. Bitmap-piltide efektid. Töö salvestamine. Pildi eelvaade ja väljatrükk. Satelliitprogrammid (Orc-Trace, R.A.V.E. jne.)2.4. PILDITÖÖTLUSE ALUSED. COREL PHOTOPAINT. Programmi avamine. Uue pildi moodustamine. Tööaken. Menüüd. Kihid. Maskid. Objektide ja teksti moodustamine. Objektidest ja tekstist maskide moodustamine. Kloonimine. Värvimine. Pildi koloriidi reguleerimine. Efektid. Fotode redigeerimine. Filmi valmistamine.2.5. PILDITÖÖTLUSE ALUSED. ADOBE PHOTOSHOP. Programmi avamine. Uue pildi moodustamine. Tööaken. Menüüd. Kihid. Maskid. Objektide ja teksti moodustamine. Objektidest ja tekstist maskide moodustamine. Kloonimine. Värvimine. Pildi koloriidi reguleerimine. Efektid. Fotode redigeerimine. Filmi valmistamine.2.6. GRAAFIKA VABAVARA. Vabavarliste graafikaprogrammide tutvustus.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: arvutigraafika põhimõisteid, graafiliste kujutiste liike, tööd erinevate graafikaprogrammidega.Õpilane oskab: loovalt (tagamaks väljendusrikkus, atraktiivsus ja isikupära) rakendada arvutigraafika vahendeid õppematerjalide, presentatsioonide ja interneti-lehekülgede illustreerimisel.

4. Hindamine


46

õppeprotsessi jooksev hindamine 2 kirjalikku testi (arvutigraafika põhimõisted) 3 praktiliste oskuste kontrolltööd (graafika kujundamine CorelDraw abil,

pilditöötlus PhotoPaintis, pilditöötlus Adobe Photoshopiga) praktiline töö (firmagraafika loomine)

47

Moodul 10 Multimeedia (1 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on mooduli Arvutigraafikaläbimine.

2. Eesmärk


õpiks tundma audio-visuaalsete vahendite tööpõhimõtteid ja kasutamist oskaks lihtsamaid multimeedia elemente luua ja kasutada oskaks ise luua interaktiivseid õppematerjale

3. Õppesisu

3.1. MULTIMEEDIA SISSEJUHATUS. Multimeedia mõiste.Multimeedia komponendid (visuaalsed, kuuldavad (audio), virtuaalreaalsed).3.2. MEEDIA. Meedia vastuvõtt. Müra (kanali müra, semantiline müra).3.3. DIGITAALINFO. Mõiste – digitaalne. Digitaalelektroonika(mõiste, eelised analoogtehnoloogia ees). Digitaliseerimine.3.4. KUJUNDAMINE. Multimeedia rakenduste kujundamine. Põhimõtted. Kujundamise strateegia( kommunikatsioonireeglid, töö ülesehitus, üldine ekraani paigutus(skeem), kasutajaliides, objektide paigutus, disaini alused).3.5. TEKSTMATERJAL. Informatsiooni tükeldamine, poolitamine. Kirja tüüp (kirja mõõtmine, kirjade liigitamine, reeglid ja soovitused kirjatüüpide valikuks, märkide atribuudid ja spetsiaalsed efektid). Loetavus (loetavust tagavad reeglid). Pealkirjad(vormistamise reeglid, soovitused). Kunstilised tekstid(reeglid, soovitused)3.6. PILDITÖÖTLUS. Rastergraafika mõiste, parameetrid, töötlemine. Pilditöötlusprogrammi lisavõimalused (värvisüsteem: põhivahendid, paleti loomine, resampling, failiformaatide vahetus, soovitud pildiosa selekteerimine, operatsioonid kanalitega ja mitme pildiga, filtrid).3.7. RASTERGRAAFIKA ALLIKAD. Skaneerimine. Digitaalfotografeerimine. Ekraanilt “pildistamine”. Tehnilised vahendid graafika digitaliseerimiseks(skanner, digitaalfotokaamera, tablett). Enamlevinud graafikaformaatide (PCX, TIFF, BMP, DIB, GIF, PNG, EPS, WMF, TGA, CGM, HPGL, JPEG) tutvustus.3.8. HELI. Mõiste. Sagedus. Ampiltuud. Helide kasutamine(muusika, kõne, helitekstid). Helifailid. Enamlevinud heliformaatide (AIFF, AIF, MID, MDI, MFF, RIFF, SND, ROL, WAV, AU, VOC, SMP) tutvustus. Helikaardid (tutvustus, ühendused, kaasasolev tarkvara).3.9. MULTIMEEDIA JA INTERNET. Ribalaius(Vaughanì reegel, tüüpilised ribalaiused). MIME(Multipurpose Internet Mail Extension) tüübid. HTML ja multimeedia(multimeedia lisamise tagid: <IMG>, <EMBED>, <INSERT>, <BGSOUND>). Graafika Internetis(ülevaade plug-in –idest ja playeritest). Helid Internetis(ülevaade plug-in –idest ja playeritest). Video Internetis(ülevaade plug-in –idest ja playeritest).3.10. MULTIMEEDIA TARKVARA LOOMINE. Ülevaade programmidest Multimedia ToolBook, Macromedia Flash, Macromedia Authorware.

4. Õpitulemused48

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: multimeedia põhimõisteid; audio-visuaalsete vahendite tööpõhimõtteid ja kasutamist. Õpilane oskab: multimeedia rakendusi kujundada; lihtsamat teksti, pilti ja heli töödelda ja Internetis esitleda.

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 põhimõistete testi (meedia; digitaalinfo) 3 kontolltööd ( tekstmaterjali töötlus; rastergraafika; multimeedia ja internet) veebileht õpetaja poolt määratud meedia esitamiseks

49

Moodul 11 Arvutivõrkude alused (1õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Infotehnoloogia alused ja Arvutustehnika riistvara läbimine.läbimine.

2. Eesmärk


saaks teadmised arvutivõrgu põhiomadustest saaks teadmised võrgu tööpõhimõtetest ja võrguprotokollidest saaks teadmised arvutivõrgu riistvarast oskaks seadistada võrgukaarti ja arvutivõrku.

3. Õppesisu

3.1. ARVUTIVÕRKUDE LIIGID. Kohtvõrk, laivõrk, internet.3.2. ARVUTIVÕRKUDE TÜÜBID. Traadita ja raadiosidevõrgud, andmeside

vahelduvvooluvõrgu abil, siinvõrk, tähtvõrk, ringvõrk, kontuurvõrk, täht-siinvõrk.

3.3. ARVUTIVÕRGU ÜLESANDED. Klient-server, töögrupp, andmedoomen, protsesside kontrollivõrk, serverifarm, traadita võrgu kogukond, ärivõrk (VPN).

3.4. VÕRGUSEADMED. Switchid, ruuterid. Kaablid. Modemid.3.5. VÕRGUPROTOKOLLID. Põhilised võrguprotokollid. 3.6. OSI MUDEL. OSI mudeli kihid ja TCP/IP mudeli vastavad kihid;3.7. ANDMEEDASTUS. Traatvõrgud, RS-232, telefonivõrkude kasutamine,

pakettlülitus, pakettide kohaletoimetamine, optilised kaabelvõrgud. Traadita võrgud, IrDA, Bluetooth, IEEE 802.11, mobiilvõrgud, satelliitvõrgud, digitelevisiooni võrgud

3.8. PROTOKOLL TCP/IP. IPv4 ja IPv6, aadressid, võrgumask, vaikelüüs, võrgukaartide seadistamine, ühenduse testimine.

3.9. PROBLEEMID ARVUTIVÕRGUGA JA NENDE LAHENDAMINE.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: arvutivõrkude liike ja tüüpe; arvutivõrgu eesmärke ja ülesandeid; tähtsamaid võrguprotokolle; OSI mudelit; andmeedastuse põhimõtteid. Oskab: seadistada ja kontrollida arvuti võrgukaardi seadeid; testida võrguühendusi.

Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 1 põhimõistete test

50

3 praktilist kontrolltööd (arvutivõrkude liikide ja tüüpide ning võrguprotokollide tundmine, OSI mudeli tundmine; andmeedastuspõhimõtete tundmine; võrguprotokolli TCP/IP seadistamise ja kontrollimise oskus)

51

Moodul 12 Operatsioonisüsteemid (2 õn)

1. Eesmärk


omandaks põhiteadmised arvuti tarkvarast oskaks töökohtades operatsioonisüsteeme ja rakendustarkvara installeerida teha profülaktilisi hooldustöid

2. Õppesisu

2.1 SISSEJUHATUS TARKVARASSE, PÕHIMÕISTED.2.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID JA RAKENDUSTARKVARA. Erinevad

versioonid, omavaheline sobivus.2.3 TARKVARA LITSENSEERIMINE. Litsenseerimiste tüübid.Erinevate tootjate

litsenseerimise põhimõtted.2.4 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU. Operatsioonisüsteemid DOS,

Windows,Linux,UNIX.2.5 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖPÕHIMÕTTED. Operatsioonisüsteemi

eesmärgid, liigid.Pakkettsüsteemid, ajajaotussüsteemid, personaalarvuti süsteemid, paralleelsüsteemid, hajussüsteemid, reaalajasüsteemid.

2.6 SERVERI JA TÖÖKOHA OPERATSIOONISÜSTEEMID.Ülevaade ja erinevused.2.7 TÖÖKOHA OPERATSIOONISÜSTEEMID. Windows 98,Windows ME, Windows

2000, Windows XP, Linux-i erinevad distributsioonid.Ühe ja mitme kasutaja operatsioonid.

2.8 ARVUTI ETTEVALMISTAMINE INSTALLEERIMISEKS.Failisüsteemid, partitsioonid, formaatimine.2.9 INSTALLEERIMINE Operatsioonisüsteemi valiku kriteeriumid, erinevad

installeerimismeetodid.2.10 ARVUTI JA OPERATSIOONISÜSTEEMI KÄIVITUMINE. Käivitumise

järjekord, süsteemsed failid.2.11 RIISTVARA KONFIGUREERIMINE. Draiverid. Nende installeerimine ja

konfigureerimine.2.12 TARKVARA KONFIGUREERIMINE. Kasutajaliides, arvutivõrk, internet,

elektronpost, printerid jne. Kasutajad, õigused, jagatud ressurssid.2.13 TEENUSED. Teenuste liigid, konfigureerimine ja käivitumine.2.14 MS-DOS-i KÄSUSTIK JA SELLE KASUTAMINE. Süntaks, käsud, laused. 2.15 RAKENDUSTARKVARA JA NENDE INSTALLEERIMINE. MS Office, Open

Office, viirusetõrje. Installeerimise erinevad meetodid, uuendused, versioonide integreeritus, probleemid ja nende lahendamine.

2. Õpitulemused

Antud mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: töökohtades kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja rakendustarkvara pakette. Oskab: neid installeerida ja hooldada. Suudab taastada töökohas kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja rakendustarkvara. Oskab analüüsida tarkvaraga seonduvaid probleeme ja neid ennetada.

3. Hindamine52


õppeprotsessi jooksev hindamine 2 tarkvara põhimõistete testi 3 praktilist kontrolltööd (operatsioonisüsteemide erinevad installeerimise meetodid;

Windowsi installeerimine töökohaarvutisse; töökoha konfigureerimine; DOS-i käsustik)

53

Moodul 13 Infosüsteemi projekteerimine ja arhitektuur (2 õn)

1. Eesmärk


omandaks üldised teadmised infosüsteemide valdkonnast ja sellega seotud probleemistikust;

omandaks kontseptuaalse modelleerimise alased baasteadmised ja -oskused; omandaks üldised oskused infosüsteemi detail- ja objektorienteeritud analüüsiks

ja disainiks.

2. Õppesisu

2.1 INFOSÜSTEEM.Infosüsteem ja tema roll ettevõttes, infosüsteemi raamistik ja komponendid.

2.2 SÜSTEEMIANALÜÜS. Süsteemianalüüsi protsess, modelleerimistehnikad, modelleerimiskolmnurk.

2.3 ANDMEBAASID. Relatsioonilised andmebaasid, nende normaalkujud, keel SQL. 2.4 ORGANISATSIOON. Organisatsiooni toimimise strateegiad, äriprotsesside muutmine, infosüsteemi juhtimise paiknemine. 2.5 TARKVARA ARENDUSPROTSESS. Tarkvara arendusprotsess, UP, kose mudel, objektorienteeritus. 2.6 KONTSEPTUAALNE MODELLEERIMINE. Kontseptuaalne kolmnurk, semantika. Läbiv näide: Projekt, selle struktuur ja skoop. I iteratsioon: protsessivaade, andmevaade, sündmusvaade. II iteratsioon: kasutusjuhud, domeeni mudel, klassiskeemid ja jadaskeemid. III iteratsioon: kolmekihiline arhitektuur, andmeaida analüüs.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: infosüsteemide ehitust, struktuuranalüüsi ja -projekteerimise meetodeid. Oskab: koostada lihtsamate infosüsteemide spetsifikatsioone; projekteerida relatsioonandmebaaside struktuuri.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 1 põhimõistete test 2 praktilist kontrolltööd (lihtsa infosüsteemi spetsifikatsioon, relatsioonandmebaasi

struktuur)

54

Moodul 14 Andmeturve (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on anda õpilasele:

teadmised andmeturbe põhimõistetest, eesmärkidest ja toimingutest

2. Õppesisu

2.1. SISSEJUHATUS, INFOTURBE OLEMUS. Infoturve, selle mõiste, olemus ja tähtsus kaasaja infosüsteemides ning maailmas. Käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus, nende olemus erinevates infosüsteemides ja infovarade kaitsel. Turbe majanduslik külg. Turvaprobleemi lahendamine praktikas. Privaatsus ja autentsus2.2.TURVAOHUD JA NENDE LIIGITAMINE. Ohtude liigitus: stiihilised ohud ja ründed. Meetodid, mida kasutatakse ohtude leidmisel ja hindamisel. Ohtude sagedus.2.3. INFOSÜSTEEMIDE NÕRKUSED JA RAKENDATAVAD TURVAMEETMED. Nõrkuste liigitus. Nõrkuste koosmõju ohtudega, turvarisk. Turvameetmed, nende klassifitseerimine ja liigid. Komplekttoimega meetmed.2.4. RISKIHALDUS JA RISKIHALDUSMETOODIKAD. Riskihaldus turvaülesande praktilise lahendamise tööriistana. Selle neli alternatiivi - riskianalüüs, etalonturbe metoodika, segametoodika ja mitteformaalne metoodika; nende võrdlus. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs. Etalonturbe metoodika.2.5. KRÜPTOGRAAFIA OLEMUS JA ESIAJALUGU. Krüpteerimise olemus ja põhimõisted. Krüptograafia ajalugu, traditsioonilised võtted. Krüptograafia sünd ja areng kuni arvutite ilmumiseni, tuntuimad traditsioonilised võtted. Teoreetiline ja praktiline turvalisus.2.6. KAASAJA KRÜPTOGRAAFIA ÜLEVAADE. Krüptograafia põhimõisted, olemus ja eesmärgid. Peamised algoritmide liigid, nende kasutamine. Krüptoanalüüsi olemus ja omadused. Algoritmide praktiline turve, selle saavutamise teed.2.7. SÜMMEETRILISED JA ASÜMMEETILISED KRÜPTOALGORITMID. AES. Krüptoalgoritmide olemus, töörežiimid, kasutatavus ja turvalisus. Algoritm AES,RSA tema saamislugu, üldandmed ja tehniline kirjeldus. AES turvalisus ja kasutusresiimid2.8. DIGIALLKIRI JA SELLE KASUTAMINE. Digiallkirja hädavajalikkus digidokumendihalduses. Digitaalallkiri kui avaliku võtmega krüptograafia rakendus. Privaat- ja avaliku võtme käsitlemise tavad. Sertifitseerimine, sertifikaat. Ajatempel ja kehtivuskinnitus, nende teenuste osutajad. Sertifitseerimise infrastruktuur ja PKI. Digiallkiri Eestis.2.9. DIGIALLKIRI JA DIGIASJAAJAMINE PRAKTIKAS. DIGIARHIVEERIMINE. Digiallkirja eripärad praktikas ja võrdlus omakäelise allkirjaga. Digiasjaajamine ja digiarhiveerimine. Digiarhiveerimise peamised alusprobleemid. Paber- ja digidokumendi vahekorrast. 2.10. ANDMEBAASIDE TURVE. VÕRGUTURVE. Andmebaaside turve teoorias ja praktikas. Krüptoaheldamise tähtsus ja vajalikkus ning praktiline kasutatavus. Internetiga ühendatud süsteemi turvalisus, võrguturbe vajalikkus. Turvaline kaugtööklient. Arvutiviiruste iseloomulikud tunnused, kahjustuste liigid, elutsükkel ja elukeskkond. Viiruskaitsevahendid. Arvutivõrgu viiruskaitse (server-klient - viirustõrje), viirustõrje autom. uuendamine. Arvutivõrku sissetungi avastamine, võrgukahjustuste ärahoidmine: tulemüür, virtuaalne privaatvõrk, krüptomüür. Intranet- ja internetivõrkude lahushoidmine.2.11. ORGANISATSIOONI TURVE JA TURBEHALDUS. Organisatsiooni turbe ülesehituspõhimõtted. Turbehalduse funktsioonid ja tegevused, turvapoliitika olemus.

55

Info varundamine: tehnilised vahendid ja varundustarkvara. Arhiveerimistarkvara. Tarkvarastandardid. Infoturbe foorum ja selle roll. Riskihaldusmetoodika valimine. Infoturbeplaan, turvameetmete teostamine ja järeltegevused. Seonduvad standardid maailmas ja Eestis2.12. TURBE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE. ISIKUANDMETE KAITSE. Isikuandmete olemus ja kaitse head tavad Euroopas ja maailmas. Eesti isikuandmete kaitse seadus. Delikaatsed ja eraelulised isikuandmed. Registreerimis- ja teavitamiskohustus. Avaliku sektori eripära: turvaklassid, avaliku teabe seadus ja andmekogude seadus.2.13. STEGANOGRAAFIA ELEMENTE. Teabe peitmise vajadus. Steganograafia olemus, pakutavad võtted. Konteinerfail ja sõnum, nõuded neile. Digivesimärk. Praktilised võtted ja algoritmid.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: andmete turvalise hoidmise ja kasutamise võimalusi ja meetodeid. Õpilane omab ülevaadet krüptograafia olemust, isikuandmete kaitsest, organisatsiooni turbest ja digitaalallkirjast. Õpilane oskab: hinnata turvariske ning leida teid nende maandamiseks; kasutada andmekaitsevahendeid, avastada turvarünnakuid ja käituda õigesti eri olukordades.

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine test andmeturbest: riskihaldus, krüptograafia, krüptoalgoritmid test andmeturbest: digitaalallkiri, andmebaaside turve, võrgu turve, organisatsiooni

turve, turbehaldus essee andmeturbe mingil etteantud kindlalt piiritletud teemal

56

Moodul 15 Sissejuhatus programmeerimisse (1 õn)

1. Eesmärk


saaks üldised teadmised tarkvaraarendusest saaks ülevaate erinevatest mudelitest ja standarditest saaks ülevaate põhilistest metoodikatest ja lähendustest oskaks koostada algoritme oskaks koostada lihtsamaid programme

2. Õppesisu

3.1 TARKVARA ARENDUSMEETODID JA TEHNIKAD. Tarkvara. Tarkvaratehnika. Tarkvaratehnika raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess.3.2 ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused. Algoritmi mõiste, esitamine, struktuur. Seosed algoritmide ja andmestruktuuride vahel.3.3 PROGRAMMEERIMISKEELTE TÜÜBID. Programmeerimise ajalugu. Programmeerimiskeelte põhitüübid. Programmeerimiskeele süntaks ja semantika. Kompileerimine. Interpreteerimine.3.4 PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Põhikonstruktsioonid: Muutujad. Andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi vormistamine. Versioonihaldus.3.5 PROGRAMMEERIMISNÄITED. Näited erinevatest programmeerimiskeeltest.

3. Õpitulemused

Selle mooduli lõppedes õpilane teab ja tunneb: andmestruktuuride omadusi ja seoseid laialtlevinud algoritmidega; programmeerimiskeelte põhitüüpe; programmeerimise põhimõisteid; kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi. Oskab: kasutada erinevaid andmestruktuure; kasutada mõnda programmeerimiskeele põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide loomisel või olemasolevate programmide muutmisel; interpreteerida programmeerimiskeele süntaksit õigesti; valida kompileeritava või interpreteeritava programmeerimiskeele vahel; antud hüpoteesi alusel konstrueeritud programmisegmendi sisu lahti seletada; koostada lihtsamaid programme valitud keeles.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine programmeerimise põhimõistete test 3 praktiliste oskuste kontrolltööd (algoritmide koostamise põhimõtted ja võtted;lihtsamate ülesannete realiseerimine valitud programmeerimiskeeles)

57

Moodul 16 Programmeerimine (HTML) (2 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on mooduli Sissejuhatus programmeerimisse läbimine.

2. Eesmärk


omandaks programmeerimisalaseid teadmiseid ja metoodikaid omandaks teadmised programmeerimiskeelest HTML

3. Õppesisu

3.1. PÕHIMÕISTED. HTML. HTM. Server. Account. Hüpertekst. Tagid. Kommentaarid. Head tavad.3.2. HTML-DOKUMENDI ÜLESEHITUS. HTML-dokumendi struktuur (veebilehe päis (HEAD), veebilehe keha (BODY)). Erimärgid.3.3. VEEBILEHE KEHA. Pealkirjad. Lõigud. Kirjamäärangud. Laadimäärangud. Loetelud(täpploetelu, arvloetelu). Hüperviited (absoluutsed viited, relatiivsed viited, ankruviited). Pildid. Tabelid.3.4. PANEELIDEGA VEEBILEHED. Veebilehtede tüübid transitional ja frameset. Paneelid.3.5. LAADILEHED. Laadikirjelduste seadmine.Laadilehtede võimalused.3.6. LIGIPÄÄSUPIIRANGUD VEEBIRESSURSSIDELE.3.7. VEEBILEHTEDE KORREKTSUS.Formaalne korrektsus. Praktiline korrektsus.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane tunneb ja oskab kasutada täies ulatuses programmeerimiskeelt HTML.

5. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 1 põhimõistete test 3-5 leheline veebileht kooli serveris

58

Moodul 17 Programmeerimine (PHP) (4 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Sissejuhatus programmeerimisse ja Programmeerimine (HTML), Programmeerimine (JavaScript), Programmeerimine (Java) läbimine.

2. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandaks programmeerimisalaseid teadmisi ja metoodikaid omandaks teadmised serveripoolsest skriptimiskeelest PHP

3. Õppesisu

3.1. PHP SISSEJUHATUS. Üldreeglid. PHP-d toetavad serverid ja platvormid. Installeerimine, Konfigureerimine.3.2. PHP ANDMETÜÜBID. Baasandmetüübid(täisarv, reaalarv, string). “Peaaegu baastüübid”(massiivid, objektid). Konstandid.3.3. PHP MUUTUJAD. Muutuja defineerimine. Stringi konversioonid. Muutujad ja tüübimuutus. Muutujate abifunktsioonid.3.4. PHP OPERAATORID. Aritmeetilised operaatorid. Unaarne operaator. Omistusoperaator. Võrdlusoperaator. Loogilised operaatorid. Stringi sidumisoperaator. Erijuhud stringide puhul. Otsene if. Bititaseme operaatorid. Omistamisoperaatorite lühivariandid. Muutuja operaator. Objekti operaator. Veateate eemaldamine. Operaatorite järjekord.3.5. PHP LAUSED. Tingimuslikud laused (if-lause, switch-lause). Tsüklilaused(while-lause, do…while-lause, for-lause, break, return, exit, for-lause erijuht)3.6. PHP FUNKTSIOONID. Function. Muutujate skoop. Sisemised ja rekursiivsed funktsioonid.3.7. PHP MASSIIVID. Lihtsad massiivid. Massiivi läbi käimine. Massiivi elemendi eemaldamine. Järjestamata massiivid. Funktsioon array _walk( ). Stringiga indekseeritavad massiivid. Massiivi läbimise võimalused. Mitmemõõtmelised massiivid. Sorteerimise võimalused.3.8. PHP OBJEKTID. Objekti kasutamine. Objekti hävitamine.Objektide põlvnemine.

4. ÕpitulemusedPeale mooduli läbimist õpilane tunneb ja oskab kasutada serveripoolsetest skriptimiskeelt PHP.

5. HindamineMooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 süntaksitesti 9 praktiliste oskuste kontrolltööd(tingimuslaused; tsüklid; funktsioonid; massiivid;

regulaaravaldis; vormid; sessioonid) lõputöö administreerimisest

59

Moodul 18 Programmeerimine (JavaScript) (3õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Sissejuhatus programmeerimisse ja Programmeerimine(HTML) läbimine.

2. Eesmärk


omandaks programmeerimisalaseid teadmisi ja metoodikaid omandaks teadmised brauseripoolsest skriptimiskeelest JavaScript

3. Õppesisu

3.1. SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled.3.2. JAVASCRIPT. Ajalugu.3.3. SÜNTAKS. Põhisüntaks. Plokid. Tõstutundlikkus. Erilise tähendusega märgid stringides.3.4. DIALOOGIAKNAD. Teated. Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine.3.5. ANDMETÜÜBID. Numbrid. Stringid. Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN.3.6. MUUTUJAD JA TÜÜBID. Muutuja deklaratsioon.3.7. LITERAALID.3.8. OMISTAMINE. Lihtne omistamine. Tehtega omistamine.3.9. ARITMEETILISED TEHTED. Lihtaritmeetika. Unaararitmeetika.3.10. LOOGIKATEHTED. Loogiline jaatus. Loogiline või. Loogiline eitus.3.11. VÕRDLUSTEHTED. Võrdsus. Mittevõrdsus. Väiksem kui. Suurem kui. Väikem võrdne. Suurem võrdne.3.12. TINGIMUSLIK VALIK.3.13. TEHTED STRINGIDEGA. Aritmeetika- ja võrdlustehted.3.14. BITITEHTED. AND. OR. XOR.3.15. TEHETE PRIORITEEDID.3.16. SUHTLEMINE KASUTAJATEGA.3.17. TINGIMUSLAUSE. IF-lause. Tingimuslik valik.3.18. TSÜKLID. FOR-tsükkel. WHILE-tsükkel. FOR…IN lause. BREAK, CONTINUE – käsud.3.19. FUNKTSIOONID. Deklareerimine. Kasutamine. Skoobireeglid. Muutuva argumentide arvuga funktsioonid.3.20. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math-objekt, Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). HTML objektid.3.21. SÜNDMUSED. Pildid. Kihid. Hiireoperatsioonid. Frame'id. Hüpikaknad. Vormid. Tabelid.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane oskab oma töös kasutada brauseripoolsest skriptimiskeelest JavaScript

60

5. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 1 süntaksitest 7 praktiliste oskuste kontrolltööd (sisestus-väljastusoperatsioonid; tingimuslause;

tsüklid; stringid; funktsioonid; massiivid; vormid) lõputöö kogu mooduli materjalist (programmeerimisülesanded)

61

Moodul 19 Andmebaaside programmeerimine (SQL) (3 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Andmebaasid, Sissejuhatus programmeerimisse, Programmeerimine (HTML), Programmeerimine (JavaScript), Programmeerimine (Java) ja Programmeerimine (PHP) läbimine.

2. Eesmärk


omandaks programmeerimisalaseid teadmisi ja metoodikaid omandaks teadmised relatsioonilistest andmebaasidest ja päringukeelest SQL

MySQL- näitel.

3. Õppesisu

3.1. ÜHENDUMINE JA LAHTIÜHENDUMINE SERVERIST telnet - režiimis3.2. ANDMEBAASI LOOMINE JA MUUTMINE SQL-monitori kaudu. Andmebaasi loomine ja kasutamine. Tabelite loomine. Andmete laadimine tabelisse. Andmete väljutamine tabelist (kõigi andmete päring, määratud ridade päring, määratud väljade päring, andmete sorteerimine, kuupäevade funktsioonid, töötamine NULL väärtustega, “Muster” päring, ridade loendamine, mitme tabeli päringud). Tabelite struktuuri muutmine (väljade lisamine, kustutamine, olemasolevate väljade struktuurimäärangute muutmine. Tabeli ridade kustutamine. Tabeli sisu kustutamine struktuuri säilitamisega.Tabeli täielik kustutamine.3.3. ANDMEBAASI LOOMINE JA MUUTMINE phpmyadmin-monitori kaudu. Andmebaasi loomine ja kasutamine. Tabelite loomine. Andmete laadimine tabelisse. Andmete väljutamine tabelist – päringud.3.4. METAANDMETE PÄRING.3.5. Batch - PÄRINGUD.3.6. LEVINUD PÄRINGUTE NÄITED. Funktioon MAX(). Kindlad väärtused ja maksimumid ridades. Veergude maksimumid ja grupeerimine. Ridade grupeerimine. Kasutaja muutujad. “Foreign Key”. Kahe võtme päring. AUTO_INCREMENT kasutamine.3.7. PHP ja MySQL’i KOOS KASUTAMINE..Veebivormidega andmete lisamine tabelisse. Veebivormidega andmete parandamine:veebivormidega andmete kustutamine, andmetabelist andmete väljastamine veebilehele, kuupäevaoperatsioonilised päringud veebilehele (tingimused vormilt). Gruppe kasutavad päringud veebilehele (tingimused vormilt):laoarvestuse, raamatukoguarvestuse jne loomine. Kasutajate andmebaasi administreerimine (kõik administreerimise võimalused). Külalisraamatu koostamine

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja oskab kasutada MySQL andmebaasi serverit telnet-režiimis. Oskab kasutada phpmyadmin-monitori. Oskab kasutada SQL päringukeelt andmebaasi loomisel ja muutmisel nii telnet-režiimis kui ka veebilahendustes koos PHP-ga.

62

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 3 päringute koostamise arvestuslikku tööd telnet- ja phpmyadmin-monitori abil 2 reaalse andmebaasi tegemine ja päringute väljastamise arvestuslikku tööd

veebilehtedena (MySQL+PHP - sisestus vormide abil ja väljastus tabelisse)

63

Moodul 20 Programmeerimine (Java) (4 õn)


Käesoleva mooduli alustamise eelduseks on moodulite Sissejuhatus programmeerimisse ja Programmeerimine (HTML)läbimine.

2. Eesmärk


omandaks programmeerimisalaseid teadmiseid ja metoodikaid omandaks teadmised programmeerimiskeelest Java

3. Õppesisu

3.1. JAVA ÜLEVAADE. Ajalugu. Töökiirus. Java ja C. Keele maht ja areng.3.2. TUTVUSTUSNÄITED. Näited keeele Java kasutusest.3.3. INSTALLEERIMINE.3.4. ANDMETÜÜBID. Lihttüübid. Struktuursed tüübid.3.5. OPERAATORID. Aritmeetilised operaatorid. Võrdlusoperaatorid. Loogikaoperaatorid. Operaator if.3.6. TSÜKLID. Tsüklid: for, while, do while, switch case.3.6. MASSIIVID. Ühemõõtmelised. Massiivid. Mitmemõõtmelised massiivid. Mitteregulaarsed massiivid.3.4. OBJEKTID PROGRAMMEERIMSEL. Klassid. Objektid. Meetodid. Konstruktorid. Pärimine. Ülekate. Liidesed. Piiritlejad. Lisaoskused. Sisemine klass. Komponendid.3.5. ERINDID, VEATÖÖTLUS. Erindid. Erindiklasside hierarhia.3.6. GRAAFIKA. Graafikakomponendid. Paigutushaldurid. Kuularid(tekstikuular, klahvikuular, fookusekuular, hiirekuular, hiire liikumise kuular).Graafikakomponendi loomine. Liikumine. 3.7. VOOD, FAILID. Vood(andmevoog faili, andmevoog massiivi, lühem andmevoo loomine, OutputStream, andmete lugemine failist, baitide lugemine, mällu lugemine, Internetis paikneva faili lugemine, teksti lugemine, teksti kirjutamine, klaviatuur ja ekraan, sõnevoog, toru, zip-faili loomine, voogude kokkuliitmine, isendite lugemine ja kirjutamine). Juhupöördusfail. Failid ja kataloogid(andmed faili kohta, kataloogi sisu päring, kataloogi loomine, kataloogi kustutamine). Alamkataloogi andmed(rekursioon, kataloogide nimistu).3.8. INTERNETI VAHENDID JAVAS. Võrgu võimalused. Ühenduse põhimõte. Voog nii kirjutamiseks kui ka lugemiseks. Telnet-ühendus. Omatehtud serveriprogramm. Rakend ja võrk. Sünkroniseerimine.3.9. HTTP SERVER. CGI programmid. Servlet. 3.10. LÕIMED. Mõiste. Lõime peatumine. Mitmelõimeline programm. Ootamine. Lõimed ja liikumine.3.11. TRÜKKIMINE. Komponendi trükkimine. Trükitava ala suuruse muutmine. Lisavõimalused. 3.13. GRAPHICS 2D. Joone omadused. Punktiirjoon. Joonistusala piiramine. Venitamine, keeramine. Värviüleminek. Muster. Värviüleminekuga tekst. Kujundi äärejooned. Kujundi koostamine. Tehted kujunditega.

64

3.14. SWING. Mõiste. HTML-kujundus. Sisemised raamid. Värvivalija. Failinime valija. Puud. Paigutus(jaotuspaneel, valikupaneel). Tööriistariba. Ennistamine. Dialoogiaknad. Tabel. Kujundatava tekstiga paneel. Veebiseilur.3.15. ANDMED JAVAS. Kopeerimine. Andmete vedamine (Drag and Drop). Massiiv. Java Collections Framework. Kollektsioon. Nimistu. Hulk. Tegelikud realistasioonid.3.16. DOKUMENTEERIMINE.

4. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane tunneb ja oskab kasutada keelt Java järgmises ulatuses: liht-ja struktuurandmetüübid, massiivid, klass, isend, liides, pärimine Erindid ja nende töötlemine, graafikakomponendid, teated, kuularid, failide kasutamine, vood, Interneti vahendid Javas, lõimed, sünkroniseerimine, trükkimine.

5. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 2 põhimõistete testi 8 praktiliste oskuste kontrolltööd (andmetüübid-operaatorid; tingimuslaused;

tsüklid; massiivid; objektid; graafikakomponendid ja nende paigutus; kuularid; juhitav animatsioon)

omakoostatud mäng Javas

65

Moodul 21 Masinjoonestamine (3 õn)

1. Eesmärk


ülevaade arvutijoonestamisest ja vastavatest programmidest ülevaade põhilistest joonestusvõtetest arvutijoonestamises ülevaade jooniste vormistamise ja redigeerimise põhitõdedest

2. Õppesisu

ARVUTIJOONESTAMISE ÜLDOSA2.1. ARVUTIJOONESTAMISE PÕHILISED MÕISTED, LÜHENDID JA TÄHISEDEraldusteravus, piksel, käsurida (command-rida), ikoonid, juhtklahvid, aktiivne element, asendusobjekt, alguspunkt, sihtpunkt, punkt, pind, keha, joon ja joonejämedus, tasapinnaline ja ruumiline kujutis, moondetegur, mõõtmestamise liigid, mõõtmestamise stiilid.2.2. TEHNILINE JOONIS ISO STANDARDITE KOHASELT. 2.3. VANADE JOONISTE TÖÖTLEMINE.Vanemate jooniste kompileerimine uuemasse versiooni.2.4. UUE JOONISE ALUSTAMINE. Joonestusala piirid, ikooniribad, rippmenüüd, käsurida, olekurida, joonise suurus ja pind. Koordinaatvõrgustiku paigutus, joonestusala kujundamine.2.5. JOONETAMISE- JA MUUTMISTE IKOONIRIBA2.6. JOONISE PARANDAMINE JA VAATLEMINE2.7. PUNKTI SISESTAMINE. Punkti sisestamine kursori kasutamisega, koordinaatide arvupaarina, tegelike koordinaatidena, suhteliste koordinaatidena2.8. OBJEKTIDE TEKITAMINE. Punktid, jooned, kaared, ringjooned, ristkülikud, Objektide mõõdud: mõõtude seadistamine, joondatud mõõdud, horisontaal- ja vertikaalmõõdud, nurkade mõõdud, läbimõõdud jne. Viirutused. Uute mustrite loomine.2.9. OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE.Liigutamine, pööramine, suuruse muutmine, objektide peegeldamine, tükeldamine, venitamine. Objekti omaduste muutmine2.10. OBJEKTIDE VALIMINE. Kõikide ja üksikute objektide valimine, suletud kontuuri valimine. 2.11. KUJUTISED - VAATED, LÕIKED JA NENDE ALALIIGID.2.12. HAARAMISFUNKTSIOONID2.13. MÕÕTMISFUNKTSIOONID. Kaugused, nurgad, koordinaadid2.14. PLOKID. Plokkide loomine, ploki omaduste muutmine, ploki sisestamine joonisesse, liitplokid.2.15. KIHTIDE VALIK JA TÖÖTLEMINE. Kihtide omadused, kihtide struktuursisestamine joonisesse.2.16. TEKSTID. Tekstide loomine, parandamine, täppispaigutus2.17. TÖÖ FAILIDEGA. Joonise salvestamine, joonise avamine, trükkimine, töö lõpetamine.ELEKTROONIKA, DIGIELEKTROONIKA JA ARVUTIVÕRGUD2.18. PÕHIMÕTTESKEEMID OLEMASOLEVAID TEEKE KASUTADES. Passiiv- ja aktiivkomponentide joonestamine. Transistorid ja nende kasutamine võimendina (skeemide joonestamine). Loogikaelementide ja mikroskeemide joonestamine.

66

Loogikavalemit realiseeriv digitaalelektroonika skeemid loogikaelementidest. Digitaalelektroonika komponentide (loendurid, summaatorid, dešifraatorid jne) joonestamine kasutades loogikaelemente .2.19. ARVUTIVÕRKUDE PÕHIMÕTTESKEEMIDE JOONESTAMINE. Arvutid ühes ruumis. Kontorihoone arvutivõrgu skeem.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja oskab kasutada kursuse jooksul läbitud arvutijoonestamise programmi ja enamikku tema võimalustest. Õpilane oskab samuti joonestada põhimõtteskeeme elektroonikast, digitaalelektroonikast ja arvutivõrkudest

4. Hindamine


Individuaalne referaat tehnilise joonestamise ja jooniste vormistamise erinevatest teemadest (küsimustest)

Põhimõtteskeem passiiv ja aktiivkomponentidest Põhimõtteskeem loogikaelementidest (lihtne automaat) Põhimõtteskeem digitaalelektroonika ja loogikaelementidest (keerulisem

automaat)

67

Üldhariduslikud õpingud

Moodul 1 Eesti keel (4 õn)1. Eesmärk


väärtustada emakeelt, rahvuskirjandust ja rahvuskultuuri omandada lugemiskultuuri ja –harjumust ning suhtlemisvalmidust arendada iseseisva mõtlemise ja töötamise oskust arendada suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet õpetada orienteeruma kaasaegses keelekasutuses

2. Õppesisu2.1 ÕIGEKEELSUS. Häälikuõpetus. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine. Eesti

keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid. Võõrsõnade olemus ja ortograafia; h, f ja š kvantiteedi märkimine.Algustähe ortograafia põhimõisted. Nimede ja nimetuste, pealkirjade ja pärisnimedest tuletatud täiendi ortograafia. Arvude märkimine kirjas. Lühendamise põhimõtted. Lühendite kasutamine ja käänamine. Poolitamine. Keelekäsiraamatute kasutamine.Vormiõpetus. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna käänamise erijooni. Pöördsõna vormistik. Käändeliste ja pöördeliste vormide moodustamine. Keelekäsiraamatud ja nende kasutamine õigete vormide moodustamiseks.

2.2 KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Sõnade tuletamine. Tuletiste õigekiri. Liitsõna ja sõnaühend. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Eesti keele sõnaraamatu kasutamine kokku- ja lahkukirjutamise kontrollimiseks. Kirjakeele ja argikeele sõnavara.

2.3 LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte. Lisand lisandi kirjavahemärgid ja ühildumine. Lauselühend. Otse- ja kaudkõne. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.

2.4 VÄLJENDUSKURSUS.Tekst. Teksti mõiste. Teksti ülesehitus: teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusvahendid; ainestikku järjestamise põhimõtted ja võimalused; alustus ja lõpetus. Suulise ja kirjaliku väljenduse erijooni. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt suhtlussituatsioonist ja adressaadist. Erisuguste tekstide lugemine. Sagedased sõnastusvead. Meediatekst. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam. Teabetekst. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine, viitamine. konspekteerimine. Ilukirjandustekst. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus jutustus arutlus. Lüüriline eneseväljendus. Tarbetekst. Tarbeteksti olemus ja eripära. Isiklik kiri, ametlik kiri, avaldus, elulookirjeldus, protokoll, seletuskiri, apellatsioon, volikiri, protokoll. Teksti koostamine. Teema. Materjali kogumine Ainestiku järjestamise põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine .Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead.Teksti vormistamine. Pealkirjastamine, paigutus, liigendus.Suuline tekst. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned: ettekanne, sõnavõtt.

68

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: eesti kirjakeelt kõnes ja kirjas põhijoontes õigesti; keeleõpetuse põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid; suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi.Oskab:väljendada oma mõtteid, arvamusi ja seisukohti kõnes ja kirjas; leida ja kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel; valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; kasutada põhilisi keelekäsiraamatuid

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine arvestuslikud tööd: teabetekstide koostamine (refereerimine, viitamine,

konspekteerimine), arutlevate kirjandite kirjutamine, tarbetekstide vormistamine, sõnastus- ja stiilivigade korrigeerimine, suuline esinemine.

69

Moodul 2 Kirjandus (3 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest; rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri; väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi

avardajat; mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

2. Õppesisu

2.1 ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja –žanrid. Kõla-, mõne- ja lausekujundid. Metafoor.

2.2 LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.

2.3 DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.

2.4 EEPIKA. Kirjeldus, alltekst, tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell, jutustus, lühivormid.

2.5 ANTIIK-, KESK- JA RENESSANSIAEG. Antiik mütoloogia. Näiteid eepostest. Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.

2.6 VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe „Faust“ I osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott „IVANHOE“ või Hugo „JUMALAEMA KIRIK PARIISIS“ või Mérimée „CARMEN“ või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Heine luule.

2.7 REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi iseloomustus. BALZACI või STENDAHLI või FLAUBERT’i või TOLSTOI või DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2- novelli. REMARQUE’i või HEMINGWAY üks romaan või Bulgakovi „MEISTER JA MARGARITA“. Hesse või Kafka või Salingeri üks proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1-2 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionseco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

2.8 EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või VILDE üks näidend.

2.9 EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. „ Noor-Eesti“ kirjanduse ja keele ja kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi , Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1-2- novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare „TÕDE JA ÕIGUS“ I osa.

2.10 EESTI KIRJANDUS 1940-2000. Näiteid 2-3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos. Näiteid 2-3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

70

2.11 KODU- JA VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARENGUJOONI 1940. AASTAST TÄNAPÄEVANI. Gailiti või Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid „ Ristideta hauad“ või Helbemäe „Ohvrilaev“.

2.12 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast. Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

2.13 LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid kassetipõlvkonna luulest.

2.14 DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.2.15 UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri , Tode

teostest; 1-2 teose lähivaatlus.2.16 LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid

Hesse või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek „ Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõja päevil“ (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe teose lähivaatlus.

2.17 VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovsi või Jessenini luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.

2.18 DRAMTUTRGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.2.19 UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: ilukirjanduse väärtuse ja lugemise tähtsust; eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseis ainekava piires; poeetika põhimõisteid; üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani; eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid; käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat.

Õpilane oskab: loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja seisukohti; väärtustada kirjandust aja ja inimese kujundajana

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine arvestuslikud tööd: Ilukirjanduse olemus ja eripära, ilukirjanduse põhiliigid;

Lüürika iseloomulikud tunnused; Dramaatika; Antiikaja kirjandus; Renessansiaja kirjandus (Shakespeare’i näidend); Valgustus ja romantism (1 romantismi teos); Realism ja realistlik romaan; Loetud teoste analüüs (2 romaani); Rahvusromantism. Kreutzwaldi, Koidula looming; J. Liivi luule; E. Vilde ühe näidendi analüüs; „Noor-Eesti“ tegevus; Tuglas novellikirjanikuna; A .H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I; J. Krossi looming ja 1 teose tundmine; Ühe Traadi või Valtoni või Undi teose analüüs; Ühe uudiskirjanduse teose analüüs; Kirjanduse arengujooned 1940. a. tänapäevani; Gailiti, Ristikivi või Viirlaidi teose analüüs; Kaasaegne luule (referaat); Nüüdiskirjanduse erijooni; Hemingway ühe teose analüüs; Hamsuni looming ja 1 romaan; Ühe näidendi analüüs.

71

Moodul 3 Inglise keel (6 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on: äratada huvi ja soovi õppida inglise keelt edendada suhtlemisjulgust ja –valmidust õpetada kuulama ja mõistma erinevate inimeste igapäevaeluga seotud temaatikat osata kirjalikult väljenduda õpitud temaatika piires osata kasutada sõnaraamatuid tutvustada inglise kleelt kõnelevate maade kultuuri, käitumis- ja suhtlemisnorme luua alus edasiseks iseseisvaks õppimiseks ja enesetäiendamiseks

2. Õppesisu

INGLISE KEEL ALGAJATELE2.1 I GETTING ACQUAINTED. The alphabet; English spelling; `to be´ present simple; numbers 1-20; genitive ´S2.2 GREETINGS AND GOODBYES. Formal and informal ways of greeting; ´to be´ present simple; demonstrative pronouns; days of the week.2.3 NATIONALITIES.´to be´ present simple; English spelling; question words; more numbers; time.2.4 PEOPLE / FAMILY. Personal information : names, addresses, cardinal numbers, age; question words; have / has got; ´to be´ past simple.2.5 OBJECTS. Articles; plural nouns; prepositions of place; colours; demonstrative pronouns.2.6 SKILLS AND ABILITIES. Modal verb: can; modifiers : quite, very; adverbs of degree; well, not at all, a little; I like, I don´t like.2.7 JOBS AND LIFESTYLES. Present simple; prepositions.2.8 LIKES AND DISLIKES. Present simple; object pronouns; verbs follwed by – ing form; adverbs of degree.2.9 PLACES. My native town; prepositions of place; compass points; adjectives, degrees of comparison.2.10 TIMES. Present simple with fixed time. Prepositions of time.2.11 ROUTINES. Present simple; adverbs of frequency; positions of adverbs; linking words: then, after that, after2.12 JOURNEYS. Prepositions: with means of transport, with place and distance; conjuctions: because2.13 THE HOME. there is, there are; present activities; pronouns: some, any, no; time adverbials2.14 PRICES / SHOPPING. question words; modals: can, could (requests); modal: would (request) I´d like; demonstrative adjectives; indefinite pronouns.2.15 FOOD AND DRINK. some, any, no; countable, uncountable nouns; verb: need.2.16 LOCATION. there is, there are; preositions of place; past simple.2.17 CLOTHES / SHOPPING FOR CLOTHES. Mixed tense revision; colours and patterns; too + adjective; modal: can (requests)2.18 FUTURE PLANS. ´going to´ future; future time adverbials; making suggestions2.19 ILLNESS AND DISCOMFORT. Verb ´have got´ with illness; modals (revised); parts of the body.2.20 THINGS TO DO. Verb ´have got to´ (obligation); infinitive of purpose2.21 INSTRUCTIONS AND RULES. Imperative positive and negative; adverbs of manner; modals: must, mustn´t, can, can´t.

72

2.22 FEELINGS AND EMOTIONS. Verb: feel + adjective; time clause: when + present simple.2.23 BIOGRAPHY. Past simple; passive: to be born; prepositions of time + dates; time clauses.2.24 THE WORLD AROUND US. Mixed tense revision; passive; prepositions.

INGLISE KEEL EDASIJÕUDNUTELE2.1 LET’ S GET ACQUAINTED. Revision of grammar – cardinal and ordinal numerals, personal and possessive pronouns, prepositions. Time. Weekdays. Months. 2.2 FAMILY AND HOME. Marriage. Family-tree. Family budget. Pocket money.Simple tenses. Prepositions.2.3 MAN AND SOCIETY. I as an individual among the others. Personality. Character. Describing people. Relationships. Simple and progressive tenses.2.4 SHOWING THE WAY. TRAVELLING BY BUS, BY TRAIN, BY PLANE. BOOKING PLACES AT THE HOTEL. Prepositions. Fractional numerals.2.5 WORK AND EDUCATION. PROFESSIONS .Perfect tenses.2.6 TELEPHONING. PERSONAL LETTERS. BUSINESS LETTERS POSTCARDS. FILLING IN FORMS.Modal verbs. Countable snd uncountable nouns.2.7 PROBLEMS IN OUR LIFE – ALCOHOL. SMOKING. DRUGS. The article. Expressions without article.2.8 HEALTHY LIFESTYLE. SPORTS AND GAMES. Indefinite article.2.9 BODY. ILLNESSES. AT THE HOSPITAL. Definite article. Syntax.2.10 ENVIRONMENTAL PROBLEMS. WEATHER AND CLIMATE. WEATHER FORECASTS. Fixed expressions with definite article.2.11 MEALS. AT THE RESTAURANT. ASKING TO DANCE. Breakfast, lunch.Typical food. Vegetarians. Foodstuffs and calories. Adverbs. Indefinite pronouns.2.12 SHOPPING. BIG DEPARTEMENT STORES.CLOTHES. FOOTWEAR. AT THE BOOKSHOP. REFUND. COMPLAINTES. COSMETICS.PASSIVE.2.13 MODERN TECHNOLOGY. COMPUTERS. HOUSEHOLD APPLIANCES.Active and passive tenses.2.14 THE MEDIAAdvertising. Newspapers in Britain. Adverbs with several meaning and different forms.2.15 ESTONIA.Landscape. Mineral wealth. Weather. Agriculture. Industry. Culture. Holidays. People. Towns. Prepositions. Word derivation.2.16 ENGLISH SPEAKING COUNTRIES. BRITISH COMMONWEALTH: GREAT BRITAIN. NEW ZEALAND. CANADA. AUSTRALIA. Syntax. Conjunction.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist peaks õpilane: 1. kuulamiselaru saama tekstist,mis sisaldab igapäevaelu puudutavat infot ( perekond, kodu, sisseostude tegemine, kohalikud olud, tööteema ) ; mõistma edastatud info põhisõnumit.

2.lugemiseloskama lugeda ja mõista sõnumeid ja tekste, mis sisaldavad endas lihtsat infot igapäevaelu ja ümbrust või tööd ja selle teostamist kirjeldava sõnavaraga.

3. kõnelemisel

73

suutma suhelda partneriga teemadel.mis puudutavad teda ennast, perekonda ja kodu, hobisid ja reisimist, sisseostude tegemist, tööd ja sellega seonduvaid keskkonnaprobleeme, oskama suhtlusetiketti.

4. kirjutamiseloskama kirjutada lühikesi,lihtsaid isiklikke kirju ja sõnumeid, avaldust ( tänuavaldust) ja kutset; täitma ankeete ja CV- d, mis nõuavad isikut puudutavat informatsiooni.

4. Hindamine


Õppeprotsessi jooksev hindamine1. sõnavara kontroll2. grammatikatööd ja harjutused3. jutustamine4. dialoogide ja situatsioonide esitamine5. individuaalne, paaris- või grupitöö.

Arvestuslikud tööd

74

Moodul 4 Vene keel eesti koolis (2 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga saab aru seotud venekeelsest kõnest ja vestlusest; oskab väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult aktuaalsetes

suhtlemissituatsioonides; tunneb vene kultuurile omaseid suhtlemisvorme ning vene kõne etiketti; oskab kasutada seletavat sõnaraamatut; omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste; on võimeline enesearenduseks ning täiendamiseks vene keeles.

2. Õppesisu

2.1 СЕМЬЯ И ДОМ. Брак и семья; роли и отношения в семье. Речевой этикет: приветствие и ответ на приветствие, знакомство и представление имя ,возраст, адрес, должность,образование, умения.

2.2 ПОВСЕДНЕВНАЯ ЖИЗНЬ. Здоровый образ жизни/питание, спорт, виды спорта, курение, алкоголь. Общение в сфере обслуживания столовая, магазин, парикмахерская. Речевой этикет: умение вести беседу , умение прервать беседу,совет, благодарность,приглашение, предупреждение, комплименты, предложения.

2.3 ЧЕЛОВЕК И ТЕХНИКА. Бытовая техника, компьютер. Развитие техники. Речевой этикет: критика,сомнения, выражение просьбы в непредвиденной ситуации.

2.4 ОБРАЗОВАНИЕ И РАБОТА.Система образования в Эстонии и в России. Безработица и работа, профессии и должности, карьера и престиж. Речевой этикет: убеждение, умение передать сказанное другим, умение начать новую тему,спросить разрешение.

3. ÕpitulemusedMooduli läbides õpilane teab ja tunneb ning oskab järgmist:Suuline kõne: sõnavara hästi valitud, keeleliselt õige (vead ei takista suhtlemist, mõttearendus lünklik, info küllaldane)Suuline kõne: partneri mõistmine küllaltki kiire, vastus küllaldane, tempo keskmine, keeleliselt õige, initsiatiiv küllaldane.Kuulamine: olulisema osa mõistmine, oskus osaliselt fikseerida kuuldut.Lugemine: tempo ülesandele vastav, loetu osaline meeldejäämine, loetu osaline ümberjutustamine.Kirjutamine: Õpilane tuleb toime kirjalike testide koostamisega. Õigekiri normikohane.

4. HindamineMooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse:

õppeprotsessi jooksev hindamine arvestuslik kirjalik test suuline teadmiste kontroll viktoriin referaat

75

Moodul 5 Matemaatika (6 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri

arengus; omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab

neid kasutada ülesannete lahendamisel; arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust; arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos

matemaatiliste sümbolite kasutamisega; arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud

ülesannete lahendamisel; omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete

õppimist ja õpingute jätkamist valitud erialal; õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

2. Õppesisu2.1 MATEMAATIKA PÕHIVARA KORDAMINE. Tehted kümnendmurdudega.

Tehted harilike murdudega. Algebralised samasusteisendused. Lineaarvõrrandite lahendamine. Ruutvõrrandite lahendamine. Võrrandisüsteemide lahendamine. Täisnurkse kolmnurga lahendamine. Tasapinnaliste kujundite pindalad. Lineaarfunktsiooni ja ruutfunktsiooni graafikute joonestamine

2.2 REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n - es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

2.3 VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

2.4 TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab sinC). Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

2.5 VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.

2.6 JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte lõikumisülesanne.

2.7 JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

76

2.8 FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

2.9 PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.

2.10 HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta

2.11 FUNKTSIOONID II. Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-

2). Funktsiooni y = √x ja y = 3√x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised põhivõrrandid.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende pindala ja ruumala; ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste lihtsustamisel; ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; defineerimise vajalikkust ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada.Õpilane oskab:arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi hinnata; teisendada algebralisi avaldisi; lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; lahendada kolmnurgaülesandeid; oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi; oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid; matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi; kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine arvestuslikud tööd: Põhivara kordamine; Tehted astmete ja juurtega; Lineaar- ,

ruut- ja murdvõrratused; Ühe tundmatuga võrratusesüsteemid; Trigonomeetriliste avaldiste lihtsustamine; Kolmnurga lahendamine siinus- ja koosinusteoreemi abil; Kolmnurga lahendamine vektorite abil; Sirge ja ringjoone võrrandid; Aritmeetiline jada; Geomeetriline jada; Funktsiooni uurimine tuletise mõistet tundmata; Piirväärtuse arvutamine; Tuletise arvutamine; Funktsiooni tuletise rakendusi; Hulktahukad ja pöördkehad; Eksponentvõrrandite lahendamine; Logaritmvõrrandite lahendamine; Trigonomeetriliste võrrandite lahendamine.

77

Moodul 6 Füüsika (3 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks; tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas; omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide

kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks; tutvub füüsikaseaduste universaalsusega; mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste

teadustega; teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid

säästes; kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud

väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

2. Õppesisu

2.1 MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.

2.2 PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.

2.3 ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus, Coulombì seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.

2.4 ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.

2.5 MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.

2.6 ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid, energia ja levimise kiirus.

2.7 VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

2.8 AINE OLEKUD. Aine makroparameetrid ja nende mõõtmine. Aine agregaatolek ja selle muutumine, soojushulk. Gaas, aine mikroparameetrid, ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid. Gaasi töö. Soojusmasin, soojusmasina kasutegur. Vedelik: pindpinevus, märgamine. Tahkis: liigid, omadused. Ülekandenähtused aines.

2.9 AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel. Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.

78

2.10 AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet, meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjusi-tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas; füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid; seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse rakendatavust; füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust; mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid; keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;Õpilane oskab: vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel; lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid; leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt; kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi; töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi; lahendada probleemülesandeid ainekava mahus; rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine Arvestuslikud tööd: Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Newtoni seadused.

Ringliikumine. Võnkumised ja lained. Elektriline vastastikmõju. Elektrivool. Magnetväli, elektromagnetvõnkumine. Valgus. Aine olekud. Aine struktuur. Aine universumis.

79

Moodul 7 Keemia (2 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi

kujunemiseks; laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest; mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,

ühiskonnas ja argielus; õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus; õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks; arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust; oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka

argielus; õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse

tagajärgedesse; mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega,

keemia integratsiooni teiste loodusteadustega; oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas,

mõista selle säilitamise vajalikkust.

2. Õppesisu

2.1 ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused.

2.2 ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.

2.3 KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.

2.4 METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

2.5 MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.

ORGAANILINE KEEMIA2.6 SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.

Süsinikuahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Alkaanide keemilised omadused (asendusreaktsioonid, oksüdeerumine). Alkaanid olmes ja tehnikas. Halogeenoalkaanid. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

80

2.7 POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKOHOLID). Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Eetrite määratlemine.

2.8 MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid, alküünid, areenid. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. Polümeerid.

2.9 KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide struktuur. Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid, estrid ja amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada; põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise võimalusi; orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid, halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid); orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes; Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleeme.Õpilane oskab: iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite (oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid; koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste kohta, otsustada reaktsiooni toimumise üle; eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust; hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral); lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu); kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem); leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine; laboratoorsed tööd; arvestuslikud tööd: Anorgaaniliste ühendite põhiklassid. Ülesanded;

Metallid ja nende tähtsamad omadused; Mittemetallid ja nende tähtsamad omadused; Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse. Alkaanid. Alkoholid; Alkeenid. Alküünid. Areenid; Karbonüülühendid. Karboksüülühendid.

81

Moodul 8 Geograafia (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest; oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes; on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust; saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles; oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

2. Õppesisu2.1 KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.

Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

2.2 MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär.

2.3 LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.

2.4 PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

2.5 ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt.

2.6 HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse.

2.7 MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

2.8 KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

2.9 MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade keskkonnaprobleemid.

2.10 KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

2.11 ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja

82

töötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

2.12 PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.

2.13 TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

2.14 TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- ja turismiteenused. Turism ja selle geograafia.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: erinevaid asukoha määramise meetodeid;Maa sfääre; erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi; mulla hävimist mõjutavaid tegureid; vee liikumist maailmameres; merede ja ookeanide reostusallikaid;riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid; riikide liigitust nende arengutaseme alusel; maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi; rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid; rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid; rahvusvahelisi majandusorganisatsioone; kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse; erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi; erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi; põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt arenenud riikides ja arengumaades; põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme; erinevaid transpordiliike; peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid; äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.Õpilane oskab: kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste tegemiseks; määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta; tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest; näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike; näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid; analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi; analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi; kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet, CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks; analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste arengusuundadest; kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine; essee; 3 arvestuslikku tööd:Maa, kui süsteem ning süsteemide vahelised seosed;

Maailma poliitiline kaart. Rahvastikuprotsessid; Maailmamajandus. Muutused maailmamajanduses.

83

Moodul 9 Bioloogia (3 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi; saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest; omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes; oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte; saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest; teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme; tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda; väärtustab bioloogilist mitmekesisust; omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide

lahendamiseks; süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab

aru nende rakenduslikest väärtustest; seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga; kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid

ning oskab hinnata nende tõepärasust; mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel; orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes;

mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi; omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb

keskkonnaettevõtmistes.

2. Õppesisu2.1 ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed.

Loodusteaduslik uurimismeetod.2.2 ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Organismide keemiline koostis.

Peamised anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides.2.3 RAKK. Rakuteooria põhiseisukohad. Loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused

bakteri- ja taimerakust. Ainu- ja hulkraksus.2.4 ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja

energiavahetuse põhijooned. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

2.5 ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade ja taimede paljunemise ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng.

2.6 PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Mendeli seadused. Geneetika ülesanded. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus.

2.7 RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

2.8 INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus.

84

2.9 ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja iseloomustus. Biosfääri iseloomustus. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.

2.10 EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.

2.11 ORGANISMID JA KESKKOND. Teema käsitleb ökoloogiaalaseid termineid, käsitleb organismide ja keskkonna vahelisi suhteid populatsioonide ja ökosüsteemide tasemel; ökoloogiliste tegurite mõju organismidele; populatsiooni struktuuri, selle muutumise dünaamikat ning populatsioonide omavahelisi suhteid ökosüsteemis; toiduahelaid; inimese mõju ökosüsteemile; biosfääri kui tervikut. Saadakse ülevaade keskkonnakaitse ja ökoloogia uurimisobjektidest, -meetoditest ning nendega haakuvatest ökoloogia haruteadustest. Õpitakse tundma organiseerituse tasemeid ning nende seost keskkonnateadusega.

2.12 ÖKOSÜSTEEMIDE JA LOODUSRESSURSSIDE KAITSE. Teema käsitleb elukoosluste ja ökosüsteemide kaitse vajalikkusest. Saadakse ülevaade olemasolevatest loodusressurssidest ning kuidas nendega kõige paremini ümber käija. Liikide kaitse. Punane Raamat. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Ürglooduse kaitse. Rahvuspargid.

2.13 KESKKONNA- JA SOTSIAALPROBLEEMID. Teema käsitleb keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Saadakse ülevaade säästvast arengust ja keskkonnapoliitikast. Tutvustatakse jäätmekäsitlust, keskkonnakaitselisi konventsioone, Eesti keskkonnastrateegiat ja rahvusvahelist koostööd.

2.14 GLOBAALBROBLEEMID. Teema käsitleb keskkonnakaitset Eestis ja maailmas. Tutvutakse ökoloogiaalaste globaalprobleemidega.

2.15 RAKENDUSÖKOLOOGIA. Teema käsitleb keskkonnakaitse seost teiste loodusteadustega. Antakse ülevaade kaasaegse keskkonnateaduse eesmärkidest ja rakenduslikest võimalustest.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: erinevate organismide elutunnuseid; erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitlust; viiruste osa looduses ja inimese elutegevuses; biotehnoloogia rakendusvõimalusi; geenitehnoloogia rakendusvõimalusi; inimese erinevate elundkondade ülesandeid; regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme; Eesti keskkonnaprobleeme; Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;inimese evolutsiooni etappe; erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.Õpilane oskab: selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; kirjeldada rakkudes toimuvat glükoosi lagundamist ja selgitada selle tähtsust; selgitada fotosünteesi tulemust ja tähtsust; kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus; selgitada organismi geno- ja fenotüübi omavahelisi seoseid; kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme; selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid ülesannete lahendamisel; selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses; eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua vastavaid näiteid; kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid; nimetada ja põhjendada säästva arengu seisukohti;

4. Hindamine


85

õppeprotsessi jooksev hindamine laboratoorne töö valgusmikroskoobiga; essee; arvestuslikud tööd: Elu olemus; Organismide keemiline koostis; Aine- ja

energiavahetus. Organismide paljunemine; Pärilikkus. Geneetika ülesanded; Rakendusbioloogia. Inimene; Organismide vahelised suhted; Evolutsioon; Organismid ja keskkond. Ökosüsteemid; Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Globaalprobleemid; Rakendusökoloogia.

86

Moodul 10 Ajalugu (3 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga; oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet; mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis; mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende

lahendamisel; oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse; oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse

üle.

2. ÕppesisuEesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni 2.1 MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega.

Muinasusund ja ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvõitlus

2.2 VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja selle tagajärjed.

2.3 ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda. 2.4 VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine.

Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur. 2.5 RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja

reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine.

XX sajandi ajalugu.2.6 MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul.

Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

2.7 ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti iseseisvumine. Vabadussõda.

2.8 MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

2.9 TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940. Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

2.10 MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

2.11 MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga; ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.Õpilane oskab: rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nendepilgu läbi; analüüsida lähiajaloo probleeme; leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti; analüüsida massimeedia

87

informatsiooni; esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt, kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine; referaat; arvestuslikud tööd (eneseväljendus- ja analüüsioskus, materjali

reprodutseerimine, arutluste kirjutamine, töö allikmaterjaliga).

88

Moodul 11 Inimeseõpetus (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on: anda teadmisi tervikliku maailmapildi loomiseks, iseenda ja teiste inimeste

mõistmiseks ning suhtlemiseks kaasinimestega; arendada sallivust ja mõistmist endast erinevate inimeste vastu; arendada iseseisva mõtlemise ja üldistuste tegemise oskust; väärtustada perekonna olemasolu inimeste kooselu vormina; anda oskusi ja teadmisi, kuidas elada tervislikult, õpetada hoidma teadlikult

ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest.

2. Õppesisu2.1 INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht

inimest käsitlevate teaduste hulgas; inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar.

2.2 INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, soolised, rahvuslikud erinevused; erinemine kui väärtus, sallivus kaaslaste erinevuste suhtes; sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms; sotsiaalne taju, isikutaju,"mina"-pilt, sotsiaalne küpsus, tahe.

2.3 INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega; armumine,orienteeritus partnerile,armastus.

2.4 ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo; abieluküpsus,abikaasa valik; abielu ja perekonna seadusandlik külg; suhted ja rollid perekonnas;kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.

2.5 VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks, perekonna planeerimine;lapsed kui väärtus; lapse areng; vanem lapse sotsiaalse ja emotsionaalse vajaduse rahuldajana;üksikvanem;puudega laps perekonnas;lapsevanema vastutus.

2.6 PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel; lahkhelid perekonnas;lahutus;uus pere;surm perekonnas;kriisid pereelus; õnnestunud pereelu kui väärtus; lapse õigused ja kohustused; terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: inimeste erinevusi ja nende võimalusi igapäevaelus; kuidas tekib enesehinnang ja hoiakud teiste inimeste suhtes; perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus; perekonna planeerimise võimalusi; abielu ja perekonna psühholoogilist, majanduslikku ja seadusandlikku külge; oma kohta teiste inimeste hulgas ja teadvustab endale, kes ta on ja milline ta näib teistele; oma vastutust iseenda ja perekonna ees; enda kui lapsevanema rolli.Õpilane oskab: kasutada saadud teadmisi igapäevaelus, tööl, perekonnas; näha asju teiste inimeste seisukohalt; langetada otsuseid ja näha ette nende võimalikke tagajärgi.

4. Hindamine


89

õppeprotsessi jooksev hindamine 2 kontrolltööd; referaat, mis on vormistatud nõutekohaselt ning koostatud õppekavas käsitletud

või inimeseõpetusse puutuvatel teemadel.

90

Moodul 12 Ühiskonnaõpetus ( 1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista; oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse; oskab end määratleda kodanikuna; tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat; tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid, oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid, oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet; suhtub kriitiliselt massiteabesse; oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

2. Õppesisu

2.1 ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

2.2 ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud valitsemissüsteemid.

2.3 KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.

2.4 MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse.

2.5 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: milline on ühiskonna struktuur; demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid; oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi; eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi.Õpilane oskab: määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi; leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.

4. Hindamine


91

õppeprotsessi jooksev hindamine; referaat; arvestuslikud tööd (ühiskonna struktuur; ühiskonna valitsemine; kodanike

osalemine avalikus elus; majandus ja heaolu; rahvusvaheline koostöö).

92

Moodul 13 Muusika (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus; kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks; kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista

ja hinnata; oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata; omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu; rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi; rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja

muusikalavastusi, oskab oma arvamusi põhjendada.

2. Õppesisu2.1 VANAAEG Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma

mütoloogia ja muusika (tragöödia, komöödia).2.2 KESKAEG Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui

Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. *Organum. *Motett. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid

2.3 RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus. *Desprez`.

2.4 BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel, * Monteverdi.

2.5 KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

2.6 ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, *operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, *Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, *Brahms, Verdi, *Wagner, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.

2.7 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal. Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. *Bruckner. Impressionism. Debussy. Ekspressionism. Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. *Orff. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt, *Ligeti.

2.8 EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, *Süda, *Lüdig – eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, *Mägi, *Tamberg, Rääts, *Sumera, *Kangro, Tüür, *Eespere, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid.

2.9 POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid, bluus, kantri ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new orleansi jazz, ragtime, dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz,

93

jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika: rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole must popmuusika: soul, funky. Must popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a rokk- ja popmuusika: intellektuaalne rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new wave jt).

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid; olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;Õpilane oskab: määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat; koostada muusika-alaseid referaate; laulda vastavalt oma vokaalsetele võimetele; hinnata muusikat kui kultuurinähtust.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine; 2 kontrolltööd; muusika kuulamise seminar; referaat.

94

Moodul 14 Kunst (1 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost; õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid; õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset; arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist; arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu; arendab loovust ja katsetamisjulgust.

2. Õppesisu

2.1 KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).

2.2 ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.

2.3 KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid; visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole; teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke; huvi kunstiloomingu vastu;huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine; arvestuslikud tööd (kunstiteoste analüüs, minireferaat):

Kunstiliigid (mõisted ja kirjeldus)Antiikkunst (Rooma, Kreeka)Romaani- ja gooti kunstRenessanss,barokk, rokokooKlassitsism ja romantism

95

20. sajandi moodsa kunsti vooludKaasaegne Eesti kunst

96

Moodul 15 Kehaline kasvatus (3 õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on: anda teadmisi tervislikust eluviisist ja tervise tugevdamisest; omandada teadmised, oskused ja harjumised iseseisvaks tervistavaks

sportimisharrastuseks; omandada igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused(tööasendid ja -

võtted, ohutustehnika, esmabi); omandada käsitluse tervise-ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast.; omandada moraalne ja kehaline valmidus riigikaitseks.

2. Õppesisu

2.1. TEOREETILISED TEADMISED. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile; hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel;organismi karastamine, riietus, spordivigastused;kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil;tervisesprdiga tegelemise tähtsus tulevastele emadele;sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine(treeningu maht ja intensiivsus, sagedus). 2.2. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused;virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnnatantsud ja tantsumängud; harjutuskombinaatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine; raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine,ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.2.3. KERGEJÕUSTIK Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;harjutamise metoodika; jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine;võistlustaktika; koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus; Cooperi test.2.4. SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall) Sportmängija eelsoojendus; mänguelementide tehnika täiustamine; võistlusmäärused; korvpall: positsioonivisked; mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing; võrkpall: ründelöök pettelöögid; kohtunikutegevus; võistlussüsteemid;valitud sportmängu tehnika ja taktika täiustamine.2.5. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus,jõud,painduvus,osavus,kiirus);jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused; kaitseväe kehalise kasvatuse testid.2.6. UJUMINE. Sportlike ujumisviiside tehnika täiustamine; ohutusnõuded ujumispaikades; uppuja päästmise võtted; vesivõimlemine.2.7. SULGPALL. Mängu tehnika ja taktika; võistlusmäärused.

3. Õpitulemused

Peale mooduli läbimist õpilane teab ja tunneb: kehaliste harjutustega tegelemise mõju organismile; õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu; soojendus-ja lõdvesusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel; enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid; sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi

97

ja esmaabi; iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat; organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile; põhiliste füsioloogiliste näitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja taastumisel; rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi; uppuja päästmise võtteid.Õpilane oskab: tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida, võistelda, taastuda; arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi erinevatele lihasrühmadele; joosta erinevas tempos; hüpata paigalt ja hoojooksult; visata hoojooksult; harjutada jõusaalis; kasutada enesekontrollivõtteid treeningul, puhkeolukorras ja taastumisel; koostada töövõimlemise komplekse arvestades eriala profiili; kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamisel ja ravi-profülaktilisel eesmärgil; valida harjutuispaiku, aega ja varustust sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest ja spordiala ning treeningu iseärasustest; organiseerida võistlusi ja tegutseda kohtunikuna; abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel; anda esmaabi spordivigastuste puhul.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine aktiivsus tunnis ja omaalgatuslik sportlik tegevus (tunniväline tegevus, iseseisev

harjutamine); kehaliste võimete areng ja tase; Arvestuslikud hinded:

võimlemise harjutuskomplekside koostamine;Cooperi test.

98

Valikõpingud

Moodul 1 Asjaajamine (1 õn)

1. Eesmärk


ülevaade organisatsioonis koostatavatest dokumentidest, nende vorminõuetest ning organisatsiooni kaasaegsest dokumendisüsteemist;

teadmisi dokumendiringluse korraldusest organisatsioonis;

2.Õppesisu

2.1. ORGANISATSIOONI DOKUMENDIHALDUS.Organisatsiooni dokumendihalduse korraldamine. Asjaajamise ja dokumendihalduse mõisted.2.2. ÕIGUSLIK KESKKOND. Asjaajamise õiguslik keskkond, riiklikud normdokumendid, organisatsioonisisesed normdokumendid 2.3. DOKUMENDID. Dokumentide loomine. Dokumendiplangid, nende turvamine.

Dokumentide koostamine ja vormistamine: dokumendi elemendid. Õigusaktid: käskkiri ja korraldus. Nõupidamiste/koosolekute ettevalmistamine ja protokolli vormistamine.

2.4. AMETIKIRI. Ametikiri ja selle eriliigid: algatuskiri, vastuskiri, kaaskiri; garantiikiri, volikiri, kaastundeavaldus ja õnnitluskiri, tõend, õiend, avaldus. e-kiri.

2.5. DOKUMENDIRINGLUS. Dokumendiringluse korraldamise põhimõtted. Dokumendiregistrid, nende kasutamine. Dokumendi menetlemine.

2.6. Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine. Akti koostamine. 2.7. PERSONALITÖÖ. Personalitöö dokumendid (ametijuhend ja ametiprofiil,

avaldus, CV, äraütlemiskiri, soovituskiri; tööleping, tööraamat, isikukaart)2.8. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUS. Elektrooniline dokumendihalduse põhialused.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides peab õpilane: oskama vormistada erinevaid dokumente (avaldus, käskkiri, akt, protokoll; ametialaseid kirju (algatus- ja vastuskirju, garantiikirja, volikirja, meeldetuletus- ja pretensioonikirja), teadma vorminõudeid, menetluselemente; teadma dokumendihalduse korraldust organisatsioonis.

4. Hindamine


õppeprotsessi jooksev hindamine 1 teoreetiline töö (asjaajamine, asjaajamiskord, standardid, dokumendiplangid,

turvaelemendid) 3 praktilist tööd (protokolli, käskkirja, ametikirja vormistamine)

99

Moodul 2 Ettevõtlus (1 õn)

1. Eesmärk


teadmised ettevõtlusese põhimõistetest teadmised ettevõtluse arengust Eestis teadmised ettevõtluse erinevatest vormidest teadmised ettevõtte loomisest ja õiguslikest alustest.

2. Õppesisu

2.1. PÕHIMÕISTED. Põhimõisted. Ettevõtluse areng Eestis, väikeettevõtluse rollmajanduses. Rahvusvahelised võrdlused - väike- ja keskettevõtluse roll ja arengutendentsid. Ettevõtluse tugisüsteem. Ettevõtlus ja innovatsioon.2.2. ETTEVÕTJAKS KUJUNEMINE. Ettevõtjaks kujunemine - pöördepunktid karjääriteel. Ettevõtjate tüpoloogia. Ettevõtja ja juht. Ettevõtjaks olemise plussid ning miinused.2.3. ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE. Ettevõtlusega alustamise erivõimalused. Frantsiis. Tegutseva ettevõtte ost.Ettevõtlusmaastiku mitmekesisus. Ettevõtte rajamine - astutavad sammud. Ettevõtlusvormivalik, füüsilisest isikust ettevõtja eripära. Ärinime ja asukoha valik.Tegevusala olukorra ja konkurentsitingimuste analüüs.2.5. ÄRIPLAAN. Äriidee allikad ja hindamine. Äriplaan, vajadus, ülesehitus, kasutamine, sihtgrupid, võtmepunktid.2.6. PEREETTEVÕTTED. Nende eripära ja juhtimise iseärasused. 2.7. ETTEVÕTTE FINANTSEERIMINE. Ettevõtte rajamise ja kasvu finantseerimine. Riskikapitali kaasamine. Ettevõtete kasvupotentsiaal. Ettevõtete elutsükkel. Ettevõtte kasvuga kaasnevad probleemid. Ühinemised ja omandamised kui laienemise teed. Läbikukkumiste põhjused.

5. Õpitulemused

Mooduli läbides peab õpilane: mõistma turumajanduse aluseid; oskama hinnata valmisolekut ettevõtluseks ja valida õige ettevõtluse vorm; tundma ettevõtte alusdokumentide koostamist; omama elementaarseid õigusalaseid teadmisi;Suutma koostada rajatava ettvõtte hüpoteetilise äriplaani.

6. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne, mis kujuneb järgmiselt:

õppeprotsessi jooksev hindamine rajatava ettevõtte (hüpoteetiline) äriplaan seminar - ettevõtja test ja tulemuste kommentaar

100

Moodul 3 Suhtlemispsühholoogia (1õn)

1. Eesmärk

Käesoleva mooduli eesmärk on, et õpilane: täiendaks oma teadmisi psühholoogia vallas tutvuks inimeste erinevate käitumisviisidega arendaks sallivust ja mõistmist endast erinevate inimeste vastu omandaks teadmised suhtlemise üldistest seaduspärasustest tutvuks inimeste erinevate suhtlemistasandite ja –vormidega tutvuks võimalustega suhtlemisraskustega toimetulekuks omandaks teadmised võimaluseks iseenda käitumist ja suhtlemist analüüsida

2. Õppesisu

2.1. SUHTLEMINE. Suhtlemise mõiste, olemus, eesmärk, efektiivne suhtlemine. Suhtlemistasandid(isikusisene, isikutevaheline, rühmasisene, organisatsiooni tasandil). Suhtlemisvormid(suuline, kirjalik, piltlik). Suhtlemise liigid(vahetu, kaudne, massiline teabelevi). Suhtlemisvõrgud(järjestikune, kiirjas, astmeline, ringjas; ametlik ja mitteametlik suhtlemisvõrk)2.2. SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed suhtlemisvahendid. Kõne, keel. Keelekasutus, udukeel. Arusaadavus, loetavus. Funktsionaalne kirjaoskamatus. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid, nende tõlgendamine. Žestid, miimika, kehaasendid. Suhtlemise abivahendid. Riietus, soeng, lõhnaained, ehted jne.2.3. RASKUSED SUHTLEMISES. Suhtlemise ja käitumise liigid(agressivne, ennastkehtestav, allaheitlik). Enesekehtestamine. Suhtlemisstiilid. Füüsilised ja psüühilised suhtlemistõkked.2.4. KONFLIKTID JA ARUSAAMATUSED. Mõiste, olemus. Konfliktide tasandid(inimese sisekonflikt, isikutevahelised, rühmadevahelised konfliktid, organisatsioonikonfliktid). Konfliktide tagajärjed, väljundid. Konfliktidega toimetulek. Konfliktide lahendamise strateegiad(vältimine, tasandamine, kompromiss, koostöö). Konfliktide õhutamine.

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: suhtlemispsühholoogia põhialuseid; erinevate suhtlemisvahendite kasutamist ja tõlgendamist; konfliktide tekkimise põhjusi ja lahendusviise. Oskab: vaadata ennast “kõrvalt” ja oma käitumist analüüsida ja korrigeerida.

4. Hindamine

Mooduli hinne on kokkuvõttev hinne ja hinnatakse: õppeprotsessi jooksev hindamine 3 teoreetilise osa kontrolltööd(suhtlemine, suhtlemisvahendid, raskused suhtlemises,

konfliktid) ainekavas käsitletud või muudel suhtlemispsühholoogia teemadel referaat

101

Moodul 4 Raamatupidamise alused (3 õn)

1. Eesmärk


saaks ülevaate majandusliku arvestuse süsteemist ja terminoloogiast ajaloos ja ka tänapäeval

teaks Eesti Vabariigi raamatupidamise arvestuse põhiprintsiipe ja aruandlust teadvustaks endale kehtivate seaduste rakendamise nõuet

2. Õppesisu

2.1 SISSEJUHATUS.Majandusarvestuse ajalugu, arvestuse süsteem, tehnoloogia, näitajad.

2.2 RAAMATUPIDAMISE AINE ÜLDISELOOMUSTUS. Raamatupidamise mõiste, terminoloogia, dokumentatsioon.Ettevõtte majanduslikud vahendid, nende tasakaal.

2.3 RAAMATUPIDAMISE BILANSS. Bilansi mõiste, ülesehitus. Bilansimuutuste vormid. Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus. Kahekordne kirjendamine.

2.4 PROOVIBILANSS. Sünteetiliste ja analüütiliste kontode käibe ja saldobilansid.2.5 ARVESTUSREGISTRID. Liigid. Kontode tasakaal. Vigade parandamise viisid.2.6 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE PÕHIMÕTTED. Raamatupidamise seadus.

Isikliku vastutuse seadus raamatupidamise töö korraldamise ja –andmete õigsuse eest.

2.7 ÄRITEHINGUTE ARVESTUS.Kaubavarud. Kauba sisseost ja müük. Kauba tagastamine ostjate poolt ja hankijatele. Käibemaks. Kulude ja tulude kahekordse kirjeldamise süsteem. Kasumi ja kahujumi mõju kapitalile.Kogu- ja puhaskasumi mõiste. Kaubanduse kasumi/kahjumi konto ja bilanss.Eesti vabriigi käibemaksuseadus. Käibemaksu arvutamine. Kauba müügihinna kujundamine Eesti Vabariigis. Kogutulu arvestuse erinevad meetodid. Kasumiaruanne Eesti Vabariigis. Kasumi liigid ja nende arvestus.

2.8 RAHALISTE VAHENDITE JA ARVELDUSTE ARVESTUS. Raha olemus. Kassaraamatud. Pangasüsteem. Lootusetu võlgnevus ja reserv selle katmiseks. Reservi suurendamine ja vähendamine. Laekunud lootusetu võlg. Panga väljavõtete kooskõlastus kassaraamatuga. Arvelduskrediit. Kehtetud ja katteta tšekid. Vastastikuse arvlemise kontrollimine. Eesti Vabariigi rahaseadus.Eesti Panga sularahata arvelduste eeskirjad. Muud rahalised vahendid. Valuutatehingud. Laenud. Arvelduste arvestus. Ebatõenäoliselt laekuvad arved.

2.9 PALGA JA SELLEGA SEONDUVATE MAKSETE ARVESTUS. Väärtuspalk. Palgavormid. Eesti Vabariigi palgaseadus. Eesti Vabariigi puhkuseseadus. Palgakulu arvestus. Sotsiaal- ja ravikindlustuse arvestused. Aruanded. Haigusrahade arvestus. Eesti Vabariigi tulumaksuseadus.

2.10 PÕHIVARA JA PÕHIVARA KULUMI ARVESTUS. Põhivara olemus ja maksumused. Kulumi arvestusmeetodid. Amortisatsioonikulu kahekordne kirjeldamise. Põhivara ost, müük, mahakandmine. Immateriaalse põhivara arvestus.

2.11 INVESTEERINGUTE ARVESTUS. Ehitus- ja ehitusmontaažtööde, remonditööde arvestus. Portfelliinvesteeringute arvestus.

2.12 TULEMUSARVESTUSED. Tulude ja kulude arvestus. Lõppkanded.2.13 SUHTELISED SUURUSED. Hinnakõrgendid.2.14 FINANTSPLAAN. Finantsplaani koostamise põhimõtted.

102

3. Õpitulemused

Mooduli läbides õpilane teab ja tunneb: majandusliku arvestuse tänapäevast süsteemi ja terminoloogiat; Eesti Vabariigi raamatupidamise arvestuse põhiprintsiipe ja korraldust; varade ja omakapitali moodustamist, kulude ja tulude, kohustuste avestust; palkade, puhkusetasude, haigusrahade jne. arvestamist.Oskab: teostada arveldusi hankijatega, töövõtjatega; tuua välja kasumit-kahjumit ning koostada mitmesuguseid raamatupidamise aruandeid; lugeda ettevõtte bilanssi ja finantsaruandeid, analüüsida töötulemusi.

4. Hindamine


õpiprotsessi jooksev hindamine 1 kirjalik test(raamatupidamise põhimõisted) 6 praktiliste oskuste kontrolltööd (äritehingute arvestus, rahaliste vahendite ja

arvelduste arvestus, palgaarvestus, põhivara arvestus, investeeringute arvestus, tulemusarvestus)

finantsplaani koostamine

103

Praktika

Moodul 1 Praktika ettevõttes (20 õn)

1. Eesmärk

Moodul võimaldab õpilasel:

saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist; rakendada teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetses töösituatsioonis, harjuda töökeskkonnaga; saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumiseks; arendada isikuomadusi ja kutseoskusi; rakendada praktikal saadud oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks

2. Õppesisu

praktika planeerimine ja valmistumine; praktiline kogemus ettevõttes; praktika arvustamine ja hinnangu andmine(õpimapp)

3. Õpitulemused

Õppepraktika läbimisel peab õpilane olema võimeline:

analüüsima oma kutsealaseid oskusi, püstitama praktika isiklikud eesmärgid, koostama vajaliku materjali praktikale minekuks: CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale.

osalema aktiivselt töös, järgima tööaegu, täitma korraldusi, kinni pidama kokkulepetest, praktiseerima oskusi; järgima ohutuse nõudeid, üles tõstma vestlust ettevõtte organisatsioonist, selle töötajatest, klientidest, efektiivselt suhtlema juhendajaga, tundma end meeskonnaliikmena, pidama praktikapäevikut.

kriitiliselt hindama oma praktikakogemusi, arvestades enesele püstitatud eesmärke ja karjääritaotlusi, määratlema, mil määral avaldas praktikale mõju eelnevate moodulite läbimine, hindama oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed), andma hinnangu oma koostöövõimele juhendaja, kaastöötajatega, klientidega, välja töötama eesmärke järgnevaks praktikaks, hindama tööle asumise võimalusi, arvestades praktikakogemust, kirjeldama praktikaettevõtte organisatsiooni.

4. Hindamine

Praktika arvestamiseks on vaja esitada õpimapp:

Õpimapp koosneb: praktikapäevik (kuupäev, tööpäeva pikkus, tööülesanded, õpitulemused, nii

hindeline kui sõnaline hinnang). Praktikapäevikule kirjutab praktika lõppedes alla praktika juhendaja või ettevõtte juht.

104

kirjalik raport (praktika eesmärgid, hinnang praktika vältel õpitule; hinnang oma tööle, eesmärkide saavutamisele, toimetulekule probleemsituatsioonides, koostöövõimele juhendaja, kaastöötajatega, klientidega; oma tööle asumise võimalustele, arvestades praktikakogemust).

Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse:

ettevõttepoolse juhendaja hinnangut praktika sooritamise kohta; õpimapis esitatud aruande sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) kooli poolt

määratud komisjoni ees kooli esindaja hinnangut praktikale (kontaktid ettevõttega nii

sidepidamisvahendite kaudu kui külastuse läbi)

Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud praktikandile antud tööülesanded

on nõuetekohaselt koostanud ja õigeaegselt esitanud õpimapi on kaitsnud praktikaseminaril praktikaaruande

Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele ja päevikule mitterahuldava hinnangu saanud või aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õppija praktikat ei loeta arvestatuks.Praktikaprogrammi mittetäitnud õppijal on võimalus oma praktikat teistkordselt samal aastal uuesti kaitsta juhul, kui ta on saanud praktikaettevõttest vähemalt rahuldava hinnangu. Kui õppija tegevust on praktikaettevõtte poolt hinnatud mitterahuldavaks, tuleb tal õpingute jätkamiseks praktika uuesti sooritada.Vt. Praktika juhend - LISA1

105

LISA 1

LISAD

PRAKTIKA JUHEND

1. Praktika eesmärk

arendada teoreetilisi ja praktilisi oskusi töötamiseks infotehnoloogia valdkonnas rakendada teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetses töösituatsioonis harjuda töökeskkonnaga oma tööd reaalselt hinnata ja väärtustada suhelda paindlikult töökaaslastega majanduslikult töötada, arvestades ettevõtte äriideed saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumiseks rakendada praktikal saadud oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks kujundada tervikpilt ettevõtte kui terviku tegevusest

2. Praktika koht

Kõik ettevõtted, kus on kasutusel infotehnoloogiavahendid.

3. Praktika eesmärgi saavutamine

Praktika eesmärgi saavutamiseks tutvub õpilane ettevõttega ja töötab erinevates(võimaluse korral) töölõikudes ning koostab praktikaaruande, mis sisaldab üldinformatsiooni ettevõtte kohta, analüüse ja kirjeldusi.

3.1. Ettevõtte üldine iseloomustus

omandivorm äriidee täpne nimetus liik asukoht suurus töötajate arv põhitegevusala(d)

3.2. Tootmise(teenuse) iseloomustus ja analüüs

Praktikakoha kui institutsiooni põhitegevusalad ja nende üldiseloomustus ning analüüs.

3.3. Eneseanalüüs

Esitakse vabas vormis eneseanalüüs, kus vastatakse järgmistele küsimustele: Missugused olid minu praktika eesmärgid? Mida ootasin sellelt praktikalt? Mis kinnistas ja täpsustas minu seniseid arusaamu ja teadmisi? Mis oli minu jaoks kõige väärtuslikum praktika käigus omandatust?

106

Mis oleks praktikale sisukust lisanud? Mis tekitas minus mõtteid: a) millest tahan rohkem teada, b) milles kahtlen,

tahaksin rohkem diskuteerida? Praktika keskkond ja korraldus soodustas/ei soodustanud minu õppimist. Miks? Kuidas tulin toime probleemsituatsionidega? Kuidas sujus koostöö juhendaja ja kaastöötajatega? Millised on minu tööleasumise võimalused, arvestades praktikakogemust? Kas saavutasin oma praktika eesmärgi?

3.4. Kokkuvõte

Kokkuvõttes antakse praktikale üldine hinnang.

4. Praktika arvestamiseks vajalik õpimapp

4.1 Praktikapäevik

Vormikohast praktikapäevikut täidab õpilane kogu praktikaaja vältel. Praktikapäevikule kirjutab praktika lõppedes alla praktika juhendaja või ettevõtte juht.

4.2 Kirjalik raport

Arvutil vormistatud kirjalik raport sisaldab: vajaliku materjali praktikale minekuks – CV, avaldus, leping, oskuste nimistu,

ametlik tutvustuskiri tööandjale jne. seletusi, iseloomustusi ja analüüse punktidele 3.1-3.4 ettepanekuid nii praktikakohale kui ka koolile praktika paremaks korraldamiseks

edaspidi

5. Praktika kaitsmine

Praktika arvestamiseks vajalik õpimapp tuleb esitada esimese nädala jooksul peale praktikalt saabumist. Õpimapi sisu tutvustamine ja praktika kaitsmine toimub praktikaseminaril, mille tähtaja määrab rühmajuhataja.

107

LISA 2

LÕPUTÖÖ JUHEND

1. Lõputöö eesmärk

Lõputöö on õpilase iseseisev töö, millega ta näitab, et oskab: iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada oma õppekava

raames omandatud teadmisi; oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti

esitada ja kaitsta.

2. Teema ja juhendaja

Lõputöö kirjutatakse reeglina valdkonnas, mille raamid määrab läbitud õppekava “Arvutiteenindus”.

Lõputöö autoriks on seda kaitsev õpilane.

Lõputöö teema annab või kiidab heaks juhendaja. Juhendajaks võib olla kogemustega kutseõpetaja või erialaharidusega isik firmast.

Õpilane esitab planeeritava lõputöö pealkirja ja struktuuri kutseõpetajale hiljemalt 1. veebruariks.

Kutseõpetaja esildise alusel kinnitab lõputööde nimekirja kooli direktor oma käskkirjaga. Kui õpilane peale seda soovib muuta lõputöö teemat, peab ta vormistama vastavasisulise taotluse, näidates ära põhjendused teema muutmiseks. Kutseõpetaja nõusoleku korral kinnitatakse õpilasele uus lõputöö teema.

3. Lõputöö sisu

Lõputöö võib olla: Rakendusliku sisuga projekt Praktiline töö Õppevahend- või materjal Töö, mis koosneb mitmest ülalnimetatud komponendist

Juhendaja ülesandeks on koostada vormikohane lõputöö ülesanne ja nõustada vajadusel õpilast töö tegemisel ning jälgida varakult, et töö vastaks sisult, tasemelt ja mahult lõputööle esitatavatele nõuetele.

Lõputöö ülesanne on aluseks töö tegemisel ja esitatakse koos valminud lõputööga kaitsmiskomisjonile. Vormistatud ülesandes võib juhendaja teha vajadusel muudatusi.

Lõputöö ülesande koostamisel tuleb arvestada reaalse lõputöö tegemiseks ja vormistamiseks kuluvat aega, milleks on keskmiselt 2-3 kuud. Lõputöö koostab õpilane iseseisva töö ajast.

108

Lõputöö kirjutamisel tuleks vajalikku tähelepanu pöörata probleemi tutvustamisele ja ülesande püstitamisele. Erilist tähelepanu tuleks osutada alternatiivsete lahenduste väljatoomisele ja siis vastavalt valitud variandi põhjendamisele.

4. Lõputöö vormistus

Lõputöö vormistamisel tuleb alususeks võtta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõputööde vormistamise juhend.Lõputöö peab olema vormistatud arvuti väljatrükina ja köidetud ningsisaldama reeglina alljärgnevaid osi:

Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus (probleemi tutvustus ja ülesande püstitamine) Liigendatud põhitekst – vastavalt töö sisule Kokkuvõte Kirjanduse loetelu Lisa – vastavalt vajadusele (joonised, graafikud, arvutidisketid

jne)

Kirjanduse loetelus loetletakse need ja ainult need allikad, millele töös on viidatud.Lõputöös tuleb selgelt eristada allikmaterjalidest saadut omapoolsestpanusest - kasutades kirjandusviiteid. Üldtunnustatud mõistete puhul viiteid ei kasutata.

5. Lõputöö kaitsmine

Lõpetaja esitab juhendaja viseeritud ja retsensiooniga lõplikult vormistatud lõputöö hiljemalt 2 nädalat enne kaitsmise algust.Retsensendiks võib olla isik, kel on antud erialavaldkonnas kõrge kvalifikatsioon ja vähemalt kaheaastane erialase töö kogemus.

Kaitsmine toimub selleks moodustatud komisjoni ees, kuhu kuuluvad kooli, kooli omaniku ja tööandjate või nende liitude esindajad.Lõputöö kaitsmine toimub avaliku väitlusena, mille osadeks on:

Autori ettekanne (ülesande, lahendusteede ja tulemuste tutvustus) – kuni 10 minutit;

Juhendaja ja retsensendi sõnavõtud või nende kirjalike arvamuste tutvustamine;

Autori vastused retsensendi küsimustele; Autori vastused kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele Autori vastused kohalviibijate küsimustele Autori lõppsõna – kuni 1 minut.

Kaitsmiskomisjonil on õigus ise määrata oma töö korraldus, mis erineb eelpool toodust.

6. Lõputöö hindamine

Lõputöö hindamisel arvestatakse: Töö sisulisi väärtusi, sh

Töö vastavust õppekavale “Arvutiteenindus” ja kinnitatud teemale

109

Ülesande raskust ja mahtuPüstitatud ülesande täidetustLahenduse kaasaegsust ja originaalsust

Töö vormistamist, shKeelelist korrektsust ja kujundustGraafilise materjali taset

Töö loogilisust ja selgust Töö kaitsmist, sh eriti autori vastuseid küsimustele Juhendaja ja retsensendi arvamust Õpilase enda arvamust

Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on kõik komisjoni liikmed.

Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks kohe pärast vastavate protokollide vormistamist.

Õpilasel on õigus esitada lõputöö kaitsmise komisjoni esimehele kirjalik protest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavakstegemist, kui ta ei nõustu saadud hindega. Avalduses märgitakse konkreetsed põhjendused, miks õpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega.

Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "2".

Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon õpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Korduskaitsmisele lubatakse ühe kalendriaasta pärast. Lõputöö korduskaitsmine on lubatud üks kord.

Lõputöid õpilastele ei tagastata. Lõputööd säilitatakse kutseala valdkonnas üks aasta.

110

LISA 3

LÕPUEKSAMI JUHEND

1. Lõpueksami eesmärk

Lõpueksami eesmärk on arvutiteeninduse eriala õpilase kutseoskuste, teadmiste ja hoiakute demonstreerimine.

Lõpueksam võimaldab eksamikomisjonil: hinnata õpilase vastavust kutsestandardi nõuetele; hinnata valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.

2. Eksami sisu

Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teoreetiliste ja praktiliste ülesannete kombinatsioonina.

Lõpueksami sisu: Eksam on üles ehitatud piletite süsteemis. Ühes piletis on kaks punkti.Teoreetilised testid võimaldavad õpilasel demonstreerida õppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi. Praktilised ülesanded võimaldavad õpilasel demonstreerida praktilisi oskusi. Praktiline osa toimub üldreeglina kooli arvutiklassides või õppelaboris.Eksami sooritamiseks antakse õpilasele aega kaks astronoomilist tundi.

3. Eksami hindamine

Lõpueksami hindamine toimub viie palli süsteemis, kusjuures eksam loetakse sooritatuks, kui see on sooritatud vähemalt hindele “rahuldav”. “Mitterahuldava” tulemuse puhul on õpilasel võimalus sooritada lõpueksam uuel aastal, kui toimub järgmine vastav kutsehariduslik lõpueksam.

111

ÕPPEBAAS JA ÕPETAJAD

1. Õppekavaga seotud õpetajad

2. Õppebaasi kirjeldusArvutiteeninduse õppekava järgi õppetöö läbiviimiseks on koolis olemas järgmised põhiseadmed, vahendid ja ruumid:

Kaasaegsed arvutiklassid videoprojektorite, printeritega; skannerid, digitaalfotoaparaadid, puutetahvel. Riistvaralabor Kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja rakendustarkvara Loenguruum (klassiruum), mis on varustatud valge tahvli ja grafoprojektoriga

Muid seadmeid ja vahendeid võimaldatakse kasutada praktikabaasides.

112

3. Õppekava koostajate töörühm

Heidi Ahman – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse IT kutseõpetajaSigne Traumann – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse IT kutseõpetajaKaivo Paal – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja/IT spetsialistKristi Lorents – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse IT kutseõpetajaVärdi Soomann - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arvutiõpetuse õpetajaJanno Poopuu – Pärnu Linnavalitsuse linnakunstnikSirje Tamm – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetajaMaie Jesjutina – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse vene keele õpetajaAnu Laas – Pärnumaa Kutsehariduskesuse sekretäritöö õpetajaRein Volberg – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse majandusõpetuse õpetajaÜlle Pikma – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse teenindusosakonna juhatajaIrene Janter– Pärnumaa Kutsehariduskeskuse raamatupidamise õpetaja

113

Documents

1enos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Tallinna Majanduskool... · Web viewMooduli nimetus Maht õppenädalates Teoreetiline töö Praktiline töö Kokku Üldõpingud 1 Matemaatiline loogika