1

BIOGEOGRAAFIA SEADUSPÄRAD

jaUURIMISOBJEKTID

Taksoni areaal e. levila:

Geograafiline ala, kus mingi takson on levinud

Leviku kujutamine kaardil:

• Leiukohad

Põhjanarmik(Climacodon septentrionalis).

Leiukohad põlismetsades (roheline) ja parkides-puisniitudel (kollane)

Leviku kujutamine kaardil:

• Leiukohad• Võrgustikud

Metsülane (Anemone sylvestris)

1

2

3

4

5

6

Summary of Comments on Microsoft PowerPoint - Biogeo2009-Biogeogr_seadusparad.pptPage: 1

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:54:50 PM floristilised riikkonnad (floristic regions) – fütogeograafilise rajoneerimise suurimad üksused. Hetkel kehtiva Goodi ja Tahtadžjani süsteemi kohaselt on maailmas kuus floristilist riikkonda: Holarktis, Neotroopis, Paleotroopis, Lõuna-Aafrika (Kapimaa), Austraalia ja Antarktika. Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:52:57 PM taksonid, kooslused, ökosüsteemid ja ökoloogilised seosed areaal = distribution area takson (taxon) – mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Põhiline taksonoomiline üksus on liik. areaal ehk levila (range) – geograafiline ala, kus mingi takson on levinud. Liigi (või mõne teise taksoni) esinemise territoorium või akvatoorium kogu biosfääris. Ta hõlmab kõiki vastava liigi populatsioonide vastavaid territooriume või akvatooriume. Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:16:28 PM rohelised täpid - põlismetsad kollased - pargid Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:16:07 PM leviku kujutamine kaardil Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:21:35 PM igas ruudus, kas liik on olemas või on puudu; ruutude paiguamisel keeruline olukord, sest meil ebaühtlane rannajoon probleem: ruudustikke võimalik omamoodi paigutada, paralleelsed ruudud teatud veaga, sest maapind ju ebaühtlane Number: 6 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:22:25 PM erinevates kohtades erinevalt märgitud; suuremate teede ääres, suveprakside kohas, linnades täpsem (ehk kus vaatleja esinemine tõenäolisem)

2

Leviku kujutamine kaardil:

• Leiukohad• Võrgustikud• Areaal (haritud arvamus)

Mänd (Pinus sylvestris)

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus

Gaston 2009, J. Appl. Ecol.Areaali pindala vs.areaali ulatus152 ohustatud linnuliiki Koloniaalsed

merelinnud

Ühe mäetipu või saareasukad

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus• Suhtelisus ajas

Rändtirtsud (Nomadacris sp.) Aafrikas

1

2

3

4

5

Page: 2

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:24:36 PM mida uuritav takson vajab, selle põhjal on meil võimalik ekstrapoleerida Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:26:24 PM üksikud vaatlused, ei suurenda, mõnikord saar eraldi punktina, et saar kaardil välja paistaks

Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:28:34 PM pindal, kus need liigid tegelikult elavad ja tegutsevad pindala, mille sisse tegutsemise tõenöoliselt jääb kolooniaid mööda rannajoont erinevates kohtades, Alaskast Kaliforniani esinenud, areaali pindala on väga väike (üksikud kaljud, kus elada saab). kui ulatus, mis näitab, kus ta levinud on. Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:29:48 PM Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:29:48 PM ajas muutnud liigid haruldasemaks, areaali muutus kliimast sõltuv, Euroopas pigem märgata liblikaliikide areaalide suurenemine põhja suunas globaalse soojenemise tõttu.

3

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus• Suhtelisus ajas• Endemism

– Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes)– Reliktid

Saaremaa robirohi

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus• Suhtelisus ajas• Endemism• Kosmopolitaansus• Liikide-isendite vastuolu

– Enamus liike väikese areaaliga– Enamus isendeid suure areaaliga liikidest

• Rappoporti seadus

Rapoport’iseadus

Areaali kuju

• Geograafilised levikutakistused– Euraasias ida-läänesuunas– Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas

• Vööndilised– Tsirkumpolaarsed– Pantroopilised

• Katkestustega

Areaali katkestused e.Disjunktsioonid

• Ühe taksoni esinemine eri piirkondades• Katkemine barjääri tekke tõttu• Kauglevi• Grupidisjunktsioonid

1

2

3

45

6

7

8

Page: 3

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:35:14 PM ka Gotlandil on leitud, ei saa enam öelda, et Saaremaa endeem, pigem Läänemere saarte endeem Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:53:52 PM endeemid - elavad väga piiratud kohas; piiratud koht - suhtlemine > endeeme def erinevatel tasemetel Kanaari saarest 80% endeemsed (kõik kokku), eraldi saart (Tenerife) seal olevate endeemide määramine Neoendeemid- noored taksonid, kes on alles tekkinud selles piirkonnas (kitsas mõttes) Relikt - kunagi omandanud laia levilat, aegade muutudes on levila vähenenud ja jäänud alles ainult väiksesse piirkonda) Refuugium - piirkond, kus liik elab üle ebasoodsa aja (nt jääaja), ebasoodsuse lõppedes kaotasid oma endeemsuse, saab levima hakkata endemism (endemism) – mingile alale ainuomaste taksonite (ehk siis endeemide) olemasolu. Endeemid võivad olla kas: • neoendeemid – evolutsioonilise noor liik, mille levila on alles väike. Neoendeemid on endeemid kitsas mõttes, sest nende levila pole kunagi ulatunud mingist kindlast väikesest piirkonnast kaugemale. • reliktid – evolutsiooniliselt vana jäänuk, mille levila on mingitel põhjustel varasemaga võrreldes „kokku kuivanud”.

Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:37:00 PM pilliroog saab elada nt Soome rannikul; klimaatilisi tingimusi puhverdab veekeskonna lähedus (saab ka väga soojas levida) LAI LEVI Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 8:15:42 PM Rapoporti seadus (Rapoport’s rule) – mida suurem laiuskraad, seda suurem on ka liigi levila. Põhjus tõenäoliselt selles, et troopikas on kõikjal piisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas. Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti. Eduardo H. Rapoport’i (Argentina ökoloog ja biogeoraaf) järgi. Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:39:10 PM areaali suurus (x-telg), y liikide vaatluste arv enamus liike väikse areaali, endeeme palju, kosmopolitaansus väike (langeb vasakult paremelae) Isendite hulk aga väike Vähesed liigid, kel suur areaal on arvukad (tõuseb vasakult paremale),areaalid väiksed, liike rohkem

Number: 6 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:43:49 PM seaduspärasused (mitte seadused; seaduspärasus eranditega ehk seaduspärasused) Uuris imetajate areaalide suurust, vaatles Põhja-ja Lõuna-Ameerika regioonis imetajaid. Mõõtis areaalide pindalad ära. Kas pindala muutub ruumis seaduspäraselt? Leidis positiivse korrealtsiooni, soojades piirkonaddes, troopika lähedal on liikide areaalid tunduvalt väiksemad, suurematel laiustel suuremad araalid (muidugi eraneid on) Põhjuseks? biootilised interaktsioonid (liike ise on rohkem troopikale lähemal, liike vähem, üks saab oma leivala laiali?viima) toidupuudus? ??????? kes teab, kes teab Number: 7 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 8:31:56 PM tekib: piirkond muutub ebasobivaks algsest mullist=areaalist, tekib kaks mulli, mille vahel ebasoodne territoorium põhjused: merepinna kõikmusided, mandrite triiv kauglevi: kaugelt levib , kui levimine muutub aeglaseks, siis tekib teatud piirkonnas ka uus liik disjunktsioonide puhul korduvateks mustriteks grupidisjukntsioonid: areaalid samamoodi katkestatud areaali katkestus ehk disjunktsioon (disjunction) – olukord, kus mingi taksoni areaal on jagunenud mitmeks laiguks (ja need laigud asuvad tihtipeale teineteisest väga kaugel eemal). Disjunktsiooni põhjustavad barjääride tekked (näiteks mäestiku teke), jääajad, inimtegevus, aga ka kauglevi. Number: 8 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 8:21:54 PM ... välja venitatud olles põhjustatud mäestike ja geograafia järgi Areaal üks joon, või vööndiline

Comments from page 3 continued on next page

3

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus• Suhtelisus ajas• Endemism

– Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes)– Reliktid

Saaremaa robirohi

Areaali suurus

• Pindala ja ulatus• Suhtelisus ajas• Endemism• Kosmopolitaansus• Liikide-isendite vastuolu

– Enamus liike väikese areaaliga– Enamus isendeid suure areaaliga liikidest

• Rappoporti seadus

Rapoport’iseadus

Areaali kuju

• Geograafilised levikutakistused– Euraasias ida-läänesuunas– Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas

• Vööndilised– Tsirkumpolaarsed– Pantroopilised

• Katkestustega

Areaali katkestused e.Disjunktsioonid

• Ühe taksoni esinemine eri piirkondades• Katkemine barjääri tekke tõttu• Kauglevi• Grupidisjunktsioonid

Kõrgema taskoni areaal: saame määrata perekondade areaalid, prk kokku ja sugukondade areaalid kokku huvitab mitte kus liik on, vaid kus teda ei ole (binaarsus) tsirkumpolaarne areaal (circumpolar distribution) – levikumuster, kus takson on levinud ümber põhja- või lõunapooluse. pantropical "across the tropics" Neotropical refers to occurrence in the tropical regions of the New World, i.e. the Americas. Palaeotropical refers to geographical occurrence. For a distribution to be palaeotropical a taxon must occur in tropical regions on bothcontinents in the Old World, i.e. in Africa and Asia.

4

Holarktiline disjunktsioon

Holarktiline: Punahirv (Cervus elaphus)

Lõunamandrid

Kääbus lõunapöök Nothofagus pumilia

harilik pöökFagus sylvatica

HolantarktilineBipolaarne

Lemuuria disjunktsioon

“Lemuuria” disjunktsioon

Bipolaarne

Bipolaarne: harilik kukemari Empetrum nigrumBipolaarne: harilik kukemari Empetrum nigrum

Arktoalpiine disjunktsioon

Arktoalpiinne: vaevakask (Betula nana)

“Valed disjunktsoonid”:konvergents

Urson(Ameerikad)

Okassiga (Vana maailm)

1

2

3

4

5

Page: 4

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:53:59 PM P-Am, Hiinas, Euroopas Lõuna-Am, Uus-Meremaa bipolaarne: troopikas pole, aga põhja ja lõuna jahedamates piirkondades Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:52:19 PM taksonit leida kahel mandril: Põhja-Ameerikas ja Euraasisas Bergini väin kuiv, sai mandrilt mandrile jalutada (u 10 000 a tagasi) Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:56:07 PM Madagaskari ja Aasia troopilisi saarestikke- hüpoteetilise mandri Lemuuria järgi, mis pidi India piirkonnas asuma, mis pidi veepõhja vajuma (nagu Atlantis) nt poolahviliste levik India vabanedes võttis oma elustiku kaasa Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 8:42:44 PM sarnased taksonid erinevates piirkondades valed disjuktsioonid on konvergents: mittesugulasliigid arenevad sarnasemaks, kuna selline eluviis sobib antud keskkonda. pildil sarnased loomad, kuid pole sugulased taksonite konvergents ehk valed disjunktsioonid (convergence) – organismirühmade erinevuste vähenemine evolutsioonis tunnuste sarnastumise tagajärjel. St olukord, kus omavahel mitte lähisugulastest taksonid näevad üsna sarnased välja. Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 12:58:39 PM Meil rabades, tundras üsna sage Võime leida ka mägedes, Alpides kliimamuutuste tagajärjel tekkinud

5

Ameerika:

kapibaara

pakat

aguuti

hallmasaama

hiidvöölane

Aafrika:

kääbus-jõehobu

vesihirvik

pisiantiloop

kollaselg-kabrik

hiid-soomusloom

kukkurloomadekonvergents

hunt

kass

liugur

ümiseja

sipelgaõgija

mutt

kukkurhunt

kukkurkass

liugurkuskus

vombat

kukkur-sipelgakaru

kukkurmutt

Ökoloogilist koosluste levik:

• Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt

• Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened

• Taksonoomiline jaotus• Eluvormiline jaotus

Jaotused biogeograafias:

• Klassifitseerimine– Sarnased alad ühendatakse ühte klassi– Võib olla mitmel pool, mitme osana– Näiteks loodusvöötmed e. bioomid

BioomidTundra

TaigaLehtmetsPõõsastikud

Rohtla

VihmametsSavann

Kõrb

1

23

4

5

Page: 5

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:01:56 PM 50 mln troopika eristunud viieks piirkonnaks Keskkond sarnaen Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Pencil Date: 2/9/10 1:04:41 PM Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:06:14 PM kooslused=erinevad taksonid koos taksonoomiline jaotus mõnikord keerulsem Eluvormid: metsad, rohumaad, põõsastikud (eluvorm sama)

Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 8:44:20 PM kukkurlaste sarasus pärisimetajatega eksitav näide: kaktsute ja piiamlille sarnasus (piimalill kaktuse moodi, kuid mitte päris kaktus, nad on arenenud sarnaseks) piimalill, kaktus erinevus: piimalillel ogad kahe haruga, kui veise sarved, vigastades valget piimamahla välja (veis piimjate sarvedega). Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:07:34 PM sarnased alad ühendatakse mingisse kindlasse kasti, mis võib esineda erinevas kohs, nt loodusvöötmete ehk bioomide esinemine

6

Argentina Eesti14000 km

Niitude konvergents

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Abundance in Argentina

0

20

40

60

80

100

120

140

Abun

danc

e in

Est

onia

Abundance (cover x frequency) of “morphospecies”

R 2 = 0.67, P < 0.001

Briza mediaFestuca ovina

Anennaria dioica

Thymus serphyllum

Sorghastrum pellitum

Stipa juncoides

Hypochoeris caespitosa

Relbunium richardianum

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Abundance in Argentina

0

20

40

60

80

100

120

140

Abun

danc

e in

Est

onia

Abundance (cover x frequency) of “morphospecies”

R 2 = 0.67, P < 0.001

Jaotused biogeograafias:

• Klassifitseerimine– Sarnased alad ühendatakse ühte klassi– Võib olla mitmel pool, mitme osana– Näiteks bioomid

• Rajoneerimine– Eraldatakse piirkonnad, mis on seesmiselt

piisavalt sarnased– Igat üksust vaid ühes korduses– Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised

regioonid, Ökoregioonid

Comte de Buffon1707-1788

Buffoni seadus:

Klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides

esinevad erinevad liigid

1 2

3

4

Page: 6

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:10:07 PM koosluse, ökososüteemi tasemel, kuigi võib tihti liigi/taksoni tasemel töötada kahe pildi vhae 14 000 km Argentiina suhteliselt stabiilne 300 mln aastat Eesti loopealse vanuseks 10 000 aastat Kuis sarnasus tekkida? Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:12:06 PM 20 morfoliiki (kes on sarnased Argentiina liigile) me tingimustes sama sagedus, kuigi arenguaeg on olnud vääääga erinev Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:01:19 PM eraldame sisemiselt sarnased piirkonnad ja igat rajooni, regiooni on vaid ühes korduses üks piirkond sarnae, klassfitseerimine mingi sarnae ökosüsteem piirkondade klassifitseerimine (classification) – ruumis laiali olevate alade ühendamine sarnasuse alusel klassideks. Näiteks kõrbete bioom koosneb kõrbetest, mida leidub kõikidel mandritel (peale Antarktise). piirkondade rajoneerimine (provincialization) – süstemaatiline eraldamine, mille käigus jagatakse mingi maa-ala seesmiselt sarnasteks regioonideks/rajoonideks, kusjuures igat üksust on vaid ühes korduses. Näiteks nagu floristilised riikkonnad ja zoogeograafilised regioonid. Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:03:45 PM mitte ainult KK ei ole tähtis lähed teisele mandrile, kus sama kliima, võid leida erinvaid liike, kuigi võivad välja näha sarnased Buffoni seadus (Buffon’s law) – klimaatiliselt sarnastes, kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid. Nimetatud kuulsa 18. sajandi biogeograafi, Georges-Loius Leclerc, Comte de Buffoni (1707-1788) auks, kes seda nähtust esimesena täheldas.

7

Wallace’i biogeograafia regioonid:

Wallace’i joon

Bali

Lombok

Floristilised riikkonnadZoogeograafilised regioonid

Floristilisedriikkonnad

Zoogeograafilisedregioonid

Armen L. Takhtajan

Wild World Terrestrial Ecoregions (867)

http://www.nationalgeographic.com/wildworld/terrestrial.html

Mere biogeograafilised provintsid ja ökoregioonid (Spalding jt. 2007 BioScience) Sarnasus: Jaccard’i indeks

1

2

34

Page: 7

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:09:03 PM vahemeri pole olnud piisavaks barjääriks imetajate levikuks, Sahara aga küll Lõuana ja Põhja-Am koos 10 mn a tagasi, 3 mln a tagasi Panama maakitsus jälle sulgus, Lõuna-Am oli liikumises aktiivsem, jõudis Mehhikoni orientaalne aasia loomastik ja austraalne loomastik erineb Lombok austraalne, Bali pool orientaalne loomastik, ehk sams kohas oma mandrilaama piir, mis on nüüd kokku jõudnud, kui mõlema ajalugu erinev Wallace’i joon (Wallace line) – Alfred Russel Wallace’i (1823-1913) tervet maailma hõlmavas zoogeograafilises rajoneeringus joon Bali ja Lomboki saarte vahel (Indoneesias), mis eristab omavahel Aasia ja Austraalia loomastiku. Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:22:49 PM florida ühe poolsaare põhjatipp kuulub neotroopilisse regiooni väiksemad lisaringkoonad: antarktiline, Uus-Meremaa Kapimaa - (Cape) väga omanäoline, tohutult palju endeeme Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:15:41 PM Jaccardi indeks= sarnasuse määramiseks ühised: kogu liigi nimekiri 0 pole ühtegi kattuvat liiki kattuvuse pärast lahutame C Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:26:39 PM maismaa ökoregioonide süsteem

8

Wallace’i “joon” “tsoon”Roomajad:

• Biogeograafia “seadused”• Oluliste ökoloogiliste tunnuste

muutumine ruumis• Makroökoloogia eelkäija!

Ökogeograafilised seaduspärad

Ökogeograafilised seaduspärad

• Bergmanni seadus(Carl Bergmann 1847):

Suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem

Valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus) levib Kanadast kuni Amazonase jõeni.

Imetajate keha suurus

Rodriguez et al. 2008Global Ecol. Biogeogr. Neotoma cinerea

Hall metshamster (Neotoma cinerea)

1

2

3

4

5

Page: 8

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:30:46 PM imetajate järgi tohutu erinevus roomajate erinevus: sisalikud ja maod taluvad hästi söömata ja joomata olekut. Rändavad - puu merre, puu võras sõidavad kaasa; roomajad istuvad ja kannatavad, kuni jõuavad õigesse kohta Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:31:52 PM pigem seaduspärasused kui seadused mingite oluliste ökoloogiliste tingimuste muutumine ruumis, seaduspärasuste leidmine, makroökoloogilsied, loovad küsimusi, kasutades biogeograafilisi seaduspärasusi Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:39:07 PM seetõttu, et seal jahedam, suurema kehamassiga loomal on võimalik paremini sooja hoida Bergmanni reegel (Bergmann’s rule) – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade kehamõõtmed (kas siis sama liigi erinevate isendite, või samasse pere- või sugukonda kuuluvate erinevate liikide puhul) suurenevad laiuskraadi suurenedes, sest kehamahu suurenedes keha soojust loovutavvälispindala suureneb suhteliselt vähem. Sõnastas saksa füsioloog Christian Bergmann 1847. aastal. Vt. http://www.as.ua.edu/ant/bindon/ant475/heatcold/bergmann.jpg Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:35:21 PM soojemas kohas palju väiksemad kehamassid tasub arvesse võtta ka fülogeneetilisi suhteid

Number: 5 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:36:26 PM sooja toodab massi järgi, sooja kaotab pindala järgi teeb kivide vahel urud, kuhu kannab palju taimset materjali, C meetoodil saadakse dateerida, viimase jääaja maksimumini on dateeritud, kui kliima hakkas soojenema, läksid na väiksemaks

9

Ökogeograafilised seaduspärad

• Alleni seadus(Joel Allen 1877):

Soojaverelistel sugulasliikidel on külmas piirkonna liigil väljaulatuvad kehaosad lühemad kui sooja piirkonna liigil

Alleni seadusLepus alleni L. caliofornicus L. americanus L. arcticus

Fennecus zerda Vulpes vulpes Alopex lagopus

Ökogeograafilised seaduspärad

• Glogeri seadus(Constantin L. Gloger 1883):

Niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaiga loomad

Glogeri reegli kehtivus inimeste naha pigmentatsiooni jaotus (kohalikud elanikud enne 1940)

Taimelehtede suurus ja kuju

• Tervete leheservadega liikide hulk floorast – sademed

• Lehe suurus – temperatuur• Kasutatakse paleokliima hindamisel

1

2

3

4

Page: 9

Number: 1 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 10:18:08 PM kõrgematel laiuskraadidel Alleni reegel (Allen’s rule) – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail. Nähtus seosneb termoregulatsiooniga – kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. Sõnastas ameerika zooloog Joel Asaph Allen 1877. aastal. http://en.wikipedia.org/wiki/Allen's_rule Number: 2 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 1:39:19 PM rebaste ja jäneste kõrvad vasakult paremale külmemaks külmas ikka kõrvad külmuvad ära, mida vähem kehaosad välja ulatuvad, seda paremini saavad loomad paremini sooja hoida külma ilmaga levib heli paremini, troopikas heli virvendab (halvem kuulmine) Number: 3 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:29:10 PM vihmametsad pigm suurenedes suureneb, rohkem peitevärvus - kuivad mullad poolkõrbetes heledam niisked mullad - tumedam pinnas vastavalt pinnale vaja oma nahavärvust korrigeerida Glogeri seadus (Gloger’s rule) – seaduspärasus, mille kohaselt on niiske elupaiga loomad tumedama nahavärviga, kui kuiva elupaiga loomad. Nähtustseletatakse sellega, et pigmendirikast tumedat nahka, karvkatet ja sulestikku on mikroobidel raskem lagundada, ja kuna niiskes keskkonnas on tavaliselt rohkem mikroobe, siis vajavad nendes elupaikades elavad loomad suuremat kaitset nende eest. Nimetatud saksa zooloogi Constantin Glogerijärgi, kes avastas selle fenomeni 1833. aastal. Number: 4 Author: nightingle89 Subject: Sticky Note Date: 2/9/10 9:39:56 PM lehtede servad troopikas sakkideta. Troopikas sajab palju, siis leheserv on terve, et saaks lehelt vett ära voolatada temp seotud - paleokliima uurijad, lehe serva alusel, sakiliste ja tervete leheservade protsendi määramine, ja seega vastava kliimatingimuste määramine uuritaval objektil.