2008-05-16 Eesti kui reisisiht tegevusstrateegia …static2.visitestonia.com/docs/88_ekrts-tegevusstrateegia...5 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010

TurismiarenduskeskusEttevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

[email protected]

EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE.

TEGEVUSSTRATEEGIA 2008-2010

versioon 16.05.2008

2 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010

SISUKORD

LÜHIÜLEVAADE ....................................................................................................................................................... 3

EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2004-2007 .............. 6

VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS ........................................................................................................... 10

A. VÄLISTEGURID ............................................................................................................................................. 10

B. EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS ............................................... 12

C. SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE. ....................... 13

TURISMITOODE JA SELLE VALIK ........................................................................................................................... 18

A. TURISMITOODETE RÜHMAD JA SELLE VALIK SIHTTURGUDE LÕIKES ........................................................... 19

TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD .............................................................................................................................. 21

A. EESMÄRGID ................................................................................................................................................. 21

B. TEGEVUSVÄLJUNDID ................................................................................................................................... 21

C. EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE VÄLISRIIKIDES ................................................................... 23

D. SISETURISMI VÕIMALUSTE TUTVUSTAMINE EESTI ELANIKELE.................................................................... 25

E. SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL .................................................................................................................... 25

F. TEGEVUSMAHUD JA EELARVE JAGUNEMINE .............................................................................................. 26

G. KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS ............................................................... 27

TEGEVUSKAVAD ................................................................................................................................................... 30

A. SOOME ........................................................................................................................................................ 30

B. ROOTSI ......................................................................................................................................................... 32

C. VENEMAA .................................................................................................................................................... 34

D. SAKSAMAA ................................................................................................................................................... 36

E. NORRA ......................................................................................................................................................... 38

F. SUURBRITANNIA .......................................................................................................................................... 40

G. LÄTI .............................................................................................................................................................. 42

H. POOLA, LEEDU ............................................................................................................................................. 44

I. ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA .......................................................................................................... 46

J. JAAPAN ........................................................................................................................................................ 49

K. USA .............................................................................................................................................................. 51

L. SISETURISM ................................................................................................................................................. 53

M. INFOKANDJAD.............................................................................................................................................. 55

N. KONVERENTSITURISMI EDENDAMINE ......................................................................................................... 58

O. INFOSÜSTEEM JA VEEBIVÄLJUNDID ............................................................................................................ 59

P. TURISMITURU UURINGUD ........................................................................................................................... 61

STRATEEGIA RAKENDAMISE MEESKOND............................................................................................................. 62

LISA 1: TEGEVUSVÄLJUNDITE JA TEGEVUSMAHTUDE KOONDTABEL 2008-2010 ................................................. 64

LISA 2: STRUKTUURIFONDIDE KAASABIL RAHASTATUD TEGEVUSEELARVETE PROPORTSIONAALNE JAGUNEMINE

SIHTTURGUDE JA TEGEVUSSUUNDADE VAHEL 2008-2010................................................................................... 65


LÜHIÜLEVAADE Eesti kui reisisihi turundusstrateegia 2008-2010 on aluseks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi iga-aastase tegevuskalendri koostamiseks. Antud programmi eesmärgiks on suurendada sihtturgude

potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest ning ostusoovi

tekitamine; Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurendamine;

informeerida sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjaid Eesti kui reisisihi võimalustest ning turismitoodetest. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia 2008-2010 rakendamisel pööratakse võrreldes

varasemaga oluliselt suuremalt tähelepanu potentsiaalsete sihtturgude lõpptarbijatele. Tegevused on planeeritud teemade ja tooterühmade põhised, varasemalt ei ole seda nii detailselt kajastatud. Töös

reisikorraldajatega on peamiseks eesmärgiks teha tõhusamat tööd informatsiooni levitamisel nendega, kes juba

pakuvad Eestit kui reisisihti. Mitte otsida tegevusstrateegia rakendamisel nii palju neid, kes alles alustaksid Eesti turismitoodete vahendamist.

Peamisteks alusdokumentideks käesoleva strateegia koostamisel on “Eesti riiklik turismiarengukava 2007-

2013” ning majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm». Sihtturgude nõudluse ja potentsiaali analüüsil on kasutatud Euroopa Turismikomisjoni, IPK

Internationali ja Statistikaameti statistikat ning EASi poolt sihtturgudel tellitud reisifirmade ja lõpptarbijate

küsitluste tulemusi. Turismiinfosüsteemi, tootearenduse ja konverentsiturismi edendamise tegevusi

käsitletakse EAS Turismiarenduskeskuse vastavates valdkondlikes tegevuskavades. Eesti kui reisisihi tuntuse tegevusstrateegias kasutatakse ja seostatakse eelloetletud valdkondade tegevuskavade tulemused.

Sealjuures tegeleb EAS Turismiarenduskeskus pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või

alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel.

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi rakendamine aitab otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu ja siseturistide arvu suurenemisele. Mõjutab Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi

kasvu.

2007 2008 2009 2010

Välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades 2,9 3,1 3,4 3,6

Siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades 1,8 1,9 2 2

Eesti külastamise hooajalisus % (suvi/talv) 38,00 37,30 36,90 36,50

Turismiteenuste eksport 16,6 17,3 18 18,7

Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt on seatud tähtsuse järjekorda,

arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu ja Eesti üldist atraktiivsust. Eesti kui reisisihi jaoks on

suure potentsiaali ja prioriteetusega peamiselt teiste EL liikmesriikide elanikud, eriti lähiturgude, sh: Soome,

Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Läti, Hispaania, Itaalia, mh. ka Eesti siseturist jne. Sihtturu prioriteetsus ja võimalik tulemus on aluseks sihtturul tehtavate tegevuste mahu määramiseks.

Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt võib selle alusel jagada viite

kategooriasse: 1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi.

2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti.

3. Siseturism 4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania.

5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA.

Eesti turismiteenused ja – tooted on jaotatud viite peamisesse teemasse: puhkus linnas; puhkus maal; puhkus tervise heaks; puhkus looduses ja teadmiste edendamine. Igale prioriteetsele sihtturule on valitud komplekt

teemasid ja tooterühmasid mida neil eelolevatel aastatel tutvustatakse. Teadmiste edendamisega (incentive ja

konverentsiturism) seotud tegevusstrateegia ning tegevussuunad töötatakse välja täiendavalt koostöös Eesti

konverentsibürooga.

Lõpptarbijate teadlikkuse tegevused on suunatud ainult otseselt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja

Eesti turismipakkumiste tutvustamiseks seal, kus otsustatakse erinevate reisisihtkohtade kasuks. Selleks


kasutatakse turunduskanaleid, kus sihtturu elanikkond põhiliselt planeerib reisimist ning otsib reisimisega

seonduvat infot.

Tegevusstrateegia keskmes on sihtturule suunatud kampaaniad. Sihtturu reisikorraldajatega ja välisajakirjanikega seotud tegevused ehitatakse ümber kampaaniaga seotud teemade ja tooterühmade.

Vajadusel on võimalik suurema tähelepanu saavutamiseks kasutada „Eesti turismi hea tahte saadikuid” ning

täiendavalt on võimalikud tegevused seoses uute regulaarsete aastaringsete transpordiühenduste avamisega.

Potentsiaalne tarbija suunatakse EAS Turismiarenduskeskuse veebilehele (visitestonia.com). Seega on

kampaania peamine kommunikatsioonikanal erinevad veebikeskkonnad ning otseselt veebidesse suunavad

tegevused. Täiendavalt kasutatakse huvi tekitamiseks erinevaid meediakanaleid. Pidevalt tegeletakse veebilehtedel kasutatavate märksõnade, lehekülgede päiste ja muu informatsiooniga, et veebilehed oleksid

kergelt leitavad otsingumootorite abil.

Siseturismivõimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse seni võetud suunda korraldades puhkaeestis.ee keskkonnas hooajalisi tootekampaaniaid.

Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Welcome To Estonia kujunduspõhimõtete kasutamist

visuaalsetel lahendustel. Eraldi sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse iseseisvalt ja teema/ tooterühma põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset „mõnusa kiiksuga

Põhjamaa”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Welcome To Estonia kujunduslahenduste või

tunnuslausete uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui reisisihi tutvustamisel sellele üle.

Perioodiks 2008-2010 on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eelarve üldsummaks planeeritud

struktuurivahendite toel 217 941 175 krooni. Millele lisanduvad riigieelarvelised vahendid siseturismi tuntuse

suurendamiseks, turismituru analüüsiks ning Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskavaga seotud programmi mitteabikõlblike kulude katteks.

SF: Riigieelarvest finantseeritavad programmid:

Ühenduse osalus RE kaasfinant-

seering Kokku

Eesti kui reisisihi tuntuse

suurendamine (mitteabikõlblikud

kulud)

Siseturismi tuntuse

suurendamine

Turismituru

analüüs

2008-2010 173 100 000 44 841 175 217 941 175 4 100 000 6 200 000 2 500 000

Arvestades sihtturu osatähtsust, kasvu eesmärke, konkurentsi ja tulemuslikkuse potentsiaali, kavandatakse

eelarvevahendid turukategooriate ja läbivate tegevuste vahel jagada järgnevalt:

prioriteet tegevus/turg osakaal SF eelarvest

1. Esmase tähtsusega:

Soome

0,360 Venemaa

Saksamaa

Rootsi

2. Teisese tähtsusega:

Norra

0,165 Suurbritannia

Läti

3. Kolmanda tähtsusega:

Poola

0,130

Itaalia

Prantsusmaa

Leedu

Hispaania

4. Areneva tähtsusega:

Jaapan

0,050 USA

Hiina (ainult EAS välisesindus)

5. Tegevused üle sihtturgude:

Konverentsiturismi edendamine 0,080

Infokandjate valmistamine ja levitamine 0,130

Turunduskontseptsiooni täiendamine 0,015

Turismi nõudluse uuringud 0,020

6. Siseturism: Eesti 0,050

Sihtturgude tegevuskavade mahust keskmiselt 75% moodustab info levitamine lõpptarbijatele ning 25%

müügiedendustegevuste korraldamine reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele.


Turundusstrateegia ja eelarve rakendamisel on planeeritud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programme

väljundindikaatorid 2008-2010 järgnevalt:

Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv 214

Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud) 815

Informeeritud reisikorraldajate arv 1620

Turundusstrateegia alusel koostatakse vastavalt Eesti kui reisisihi tuntuse programmi eelarvele igal aastal täpne

tegevuskalender. Samuti vajab pidevat ajakohastamist ja uuendamist turundusstrateegia ise lähtuvalt maailma

trendidest turismimajanduses, seoses uute transpordiühenduste avamisega sihtturgudelt jne.


EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMISEKS KORRALDATUD TEGEVUSED AASTATEL 2004-2007 Perioodil 2004–2007 viidi üldised Eestit kui reisisihti tutvustavad tegevused ellu Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse (EAS) poolt, kes rakendas selleks vastavat programmi EL struktuurifondide toel. Tegevuste

korraldamise aluseks oli Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise strateegia 2004-2006.

Programmi eesmärgiks oli:

1. suurendada sihtturgude tarbijate teadlikkust Eestist kui reisisihist;

2. suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu ning

3. Eesti reisiteenuste suurema ja mitmekesisema osatähtsuse saavutamine sihtturgude reisiettevõjate tootepakkumise valikus.

Vastavalt “Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise turundusstrateegiale 2004-2006” keskenduti tegevuste elluviimisel strateegiliselt prioriteetsetele sihtturgudele:

1. Esmase potentsiaaliga:Soome, Saksamaa

2. Teisese potentsiaaliga:Norra, Rootsi, Venemaa

3. Kolmanda potentsiaaliga:Suurbritannia, Taani, Itaalia, Holland 4. Areneva potentsiaaliga:USA, Jaapan, Hispaania, Läti, Prantsusmaa

Eestit tutvustati peamiselt nelja toote kaudu, milleks olid: 1. Linnapuhkus (City Break). Lühipuhkus Tallinnas, Tartus või Pärnus

2. Maapuhkus. Ringreis Eestimaal. Tavapäraselt kitsendame seda mõnele regioonile.

3. Welness/Spaa-puhkus. Kajastades paralleelselt nii medical kui lõõgastus

4. Äriturism. Kus peamiselt fookuses incentive ja konverents (Tallinn, Tartu, Pärnu). 5. Baltikumi ringreis.

Kommunikatsioonisõnumites kasutati Eesti tuntuks projekti tulemusena loodud „Welcome to Estonia”

sümboolikat ja põhimõtteid.

Olulisel kohal oli ka siseturismi võimaluste tutvustamine Eesti elanikele. Siseturismi võimaluste tutvustamiseks

Eesti elanikkonnale on korraldatud peamiselt kahte tüüpi tegevusi hooajakampaaniaid veebis puhkaeestis.ee ning suuri siseturismi väljapanekuid messil Tourest

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi suuremad üritused:

1. Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine

Koostatud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi elluviimiseks strateegiline turunduskava

aastateks 2004-2006.

2. Turu-uuringute teostamine sihtturgudel

Soome, Moskva, Peterburi, Läti ja Saksamaa elanikkonna küsitlused.

Itaalias ja Prantsusmaal viidi läbi süvaintervjuud Eestisse reise korraldavate reisifirmade juhtidega.

3. Ürituste ja kampaaniate korraldamine

2004 aasta suvel toimusid kuu aega kestvad välimeedia- ning veebikampaaniad Rootsis, Lätis ja Leedus. Lisaks sellele toimus sügiseteemaline veebi- ja trükimeedia-kampaania Lätis ning Rootsis. Mais 2004 Helsingis

toimunud Eesti Päevade raames Helsingis (Soome) korraldasime turismialase väljapaneku (200 000

külastajat). Augustis korraldasime Eesti turismivõimalusi tutvustava ürituse Rostockis laat-näitusel “Hanse Sail”. Eesti oli ühena Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest ürituse reklaami peateemaks.

2005. aastal viidi läbi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise kampaania Rootsis (ilmus lisaleht kogutiraažiga

oli 600 000 tk); toimus kuuajaline Eestit kui reisisihti tutvustav välimeediakampaania Peterburis; aasta lõpus toimus trükimeediapõhine imagokampaania Saksa turul, keskendudes Hamburgi, Berliini ja Frankfurdi

linnale; detsembris toimus MTV Nordic telekanalis telekampaania.

Mais 2005 toimus Eesti turismitooteid tutvustav näitus-laat Riia vanalinnas (48 000 külastajat).


Novembris 2005 osaleti Helsingis Mardilaadal kogu Eestit tutvustava väljapaneku ja programmiga (10 000 külastajat).

2006. aasta mais toimus Hamburgis (Saksamaa) lõpptarbijafestival Estlandfest 2006. Üritus korraldati

Hamburgi sadama 817. sünnipäeva ürituse raames (pea 200 000 külastajat).

2006. sügisel toimus Skandinaavia sügiskampaania Soome, Rootsi, Norra turgudel koostöös Estonian Airi ning

Tallinkiga. Telekampaania kestis oktoobrist kuni novembri lõpuni ning ettevõtjate veebipakkumised kehtisid aasta lõpuni. Samaaegselt toimus mainekujunduskampaania Venemaal mille raames ilmusid reklaamid

sihtrühma lõikes mõjukaimates elustiiliajakirjades (Vogue, Esquire, In Style, GQ, Hello, Bolshoi Gorod).

4. Infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine

2005 aastal valmis uus Eestit kui reisisihti tutvustavate teabematerjalide ja infokandjate 4-astmelisest kontseptsioon:

1. esmakülastust motiveeriv imagotrükis,

2. korduvkülastusele suunav näidismarsruutide trükis, 3. hooajaväliste puhkuste trükis,

4. Teematrükised: loodusturismi trükis; spaa puhkuse trükis; incentive ja konverentsitrükis.

• Eesti kaart

• müügitoetusmaterjalid (plakatid, kilekotid, cd-d, joonlauad, brosüürialused jne). (kontseptsiooni loomist ja esmatiraashide tootmist rahastati 2005 a-l osaliselt PHARE vahenditest)

5. Müügiedendustegevused

Reisiajakirjanike vastuvõtt kõikidelt prioriteetsetelt sihtturgudelt. Perioodil 2004-2006 on programmi raames võõrustatud ajakirjanikelt ilmunud 274 positiivset meediakajastust.

Sihtturgude reisikorraldajatele on esitletud Eesti turismitooteid ja teenuseid seminaride/workshoppide ja

ürituste kaudu. Perioodil 2004-2006 on Eesti reisiteenused oma tootevalikusse lisanud 165 sihtturgude ettevõtjat või nad on laiendanud oma pakutavat tootevalikut.

Septembris 2004, 2005 ja 2006 korraldati koostöös Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna, Eesti Turismifirmade Liidu ning Estonian Airiga rahvusvaheline turismifoorum Estonia – Positively Transforming.

Foorumi eesmärgiks on tutvustada välisriikide turismifirmadele Eestit kui uut ja arenevat turismisihtkohta

ning anda Eesti turismiettevõtetele võimalus uute koostööpartnerite leidmiseks neile olulistel sihtturgudel.

Turismifoorumil 2004 osales 72 välismaist reisikorraldajat, 2005 osales 33 ning 2006 osales 25.

Juunis 2005 korraldati Virumaa Päevade raames Kouvolas (Soome) Sillamäe-Kotka laevaliini käivitamist

tutvustav müügiedendusüritus koos kultuuriprogrammiga. Oktoobris toimus Eesti turismitooteid tutvustav

üritus “Eesti Päevad Peterburis”. Novembris toimusid Eesti Päevad Hamburgis (Saksamaa).

6. Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine

Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud on korraldatud kokku 56-l rahvusvahelisel turismimessil:

• Vacantiebeurs, Utrechtis (Holland).

• Reiseliv, Oslos (Norra).

• Fitur, Madriidis (Hispaania).

• Matka, Helsingis (Soome).

• Destinations, Londonis (Suurbritannia).

• Balttour, Riias (Läti). (2004 ja 2007)

• BIT, Milaanos (Itaalia). Eesti, Läti ja Leedu ühisväljapanek

• Ferie for Alle, Herningis (Taani). (2004-2005)

• ITB, Berliinis (Saksamaa). 2006-2007 Eesti, Läti ja Leedu ühisväljapanek.

• Salon Mondial du Tourisme, Pariisis (Prantsusmaa).

• TUR, Göteborgis (Rootsi).

• MITT, Moskvas (Venemaa).


• IMEX, Frankfurdis (Saksamaa). Rahvusvaheline konverentsiturismi mess.

• CIS Travel Market, Peterburis (Venemaa). (2004 ja 2007).

• World Travel Market, Londonis (Suurbritnnia). Maailma suurim turismiproffide mess.

• EIBTM, Barcelonas (Hispaania). Rahvusvaheline konverentsiturismi mess. Alates aastast 2006 kasutatakse uut messistendi kontseptsiooni, mis tutvustab Eestit kui reisisihti 4 erineva

teema kaudu: linnapuhkus, maapuhkus, tervisepuhkus ja äriturism.

Näitus-laat Riias 2005

Estlandfest 2006 Hamburgis

Messistend ITB 2005, Berliin

Mardilaat Helsingis 2005

Messistend ITB 2007, Berliin

Messistend MITT 2007, Moskva


Reklaamikampaania Peterburis 2005

Messistend TUR 2007, Göteborg

Messistend Matka 2006, Helsingi

Messistend IMEX 2006, Frankfurt


VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS

a. VÄLISTEGURID EUROOPA RIIKIDE ELANIKE PUHKUSEREISID EUROOPA RIIKIDESSE (Allikas: IPK International, European Travel

Monitor 2006)

Euroopa riikide turupotentsiaalist annavad ülevaate andmed nende elanike puhkusereiside jagunemisest Euroopa piirkondade lõikes. Ülevaade keskendub puhkusereisidele, mille eelistused on peamiselt

turundustegevustega mõjutatavad. Täpsemalt vaadeldakse reise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka

kuuluvad ka Balti riigid) ning Põhjamaadesse, et teha kindlaks turuosa, kus Eesti konkureerib.

Euroopa riikide elanike puhkusereisidest välismaale moodustavad suurima osa – 31% – nn. ranna- ja

päikesepuhkused. Järgnevad ringreisid (16%) ja linnareisid (16%). Muud reisitüübid on suhteliselt väikese

osatähtsusega: puhkus maapiirkondades 7%, spetsiaalse isikliku sündmuse tähistamisega seotud puhkusereis 5%, puhkus mägedes 4%, lume- ja suusapuhkus 4%, puhkusereis kruiisilaeva või jahiga 3%.

Ranna- ja päikesepuhkuste eelistusest tuleneb ka see, et Euroopa-siseses turismis domineerib kaks peamist

voogu: 1) reisid põhjast lõunasse, 2) regioonisisesed reisid (näiteks ühest Vahemereriigist teise). Valdav osa – 42% – Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Vahemeremaadesse, mille juhtiv sihtkoht on Hispaania.

Kolmandik (34%) Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Lääne-Euroopasse, kus populaarseim sihtkoht on

Prantsusmaa, millele järgnevad Saksamaa, Austria ja Suurbritannia. Eestiga asukoha ja kliima poolest sarnastel riikidel on Euroopa turismis tagasihoidlik turuosa: Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (mille hulka kuuluvad ka Balti riigid) tehakse 8,6% Euroopa-sisestest puhkusereisidest ning Põhjamaadesse vaid 3,7%. Eesti turuosa Euroopa-siseste puhkusereiside sihtkohtade hulgas on 0,7%, sh. Ida-Euroopa riikidesse tehtud puhkusereiside hulgas 8,2%.

Vaadeldes suurema puhkusereiside arvuga riikidest tehtud Euroopa-siseste reiside jagunemist regiooniti (joonis

1), ilmnevad küll mõningad erinevused tulenevalt asukohast teatud riikide naabruses ning ajaloolistest

sidemetest, kuid valdavalt tehakse kõigist riikidest suurem osa reisidest Vahemeremaadesse ja lähiriikidesse. Kesk- ja Ida-Euroopa sihtkohtade osatähtsus Lääne- ja Lõuna- Euroopa ning Skandinaaviamaade elanike

puhkusesihtkohtade hulgas oli 2006.aastal alla 7%. Vaid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide elanikud teevad

märkimisväärse osa oma puhkusereisidest selles piirkonnas asuvatesse riikidesse: Läti ja Leedu elanike välisreisidest suundub Ida-Euroopasse 2/3, Venemaa elanikest 32%, Poola elanikest 18%. Ülejäänud

Põhjamaadest eristub ka Soome, mille elanike Euroopa-sisestest puhkusereisidest tehakse Ida-Euroopasse 34%,

neist omakorda valdav osa Eestisse.

Absoluutarvudes (joonis 2) tehakse kõige rohkem puhkusereise Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Saksamaalt: 2006.aastal ligi 3,8 miljonit, kusjuures võrreldes 2005.aasta 4,4 miljoniga vähenes nende arv 13%. Absoluutarvudes vaid veidi vähem kui sakslased reisivad Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Venemaa elanikud (ligi 3,5 miljonit reisi 2006.aastal, kusjuures võrreldes 2005.aasta 3,15 miljoniga suurenes nende arv 10%). Järgnevad Soome (1,4 miljonit) ning Poola (1,16 miljonit).

Tabel 1 reastab riigid tähtsuse järjekorras vastavalt nendest riikidest tehtud puhkusereiside arvule Ida- ja Põhja-Euroopasse, näidates skaalal 1-10 potentsiaalset huvi nendest riikidest Eestiga sarnase asukoha ja

turismitoodetega riikidesse puhkusele tuleku vastu.


0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

Sak

sam

aa

Su

urb

rit.

Ho

llan

d

Pra

nts

usm

aa

Itaa

lia

His

paa

nia

Ven

emaa

Po

ola

Taa

ni

Ro

ots

i

So

om

e

No

rra

Lät

i

Lee

du

Joonis 1. Eurooplaste puhkusereisid Euroopa regioonidesse (tuh.), 2006. Allikas: IPK International.

Kesk- ja Ida-Euroopasse (k.a. Baltikum)

Põhja-maadesse

Lääne-Euroopasse

Vahemere-maadesse

ELUKOHARIIK

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

Sak

sam

aa

Ven

emaa

So

om

e

Po

ola

Ho

llan

d

No

rra

Ro

ots

i

Taa

ni

Itaa

lia

Su

urb

rit.

Pra

nts

usm

aa

His

pa

ania

Lät

i

Lee

du

Joonis 2. Puhkusereisid Põhja- ja Ida-Euroopasse (tuh.), 2006. Allikas: IPK International.

Põhja-maadesse

Kesk- ja Ida-Euroopasse (k.a. Baltikum)

ELUKOHARIIK


Tabel 1. Euroopa riikide elanike ööbimisega puhkusereisid Ida- ja Põhja-Euroopasse, 2006.

elukohariik

puhkusereise Kesk- ja Ida-Euroopasse ning

Põhjamaadesse (milj.) INDEKS

Saksamaa 6,3 10

Venemaa 4,0 6,4

Soome 2,5 3,9

Poola 1,4 2,2

Holland 1,3 2,1

Norra 1,3 2,0

Rootsi 1,1 1,7

Taani 1,0 1,6

Itaalia 1,0 1,6

Suurbritannia 0,9 1,5

Prantsusmaa 0,9 1,4

Hispaania 0,6 1,0

Läti 0,5 0,7

Leedu 0,4 0,6

Allikas: IPK International.

b. EESTI ATRAKTIIVSUS REISISIHINA ERINEVATES RIIKIDES JA SELLE MUUTUS

Turgude suuruse puhul on vaadeldud 3 näitajat: Eestis (tasulises ja tasuta majutuses) ööbinud külastajate ehk turistide arv, puhkuseturistide arv ja ööbimiste arv majutusettevõtetes 2006.aastal. Turistide koguarv

võimaldab arvesse võtta ka neid turiste, kes majutusettevõtetes ei ööbi, kuid oma suure arvu tõttu võivad Eesti

turismitulude seisukohast siiski olulised olla (eelkõige Venemaa, kust pärit turistidest ligi 80% ööbib tasuta majutuses). Ööbimiste arv võtab ühtlasi arvesse Eestis viibimise kestuse, millel on samuti strateegiline tähtsus

turismituludele. Puhkuseturistide arvu võrdlemine näitab aga eelkõige seda segmenti, kelle arvu saab

turundustegevustega suurendada.

Tabel 2. Turistide arv Eestis, 2006.

elukohariik Kõik turistid Sh. puhkuse-

turistid

Puhkuseturistide %

turistidest

INDEKS:

turistid

INDEKS:

puhkuseturistid

Soome 941 000 506 258 54% 10 10

Läti 98 000 45 462 46% 1,9 3,2

Venemaa 263 000 60 174 23% 5,0 4,3

Rootsi 117 500 67 140 57% 2,2 4,8

Leedu 42 000 12 718 30% 0,8 0,9

Saksamaa 105 000 70 476 67% 2,0 5,0

USA 30 000 19 287 64% 0,6 1,4

Suurbritannia 70 000 50 659 72% 1,3 3,6

Norra 54 000 38 502 71% 1,0 2,7

Itaalia 30 000 20 454 68% 0,6 1,5

Poola 19 000 13 680 72% 0,4 1,0

Prantsusmaa 20 000 14 616 73% 0,4 1,0

Taani 18 000 12 240 68% 0,3 0,9

Hispaania 17 000 12 240 72% 0,3 0,9

Holland 17 000 12 240 72% 0,3 0,9

Jaapan 10 500 7 560 72% 0,2 0,5

Allikas: EAS Turismiarenduskeskuse hinnangulised andmed Statistikaameti majutusstatistika ja väliskülastajate

uuringu põhjal.

Indeksite arvutamine: indeksid on igale turule arvutatud skaalal 1-10, vastavalt nende suurusele. Arvestades

Soome suurt osatähtsust, millega võrreldes kõigi ülejäänud riikide indeksid oleksid liiga sarnased ega

võimaldaks ülejäänud riikide omavahelist diferentseerimist, on Soomele antud indeks 10 ning tähtsuselt teisele


riigile indeks 5. Ülejäänud riikide indeksid on arvutatud mitte võrrelduna Soomega, vaid tähtsuselt teise riigiga.

Sama meetodit on kasutatud ka järgnevates tabelites turistide või ööbimiste arvu puhul.

Tabel 3 näitab turgude tähtsust ööbimiste arvu järgi ja selle kasvu järgi. Et võtta arvesse nii pikaajalist kui ka

lühiajalist muutust, on 2006.a. näitajaid võrreldud nii 1996.aastaga kui ka 2003.aastaga (viimane näitab muutust peale Euroopa Liiduga liitumist, mis turistide arvu paljudest riikidest oluliselt mõjutas). Mõlemale

muutuseprotsendile on antud indeks skaalal 1-5. Kuna Suurbritannia, Hispaania ja Hollandi kohta 1996.a. eraldi

statistikat ei kogutud, on nende vastav indeks arvutatud tol ajal kasutatud riikide kombinatsiooni kohta.

Tabel 3. Välisturistide ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes ja selle muutus, 1996-2006.

Ööbimiste arv INDEKS: Kasv INDEKS:

1996 2003 2006 ööbimiste arv 2006

2006/96 2006/03 2006/96 2006/03

Välisturistid 885 973 2 267 873 3 020 081 241% 33% 0,9 1,2

Soome 545 943 1 411 623 1 501 642 10 175% 6% 0,7 0,2

Rootsi 55 935 134 189 236 923 5 324% 77% 1,3 2,8

Saksamaa 42 741 122 189 185 526 3,9 334% 52% 1,3 1,9

Suurbrit. 21 489 78 012 155 556 3,3 677% 113% 2,7 4,1

Venemaa 24 607 81 321 176 553 3,7 617% 117% 2,4 4,3

Läti 17 798 42 682 101 339 2,1 469% 137% 1,8 5,0

Norra 11 361 61 381 134 797 2,8 1086% 120% 4,3 4,4

Itaalia 6 929 28 200 61 334 1,3 785% 117% 3,1 4,3

Leedu 14 521 22 977 52 129 1,1 259% 127% 1,0 4,6

Prantsusmaa 5 270 15 350 35 815 0,8 580% 133% 2,3 4,9

Taani 15 319 26 008 34 325 0,7 124% 32% 0,5 1,2

Holland 12 492 23 194 29 145 0,6 252% 81% 1,0 2,9

Poola 3 030 16 000 31 808 0,7 950% 99% 3,7 3,6

Hispaania 2 557 16 072 29 364 0,6 1269% 115% 5,0 4,2

USA 35 868 30 254 49 463 1,0 38% 63% 0,1 2,3

Jaapan 5 000 12 648 15 515 0,3 210% 23% 0,8 0,8

Allikas: Statistikaamet.

c. SIHTTURGUDE OLULISUS EESTI TURISMI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE.

Järgnevalt vaadeldakse, kuivõrd aitavad erinevatest riikidest pärit turistid kaasa Eesti turismi strateegiliste

eesmärkide saavutamisele. Keskendutakse kolmele aspektile: ööbimisega külastajate kulutuste suurus Eestis, Eesti erinevate piirkondade külastamine ja reiside hooajalisus. Suurim kaal antakse seejuures kulutuste

suurusele kui turismi arendamise peamisele eesmärgile.

Joonis 3 näitab Statistikaameti 2006.a. Väliskülastajate uuringu põhjal, kui palju kulutavad suurema osatähtsusega riikidest pärit turistid Eestis viibides. Kõige rohkem jätavad Eestisse raha Norra ja Suurbritannia turistid. Keskmisest mõnevõrra vähem kulutavad Soome ja Rootsi turistid, keskmisest tunduvalt vähem aga Läti

ja Leedu turistid. See tuleneb sellest, et lähiriikide elanike reisid on keskmisest lühemad, nad kasutavad keskmisest vähem tasuliste majutuskohtade teenuseid ja tarbivad ka kaugemalt tulnutega võrreldes erinevaid

või odavamaid teenuseid.

Võrreldes reisikulutusi Eestis viibimise kestusega, ilmneb, et ühe Eestis veedetud ööpäeva kohta kulutavad kõige rohkem Norra ja Taani turistid (1500-1600 krooni), kellele järgnevad Suurbritannia turistid (ligi 1400

krooni) ja Itaalia turistid (1100 krooni). Siin tuleb siiski arvesse võtta, et Taani turistide kulutused on arvutatud

vaid 36 vastaja andmete põhjal, mistõttu tulemus ei pruugi olla usaldusväärne. Järgmise kategooria

moodustavad Soome ja Rootsi (vastavalt 746 ja 643 krooni). Läti ja Leedu turistid kulutavad keskmisest oluliselt vähem nii ühe ööpäeva kohta kui ka reisi kohta kokku. Ka Venemaa turistid kulutavad ühe ööpäeva kohta

keskmisest oluliselt vähem, kuid selle kompenseerib keskmisest pikem viibimise kestus.


Joonis 4 reastab turud kogukulutuste järgi antud riigi turistidelt. Sellelt ilmneb, et Soome turistide järel

kulutavad Eestis kõige rohkem Venemaa turistid. Järgmise kategooria moodustavad Suurbritannia, Norra,

Saksamaa ja Rootsi. Suhteliselt suurest turistide arvust hoolimata kulutavad Läti turistid kokku Eestis enam-vähem sama palju kui Itaalia turistid.

Tabel 4 reastab turud turistide kulutuste järgi, andes indeksi skaalal 1-5 nii kulutustele turisti kohta kui ka antud

riigi turistide kogukulutustele.

Joonis 3. Ööbimisega külastaja keskmised kulutused Eestis (kroonides reisi kohta)

42003886

35973411

3173

2000

5280

3406

2735

11741231

2799

4144

6509

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

5500

6000

6500

7000

No

rra

Su

urb

rita

nn

ia

Taa

ni*

US

A, K

anad

a

Pra

nts

usm

aa*

Itaa

lia*

Ven

emaa

Sak

sam

aa

So

om

e

Ro

ots

i

Lee

du

Lät

i

Po

ola

Mu

ud

rii

gid

ELUKOHARIIK

* NB! Nende riikide näitajad on arvutatud väikese

vastajate arvu põhjal.

Joonis 4. Suurema osatähtsusega riikidest pärit turistide kulutused Eestis (milj.kr.).

897

370 351 333 321

124 115 108 78 76 58 58 52 38 36

2634

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2600

2800

So

om

e

Ven

emaa

Su

urb

rita

nn

ia

No

rra

Sak

sam

aa

Ro

ots

i

US

A, K

anad

a

Lät

i

Itaa

lia*

Pra

nts

usm

aa*

Taa

ni*

His

paa

nia

Ho

llan

d

Lee

du

Po

ola

Jaap

an

ELUKOHARIIK

* NB! Nende riikide näitajad on arvutatud

väikese vastajate arvu põhjal.


Tabel 4. Ööbimisega külastajate kulutused Eestis, 2006.

Kulutus turisti

kohta (kr.)

INDEKS turistide arv Kulutused kokku

(milj.kr.)

INDEKS

Norra 6509 5 54 000 351 2,0

Suurbritannia 5280 4,1 70 000 370 2,1

Taani* 4200 3,2 18 000 76 0,4

USA, Kanada 4144 3,2 30 000 124 0,7

Prantsusmaa* 3886 3,0 20 000 78 0,4

Itaalia* 3597 2,8 30 000 108 0,6

Venemaa 3411 2,6 263 000 897 5,0

Saksamaa 3173 2,4 105 000 333 1,9

Soome 2799 2,2 941 000 2 634 10,0

Rootsi 2735 2,1 117 500 321 1,8

Leedu 1231 0,9 42 000 52 0,3

Läti 1174 0,9 98 000 115 0,6

Poola 2000 1,5 19 000 38 0,2

Hispaania 3406 2,6 17 000 58 0,3

Holland 3406 2,6 17 000 58 0,3

Jaapan 3406 2,6 10 500 36 0,2

Allikas: Statistikaameti väliskülastajate uuring 2006.

Joonis 5 näitab välisturistide voogude hooajalisust majutusettevõtetes veedetud ööde jagunemise põhjal kuude kaupa (allikas: Statistikaameti majutusettevõtete statistika 2006). Sellest nähtub, et välisturistide ööbimistest Eestis tehakse 38% juunist augustini, kusjuures see näitaja ei ole perioodil 2003-2006 muutunud.

Vaadeldud riikidest kõige vähem keskenduvad suvekuudele Venemaa turistide reisid: kolme suvekuu osatähtsus kogu aasta ööbimiste hulgas on 31%, samas detsembri ja jaanuari arvele langeb 29% kogu aasta

ööbimistest. Keskmisest vähem hooajalised on ka Suurbritannia, Norra, Rootsi ja Soome turistide vood Eestisse (nende ööbimistest umbes 30% tehakse aprillis, mais ja septembris). Samas Lääne- ja eriti Lõuna-

Euroopa turistid eelistavad Eestisse reisida valdavalt suvekuudel. Seejuures aitavad riigiti ilmnevad erinevused reisieelistustes turismivooge suvekuude lõikes veidi hajutada: kui põhjaeurooplased eelistavad Eestisse reisida

juulis, siis lõunaeurooplased eelkõige augustis.

Joonis 5. Välisturistide ööbimiste jagunemine Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa (% kogu aasta ööbimistest), 2006. Allikas: Statistikaamet.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

85%

90%

95%

100%

Väl

istu

rist

id k

okk

u

Ven

emaa

Su

urb

rita

nn

ia

No

rra

Ro

ots

i

So

om

e

Lee

du

Lät

i

Taa

ni

Po

ola

US

A

Jaap

an

Ho

llan

d

Pra

nts

usm

aa

Sak

sam

aa

Itaa

lia

His

paa

nia

dets.

nov.

okt.

sept.

august

juuli

juuni

mai

apr.

märts

veebr.

jaan.

ELUKOHARIIK

Tabel 5 annab turgudele indeksid nii suvehooaja osatähtsuse järgi kogu aasta ööbimistest kui ka väljaspool

suvehooaega tehtud ööbimiste arvu järgi.


Tabel 5. Välisturistide ööbimiste hooajalisus Eesti majutusettevõtetes, 2006.

Ööbimised sh.väljaspool

suve

INDEKS: ööbimiste arv

väljaspool suve

suvekuude

osatähtsus

INDEKS: suvekuude

osatähtsus ööbimistest

Välisturistid 3 020 081 1 871 752 38%

Venemaa 176 553 121 214 3,7 31% 5,0

Suurbritannia 155 556 105 220 3,2 32% 4,8

Norra 134 797 88 718 2,7 34% 4,6

Rootsi 236 923 155 599 4,8 34% 4,6

Soome 1 501 642 977 349 5,0 35% 4,5

Leedu 52 129 32 981 1,0 37% 4,3

Läti 101 339 64 081 2,0 37% 4,3

Taani 34 325 20 780 0,6 39% 4,0

Poola 31 808 19 099 0,6 40% 3,9

USA 49 463 26 831 0,8 46% 3,4

Jaapan 15 515 8 051 0,2 48% 3,3

Holland 29 145 14 886 0,5 49% 3,2

Prantsusmaa 35 815 17 575 0,5 51% 3,1

Saksamaa 185 526 81 492 2,5 56% 2,8

Itaalia 61 334 23 524 0,7 62% 2,5

Hispaania 29 364 10 800 0,3 63% 2,5


Joonis 6 näitab, milliste riikide turistid ööbivad keskmisest rohkem Eesti erinevates piirkondades (allikas:

Statistikaameti majutusettevõtete statistika 2006). Välisturistide ööbimistest Eesti majutusettevõtetes veedeti

2006.aastal 60% Tallinnas, 17% Pärnus, 9% mujal Lääne-Eestis, 7% Põhja-Eestis ning 7% Lõuna-Eestis.

Tulenevalt ühelt poolt soomlaste spaapuhkuste vähenemisest ning teiselt poolt kaugematest riikidest pärit esmakordsete külastajate osatähtsuse kasvust (kelle esimene eelistus Eestis on Tallinn), on Tallinna külastuste

osatähtsus Eesti turismis viimasel paaril aastal veidi suurenenud ning Lääne-Eesti osatähtsus vähenenud. Nii

Tartus kui ka mujal Lõuna-Eestis on välisturistide arv kasvanud samas tempos nende arvuga kogu Eestis, mistõttu Lõuna-Eesti osatähtsus Eesti majutusturul ei ole viimasel paaril aastal muutunud. Elukohariikide lõikes ööbivad keskmisest rohkem väljaspool Tallinna Soome, Läti ja Rootsi turistid, ka teiste lähiriikide turistid

jõuavad Tallinnast väljapoole tõenäolisemalt kui kaugemate Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikide turistid.

Tabel 6 annab turgudele indeksid nii väljaspool Tallinna asuvate piirkondade osatähtsuse järgi ööbimistest kogu

Eestis kui ka väljaspool väljaspool Tallinna veedetud ööde arvu järgi.

Joonis 6. Sise- ja välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes regiooniti, 2006. Allikas: Statistikaamet.

19%

60%

48% 51%57%

67% 67%71% 73% 74% 77%

81%87% 87% 87% 89% 91%

22%

7%

7%8%

8%

7%

14% 6%9%

12%

1%

10%

17%

27%

5%

20% 4%

4%

3%

5%

10%

3%

2%

16%

9% 12%

23%

9%

11%

4% 4%

2%

7%4%

2%

6%

4% 3%

7%

3%

7% 4% 7% 6%

2%

7% 4%5% 4% 4% 2%

26%

3% 3%6%

3% 5% 6% 4% 1% 3% 4% 1%

3%

4%

1%3%2%

8%

3%2%

4% 1% 3%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sis

etu

rist

ide

öö

bim

ised

Väl

istu

rist

ide

öö

bim

ised

So

om

e

Lät

i

Ro

ots

i

Lee

du

Ven

emaa

Sak

sam

aa

Taa

ni

No

rra

Ho

llan

d

Pra

nts

usm

aa

US

A

His

paa

nia

Itaa

lia

Jaa

pan

Su

urb

rita

nn

ia

muuLõuna-Eesti

Tartulinn

muuLääne-Eesti

Pärnulinn

muuPõhja-Eesti

Tallinn


Tabel 6. Välisturistide ööbimised majutusettevõtetes Tallinnas ja väljaspool Tallinna, 2006.

ööbimised

Tallinnas

ööbimised

väljaspool Tallinna

INDEKS: ööbimiste arv


% ööbimistest


INDEKS: % ööbimistest


välist. 1 823 878 1 196 489 40% %

Soome 719 017 782 464 5 52% 5

Rootsi 136 070 100 928 3 43% 4,1

Venemaa 119 353 57 509 1,7 33% 3,1

Saksamaa 132 387 53 163 1,6 29% 2,7

Läti 51 520 49 780 1,5 49% 4,7

Norra 99 438 35 303 1,0 26% 2,5

Leedu 34 808 17 394 0,5 33% 3,2

Suurbritannia 142 217 13 450 0,4 9% 0,8

Poola 21 803 9 999 0,3 31% 3,0

Taani 25 234 9 124 0,3 27% 2,5

Itaalia 53 677 7 671 0,2 13% 1,2

Prantsusmaa 29 084 6 733 0,2 19% 1,8

Holland 22 443 6 702 0,2 23% 2,2

USA 42 937 6 523 0,2 13% 1,3

Hispaania 25 550 3 812 0,1 13% 1,2

Jaapan 13 775 1 741 0,1 11% 1,1


Tabel 7. Indeksite koond ja sihtturgude jaotus nelja kategooriasse vastavalt nende potentsiaalile, 2006.

tegur turu suurus turu areng turu strateegiline tähtsus kokku

osakaal 10 10 10 10 5 5 5 10 5 5 5 5 MAX 85

sihtturg reiside arv Ida-ja

Põhja-Euroo-

passe

turistide arv

puhku-se-turistide

arv

ööbi-miste arv

ööbi-miste

kasv 2006/

1996

ööbi-miste

kasv 2006/

2003

kulu-tused

külas-taja kohta

kulu-tused

kokku

% ööbi-mistest

väljas-pool suve

ööbi-miste arv

väljas-pool suve

% ööbi-mistest

väljas-pool

Tallinna

ööbi-miste arv väljas-

pool Tallinna

1 Soome 3,9 10 10 10 0,7 0,2 2,2 10 4,5 5 5 5 66,5

2 Venemaa 6,4 5 4,3 3,7 2,4 4,3 2,6 5 5 3,7 3,1 1,7 47,3

3 Saksamaa 10 2,0 5 3,9 1,3 1,9 2,4 1,9 2,8 2,5 2,7 1,6 38,0

4 Rootsi 1,7 2,2 4,8 5 1,3 2,8 2,1 1,8 4,6 4,8 4,1 3 38,0

5 Norra 2,0 1,0 2,7 2,8 4,3 4,4 5 2,0 4,6 2,7 2,5 1,0 35,1

6 Suurbrit. 1,5 1,3 3,6 3,3 2,7 4,1 4,1 2,1 4,8 3,2 0,8 0,4 31,9

7 Läti 0,7 1,9 3,2 2,1 1,8 5 0,9 0,6 4,3 2,0 4,7 1,5 28,8

8 Poola 2,2 0,4 1,0 0,7 3,7 3,6 1,5 0,2 3,9 0,6 3,0 0,3 21,0

9 Itaalia 1,6 0,6 1,5 1,3 3,1 4,3 2,8 0,6 2,5 0,7 1,2 0,2 20,3

10 Prantsusmaa 1,4 0,4 1,0 0,8 2,3 4,9 3,0 0,4 3,1 0,5 1,8 0,2 19,8

11 Leedu 0,6 0,8 0,9 1,1 1,0 4,6 0,9 0,3 4,3 1,0 3,2 0,5 19,3

12 Hispaania 1,0 0,3 0,9 0,6 5 4,2 2,6 0,3 2,5 0,3 1,2 0,1 19,1

13 Holland 2,1 0,3 0,9 0,6 1,0 2,9 2,6 0,3 3,2 0,5 2,2 0,2 16,8

14 USA 1,6 0,6 1,4 1,0 0,1 2,3 3,2 0,7 3,4 0,8 1,3 0,2 16,6

15 Taani 1,6 0,3 0,9 0,7 0,5 1,2 3,2 0,4 4,0 0,6 2,5 0,3 16,3

16 Jaapan 0,7 0,2 0,5 0,3 0,8 0,8 2,6 0,2 3,3 0,2 1,1 0,1 10,9


TURISMITOODE JA SELLE VALIK Eesti turismiteenused ja – tooted on jaotatud tegevusstrateegia rakendamiseks viite peamisesse teemasse: puhkus linnas; puhkus maal; puhkus tervise heaks; puhkus looduses ja teadmiste edendamine. Peamised Eesti

turismitooted on jaotatud omavahel rühmadesse sarnaste kategooriate alusel ja rühmad omakorda

teemadesse.

TEEMA TOOTERÜHM TOODE/TEENUS Puhkus linnas:

• Linnapuhkus

• Ostuturism

• Perepuhkus

• Üritusturism

• Erinevate linnade vahelised ringreisid

• Festivalid, vabaõhuüritused (toimuvad linnas)

• Iseseisev vaatamisväärsustega tutvumine/lõõgastav puhkus linnas

• Kaubanduskeskused, turud ja disainerite kauplused/töökojad. Tüüpilised tooted.

• Kultuuriüritused, kontserdid (toimuvad linnas)

• Kuni ühepäevased iseseisvad väljasõidud linnast

• Linnaekskursioonid

• Muuseumid

• Spordivõistlused (toimuvad linnas)

• Tegevused peredele linnakeskkonnas ja selle ümbruses

• Ööklubid, restoranid, baarid, meelelahutus

Puhkus maal:

• Karavani- ja autoturism

• Mõisaturism

• Perepuhkus

• Üritusturism

• Eesti toit ja traditsioonid

• Festivalid, vabaõhuüritused (toimuvad linnast väljas)

• Kultuuriüritused, kontserdid (toimuvad linnast väljas)

• Lõõgastav puhkus maal (talud, karavanipaigad)

• Spordivõistlused (toimuvad linnast väljas)

• Tegevused peredele ja seltskondadele väljaspool

linnakeskkonda

• Tutvumine kultuuri ja ajalooga (Ringreisid mõisates

ja muudes ajaloolistes paikades ning huviväärsuste juurde. Setumaa. Kihnu jne)

Puhkus tervise heaks:

• Ilutooted

• SPA toode ja tervispaketid

• Muud tervise edendamisele suunatud teenused

• SPA-d ja tervisekeskused

• Wellness SPA-d

Puhkus looduses:

• Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus

• Füüsiliselt raske aktiivne

puhkus: eeldab füüsilist ettevalmistust

• Loodusturism

• Ökoturism

• Golf

• Jaht

• Jääsõit, ATV

• Kajakk ja meresüst

• Kalastamine

• Kanuu-, süsta ja paadi matkad

• Looduslikud vaatamisväärsused

• Looma-, linnu- ja loodusvaatlus

• Matkamine (jalgsi ja rattaga)

• Purjetamine

• Rahvuspargid

• Ratsutamine (maneež, sõit looduses ja ratsamatkad)

• Seiklusrajad

• Suusatamine, uisutamine

Teadmiste edendamine:

• Incentive

• Konverentsiturism

• Technical visits

• Innustusreiside korraldajad ja pakutavad näidistooted

• Konverentsikeskused

• Seminarikeskused

• Teaduspargid ja ülikoolid

• Unikaalsed vaatamisväärsused ja

paigad/ettevõtted/tehnoloogilised arendused


a. Turismitoodete rühmad ja selle valik sihtturgude lõikes Igale sihtturule on valitud eraldi välja tooterühmad ja teemad, vastavalt turule pakutavatele toodetele ning sealsele reisikorraldajate ja elanikkonna huvile.

Prioriteetsele sihtturule valitakse turundusaastaks tegevuskavas komplekt teemasid ja tooterühmasid mida

eeloleval aastal tutvustatakse (vt tegevuskavade peatükk).

SIHTTURG TEEMA TOOTERÜHM

SOOME • Puhkus linnas

• Puhkus maal

• Puhkus tervise heaks

• Teadmiste edendamine


• Karavani ja autoturism


• Linnapuhkus

• Mõisaturism

• Ostuturism

• Perepuhkus

• SPA toode ja tervisepaketid

• Üritusturism

ROOTSI • Puhkus linnas

• Puhkus looduses



• Autoturism


• Ilutooted

• Incentive


• Linnapuhkus

• Loodusturism


• Üritusturism

VENEMAA • Puhkus linnas

• Puhkus maal



• Autoturism


• Linnapuhkus

• Ostuturism

• Perepuhkus


• Üritusturism

SAKSAMAA • Puhkus linnas

• Puhkus looduses

• Puhkus maal



• Incentive



• Linnapuhkus

• Loodusturism

• Mõisaturism

NORRA • Puhkus linnas

• Puhkus maal



• Autoturism


• Linnapuhkus

• Perepuhkus

• SPA toode ja terviseturism

LÄTI • Puhkus linnas

• Puhkus looduses

• Puhkus maal



• Autoturism



• Linnapuhkus

• Loodusturism

• Perepuhkus


• Üritusturism

SUURBRITANNIA • Puhkus linnas

• Puhkus looduses


• Innustusreisid


• Linnapuhkus

• Loodusturism

• Üritusturism


POOLA, LEEDU

• Puhkus linnas

• Puhkus looduses

• Puhkus maal


• Autoturism



• Linnapuhkus

• Loodusturism

• Perepuhkus

• Üritusturism

ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA

• Puhkus linnas

• Puhkus looduses

• Puhkus maal



• Incentive



• Linnapuhkus

• Loodusturism

ARENEVA TÄHTSUSEGA TURUD: JAAPAN, USA

• Puhkus linnas


• Innustusreisid

• Linnapuhkus

• Technical visits

• Üritusturism

SISETURISM • Puhkus looduses

• Puhkus maal



• Autoturism


• Füüsiliselt raske aktiivne puhkus: eeldab füüsilist

ettevalmistust


• Loodusturism

• Mõisaturism

• Perepuhkus

• SPA toode ja tervispaketid

• Ökoturism

• Üritusturism


TEGEVUSSUUNAD JA MAHUD

A. EESMÄRGID Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi rakendamine aitab otseselt kaasa välisturgude külastajate

arvu ja siseturistide arvu suurenemisele. Mõjutab Eesti turismi hooajalisust ning turimsiteenuste ekspordi

kasvu.

2007 2008 2009 2010

Välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades 2,9 3,1 3,4 3,6

Siseturistide ööbimiste arv majutuskohtades 1,8 1,9 2 2

Eesti külastamise hooajalisus % (suvi/talv) 38,00 37,30 36,90 36,50

Turismiteenuste eksport 16,6 17,3 18 18,7

Eesti kui reisisihi programmi tegevused on suunatud peamiselt järgnevate eesmärkide saavutamiseks:

1. suurendada sihtturgude potentsiaalsete turistide teadlikkust Eesti kui reisisihi võimalustest ja

turismitoodetest ning ostusoovi tekitamine; 2. Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta välisturgudelt saabuvate infopäringute suurendamine;

3. informeerida sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjaid Eesti kui reisisihi võimalustest ning

turismitoodetest.

Tulemusindikaatorid 2008-2010

Prioriteetsete sihtturgude potentsiaalsete külastajate osakaal keskmiselt (peab tõenäoliseks külastada Eestit järgmise 3 aasta jooksul) (osakaal) algtase 2007 15%

2008: Ei mõõdeta

2009: Ei mõõdeta

2010: 20%

Eesti kui reisisihi ja turismitoodete kohta saabunud infopäringute arv (väliskülastajad ja siseturism) -

internetipõhiselt ja turismiinfokeskused (arv)

2008: 1 370 000

2009: 1 500 000

2010: 1 650 000

B. TEGEVUSVÄLJUNDID Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt seati peatükis VÄLISTURGUDE POTENTSIAALI ANALÜÜS tähtsuse järjekorda, arvestades nende suurust, Eestisse tehtud reiside arvu ja Eesti

üldist atraktiivsust. Eesti kui reisisihi jaoks on suure potentsiaali ja prioriteetusega peamiselt teiste EL

liikmesriikide elanikud, eriti lähiturgude, sh: Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Läti, Hispaania, Itaalia, mh. ka Eesti siseturist jne. Sihtturu prioriteetsus ja võimalik tulemus on aluseks sihtturul

tehtavate tegevuste mahu määramiseks.

Sihtturud, millel on suurim potentsiaal tuua tulu turundusinvesteeringutelt võib selle alusel jagada viite kategooriasse:

1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi. 2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti. 3. Siseturism 4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania. 5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA. Turud mis on kaetud EAS välisesindustega või omavad

naaberriikide huvi sisenemiseks. Osaletakse olulise sisuga üritustel kuhu saab Eesti kui reisisihi tutvustamise tulemuslikult kaasata. Aidatakse kaasa eriürituste korraldamisega uute

otsetranspordiühenduste avamise puhul.

Iseseisvalt korraldatud reiside osakaalu pideval suurenemisel ja iseseisval sihtkoha info otsimisel võetakse EAS

Turismiarenduskeskuse poolt Eesti kui reisisihi tutvustamisel turismiturunduse peamisesse fookusesse sihtturu lõpptarbija ehk potentsiaalne turist (joonised 1 ja 2).


Joonis 1: Euroopa riikide puhkusereisija infoallikad % Euroopa riikide puhkusereisijatest, kes kasutas välisreisi planeerimiseks järgmisi infoallikaid, 2006.

Allikas: IPK International.41%

27%

19%

10% 10%

3% 2% 2% 2% 1% 1% 1% 1%3%

17%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Inte

rne

t

Rei

sib

üro

o

Tu

ttav

ad/

sug

ula

sed

Rei

sik

orr

ald

aja

kata

loo

g

Re

isir

aam

at

(N:

Lo

nel

y P

lan

et)

Aja

kir

jad

Aja

leh

ed

Ko

hal

iktu

rism

iin

foke

sku

s

Le

nn

ufi

rma

,ro

ng

ifir

ma

TV

/ ra

ad

io

Tu

ris

mim

essi

d

Tu

ris

mia

met

ies

ind

use

d

rekl

aam

id/

fla

ieri

d

mu

ud

Ei

ots

inu

d/ e

iva

jan

ud

in

fot

Joonis 2: Eesti reisi planeerimisel kasutatud infoallikad

Kust saite infot Eestisse reisimiseks? % Eestis ööbinud välisturistidest, suvi 2007.

41%

30%

19%17%

15%

6%4% 3% 2% 3%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Inte

rnet

ist

om

a ee

lmis

telt

reis

idel

t E

esti

sse

Ees

ti s

õp

rad

elt/

tutt

avat

elt

reis

ibü

roo

st v

õi

tran

spo

rdif

irm

ast

sõp

rad

elt/

tu

ttav

atel

tvä

ljasp

oo

l Ees

tit

tasu

liste

stre

isiju

hti

des

t

ajak

irja

nd

use

st

rekl

aam

bro

šüü

rid

est

turi

smim

essi

lt

mu

jalt

Sihtturgude avalikkusele suunatakse neile atraktiivseid turismitooteid tutvustavad kampaaniad, reklaame ning korraldatakse meediasuhteid, et teadvustada ja kinnistada olulistel sihtturgudel Eesti kui sobiliku reisisihi

maine. Tegevuste puhul on peamisteks turunduskanaliteks internetikeskkonnad, tippklassi reisiraamatud, Eesti

turismipakettide pakkumine sihtturu reisikorraldajate poolt või sihtturgude ajakirjandusväljaanded. Eesmärk on pikendada Eesti külastust, soodustada kaugematelt turgudelt esmakülastusi ja lähiturgudelt korduvkülastusi

ning külastusi väljaspool kõrghooaega, laiendada kliendibaasi erinevatele vanuserühmadele.

Sealjuures tegeleb EAS Turismiarenduskeskus pidevalt edasi sihtturgudel uuringute läbiviimisega ja kontseptsiooni arendamisega, et vajadusel täiendada sihtturgudele pakutavate tegevuste sisu ja mahtu või

alustada tegevustega uutel kasvanud potentsiaaliga sihtturgudel.

Info levitamise, reklaami ja avalikkuse teavitamise väljund on potentsiaalne Eesti turismitoodete tarbija. Eesti turismitoodete ja pakkumiste detailne informatsioon viiakse potentsiaalsele tarbijale Eesti turismiinfosüsteemi

veebiväljundite (visitestonia.com ja puhkaeestis.ee) vahendusel.

Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Eesti tuntuks projekti tulemite kasutamist

visuaalsetel lahendustel. Eraldi Eesti tuntuks projektist sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse

iseseisvalt ja tooterühma/teema põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset

„mõnusa kiiksuga Põhjamaa”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Eesti tuntuks projekti jätkumisel ning uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui reisisihi tutvustamisel sellele üle.


Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks välisriikides EAS Turismiarenduskeskuse poolt teostatavad tegevused: o Eesti turismi turunduskontseptsiooni arendamine

� sihtturgude ja sihtrühmade määratlemine

� sihtturgudele suunatud sõnumite ja tegevuste analüüs

� kontseptsiooni täiendamine ja tegevusstrateegiate koostamine vastavalt vajadusele

o Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele

� hooaega pikendavate kampaaniate korraldamine

� infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine � pressireiside, - teadete, - ürituste korraldamine

� Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine

o Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele � seminaride, infopäevade, müügivisiitide ja muu müügiedendustegevusega seotud tegevuste

korraldamine

� otse- ja ristturunduse korraldamine turismi ja reisikorraldusega seotud huvigruppidele.

Siseturismi võimaluste tutvustamiseks Eesti elanikele EAS Turismiarenduskeskuse teostatavad tegevused:

o Hooajaliste kampaaniate korraldamine

o Siseturismivõimalusi tutvustavate trükiste koostamine

o Väljapanekute ja esitluste korraldamine

Turismiuuringute korraldamiseks EAS Turismiarenduskeskuse teostatavad tegevused:

o Eestis reisivate sise- ja väliskülastajate regulaarsed uuringud

o Regulaarsed nõudluse uuringud sihtturgudel

o Uuringutulemuste avaldamine ja tutvustamine. Andmete vahetamine rahvusvaheliste organisatsioonidega

Väljundindikaatorid 2008-2010 Kokku aastas Kokku 2008-2010

Sihtturgudel korraldatud ürituste või kampaaniate arv

2008 65

214 2009 76

2010 73

Ajakirjanike arv (võõrustatud ja informeeritud)

2008 255

815 2009 280

2010 280

Informeeritud reisikorraldajate arv

2008 500

1620 2009 560

2010 560

C. EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE SUURENDAMINE VÄLISRIIKIDES Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele

Lõpptarbijate teadlikkuse tegevused on suunatud ainult otseselt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks ja Eesti turismipakkumiste tutvustamiseks seal, kus otsustatakse erinevate reisisihtkohtade kasuks. Selleks

kasutatakse turunduskanaleid, kus sihtturu elanikkond põhiliselt planeerib reisimist ning otsib reisimisega

seonduvat infot.

Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgude tegevuskava keskmes on lõpptarbijatele suunatud teemapõhised tootekampaaniad. Kampaanias suunatakse potentsiaalne tarbija EAS Turismiarenduskeskuse veebilehele

(visitestonia.com). Seega on kampaania peamine kommunikatsioonikanal erinevad veebikeskkonnad ning

otseselt veebidesse suunavad tegevused. Täiendavalt kasutatakse huvi tekitamiseks erinevaid meediakanaleid. Pidevalt tuleb tegeleda veebilehtedel kasutatavate märksõnade, lehekülgede päiste ja muu informatsiooniga,

et veebilehed oleksid kergelt leitavad otsingumootorite abil.


Kampaania ajal tõstetakse veebilehtedel esile vastavalt kampaania teemale/tooterühmale ja sihtrühmale

erihinna või spetsiaalselt selle jaoks ettevõtjate poolt koostatud pakkumised/tootepaketid. Samal ajal on

oluline see, et kampaania raames tutvustava teemaga haakuvad tooted on kättesaadavad enamiku sihtturu reisikorraldajate kaudu, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Vastavate reisikorraldajate kontaktandmed

tuuakse ära kampaania veebilehel kõrvuti tootepakkumistega. Sihtturu reisikorraldajate tootepakkumiste

valiku tagamise eest peavad hea seisma Eesti teenusepakkujad, regioonid või vahendajad.

Suhete korraldamiseks välisajakirjanikega ning Eesti kui reisisihi võimalusi tutvustavate artiklite ilmumise soodustamiseks edastatakse neile regulaarselt veebipõhiseid uudiseid vastavalt sihtturul antud aastal

käsitletavatele teemadele/tooterühmadele. Kampaaniale eelneval perioodil kutsutakse Eestisse teemade/tooterühmadega tutvuma sihtturgude ajakirjanike grupid. Välisajakirjanikega töötamiseks kasutab

EAS Turismiarenduskeskus võimalusel sihtturul tegutsevate PR ettevõtete abi.

Sihtturgudel on võimalik laiema kõlapinna saavutamiseks kasutada Eesti turismi hea tahte saadikuid. Eesti Turismi Hea Tahte Saadiku tiitel andtakse positiivselt tuntud ja teatud artistile, sportlasele, kultuuritegelasele

jne tuntud isikule, kes kannab endas positiivset imagot, kõrget eetilisust ja tema väärtushinnangud on eeskuju

väärivad. Eesti Turismi Hea Tahte Saadiku eesmärgiks/missiooniks on sihttururiigis tekitada huvi Eesti kui atraktiivse reisisihi vastu ning tõsta Eesti kui riigi mainet ja tuntust.

Täiendavalt valmistatakse sihtturgudel levitamiseks infokandjaid/trükiseid. Trükiste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge neile potentsiaalsetele turistidele, kes ei ole veel otsustanud Eestisse reisimise kasuks. Trükiste valik koosneb kolmeastmelisest süsteemist: üldinfo Eesti kui reisisihi kohta; näidismarsruudid Eestis ja Eesti

kaart; üldinfo erinevate Eesti tooterühmade kohta.

Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele

Müügiedendustegevuste eesmärgiks on hoida sihtturgudel Eesti turismitoote vahendajaid pidevalt kursis erinevate valdkondlike uudistega, mis aitavad kaasa välisturgudel pakutava Eesti turismitoote valiku laiendamisele ja reisikorraldusega seotud ettevõtjate ning ajakirjanike teadlikkuse kasvule. Selle jaoks

edastab EAS turismiarenduskeskus sihtturgudel vähemalt kaks-kuni kolm korda kuus vastavale turule

huvipakkuvaid uudiseid. Uudise edastajaks on kas EAS turismiarenduskeskus, EAS välisesindus või vastav teenuse osutaja.

Reisikorraldajatele ja ajakirjanikele uudiste edastamiseks kasutatakse vastavat mailinglisti, kuhu on soovijatel võimalik ennast registreerida. Mailinglisti liikmeid eristatakse tegevusvaldkondade, suhtluskeele ja sihtturu põhiselt. Sarnaselt on võimalik reisikorraldajatel hankida täiendavalt teavet uudistoodete ja teenuste

kohta EAS turismiarenduskeskuse veebilehtede spetsialisti keskkondadest.

Kõrgema potentsiaaliga sihtturgudel korraldatakse infopäevi edasimüüjatele, kes vahendavad Eesti turismitooteid. Infopäeva käigus tutvustatakse erinevaid turismiuudiseid, peamiselt on fookuses eelseisvate

kampaaniatega seotud teemad ja tooterühmad. Ülejäänud aasta vältel töötatakse edasi sihtturgude

reisikorraldajatega individuaalselt andes neile nõu Eesti toodete osas või siis võimalusel koolitusprogrammide korraldamisel. Lisaks korraldab EAS turismiarenduskeskus peamistelt sihtturgudelt tootetutvustusreisi sihtturgude reisikorraldajatele. Tootetutvustusreisid korraldatakse sihtturgude lõikes ning seal tutvustatakse

samuti eelseisvate kampaaniatega seotud teemasid ja tooterühmi. Tootetutvustusreisile kutsutakse osalised

mailinglisti alusel.

Täiendavalt on võimalik Eesti kui reisisihi sõnumite ja EAS Turismiarenduskeskuse tegevuse tutvustamine ettevõtjate ja regioonide poolt korraldatud reisikorraldajate ja välisajakirjanike tootetutvustusreiside raames. Selleks tavaliselt korraldatakse seminar, lõuna- või õhtusöök, mille kulud kaetakse Eesti kui reisisihi

tuntuse suurendamise programmist.

Vähemalt neljal korral nädalas aastaringse Tallinnasse sihtturgudelt saabuvate uute transpordiühenduste avamise toetamiseks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tegevused võimalik partnerluse

alusel ühendada eelseisvaks aastaks. Sel puhul suunatakse tegevused lennu alguspunkti ning tegevuste käigus

tutvustatakse ka uut transpordi ühendust. Transpordiühenduste avamise puhul korraldatavad tegevused on

seoses sihtturgude prioriteetsusega ning teostatava tegevusmahuga.


D. SISETURISMI VÕIMALUSTE TUTVUSTAMINE EESTI ELANIKELE

Siseturismi võimaluste tutvustamisel Eesti elanikele jätkatakse juba alustatud suunda, mil tutvustatakse

veebikeskkonna puhkaeestis.ee (visitestonia.com eestikeelne versioon) kaudu hooajalisi eritooteid ning teenuseid.

Täiendavalt veebilehe kasutajate leidmiseks tutvustatakse võimalusi ajakirjanduse ja interneti vahendusel.

Samuti jätkatakse Eesti regioonide tutvustuse korraldamist suurima turismimessi raames.

Siseturismi võimaluste tutvustamine toimub tihedalt käsikäes Eesti turismiinfo jaotuspunktidega.

E. SÕNUMID JA VISUAALNE KEEL Prioriteetsele sihtturule valitakse turundusaastaks tegevuskavas komplekt teemasid ja tooterühmasid mida

eeloleval aastal tutvustatakse (vt tegevuskavade peatükk).

Eesti kui reisisihi tutvustamisel jätkatakse kujunduskeeles Welcome To Estonia kujundusraamistiku kasutamist visuaalsetel lahendustel. Eraldi sõnumeid välja ei töötata, kuna igale turule lähenetakse iseseisvalt ja teema/

tooterühma põhiselt. Peamise kokkuvõtva nimetajana kasutatakse edasi tunnuslauset „Mõnusa kiiksuga

Põhjamaa” või „Puhta looduse pelgupaik”, mis on turistide arvates paremini iseloomustav Eestit. Welcome To Estonia tunnuslausete, sõnumite ja kujundusraamistiku uuenduste välja töötamisel minnakse ka Eesti kui

reisisihi tutvustamisel sellele üle.

Welcome To Estonia lood turistide meelitamiseks:

1. “Mõnusa kiiksuga Põhjamaa”

Teile meeldib tormine vaade, karm rannik, lumised metsad, minimalistlikud kirikud, puhtad tänavad,

hästihooldatud aiad, intrigeeriv kiviarhitektuur või modernsed klaashooned ning palju blonde – aga te teate, et

skandinaavlased võivad olla nii igavad ja steriilsed. Tulge vaadake, kuidas mõjub paras annus veidrust, irooniat

ja eksperimenteerimist Eestis.

2. “Puhta looduse pelgupaik”

Olles üks väiksema rahvastiku tihedusega ja puutumatumaid alasid Euroopas, on Eesti oma 1500 saare,

rikkaliku taimestiku-loomastiku ja ürgmetsaga ideaalne koht enda taasavastamiseks.

3. “Eesti on rohkem kui Tallinn”

Te arvate, et Berliin ja London on võimaluste linnad? Me võime küll olla väike, aga me oleme võrratult

muutunud. Tallinnas on küllalt ultramodernseid baare, pööraseid ööklubisid ja kõrgel tasemel uut Euroopa

kööki, samuti suurepäraselt säilinud Hansa vanalinn, et pakkuda teile tegevust terveks nädalavahetuseks.

Hubane, roheline ja võluv Tartu on koduks elurõõmsale ülikoolile ja selle tudengitele, kes on laineid löönud juba

alates 1632. aastast. Suvepealinn Pärnu on Põhja-Euroopa üks paremini hoitud saladusi: seal on puhas ja

puutumatu rand Vahemerelise meeleoluga. Veetke nädal, et avastada selle looduse pelgupaiga ilu ja ürgne

puutumatu maastik ning te küsite endalt ikka ja jälle nagu igaüks, kes on siin esimest korda: “Kes oleks seda

arvanud?”

4. “Turismimaaks sobiv”

Lisaks juba edukalt käigus olevatele kiirlaevadele, atraktiivsele, efektiivsele ja tänapäevasele lennujaamale ning

mitmele väga erilisele hotellile, parandame me raudteid, maanteid, ühistranspordi korraldust ja turismi

infrastruktuuri, et saaksite võtta parimat kõigest, mida Eestil on pakkuda.


F. TEGEVUSMAHUD JA EELARVE JAGUNEMINE


tegevuskalender. Samuti vajab pidevat ajakohastamist ja uuendamist turundusstrateegia ise lähtuvalt maailma trendidest turismimajanduses, seoses uute transpordiühenduste avamisega sihtturgudelt jne.

Tegevusmahud 2008-2010 Kokku aastas Kokku 2008-2010

Eesti turismitooteid tutvustavad väljapanekud

2008 6

23 2009 10

2010 7

Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele Esimesel kolmeteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetselt sihtturult korraldatakse üks tootetutvustusreis aastas. Grupi suurus maksimaalselt 10 inimest. Tootetutvustusreisi teema ja eesmärgid seatakse aastastes

tegevuskalendris.

2008 16

56 2009 20

2010 20

Pressireis sihtturgude ajakirjanikele Esimesel kolmeteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetselt sihtturult korraldatakse üks pressireis aastas. Grupi suurus maksimaalselt 10 inimest.

Pressireisi teema ja eesmärgid seatakse aastastes tegevuskalendris.

2008 17

55 2009 19

2010 19

Infopäev sihtturul Esimesel kaheteistkümnel Eesti kui reisisihi jaoks prioriteetsel sihtturul korraldatakse üks infopäev aastas (Venemaal 2). Kuulajaskond 25 inimest (neist 5 ajakirjanikud ning 20 turismiasjalised). Infopäeva teema ja eesmärgid seatakse

aastastes tegevuskalendris

2008 17

53 2009 18

2010 18

Kampaania sihtturul Esimesel seitsmel Eesti kui reisisihi jaoks kõige prioriteetsemal sihtturul korraldatakse üks kuni kaks sihtturu lõpptarbijale suunatud kampaaniat aastas.

Kampaania teema ja eesmärgid seatakse aastastes tegevuskalendris

2008 10

30 2009 10

2010 10

Teostatud nõudluse uuringute arv

2008 9

31 2009 10

2010 12

Perioodiks 2007-2010 on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eelarve üldsummaks planeeritud

struktuurivahendite toel 217 941 175 krooni. Millele lisanduvad riigieelarvelised vahendid siseturismi tuntuse suurendamiseks, turismituru analüüsiks ning Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuskavaga seotud

programmi mitteabikõlblike kulude katteks.

SF: Riigieelarvest finantseeritavad programmid:

Ühenduse osalus RE kaasfinant-seering

Kokku

Eesti kui reisisihi tuntuse

suurendamine (mitteabikõlblikud kulud)

Siseturismi tuntuse suurendamine

Turismituru analüüs

2008-2010 173 100 000 44 841 175 217 941 175 4 100 000 6 200 000 2 500 000

Arvestades sihtturu osatähtsust, kasvu eesmärke, konkurentsi ja tulemuslikkuse potentsiaali, kavandatakse

eelarvevahendid viie turukategooria vahel jagada järgnevalt:


Eelarve jagunemine turgude ja valdkondade vahel:



Soome

0,360 Venemaa

Saksamaa

Rootsi


Norra

0,165 Suurbritannia

Läti


Poola

0,130

Itaalia

Prantsusmaa

Leedu

Hispaania


Jaapan

0,050 USA

Hiina (ainult EAS välisesindus)


Konverentsiturismi edendamine 0,080

Infokandjate valmistamine ja levitamine 0,130


Turismi nõudluse uuringud 0,020

6. Siseturism: Eesti 0,050

Sihtturgude eelarved on planeeritud keskmiselt jaotada erinevate tegevussuundade vahel järgnevalt: Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele 75%

Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele 25%


tegevuskalender.

G. KOOSTÖÖMUDELID SIHTTURGUDEL TEGEVUSTE ELLUVIIMISEKS

Sihtkoha turunduse üldine mõju tarbijale on reeglina riiklikult finantseeritava turismiorganisatsiooni ning

piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja turismiettevõtete endi turundustegevuse kombineeritud tulemus. Seepärast on kasulik Eesti kui reisisihi tegevuste kooskõlastatus võimalikult paljude teiste huvirühmade

turundusplaanidega. Partnerluses töötamine tähendab, et mõlemad pooled saavad kasu ning et selle tulemusel

suudavad partnerid saavutada koos eesmärke, mida oleks üksinda tegutsedes raskem või võimatu saavutada. Turundusstrateegia rõhutab tugeva turunduspartnerluse arendamist; nii õhu- kui meretranspordifirmade,

sihtturul tegutsevate reisikorraldajate, sissetuleva turismiga tegelevate Eesti reisikorraldajate,

teenusepakkujate ja Eesti piirkondade esindajate kaasamist. Partnerlusturunduse põhielementideks on

koordineeritud tegevus ja koostöö.

Põhilisteks koostööpartneriteks EAS Turismiarenduskeskusele Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise

programmi teostamisel on:

• Laeva- ja lennufirmad

• Sihtturul tegutsevad reisikorraldajad

• Teenuste pakkujad – hotelliketid, erialaliidud, üksikettevõtjad

• Piirkondlikud huvirühmad – linna- ja maavalitsused, piirkonnad

• Sissetuleva turismiga tegelevad Eesti reisikorraldajad

Kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad olulist rolli, olles mitte ainult valmis edendama oma

piirkonda, vaid ühendades oma piirkonna paljude väikeste turismiettevõtjate jõupingutusi.


Võimalusi koostööks Eesti kui reisisihi tutvustamiseks põhilistel sihtturgudel on kokku viis

1. Koordineeritud tegevus. Koostöö ühises turunduse planeerimises, reklaamikampaaniate

ajastamises, tutvumisreiside korraldamises jne.

2. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni kuvamine veebilehtedel visitestonia.com ja puhkaeestis.ee. Infomaterjalide kasutamine oma pakkumiste täiendamiseks või taustainfo

pakkumiseks: koostööpartnerile kõige soodsam moodus, otseselt kulusid ei kaasne.

3. Toote/teenuse/regiooni informatsiooni pakkumine levitamiseks sihtturgude turismiasjalistele ja ajakirjanikele: koostööpartneril tuleb kanda pressi- või reisikorraldajate tootetutvustusreiside

võõrustamisega seotud kulud.

4. Üritustel või messidel toote/teenuse/regiooni tutvustamine: koostööpartneril tuleb kanda üritusel

osalemisega, lähetuste ja jaotusmaterjalidega seotud kulud. 5. Toote/teenuse tutvustamine korralduspartnerina kampaanias: koostööpartner on finantspartner

meediaostul ning kaasnevad kujunduste loomisega seotud kulud. Peamine koostöövõimalus on

ühendatud kampaaniad, kus partnerid ostavad ühiselt meediat selleks, et saada soodsamaid

tingimusi hindades ning suuremat mõju ja märgatavust. Eeldatav on partnerlus reisisihi tutvustamise (EAS Turismiarenduskeskus) ning hotellikettide või transpordiettevõtetega.

Lisaks Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi poolt prioriteetsetel sihtturgudel teostatavatel tegevustel osalemisele on võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse

vahendusel Euroopa Liidu toetust turundustegevusteks ettevõtjate või kolmanda sektori poolt.

Turundustoetuste programmid on mõeldud eelkõige nende Eesti kui reisisihi programmi rakendamise raames tehtavate tegevuste täiendavate tegevuste teostamiseks turismisektori poolt. Samuti ka Eesti kui reisisihi

tegevustega katmata sihtturgudel tegevuste teostamiseks.

Koostöö arendamine Partneritega koostöö arendamiseks töötab EAS Turismiarenduskeskus intensiivselt. Igal aastal avaldatakse

internetis tegevuskalender eelolevaks aastaks, mis käsitleb kõiki võimalusi koos kulutustega EAS

Turismiarenduskeskuse ja partnerite koostööks sihtturgudel. Täiendavalt avaldatakse infot kõikidele potentsiaalsetele koostööpartneritele üksikute ürituste kohta, kuhu oodatakse osalejaid Eestist.

Partnerlus teiste riikidega Balti riigid on teinud turismi turunduses tihedat koostööd juba üle aastakümne. Sageli tingituna kulude kokkuhoiust ning mitmete sihtturgude Baltikumi ringreiside suures osakaalus. Eesti on olnud aastaid Euroopa

Turismikomisjoni liige ning osalenud mõnes selle liidu turundusprojektis Euroopa kui reisisihi tutvustamisel.

Need ühenduslülid jäävad kahtlemata kestma, kuid nende olulisus väheneb seoses Eesti võimega tegelda

aktiivsemalt reisisihi turundusega.


Täpsema ülevaate koostöö- ja toetusvõimalustest eesmärkide ja tegevuste lõikes leiab järgnevast tabelist:

Nõudlus Eesmärk Tegevus Koostöövõimalused Eesti kui reisisihi tutvustamisel EAS Tegevus/Täiendav sekkumine

A. Turundustegevused nõudluse ja teadlikkuse suurendamiseks Eesti kui reisisihi prioriteetsetel sihtturgudel:

• Potentsiaalne ostja

sihtturul on teadlikum ja omab suuremat soovi

Eesti turismitoodete järgi.

• Vahendaja on teadlikum

milliseid Eesti

turismitooteid pakutakse lõpptarbijatele

kampaaniad

• Finantspanusega partner kampaanias. Peamine koostöövõimalus on ühendatud kampaaniad, kus

partnerid ostavad ühiselt meediat selleks, et saada soodsamaid tingimusi hindades ning suuremat mõju ja märgatavust. Eeldatav on partnerlus reisisihi tutvustamise (EAS) ning hotellikettide või transpordiettevõtetega.

• Kampaaniate toimumise ajal info ja tootepõhiste eripakkumiste kuvamine selle jaoks loodud

eriveebides. Kampaaniate käigus suunatakse enamus sihtgrupist veebiväljunditele tutvuma eripakkumistega.

Eesti kui reisisihi tutvustamine prioriteetsetel sihtturgudel.

trükised, info levik Eestist kui reisisihist

• Eesti kui reisisihi tutvustamiseks loodud infomaterjale on võimalik vastavalt nende eesmärgile

kasutada oma müügiedendustegevuste materjalide täiendamiseks või neile lisamiseks. Üldjuhul on need materjalid mõeldud potentsiaalses turistis Eesti kui reisisihi vastu huvi äratamiseks, mitte

praktilise infomaterjalina juba sellele, kes on reisiostu otsuse Eesti kasuks teinud.

informatsiooni levitamine

vahendajale/ edasimüüjale ja suhted välispressiga

• Eesti kui reisisihi tutvustamiseks korraldatakse prioriteetsetel sihtturgudel infopäevi välispressile ja

reisikorraldajatele. Neile edastatakse regulaarselt uudiskirju ning korraldatakse pressireise

Eestisse. Toodete/teenuste/regioonide esindajatel on võimalik olla kaasatud eeltoodud üritustele läbi uudisinformatsiooni pakkumise ning pressireiside korraldamiseks eripakkumiste tegemise EAS-le. Tehtud pakkumistest tehakse valik vastavalt konkreetse sihtturu prioriteetsusastmele, neile

pakutavatele tooterühmadele ja teemadele, samuti lähtutakse sellest, mida antud sihtrühmadele on eelnevalt pakutud.

Eesti turismivõimalusi tutvustavad messid ja üritused

• Võimalus osaleda eksponendina Eestit kui reisisihti tutvustavatel ühispindadel ja üritustel.

Tavapäraselt on üritusel võimalus tutvustada oma tooteid/teenuseid/regioone valmis kujundusega ja ette antud formaadis. Osalemise tasud sisaldavad minimaalseid osalemise ette valmistamise ja inventari rendiga seotuid kulusid. Kontaktide loomiseks ja arendamisteks vajalikud eelnevad ja

järeltegevused tuleb kõikidel eksponentidel teostada iseseisvalt.

B. Eesti turismitoode sihtturgudel müügis piisavalt.

toote müük ja turustamine

sihtturule ja sihtturul • Eesti kui reisisihi tutvustamiseks loodud infomaterjale on võimalik vastavalt nende eesmärgile

kasutada oma müügiedendustegevuste materjalide täiendamiseks või neile lisamiseks. Üldjuhul on

need materjalid mõeldud potentsiaalses turistis Eesti kui reisisihi vastu huvi äratamiseks, mitte praktilise infomaterjalina juba sellele, kes on reisiostu otsuse Eesti kasuks teinud.

• Veebilehe visitestonia.com spetsialistisektsioonis pakutakse võimalust oma partnerite ja huviliste

lisamiseks uudiskirja mailinglistidesse, selleks, et nad tulevikus muutuksid automaatselt informatsiooni levitamine vahendajale/ edasimüüjale ja suhted välispressiga kliendirühmaks.

Turismiettevõtjate ja kolmanda

sektori turundustoetusprogrammi toetused.

C. Eesti turismitoote kohta on informatsioon sihtturgudel kättesaadav.

toote info visitestonia.com/puhka-eestis.ee veebis ja muudes

infokanalites

• Kõikide EAS poolt Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks tehtavate tegevuste raames tutvustatakse intensiivselt kodulehekülgi visitestonia.com ja puhkaeestis.ee, seega on eriti oluline,

et toote/teenuse/regiooni kohta leiduv informatsioon oleks seal asjakohane.

• Eestit kui reisisihti tutvustavate kampaaniate toimumise ajal info ja tootepõhiste eripakkumiste

kuvamine selle jaoks kujundatud eriveebides.

Turismiinfosüsteemi programm.

D. Eesti turismitoode on olemas sihtturu jaoks piisavas valikus ja mahus

toote koostamine ja arendamine Turismiettevõtjate ja kolmanda sektori tootearendustoetused.

Pakkumine


TEGEVUSKAVAD

A. SOOME

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Soomlaste välisreiside sihtkoht nr.1.

• lähedal/ lihtne tulla;

• sõbralikud inimesed;

• hea hinna-kvaliteedi suhe;

• teadlikkus Eestist kõrge

• lai olemasolev tootevalik: lühipuhkus Tallinnas või mõnes teises linnas,

ostuturism, üritusturism, mõisaturism,

karavani- ja autoturism, perepuhkus,

füüsiliselt kerge aktiivne puhkus, SPA ja tervisepaketid

• Baltikumi ringreisi alustamine Eestist

• Keelebarjäär puudub

• Mitu soomekeelset veebiväljundit peale visitestonia.com

• Soomlastele suunatud ürituste olemasolu

• Karavani- ja autoturismi teenuste

olemasolu

• Laevaühendused Helsingist – 28 päevas

• Lennuühendused Helsingist – 49 nädalas

• Eestisse reisimist eeloleval kolmel aastal peavad tõenäoliseks 56% Soome elanikkonnast (24% Eestis mittekäinutest).

• Turismiinfrastruktuur ei ole piisavalt arenenud;

• Uute atraktiivsete toodete vähesus

• ebapiisav teadlikkus vähemkülastatud regioonidest;

• peredele sobivate toodete vähesus

• visitestonia.com ei ole atraktiivne ja esimene valik info saamiseks

• tootepõhise informatsiooni vähesus

• tegelemine olemasoleva kitsa sihtrühmaga - enamasti korduvreisijad

• noortele sobivate toodete vähesus

• esmakülastajate vähene lisandumine

• turistid peamiselt Lõuna-Soome lään, vähemal määral Ida- ja Lääne-Soome läänid.

• Kõrgema keskklassi negatiivne hoiak olemasoleva sihtrühma suhtes

• Teeninduse tase on langenud

• Liiga SPA toote keskne sihtrühm

VÕIMALUSED OHUD

• Lai sihtgrupp 34-64.

• Arenev väikesadamatevõrgustik

• Eesti lähedus, Tallinna vanalinn, soodsad hinnad.

• 10% soomlasi käib Eestis organiseeritud

grupireisil, 45% kasutab paketihinnaga reisi (laevapilet+majutus).

• Uus laevaühendus Kotka-Sillamäe

• Kopteriühendus Tallinna-Helsingi vahel

• Keskklassi tähelepanu tõmbamine

kvaliteettoodetega

• Visitestonia.com keskkonna arendamine

• Seoses hindade tõusuga pole Eesti enam nii atraktiivne kui varem (madalatele hindadele

orienteeritud sihtgruppide hulgas).

• hinna-kvaliteedi suhe

• EURO tulek

• Lähinaabrid on konkurendid

• Jätkuv teenindustaseme langus ja teenindajate suhtumine võimendab

negatiivset imagot

• Olemasoleva sihtgrupi kadumine ja uut sihtgruppi ei lisandu


Tegevuste teemad:

Turule pakutavad Eesti

turismitooted:

2008 Puhkus looduses

Puhkus maal

Mõisaturism

Karavani- ja autoturism

Üritusturism Füüsiliselt kerge aktiivne

puhkus

Perepuhkus

2009 Puhkus linnas Puhkus maal

Linnapuhkus Ostuturism

Mõisaturism

Karavani- ja autoturism Üritusturism

Perepuhkus

2010 Puhkus maal

Puhkus tervise heaks

Mõisaturism


Üritusturism Perepuhkus Spa toode ja

tervisepaketid

Sihtrühm: 1) 45-64a.

2) 35-44a. 3) 18-34a

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Soome


2008 5

2009 5

2010 5


2008 20

2009 15

2010 15


2008 50

2009 30

2010 30


2008 -

2009 1

2010 1

Tootetutvustusreis sihtturgude reisikorraldajatele

2008 1

2009 1

2010 1

Pressireis sihtturgude ajakirjanikele

2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 2

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 -

2010 1


B. ROOTSI

TUGEVUSED NÕRKUSED

• geograafiline lähedus – Tallinn on

Stockholmi lähim pealinn.

• Soodne hinnatase

• Eestist huvitatud maksujõuline

vanusegrupp: üle 50 a.

• Head ja kvaliteetsed transpordiühendused

• Eesti tuntus jätkuvalt väga väike

• Jätkuv negatiivne maine Rootsi elanikkonna seas

• Eesti on reisisihina ebapopulaarne ning reisiinfot Eesti kohta on vähe.

• Eestisse reisimisest huvituvad rohkem need, kes on Eestis käinud, kuid nende arv on

Rootsi elanikkonnas väga väike.

• Atraktiivsete toodete vähesus – arvamus, et

peale Tallinna pole midagi muud Eestis vaadata/teha

• Arvamus, et Eesti on nö ebaedukate inimeste sihtkoht, kus puuduvad eksklusiivsed ja

trendikad tooted - „sihtkoht vaestele“

VÕIMALUSED OHUD

• 22% inimesi peab potentsiaalseks Eestisse reisimist järgmise kolme aasta jooksul

• Populaarseimad turismitooted: mitmepäevane laevareis Tallinna; Balti

ringreis; spa-puhkus;

• 15% Rootsi turistidest käib Eestis

organiseeritud grupireisil, 40% kasutab paketihinnaga reisi (laev v. lend+majutus).

• Golfi-toote turundamine – üks populaarsemaid reisiajendeid Rootsis

• Korraliku rootsikeelse veebi olemasolu ja teemapõhiste trükiste valmistamine

• Tänu tihedale lennuühendusele on potentsiaali konverentsiturismil

• Eestiga seotud tuntud inimeste olemasolu Rootsis (Ilon Wikland)

• Hinnataseme jätkuv tõus

• maine jätkuv paigalseis või alanemine

• Naaberriikide üliaktiivne turundus (hea näide Läti)

• EURO tulek ja seeläbi hindade kasv.


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus tervise heaks

Puhkus looduses

SPA toode ja tervisepaketid

Ilutooted

Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus

Loodusturism

2009 Puhkus linnas Linnapuhkus

Üritusturism Perepuhkus

2010 Puhkus looduses

Puhkus maal

Füüsiliselt kerge aktiivne

puhkus

Loodusturism Perepuhkus

Sihtrühm: Keskealised, kultuuri- ja ajaloohuvilised inimesed, terviseturistid.

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Rootsi


2008 4

2009 5

2010 4


2008 15

2009 15

2010 15


2008 30

2009 40

2010 30


2008 1

2009 2

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 -

2010 1


C. VENEMAA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Keelebarjääri ei ole

• u 50% Peterburist, 40-45% Moskvast ning 5-7% Pihkva piirkonnast.

• Külastajate arv pidevalt kasvab

• hooajaliselt kõige ühtlasemalt jaotunud

• aastavahetusreisid

• ööbis 67% Tallinnas, 11% Ida-Virumaal, 4,4%

Pärnus ning 3,8% Tartus.

• 2/3 Venemaa turistides tutvub Eestis vaatamisväärsustega iseseisvalt, ligi 60% matkas

või viibis looduses, 1/3 käis muuseumites või

näitustel ning 1/3 käis kultuuriüritustel.

• 17% Peterburi elanikke külastas Eestis viimase 10 a jooksul (25-44a)

• huvitavaid vaatamisväärsused, ajaveetmisvõimalused, turvaline, hea infra ja hinna-kvaliteedi suhe

• üle 40 % planeerib Eestis ringreisi, spaatooteid, lühipuhkust Tallinnas ning auto-, bussiringreise ja

maapuhkust.

• Huvitavad looduskaunid kohad, arhitektuur, kultuurisündmused, muuseumid, aktiivsed

harrastused ja meelelahutus.

• Infot soovivad saada reisifirmadest, internetist ja

reisiraamatutest.

• Rongiühendus Peterburg-Tallinn ning Moskva-Tallinn 7xnädalas.

• Bussiühendus mitmeid kordi päevas Peterburg-Tallinn, Tartu, Pärnu jne

•

• ¾ Venemaa turistidest ööbib tasuta majutuses (külastades tuttavaid ja

sugulasi).

• Ainult 13% külastajatest on siin aastas esmakordselt

• 44% on peamine eesmärk külastada sugulasi-tuttavaid

• Moskvalastest on viimasel kümnel aastal Eestis käinud vaid mõni %.

• 11% Moskva ja 12% Peterburi elanikest peab tõenäoliseks Eestisse puhkusereisile

tulekut

• Lennuühendus Moskva-Tallinn on 3xnädalas (Estonian Air), mis ei ole piisav

• Aastavahetusel ebapiisav

transpordiühendus

VÕIMALUSED OHUD

• Esmakülastajate arv kasvab aasta aastalt.

• Venemaa elanike välisreiside arv suurenes 2006 a 29%

• Kõige enam reisivad 20-45 a

• Üle 70% Venemaa välisreisidest teevad Moskva elanikud.

• Eesti liitmine Shengeniga avab täiesti uued sihtgrupid ja leevendab viisa saamisega seotud

negatiivseid hoiakuid.

• Huvi ühendada Eesti reis Soome või Rootsi

külastamisega

• Shengeniga liitudes saab suurendada Peterburi

elanike külastusi – neid informeerida Schengenist.

• Teavitada ja varustada reisikorraldajaid toodetepõhiste neile suunatud materjalidega

• Töötada välja pühade puhkepakette

• Sugulaste/tuttavate külastajat külastajale läheneda kui siseturistile

• Pakkuda Moskvalastele neile suunatud „luksus” – linna-, ostu-, ürituspuhkust

• Puhkusereis Baltikumi mitte Eestisse

• Venemaa turistide ööbimised Eestis, Leedus ja Rootsis on enam-vähem võrdne

• Soomes on Venemaalt pärit turistide ööbimisi pea 4x rohkem.

• Eesti üldine maine on madal - propaganda

• Läti ja Leedu tegevus tekitab konkurentsi


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus linnas

Puhkus maal

Linnapuhkus

Ostuturism Üritusturism

Autoturism

Perepuhkus

2009 Puhkus tervise heaks Puhkus maal

SPA toode ja tervisepaketid Üritusturism

Autoturism

Perepuhkus

2010 Puhkus tervise heaks Puhkus maal

SPA toode ja tervisepaketid Üritusturism

Autoturism

Perepuhkus

Sihtrühm: 25-44; Peterburg ja Moskva

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Venemaa


2008 8

2009 7

2010 7


2008 30

2009 30

2010 30


2008 60

2009 60

2010 60


2008 1

2009 -

2010 -


2008 2

2009 2

2010 2


2008 2

2009 2

2010 2

Infopäev sihtturul

2008 2

2009 2

2010 2

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 1

2010 -


D. SAKSAMAA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Saksa turist reisib aktiivselt üle Eesti

• Vanem sihtrühm (55+) on majanduslikult

kindlustatud ja kvaliteeti hindav.

• Mitmekesiste turismitoodete tarbija (eriti

loodus- ja aktiivne puhkus)

• (Linna)Turist kultuurist ja ajaloost huvitatud

• Enamus reisikorraldajaid omab Eestit oma

tooteportfellis

• Eestis on huvitavad ajaveetmisvõimalused ja

vaatamisväärsused (Saksamaa turistid on

Eestis teretulnud)

• Eestil on Saksa meedias positiivne kuvand

(uuenduslik, julge ja ettevõtlik riik)

• Kasvanud on individuaalreisijate arv (45%

otsib infot netist), lisaks huvigrupid

(ühingud/klubid).

• 2006 a. taasavati Rostock-Helsinki-Tallinn

laevaliin

• 2007. a taasavati Hamburg-Tallinn lennuliin

• Hästi toimiv Hamburgi taustakontor ja Berliini

tänavakontor

• Hooajalisus (mai-september).

• Baltikumi mõiste (Eesti ei ole sakslase

teadvuses eraldi sihtkoht, vaid üks osa

Baltikumist)

• Ida-Euroopa negatiivne imidz (NSVL,

mahajäämus, ebaturvalisus)

• Eesti tuntus regiooniti erinev (Põhja-

Saksamaal suurem kui Lõuna-Saksamaal,

turismiinfo raskesti kättesaadav).

• Kitsas sihtgrupp (noortemate ja

incentive/konverentsi sihtrühmadega pole

varasemalt eraldi tegeletud)

• Puudulik turismiinfrastruktuur ja

transpordiühendused (2006-2007

vähenenud: Berliin-Tallinn 7xnädalas (talvel

4x nädalas) (EasyJet), Frankfurt-Tallinn

11xnädalas (Lufthansa, Estonian Air),

Hamburg-Tallinn 3xnädalas (Estonian Air).

• Puudulik ja ebaatraktiivne kodulehekülg (ei

ole tootepõhine)

• Hinna-kvaliteedi suhe pole paigas.

• Reisibürood e. vahendajad ei tunne sihtturgu

• Reisikorraldajate Eesti tooteportfell on kitsas

• Puuduolevad tootepõhised trükised (nt

aktiivne puhkus, jalgrattakaardid).

VÕIMALUSED OHUD

• Eestil on Saksa turistile pakkuda laia

tootevalikut, et tagada pikem reisikestvus

(kogukulutustelt välisreisidele on Saksa turist

esimesel kohal)

• Kõige rohkem teevad puhkusereise

välismaale Nordrhein-Westfaleni, Baierimaa,

Baden-Württembergi ja Alam-Saksimaa

elanikud. 2008 a. lisandub 3x nädalas

Estonian Air lennuühendus Müncheniga

(Baierimaa). Võimalusel lennuühenduse

avamine Düsseldorfist (Nordrhein-

Westfalen).

• Kõige olulisemad infoallikad on reisiraamatud

ja reisifirmad. Eesti ja Baltikumi kohta on

ilmunud (Reise KnowHow „Estland“, DuMont

„Baltikum“, ADAC „Baltikum“, GeoSpecial

„Baltikum“, ADAC Reisemagazin „Baltikum“)

ja ilmumas põhjalikke reisijuhte (DuMont

„Estland Reisetaschenbuch“, Marco Polo

„Estland“)

• Puhkusereisid välismaale on vähenenud ning

asendatud reisimisega Saksamaal.

• Ida-Euroopas on hind-kvaliteet suhtes

tugevad konkurendid (St. Petersburg, Poola,

Tshehhi jne).

• Air Baltic‘ul on tugev liidripositsoon

lennuühenduste osas Saksamaalt Lätti ja

Leetu. Puudulikud odavlennuühendused

Saksamaalt Eestisse (noored sihtrühmad eriti

hinnatundlikud)

• Inflatsioon on andnud konkurentidele eelise.


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus linnas

Puhkus looduses

Linnapuhkus

Loodusturism


puhkus

Kultuuripuhkus

2009 Puhkus looduses Puhkus maal

Karavani ja autoturism

Mõisaturism

Loodusturism


puhkus

Kultuuripuhkus

2010 Puhkus maal

Puhkus linnas


Mõisaturism

Linnapuhkus

Sihtrühm: 55+, 25-44

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Saksamaa


2008 6

2009 6

2010 7


2008 25

2009 20

2010 20


2008 70

2009 50

2010 60


2008 -

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 2


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 3

2009 2

2010 2

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 -

2010 -


E. NORRA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• geograafiline lähedus – lühike lennuaeg

• Soodne hinnatase

• Eestist on eelkõige huvitatud maksujõuline vanusegrupp - üle 50 a.

• Head ja kvaliteetsed lennuühendused 18 x nädalas

• Eesti positiivne imago norrakate hulgas

• Vaid veerand Norra turistidest reisib mööda Eestit ringi – Tallinna kesksus

• Lähemal kolmel aastal peab tõenäoliseks Eesti külastamist kuni 14% elanikkonnast ning

mittetõenäoliseks koguni 49% elanikkonnast.

• Vähene teadlikkus Eesti turismivõimalustest

• Norra reisikorraldajad peavad Eestit konverentsipaigana atraktiivseks väiksema eelarvega firmadele

• Norra reisikorraldajad hindavad Eesti potentsiaali preemiareiside sihtkohana väga

madalaks.

VÕIMALUSED OHUD

• Eestil on potentsiaali konverentsisihtkohana tänu sagedaste lennuühenduste

olemasolule.

• Norralaste kulutused reisimisele kasvasid 2006.aastal 12%.

• Populaarsed on linna-, spa- ja ökoturismitooted

• Sihtkohtade eelistusi määravad üha enam

odavlennuliinid.

• Norra elanik teeb aastas keskmiselt 2,2 pikemat puhkusereisi.

• Infot otsitakse valdavalt internetist.

• Välismaale reisivad eelkõige Ida-ja Lõuna-Norra elanikud (head transpordivõimalused

Oslo lennujaama kaudu).

• Balti riikide hulgast on Eesti populaarseim.

• Tutvuvad vaatamisväärsustega omal käel.

• Eestit sihtkohaks valima motiveerib Tallinna vanalinn, kultuur ja ajalugu ning soodsad

hinnad.

• Reisiotsust tegema mõjutab soodne pakkumine, norrakad broneerivad reise

väga palju iseseisvalt.

• Aastast 2004 kasvab Eestis kiiresti Norrast

pärit Spa-turistide arv (21% turistidest).

• Ei ole hooajalised turistid

• ööbimised koonduvad peamiselt Talinnasse, Pärnusse ja Ida-Virumaale

• Populaarseimad sihtriigid on Vahemeremaad.

• 2006.aastal kasvas Norra turistide arv Lätti hüppeliselt seoses uute lennuliinide

avamisega.

• Norralaste arvates on Läti, Leedu ja Eesti

omavahel otseselt konkurendid (kaudselt Tšehhi, Ungari, Poola). Valik sihtkohtade

vahel tehakse juhuslikult, sõltuvalt parimast

hinnapakkumisest.

• Norra reisikorraldajate arvates on Riia majanduslikult paremini arenenud kui Tallinn.


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus linnas


Linnapuhkus

SPA toode ja terviseturism Perepuhkus

2009 Puhkus linnas


Linnapuhkus

SPA toode ja terviseturism

Perepuhkus

2010 Puhkus maal Autoturism

Perepuhkus

Sihtrühm: Keskealised, maksujõulised, kultuuri- ja ajaloohuvilised inimesed;

terviseturistid.

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Norra


2008 4

2009 4

2010 4


2008 15

2009 15

2010 15


2008 30

2009 30

2010 30


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 -

2010 1


F. SUURBRITANNIA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Eelistatuim toode on linnapuhkus, mistõttu vähem hooajaline turist.

• Eestiga seonduvad eelkõige märksõnad: sõbralikud inimesed, Tallinn, kultuur, uus ja

huvipakkuv sihtkoht.

• Nõustutakse väidetega, et turistid on Eestis

teretulnud ning Eestis on huvitavad vaatamisväärsused ja

ajaveetmisvõimalused.

• London-Tallinn kuni 16 lennuühendust nädalas (Estonian Air ja EasyJet)

• Pea pooled Suurbritannia turistidest külastavad reisi jooksul ainult Eestit. 40% külastavad reisi jooksul Eestit ja Soomet.

• Üle 70% Eestis ööbivatest Suurbritannia turistidest korraldab oma reisi reisibüroo

vahenduseta.

• Uued lennuliinid Suurbritannia-Eesti lisandusid viimati aastal 2005. Turistide kasv

peatunud.

• Turismiinfo halvasti kättesaadav

• Puudulik Eesti turismiinfrastruktuur ja

transpordiühendused.

• Visitestonia.com inglisekeelne keskkond on nõrk

• Tootepõhine turismiinfo väga puudulik

VÕIMALUSED OHUD

• Eestisse reisimisest on huvitatud või väga

huvitatud 18% elanikkonnast (sh Eestis käinutest 61%)

• Keskmisest veidi rohkem pakub Eestisse reisimine huvi meestele ning kõrgema

hariduse ja sissetulekuga inimestele

vanusegruppides 25-34 a ja üle 55a: mitmekülgsed city break teenused.

Eripakkumised linnapuhkuseks.

• Reisimisele tehtud kogukulutuselt on Suurbritannia elanikud maailmas kolmandal

kohal: Eesti võimaluste/eripära teadvustamine (kultuur, ajalugu, loodus).

• Pooled Suurbritannia elanike välisreisidest broneeritakse interneti teel: info levitamine

lõpptarbijale võimalikult erinevates

kanalites, toodete tutvustamine erinevatele sihtrühmadele tootepõhiselt.

• Põhjamaadesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse reisinutest 26% on pärit

Londonist ning 60% Inglismaa muude

piirkondade elanikud: lennusageduste

lisamine Londoni liinile, lennuühenduse avamine Edinburghist/ Glasgowst,

Manchesterist/ Liverpoolist, Newcastle'st.

• Brittide reiside arv on viimastel aastatel

kasvanud põhiliselt odavlendudega tehtavate reiside arvelt

• Seoses odavlennufirmadega on pidevalt vähenenud reisipakettide kasutamine.

Põhjamaadesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse

sõidetakse valdavalt omal käel. Läti on siinkohal tugevdanud oma

konkurentsipositsiooni viimasel kahel aastal

just lennuliinide lisamisega

• Suurbritannia elanike puhkusereisides üle poole tehakse Vahemeremaadesse (Hispaaniasse 30% kõigist välisreisidest).

• Halvenev Eesti hinna-kvaliteedi suhe, mis annab konkurentsieelise teistele Ida -Euroopa

riikidele (nt Tshehhi)


Tegevuste teemad:


turismitooted:


Üritusturism

2009 Puhkus linnas

Linnapuhkus

Üritusturism

2010 Puhkus looduses Loodusturism

Innustusreisid

Sihtrühm: 25-44, 45-54

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Suurbritannia


2008 4

2009 4

2010 4


2008 15

2009 15

2010 15


2008 30

2009 30

2010 30


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 1

2010 -


G. LÄTI

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Mitmekordsed külastused

• Suur teadlikkus

• Sarnane kultuur

• Lähedus

• Hinnad odavamad

• äriline seotus

• Lai sihtgrupp (25-44)

• Külastustel pole hooajalisust

• läbivad mitmeid maakondi

• lai toodete tarbimise huvi (loodus, spa, arhitektuur, linnapuhkus jne)

• peavad turvaliseks

• hea transpordiühendus (lennuliin Tallinna,

Kuressaarega, buss, laevaliin)

• pole regioonilist eelistust Eestisse reisimisel

• kõrge rahulolu seniste reisidega

• Saarte ja mägede (Munamägi, Kuutsemägi) olemasolu

• Käiakse palju oma transpordiga ja

organiseeritud bussireisidega

• Kasutatakse palju odavaid majutusi

väljaspool Tallinna ja aastaringselt

• Väike kulutamine

• Palju 1 päeva reise

• ööbimised sugulaste juures

• peamiselt kasutatakse odavaid majutusi

• ei ole läti keelset infokanalit

(visitestonia.com), erinevaid trükiseid

• TIKi puudumine Lätis

•

VÕIMALUSED OHUD

• suurenevad ööbimised majutusasutustes

• Sissetulekute kasv

• suur % lätlastest pole veel Eestis käinud

• suur % plaanib Eestisse 3 lähima aasta jooksul tulla

• suhtlus vene keeles

• kergesti ja kiiresti mõjutatavad

• hooajalisus reisimisel suureneb (suvekuud)

• peetakse kalliks turismiteenuste hinna-kvaliteedi suhet

• Eesti turismiinfrastruktuuri ei peeta heaks

• palju Eestis käidud, muutub igavaks, uute toodete puudus

• rohkem käiakse Leedus ja teatakse et seal on odavam

Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus looduses Puhkus linnas

Linnapuhkus Üritusturism

Loodusturism



Üritusturism

Perepuhkus

2010 Puhkus maal Autoturism Perepuhkus

Sihtrühm: Olemasolev 25-44 aastased, uuena 50-60 aastased


Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Läti


2008 2

2009 2

2010 2


2008 10

2009 10

2010 10


2008 1

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 -

2009 -

2010 1


H. POOLA, LEEDU

TUGEVUSED NÕRKUSED

Poola

• suur % puhkusreise

• suureneb huvi Eesti vastu

• suureneb pidevalt ööbimiste arv

• hea transpordiühendus (lennuk, bussid)

• autoga reisimisel külastab mitut maakonda

• reisijad kindlatest regioonidest

Leedu

• Eesti reiside arv aasta-aastalt kasvanud

• lähedus

• lai sihtgrupp (25-44 aastased)

• suur huvi Eesti vastu (ka meedias)

• suur äriline seotus, tihedad reisid

• pole hooajalisust reisimisel

• korduvad külastused

• lai turismitoodete tarbimine (linnapuhkus,

loodus, arhitektuur, meelelahutus jne)

• Tugev transpordiühendus (lennuliin, bussiühendus mitmest linnast)

• Kiire piiriületus, kaob piirikontroll

• kõrge rahulolu seniste reisidega

• eelistuseks saared

• suhteliselt suur kulutamine

Poola

• peamiselt 1 päevased reisid naaberriiki (Saksamaa)

• väike osa elanikkonnast reisib (suur

klassivahe)

• puuduvad poolakeelsed infokanalid, trükised

• teadlikkus madal

• puudub ülevaade turust/käitumisest

• ainult 3% reise Skandinaavia riikidesse

• keelebarjäär

Leedu

• välisreise Skandinaaviasse teeb suhteliselt väike osa jõukamast elanikkonnast

• väike osa reisidest Eestisse

• ööbimised sugulaste juures

• regiooniline Eestisse reisimise eelistus

• ei ole leedukeelset infokanalit, erinevaid

trükiseid

• puudub ajakohane ülevaade Leedu turust (käitumisest)

VÕIMALUSED OHUD

Leedus ja Poolas kasvab elanikkonna hulk, kes teeb

välisreise.

Poola

• suureneb kevad-sügis reisid

Leedu

• suurenev sissetulek

• ööbimiste arvu iga aastane suurenemine

• suur venekeele oskus

• suur % plaanib lähiajal külastada Eestit

Leedus ja Poolas teeb välisreis suhteliselt väike osa

elanikkonnast

Poola

• peamiselt hooajaline külastamine (suviti)

• kultuuri/harjumuste erinevus

Leedu

• väike % puhkusereise

• suureneb suvine hooajaline reisimine

• uute toodete puudus


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus linnas

Puhkus looduses

Linnapuhkus

Üritusturism Loodusturism


puhkus Perepuhkus


Üritusturism

Perepuhkus

2010 Puhkus maal Autoturism Perepuhkus

Sihtrühm: Leedus 25-44 aastased, 45-60 aastased

Poola eeldatav 30-45 aastased

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010:

Poola Leedu


2008 1 1

2009 3 1

2010 3 1


2008 5 10

2009 15 10

2010 15 10


2008 20 -

2009 30 -

2010 30 -


2008 - -

2009 1 -

2010 1 -


2008 - 1

2009 1 1

2010 1 1

Infopäev sihtturul

2008 1 -

2009 1 -

2010 1 -


2008 - -

2009 - -

2010 - 1


I. ITAALIA, PRANTSUSMAA, HISPAANIA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Eesti on uudne reisisiht.

• Vähesest teadlikkusest tingituna puudub Eestil negatiivne kuvand.

• Huvi ajaloo, kultuuri ja arhitektuuri vastu

• Eestit oma puhkusesihtkohaks valima motiveerib eelkõige: Tallinna vanalinn;

sõbralikud inimesed; Eesti ei ole veel

massiturismi sihtkoht (huvitav neile, kes otsivad uusi sihtkohti).

• Balti riikidel on hinnaeelis võrreldes Põhjamaade ja Venemaaga.

• Eestist kui reisisihist peamiselt huvituvad sihtrühmad: 40-70 a. (eelkõige ringeisid);

30-40 a. (linnareisid v. aktiivne/romantiline

puhkus).

Hispaania

• 2006 aastal avas Estonian Air Barcelona-

Tallinn lennu.

• Eestist peamiselt huvituvad sihtgrupid on nõudliku maitsega 1-päevased Tallinnasse

Helsingi kaudu, Baltikumi ringreisijad

rendiautoga ja bussiga

• Eriti uus ja huvitav sihtkoht

Itaalia

• Estonian Air Milano-Tallinn otselennuühendus

• Võrreldes Läti ja Leeduga tundub Eesti Itaallastele kaasaegsem ning asjaajamine

paremini organiseeritud.

• Veerand Itaalia puhkuseturistidest kasutas

Eestisse reisimiseks reisipaketti, 20% broneeris reisiteenuseid reisibüroo

vahendusel, ülejäänud reisisid iseseisvalt.

• Helsingi lähedus – 60% saabub Soome kaudu

Prantsusmaa

• 15-20% turiste külastas reisi jooksul ainult Eestit, ülejäänud külastasid samal reisil veel

teisi lähiriike

• U 50% broneerib ise oma reisi

• U 25% kasutab reisipaketti

• U 25% ostab mõned teenused reisibüroolt

• reisikorraldajate arvates on Eesti omapärane riik, kus on näha nii

Põhjamaade, Venemaa kui ka Saksamaa mõjutusi.

• Majutatud turistide arv aastal 2006 ei kasvanud, küll on minimaalselt kasvanud

viibimise kestvus.

• Turistide arvu kiire kasv toimus Eesti Euroopa Liiduga liitumisel, kuid peatus aastal 2006. Sama kõigi uute EL riikide puhul.

• Peamiseks takistuseks peetakse Eestisse kohale jõudmiseks kuluvat aega tänu

viletsatele lennuühendustele.

• Odavlendude puudumine

• Reisifirmade ja elanikkonna väga madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eestist

räägitakse meedias väga harva, vähe turismiinfot ja reisijuhte.

• Eesti ei eristu teistest Balti riikidest;

• Peale Tallinna ei teata Eestis midagi

vaatamisväärset – tootevalik on kitsas.

• Reisikorraldajad pakuvad ainult ühiselt kolme Balti riigi pealinna ringreise

• keelebarjäär

Hispaania

• Hispaanlaste ööbimistest on valdav osa

Tallinnas, 87%.

• Eesti ja Hispaania vahel on ainult kolm otselendu nädalas ja teadlikkus lendudest on

madal. Põhilisest välisreiside alguspunktist

Madriidist puudub otseühendus Tallinna.

• Reisikorraldajate poolt pakutakse peamiselt Baltikumi pealinnade ringreisi ning Eesti reiside valikut ei plaanita laiendada.

• Hispaania keelse info puudumine

Itaalia

• Itaallaste ööbimistest valdav osa on Tallinnas

(87%).

• Umbes 15% Itaalia turistidest külastab ainult Eestit. Veidi üle kolmandiku Lätit ja Leedut.

• Eesti ja Itaalia vahel on ainult kolm otselendu nädalas Milano-Tallinn, otselennuühendus

Rooma-Tallinn ainult kaks suvist otselendu

nädalas.

• Itaallastele pakuvad Eestis vähem huvi kruiisid ning ringreisid rendiautoga.

Prantsusmaa

• Pariis-Tallinn lennuühendus kuni 4xnädalas

(Estonian Air).


VÕIMALUSED OHUD

• Reisikorraldajate sõnul on vaja tõhustada info levikut – eelkõige trükimaterjalide näol

kuna internetti ei kasutata esmase

infoallikana. Visitestonia.com ka

sihtkeeltes.

• Eestist huvituvad peamiselt need, kes on populaarsemates sihtkohtades juba käinud.

• Reisivad vanemad inimesed: pigem grupireis ja nooremad: pigem

individuaalreis

• Toodetest teavitamine – city-break koos autorendiga läbi Baltikumi, muu Eesti

Hispaania

• Suureneb reiside arv Lääne- ja Põhja-Euroopasse.

• Välisreisidest 17% teevad Madriidi regiooni elanikud, 16% Andaluusia elanikud, 15 % Kataloonia elanikud.

• Hispaaniast teevad välisreise mõnevõrra rohkem nooremad sihtgrupid 25-34.

• Kasutada ära rohkeid pühasid

Itaalia

• Kolmandik Itaallaste välisreise korraldatakse reisifirma vahendusel, kolmandik otse

teenusepakkuja kaudu broneerides ja

veerand ilma eelnevalt broneerimata.

• Välismaale reisivad kõige aktiivsemalt Põhja-Itaalia (Lombardia) elanikud, järgnevad Kesk-Itaalia (Lazio/Rooma).

• Kõige rohkem teevad Itaaliast välisreise 25-44 aastased itaallased. Eestist kui reisisihist

võiks eelkõige huvitatud olla keskmise ja

kõrgema sissetulekuga 35-40 aastased ja

vanemad inimesed.

Prantsusmaa

• Tänu odavlennuühenduste arenemisele kasvavad Prantsusmaa elanike Euroopa-

sisesed reisid kiiremini kui kaugreisid.

• Prantsusmaa elanikest reisivad välismaale kõige enam Pariisi ja seda ümbritseva

regiooni elanikud. Jagunedes

vanusegruppide vahel suhteliselt võrdselt, mõne võrra vähem 35-44 aastased.

• Reisieelistusi mõjutab odavlennuliinide areng.

• Eestit peetakse Läti ja Leeduga sarnaseks: need on kolm väikest riiki, milles on kõigis

ainult üks märkimisväärne turismiatraktsioon – ajalooline pealinn.

• Põhja-Euroopasse reisivad Lõuna-Euroopa elanikud traditsiooniliselt väga vähe kuna

teadlikkus on väike ja siia sõitmine on kallis.

• Eesti hindade tõus ja teeninduskvaliteedi langus

Hispaania

• Pikkadest puhkusereisidest veerand tehakse augustis, teisel kohal on september.

• Balti riikidesse tehakse vaid 0,3% kõigist puhkusereisidest. Ida-Euroopa riikidest on

esikohal Tšehhi ja Ungari.

Itaalia

• Itaallaste puhkusereiside seas lisandub rohkem kaugreise kui Euroopa siseseid reise

• Põhjamaadesse tegid Itaallased 2006.aastal vaid 1,9% puhkusereisidest.

• Ligi 40% puhkusereisidest Eestisse tehakse augustis, populaarsuselt teine kuu on juuli.

Prantsusmaa

• Kõige rohkem käib Prantsusmaalt pärit turiste Leedus. Viimastel aastatel on olnud

Prantsusmaalt pärit turistide arvu kasv väga

kiire Lätis ja Leedus

• Majanduslangus


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008 Puhkus linnas

Puhkus maal

Linnapuhkus

Loodusturism Füüsiliselt kerge aktiivne

puhkus

2009 Puhkus linnas

Puhkus looduses

Linnapuhkus

Loodusturism Füüsiliselt kerge aktiivne

puhkus

2010 Puhkus linnas

Puhkus maal

Linnapuhkus


Sihtrühm: 40-70; 30-40


Itaalia Prantsus-maa

Hispaania


2008 3 4 3

2009 4 4 4

2010 3 3 3


2008 15 15 15

2009 15 15 15

2010 15 15 15


2008 30 30 30

2009 30 30 30

2010 30 30 30


2008 - 1 -

2009 1 1 1

2010 - - -


2008 1 1 1

2009 1 1 1

2010 1 1 1


2008 1 1 1

2009 1 1 1

2010 1 1 1

Infopäev sihtturul

2008 1 1 1

2009 1 1 1

2010 1 1 1


2008 - - -

2009 1 1 -

2010 - - 1


J. JAAPAN

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Reisivad madalhooajal (september-oktoober;

aprillis-mais).

• Palju ühepäevakülastajaid Helsingist

• Baruto (Eestlasest sumomaadleja) kuulsus Jaapanis

• Jaapani keisri visiit Tallinna 2007

• Tallinna Vanalinn

• Kultuur ja ajaloolised vaatamisväärsused – s.h. laulupidu

• Kvaliteetne söök

• SPAd

• Lühikesed vahemaad naaberriikidesse

• Eesti loodus

• Hotellide hea kvaliteet

• Puuduvad otselennuühendused

• Vähene teadlikkus Eesti kohta

• viibimine Eestis keskmiselt 2 ööd.

• Peamiselt viibitakse Tallinnas (89%)

• Pikk vahemaa

• külastatakse Eestit valdavalt pikema ringreisi osana.

• Keelebarjäär

• Kultuurilised erinevused

• Mittesobilik tootevalik

• Halb teenindus

• Jaapanikeelse info puudulikkus

• Luksuslike SPAde vähesus Tallinna lähistel

• Jaapanikeelsete giidide vähesus

• Puudub www.visitestonia.com jaapanikeelne osa lõpptarbijatele.

• SPAde kvaliteedi langus

VÕIMALUSED OHUD

• suurem reisikogemus –rohkem broneerivad teenuseid interneti teel.

• Hooajalisus puudub

• Euroopa reisidel külastab suurem osa jaapanlasi mitut riiki.

• ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsused, looduslikud

vaatamisväärsused, muuseumid ja ostud.

• Euroopasse reisimisest huvitatud üle 50-aastased naised ning 30-39-aastased naised.

• Visiteurope.com lansseerimine Jaapani turul

2007 sügisel

• Jaapani ühe suurima reisikorraldaja esinduskontor Tallinnas

• Unistavad pulmadest Euroopas

• Pikkade ja kallite Koolilõpureiside

populaarsus

• 13% elanikest on üldse reisinud

• Madalhooajal pakkuda soodsamaid hindasid,

kuna klient on hinnatundlik

• Toodete/teenuste kohandamine Jaapani külastajale – tekitab Jaapani turistides

suuremat huvi ja neil on Eestisse

turvaline/kindel tulla.

• Tšarter ja regulaarlennud Tokio-Tallinn

• Koostöös Läti, Leedu ja Stockholmiga teha ühiseid turundustegevusi võimalike

tšarterlendude reklaamimiseks.

• Ühepäevakülastaja 2päeva külastajaks ja 1

ööbimine Tallinnast välja.

• Ringreisi käigus pikendada Eestis viibimist

• Teenindusstandardite parandamine

• Jaapanikeelsete infoallikate arendamine

• Väheneb kaugreiside osatähtsus.

• Euro vahetuskurss Jeeni suhtes

• Puhkused on lühikesed ja korra aastas. Reisimiseks kasutatakse palju riigipühadega

kombineerimisel tekkivaid puhkeperioode

(aastavahetus, kuldne nädal, kevadpuhkus).

• Majanduslangus ja/või inflatsioon

• Soome tootevalik ja kohandatud tooted Jaapani turule

• Ühepäevakülastaja reisib Helsingist otse Peterburi.

• Otselennud Riiga või Vilniusesse


Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008

-2010

Puhkus linnas Linnapuhkus

Technical vistis

Sihtrühm: Kesk-ja pensioniealised kultuuri- ja ajaloohuvilised kvaliteet-turistid

Jaapanis üle 50 aastased naised ja 30-39 aastased naised.

Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: Jaapan


2008 4

2009 4

2010 4


2008 15

2009 15

2010 15


2008 30

2009 30

2010 30


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


K. USA

TUGEVUSED NÕRKUSED

• USA turistid on Eestisse saabumiste arvult 10.kohal.

• USA turistide Eestis viibimise kestvus pikenes 2006.aastal pikenes ligi 12%.

• USA turistide keskendumine suvekuudele on mõne võrra väiksem, kuna palju turiste

käib septembris ja mais.

• Umbes 95 000 USA reisijat käib Eestis ühepäevakülastajana, peamiselt

kruiisireisijad.

• USA turiste motiveerib Eestit oma reisisihina valima eelkõige: Tallinna

vanalinn ja soov tutvuda kultuuri ning ajalooga. Mõnevõrra mõjutavad ka

tuttavate soovitused.

• Positiivse hoiakuga Eesti ja Baltikumi suhtes. Eesti neist kõige tuntum.

• 2/3 USA turistidest reisis Eestisse omal käel. 22% reisipaketi vahendusel ning 14%

broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid.

• 72% USA turistidest ööbis Tallinnas, 8% Pärnumaal ning 6% Läänemaal.

• Vähene teadlikkus

• Valdav enamus ei ööbi Eestis – kruiisid

• Puuduvad otselennuühendused

VÕIMALUSED OHUD

• USA elanike Euroopa reisidest 4% tehti Ida-Euroopa riikidesse. Reisimine Ida-

Euroopasse kasvab kiiremini kui kasvab reisimine Lääne-Euroopasse.

• Enamus elab Tallinnas, Pärnus ja Läänemaal

• Mass müüb

• 8% USA turistidest on Eesti päritolu, 27% on siin tuttavaid või sugulasi.

• Ainult 22% elanikkonnast on kehtiv reisipass.

• EURO kasutuselevõtt, mille kurss on USA dollari suhtes ebasoosiv

Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008-

2010

Puhkus linnas Linnapuhkus Üritusturism

Innustusreisid

Sihtrühm: Kesk-ja pensioniealised kultuuri- ja ajaloohuvilised turistid


Väljundid ja tegevusmahud 2008-2010: USA


2008 4

2009 4

2010 4


2008 20

2009 20

2010 20


2008 50

2009 50

2010 50


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Infopäev sihtturul

2008 2

2009 2

2010 2


L. SISETURISM

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Keelebarjääri ei ole

• Lähedus

• Tuttav kultuurikeskkond

• Kiire reageerimise võimalus

• Olemas suure potentsiaaliga tooteid

• TIK võrgustik

• Lai tootevalik

• Eestikeelsete veebikeskkondade rohkus

• Halb teenindus

• Tooted ei eristu – ülestandardiseerimine

• Uudsete ideede vähesus

• Infrastruktuur – ligipääsetavus ühistranspordiga

• Kvaliteetsete toodete vähesus

• Spetsiifilise informatsiooni vähesus eesti ja vene keeles

• Toodete paketeerimise oskuse puudumine

• Venekeelse elanikkonna vähene teavitamine

• Veebikeskkondade ebaühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus

• Peredele sobivate toodete vähesus

• Vanuritele sobivate toodete vähesus

• Ettevõtjate vähene aktiivsus

VÕIMALUSED OHUD • Lihtne ligipääs

• Spetsiaalsed eripakkumised

• Uusi avastamata kohti

• Uute suure potentsiaaliga toodete arendamine

• Spetsiifilise informatsiooni kättesaadavus

• Lõpptarbija teavitamine Eestis puhkamise võimalustest läbi ajakirjanduse

• Investeeringud infrastruktuuri

• Majanduslangus ja/või inflatsioon

• EURO tulek

• Konkurents naaberriikidest

• Elustiili muutus

Tegevuste teemad:


turismitooted:

2008-

2010

Puhkus maal Puhkus tervise heaks

Puhkus looduses

Mõisaturism Üritusturism


Perepuhkus


Füüsiliselt raske aktiivne

puhkus: eeldab füüsilist ettevalmistust

Ökoturism

Loodusturism

SPA toode ja tervispaketid

Sihtrühm: 25-45 aastane linnas (peamiselt Tallinn) elav inimene, kes reisib perega või üksi. Nii eestlased kui ka Eestis elavad muulased



Siseturism SF Eesti

RE Siseturismi tuntuse suurendamine *


2008 3

2009 3

2010 3


2008 10

2009 10

2010 10


2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1

Kampaania sihtturul

2008 2

2009 2

2010 2


2008 1

2009 1

2010 1


M. INFOKANDJAD

Infokandjate valik uuendab EAS Turismiarenduskeskus lähtuvalt sihtturgudest ja sihtturule olulistest toodetest.

Trükiste peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge neile potentsiaalsetele turistidele, kes ei ole veel otsustanud Eestisse reisimise kasuks.

Trükiste valik koosneb kolmeastmelisest süsteemist:

1. üldinfo Eesti kui reisisihi kohta 2. näidismarsruudid Eestis ja Eesti kaart

3. üldinfo erinevate Eesti tooterühmade kohta

Praktilist reisi- ja kontaktinfot edastatakse turistidele või juba Eesti reisi otsuse langetanutele veebi

visitestonia.com ja puhkaeestis.ee vahendusel.


Trükiste risttabel koos keelevalikuga:

KEEL

Nimetus Eesmärk/sisu Formaat ESP ENG ITA JAP LIT LAT NOR POL FRA SWE GER FIN RUS EST

Eesti üldtutvustus

Peamised põhjused ja lühitutvusust üldiselt Eestist kui reisisihist (viie teema lõikes: puhkus linnas, puhkus

maal, puhkus tervise heaks, puhkus looduses ja teadmiste edendamine). Suunatud

potentsiaalsele turistile, kes ei ole veel teinud reisiotsust Eesti kasuks

ning tuttav siinsete võimalustega.

Lõppformaat: B5 4 lk kaaned+12 lk sisu,, 4/4 värvi

Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne, matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne

Fotod: 4/4 Klamberköide

x x x x x x x

Eestimaa reisijuht

Eesti reisijuht - kolm marsruuti koos

peamiste vaatamisväärsustega. Suunatud potentsiaalsetele

individuaalturistidele.

Lõppformaat: B5

4 lk kaaned+20 lk sisu,, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,

matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod: 4/4

Klamberköide

x x x x x x x x x x x x x

Eesti kaart

Eesti füüsiline kaart, mille tagumisel

küljel toodud välja kümme kõige suurema külastatavusega paika Eestis. Suunatud kõikidele

potentsiaalsetele turistidele.

Lõppformaat: Algformaat: A2, Värvid: 4/4 värvi

Materjal: paber Galerie Art Silk 130 g või samaväärne kokkuvoltimine: mõõtmed 14x29 cm

x x x x x x

Aktiivne puhkus

Vastava teema eripärasid ja

iseärasusi Eestis tutvustav brošüür. Mõeldud potentsiaalsele turistile esmase infoallikana. Konkreetse

kontaktinfo ja pakkumiste leidmiseks suunatakse lugeja veebi.

Lõppformaat: B5, 4 lk kaaned+8 lk sisu, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,

matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod 4/4

Klamberköide

x x x x x x x x x x x

Ilutooted x x

Incentive x x x x x x

Karavani- ja autoturism x x x x x x x x x x x x

Konverentsiturism x x x x x x x x x

Linnapuhkus x x x x x x x x x x x x x

Loodusturism x x x x x x x x x x

Mõisaturism x x x x

Ostuturism x x x

Perepuhkus x x x x x x x x

SPA toode ja tervispaketid x x x x x x


Ökoturism x x

Üritusturism x x x x x x x x x

Eesti erinevused 15 peamist erinevust, mis eristab

Eestit kui reisisihti teistest ümberkaudsetest riikidest.

Lõppformaat: B5,

4 lk kaaned+8 lk sisu, 4/4 värvi Kaaned: paber Galerie Art Silk 200gr või samaväärne,

matt laminaat 1/1 Sisu: paber Galerie Art Silk 130gr või samaväärne Fotod 4/4

Klamberköide

x x x x x x x x

Presentatsioon

Eestit kui reisisihti üldiselt tutvustav voice-over presentatsioon (viie

teema lõikes: puhkus linnas, puhkus maal, puhkus tervise heaks, puhkus

looduses ja teadmiste edendamine). Võimalik kasutada esitlusmaterjalina.

Kestvus 10 minutit (kõiki viite alateemat võimalik kasutada ka eraldi). download või CD (flash formaat)

x x x x x x x x

Nimetus Eesmärk/sisu Formaat ESP ENG ITA JAP LIT LAT NOR POL FRA SWE GER FIN RUS EST

KEEL


N. KONVERENTSITURISMI EDENDAMINE Konverentsi-alase turundustöö eesmärgiks on Eesti kui aastaringse konverentside korraldamise koha tuntuse

tõstmine.

Eesti konverentsivõimaluste tutvustamiseks tehtava töö lõppeesmärkideks on suurendada Eestis toimuvate

rahvusvaheliste konverentside arvu ja seega aidata kaasa turisminõudluse hooajalisuse vähendamisel.

Konverentsivõimaluste tutvustamise sihtgrupiks on konverentsikorraldajad, peamiselt töötatakse üle 100

delegaadiga rahvusvaheliste konverentside nimel.

Turundustegevused hõlmavad meediatööd, Eesti presentatsioone välisturgudel, konverentsi-alastel messidel

aktiivset osalemist, turundusvahendite (trükis, koduleht, presentatsioon, DVD) tootmist ja levitamist, tutvumisreise, otsepostitusi, uuringuid.


Konverentsiturismi edendamine


2008 8

2009 15

2010 15


2008 20

2009 45

2010 45


2008 40

2009 120

2010 120


2008 1

2009 2

2010 2


2008 4

2009 6

2010 6


2008 2

2009 3

2010 3

Infopäev sihtturul

2008 -

2009 3

2010 3

Kampaania sihtturul

2008 1

2009 1

2010 1


2008 1

2009 1

2010 1


O. INFOSÜSTEEM JA VEEBIVÄLJUNDID

Visitestonia.com

Visitestonia.com on Eesti riiklik turismiteenuste müügile ja turundusele fokusseeritud internetikeskkond.

www.visitestonia.com sihtrühmaks on reisi planeeriv või reisil viibiv turist. Visitestonia.com keskkonna

eesmärgiks on areneda veebikeskkonnaks mille vahendusel on võimalik reisipakett algusest lõpuni ise koostada/broneerida ja ka tasuda.

Visitestonia.com’I vahendusel saab kommunikeerida turundussõnumeid sihtturu keeles, kohandades infot

vastavalt turu vajadustele ja eesmärkidele.

Sihtturgudele, millel emakeelne veebiväljund puudub luuakse inglise keelne keskkond (General English).

Eesti siseturismi toetamiseks luuakse eesti keelne keskkond, mida kommunikeeritakse edaspidi läbi domeeni www.puhkaeestis.ee.

Visitestonia.com ülesehitus Visitestonia.com kõigi sihtturgude avalehtedel on läbivalt tasakaalustatud informatsioon ning turunduslik

sõnum. Olulisemad informatsiooniühikud on viited andmebaasidele jm. turisti jaoks reisi planeerimisel oluline

info. Turunduslikku eesmärki täidavad hooajalised ja regionaalsed eripakkumised ning sihtrühmadele suunatud

teemapaketid ja tooted.

Lehekülje viidete ja alamlinkide kuvamine on loogiline ja teemapõhiselt ristnavigeeritav, et reisi planeeriv turist

saaks võimalikult lihtsalt huviväärse info põhjal endale reisipaketi ise koostada.

Visitestonia.com lehekülje layout on läbi keskkonna ühtses visuaalses võtmes, samas on võimalik lihtsate

kujundusvõtetega (värv, fotod) muuta alamlehtede visuaali teema või sihtrühmakeskseks. (nt eristuv

fotomaterjal perepuhkuse ja äriturismi lehtedel).

Andmebaasi objektide kuvamisel on lisaks andmeväljale olemas ka fotode ja asukoha kaardipildi kuvamise

võimalus. Täiendav informatsioon (nt majutuskohtade võimalused ja pakutavad tegevused) kuvatakse tõlke

lihtsustamiseks leheküljel piktogrammide e piltkujutistena.

Kampaanialehekülgede Visual on (nt puhkaeestis.ee) enam turunduskeskne, keskendudes rohkem

tootepakettidele ja konkreetsete puhkusepakkumiste promotsioonile.

Visitestonia.com andmebaasi andmete osaline või täielik kuvamine teistes keskkondades tähistatakse viitega

www.vistestonia.com lehele kui info algallikale ning varustatud SF logoga.

Visitestonia.com sisu

Vistestonia.com lehekülje vahendusel on potentsiaalsel turistil võimalik kasutada alljärgnevaid funktsionaalsusi:

Esimene etapp 2008

• Teostada otsinguid/päringuid majutusvõimaluste andmebaasist, salvestada ja printida andmeid, edastada e-posti vahendusel teenuse tellimus

• Teostada otsinguid/päringuid vaatamisväärsuste andmebaasis, salvestada ja printida andmeid, edastada e-

posti vahendusel päringuid

• Teostada otsinguid/päringuid aktiivse puhkuse teenusepakkujate andmebaas, edastada e-posti vahendusel

teenuse tellimus

• Teostada otsinguid/päringuid toitlustusettevõtete andmebaasis, salvestada ja printida andmeid, edastada e-posti vahendusel päringuid


• Teostada otsinguid/päringuid ürituste andmebaasis, salvestada ja printida andmeid

• Ve.com lehelt saab külastaja kontsentreeritud infot hooajaliselt aktuaalsete uudistoodete või sündmuste kohta, mis väärivad esile tõstmist turisti huviväärsuse seisukohalt (näiteks „Suusatamise MK etapp Otepääl”, „Laulu- ja tantsupidu” aga ka Jazzkaare kontserdid, „Uisumaraton Peipsi järvel jne.

• Ve.com lehelt saab külastaja infot teema ja sihtrühmapõhiste toodetele ja pakettidele kohta -, hobi(harrastus)turism, loodusturism, perepuhkus, spa/wellness/gourmet, linnapuhkus, konverentsi- ja

äriturism, tooted erivajadustega inimestele.

• Ve.com lehelt saab üldinfot Eesti kohta – ilm, loodus, kultuur, majandus, kliima, rahvuslikud pühad; faktiinfo (kriisiinfo, tervishoid), reisiinfo – (pass & viisad, raha/valuuta, saatkonnad)

• Ve.com lehelt saab infot reisi planeerimise kohta kasutades virtuaalset Reisjuhti (Travel Guide)

• Ve.com lehelt saab infot sihtkohta pääsemise võimaluste kohta sihtturu põhiselt: lennuk (otselennud), rong, buss, laev, auto (piiripunktid) – marsruudid kuvatakse visuaalselt kaardile; in-coming reisifirma valik;

transpordi teenusepakkujate kontaktandmed ja viited broneerimissüsteemidele. Viited viisa jm nõuetele, valuuta.

• Ve.com lehekülje kõik objektid on kantud interaktiivsele kaardile (GIS rakendus), võimaldades teostada otsinguid kaardipõhiselt, leida lühim/sobivaim teekond sihtpunkti jõudmiseks jne.

• Ve.com lehekülg kajastab ilmainfot – Täna + 3(4) päeva prognoos

• Ve.com leheküljel avaldatakse valikuline fotogalerii, mida saab kasutada fotode allalaadimiseks ning ka e-postkaartide saatmiseks.

• Ve.com leheküljel on viided kõigile klienditeenindusega turismiinfopunktidele

• Ve.com lehekülje vahendusel saab tellida trükiseid nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal

• Ve.com vahendusel on võimalik tellida enda e-posti aadressile elektroonilist uudiskirja/infolehte

Teine etapp 2009 – 2010

• On-line mängude/võistluste läbiviimine

• „soovita lehekülge” võimaluse loomine

• Viide transpordi andmebaasile

• On-line gallupid

• interaktiivne tourplanner – põhi märksõnade (külastusperiood, eelarve, huvid, transpordi eelistus) järgi

reisiplaani koostamine

• ”travelblog/kommentaarikeskus/foorum” võimaluste loomine o Travelblog – leida partnerkeskkond blog’ide loomiseks ja haldamiseks turistidele, kes reisivad

Eestis

o Kommentaarikeskus – võimalus anda oma hinnangut erinevate objektide v atraktsioonide kohta

o Foorum – interaktiivne jututuba

• on-line shopping – eesti suveniiride ostmise võimalus

• on-line broneerimine EAS turismiarenduskeskus lähtub www.visitestonia.com lehel info avaldamisel EAS turismiarenduskeskuse

poolt väljatöötatud turismi sihturgudele suunatud turundusstrateegiast. www.visitestonia.com lehekülg ei paku

konkurentsi erasektorile. Avaldatava info puhul ei lähtuta turismiettevõtjate kommertslikest huvidest.

Eelistatult kommunikeeritakse pakkumisi, mis tasakaalustavad Eesti turismituru arengut nii regionaalselt kui hooajaliselt.

Täpsema ülevaate Turismiinfosüsteemi arengust annab EAS Turismiarenduskeskuse Turismiinfosüsteemi

strateegia.


P. TURISMITURU UURINGUD

Turu-uuringute eesmärgiks on koguda ja analüüsida infot turismituru arengust ning sihtgruppide ootustest;

saadud teavet peaksid saama turundus- ja tootearendustegevuse planeerimiseks kasutada nii EAS

Turismiarenduskeskuse üksused kui ka turismiettevõtjad/ teenusepakkujad.

Esmase ja teisese tähtsusega sihtturgudel tehakse regulaarselt iga 3-4 aasta tagant elanikkonda esindavaid

küsitlusi, et mõõta elanikkonna (lõpptarbijate) teadlikkuse ja Eesti maine muutumist vastaval sihtturul.

Areneva ja uue potentsiaaliga turgudel, kus elanikkonna teadlikkus Eestist kui reisisihist ja Eestis käinute

osatähtsus elanikkonna hulgas on väga madal, tehakse vastavalt vajadusele kitsama sihtgrupi küsitlusi (näiteks

Eestisse reise müüvate reisikorraldajate küsitlused, turundusürituste või internetiportaalide kasutajate küsitlused).

Uuringutulemused ja analüüsid tehakse sihtgruppidele kättesaadavaks EAS koduleheküljel.


Soome Venemaa Saksamaa Rootsi Norra

Suurbri-

tannia Läti Itaalia

Prant-

susmaa Leedu

Hispaa-

nia Eesti

Tegevused

üle sihtur-

gude

RE Turismi nõudluse uuringud * Kokku

Kokku


2008 1 1 4 2 9

31

2009 1 1 1 1 1 2 2 10

2010 1 1 1 1 1 1 1 2 2 12


STRATEEGIA RAKENDAMISE MEESKOND Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tööpere Pea kolmekordistunud eelarvemahuga reisisihi tuntuse programmi on keeruline või peaaegu võimatu juhtida

EAS Turismiarenduskeskuse turundusmeeskonda suurendamata vähemalt kuni kuue liikme võrra. Kindlasti hoidutakse meeskonna tarbetust ülekomplekteerimisest. Enamike tegevuste rakendamine/tehniline

teostamine tuleb võimaluse korral väljastpoolt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust. Väljastpoolt tellitavate

teenuste juhtimiseks, järelvalveks ja edasiseks planeerimiseks on vaja kogenud meeskonda EAS

Turismiarenduskeskusesse. Töö järjepidevuse tagamiseks ning turukompetentsi omamiseks on vajalik vältida suurt kaadrivoolavust.

Kogenenud meeskonnaliikmetel peab säilima vastutus prioriteetse sihtturu tegevuskalendri, tegevuskava ja

strateegia rakendamise eest. Meeskonna töö organiseeritakse selliselt, et lisaks sihtturgudele on vastutajad ka peamistele paralleelsetele funktsioonidele: konverentsiturism, veeb, infokandjad, kuludokumentatsioon ja

hanked. Vajadusel kasutatakse suuremahulist tööjõudu nõudvate tegevuste teostamisel täiendavalt tähtajalist

tööjõudu programmi eelarvest.

Täpsem turismiturunduse meeskondlik tööjaotus võiks välja näha alljärgnev:

1 Vanemkonsultant

2 Arenduskonsultant: Soome

3 Arenduskonsultant: Saksamaa, Hiina, muud turud

4 Arenduskonsultant: Venemaa, Ukraina

5 Arenduskonsultant: Rootsi

6 Arenduskonsultant: Norra, USA

7 Arenduskonsultant: Suurbritannia, Hispaania

8 Arenduskonsultant: Itaalia, Prantsusmaa

9 Arenduskonsultant: Läti, Leedu, Poola

10 Arenduskonsultant: siseturism

11 Arenduskonsultant: konverentsiturism, kommunikatsioon, Jaapan

12 Arenduskonsultant: hanked, kuludokumentatsioon

13 Arenduskonsultant: veeb (kampaaniad), infokandjad (tootmine)

14 Arenduskonsultant: veeb(sihtturud), infokandjad (jaotus)

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusstrateegia rakendamisega otseselt ja täiendavalt seotud

Turismiarenduskeskuse meeskonna liikmed:

1 Uuringute koordinaator

2 Turismiinfosüsteemi koordinaator

3 Assistent

Iga sihtturuga tegelevale arenduskonsultandile määratakse täiendavalt nö teisesed tulemusmõõdikud lisaks

tegevusväljunditele ja väljundmõõdikutele. Need on peamiselt seotud koostöö edendamisega sihtturul

pakutava Eesti kui reisisihi tooteportfelli olulisemate ettevõtjate ja regioonide vastavate esindajatega, sihtturu trendide ning konkurentide tegevuste tundmisega. Kaardistada tuleb ka Eesti kui reisisihi tegevusstrateegia

rakendamise ja tegevuste teostamisega seotud riskid ning igapäevaselt tegeleda nende riskide maandamise ja

vähendamisega.


Välisesindused Välisesinduse peamiseks funktsiooniks on tegevusstrateegias vastavalt sihtturule müügiedendustegevuste

korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele. Tegevuste korraldamisel on peamine rõhk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisesindusel, kui see on olemas: infopäevad sihtturul,

pressireisid sihtturgude ajakirjanikele, tootetutvustusreisid sihtturgude reisikorraldajatele.

Välisesindajatele püstitatakse aastaks selged ja mõõdetavad eesmärgid koostöö arendamiseks sihtturu

reisikorraldajatega, reisibüroodega ja ajakirjanikega ning samuti jälgitakse nende eesmärkide saavutamist.

Enamikke klassikalisi välisesindajate funktsioone on tänapäeval võimalik viia ellu Eestisiseselt, näiteks päringute töötlemine, mida võib korraldada turismiinfosüsteem. Selliseid funktsioone, mis nõuavad aeg-ajalt sihtturul

tegutsemist: kampaaniad, ühispinnad välismessidel, nõudluse uuringud jne, juhitakse peamiselt Tallinnast

tööpere najalt.

Soomes, Rootsis, Venemaal, Suurbritannias ja Saksamaal on olemas EAS välisesindajad, kes täidavad peamiselt

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisele suunatud ülesandeid. EAS välisesindaja Jaapanis täidavab osaliselt

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisele suunatud ülesandeid. Norras, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias on vajalik hankida vastavate ülesannete täitmine nö lepingulistel alustel üldiste turismi turundusesinduste kaudu.

Viimase puhul tuleb jälgida, et ta ei esindaks samaaegselt konkurentriike.

Välisesinduste kasutamise plaan sihtturgudel on järgmine:

Soome, Rootsi, Saksamaa

EAS välisesindaja Helsingis turismifookusega 100%

EAS välisesindaja Stockholmis turismifookusega 100%

EAS välisesindaja Hamburgis turismifookusega 100% Baltikumi Turismiinfokeskus Berliinis turismifookusega 100%

Venemaa,

Suurbritannia, Jaapan

EAS välisesindaja Peterburis turismifookusega 80%

EAS välisesindaja Moskvas turismifookusega 80%

EAS välisesindaja Londonis turismifookusega 80%

EAS välisesindaja Tokios turismifookusega 80%

Ukraina, USA, Hiina

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eesmärkide täitmiseks on

võimalik piiratult kasutada EAS välisesindusi Ukrainas, USAs ja Hiinas. (fookus kuni

20% ).

Itaalia, Prantsusmaa,

Hispaania, Norra

Lepingulised turismi turundusesindused Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi eesmärkide täitmiseks Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias (koormus

35-40% nominaalajast).


LISA 1: Tegevusväljundite ja tegevusmahtude koondtabel 2008-2010

1. Esmase tähtsusega: 2. Teisese tähtsusega: 3. Kolmanda tähtsusega: 4. Areneva tähtsusega:

5. Siseturism 6. Tegevused üle sihtturgude:

Soome Venemaa Saksamaa Rootsi Norra Suurbritannia Läti Poola Itaalia Prantsusmaa Leedu Hispaania Jaapan USA Eesti RE Siseturismi tuntuse suurendamine *

Tegevused üle sihtturgude

RE Turismi nõudluse uuringud *

Konverentsiturismi edendamine

Kokku aastas

Kokku 2008-2010


2008 5 8 6 4 4 4 2 1 3 4 1 3 4 4 3

1

8 65

214 2009 5 7 6 5 4 4 2 3 4 4 1 4 4 4 3

1

15 76

2010 5 7 7 4 4 4 2 3 3 3 1 3 4 4 3

1

15 73


2008 20 30 25 15 15 15 10 5 15 15 10 15 15 20 10

20 255

815 2009 15 30 20 15 15 15 10 15 15 15 10 15 15 20 10

45 280

2010 15 30 20 15 15 15 10 15 15 15 10 15 15 20 10

45 280


2008 50 60 70 30 30 30

20 30 30

30 30 50

40 500

1620 2009 30 60 50 40 30 30

30 30 30

30 30 50

120 560

2010 30 60 60 30 30 30

30 30 30

30 30 50

120 560

Eesti turismitooteid

tutvustavad

väljapanekud

2008

1

1

1

1 1

1 6

23 2009 1

1

1 1

1 1

1 1

2 10

2010 1

1

1

1 1

2 7

Tootetutvustusreis sihtturgude

reisikorraldajatele

2008 1 2 1 1 1 1

1 1

1 1 1

4 16

56 2009 1 2 1 2 1 1

1 1 1

1 1 1

6 20

2010 1 2 2 1 1 1

1 1 1

1 1 1

6 20

Pressireis sihtturgude

ajakirjanikele

2008 1 2 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

2 17

55 2009 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

3 19

2010 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

3 19

Infopäev sihtturul

2008 2 2 3 1 1 1

1 1 1

1 1 2

17

53 2009 1 2 2 1 1 1

1 1 1

1 1 2

3 18

2010 1 2 2 1 1 1

1 1 1

1 1 2

3 18

Kampaania sihtturul

2008 1 1 1 1 1 1 1

2

1 10

30 2009 1 1 1 1 1 1 1

2

1 10

2010 1 1 1 1 1 1 1

2

1 10

Teostatud nõudluse

uuringute arv

2008

1

1

4 2 1 9

31 2009

1

1

1 1

1

2 2 1 10

2010 1

1 1

1

1 1

1

2 2 1 12


LISA 2: Struktuurifondide kaasabil rahastatud tegevuseelarvete proportsionaalne jagunemine sihtturgude ja tegevussuundade vahel 2008-2010


% sellest info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele

%

sellest müügiedendustegevuste korraldamine

sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele

%


Soome

36

90 10

Venemaa 80 20

Saksamaa 60 40

Rootsi 90 10


Norra

16,5

80 20

Suurbritannia 70 30

Läti 95 5


Poola

13

85 15

Itaalia 50 50

Prantsusmaa 50 50

Leedu 85 15

Hispaania 50 50


Jaapan 5

50 50

USA 40 60


Konverentsiturismi edendamine 8

Infokandjate valmistamine ja levitamine 13


Turismi nõudluse uuringud 2

6. Siseturism: Eesti 5

Documents

2008-05-16 Eesti kui reisisiht tegevusstrateegia …static2.visitestonia.com/docs/88_ekrts-tegevusstrateegia...5 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine. Tegevusstrateegia 2008-2010