Nr 9 (229)

Hind 0,26 € Oktoober 2014

Abja lehekülg

Abja gümnaasiumis tähis-tati Abja-Paluoja hariduselu 100. aastapäeva. Üritused toimusid 26.–27. septembrini.

26. septembril toimus Abja gümnaasiumis õpilaskonve-rents 9.–12. klassidele. Kon-verentsi avas õppealajuhataja Tiia Riet.

Abja gümnaasiumis on uurimistöö kohustuslik kõigile 11. klasside õpilastele. Õp-pealajuhataja andis ülevaate kahe aasta jooksul tehtud uurimistöö teemadest. Õpilas-tööde teoreetiliseks aluseks on uurimistöö kursus.

Abja vallavanem Peeter Rahnel kõneles Abja kooli ja hariduselu ajaloost.

3. oktoobril 1914. aastal saadi tsaarivalitsuselt luba 2-klassilise eraalgkooli pida-miseks. 1819. aastal moodustati 6-kl algkool, mis oli tollal Pär-nu maakonna alluvuses. 1856. aastal ehitati Kaidi talumaale valla esimene koolimaja. Jaan Jung töötas selles koolis 41 aastat. Pikka aega asus Abja kool endises Paluoja kõrtsi-hoones. 1940. aastaks valmis uus koolihoone, kus alustati tööd keskkoolina. 1954–1984 oli direktoriks Heino Einer.

Kaasajal on kooli juurde palju ehitatud; on tingimused hästi õppimiseks ja hobidega tegelemiseks.

Vallavanem Peeter Rahnel rõhutas: „Abja gümnaasiumis on õpilaste nooruslikku otsivat vaimu ja õpetajate mõistvat, innustavat ja toetavat meelt.“

Abiturient Karolin Jürise esitas uurimistöö teemal „Jür-gen Rooste luule sotsiaalsus ja eripära“. Karolin lisas oma uurimistööle ka J. Rooste vii-mase luulekogu „Suur sume suur tume“ (ilmus suvel 2014) analüüsi. Töö oli põhjalik ja korrektselt ette kantud, täien-datud slaidiprogrammiga. Tööle lisas põnevust asjaolu, et Karolin kohtus korduvalt luuletajaga isiklikult ja interv-jueeris teda. Huvitav ettekan-ne lõppes videoklipiga „Jüri Üdi klubist“, kus Rooste esitas oma luuletuse „Rahamaa“.

Ly Metsaroosi töö „Mate-maatika nuputamisvõistlus Mulgi Pähkel Viljandi maakon-nas“ on seotud

Abja, Halliste, Mõisaküla ja Karksi-Nuia kooliga. Ise-väärtuse andiski tööle kodu-kandi mõõde. Ly Metsaroos tutvustas nuputamisvõistlust, mis on alguse saanud Abja gümnaasiumist Tiia Rieti juh-timisel, tuues välja võistluse positiivsed küljed. Ly lahen-das kõik üheteistkümne aasta

ülesanded, mis võistlusel üldse on olnud. Õpilane järeldas oma töös, et Mulgi Pähklit on kindlasti Viljandi maakonda vaja, kuna noored saavad end proovile panna ja neid ootab ka tunnustus.

Konverentsi lõpus näidati 25-minutilist filmi kauaaeg-sest legendaarsest Abja kooli direktorist Heino Einerist. Filmi autor on Laine Lindvest, Abja kooli 57. lennu vilistlane, praegune kooli raamatukogu juhataja.

Heino Einer alustas tööd 23-aastasena Abja keskkoolis. Olles hariduselt keemiaõpe-taja, pidi ta aga ka direktori kohuseid täitma, Heino Einer juhtis kooli 30 aastat. Suurt rõhku pandi sel ajal kooliaia ja ümbruse kujundamisele ning looduskaitsele. Oluline oli osa-võtt üleriigilistest võistlustest ja olümpiaadidest.

Üritus jätkus laupäeval, 27. septembril. Kooli uude auditooriumi olid kutsutud ümarlauda vilistlased Heli Raidve, Uno Lõhmus (tippju-ristid), Ants Kurg ja Mati Laur (ülikoolide professorid), Eero Rebo (kaitseväe kolonelleit-nant), Ants Nurk (farmatseut) ja Teet Roosaar (ajakirjanik).

Ümarlauas jäi kõlama mõte: maakoolides, kus on turvaline õppida, on suur tulevik. Et inimesi, eriti noori, maale jätkuks, peab elukesk-kond Abjas edasi arenema, noortel peaks olema põhjus

maale tagasi tulla. Kui kaob gümnaasium, nõrgeneb ka põhikool. Õpilasel peab olema kindlustunne, et põhikoolist saab edasi minna oma kooli. Pearõhk peab olema põhiai-netel: eesti keel, matemaatika, keeled.

Vestlusringis osalejad olid väga positiivsed Abja kooli tuleviku suhtes.

Ka vilistlastele näidati filmi Heino Einerist. Rahvas väljus saalist rahulolevate nägudega. Väärikas direktor oli ise kohal koos oma abikaasa Sinaida Eineriga, nemadki nägid seda filmi esmakordselt.

Piduliku aktuse avasid 41. lennu lõpetaja, praegune Abja gümnaasiumi õpetaja Karin Sepp ja abiturient Ka-rolin Jürise, sidudes etteasted ühtseks tervikuks lüüriliste vahepaladega.

Praegune direktor Sirje Renter rõhutas oma kõnes, et kool ei kao meie elust kuhugi. Kool ei vanane kunagi, lapsed on alati noored. 100 aastat tagasi oli koolis 50 õpilast, praegu on 216, neist 59 güm-naasiumiosas. Kevadel lõpetab 70. lend.

Taas on huvi sisekaitse suuna vastu humanitaar- ja reaalharu kõrval. 10. klassi tuli 24 õpilast, neist 14 väljastpoolt. Esimene piirikaitse õppesuu-naga klass avati 1995. aastal.

Koolipidaja ja Abja güm-naasiumi pere on jätkuvalt seda meelt, et ka maagümnaa-

siumis saab laps hea hariduse. Pooled meie kooli õpilastest asuvad õppima kõrgkoolides.

Direktor avaldas lootust, et klassiruumid, koridorid ning aula saavad õige pea uue ilme, sellega täitub kõikide õpetajate ja õpilaste suur soov.

Direktor tänas kõiki endi-seid ja praeguseid Abja kooli õpetajaid, direktoreid ja õp-pejuhte. Kooli säilimise nimel tasub vaeva näha, rõhutas di-rektor, kuna õpilased leiavad, et siin on hubane ja sõbralik keskkond, heatahtlikud ning oma ala tundvad õpetajad, maitsev koolitoit ja abivalmid töötajad.

Vallavanem Peeter Rahnel rõhutas, et ta usub Abja güm-naasiumisse, õpetajatesse, õpilastesse, vilistlastesse.

Abja kooli kauaaegne di-rektor aukülaline Heino Einer lausus oma sõnavõtus, et koo-litööd ei tehta üksinda, see on meeskonnatöö. Kui tema oma tööd 60 aastat tagasi alustas, oli see just nagu eile. Õpetaja amet oli prestiižne.

Heino Einer tänas kõiki koolitöötajaid, ka neid, keda enam ei ole. Ta sõnas: „Kui Ab-jas on selline vallavalitsus nagu praegu, siis on see suur tugi.“

Kauaaegne toimekas õp-pealajuhataja Leida Lepland meenutas oma 45 tööaastat Ab-jas: Abja kool oli ta esimene ja ainus töökoht. Füüsikaõpetaja Lepland kõneles õpilastega koos tehtud reisidest, meenu-tades veoautoga ette võetud Moskva reise. Ta lisas, et hästi õppimine oli au sees.

Leida Lepland soovis, et Apja ikka õpilasi jätkuks ja kool säiliks. Ta lõpetas oma sõ-navõtu: „ Pange arvutiekraan kinni ja vaadake üksteisele otsa!“

Kontserdil esinesid mudi-laskoor, poistekoor, lastekoor ja noortekoor – kõik Kadi Kase, Abja kooli 37. lennu vilistlase juhendamisel. Koorilaulud ja vahepalad olid kasvavas gra-datsioonis, mõjuvad ja jõudu sisendavad. Lastekoori „Kodu“ (Toomas Voll) ja noortekoori „Palve“ (Tõnis Mägi) ühen-dasid meid – lauljaid, õpilasi, vilistlasi, õpetajaid ühtseks suureks pereks.

Kui me ööhämaruses möö-da elupuude alleed koju jalu-tasime, valgustasid teed küün-lad, mälestamaks õpetajaid ja õpilasi, keda meie hulgas enam ei ole.

SilviA MälkSoo30. aastat Abja kooli

õpetaja

Abja-Paluoja hariduselu 100

Foto: Ülo SoometsAbja gümnaasiumi külastas 30 aastat kooli juhatanud Heino Einer koos abikaasa Sinaidaga.

Abja hariduselu ajaloost

1812 – esimene teade kooli olemasolust Abjas1856 – ehitati koolimaja Kaidi talu maa peale, kus toimus õppetöö 77 aastat1912 – Abjas loodi erakool 1914 - saadi tsaarivalitsuselt luba 2-kl eraalgkooli pidamiseks1920 – aleviku kool läks Abja valla ülalpidamisele1940 – 17. augustil muudeti algkool keskkooliks ning 21. oktoobril koliti uude majja1955 – hakat i tege lema koo l iparg i laiendamisega1957/58 – koolile ehitati õppetöökoda1960 – alustati kooli juurdeehitusega1964 – valmis kooli juurdeehitus1970-ndad– loodi hulgaliselt sõprussidemeid väljaspool Eestit1995 – 1. septembril avati piirikaitse õppesuund 2004 – pi ir ikaitse õppesuund muudeti sisekaitsealaseks õppeks2006 – valmis õpilaskodu-hostel2007 – koo l i uuema osa 3 . kor ruse kapitaalremont 2009 – juurdeehituse alustamine (tööõpetuse klassid ja spordikompleks)2010 – tööõpetuse ja uue infotehnoloogia klasside valmimine2012 – spordikompleksi valmimine2014 – ujula valmimine2014 1. sept auditooriumi avamine

2 Abja lehekülg

Sooja ja päikeselise suve lõpetas 23. septembril sügise algus. ilusad ilmad muutusid pisut jahedamaks ja oligi käes aeg tähistada sügise saabumist. lapsed olid selleks peoks õppinud palju ilusaid laule, luuletusi ja tantse.

Koos õpetajatega kogunes meie lasteaiapere saali, kus Tõ-rukeste rühma lapsed esitasid luuletuse ja laulu „Tuli külla sügis hea“.

Saali uks läks lahti, sisse as-tus üks tädi suure korviga ning hakkas midagi otsima. Selgus, et lasteaeda oli seeneline ära eksinud. Kui külaline oli ennast lastele tutvustanud ja rääkinud sügisest hakati koos mängima mängu „Tammepuu taat“. See-järel esitasid Pähklikeste rühma lapsed mitu vahvat tantsu ja lugesid luuletust „Seenemikk ja puravik“.

Tõrukeste rühma lapsed lu-gesid luuletust ja esitasid laulu „Oravate jalgpall“.

Käbikeste rühma lapsed õpetasid kõigile vahvat näpu-

mängu „Seened“. Koos lauldi, mängiti ja esinemiste vahel sai külalisega naljajuttu rääkida. Kui kõik laulud ja tantsud said otsa, ütles „seenemutt“, et tal on korvis lastele õunu ja pirne.

Kõik hakkasid koos maiustama.Mihklipäeval toimus näitus

„Sügis korvis“. Lapsed olid koos vanematega valmistanud huvitavaid ja lõbusaid korvike-si. Vaatamiseks olid erinevad

aiasaadused ja sügislilled. Meis-terdatud oli vahvaid loomi ja lõbusate nägudega kõrvitsaid.

MAie Mägi

20.–30. oktoobrini toimu-vad järjekordsed raamatu-kogupäevad, mil üle riigi on kavas palju erilaadseid ette-võtmisi. Nii, et tasub raama-tukogude tegemistel silm peal hoida. Ka Abja raamatukogul on üht teist teoksil. Sel ajal lõpeb meie jutuvõistlus ja selgub tänavune Sihvka pree-mia saaja. Valitud saab aasta Kuldlugeja. 23. oktoobril kut-sume Marje Kaaremaa india reisimuljete õhtule „Külma käest kuuma Keralasse“ koos masala tee, kõhutantsu ja india filmidega. Traditsiooni-liselt korraldame kohtumise mõne kirjutava inimesega. Seekord tulevad 5. novembril külla looduslugudega Kristel Vilbaste ning pärimuslugude

ja -muusikaga Mikk Sarv. Ins-pireerituna pimedast ajast ja Halloweenist, on meie oktoob-ri ürituste läbivaks teemaks nõiateema. Lasteosakonnas näeb nõiaraamatute näitust, saab meisterdada igasugust nõiavärki ja kuulata nõiajutte. Kõik see kulmineerub 31. ok-toobril „Nõiutud raamatuko-guga“. Astuge läbi! Kohtume raamatukogus! Täpsem info www.abjaraamatukogu.ee

Ainult 30. oktoobril on raamatukogu suletud, kuna oleme raamatukoguhoidjate suurüritusel Paides.

ingrit PorkAnen

26. septembril tähistas Abja noortekeskus oma viiendat sünnipäeva. Pidupäeval oli kavas palju põnevaid tege-vusi. Sünnipäeva tähistamine algas kohviku avamisega. Seda korraldasid noored, ka kohviku menüü koostasid ja toidud valmistasid noored ise. Järgnevalt punuti üheskoos käepaelu, tehti nii „rubber band’e“ kui ka shamballa käe-võrusid. Edasi läks sünnipäeva päev sportlikus rütmis. Kõik said osaleda meeskondlikel spordivõistlustel, mille käi-gus prooviti jõudu köieveos, piljardis ja paljudel muudel huvitavatel aladel. Pidupäeva lõpetas võitjate autasustami-ne ja ühine kommisöömine.

Abja noortekeskuse tegemiste kohta saab teavet meie kodu-

lehelt noortekeskus.abja.ee ja Facebooki lehelt.

liiSi rääbuSAbja noortekeskuse

juhataja kt

AbJA VALLAVOLIKOGUS

25.09.2014 toimunud istungil:1) muudeti Abja Vallavolikogu 27.09.2012 määrust nr 71 „Abja valla arengukava 2009-2018 uue redaktsiooni vastuvõtmine“ , määruse lisana kinnitati ka valla eelar-vestrateegia2) anti välja määrus „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“.3) kooskõlastati Viljandi maakonna planeeringu teema-planeering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassikoridori määramine“ 4) võeti vastu otsus vallale kuuluva korteri, aadressil Tikuti 3 krt 18 Abja-Paluoja, võõrandamiseks avalikul suulisel enampakkumisel alghinnaga 4000 eurot.5 vastavalt Kohanimeseadusele määrati Abja-Paluoja linnas kahele nimeta tänavale nimed, Kivi põik ja Männi põik.

AbJA VALLAVALITSUSES

22.09.2014 toimunud istungil:1) väljastati eraisikule ehitusluba elamu rekonstrueeri-miseks;2) rahuldati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 6 eraisiku taotlused;3) väljastati kasutusluba Abja Lasteaiale tuletõkkeuste ja rekonstrueeritud saali kasutamiseks;4) kinnitati valla hallatavate asutuste ametikohtade koosseisud;5) määrati vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele toime-tulekutoetust septembrikuu eest kokku 718. 84 eurot (6 taotlejat);6) vastavalt alatise sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule eraldati valla eelarvelistest vahenditest raske- ja sügava puudega isikutele kokku 380.44 eu-rot (13 taotlejat), puudega lastele kokku 155.20 eurot (3 taotlejat), lastele ja peredele kokku 202. 91 eurot (3 taotlejat), küttepuude toetust kokku 450 eurot (3 taot-lejat).6) arutati vallavalitsusele laekunud eraisikute avaldusi;7) anti avaliku ürituse luba Abja Gümnaasiumile ürituse „Abja hariduselu – 100“ korraldamiseks.

oMAvAlitSuSkroonikAt

Abja vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigus-aktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on

avalikustatud ka riigi teatajas www.riigiteataja.ee.

Foto: Maarja Peterson.

Foto: Abja lasteaed

Abja kultuurimaja tegemised oktoobris-novembris

Näitused: I korruse fuajees – Teet Lindmaa maalinäitusväikeses saalis – fotonäitus „Orhideed Eestimaa loodu-ses.”

31.10 kell 17.00 Teet Lindmaa maalinäituse avamine.07.11 kell 19.00 Paistu rahvanäiteseltskond etendus „Liisu” Pääse 5.-. 08.11 kell 11.00 perepäev Abja gümnaasiumis.10.11 kell 18.00 Õpituba. Teeme ise postkaarte. Osalustasu 3.-. 13.11 kell 18.30 Abja mälumängu avavoor.14.11 kell 19.00 ansambli Murdlaine kontsert.15.11 kell 10.00 Mulgimaa talu ja käsitöö laat.20.11 kell 14.00 jõuluehete valmistamise talgud.27.11 kell 11.00 Laste- ja noorteteater Reky etendus „Pöial-Liisi”. Pääse 5.-. 27.11 kell 17.00 klubi Meelespea peoõhtu.

Täpsem info: www.abjakultuurimaja.eeTel 436 0055/5698 3806

Lapsed olid koos vanematega valmistanud huvitavaid ja lõbusaid korvikesi.

Oktoobrikuu sündmused raamatukogus on inspireeritud Halloweeni-teemast.

Sünnipäeval avati kohvik, kus pakuti enda valmistatud hõrgutisi.

Sügispidu lasteaias

AINO JERŠOVA 29.12.1932 – 20.09.2014

ASTA KURVITS 14.02.1932 – 26.09.2014

MÄLESTAME

Raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“

Abja noortekeskus tähistas sünnipäeva

3Abja lehekülg

11. oktoobri keskpäevaks oli Abja kultuurimajja kogu-nenud suur hulk kabehuvilisi. toimus Xi rahvusvaheline ka-beturniir, mis oli pühendatud Meelit Männistele.

Avasõnad lausus turniiri eestvedaja Martin Linder. Peale seda süüdati Meelit Männiste mälestuseks küünal ja võistluse peakohtunik Hugo Hommik tutvustas võistlus-reegleid.

Arvuti loosis võistluspaa-rid ning siis läks lahinguks.

Eraldi turniir oli meestele, naistele, noormeestele, neidu-dele, poistele ja tüdrukutele.

Sel korral võitis meestest Arvo Koppel, kes oli parim ka eelmisel aastal. Talle järgnesid Enno Eerma ja Algo Laidvee. Naiste seast vahetas eelmise aasta teise koha selle aasta võidu vastu Marina Ivanovitš. Juta Raudsepp ja Inge Roots jäid vaid punkti kaugusele, saavutades vastavalt teise ja kolmanda koha. Noormees-

test sai võidu Karel Paan. Talle järgnesid Mihkel Tomberg ja Edvin Kulemin. Poiste parima-na lõpetas Mirko Aer. Neidude esikolmikusse pääsesid Merili

Jalg, Gretemari Metsaveer ja Leanika Pärna. Tüdrukute parim oli Triinu Jalg.

Võistlus läks igati korda ja järgmisel aastal on jälle põhjus

sammud Abja poole seada, sest tulekul on XII Meelit Männiste mälestusturniir.

lAuri SePP

Järjekordne sügisvahe-aeg hakkas Abja lastel teat-rifestivaliga kundas, mis toimus 17.–18. oktoobril.

Paljud lapsed ootasid seda sõitu väga. Kundasse on pikk maa ja bussisõit kal-lis. Varakult tuleb taotleda projektidest raha, et sinna üldse sõita saaks. Kultuu-rimaja eestvedamisel saadi asjad niikaugele, et olime festivalil kohal.

Seekord võttis festivalist osa 17 näitetruppi erine-vatest maakondadest ja linnadest. Lapsi käis kahel päeval laval üle 200.

Esimesel päeval vaatasi-me me teiste etendusi. Võt-sime osa Kunda mängust, kus pidime otsima kolm Kundas olevat Antoni kuju ja nende juures pildistama. Leidsime Antonid üles ja täitsime ülesande. Lõpuks Abja lapsed võitsid selle

mängu. Õhtul oli nagu alati disco.

Järgmine päev algas rõõmsa rongkäiguga ümber Kunda ja siis olime meie

juba laval oma etendusega „Kardemoni linna rahvas ja röövlid”. Lapsed olid tublid ja mängisid välja väikese apsu. Žüriilt saime kiita

mängulustlikkuse eest.Žüriis oli aga oi üllatus

– meie oma tütarlaps Kris-tel Kutser. Temale meeldis meie etendus väga ja ülla-tuseks nägi ta laval ka enda lapsepõlve nukukäru, mille tema isa oli kultuurimajja kunagi toonud. Nüüd on käru meie rekvisiit.

Eripreemia sai Eerik Raagmets Joonatani rolli eest.

Kiidan ja tänan kõiki väikesi näitlejaid, õpetaja Ruthi ja lapsevanem Maa-rikat, kes oli toeks ja abiks need kaks päeva.

Ilusat koolivaheaega ja uute kohtumisteni.

viive niineMäelastenäiteringi

juhendaja

6. oktoobril oli Abja rahval hea võimalus näha Pärnu teatris Endla lavastatud monoetendust “Eesti mees ja tema poeg”, mille Peep Pedmanson on kirjutanud just ühe kindla näitleja, Sepo Seemani jaoks. Saal oli rahvast täis, sest Sepo on teadagi Eesti rahva suur lemmik. Tunnistan ausalt, pettuma me ei pidanud. Kuigi laval oli kogu aeg üks mees, jõudsime tema isikus näha korraga väga paljusid mehi, isasid ja poegi läbi mitme sugupõlve, rohkem ja vähem tuttavaid enda ümbert ja eelkõige iseennast – seda viimast kindlasti kõige rohkem ja olenemata tegelikult iseenda soolisest kuuluvusest.

Tegelikult kurva algusega näidend pani vaatajaid korduvalt südamest naerma. Iseenda üle naermine olevat teatavasti terven-dava mõjuga. Nii, et olgem terved ja toimigem nii nagu soovitati loo lõpus – tuletagem meelde kasvõi mõni ammune unistus ning tehkem ta ometi ükskord teoks!

Kuuldavasti külastab Sepo Seeman meid sellel hooajal veel jätkuetendusega “Eesti mees ja tema naine”.

MArJe kAAreMAA

Foto: Lauri Sepp

Peale etendust ei näidanud Sepo Seeman väsimusmärke, vaid jagas rõõmsalt soovijatele autogramme

Kel soovi ja tahtmist sai pärast autogrammi ka esinejatega ühele pildile.

Lastenäiteringi lapsed Kundas.

Enne kabelahinguid süütas Helju Männiste küünla Meelit Männiste mälestuseks. Teda assisteerisid turniiri korraldaja Martin Linder ja peakohtunik Hugo Hommik

Mulgi kalendri fotokonkurss

Hea lugeja, peagi saabub aastavahetus ning sellega koos ka kalendri vahetus. Abja vallavalitsusel ja MTÜ Abja Kultuuriseppadel on plaan ka 2015. aastaks välja anda Mulgi kalender, mille koostamisel saavad osaleda kõik vallakodanikud. Meie sooviks on välja anda igal aastal uus Mulgi kalender, mis hakkab kaunistama ko-gukonnaliikmete seina.

Kalendri teema muutub igal aastal, 2015. aasta kalend-ri teemaks on loodus. Selleks kuulutame välja avaliku konkursi kalendrisse fotomaterjali kogumiseks. Oodatud on kõik Mulgimaa loodusfotod, mis kõige paremini annavad edasi meie piirkonna looduse omanäolisust, eripära, ajalugu.

Ootame fotosid hiljemalt 15.11.2014 meiliaadressil abjafoto@gmail.com

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

HELMI KOLKA 97HILDA JÕESTE 87MÄRT LOND 84REETA METS 84HILDA RÕIGAS 83EDUARD ORAV 83HILLART NURMELA 82VELLO LIIV 75VELLO LEISSON 75TIIU GORJATŠKO 70TIIU-REET SAAR 70HILLO-ILMAR RAUD 70VALTER JERŠOV 70

XI rahvusvaheline Meelit Männiste mälestusturniir kabes

Abja lapsed käisid Kundas festivalil

Kontsert romantilisest klaverimuusikast

Projekt „Muusika Eestimaale” tõi 24. septembril Abja kul-tuurimajja kontserdi, kus tunnustatud pianist Lauri Väinmaa esitas19. sajandi keskpaigas loodud romantilist klaverimuusikat. Saalitäis kuulajaid sai kaasa elada kolme suure romantiku, Ro-bert Schumanni, Frederic Chopini ja Ferenc Liszti loomingule. Klaver kui muusikainstrument oli ülemöödunud sajandil saa-vutanud täiuslikkuse ja heliloojad, kes pidasid klaverit pillide kuningaks, kasutasid selle võimalusi igaüks oma isikupärasel moel: Schumann mitmeplaanilisusega, Chopin õrna lüürikaga, Liszt ületamatu virtuoossusega. Ajastu hõngu andsid edasi Kiur Aarma loetud vahetekstid esitusele tulnud heliloojate kirjadest. Oskuslik muusika ja teksti ühendamine lõid antud ajastule omase salongiliku meeleolu. Publik tänas esinejaid sooja aplausiga.

olev rAAl

Sepo Seeman Abja kultuurimajas

Foto: Kersti Sillaots

Foto: Kersti Sillaots

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Sellesügisesel perede ter-visepäeval Mõisakülas oli õpetlikust ja meeleolukast programmist osa saama tul-nud arvukalt huvilisi, nende seas peresid ka Abja ja karksi vallast.

Päikesepaistelisel keskpäe-val Pärnu tn 61 vana lastesõi-me hoovis, kus nüüd asub EKNK Mõisaküla koguduse kenasti väljaarendatud puh-kekompleks, lõi hakatuseks pillidele hääled sisse ansambel Lõõtsavägilased Karksi-Nuia muusikakoolist.

Populaarseid rahvalikke laule esitas ka ise lõõtsa tõm-manud ansambli juhendaja Margus Põldsepp. Pingiri-dadel keset muruplatsi istet võtnud kuulajad ei lasknud toreda kontserdi andnud muusikuid minema ilma li-salugu välja plaksutamata. Selleks oli nende soovil vana populaarne sõdurilaul „Lily Marlen“. Lisaks andsid lõõts-pillipoisid soovijaile elu esi-mesed autogrammid.

Samas avara telgikatuse all muusikute seljataga mõõtsid

kohalikud vabatahtlikud Tiina Kirikal ja Urve Tehver hulgal soovijail veresuhkru taset ja vererõhku. Nende kõrval laua taga jagas Viljandimaa tervisetoa töötaja kaasavõetud näidismaterjali abil kasulikku teavet tervislikust toitumisest. Kel tahtmist, haarasid peale

kontserti põõsa najalt virnast kõnnikepid ja suundusid kõnnirajale.

Õpiti tarvilikkuMaanteeameti juhtivspet-

sialist Sirli Leieri vestlustee-maks olid turvavööd, turvaist-

med jmt, mis vajalik ohutuks liiklemiseks. Nende õiget kasutamist said soovijad vas-tavas õppeautos platsi ääres ka praktiseerida.

Eesti Punase Risti Viljan-dimaa seltsi esindus eesotsas Merit Laanega õpetas õigeid elustamisvõtteid. Kaasas oli

neil selleks spetsiaalne kum-minukk ja inimhäälel konk-reetseid juhiseid andev elekt-rooniline aparaat. Julgeid, kes elustamist proovisid ja selle väga vajaliku oskuse üsna lihtsalt omandasid, oli mitu.

Uppuja päästmist õpetas spetsialist Lääne-Eesti pääste-keskusest. Minibasseini vette läinud päästevestis poisi abil tutvustas ta päästevestide, päästerõngaste ja käepäras-te päästevahendite, näiteks tühjade plastpudelite kasu-tamist uppumisohtu sattunu päästmiseks. Kes tahtis, võis seejärel ise proovida ka pääs-terõnga heitmist.

Lõunasöögiks jagasid va-batahtlikud Maie Leiman, Maarika Siigur ja Pirje Usin kõigile maitsvat kuuma sel-jankat. Pärast lõunat vuras väljaku keskele Abja-Paluoja päästekomando päästeauto Kärmas Katariina III ning päästjad õpetasid hulgale soovijaile vahtkustuti abil põleva panni kustutamist, paisates seejuures üles suuri suitsupahvakaid.

Kunstiandega Tiiu Va-rik tegi tüdrukutele-naiste-le põnevaid hennamaalin-guid, Milvi Tiit ja Juta Jalakas käsitöötoast õpetasid käepaela punumist ja kivide värvimist.

Kõigi end registreerimis-lauas kirja pannud saja nel-jakümne osaleja vahel loositi tegevusrohke päeva lõpuks rohkelt toredaid osalejaauhin-du. Need olid välja pannud EKNK Mõisaküla koguduse kauplus Jätkub Rõõmu, MTÜ Käetöö Koid, Maanteeamet ja kohalikud perenaised oma maitsvate hoidiste näol.

Tore ettevõtmine sai teoks maakondliku projekti „Tervi-se lasteaiad – paikkonna elu edendajad“ raames. Seda toetas Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Lisaks tänab tervisepäeva eestvedaja Mõisaküla linna noortejuht Kaja Õigus kaasabi eest linna sotsiaalkomisjoni ja MTÜ Vil-jandimaa TEL juhatuse liiget Kersti Puusilda, kes pakkus väl-ja võimaluse korraldada perede tervisepäev just Mõisakülas.

MeeliS Sõerd

iX Mulgi konverentsil, mis toimus 10. oktoobril Mustla kultuurimajas, arut-leti ja mõeldi kaasa Mulgi märgi ja mulkide enese-teadvuse teemadel. Mul-gimaa uhkuseks nimetati Ants taul ja uueks mulkide vanemaks Hummuli valla-vanem enn Mihailov.

Mis on märk kui selline ja kuidas luua mulgi märk, selle üle mõtiskles esmalt Tallinna ülikooli õppejõud Linnar Priimägi. „Tehke iga päev midagi valmis, tootke mulgi kaupa, millestki selle hulgast võib saada mulgi märk,“ innustas ta. Priimäe sõnul peab märk olema tu-gev, näidates, mille poolest Mulgimaa erineb Euroo-past. Mulkide suurimaks varanduseks pidas ta aga inimesi, võrreldes näiteks Kitzbergi tähtsuselt Tamm-saarega.

Kitzbergist pikemalt rääkis oma konverentsi-ettekandes Karksi vallas asuva Kitzbergi muuseumi perenaine ja mulgi keele õpetaja Asta Jaaksoo. Üht-lasi tuletas ta meelde, et järgmine aasta on kuulu-tatud Kitzbergi aastaks. 29. detsembril 2015 möödub nüüdseks imposantse mä-lestusmärgina kõiki Karksi mägedesse saabujaid tervi-tava rahvakirjaniku sünnist 160 aastat.

Mulgimaa Arenduskoja juhatuse esimehe Ene Saa-re hinnangul on märgili-se tähenduse omandanud

ka tekstiilikunstnik Anu Raud, kelle nimega seostub inimestel üha enam mõni tema põnevatest vaibamo-tiividest.

Käsitöö ümbrust ei risusta

Professor Anu Raud ise rõhutas oma ettekandes konverentsil, et käsitöö ei risusta kunagi maailma. Ka oma aja ära elanud kä-sitööesemed leiavad uute väärtustena taaskasutust. „Mul pole kuhugi kaugele vaja minna, leian kõik ilu-sad asjad oma kodust,“ lisas Mulgimaa servas Kääriku talus elav ja loov kunstnik slaidide vahendusel oma huvitavaid vaipu tutvus-tades.

Mulgimaa lipu autor Tõnno Habicht rõhutas, et märk peab olema nii aja-lukku kui tulevikku vaatav tervik, hästi kokku põimu-

nud idee. Isa poolt helme mulgina tõdes ta, et mulgi märgi loomise muudab kee-rukaks iga kihelkonna püüd säilitada seejuures ka oma identiteeti. Ühtne mulgi märk peaks Habichti arva-tes olema kergesti mõistetav ka inimestele kaugemalt.

„Mulkidega seoses mee-nus mulle märgina kohe toit,“ lausus oma tervituses riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Lisaks eri tootjate mulgikapsa purkidele oli tal kaasas ka suur mulgi ti-kutoosimehe embleem. See-deri kolleeg Kaia Iva pakkus vaheajal kõigile maitsta omatehtud aromaatset mul-gi moosi ehk sahti ja jagas trükituna selle retsepte. Mulgi toidust, võrgustikust Otse Tootjalt Tarbijani ja inimeste ootustest sellele rääkis OTT võrgustiku al-gataja Anu Johani. Mõistagi pakuti kõigile konverentsil osalenuile pika päeva toeks

ka maitsvaid mulgikorpe, mulgiputru ja muud suu-pärast.

„Mulle meeldib Tarvas-tut vaadata isa silmadega,“ tunnistas oma mulgi juurte üle mõtisklenud ja oma Tarvastu kandis asunud isakodust slaide näidanud muusik Ants Johanson. Oma mulgist vanaisa jutud ja laulud jõudis ta õe-ven-dadega aga kassettmagne-tofoni abil plaadistada. „Iga mulgi pere peaks omale sellise plaadi tegema,“ kut-sus muusik üles. Mulgi tule-vikumärgina näeb Johanson vaimusilmas jõukaid kõrg-tehnoloogilisi mulgi talusid – Eesti uusi suurmõisaid.

Mulgi lipp Vladivostokis

Oma mullust 28 tuhan-de kilomeetrist teekonda UAZ-maasturiga Siberisse meenutas tarvastu mulk

Arno Pavel. Sinna viis kange mees Tarvastu vallavanema Alar Karu poolt kaasa antud Mulgimaa lipu. Tema vana-isa rändas omal ajal parema elu otsingul Mulgimaalt Vladivostokki, kus sündis ta isa.

Koos Alar Karuga andis Arno Pavel Mulgi kultuuri instituudi tegevjuhile Kaja Allilenderile üle suure Mul-gimaa lipu. Mulkide Seltsi vanem Kaupo Ilmet kutsus ühtlasi kõiki mulke üles hakkama igal aastal 12. ok-toobril tähistama Mulgimaa lipu päeva. Teatavasti õnnis-tati Mulgimaa lipp Tarvastu Peetri kirikus aasta tagasi just sel kuupäeval.

IX Mulgi konverentsi lõpul nimetas oma aastase ametiaja mulgi vanemana konverentsil maha pan-

nud Alar Karu tänavuseks Mulgimaa uhkuseks Toru-pilli talu peremehe Ants Tauli Riidajast. Juhtumisi välismaareisil olnud lau-reaat tänas tunnustuse eest videopöördumise kaudu, kutsudes rahvast Torupil-litallu külla ja innustades torupilli mängima. 500-eu-rose rahaauhinna võttis isa nimel Mustlas vastu tema muusikust tütar Anu Taul. Konverentsikülalisi rõõmustas Anu seekord ki-tarri saatel oma hingestatud kauneid mulgikeelseid laule esitades.

Mulkide uueks vane-maks kinnitati konverentsil Mustlas Hummuli vallava-nem Enn Mihailov.

MeeliS Sõerd

Foto: Meelis Sõerd. Õigeid elustamisvõtteid õppis tervisepäeval Mõisakülas ka päeva eestvedaja Kaja Õigus (paremal), juhendajaks Punase Risti töötaja Merit Laan (vasakul).

Mulgi konverents Mustlas lõppes keskusteluga lõunalaudades maitsvat mulgiputru mekkides. Esiplaanil ajakirjanik Kristi Ilves (vasakult teine) ja Halliste vallavanem Ene Maaten (paremal). Foto: Meelis Sõerd.

Pered lõid kaasa tervisepäeval

Mulgid otsisid Mustlas oma märki

Kaia Iva mulgi saht* Võtta: 1 kg õunu, 150 g kuivatatud musti ploome, 300 g fariinsuhkurut ja 150 ml vett.Õuntel eemaldada südamikud ja keeta koos leotatud ploomidega pehmeks. Purustada saumikseriga ühtlaseks, lisada fariinsuhkur ja keeta 5 minutit. Panna õhukindlatesse purkidesse.Sob ib häs t i kohup i imak reemi ja toorjuustukoogi, aga ka lihatoitude lisandiks. ___________________* saht – moos (mulgi k.)

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

tänavuse Mulgi mälu-mängu avavoorus noppis kõige enam punkte Mõisa-küla linna viieliikmeline võistkond eesotsas linnapea ervin tambergiga.

Abja kultuurimajas 15. oktoobri õhtul toimunud teadmisteproovil kogus Mõi-saküla võistkond, kuhu lisaks linnapeale kuulusid veel raa-matukogutöötaja Lija Kornis, muuseumitöötaja Anu Laar-mann ning Erika ja Ilmar Kuusk, kokku 35 punkti.

Parim tulemus neljateist-kümne võistkonna konku-

rentsis, keda oli Mulgimaa kõigist kihelkondadest, oli võitjaile endile rõõmsaks üllatuseks. Ehkki poolajaks

oldi alles üheksandal posit-sioonil, liidrist Halliste kooli õpetajate võistkonnast Sõõr maas 7 punktiga, võeti teises

pooles peaaegu maksimum, eksides tosinale küsimusele vastamisel vaid korra.

Kinnitades vana tõde, et koduseinad aitavad, hõivasid Mulgi kilva avavoorus ka kolm järgmist kohta Halliste kihelkonna esindused. Tei-seks tuli võistkond Abia 34 punktiga. Kolmanda ja nel-janda koha omaniku otsustas võrdselt kogutud 32 punkti juures lisaküsimus Mulgimaa ajaloost. Sellele vastamisel oli Sõõr täpsem Halliste valla võistkonnast.

MeeliS Sõerd

Rootsi tuntud režissööri Stefan Quindti tõsielufilm „kenni ja Julius, kaks elu-saatust ja üks armastuslugu“, mis esilinastus 26. septemb-ril kaarli ja päev hiljem uue-kariste rahvamajas, puudutas lähedalt paljusid kokku ligemale 130 filmi vaadanust.

„Olen väga rõõmus, et nii palju inimesi seda filmi Kaarlisse ja Uue-Karistesse vaatama tuli,“ tunnistas filmi loomise mõtte üks algatajaid Lea Lisskar, kes on Kenni ja Julius Albi Rootsis elav tütar, vahetult pärast filmi linastu-mist Uue-Kariste rahvamajas. „Algul närveerisin küll ka – ikkagi film meie pere elust, et ei tea, kuidas vastu võetakse. Aga ema ja isa olid üllatavalt tublid,“ lisas ta. Tõsi küll, tema ema Kenni tunnistas samas, et endast tehtud fil-mi vaatamine tõi talle silma

pisarad.Mitmed vaatajad Uue-Ka-

ristes pugesid juba enne filmi algust pingiridade vahele, et saali keskel istuvaid Kenni ja Julius Alpi kaelustada ja neile lilli kinkida. Pärast tunni kestnud filmi vaatamist said saali ees tänu osaliseks nii mõlemad peaosalised, samuti tegelasteks olevad Lea ja An-ders Lisskar kui ka eelnevalt filmi tutvustanud režissöör Stefan Quindt, tema juttu tõlkinud Tiia Toom jt.

Kõlama jäi mõte, et film, mis sisaldab peaosaliste meenutuste kaudu hulga mõjusaid mälestusi Sibe-risse küüditamisest, millele esmalinastustel osalenud Mulgimaa publik sügavalt tähenduslikus vaikuses kaasa elas, võiks olla huvitavaks näitlikuks õppematerjaliks koolide ajalootundides. Vaa-tajad, kes soovisid, võisid Kaarlis ja Uue-Karistes osta

omale DVD-plaadil filmisal-vestise.

Enne filmi vaatamist tutvustas selle autor Stefan Quindt videoklippide abil põgusalt ka oma varasemat filmiloomingut ning seejuu-res aastaid kestnud sõbralikke kokkupuuteid Lea ja Anders Lisskariga. Põnevad filmite-gemised on neid viinud lisaks talvistele Rootsi metsadele ka Alaska ürgsesse loodusesse

ning troopilisse Zimbabwesse Lõuna-Aafrikas. Seda kõike oli tore ekraaniltki näha.

Et kinopidu Mulgimaal oleks täielik, ei pidanud Lea Lisskar koos perega paljuks enne filmivaatamisele asu-mist saalitäit tänulikke vaa-tajaid nii Kaarlis kui ka Uue-Karistes lahkelt pirukate-kookide ja kohviga kostitada.

MEELIS SÕERD

kaarli rahvamaja ühes tiivas endise toiduäri ruu-mes alustas oktoobri keskel väikese piduliku avalöögiga tegevust Halliste valla noorte tehnikaring.

„Minu sooviks on, et roh-kem noori tuleks arvutite tagant virtuaalmaailmast reaalsesse, miks mitte teh-nikaspordi maailma,“ ütles tehnikaringi mõtte algataja Halliste vallavanem Ene Maa-ten Kaarli rahvamaja esisel. „Arvan, et need lapsed, kes siin majas oma õliste käte ja tunkedega tegutsema hak-kavad, saavad olema ühed õnnelikud lapsed, nende vanemad aga, pühendades oma lastele nii aega kui, mis seal salata, ka raha, saavad olema õnnelikud vanemad,“ lisas ta ise nimeka noore au-tovõidusõitja emana.

Hulga kohalviibinute ap-lausi saatel andis vallavanem üle asjakohase kingituse ringi juhendama hakkavale õpeta-ja Jaanus Ermitsale. Tuult tii-badesse soovisid tehnikarin-gile samuti Halliste põhikooli

direktor Merle Hüva ja noorte tehnikaringe Abjas ja Viljan-dis juhendav Tarmo Raba. Tunnustust Halliste vallale noorte motospordihuviliste tegevusele õla alla panemise eest väljendas Mõisaküla teh-nikaspordi üks eestvedajaid Ilmar Kuusk.

Visa tahet ja töökust spor-dis tippu jõudmiseks soovisid kodukandi noortele kahe-kordne autode ringrajasõidu Eesti meistrivõistluste hõbe-medalimees Mikk Maaten ja

Väikese Mulgi hüüdnime all mootorrataste mäkketõusus Eesti noorte tippu tõusnud, nüüd endurole üle läinud Jaa-nus Hugo Ermits. Mõlemad rääkisid noortele oma sport-lasteest, tulevikuplaanidest ja näitasid oma võidusõidu-masinaid.

Kõik huvilised said heita pilgu ka ringiruumidesse ja maitsta pakutud kringlit ja kohvi. Jaanus Ermits tutvus-tas tehnikaringi kasutuses olevat kolme uut mootor-

ratast ning tehnika hoolda-miseks vajalikku mahukat ratastel tööriistakappi koos sisustusega. Projekti nende muretsemiseks kirjutas Kaarli naisselts, omaosaluse kattis Halliste vald.

Vallavanem Ene Maaten kõneles, et noorte tehnika-ringi loomise mõte tekkis tal peale Kaarli rahvamajas oma tegevuse lõpetanud Siili Äri ruumide tühjaks jäämist. Ta avaldas tänu valla moto-spordi entusiastidele Endel Mitile ja Marko Eichele ning krossisõitjale Elary Talule Abja vallast, kes kevadel tema ideed kohe aktiivselt toetama asusid, samuti häid kogemusi jaganud Tarmo Rabale.

Jaanus Ermits usub, et noori tehnikaspordihuvilisi leidub Halliste kooli õpilaste hulgas piisavalt ja ootab kõiki, kel tõsist tahtmist kahel kor-ral nädalas – esmaspäeviti ja neljapäeviti peale kooli kella neljaks Kaarli rahvamajja.

MeeliS Sõerd

Halliste valla noorte vastse tehnikaringi uusi tsikleid uudistas avaüritusel mehi mitut masti.

Arnold Luhaääre tütre Kersti Linask-Luhaääre poolt välja pandud karika pari-male Mõisaküla tõstjale võitis mitmekülgne koolinoor Kelly Kadak.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Valla noorte tehnikaring startisNoortõstjad võistlesid Luhaääre memoriaalil

Mõisakülas 4. oktoobril toimunud kahekordse olümpiame-dalivõitja Arnold Luhaääre XXII mälestusvõistlustel tõstmises võistlesid kuni 17-aastased noortõstjad Tartust ja Tartumaalt, Jär-vamaalt, Pärnumaalt ning spordikoolid Lätist Saldusest ja balvist.

Mõisaküla noored võistlesid igati tublilt. Kergematest tüdru-kutest võitis Kelly Kadak kehakaalus kuni 48 kg kahe tõsteviisi summaga 60 kg, teine oli Iti Marii Varik summaga 44 kg. Kehakaa-lus kuni 35 kg oli kolmas Kris Elbalus summaga 49 kg, kehakaalus kuni 40 kg oli teine Jan Jesper Tisler summaga 64 kg ning neljas Kevin Visnapuu summaga 41 kg. Kõige raskemas kehakaalus +85 kg oli kolmas Karl Robert Karpa summaga 137 kg. Arnold Luhaääre tütre Kersti Linask-Luhaääre poolt välja pandud karika parimale Mõisaküla tõstjale võitis Kelly Kadak.

Võistluste parima tulemuse tegi Euroopa noorte esikümnesse kuuluv Salduse tõstja Sven Janis Andzans, kes kehakaalus +85 rebis 120 kg ja tõukas 142 kg. Salduse spordikool oli parim ka võistkondlikult.

enn rAieSte

Loosiga tõmmatud esimeses lauas tõid Mulgi kilva avavoorus võidu Mõisakü-lale (vasakult) Anu Laarmann, Lija Kornis, Ilmar ja Erika Kuusk ning linnapea Ervin Tamberg.

Režissöör Stefan Quinth (vasakult) tänas pärast vaatajaile hinge läinud filmi esilinastust Uue-Kariste rahvamajas südamest linateose nimiosalisi Julius ja Kenni Alpi.

TõstmineRahvusvahelistel tõstevõistlustel, mis toimusid Lätis Salduses

19. septembril, tuli kehakaalus kuni 105 kg võitjaks Karl Tiit kahe tõste kogusummaga 210 kg. Kehakaalus kuni 40 kg oli teine Jan Jesper Tisler summaga 60 kg ja viies Kris Elblaus, kelle tulemuseks jäi 43 kg.

enn rAieSte

MTÜ Spordiklubi Halliste kutsub osalema korvpallivõistlusel „Mulgid platsile“ 15. XI 2014 algusega kl 12 Halliste kooli võimlas.Võistkonna minimaalne mängijate arv on viis.

Eelregistreerimine 13. XI. Lisainfo Mari Kahult, tel 5340 3849, e-post: kahvimari@gmail.com .

Minivõrkpall

Korvpall

MTÜ Spordiklubi Halliste kutsub kõiki õpetajaid, lapse-vanemaid ja spordihuvilisi moodustama I–VI klassi õpilastest võistkondi ning osalema minivõrkpalli turniiril „Mulgid platsile“ 4. XII 2014 algusega kl 9 Halliste kooli võimlas.

Võistkonda kuulub 4–7 liiget (poisid ja tüdrukud.Eelregistreerimine kuni 21. XI, lisainfo Mari Kahult, tel 5340

3849, e-post: kahvimari@gmail.com .

sport

Film Kenni ja Julius Albist puudutas vaatajate hinge

Mõisaküla kooli vanemate klasside õpilastel oli 26. sep-tembril aset leidnud üleeuroopalise Teadlaste Öö festivali raa-mes külas Tallinna tehnikaülikooli arvutiteadlane Jaan Raik.

Teadlane kõneles õpilastele palju huvitavat arvutitega seonduvast: arvutite ajaloost, tänapäevast ja tulevikust, nende kasutamisest meditsiinis, mis on tema põhiliseks uurimisvald-konnaks TTÜs, jne. Tallinna tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi professoril oli kaasas ka ühtteist huvitavat õpilastele näitamiseks.

21.–26. septembrini kestnud Teadlaste Öö Festivali korral-das Teaduskeskus Ahhaa juba üheksandat korda. Tegemist on teadust populariseerivate ettevõtmiste sarjaga. Tänavu külastasid teadlased üle Eesti kokku paarikümmet kooli.

MeeliS Sõerd

Õpilased kohtusid arvutiteadlasega

Mõisaküla kilvarid võtsid võidu

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

korteriühisuse aktiivse juhi Airi Allikivi eestveda-misel remonditi Mõisakü-las septembrikuu viimasel nädalavahetusel Pärnu tn 24 kolmekorruselise korter-maja juba aastaid lekkinud katus.

Airi Allikivi selgitas, et ka-tuse remondi käigus ehitati uuesti üles räästakastid. Maja tagaküljel oli tema sõnul räästakast puruks mädane-nud, vesi jooksis seinapaneeli ja kolmanda korruse aknasse sisse. Uue kasti äär kaeti ple-kiga. Kui oleks pannud papi palja puidu peale, poleks see andnud soovitud tulemust. Nüüd hoiab omakorda niis-kusvastase kattekihi saanud plekk vee lauast eemale.

Vajalikud katuseplekid tegi valmis Mõisaküla metal-litöö ettevõtja Uno Suurmets. „Polnud vaja minna neid kuhugi kaugele kulukalt otsima. Õhtul helistasin, ta oli nõus hommikul välja minema, et ära teha,“ kiitis ühisuse esimees alati abival-mis Suurmetsa.

Väga tänab Al l ik iv i remondi teinud tublisid ko-halikke noori töömehi Timo Reinvaldi ja Simo Tšetšinit, kes olid nõus töö ära tegema reede õhtul ja laupäeval-pü-hapäeval oma töö kõrvalt.

Tänu oma majarahvale leiti neile lisaks appi kaks oska-jat meest üle piiri Lätimaalt Ipikust, isa ja poeg – ka väga tublid. „Ma loodan, et see katus ei jookse enam läbi,“ kõneles ühisuse juht.

MAJAELANIKUD ON TÄNULIKUD ka Mõisaküla linnale, kes toetas katuse re-monti 600 euroga. 500 eurot kandis ühisuse arvele kohe üle Tartus arstina töötav Ursula Klaar, kelle surnud vanemate praeguseks müüki pandud korter samuti majas asub. „Ta küsis kõhklemata, et kui palju raha vaja on ja ütles, et kui puudu tuleb, kannab juurde,“ oli Allikivi väga tänulik.

Ühisuse oma remondi-fondist paraku katuseremon-diks midagi võtta polnud. „Oleme lõhkise küna ees,

kuna võlgnikud söövad meie tulu puha ära – kogu reserv-fondi korjatu läheb nende kütte, vee ja prügi eest tasu-miseks, kõige suurem kuluar-tikkel on küte. Kannatavad aga need korteriomanikud, kes korralikult maksavad, see on kõige kurvem,“ tõ-des Allikivi. „Kolm võlglaste korterit, millest vaid ühes üürnik sees elab, on kõik siin samas rivis,“ viipas ta käega majaakendele.

Ühisuse maju küttev SW Energia vahetas Allikivi üt-lemist mööda suvel katla-majas vana katla välja uue ökonoomsema vastu. Vana katel, mida ei andnud enam parandada, lõhkes eelmisel aastal kahel korral, tekitades kütteseisaku. „Nad on vastu-tulelikud: on igal aastal kütte majadele järele pannud, ei

ole jätnud majasid võlgade tõttu külmaks. Ka tänavu oktoobri algul toimunud ühi-suse küttekoosolekul saadi SW Energia juhi Ain Tõntsiga kütmise osas algaval küttepe-rioodil kokkuleppele.

JUbA SEITSE AASTAT korteriühisust juhtides hoiab Airi Allikivi lisaks Pärnu tn 24 elamule silma peal ka Pärnu tn 22, 26 ja 28 majadel. „Väsi-tav on see, kui majarahvas ei taha sinuga kaasa rääkida ega mõelda nagu poleks majasse puutuv nende mure,“ tunnis-tab ta. „Igas majas on teatud passiivne seltskond, kes elab veel nagu nõukogude ajas, mõeldes et küll teised teevad, mis mina veel välja tulen“.

Kiitust teenivad ühisu-se esimehelt aga tublimad. Pisku raha eest koristab 26. ja 28. maja ümbrust väga kohusetundlikult Emilija Oništšenko. Majaümbrusi niidab samuti hoolsalt viima-se abikaasa. Kõige suurema jõu ja nõuga on Airi Allikivile tema suuresti vabatahtlikus töös abiks olnud aga tema oma abikaasa Agu. „Temale saan alati toetuda. Ta tahab, et kõik tehtu oleks kvaliteet-ne,“ sõnas tubli naine.

MeeliS Sõerd

oMAvAlitSuSkroonikAt

MõiSAKÜLA LinnAVOLiKOGU

18. IX. 2014 toimunud istungil:• otsustati kutsuda tagasi Eesti Linnade Liidu üldkoosolekule ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vanemate kogusse nimetatud linnavalitsuse esindaja asendusliige Are Jänes ja nimetada tema asemele Mirjam Järve;• otsustati loobuda linnavalitsuse raamatupidamises kajastatud lootusetust nõudest kogusummas 2177,14 € (eraisiku tasumata hooldustasud);• pikendati Mõisaküla linnavalitsuse ja Annor Group OÜ vahel sõlmitud Pärnu tn 45 asuva äriruumi üürilepingu tähtaega kuni 31. VII 2015.

MõiSAKÜLA LinnAVALiTSUS

23. IX. 2014 toimunud istungil:• arvati linna kriisikomisjoni liikmete hulgast välja Are Jänes ja nimetati tema asemele Mirjam Järve;• lubati omanikul maha võtta elumaja ohustav lehtpuu Roheline tn 4 kinnistul;• lahendati korraldatud jäätmeveoga seotud avaldusi;• lahendati taotleja Mõisaküla hoolekandekeskusse ööpäevasele hooldamisele võtmise avaldus;• määrati ja maksti välja septembrikuu toimetulekutoetused summas 377,02 € kolmele taotlejale ja vajaduspõhine peretoetus summas 57,54 € neljale taotlejale.

8. X 2014 toimunud istungil:• lubati taotlejal teha kaevetöid seoses liitumisega linna ühisvee-värgi ja -kanalisatsiooniga;• määrati ja maksti välja oktoobrikuu vajaduspõhine peretoetus summas 76,72 € viiele taotlejale;• lahendati täiendava sotsiaaltoetuse maksmise avaldusi;• otsustati huvihariduse toetamiseks tasuda Abja muusikakooli 2014/2015. õppeaasta arvestusliku õpilaskoha maksumus kuue õppuri eest;• kinnitati Mõisaküla lasteaia lahtiolekuaegadeks alates 1. X 2014 E–R kl 7.15–18.00;• kinnitati 2014/2015. õppeaastaks Mõisaküla lasteaia hoolekogu järgmises koosseisus: lapsevanemad Ene Purju, Maiko Škurin ja Marju Lamber, lasteaia õpetajate esindaja Tiina Raba ja linna esindaja Kiira Ringas;• lahendati korraldatud jäätmeveoga seotud avaldusi;• määrati Leonhard Weiss Energy AS avalduse alusel projekteerimis-tingimused 0,4 kV maakaabelliini ja liitumiskapi paigaldamiseks asukohaga Jaama tn 4.

HALLiSTe VALLAVOLiKOGU

24. IX 2014 toimunud istungil:• kuulati ära Halliste põhikooli õpetaja Made Kotkase kooliteemaline ettekanne;• kinnitati Halliste põhikooli arengukava aastateks 2014–2018;• kinnitati volikogu esindajana Halliste põhikooli hoolekogusse Jüri Ojamaa;• kinnitati määrusena avalike ürituste korraldamise kord Halliste vallas;• loeti ülevaadatuks Halliste valla arengukava aastateks 2008–2018.

HALLiSTe VALLAVALiTSUS

18. IX 2014 toimunud istungil:• väljastati ehitusluba eraisikule;• maksti vanemale toetust 150 € laste osalemiseks Alutaguse Hirv võistkondlikul turniiril;• maksti toetust 660 € MTÜ-le Külaselts Rimmo projektiks „Lämmin taren om ää olla“;• eraldati eelarve reservfondist 660 € Halliste põhikooli õpilaste koolitoidule;• anti 3 taotlejale nõusolek jäätmeveoga perioodiliseks mitte-liitumiseks.

25. IX 2014 toimunud istungil:• kinnitati hajaasustuse programmist toetuse saajate nimekiri järgmiselt: Kalev Kuningas 4340,22 €, Pille Pärn 6148,31 €, Sigrid Ruben 4640,23 € ja Tõnis Lukka 3780,19 €;• otsustati korraldada avatud hange Leerimaja projekteerimiseks. Moodustati vastav komisjon, kuhu kuuluvad Ene Maaten (esi-mees) ja Kadri Kivimets ning Anneli Pälsing (liikmed);• maksti ühekordset sotsiaaltoetust 8 taotlejale kokku 583,50 €, toetusi puudega lapse hooldajatoetuse summadest kokku 260,65 € ja toetust Halliste põhikooli õpilaste õppereisiks 170 €;• kinnitati septembrikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri summas 2191 €.

Korteriühisus remontis katuse

Korteriühisuse aktiivse juhi Airi Allikivi eestvedamisel remonditi Mõisakülas Pärnu tn 24 asuva elumaja katus veekindlaks.

Palju õnne lapse sünni puhul!

KADI VOLKOVA ja REMO SOE – 9. IX sündis perre poeg SEBASTIAN.

KIRSIKA ja NIHAT EROL – 11. IX sündis perre tütar SANDRA.

ENELI KOORT – 25. IX sündis poeg TAURI KRISTJAN.

Halliste vallavalitsus

SANDRA GUSTAVSON ja LAURI KREEVS – 8. IX sündis perre poeg MARCKOS.

MARITA KUTSAR ja KALEV LIBLIK – 21. IX sündis perre poeg ORLANDO.

MERIKE MÜÜR ja MADDIS AUSPERE – 22. IX sündis perre poeg TAVOR.

AIVE AAL ja MAREK ROSENBERG – 29. IX sündis perre poeg ROBIN.

Mõisaküla linnavalitsus

SELMA VARBLANE 101LINDA LEPPIK 90ALICE LAKS 88AINO VIIDIK 85PRISCILLA REMMEL 83MILVI KOIK 82EVI OJA 75

LIIDIA HEINASAAR 93ULVI LUIGE 88IRLANDA KARTAU 87ASTA PÄRNIS 85LAINE KOHJUS 83MAIMU KAMALE 82MAIMU LAIN 82SALME MOOR 81PEETER ALLIK 75TATJANA NÕMMIK 75MARE SONG 70

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linnavalitsus

Õnne eakatele!

Halliste lasteaiapere käis selle õppeaasta sissejuhatu-seks 11. septembril Tartus Ah-haa Keskuses. Nägime seal väga palju uut ja huvitavat.

Käisime kõrrepilli val-mistamise õpitoas, nägime teadusteatri etendust gaaside teemal. Etenduskunstnik Ivo näitas, kuidas erinevate gaa-side sissehingamisel inimese hääl võib muutuda kõrgeks või madalaks, näitas läm-mastiku ja hapniku toimet materjalidele ja palju muud.

Kõik oli hästi arusaadavas ja lastepärases vormis edasi antud. Huvitavad olid vee-ga ja merendusega seotud väljapanekud. Igale poole sai käe külge panna ja ise kõike proovida ja avastada. Kahjutundega pidime sealt ära minema, sest mitmeke-sist tegevust oleks jätkunud vähemalt õhtuni. Lapsevane-mad hindasid külastuspäeva samuti kordaläinuks, lisaks lastele oli ka neil tõeliselt huvitav päev.

Halliste kooli algklasside lapsed koos lasteaialastega pidasid 19. septembril maha jooksuvõistluse. Iga lõpetaja sai õuna ja parimad diplomi. Õunajooksu initsiaatoriks oli õpetaja Milvi Kull. Lasteaiast osales kuusteist last. 3-4-aas-tased jooksid 40 meetrit, va-nemad terve staadioniringi. Kõik lapsed olid tublid ja said väga hästi hakkama.

Halliste kooli mihklilaada näitusel osalesime omapool-se väljapanekuga. Lasteaia-

lapsed olid õpetaja Helle Lapi juhendamisel meisterdanud looduslikust materjalist pilte, kujutatud oli põhiliselt loomi ja linde.

Sügise alguse puhul käi-sid lasteaialapsed õppekäigul „Tere, sügis!“ Kuigi ilm oli sel ajal päris suvine, mär-kasid lapsed palju muutusi looduses. Hiljem kajastati kõike seda mängudes ja oma kunstitöödes.

Anu kAngur

Kirev sügis Halliste lasteaias

Foto: Meelis Sõerd.

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Halliste rahvamajas 1. oktoobril avatud näitus-müügil saab sel ja järgmi-selgi kuul imetleda ja soovi korral näiteks kenaks jõu-lukingiks osta kulla külas elava pensionäri Marie riieti meisterlikke käsitöid.

Ekspositsiooni moodus-tavad elupõlise koolmeistri näppude vahel valminud erinevad kudumid alates sokkidest-kinnastest kuni linikute, vormitud kübarate, rättide ja haapsalu sallideni välja. Neist paljude mustri on autor ise välja mõelnud ja ilma paberile panemata vaimusilmast kohe ka valmis kudunud.

Haapsalu sallide tegemi-sel on vanameister juhindu-nud aga raamatutarkusest. Teiste seas on ta näidiste eeskujul omale kudunud ka presidendiprouade Helle Meri ja Ingrid Rüütli lemmik-mustriga salli.

„Sokkide kudumine on kõige igavam,“ tõdeb käsi-töömeister. Erandina näitab ta valgeid huvitava põimitud koega sokke. Kena mulgi-mustrilise kindapaari koob Marie valmis kolme päevaga. Hinnaks küsib ta sellise eest vaid kaheksa eurot.

„Kudumisel ma raami ei kasuta. Kodus ülakorrusel on mul lai kušett, kuhu teoksil

oleva kudumi nööpnõeltega kinnitan,“ kirjeldas vana-proua suuremate esemete valmistamisviisi. Aastaküm-neid lasteaias ning koolmeist-rina töötanud, samuti ühis-kondliku raamatulevitajana tegutsenud Marie Riiet võibki nüüd pensionärina juba hulk aastaid pühenduda oma lem-miktegevustele – lugemisele ja näputööle.

„Mul on väga hea meel, et Marie tuli ise minu juurde oma töödest näitusmüügi korraldamise mõttega,“ sõnas ekspositsiooni maitsekalt kujundanud Halliste rahva-maja juhataja Laine Pedaja. Enamasti tema sõnul muidu tublid tegijad nii julged ei ole.

Marie Riieti näitusest sat-tusid esimestena vaimustus-se seda vaadanud mitmed Halliste naised, kel tekkis tahtmine ka oma loomingust väljapanek korraldada. Peda-ja hinnangul võiks see teoks saada tuleval kevadel.

Praegune Marie Riieti kä-sitööde näitusmüük Halliste rahvamaja saalis on avatud tööpäeviti kella 10–14. Käsi-tööde hinnakiri on rahvamaja juhataja käes.

MeeliS Sõerd

terve oma elu isatalus elanud Halliste valla ela-nik linda leppik tähistas hiljuti oma 90. sünnipäeva.

Elus teatud verstapos-tideni jõudes on kasulik ja õpetlik läinud sündmuste ja kogemuste üle mõtiskleda. Palju õpetlikku leiab ka Lin-da Leppiku elust. Tõsi küll, mingeid erilisi pikaealisuse nippe 90-aastaseks saanud naisterahvas ei paku. Sün-dinud 4. oktoobril 1924, kas-vas juubilar üles tavalises

Eesti peres, kus väärtustati tööd ja üksteise mõistmist. Perekonna elukohaks on Linda isa Maks Leppiku Vabadussõja teenete eest saadud Saksaküla külas asuv Väikearu talu, mis nüüd põlvest põlve edasi kandub.

Kooli läks Linda Ara-kule ja peale seda Tallinna kergetööstus tehnikumi, kus omandas õmbleja-ku-duja eriala. Tööd tegi ta nooruses kolhoosi ajal kon-toris, olles raamatupidaja ja

sovhoosi ajal põllubrigadiri ametit pidades. Riigitöö kõrval jõudis naine lapsi kasvatada, kodust maja-pidamist korras hoida ja ka käsitööd teha. Praegugi katavad toapõrandat Linda enda kootud vaibad.

Lapsi oli Lindal kaks – poeg ja tütar. Tütar Helle käib nüüdki nädalavahe-tustel emale abiks. Meie palvel iseloomustab Helle oma ema kui ranget, töökat ja kanget eesti naist, kes töö kõrvalt pidas laudatäit

loomi ja jagas oma kahele lapsele nii armastust kui tööoskusi. Peale seda on emal jätkunud rõõmu ja positiivsust tänini igasse päeva.

Õnnitleme südamest kallist juubilari ja soovime ikka jätkuvalt head tervist paljudeks aastateks.

HAlliSte vAllAvAlitSuS

kui 85 aasta eest Hal-listes sündinud ja sealses algkoolis vana rannapi käe all esimese koolitar-kuse omandanud Asta kõi-gest 15-aastaselt Mõisaküla postkontoris ametisse asus, siis ei teadnud ta küll aima-ta, et töö sidejaoskonnas saabki tema elutööks ning Mõisaküla tema lõplikuks – nii armsaks elukohaks.

Mõisaküla postkontor sai juubilari töökohaks järg-neva poole sajandi vältel. Et vanasti armastasid inimesed ikka kirju saata, ajakirju tel-lida, veelgi hiljem ka pakke saata, siis pidi Asta tahes tahtmatult eluga linnake-ses vähemalt selle nurga alt kursis olema. Tütar Sig-ne Tõnisson meenutab, et emal polnud raskusi peast nimetada kõiki Mõisaküla elanikke ja nende koduseid aadresse. Töö postkontoris oli huvitav ja kiire, kohati sarnanes see vabriku kon-veieritööga, kus tuli ka kaste kokku naelutada, nööre siduda ja lakiseid templeid panderollidele pressida. Numbriga telefoniaparaadi kõrval mäletab Asta hästi ka

pistikupesa-laadset traatide ühendamise viisi, mis meile tuttav ehk mõnest vanast filmist. Juba staažika tööta-jana lõpetas ta 1965. aastal kaugõppes Tallinna Polü-tehnikumi, erialaks teadagi postiside.

Juubilari hobiks on ter-ve elu olnud käsitöö. See tundub lausa teise ametina, eriti kui vaadata seda müt-side, vestide, kampsunite, sallide ja pontšode hulka, mida ta on aastate jooksul kudunud ja heegeldanud. Sellest kõigest jaguks küllap igale Mõisaküla elanikule midagi. Nüüd pensioni-põlves, taksikoer Sohviga tegelemise kõrval, on Asta armastatuim tegevus ikka heegeldamine. Suureks hitiks, millel vahel on olnud ka rahvusvahelist menu, on tema mütsid. Asta heegel-datud mütse võime täna kohata peaaegu kõikides maailmajagudes. Nii on juubilar omal viisil panus-tanud millessegi, mis pakub huvi ka väljaspool Eestit. Näidiste ja trendide osas saab kodune meister abi internetist.

Asta ise on alati olnud

tagasihoidlik, ent tema eel-mise juubeli paiku viis aastat tagasi oli Mõisaküla muu-seumis näha väljapanekut nobenäpu loomingust, mida iseloomustab mitmekesiste vormide, aga lihtsate ma-terjalide – linase niidi või

villase lõnga – kasutamine. Omaste juubeliõnnitlus-

tega kallile emale, vanaema-le, vanavanaemale, heale õele ja ämmale Asta Pärni-sele – Mõisaküla postkontori elavale ajaloole – ühineb ka Lõuna-Mulgimaa toimetus.

uue-kariste rahvamajas tegutsev klubi 60+ alustas oma sügishooaega õhtuga rahvusvahelisel eakate päeval 1. oktoobril. külaliseks oli tunnustatud mulgi keele õpetaja Alli laande karksi vallast.

Külaline Alli Laande kõneles koduses karksi murrakus elavalt oma lapsepõlves tekkinud huvist mulgi murdekeele vastu, selle selgeks õppimisest ja teistele õpetamisest. Samuti pajatas ta Mulgi kultuuri instituuti sünnist ja oma varase-mast tegevusest selle juhina ning nüüd keeleprojekti juhina. Omal ajal oli Alli Laande üks populaarseks traditsiooniks saanud Mulgimaa laste folklooripäevade algatajaid ning on olnud üks Mulgimaa laulu- ja tantsupidude eestvedajaid. 2005. aastal pälvis ta Eesti Aasta Ema tiitli ja mullu presiden-dilt riikliku teenetemärgi. Soojalt meenutas Laande kümmet tööaastat noorpõlves Halliste lasteaias ja rahvamajas.

Lisa Alli Laande murdekeelsele vestele pakkus kahe omaloomingulise mulgikeelse lauluga, mis kirjutatud tuntud Mulgimaa luuletajate Jaak Kõdari ja Jüri Tamtiku luuletustele, külalisena allakirjutanu.

Klubiõhtu avas 60+ liige Hilve Koidla muusikalise mõtisklusega ajast ja inimestest ajas Virve Osila luule va-hendusel. Rahvusvahelise eakate päeva puhul tervitas ka-minasaalis kohvilaudades istet võtnud paarikümmet tegusat ja nooruslikku klubi liiget mitmelt poolt Halliste vallast vallavalitsuse esindus eesotsas vallavanem Ene Maateniga. Tänukirja kohusetundliku kestva töö eest kogukonna üh-teliitmisel ja elukeskkonna hoidmisel andis vallavanem üle 70. sünnipäeva tähistanud spordi- ja näitemänguentusiastile Martin Linderile. Juubilari õnnitlesid südamlikult ka Uue-Kariste rahvamaja, klubi 60+, näitering Kiiksud jt. Lilledega peeti meeles ka teisi hiljutisi sünnipäevalapsi.

MeeliS Sõerd

Üheksa aastakümmet isatalus

Sahvrisse ja purki!

Hallistes näeb Marie Riieti näputöid

Juubilar on Asta Pärnis

Klubi 60+ alustas eakate päeval

Juubilar Asta Pärnise päevi täidavad nüüd eelkõige taksikoer Sohvi ja kaunid mütsid.

Perenaiste sügisesi hoidiseid näitusel raamatukogus uudistasid ja maitsesid ka lapsed.

Käsitöömeister Marie Riieti (esiplaanil) kaunist loomingut saab vaadata ja soovi korral ka osta näitusel Halliste rahvamajas.

Foto: Uno Tisler Tänavune päikeseküllane sügis on pakkunud rikkalikult oma

ande nii metsas kui ka aias. Nii me siis, tegusad Mõisaküla pere-naised Maarika Siigur, Pirje Usin, Taimi Metste, Sirje Usin, Ilga Suurmets, Saima Lohu, Silvia Kuusk ja allakirjutanu, mõtlesime kõike seda toredust ka teistega jagada ühisel väljapanekul, mille nimeks sobib hästi „Sahvrisse ja purki!“.

Oktoobri teisel nädalal tõime kodudest koolimaja teisel kor-rusel asuva raamatukogu avarasse fuajeesse näituselaudadele oma kodudes valmistatud väga põnevaid hoidiseid. Nende seas olid seened nii kuivatatult kui ka marineeritult, moosid, salatid, kastmed ja palju muud põnevat, mida me väljapaneku uudistajate heameeleks lahkelt pakkusime. Hoidistele olid sedelitel juurde lisatud ka nende valmistamise õpetused, võiks öelda, et lausa tekkelood olid mõnel moosil kaasas.

Avastamisrõõmu ja mõistatamist oli huvitav jälgida ja külas-tajaid jagus. Põnnidel vedas pihlakamoos suu küll kõveraks, aga sai ka selgeks, et ega arstim ei peagi alati magus olema. Rõõmsat elevust oli raamatukogu ajaloo tarbeks oma kaameraga jäädvus-tamas Mõisaküla videokroonik Uno Tisler.

Südamlik tänu nii hoidiste valmistajatele kui ka maitsjatele, plaanime taolise väljapaneku-degusteerimise muuta meie raama-tukogu traditsiooniliseks sügisürituseks.

Ent sel sügisel kuni 1. novembrini ootab raamatukogu veel külastajaid Eesti Orhideekaitse Klubi esinduslikule kaunile foto-näitusele „Orhideed Eestimaa looduses“.

evi oiSSAr

MÄLESTAMEHEINAR MÄNNISTE

9. I 1958 – 25. IX 2014 Halliste vallavalitsus

Fotomontaaž: Erakogu

Foto: Meelis Sõerd.

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi nii 2014. aasta lõpuni kui ka 2015. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Ajaleht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Lõuna-Mulgimaa (indeks 00927) jooksva kuu väljaannet saab tellida kuni 10. kuupäevani. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kaheks kuuks on 52 senti, kolmeks kuuks 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus maksab 2,86 eurot.Lõuna-Mulgimaa on pdf-failina programmi Adobe Reader abil loetav ka internetis kohalike ajalehtede hulgast, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Mulgimaa Arenduskoda laienes

Soojad sokid ja kindad Ukrainale

Tunnustagem kodanikualgatust

Järgmise kuue aasta jook-sul on eestil oma maaelu ja põllumajanduse arenda-miseks ning toetamiseks võimalik kasutada ligi kaks miljardit eurot.

M a a e l u a r e n g u k a v a (MAK) toetuste puhul on oluliseks uuenduseks, et pe-rioodil 2014–2020 antakse osa toetustest rahastamisvahendi kaudu tagastatava abina, st ettevõtjatel on võimalik saada MAK vahenditest moodus-tatavast fondist MAK-s ette-nähtud investeeringute ellu-viimiseks laenu, samuti saab selle vahenditest garanteerida ettevõtjate võetavaid laene.

Üheks meetmeks, mille abil Eesti MAK 2014–2020 rakendatakse, on Leaderi meede. Selle eelarve jagamine maapiirkonna projektitoetuste taotlejatele toimub kohaliku arengu strateegiate raken-damise kaudu. Strateegias pannakse eelmise perioodiga võrreldes suuremat rõhku väike-ettevõtluse toetusele, kuid endiselt on toetatavate tegevuste hulgas kohalikku elu edendavad ja kultuuri toetavad tegevused.

MTÜ Mulgimaa Aren-duskoda alustas 2014–2020 strateegia ettevalmistamist eelmise aasta sügisel. Juba sel ajal olid käimas arutelud kõikide Mulgimaa omavalit-suste liitumiseks Mulgimaa Arenduskoja tegevusgruppi.

Aasta alguses liitusidki tege-vusgrupiga Tarvastu ja Viljan-di vald, 30. septembril Valga maakonna Helme, Hummuli ja Põdrala vald ning Tõrva linn. Ühes nendega liitusid veel 9 MTÜd ja 9 ettevõtet.

MTÜ Mulgimaa Arendus-koda on kohalikul partnerlusel põhinev vabatahtlik ühendus, mis ühendab kohalikke oma-valitsusi, juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegutsevad Mulgimaa

Arenduskoja tegevuspiirkon-na 10 omavalitsuses.

Anneli rooSAlu,MTÜ Mulgimaa Arendus-

koda tegevjuht

naiskodukaitse on ala-tes 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada oma-tehtud sõrmiku- ja soki-paari välismissioonidel viibivatele eesti kaitseväe-lastele. Sel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – ukrainasse!

Naiskodukaitsjate ees-märgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukrai-

na-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkin-daid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudu-misprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ri-dades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abi-vajavatele tsiviilelanike-le. MTÜ Eesti Pagulasabi kaudu on Naiskodukaitsel

olenevalt kudumite kogu-sest võimalik saata üks osa sokkidest ja sõrmkinnastest Zaporižžja oblastisse, kuhu on septembri lõpu seisuga ametlikult registreeritud 27 779 sisepagulast. MTÜ Eesti Pagulasabi esindaja Eero Jansoni sõnul moodustavad valdava enamuse (89%) sisepagulastest naised, lap-sed, vanurid ja puuetega inimesed.

Kõ ik soovi jad saavad 2 9 . s e p t e m b r i s t ku n i 10. detsembrini tuua iseteh-tud sokid ja sõrmkindad Kaitseliidu Sakala malevas-se, kus Naiskodukaitse need kokku kogub, vastavalt vaja-dusele komplekteerib ning Ukrainasse toimetab.

Täiendav info: tel 5855 5092, tiina.ott@kaitseliit.ee.

tiinA ott

Suitsuandur vajab kontrolli • Vähemalt kord kuus kontrolli testnupule vajutades suitsuandurit.

Kui nupuvajutusele piiksu ei järgne, vaheta kohe patarei. Patarei tühje-nemisest annab andur märku üksikute piiksudega.

• Eakatele on suitsuanduri testimisel hea abimees harjavars või jalutuskepp.

• Eakatele ja erivajadustega inimestele on loodud spetsiaalsed suitsuandurid ja tulekahju avastamisseadmed ning lisatarvikud. Nende kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524.

• Aita oma vanematel ja vanavanematel suitsuandurit paigaldada ja patareid vahetada!

• Mitmekordses majas paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.

Päästeamet

• MTÜ KÄETÖÖ KOID võimaldab kõigil soovijail tellida käsitööesemeid ja pakub õmblusmasina kasutamise teenust. Huvilised on oodatud Mõisaküla koolimajja (Pärnu tn 39 I korrus) iga kuu I ja III teisipäeval kl 16–19 ning II ja IV teisipäeval kl 11–14. Info tel 5592 2615 (Juta Jalakas).

• Müüa elamumaa Abja-Paluoja linnas Lille tn 14, hind kokkuleppel. Tel 5565 5140.

• Müüa head hobusesõnnikut. Üks kott (40 kg) maksab 4 €. Küsida tel 5835 0855 (Raja).

SA Viljandimaa Arenduskeskus koostöös Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga soovivad ka sellel aastal tunnustada aktiivseid ja teotahtelisi kodanikke ja organisatsioone. Kodanikke ja organisatsioone, samuti nende tegusid tunnustades näitame teistelegi, kuidas me ise saame nii oma elu kui ka üdiselt Eesti ühiskonda paremaks muuta ning olla arvestatav partner kohalikule omavalitsusele. Samuti annab tunnustamine võimaluse tegijaid nähtavale tuua, neid innustada ja motiveerida, sest eks kodanikeühendustes tegutsevad inimesed väsivad ruttu ja vajavad ka teiste toetavaid sõnu ja tähelepanu.Kanditaate saab sel aastal esitada seada viies kategoorias: Parim kodanikeühendus 2014, Hea algatus 2014, Terviseliikumise edendaja 2014, Aasta vabatahtlik 2014, Kodanikuühiskonna toetaja 2014.Kandidaate saavad esitada kodanikeühendused, omavalitsused, äriühingud, üksikisikud kui ka mittetulundusühingud ise, kes oma tublit tegevust saavad ankeedis avalikustada. Ankeete ootame kuni 31. oktoobrini 2014.Parimate tunnustamine (v.a aasta vabatahtlik 2014) toimub 28 . novembr i l V i l j and imaa kodan ikeühendus te tunnustamispäeval.

Lisainfot saab Jaanika Toomelt tel 5788 0245, jaanika.toome@viljandimaa.ee

Ankeedid asuvad Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehel http://arenduskeskus.viljandimaa.ee/tunnustamine .

KUULUTUSED

Konkurss Mulgimaa Arenduskoda kuulutab välja avaliku konkursi

„Mulgi Märk“ ideekavandi ja sinna juurde kuuluvate diplomite kujundamiseks

Mulgimaa Arenduskoda ootab konkursile ideekavandeid „Mulgi märgile“ ja sinna juurde kuuluvale diplomile ning tunnustusdiplomile, mis on kooskõlas konkursi tingimustega, Mulgi

Märgi statuudiga ning mis kannaksid endas mulgi identiteedi, kõrge kvaliteedi, loodusõbralikkuse, unikaalsuse, uudsuse, tänapäeva ja traditsioonide emotsioone.

Konkursi töid oodatakse aadressil: MTÜ Mulgimaa Arenduskoda, Pärnu mnt 30a, 69403, Abja-Paluoja, Viljandimaa või

elektronpostiaadressil arenduskoda@mulgimaa.eekuni 26.11.2014.a. kell 12:00

Esitatavate kavandite loomise juures tuleb arvestada konkursi märksõnadega ja kavandi esitajal on kohustus tutvuda Mulgi Märgi statuudi ja konkursi tingimustega.

www.mulgimaaarenduskoda.ee

Ootame põnevusega kavandeid ja julget pealehakkamist!

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 9.00–11.00

IV kvartalis23. oktoobril13. ja 20. novembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatus:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

HAlliSte rAHvA- MAJAS • 24. X kl 18 salongiõhtu „Südamest südamesse“. Kauneid vene romansse esitab Nadežda Treffner. Pääse 2 € • 1. XI kl 12 Halliste valla teatripäev. Esinevad näi-tetrupid Abjast, Hallistest, Mõisakülast ja Paistust. Pää-se 1 €. Info tel 5256 049.

MõiSAkÜlA SPordi-HooneS • 3. I 2015 kl 20 uusaas-tapidu. Õhtut sisustavad mustkunstnik Marek San-dermat ning sõu- ja kabaree-tantsutrupp Danzart. Tant-suks ansamblid Vanaviisi ja Udo band. Pääsmed juba müügil Mõisaküla kultuu-rimajas ja linnavalitsuses.

Pääsme hind: oktoobris 7 €, novembris 8 €, detsembris 9 €, jaanuaris ja kohapeal 12 €. Avatud baar. Info ja telli-mine tel 5256 049 ja 435 5608.

uue-kAriSte rAHvA-MAJAS • 25. X kl 11 Halliste valla lahtine kabeturniir. Ooda-tud kõik huvilised. Info tel 5624 0133 (M. Linder) • 25. X kl 21 sügisõhtu tantsurütmis ansambliga Lihtsad Poisid. Vaheaegu sisustab tantsurühm Samm Sassis. Pääsmed hinnaga 7 € välja osta 22. oktoobriks. • 30. X kl 18 kutsub koduloo uurimise algatusgrupp kõiki huvilisi kodulooringi. • 5. XI kl 18 hingedepäeva mõtisklus kaminaruumis. Info tel 5344 8905.

Kuhu minna