TEA Kirjastuselt ilmunud „Eesti nalja- juttude ja -salmide kuldraamat” on tore kogupereraamat, mis on täis nalja ja naeru, rõõmu ja vallatust, aga ka kavalust, ulakust, väikesi äpardusi ja üleannetust. Uues kuldraamatus on nii sõnamängulisi, humoorikaid ja vaimukaid luuletusi kui ka vigurlikke jutte alates eesti rahvaluulest kuni tänapäeva autorite loominguni. Vt lk 7

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 1 (79) 23. jaanuar 2014

Algupärase romaani võistlusKirjastus Tänapäev on neljandat korda välja kuulutanud algupärase romaani võistluse. Tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2014 ning auhinnafondi suurus 6500 eurot. Konkursi täpsema infoga on võimalik tutvuda kirjastuse kodulehel www.tnp.ee.Juba varem väljakuulutatud algupärase noorteromaani konkursi töid oodatakse 1. juunini 2014.

Alanud on XII Nukitsa konkurssEesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirja-nikku ja raamatukunstnikku. Osale-ma on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 199 raamatut aastatest 2012–2013, sh 172 esmatrükki 117 eesti kirjanikult ja 100 eesti kunstniku pilte 163 raamatule.Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korralda-vad hääletust kohalikud raamatu- kogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektroonili-selt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee.XII Nukitsa konkursi võitjad tehakse teatavaks 5. aprillil Eesti Rahvusraa-matukogus Tallinna raamatumessi ajal toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole hääletuses osalenud lapsi üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronks- kuju ja rahalise preemia. Autasusta-takse ka teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Tulekul on Tallinna Raamatumess3. − 5. aprillini toimub Eesti Rahvus- raamatukogus taas Tallinna raamatu-mess. Registreerimine messile on alanud, täpsem informatsioon kirjastuste liidu veebilehelt www.estbook.com.

Naljajutud ja nalja- salmid kogu perele

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2014

Ka täna on rahvaraamatukogu maal üks vähestest kohtadest, mille ümber on koondunud ju enamus külaelust. Andmed kinnitavad, et iga teine elani-kest on raamatukogu lugeja, külasta-des raamatukogu 14 korda aastas. Kui masuaastatel laenutati üle miljoni trüki-se rohkem kui varasematel aastatel, seega veidi üle kaheteist miljoni trüki-se aastas, siis praegu ostetakse ilmselt jälle rohkem raamatuid koju, ja ka lae-nutuste arv on veidi vähenenud.

Keda lugeja armastab?Üks põnevamaid ja intrigeerivamaid, aga ka pingeid tekitavaim on kahtlema-ta raamatute laenutuste pingerida. Õige tihti osutuvad populaarseteks järjekorraraamatuteks just need, mis meedias rohkem kajastamist leiavad. Piirkonniti on erinevusi, kuid eelista-takse kohalikke kirjanikke. Nii on rah-va poolt armastatud ja laenutatud auto-rid Erik Tohvri ja Avo Kulli. Juba mõn-da aega on populaarsed elulooraama-tud, Minu-sari ja muidugi eesti uudis-looming. Loetavad on ka näiteks Sofi Oksaneni, Tõnu Õnnepalu, Andrus Ki-virähki, Mart Kadastiku jt teosed.

Kuid enim loetute hulgast leiab ka lä-bi aegade lastelemmikud Jussikese seitse sõpra ning Sööbiku ja Pisiku. Alles hiljuti palju poleemikat tekitanud nn Langi nimekirjad pole märkimis-väärseid muutusi raamatukogudesse toonud, auhinnatud teostel on hoitud ja hoitakse ka edaspidi silma peal.

Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing juhatuse esinaine

Eesti raamatukoguhoidjad on koostegutsemist oluliseks pida-nud juba viimased üheksaküm-

mend aastat. Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval, 24. veebruaril 1923, kogu-nesid toonased raamatukoguhoidjad, et asutada Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). Ühingut ajendas looma soov arendada Eestiski raamatukogud Euroopas nähtud ja kogetud tasemele ning pakkuda erialaseid koolitusvõima-lusi. Täna on ühingusse koondunud üle kaheksasaja raamatukoguhoidja Eesti erinevaist paigust, nii suurtest teadus-raamatukogudest kui ka väikestest küla- ja koolikogudest.

Palju erinevaid tegevusvaldkondiÜhingu tegevustest olulisim ongi raa-matukoguhoidja kutsega seonduv, aas-taid on töötatud selle nimel, et saaksi-me end võrrelda Euroopa üldise süs-teemiga. Pea kümme aastat on ERÜ juures olnud võimalik taotleda raamatu-koguhoidja kutset, välja on antud ligi tuhat kutsetunnistust. Pädev raamatu- koguhoidja teeb raamatukogust raama-tukogu ja annab usaldusväärse sisu.

Heaks traditsiooniks on kujunenud pa-rimate tunnustamine, mida auhinna- rahaga toetab Eesti Kultuurkapital. Ku-na oma tööle pühendunud raamatukogu-hoidjaid leiab Eestimaalt palju, siis anna-

me välja kümme erinevat auhinda. Nõn-da valime aasta kooli-, laste- ja maaraa-matukoguhoidja kõrval esmakordselt ka parima noore raamatukoguhoidja.

Igal aastal oktoobris kutsume ülerii-gilistel raamatukogupäevadel avastama ja lähemat tutvust tegema kodukandi raamatukoguga.

Möödunud aastal katsetasime luge-mise populariseerimist uudsel moel ning käivitasime koostöös bussifirma-ga SEBE kaugliinibussides bussiraa-matukogu, see mõjus positiivse ja ele-vust tekitava sõnumina.

Üritame sekkuda ja endast märku an-da ka raamatukogude tegevust mõjuta-vate üleriigiliste dokumentide valmimi-sel. Näiteks võib tuua aastaks 2020 val-minud Kultuuripoliitika arengusuunad, kus esimese hooga raamatukogud pä-ris välja olid jäänud või Elukestva õppe strateegia, mis meid võimaliku koos-tööpartnerina ei näinud, ning see mõis-tagi puudutas meid valusalt.

Raamatukogu on oluline kogukonnakeskusSõltumata kehtivast riigikorrast või rah-va majanduslikust seisust on inimesed alati leidnud tee raamatukokku. Seda kinnitab ka hiljutine Virumaalt pärit Metsiku küla laenuraamatukogu näitus Rahvusraamatukogus. Rahvusliku ärka-misaja kõrgperioodil külakogukonna initsiatiivil loodud raamatukogu kasutati rohkem kui sada aastat tagasi agaralt. Raamatukogud on igal ajal olnud ja ka jäänud oluliseks kogukonnakeskuseks, mis soodustavad ühistegevust.

uudisedTõeline maiuspala ajaloohuvilisteleJaanuari keskel ilmus kirjastuselt Var-rak Briti ajaloolase Norman Daviese kauaoodatud ja erakordselt mahukas (1256 lk) teos „Euroopa ajalugu” Rein Turu tõlkes lõpuks ka eesti keeles. Norman Daviese põhjalik käsitlus kes-kendub peamistele poliitilistele lõhe-dele, kultuurivooludele, ühiskonna-elule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafili-ne haare püüab hõlmata Atlandist ku-ni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.

Ilmub Kurt Vonneguti eluluguJaanuari lõpus ilmub Charles Shieldsi kirjutatud Kurt Vonneguti eluloo- raamat „Eks ta ole”. Raamatus jälgi-takse 1922–2007 elanud USA kirjan-dusklassiku kirevat elu, nii tema noo-rust, kirjanduslikku tegevust kui ka üsna keerulist isiklikku elu. Nagu Shields ütleb, oli Vonnegut harva õn-nelik, aga veel harvem tegevuseta. Kui-gi nii mõnigi Vonneguti teos sai kriiti-kutelt nahutada, olid need väga popu-laarsed. Raamatu avaldab Tänapäev.

Lugemisõhtud Kloostri AidasTallinna Ülikooli Kirjastuse ja Theatru-mi koostöös leiab jaanuaris ja veeb-ruaris aset kolmest lugemisõhtust koosnev sari, mille käigus kantakse ette Dante Alighieri (1265–1321) eepilise poeemi „Jumalik komöödia” esimene osa, 33 laulust koosnev „Põrgu”. Dante „Jumalik komöödia” on allegooria hinge teekonnast Jumala juurde. „Jumalikku komöö-diat” on võimalik ka ilma ajaloolisse ja poliitilisse tausta ning hiliskeskaja mõttemaailma süvenemata nautida kui suurepärast kunstiteost, mille autor hiilgab rikkaliku kujutlusvõime ja oivalise vormitajuga.Info: Heli Allik, www.tlupress.com

Romaan 13. sajandi Eestist Veebruari keskel jõuab Eesti raamatu-poodidesse esimest korda 1966. aas-tal Torontos Jaan Järvalase pseudo-nüümi all ilmunud välis-eesti ärimehe ja agronoomi Oskar Lõvi (1892–1977) kaheosaline romaan „Veretasu. Risti tähe all”, mis räägib muinas-Eestist ja ristiusustajate tulekust Eestisse. Autor kujutab ühe eesti naise, ühe küla, ühe rahva elu 13. sajandi algu-ses. Oskar Lõvilt on veel ilmunud tri-loogia „Kolm naist” ning käesoleva romaani järg „Kirikuehitajad”.

uudised

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 20. veebruaril.

Märka raamatukogu!Igal aastal korraldatakse üleriigilisi raamatukogupäevi. Sel ajal leiab pea igast Eesti kandist mõne põneva raamatutega seotud ürituse või kohtumise.

Varrak2 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Maalehe Raamat2 2 (71) 29. märts 2013

www.mlraamat.ee

VarrakVarrak2

Ajaloohuvilise tõeline maiuspalaKüllo Arjakas ajaloolane

Ajaloohuvilisteni on taas jõudnud tõeline maiuspala – just nii saaks öelda mõni raamatugur-

maan. Briti ajaloolast ja Londoni üli-kooli kauaaegset õppejõudu Norman Davies’t (snd 1939) peetakse üheks juhtivaks ajaloolaseks Euroopa uue-ma ajaloo ja Teise maailmasõja tund-mises.

Alles paar kuud tagasi andis Varrak väl-ja Norman Daviese viimase tähtteose, 910-leheküljelise raamatu „Kadunud rii-gid. Euroopa peaaegu unustatud aja- lugu”, mille originaal ilmus Suurbritan-nias 2011. aastal. Nüüd saab kättesaada-vaks Daviese n-ö suure läbimurde raa-mat. Selle originaal ilmus 1993, kordus-väljaanne 1997. Raamat muutus 1990. aas-tatel kohe eriti just ajaloolaste ja diplomaa-tide, aga ka laiade ajaloohuviliste ringkon-dades kohustuslikuks kirjavaraks.

Mahukas ja panoraamneRaamatus on koguni 1256 lehekülge ja igati hea tõlketöö on teinud Rein Turu. Siin on 12 väga mahukat pea-tükki, mis annavad panoraamse üle-vaate Euroopa minevikust alates esiajaloost kuni 1990. aastate alguse-ni. Autor kinnitab eessõnas: „Raama-tu originaalsus kui selline seisneb vaid materjali valikus, ümberkorral-damises ja esitamises. Peaeesmärk oli Euroopa ajaloo ajaliste ja ruumilis-te raamide paikapanemine ja küllalt kõikehõlmavate teemade võtmine sellesse raamistikku, et jätta mulje saavutamatust tervikust”.

Kindlasti tuleb rõhutada, et silma-paistev osa käsitlusest on pühendatud Ida-Euroopa ajaloole, mis on liidetud selliste teemade käsitlusse nagu barba-rite sissetungid, renessanss või Prant-suse revolutsioon. Teadupoolest esita-takse need teemad sageli vaid Lääne-

Euroopa ajaloo kontekstis. Tähelepanu on pööratud suurtele rahvusriikidele, aga ka omariikluseta rahvastele. Pole

unustatud tänases mõistes mitmesugu-seid vähemuskogukondi, alates kesk-aja ketseritest ja pidalitõbistest kuni

Kaart raamatust.

www.varrak.ee

1 (79) 23. jaanuar 2014

Doktor Proktori ajavannJo Nesbøtõlkinud Minna Salmistu312 lk, kõva köidePopulaarse norra kirjani-ku Jo Nesbø doktor Proktori sarja tei-ses raamatus on lugemist nii lastele kui ka täiskasvanutele. Leiutajast doktor Proktor ja tema sõbrad Lise ja Bulle rändavad ajaloos ringi ajavanni-ga, otsides professori noorusaja armas- tust. Nad väisavad ajaloo kuulsamaid sündmusi, mis tänu nende sekkumi-sele võtavad ootamatuid pöördeid.

Kardemoni linna rahvas ja röövlid Thorbjørn Egnertõlkinud Arvo Alas144 lk, kõva köidekordustrükkÜhes väga omapärases linnas nime-ga Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja hea- südamlik kordnik Bastian. Ameti-meestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm hea- südamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Joonatan.

Vähi vastuDavid Servan-Schreibertõlkinud Mart Paberit396 lk, kõva köidetäiendatud kordustrükkAutor on selle raamatu kirjutanud vähki haigestunud inimes-te jaoks, et nad võiksid saada täna-päeva teadusele vastavat, kuid tava-inimese jaoks arusaadavas keeles teavet selle kohta, milles seisneb nende haigus ja kuidas nad ise saak-sid kõige paremini oma tervenemise-le kaasa aidata. Raamat on eriti väär-tuslik, kuna selle on kirjutanud arsti-teadlane, kes põdes ka ise vähki, elas selle haigusega kaua ja kes seetõttu mõistis haigestunud inimese tundeid. Kuna uurimused näitavad, et vastu-võtlikkus vähile ei ole määratud mitte ainult geenide, vaid ka eluviisiga, siis peaksid seda raamatut lugema ka kõik terved inimesed.

Kuldne taroLiz Dean64 lk + tarokaardidillustreeritudkordustrükk78 kaardist koosneva kaardipaki iga kaart on leidnud uue ja omanäolise ilme. Kaartidele lisatud raamatus on samm-sammult kirjas, kuidas kaarte ennustamiseks lauale laduda ning kuidas tõlgendada õiget- ja tagurpidi tarokaarte. Selle kauni komplekti taro sümbolite abil lasete heita valgust oma minevikule, olevikule ja tulevikule.

Hiina horoskoop.Kaksteist loomamärkiGerry Maguire Thompsonkonsulteerinud Shuen-Lian Hsaiotõlkinud Helena Niidla224 lk, pehme köideKes võib olla teie jaoks õige partner armastuses, kes äris? Kas aasta ast-roloogilised mõjud toetavad teie soo-vi uuele karjäärile pühenduda? Kas tuleks oma eesmärkide nimel pingu-tada või jõuvarude taastamiseks aeg maha võtta? Hiina horoskoop aitab teil langetada paremaid otsuseid igas eluvaldkonnas, alates kodust, tööst ja reisimisest, lõpetades sõprusega.

ilmunud

Triinu Tamm tõlkija

„Jumalate aritmeetika” on Eesti päritolu Prantsuse kirjaniku Katrina Kalda teine romaan,

mis on nüüd Anti Saare tõlkes ilmunud ka eesti keeles. Originaali kohta ilmu-sid Prantsusmaal mitmed kiitvad ar-vustused, entusiastlikke sissekandeid leidub kirjandusblogides ja teos sai ka Prantsuse Akadeemia kirjandusauhin-na Prix du Rayonnement de la langue et de la littérature françaises, millega pär-jatakse omi või välismaa autoreid, kes on andnud panuse prantsuse keele ja kirjanduse edendamisesse.

Kui Katrina Kalda eelmise raamatu „Eesti romaan” (e. k 2011, Varrak, tlk Anti Saar) kandvaks teljeks olid kirjan-duslikud mängud, siis „Jumalate arit-meetikas” näitab autor, et suudab igati usutavalt kirjutada ka psühholoogilises võtmes. Raamatu peategelane Kadri Raud on kolmekümnendates aastates naine, kes on 1989. aastal koos emaga Prantsusmaale emigreerunud, seal hari-

Kas jumalad oskavad arvutada?

duse saanud, töötab koolis kirjandus-õpetajana ja valmistub kirjutama väite-kirja soome-ugri folkloorist. Tema tunde- elu on see-eest üsna ummikus, suhted ei edene ja mõte lapsesaamisest tekitab ainult õudu.

„Muinasjuttudes on lihtne armastada, sest armastus on seal alati ülev. Päris-elus tuleb lisaks armastamisele olla val-mis jääma naerualuseks. Armastus näib kaunis vaid eemalt; kui veidi läheneda, hõivavad kogu ruumi grotesksed detai-lid. Ei asjad ega kehad suuda püsida tun-

nete kõrgusel: sukad vajuvad pahkluu-dele krussi, põis täitub kõige ebasobiva-mal hetkel, rinnahoidja ei tule haagist lahti ja nina otsa ilmub vistrik just nii oodatud kohtingu päeval.” (lk 54)

Kuigi Kadri on suurema osa oma elust elanud Prantsusmaal, näib ta endiselt hõljuvat kahe maa vahel, olevat lõhestu-nud teiste (perekonna, ühiskonna) ootuste ja omaenda tahtmiste vahel, ja ega need viimasedki alati selged ole. Võid küll elada Pariisis, koguni Paradiisi tänaval, ikka tundub, et kusagil on min-gid jõud, mis sind omatahtsi siia-sinna paiskavad.

Raamatu motoks on katkend Christa Wolfi teosest „Medeia hääled” ja nagu Medeiat, kummitavad hääled minevi-kust ka Kadrit, temagi perekonna kohal näib lasuvat saladus. Sellest saladusest tahab Kadri aru saada, nagu ka vanaema Edast, oma isast Juhan Rauast ja eelkõi-ge muidugi iseendast. Nii hargnebki lu-geja ees lahti ühe suguvõsa lugu, mis osutub lausa eeskujulikult tüüpiliseks 20. sajandi Eesti pere looks. Seda val-gustavad ühelt poolt Kadri päeviku sis-

sekanded, teisalt vanaema Edale saade-tud Lisbeth Tamme kirjad Tomski oblastist, Kargasokist, kuhu viimane on küüditatud.

Romaanis on niisiis kõrvuti olevik ja minevik, sammhaaval hakkab lugeja kõiges selles lugude virvarris selgemalt nägema, nagu peategelane Kadri isegi. Nii mõnedki küsimused saavad lahen-duse, teised jäävadki õhku. Üritades mõista oma lähedaste saatust ja dešif-reerida jumalate aritmeetikat, näib Kad-ri jõudvat äratundmisele, et ehk polegi kõige selle taga muud kui hulk inimlik-ke tehteid, mis sõltuvad paljuski juhus-test, eelkõige aga inimesest endast.

juutide, mustlaste või muslimite kohtle-miseni läbi Euroopa ajaloo kuni 1990. aastateni.

Rikkalikult detailePeatükke täiendab valik vahetekste, kokku umbes kolmsada. Lisaks on pea-tükkides Norman Daviesi sõnade ko-haselt veel „kuprad”. Need on teatud sündmuste detailsed kirjeldused, mis on otsekui fotosuurendused. Need illust- reerivad kitsamaid teemasid, mis sa-mas ulatuvad üle aegade voolu. Iga osa lõpp on samuti eriline: peatükk lõpeb ühest omapärasest vaatenurgast näh-tud laiapanoraamse hetkepildiga kogu maailmajaost.

Milles seisneb Daviesi kirjutatud Euroopa ajaloo võlu? Kindlasti mitte vaid selles, et tegemist on huvitava ning väga mahuka ajalooraamatuga. Selliseid ilmub ikka. Oluline on siiski üldine lähenemine. Just see raamat oli 1990. aastatel üks esimesi tõsiseid kat-seid revideerida senist, n-ö läänekesk-set lähenemist ajaloole ning pöörata pea võrdset tähelepanu kõikidele Euroopa osadele. Sestap pole imestada, et Daviesi käsitlus tõlgiti kohe mitmesse keelde. Isegi ehk veidi imelik, et meie keelde jõuab see teos alles 2013. aasta lõpul. Aga parem hilja kui mitte kunagi.

Norman Daviesi tähtsaks teeneks saab pidada tähelepanu osutamist ise-endast küll lihtsale tõsiasjale, et Ida- ja Kesk-Euroopa tähenduse tavapärane eiramine lääneriikide ajalookirjutuses ei võimalda adekvaatselt mõis-ta mitmeid Euroopa ajaloo võtme- episoode.

Jumalate aritmeetikaKatrina Kaldatõlkinud Anti Saar176 lk, kõva köide

Euroopa ajaluguNorman Daviestõlkinud Rein Turu1256 lk, kõva köide

Katrina Kalda Caenis Boréalese kirjan-dusfestivali raames intervjuud andmas.

Kui Gaiman oli tuntud juba enne sel-le seni viimase täiskasvanutele mõel-dud romaani ilmumist, siis nüüd on ta saanud tõeliselt kuulsaks ning pälvi-nud ohtralt tunnustust. Iseenesest sa-geli käsitletud teema lapsepõlvega hü-vastijätust ja täiskasvanuks saamisest on ta osanud lugejani tuua meeldejää-valt ja lüüriliselt ning päris kindlasti ei saa seda ühegi jäiga žanri piiresse su-ruda. Suurbritannias hääletati „Ja tee lõpus on ookean” aasta parimaks raa-matuks.Fantasy-elemente võib leida ka Ha-

ruki Murakami raamatust „1Q84”, mille üks peategelane, Aomame, as-tub 1984. aastal Jaapanis maha kiir-teelt ning leiab end paralleelmaail-mas, aastas 1Q84. Selles maailmas on tema saatus ja armastuse otsingud mõistatuslikult seotud kirjanikuks pürgiva Tengo ning noore, kauni ja saladusliku naise saatusega, kelle varikirjanikuks on Tengo hakanud. Murakami raamat on nagu aardelae-gas, kust võib leida mitmeid eri kir-jandusstiile, viiteid, ootamatusi ning lehekülgi, mis pakuvad ehedat luge-misnaudingut.

Kõik eelpool mainitud raamatud on juba ilmunud ja loodetavasti ka lugejad leidnud või neid leidmas. Uue aasta algul võib aga kinnitada, et aasta esime-sel poolel on tulekul üsna mitmed huvi-tavad raamatud, mille autorid on luba-nud osaleda HeadRead kirjandusfesti-valil. Nii näiteks on Lionel Shriverilt eesti keeles ilmumas romaan „Suur vend”, John Banville’ilt tema Alex Cleave’i triloogia esimene raamat „Var-jutus” ning Partick McGabe’ilt tema tõenäoliselt kõige populaarsem raamat „Hommikusöök Plutol”.

Varraku järgmise aasta tõlkekirjan-duse plaanid nende teostega muidugi ei ammendu ning jätkuvad mõlemad tõlkekirjanduse sarjad, kuid väärtteo-seid ilmub ka sarjaväliselt.

Varrak 3www.varrak.ee

1 (79) 23. jaanuar 2014

Krista Kaer peatoimetaja

Viimasel ajal rõhutatakse suure-mate raamatupoekettide edeta-belitele viidates üha rohkem, et

eestlane armastab lugeda Eesti kirjanik-ke. See suundumus oli muidugi ennus-tatav kas või selle põhjal, mis on toimu-nud Soomes, sest ka seal on viimasel aastakümnel saanud lugejatele üha olu-lisemaks just kodumaised autorid.

See ei tähenda aga sugugi seda, et tuleks unarusse jätta tõlkekirjandus, sest ilma teadmiseta, mis toimub maa-ilmakirjanduses, kipub meie oma maa-ilm pisut kopitama. Tõlkimise võimalu-sed on meil isegi Skandinaaviamaade-ga võrreldes nagunii tagasihoidliku-mad ja valikuid tuleb põhjalikumalt kaaluda. Ja isegi hoolikal valimisel jääb suur osa maailmast ikkagi eesti keelde vahendamata, sest nagu juba öeldud, võimalused on väiksemad. Tiraažid on kahanenud, hinnad seetõttu kasvanud ning osa tõsise välismaise ilukirjandu-se austajaid loeb seda nagunii origi-naalkeeles.

Varrak on püüdnud ikka usinalt mu-jal maailmas olulisi teoseid ka eestlas-tele vahendada ning 2013. aastal ilmus „Moodsas ajas” ja „20. sajandi klassika” sarjas ja üksikraamatutena paarküm-mend heas tõlkes väärtkirjandust esin-davat raamatut. Neid kõiki siin eraldi käsitleda pole võimalik, seepärast no-pin välja mõned, millele tahan veel kord tähelepanu juhtida.

Elav klassika20. sajandi klassika ei tähenda sugugi seda, et selles sarjas ilmunud raamatud on klassikaks tituleerimise tõttu kaota-nud midagi oma elavusest või ligipääse-tavusest. Nii näiteks kuulub „Augie Marchi seiklused” Saul Bellow haara-vamate ja idealistlikumate teoste hulka. Kohati pikareskse romaani mõõtu välja andev ja kogukas raamat suudab jutus-tada nii kangelase seiklustest kui ka tema sisemaailma kujunemisest ja muutumisest muutuvates oludes ja ra-hutus maailmas.

Bellow Augie March on inimene, kes peab lööma maailmas läbi oma jõul ja oma mõistuse abiga ning see tal ka tõesti õnnestub. Tänapäeval on see ise elus hakkama saamise usk, mis kunagi kõige selgemalt just USA-s väljendus, kindlasti ka Eestisse jõudnud ning just seepärast võiks „Augie Marchi seiklu-sed” mõtlemisainet pakkuda ka noore-male rahvale, kelle jaoks Bellow kuna-gine tulek meie tõlkekirjandusse liiga kaugesse minevikku jääb.

Moodne aeg teel klassikaks„Moodne aeg” jätkab aga endiselt auto-rite avaldamist, kellest enamik on teel klassikuks saamisele. Nii näiteks ilmus möödunud aastal järjekordne raamat Michel Houellebecqilt, mis sai 2010. aastal Goncourt’i preemia. Sedapuhku vaatleb ta tänapäeva kunstimaailma ja seal askeldavaid inimesi. Seekord on Houellebecqil õnnestunud kirjutada raamat, mis on ühtaegu küüniline ja naljakas, ning tuua teiste tegelaste seas

sisse ka iseennast, andes huvitava tõl-genduse autori surma mõistele.

Kummalisel kombel on „Kaart ja ter-ritoorium” just see raamat, mida on hinnanud mitmed lugejad, kellele Houellebecqi varasemad teosed on ol-nud vastuvõetamatud.

A.S. Byatti samuti „Moodsas ajas” il-munud „Lumm” on selle praeguseks Inglise kirjanduse Grand Old Lady po-sitsioonile jõudnud kirjaniku esmatut-vustus eesti keeles, kuid loodetavasti ei jää see viimaseks. Bookeri preemia-ga auhinnatud raamat annab aimu sel-lest, kui põnev võib olla kirjandustea-dus, sest ühest kogemata avastatud kirjast saab alguse sündmuste jada, milles jätkub ainet mitmeks keskmi-seks romaaniks. Tegevus toimub nii Victoria-aegsel kui ka 1980ndate lõpu Inglismaal ning proosa vaheldub luu-lega ja teksti on põimitud legendid ja muinasjutud. Ning lõpuks on teoses tegu ka kahe kauni armastuslooga. Võib veel lisada, et Dame Antonia Byatt tuleb mai lõpus toimuvale Head-Read kirjandusfestivalile.

Kirjandusfestivalil on võimalik koh-tuda ka huvitava luuletaja ja prosaisti John Burnside’iga, kelle „Uppumiste suvi” maalib lummava pildi inimestest põhjamaises looduses ning ahvatlus-test ja ohtudest, mida nende inimeste fantaasia selle looduse ja legendide mõjul loob. Iga lugeja võib ise otsusta-da, kas uskuda üleloomulikke võrgu-tajaid ja nende pettemaailma või püü-da kiigata nende kangastuste taha ning avastada seal kainestavalt mõjuva reaalsuse.

Fantasy-sugemed ja peavoolu kirjandusKokkupuutepunktid reaalsete ja kusa-gil mujal mõõtmes eksisteerivate maa-ilmade vahel on olemas nii Neil Gaima-ni raamatus „Ja tee lõpus on ookean”, kui ka Haruki Murakami suurteose „1Q84” esimeses kahes raamatus.

FOTO PÄIVI PALTS

KaksteistI osaJustin Cronintõlkinud Peeter Villman328 lk, pehme köideCronin jätkab sealt, kus jäid pooleli „Teekonna” seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüa-vad endiselt mingil moel mõista, kui-das uues olukorras elada. Keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatus-lik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lu-nastaja. Cronini sünget maailmalõpu-nägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlas-ti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne „Teekonda” oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamis-oskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

Kuningate viimane argumentEsimese seaduse triloogia 3. raamatJoe Abercrombietõlkinud Allan Eichenbaum656 lk, pehme köideLõpp on lähedal. Logen Ninefingersil võib jätkuda jõudu veel vaid ühe võit-luse jaoks – kuid see saab olema vä-gev. Inkvisiitor Gloktal on liiga palju ülemaid ja liiga vähe aega – tema võitleb teises sõjas. See on salajane võitlus, kus keegi ei saa end turvali-sena tunda ja kus kedagi ei või usal-dada. Uniooni kuningas lamab suri-voodil, talunikud mässavad ja ülikud püüavad troonile pääseda. Maailma saaks päästa vaid Esimene Maag, kuid sellega kaasnevad riskid.„Kuningate viimane argument” on Joe Abercrombie „Esimese seaduse” triloogia kolmas ja viimane raamat.

Kellavärgiga ingelCassandra Claretõlkinud Krista Suits400 lk, pehme köideLightwood, Wayland, Herondale, Penhallow... Nimed, millega Cassandra Clare’i „Surmava arsenali” sarja lugejad on juba tuttavad, ilmuvad selles romaa-nis jälle nende ette – muutunud on ainult aeg ja koht, kus hargneb teose sündmustik. Nefilimide varasema põlvkonna võitude ja kaotuste tunnis-tajaks on kuninganna Victoria aegne udune London ning sündmuste keeri-ses tüdruk Tessa. Tessa on ihuüksi võõras linnas, teadmata oma sünget sünnisaladust ning oskamata aimata, et teda jahib tema erilise võime pärast okultistlike ringkondade mõjuvõimsaim isik – kurjakuulutav Magister.

Üks talvenädalMaeve Binchytõlkinud Tiiu Loogsari „Varraku ajaviite- romaan”304 lk, kõva köideIirimaa lääneranniku kõrgel rannakal-jul asub lagunev Kivihäärber − kuni tuli Chicky, naine, kes tahtis unustada minevikku ja puhus sellesse paika uue elu. Nüüd võtab hotell külasta-jaid vastu suure sooja köögi ning sel-lise südamlikkusega, millele vähesed suudavad vastu panna. Winnie on ta-valiselt suuteline kõige paremaid la-hendusi leidma, kuni ta avastab end viibivat lausa põrgulikul puhkusel. John jõuab kohale hetkeotsuse ajel, kui selgub, et ta on Shannoni lennu-jaamas oma lennukist maha jäänud.

ilmunudilmunudÜhel talveöölSimon Sebag Montefioretõlkinud Kersti Unt400 lk, kõva köide1945. aasta Moskva. Parajasti siis, kui tähista-takse võitu Hitleri üle, kostavad lasud ja surnult jäävad lebama kaks noort inimest, noormees ja neiu. Tegu ei ole lihtsalt kahe tavalise inimesega, sest hukkunud on Moskva eliitkooli kas-vandikud, kõrgete parteitegelaste lap-sed. Nii tulebki leida vastus küsimuse-le, kas tegu oli mõrvaga, kokkulepitud enesetapuga või riigivastase vande-nõuga. Uurimist hakkab juhtima Stalin ise. Simon Sebag Montefiore romaan põhineb asetleidnud sündmustel ning selles esinevad mitmed ajaloolised te-gelased. Oma õhkkonnalt seostub see kindlasti Montefiore eelmise romaani-ga „Sašenka”.

Emmanuelle 1. raamat. Inimsuse õppetundEmmanuelle Arsantõlkinud Pille Kruus240 lk, pehme köideSadu tuhandeid eksemplare müünud erootikaklassikasse kuuluv romaan „Emmanuelle” ilmus esiti 1959. aastal anonüümselt ja 1967. aastal Prantsu-se diplomaadi abikaasa Emmanuelle Arsani autorinime all. Sündmustiku alguses lendab 19-aastane sarmikas prantslanna Emmanuelle Pariisist Bangkokki, kus töötab tema ärimehest abikaasa Jean. Juba lennureisi ajal astub üliseksuaalne neiu vahekorda mitme tundmatuga. Peagi sulandub Emmanuelle Bangkokis resideeruvate Lääne kodanike hedonistlikku selts-konda, kus tal arenevad erootilised suhted Prantsuse krahvinna Ariane’i, teismelise Marie-Anne’i ja punapäise ameeriklanna Bee’ga.

Enne külmaHenning Mankelltõlkinud Kadri Papp376 lk, pehme köide21. augusti õhtul 2001. aastal saab Ystadi politsei kummalise telefonikõne. Keegi väidab, et on näi-nud Marebo järve kohal põlevaid luiki. Kurt Wallander sõidab järve äärde, et uurida, mis seal on juhtunud. Wallan-deriga on kaasas tema tütar Linda, kes mõne nädala pärast asub tööle Ystadi politseisse. Nad ei leia järve äärest mi-dagi. Aga juba kõigest mõne päeva pä-rast helistab endast väljas talumees ja teatab, et keegi on ühe tema mullika-test surnuks põletanud. Kõik vihjab sellele, et jõhkrad teod on mõne looma-piinajast sadisti kätetöö. Jäljed viivad Guajaana džunglisse ja kristlastest viimsepäeva kummardajate juurde.

SurmaosakDeborah Crombietõlkinud Juhan Habicht184 lk, pehme köideNädalake lõõgastavat puhkust on just see, mi-da Scotland Yardi peainspektor Duncan Kincaid vajab. Ent kui mulli-vannist avastatakse surnukeha, lõpeb Kincaidi puhkus enne kui see alatagi jõudis. Üks tema uutest tuttavatest on surnud ning üks hotelliasukas peab olema tapja. Panused tõusevad pärast seda kui toimub veel üks mõrv ning Kincaid ja tema noor assistent Gemma James tõmmatakse peadpööritavasse mängu, kus tagaaetav naudib tapmist liigagi palju. Deborah Crombie on kir-janik ja kirjandusteadlane, kelle eriala on keskaja kirjandus. Varem on ilmu-nud Kincaidi ja Jamesi tegemistest ju-tustav romaan „Kõik saab korda”.

Noppeid Varraku tõlkeilukirjanduse aastast

Varrak4 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

sid. Mõni luulesari on ka päris varajane, kirjutatud kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses; „Kaksik- kirved” (1990) on varem üldse avalda-mata, „Osa/Tervik” (1987-89) aga tüka-ti ilmunud ainult ajakirjanduses.

Neid varajasi luulesarju iseloomustab vormimäng ja eksperimentaalsus – näi-teks mittelineaarne graafilisus ja sõnali-sed uperpallid –, mis hilisemates kogu-des on taandunud. Üllatav on seegi, kui-das Krulli luulesse juba üheksakümnen-date algul ilmuvad sümboolsed märk- sõnad, mille ümber keskendub tema nullindate esseistika ja luulelooming: la-bürint, jumalannad, spiraalsus jne.

Hasso Krulli „Pesamuna” on teejuht ühte müütilisemasse ja poeetilisemas-se tegelikkusesse. Ja kui küsida, et kus võiks olla Krulli enese pesa, millistes

sed teemad. Ja kuigi müütide geograafi-line haare on lai, jõutakse varem või hil-jem ikka eesti mütoloogia ja soomeugri müüdi juurde, sest Krulli arvates on soomeugrilus „kõige võimsam isetekke-line kultuurihoovus Eestis.” (lk 239).

„Pesa” koondab viimase kümne aas-ta jooksul kirjutatud esseid ja artikleid eesti pärimuse ja mütoloogia vallast, mille keskne tegelane vembuvana tri-kitab juba kogumiku esimeses essees „Loomise mõnu ja kiri” (2006). Essee-de kõrval on „Pesas” ka veeuputusest ja loomislugudest jutustav eepos „Meeter ja Demeeter” (2004) ja tõlked Paul Radini kirjapandud winnebago lu-gudest. Pesa on justkui suur mõisteli-ne ja mõtteline raamistik, mis on siit ja sealt, raagudest kokku kantud; nii ameerika põlisrahvaste juurest kui ka soomeugri maastikelt. Mune on pesas aga mitu ja nad kõik on veidike eri suurust ja värvi; on heledamaid ja tu-medamaid, täpilisi ja tähnilisi, piker-gusi ja päris ümaraid.

Varajased ja hilisemad luulesarjad„Muna”, kogumiku teine pool, ongi vä-ga kirju, sest hõlmab autori loomingut tervelt veerand sajandi jooksul. Siiski ei ole „Muna” mitte luulekogudest tehtud valik, vaid luuletuste sarjad on esitatud täielikult, nii nagu nad raamatuna ilmu-

HaridusleksikonRain Mikser282 lkkõva köideHaridusleksikon koon-dab endas 43 artiklit hariduse ja kasvatuse olulisematest märksõnadest. Artiklid sisaldavad märksõnade inglise-, sak-sa, prantsuse-, soome ja venekeelse vaste, levinumad definitsioonid, vald-konna arenguloo, aktuaalsed prob-leemid tänapäeval, olulisimad rah-vusvahelised organisatsioonid ja eri-alased ajakirjad ning olemasolu korral lühiülevaate valdkonna uuri-mistraditsioonist Eestis. Leksikon on mõeldud kogu haridusüldsusele, eriti aga hariduse valdkonna üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja hari-dusametnikele.

Eesti õigekeelsus- sõnaraamat ÕS 2013Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik1222 lk, kõva köideKirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõ-navara. Tänapäeva keele sõnaraamat, mis esitab keelt, mida me praegu rää-gime ja kirjutame. Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hinda-vad, mis on hea ja mis halb keel.

Varrak4

Lemmikud 2013

www.varrak.ee

Tiia Laul turundusjuht

Inimesi on ikka huvitanud kõikvõi-malikud edetabelid ja kirjastaja mät-ta otsast vaadatuna on lausa eluliselt

oluline olla oma raamatutega aeg-ajalt müügiedetabelite eesotsas. Müügi-numbrite põhjal on edetabeleid kerge koostada, aga küsimus, kas kõige enam müünud raamatud ka emotsionaalselt inimestele kõige enam pakuvad, jääb ikka õhku. Sageli ostetakse raamat sot-siaalse surve mõjul, aga selle lugemise-ni tegelikult ei jõutagi. Äärmiselt põnev oleks teada, kas praegu, kus Eestimaa kodudesse on ostetud ilmselt tuhan-deid „Matemaatika õhtuõpikuid”, toi-mub tõepoolest õhtust õhtusse hoogne matemaatika tudeerimine...

Varraku müügiedetabelid näitasid, et kõige enam osteti poodidest Indrek Hargla romaani „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja”, millele järgnesid Mart Kadastiku „Kevad saabub sügisel” ja Isa-belle Fougere’i „Mikside raamat” lastele.

Suures Eesti Raamatuklubis näitasid suuremaid müüginumbreid aga hoopis Gustavus Hindman Milleri „Unenägu-de seletaja”, „Õpilase entsüklopeedia” ja Gerry Maguire Thompsoni „Hiina horoskoop”.

Eelneva põhjal on üsna keerukas en-nustada, mis võiksid olla 2013. aastal Varraku raamatute hulgast lugejate lemmikud. Selle väljaselgitamiseks korraldas kirjastus väikese aastalõpu-

Eesti Keele Sihtasutuswww.eksa.ee

1 (79) 23. jaanuar 2014

Kus on Krulli pesa?Carolina Pihelgas

Luuletaja ja tõlkija, esseisti ja õppe-jõu Hasso Krulli 50. juubeliks on ilmunud autori enese koostatud

kogumik „Pesamuna”. Pealkirja järgi võiks justkui arvata, et „Pesamuna” on midagi pisikest ja armsat, mis mahub kenasti pihku, aga ei – raamat on siiski pigem parajalt pirakas, üle kaheksasaja lehekülje, ja koosneb kahest eraldiseis-vast osast: „Pesast” ja „Munast”, essee-dest ja luuletustest.

Kuivõrd eraldiseisvad nad tegelikult on, ei saagi päris kindel olla, sest Krull ühendab oma loomingus mängleva kergusega erinevaid tasandeid, nii või-vad tema esseed vahel mõjuda nagu luuletused ja luuletused nagu esseed.

Raamat kui pikem rännakKindlasti ei ole tegu sümmeetrilise läbi-lõikega Hasso Krulli loomingust, sest kogumikust ei leia näiteks kirjutisi kir-jandusteooriast, psühhoanalüüsist ega paljudest muudest teemadest, millega Krull tegelenud on; samuti pole siin esindatud kõik luulekogud.

„Pesamuna” taotlus on pigem võtta kokku üks pikem rännak, üks mõtisk-lus, mis veereb mööda mäekülge alla nagu lumepall ja on seal veerenud juba hea hulk aega. Erinevas laadis tekste seovad siin ühed ja samad mütopoeetili-

ilmunud

Luuletaja ja tõlkija, esseist ja õppejõud Hasso Krull. FOTO CAROLINA PIHELGAS

küsitluse, kus veebis või paberil sai vas-tata küsimusele, mis oli 2013. aastal Varraku välja antud raamatutest vastaja arvates kõige parem. Küsimusele vas-tajaid oli üle 800 ja nimetati 160 raama-tut, millest paarkümmend oli välja an-tud küll varasematel aastatel. Nii suur lemmikraamatute arv näitab, et pea iga Varrakus kirjastatud raamat leidis tee vähemalt mõne lugeja südamesse.

Nii nagu poodide müügiedetabelis, osutus ka lemmikraamatute valimisel ülekaalukalt võitjaks Indrek Hargla ro-maan „Apteeker Melchior ja Pirita kä-gistaja”. Üllatuslikult saavutas aga lem-mikute pingereas teise koha Zoja Gabovitši raamat „Minu tee reanimat-sioonist homöopaatiani” ja kolmandaks tuli müügiedetabelis alles neljaküm-nenda koha saanud Andrus Kivirähki „Liblikas”.

Malle Kiirend toimetaja

Oskar Lõvi (1892 Viljandimaal — 1977 Montréalis) oli Peterburi ülikooli lõpetanud agronoom ja

ärimees, kes töötas Peterburis, Turkesta-nis, Ukrainas, Pariisis, Eestis, Saksamaal, Rootsis ja Kanadas. 1944. aastal põgenes ta Eestist Rootsi ja suundus 1950. aastal Kanadasse.

Juba koolipõlves tundis Oskar Lõvi huvi ajaloo, muinasjuttude ja muu vana-vara vastu. Kirjutama ja oma töid avalda-ma julgustasid teda paguluses Artur Adson ja Aino Kallas. Aino Kallase mee-lest oli Lõvi tugevus tema teoste dramaati-lisus. Lõvi teoste peategelased on naised, keda ta pidas hingeliselt huvitavamaks kui mehi ja kelle tundeid ning mõtteid ta oskas usutavalt ja haaravalt edasi anda.

Oskar Lõvi avaldas oma romaanid pa-guluses varjunime Jaan Järvalane all. Nii ilmusid Torontos romaani „Kolm naist” esimene ja teine osa (1965) ning ajalooliste romaanide triloogia pealkir-jadega „Veretasu” (1966), „Risti tähe all” (1966) ja „Kirikuehitajad” (1970).

Ajaloolistes romaanides on autor vali-nud toimumispaigaks Henriku Liivi-maa kroonikas esimest korda mainitud Avispea küla, mis asub Virumaal.

Peategelase, külavanema Kotso tütre Linda ilu võrdleb üks noor krahv Riia

linnuses Madonnaga, kui soovib teda maalida. Autor jälgib külaelu ja aja-loosündmuste taustal oma peategelase elukäiku — abielu Avispea maleva pea-liku Õnnemeelega, poegade saatust, suhteid õe Jutaga ja hiies toimetava kü-la nõiaga, vangistust Riia all laagris ja linnuse müüri ehitamist seal, armastust traagilise saatusega augustiinlasest preestri Johannese vastu ja lõpuks õnnelikku kristlikku abielu noorpõlve armastatu Võttelega.

Veretasu. Risti tähe allOskar Lõvi392 lk, kõva köideilmub veebruari keskel

Oskar Lõvi. FOTO ERAKOGUST

Oskar Lõvi elu ja ajalooromaanid

Lugejate 10 lemmikraamatut:1. Indrek Hargla, „Apteeker

Melchior ja Pirita kägistaja” 2. Zoja Gabovitš, „Minu tee

reanimatoloogiast homöopaatiani”

3. Andrus Kivirähk, „Liblikas”4. Pille Petersoo, „Nami-Nami.

Maailma maitsed 1”5. J.K. Rowling, „Ootamatu võima-

lus”6. Indrek Hargla, „Süvahavva” 7. Michel Houellebecq, „Kaart ja

territoorium” 8. Juta Raudnask, „Tervislikud ürdid

ja vürtsid” 9. Kristel Vilbaste, „Eesti allikad” 10. Ragne Värk, Andra Kalda,

„Retseptisahtel käsitöökapis”

neist jäneseaukudest, siis vast ikka seal, kus sinikirju lind oma munad mu-neb, seal, kus kaksikkirved kõmista-vad.

PesaHasso Krull420 lkkõva köide

MunaHasso Krull384 lkkõva köide

Tänapäev 5www.tnp.ee

1 (79) 23. jaanuar 2014

mis lõppes 2007. aastal, tõi veel valuliku lahutuse esimesest naisest, keerulise abielu fotograaf Jill Krementziga, süga-vad depressioonid, ühe enesetapukat-se, eduka karjääri loengupidajana ning mitteametliku üksildaste ja saamatute eestkõnelejana. Vonnegutist sai Amee-rika kirjanduse vastuoluline suurkuju, ühteaegu kuulus nii omal maal kui ka rahvusvaheliselt, samas oli ta ülimalt kriitiline eriti just Ameerika, aga üldise-malt ka kogu inimühiskonna suhtes.

Ta oli harva õnnelik, ent veel harve-mini tegevuseta ning kirjutas ühtlases tempos palju romaane ja aimeraama-tuid. Paljud neist said, sageli teenima-tult, kriitikutelt korraliku sauna. Aga pea kõik tema raamatud leid-sid väga palju lugejaid.

Eks ta oleKurt Vonnegut: eluCharles J. Shieldstõlkinud Jana Linnart408 lk, kõva köide

Kreeka müüdid IIRobert Gravestõlkinud Triinu Pakk560 lkkõva köide

Rein Piiber

Kurt Vonnegut sündis 1922. aas-tal Indianapolises pere kolman-da, noorima lapsena. Ta isa oli

mõõdukalt edukas arhitekt, ema Edith emotsionaalselt ebastabiilne naine, kel-le enesetapp jälitas Vonneguti läbi ter-ve elu.

Charles J. Shields visandab Vonneguti lapsepõlve ülimalt efektiivselt, eristades kõige olulisemaks osutunud faktorid: majanduskriisi järelmid, Kurti esimesed kokkupuuted suurpere kui üksinduse vastumürgiga, enda kehtestama õppimi-ne huumori abil, mis aitas väga kiivalt konkureerivas peres paremini toime tul-la. Sama teravmeelsus saatis teda ka Cornelli ülikoolis, kus ta oli üsna üks-kõikne üliõpilane, kuid väsimatu nalja-vend, kelle peamine huvi oli kirjutamine kolledži ajalehte. Tema akadeemiline karjäär lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta vabatahtlikuna sõjaväkke läks.

Vonnegut saabus Euroopa sõjatandri-le 1944. aasta detsembris pärast eba- harilikult luksuslikku reisi. Ta vangistati peaaegu kohe ning veetis mitu pingsat kuud sõjavangina. Peagi viidi ta üle töö-pataljoni Dresdenis. 13. veebruaril 1945, kui algas Dresdeni lauspommitamine, viidi ta koos kaasvangidega suhteliselt turvalisse maa-alusesse punkrisse. Sealt väljudes avanes pilt nii jahmatamapane-vast õudusest, et sellest jäi Vonneguti maailmavaatesse igavene jälg.

Sõja-aastatest edasi liikudes annab Shields põhjaliku ja tiheda ülevaate järgnevast enam kui 60 aastast selle keerulise, tihti vasturääkiva mehe elust ja karjäärist. Vonneguti eraelu ei olnud kunagi ei lihtne ega rahulik. Pärast abi-ellumist Jane Coxiga, lühikesi õpingu-perioode Chicago ülikoolis ja tööd copywriter’ina General Electricu haru- ettevõtte avalike suhete osakonnas ko-lis ta perega Cape Codi Massachusettsi osariigis, kus üritas elatist teenida ilu-kirjandust kirjutades.

Tema elu muutus võrratult keerulise-maks, kui ta õde ja tolle abikaasa mõne-päevase vahega surid, jättes maha neli väikest last, kes võeti elama Vonneguti peresse. Ühe neist lapsendas küll veidi hiljem üks lastetu sugulane. Sellest tek-kinud pinged, nii rahalised kui ka

muud, kurnasid Vonneguti põhjalikult ja viisid sageli mitte kõige meeldivama, et mitte öelda jõhkra käitumiseni oma perekonna suhtes.

Hoolimata kodusest kaosest jätkas Vonnegut usinalt kirjutamist, lihvides oma oskusi produtseerides väikesi liht-samapoolseid lookesi ja kujundades oma originaalset stiili hiilgavate romaa-nidega, näiteks „Kassikangas” ja „Ürg-pimedus”. Siiski jäi ta aastateks kõige ehtsamaks kultuskirjanikuks: tal oli väi-ke, ent andunud austajaskond, kuid laiem lugejaskond temast eriti ei hooli-nud. See kõik muutus aga nn suure pauguga, nimelt „Tapamaja, korpus viis” ilmumisega 1969. aastal.

See on segu ulmest, autobiograafiast ja vaimukustest katkendlikus, ülimalt isikliku koega narratiivis, mis võttis kokku tema Dresdeni kogemuse ja esi-tas selle murtult, painavalt, nii, nagu see talle unenägudes ilmus. Raamat tõi Vonnegutile palju muudki peale jõuku-se: kuulsuse ja kriitikute soosingu. See tegi temast ka avaliku elu tegelase, ja seda koormat tuli tal kanda elu lõpuni.

Kirjaniku pikk, sündmusterohke elu,

Kurt Vonnegut 1964. aastal. FOTO TOPHAM PICTUREPOINT

Imelised naerupommidElise Puls96 lk, kõva köidekahevärvitrükkRaamatust leiad paraja pikkuse ja õpetliku sisuga fantaasia-rikkad lood, mis teevad tuju heaks ning panevad kaasa mõtlema. Tegela-sed sattuvad nii pahandustesse kui ka lõbusatesse seiklustesse. Muuhul-gas kohtume raamatus kuulsust ihka-va porgandi, marslase ja laululem-bese lehmaga. Sobib hästi unejutuks. Elise Puls on sündinud 1991 Pärnus, „Imelised naerupommid” on tema esimene raamat. Raamatu on illust-reerinud Kertu Sillaste.

Me veel näemeHelen Eelrand160 lk, kõva köideSeitsmeaastane Lauren jääb auto alla ja langeb koomasse. Tüdruk omandab teispoolsusega suheldes usinalt elutarkusi, kuid tema vane-mad on silmitsi raskeima väljakutse-ga elus. Suutmata otsustada, kas võidelda või leppida, keeravad ema ja isa, seni õnnelik abielupaar, teinetei-sele selja. Kumbki püüab olukorraga toime tulla omal moel. „Me veel näe-me” saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel kol-manda koha.

TumenejadBerit Veidemann288 lk, pehme köideSee juhtub üheksandale klassile eelneval suve- vaheajal – Ingridi sõr-med hakkavad aeg-ajalt tumedaks tõmbuma. Ta püüab seda varjata, kuid siis ilmuvad välja inimesed, kes selle kohta midagi teavad. Need on tumenejad. Peagi selgub, et Ingridil, nagu ka teistel tumenejatel, on varja-tud üleloomulikud võimed.„Tumenejad” saavutas Eesti Lastekir-janduse Keskuse ja kirjastuse Täna-päev 2012. aasta noorteromaani- konkursil kolmanda koha.

Kuidas meil asjad käivadAnti Saarillustreerinud Alvar Jaakson136 lk, kõva köideVassel elab ühes mõnusas Eesti linnas koos ema, isa ja väikevenna Joonaga, kes on alles poole kolmene. Siin raamatus räägib Vassel, kuidas nende peres asjad käivad – kuidas neil loetakse, kirjutatakse ja joonista-takse, süüa tehakse ja süüakse, õudusjutte räägitakse, tülitsetakse, päkapikke oodatakse, autoga sõide-takse, magama minnakse, ära eksi-takse, jalgpalli mängitakse, külalisi vastu võetakse ja asju unustatakse.

LabürindijooksjaJames Dashnertõlkinud Mai Tõnisoo384 lk, kõva köideKui lifti uksed avanevad, leiab 16-aastane Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste poiste seas. Just nagu Thomas, ei mäleta ka väljujad, miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hom-mikul avanevad neid ümbritseva labü-rindi kivist uksed. Ja igal ööl need sul-guvad. Keegi ei taha pärast pimeduse tulekut labürinti lõksu jääda. James Dashneri romaani järgi valmib 2014. aasta sügisel 20th Century Fox’is sa-manimeline film (režissöör Wes Ball).

ilmumasilmumasKuuromaanMarina Moskvinatõlkinud Toomas Kallsari „Punane raamat”sarja kujundus Jüri Jegorov268 lk, kõva köideOotamatult on Venemaale saabunud kapitalism. Kuidas peab uutes oludes hakkama saama naine, kelle mees on eluvõõras kunstnik ja kes ise on elu-võõras kirjanik? Kuidas teenida oma loominguga niigi palju, et osta ainsale pojale korter? Kuidas kohaneda muu-tuva maailma ja muutuva maitsega? Marina Moskvina (snd 1954) alustas raadioajakirjanikuna ja lastekirjaniku-na. Nn tõsisemates žanrites, sh reisi- ja romaanikirjanikuna jätkates tõi ta neisse kaasa oma päikeselise fantaa-sia ja huumori.

Monumendimehed. Liitlaste kangela-sed, natsidest vargad ja ajaloo suurim aardejahtRobert M. Edsel ja Bret Wittertõlkinud Matti Piirimaa468 lk, kõva köide„Monumendimehed” on isikulugu – lugu inimestest, kelle algne ülesanne Teises maailmasõjas oli vähendada võimaliku kahju tekitamist erinevatele rajatistele. Sõja edenedes, kui jõuti üle Saksamaa piiri, keskenduti varas-tatud või muul viisil kaotsi läinud taieste sobivatesse hoiupaikadesse viimisele ja omanikele tagastamisele.

[bubble] Anders de la Mottetõlkinud Kadri Papp400 lk, kõva köideSamal ajal kui HP Mängu raudsest haardest välja püüab rabeleda, alustab Rebecca uut karjääri PayTagi kasvava IT-impeeriumi turvaosakonnas. Kuid vanast panga-seifist leitud esemed tekitavad talle muret, ning taas on ta sunnitud abi pa-lumiseks pöörduma salapärase Tage Sammeri poole. Kas too on tõepoolest isa vana sõber, või on asi nii, nagu HP väidab – tegelikult on Sammer Mängu-Juht? [bubble] on viimane osa Anders de la Motte menukast krimisarjast, mil-le varasemad osad on [geim] ja [buzz].

Mängides rääkimaLy Laane, Riin Naestemaillustreerinud Jaanika Laende314 lk, pehme köideRaamat sisaldab mänge eesti keele käänete õppi-miseks, harjutamiseks ja kinnistami-seks funktsioonide kaupa. Käänete tä-henduste omandamist toetab rikkalik pildimaterjal. Raamat on mõeldud ka-sutamiseks lapsevanematele, õpetaja-tele, logopeedidele ja eripedagoogide-le ning ka eesti keele kui võõrkeele õpetamiseks.

Paari ja pere kognitiiv- käitumisteraapia Põhjalik abimaterjal klinitsistileFrank M. Dattiliotõlkinud Ragne Kepler368 lk, pehme köideMaailma juhtivamaid kognitiiv-käitu-misterapeute Frank M. Dattilio annab põhjaliku pere- ja paariteraapia kogni-tiiv-käitumisteraapia (KKT) mudeli. Kä-sitletakse neurobioloogia, kiindumu-se, emotsionaalse regulatsiooni vald-kondi, asetades erilise rõhu skeemi ümberstruktureerimisele süsteemite-raapia taustal.

Tšempioni sündmusterohke elu

Priit Põhjala

Robert Gravesi „Kreeka müüdid”, mis ilmus esmakordselt 1955. aastal Inglismaal ja pälvis seal

tiitli „kreeka mütoloogia esimene mo-dernne käsitlus”, on üks klassikalise fi-loloogia põhitekste. Seda tsiteeritakse ohtralt teistes teadustekstides, kuid see on sobilik lugemisvara ka ette valmista-mata asjahuvilisele. Teosest on välja antud kümneid trükke ja tõlkeid.

Robert Graves (1895–1985) oli popu-laarne inglise kirjanik ja tõlkija, hilise-mas elus Oxfordi ülikooli poeetikapro-fessor, kes tundis sügavat huvi antiikaja kõrgkultuuride vastu. Ta üllitas hulgali-selt ajaloolisi romaane ning väljapaist-

vaid tõlkeid ladina ja kreeka keelest.„Kreeka müütides” on Graves ühenda-

nud oma kirjanikuande ja ajaloolasekire. Ta on ühelt poolt, jutustades ümber Antiik-Kreeka jumalate ja kangelastega seotud müüte, tavatult detailne, aga ka lugejasõbralikult ladus. Ta tugineb väga suurele hulgale allikmaterjalile (raamat on varustatud ka mahuka viitesüsteemi-ga) ning püüab kajastada iga müüdi ja kõigi selle variatsioonide kõiki elemen-te, viljeledes seejuures aga võimalikult harmoonilist narratiivset vormi.

Teoses ei ole piirdutud ainult müüti-de põhjaliku kirjeldamisega. Iga pea- tüki juurde on lisatud ka kaasaegsetest uurimistulemustest lähtuv põhjalik kommentaar, mis lahkab peatükis esita-

tud müüdi (või müütide) tõlgendamise ajaloolisi ja antropoloogilisi aspekte.

Kaheköitelise „Kreeka müütide” esi-mene köide (müüdid 1–104) ilmus ees-ti keeles aastal 2010. Nüüd ilmunud tei-ne köide (müüdid 105–171) sisaldab muu hulgas ka esimest köidet hõlma-vat põhjalikku nimeloendit.

Põhjalik sissevaade kreeka mütoloogiasse

Varrak6 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Tallinna Ülikooli Kirjastus6 1 (79) 23. jaanuar 2014 TEA Kirjastuswww.tlupress.com

Süva- ja subkultuur enam ei vastanduEestis on viimase aastaga tõusnud

fookusse arutlused kultuuri üle. Ühe olulise lünga kultuuri ref-

lekteerimisel täidab värskelt ilmunud kogumik „Subkultuurid. Elustiilide uurimused”, milles üheteistkümne Ees-ti sotsioloogi artiklid annavad ülevaate siinsetest subkultuuridest. Rebekka Lotmani küsimustele vastab raamatu koostaja ja mitme artikli autor prof Airi-Alina Allaste.

Vahetult enne „Subkultuuride” kogu-mikku tuli trükist Rein Raua „Mis on kultuur?”. Alustuseks küsingi: mis on subkultuur? Alustan siis Rein Raua parafraseeringu-ga: iseenesest võib ka subkultuuri defi-neerida selle järgi, et see on vajalik ini-mestele maailma mõistmiseks ja tähen-duslikuks muutmiseks. Muidugi ei ole küsimusele võimalik lühidalt põhjalikult vastata. (naerab) Nagu raamatu „Sub-kultuurid” sissejuhatuses on öeldud, püüamegi seda mõistet sisuga täita. Kui kultuuri esmane, lihtsustatud konnotat-sioon on kunstiline eneseväljendus, siis subkultuuri puhul on see pigem hälbeli-sus ja vastuolu ühiskonnaga. Mitte küll kõigi jaoks. Noortele ja Eesti kontekstis ka noortele intellektuaalidele on subkul-tuur pigem heroiseeritud.

Väga lihtsustavalt võiks ehk öelda, et subkultuur on väiksema grupi ini-meste maailmast arusaamise viis koos käitumisnormide ning sageli ka loo-mingulise tegevuse või selle tegevuse viljade nautimisega.

Mis on üldse subkultuuri tähendus ja tähtsus kultuuris? Sõltub, millisest vaatepunktist seletada. Kui subkultuure 20. sajandi alguses Chicagos uurima hakati, siis olid kiires-ti kasvavas linnas aktuaalsed teemad getostumine, noorte kuritegevus ja võõrandumine. Uuritigi palju gänge ja lihtsustatult seletati neid maailma mõ-testamise viisina inimeste jaoks, kellele struktuuriliselt polnud jäänud palju või-malusi. Vaesed hariduseta noored Ameerikas, kus väärtustati üle kõige materiaalset edukust, ei saanud muuta ühiskonda, küll aga võis muuta tähen-dusi oma väikeses rühmas, kelle jaoks kuritegevus muutus aktsepteeritavaks. Eks sellest ajast on jäänud ka mõistele „subkultuur” külge mõningane nega-tiivne varjund, see on kui midagi üldiste normidega vastuolus olevat.

Teise maailmasõja järel käsitleti Suurbritannia Birminghami koolkonnas töölisklassi noorte subkultuure kui töö-lisklassi kultuuri ja massikultuuri vahele tekkinud identiteedilõhe lahendust. Sa-muti teatud vastuhakuna ühiskonnale laiemalt, seekord aga pigem sümboolsel tasandil. Üldiselt on ingliskeelne sub-kultuure käsitlev akadeemiline kirjan-dus arenenud selles suunas, et analüüsi-takse eelkõige noorte stiili-subkultuure. Tänapäeval analüüsitakse ehk enim glo-baalseid trende ja enam ei räägita vastu-hakust, vaid pigem stiilieelistustest.

Sirbi-kriisi ajal märkis Rein Lang, et kultuur sünnib ka väljaspool loome- liite, garaažides ja keldrites näiteks. Milline on subkultuuride tähtsus Eesti kultuuripildis?Jah, ikka, kui võtame aluseks eespool

toodud definitsiooni, siis sünnib kul-tuur igal pool ja kogu aeg. (naerab) Kui läheneda spetsiifilisemalt, siis mulle tundub, et piirid subkultuuri ja süvakul-tuuri vahel hägustuvad, ning Eestis on see ehk selgeminigi näha kui mõnes suuremas riigis. Mõne kümnendi eest tuli põlvkondlik erinevus kultuuri- inimeste seas just selle läbi esile, et nooremad tähtsustasid subkultuure ja globaalset popkultuuri, vanemad aga hoidsid enam kinni rahvuskultuurist.

Nüüdseks ei ole sellised vastandused küll täielikult kadunud, aga enam mitte ka ülearu teravad. Süva- ja subkultuuri miksimine on muutunud üsna enesest-mõistetavaks – pean siinkohal silmas, et samal üritusel võivad esineda näiteks klassikalise muusika korüfeed koos noorte DJ-dega, kes mängivad kõige uuemat elektroonilist muusikat. Eestis

Gandersheimi Hrotsvita draamadtõlkinud Mari Murdvee232 lk, pehme köideHrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaole-valt esimene keskaja naiskirjanik, üht-lasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemän-gud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksi-maal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafilisest värssjutustusest, kuuest riimitud proo-sas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõnin-gatest kirjadest. Tema draamad on kir-jutatud Terentiuse eeskujul. Nende keskmes on enamasti mõni naistegela-ne, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse. Omapä-rane on ka Hrostvita draamade vorm – need on loodud allitereeruvas ja riimili-ses rütmistatud proosas ning tõlkija on püüdnud oma eestinduses leida sellele omapärasele stiilile vasteid.

The Unpredictable Workings of Culture Juri Lotmanvene keelest inglise keelde tõlkinud Brian Baerjärelsõna Mihhail Lotman296 lk, pehme köide„The Unpredictable Workings of Cul-ture” („Kultuuri ettearvamatud meh-hanismid”) pärineb Juri Lotmani tea-dusloomingu lõpp-perioodist. Teos on varem avaldatud vene ja itaalia keeles, ingliskeelne tõlge ilmub esi-mest korda. Raamat arendab edasi mõttesuundi, mis on ingliskeelsele lugejale tuttavad Lotmani eelmisest kahest hilismonograafiast „Universe of the Mind” („Vaimu universum”) ja „Culture and Explosion” („Kultuur ja plahvatus”). Kõik kolm teost tegele-vad küsimustega, mis köitsid teadlast ja mõtlejat tema elu lõpuaastatel: va-jadus luua ühtne lähenemisviis loo-dus-, ühiskonna- ja vaimuelunähtus-tele; evolutsiooniliste ja plahvatusli-ke protsesside roll ajaloos; ja (kahe eelmisega tihedalt seotud) kunst kui ettearvamatuse laboratoorium. Lot-mani sõbrad ja kolleegid, silmapaist-vad Tartu-Moskva semiootikakool-konna teadlased on tõstnud esile raamatu erilist tooni ja väljendusviisi. Boriss Uspenski: „Seda raamatut lugedes oli mul tunne, nagu ajaksin Lotmaniga juttu. Kuulsin tema kõ-neintonatsiooni, tajusin enda poole pööratud nägu. Sama tunne oli mul vanasti tema loenguid kuulates. Tundus, et ta ei räägi mitte korraga kõigiga, vaid igaühega meist eraldi.”

ilmunud

Martti Kalda

Maurya dünastia (4.–2. saj eKr) kolmas kuningas, „jumalate poolt armastatud” Priyadarśin

Aśoka (võimul u 274/268 – 234/232 eKr) on Vana-India aja- ja kultuuriloos omandanud legendaarse kuulsuse. Aja-looline valitseja on pea täielikult oma ajaloolisuse minetanud ja legendide udusse mähkunud. India ajaloo huvilis-tele on ta suur valitseja ja indialastele eeskuju, maailma budistidele Buddha õpetuse propageerija ja levitaja, sest Aśoka raidkirjad kuulutavad budismil baseeruvat kohmakat humanismi.

Iidsetes raidkirjades on kirjas ajatud väärtusedSamuti on nimetatud kõik ajalooallikad, tehtud kokkuvõte Maurya ajastust ja Aśoka uurimise ajaloost, kõneldud Vana-India epigraafikast (teadus raid-kirjadest) ja raidkirjade keelest.

Kõige peamisena leiab India-huviline sissejuhatusest aga Aśoka raidkirjade põhjaliku sisuanalüüsi, mis paljastab, et hoolimata oma propagandistlikust ise-loomust kannavad kuninga tekstid ka selliseid heaoluühiskonna igikestvaid väärtusi nagu sallivus, hoolimine, usu-vabadus, moraalsus, vägivallatus, võrd-sus seaduste ees. Seega on raamat Aśoka raidkirjadest kinnitus inimlike väärtuste tähtsusest, omamoodi mine-

viku etalon tänapäeva tarvis. Ning seda mitte üksnes India, vaid kogu maailma inimestele.

Paeluv lugemisainesTeise osa monograafiast moodustavad Aśoka raidkirjade tõlked. Tekstid on grupeeritud temaatiliselt, ajaliselt ja ko-hati ka leiukohtade järgi: väikesed ja suured kaljuediktid, aramea- ja kreeka-keelsed tekstid, suured ja väikesed sambaediktid, koopakirjad. Tekstigrup-pe saadavad lühikesed sissejuhatused, tekstid on põhjalikult kommenteeritud.

Käsitlus Aśoka raidkirjadest on mõel-dud lugemiseks nii asjatundjaile ja spet-

sialistidele kui ka lihtsalt ajaloo- ja kul-tuurihuvilistele. Ühiskondliku, reli-gioosse ja eetilise sisu tõttu on tõlgitud tekstid paeluvaks lugemisaine-seks kõigile, keda puudutab

on subkultuuriliste trendidega sageli seotud ka kultuuriprofessionaalid. Raa-matu kokkuvõttes olen käsitlenud seda teemat pisut ka ajalises perspektiivis. Näiteks oli hipide subkultuur Eestis nõukogude ajal palju väiksema ulatuse ja ühiskondliku tähendusega kui lääne-riikides.

Kuivõrd aga loominguline eneseväljen-dus oli sel ajal piiratud, oli loomeinimeste kontsentratsioon vastukultuuris tuge-vam kui mujal. Väidetavalt kujunes punk-kultuur sellega seonduvalt kohe alguses ehk intellektuaalsemaks kui oma sünni-maal. Globaalseid trende võttis Eestis hil-jem üle ka kultuuriline avangard ja nii on algselt ehk töölisklassikultuuride koha-nemine Eestis toiminud teistel alustel.

Tegu on esimese sellealase teadus- kogumikuga. Mis seisus on subkultuu-ride uurimine Eestis üldse? Ilmselt on suurim subkultuuridega seonduv uurimine seotud sellesama teadusgrandiga, mille üks tulem on ka antud kogumik. Teemaga seonduvalt on tehtud bakalaureuse- ja magistri-töid. Raamatusse proovisin koondada olemasolevad empiirilised uurimused ning enamik artikleid põhinebki autori-te magistritöödel. Seda küll 2011. aasta seisuga, hilisematest töödest raamat ülevaadet ei anna. Tsiteeriksin siin Berk Vaheri kommentaari raamatule: „Käesolev kogumik pakub loodetavasti nii ohtralt avastamisrõõmu kui ka inspi-ratsiooni edasisteks käsitlusteks.”

Kas kogumik on loetav ka näiteks inimesele, kes lihtsalt tunneb pungi vastu huvi? Eesti punki käsitlev artikkel on raama-tus täitsa olemas. Lihtsalt ja selgelt kirjutatud ning peaks andma ülevaate lugejale ka sel juhul, kui ta sellest va-rem midagi ei teadnud. Sama kehtib ka artiklite kohta metal’ist, hiphopist, mootorratturitest ja paljust muust.

Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjadtõlkinud ja kommen-teerinud Martti Kalda351 lk, pehme köide

Subkultuuridkoostanud Airi-Alina Allaste396 lk, pehme köide

Eesti punkliikumise isa Villu Tamme 1987. aastal. FOTO ERAKOGUST

Lisaks mitmete maade (Kreeka, Roo-ma, Hiina, Tiibet, Sri Lanka jt) ajaloo- allikatele ning valdavalt budistlikele le-gendidele on ent kaljudel ja kivisam-mastel meieni säilinud ka arvukalt Aśoka raidkirju. Kahesaja Aśoka uurimi-se aasta jooksul on avastatud umbes ne-likümmend erinevat tekstiversiooni umbes viiekümnest kohast tänases In-dias, Nepalis, Pakistanis ja Afganistanis.

Teos keskendub Aśoka raidkirjadeleSissejuhatusest leiab lugeja kogu vajaliku taustateabe nii Aśoka kui ka ajaloolise isi-ku, aga ka kui legendide kangelase kohta.

omandatud teadmised aitavad kindlasti ka otsustada, mida väärtuslikku ise oma aias või olemasoleval maalapil kas-vatada.

Supermarketites leiduv rikkalik valik on meid paljuski „ära rikkunud”, kuid me ei tea ega mõtle, kuidas on seal müüdavad juur- ja puuviljad kasvatatud. Ise endale toitu kasvatades saame taga-da, et see sisaldab võimalikult vähe nit-raate ja pestitsiide.

See artikkel võib tunduda väga reklaamihõngulisena, kuid kinnitan, et juba mitu aastat ei esinda ma ühtki äriühingut ja minu eesmärk on arst- seeniorina anda inimestele suunitlus, kuidas saaks ka ise ennast aidata ja mit-te loota ainult farmakoloogial rajaneva-le, nõndanimetatud tõenduspõhisele meditsiinile. Loomulikult on kroonilis-te haiguste puhul vaja ka ravimeid, kuid ennekõike peame võtma omaks mõtte, et suuresti saame ka ise ennast aidata.

Eneseharimine „Maailma supertoi-duainete praktilise entsüklopeedia” abil aitab meil toidukülluse oludes paremini hakkama saada ja teha õigeid valikuid.

Adik Levin MD, Ph.D, MSc.D, FABM

Oleme 21. sajandi teises kümnen-dis. Meie kõrgtehnoloogiline meditsiin on teinud tõsise

„tiigrihüppe” ja osutatavad raviteenu-sed on tihti samaväärsed kui teistes arenenud riikides. Eriti häid tulemusi on saavutatud intensiivravi, kardioloo-gia, neurokirurgia ja kirurgia alal, ka uurimis- ja diagnoosimisvõimalused on tunduvalt paranenud.

Nende positiivsete tulemuste taustal on aga oluliselt suurenenud krooniliste haiguste – südame- ja veresoonkonna-haiguste, liigesepõletiku – hulk. Tohu-tult on lisandunud diabeetikuid, ja mis kõige hullem, haigestuvad järjest noo-remad inimesed. Suureks mureks on saanud 21. sajandi katk – ülekaalulisus. Meie tulevik on pehmelt öeldes tume, kuna meie igapäevase toidulauaga seo-tud krooniliste haiguste hulk suureneb ja sellega kaasnevad probleemid saa-vad tulevikus olema väga kulukad.

Mis on muutunud?Julgen väita, et krooniliste haiguste plahvatusliku sagenemise üks peapõh-jus on meie toidulaual viimase 50–70 aasta jooksul aset leidnud muutused. Aastatuhandeid sõi inimene praegusega võrreldes vähem ja tema toit oli ökoloo-giliselt puhas, inimese seedetrakt oli sellega kohanenud. Viimastel aasta-kümnetel toimunu on aga meie seede-traktile ja immuunsüsteemile tohutult koormav. Siit ka probleemid ehk kroo-niliste haiguste võidukäik.

Kuidas edasi? Pakuksin välja kolm võimalust.

Elada nii, nagu siiani. Süüa nii, nagu siiani. Unustada see, et mitte iga mait-sev toit pole kasulik. Uskuda pealis-kaudseid toitumissoovitusi. Kahjuks on-gi suurem osa inimesi läinud seda teed.

Teine võimalus: muuta oma elu kar-dinaalselt. Kolida maale, hakata ise mahetoitu kasvatama, pidama piima saamiseks kitse jne. Selliseid inimesi on iga aastaga üha rohkem.

Ning minu arvates kõige õigem või-malus – elada julgelt 21. sajandis ja teha oste supermarketites, kuid teha sel-geks, millised toidud just minule sobi-vad ja millised mitte. Õppida ära lahus-toitumise süsteem ehk mida millega koos ja mida lahus süüa. Teiste sõnade-ga – läheneda igale inimesele indivi-duaalselt.

Mida tähendab tervislik toitumine?Enne kui rääkida individuaalsest toitu-misest, peatuksin lühidalt tervislikul toitumisel. Räägitakse ju alatasa, et inimene peab toituma tervislikult. See-pärast olen tihti spetsialistidelt küsinud, mida tervislik toitumine tähendab. Alati vastatakse abstraktselt, et inimene peab toituma balansseeritult, tasakaalusta-tult. Mida see tähendab? Mis ühele inimesele on tasakaalustatud, ei pruugi seda teisele olla. Jääb mulje, nagu olek-sime kõik ühte nägu ning ühesuguse seedetrakti ja immuunsüsteemiga.

Julgen vastu vaielda ja väita, et too laialt kasutatav ühetaoline nn tervisliku toitumise käsitlus on hakanud elule jalgu jääma. Kohasem on rääkida ÕIGEST toitumisest. Inimese tarbitav toit laguneb tänu seedetrakti ferment- ja immuunsüsteemile lõpp-produktideni ehk amino- ja rasvhapeteni ning glükoosini. Need lõpp-produktid ongi

TEA Kirjastus 7

„tellised”, millest me koosneme. Seedi-misprotsessi optimiseerimiseks peaks alati teadma, missugused toidud just si-nule sobivad ja missugused toidud ei ole eriti soodsad. Valides endale sobi-vad (ja kindlasti kvaliteetsed!) toidud, saab oma tervist ja elukvaliteeti oluli-selt parandada.

Supertoiduained ja supertoitHea abimees toitumisalaste otsuste tegemisel on ka äsja TEA Kirjastuse välja antud raamat „Maailma super- toiduainete praktiline entsüklopeedia”. Sellest väga mahukast ja hästi illustree-ritud teosest saame kõigepealt teada, mis teeb toiduainest supertoiduaine ehk mida see mõiste endast kujutab.

Mõisted „supertoiduaine” ja „super-toit” ei ole teadusterminid ega mingite konkreetsete parameetritega regulee-ritud märgised. Need on toiduained ja nendest toiduainetest valmistatud toidud, mis mõjuvad meie tervisele ja heaolule teiste ainetega võrreldes pa-remini. On toiduaineid, mis sisaldavad märkimisväärselt palju antioksüdante (nt mustikad, apelsinid ja tomatid), flavonoididerikkaid toiduaineid (nt punane vein ja šokolaad), seedetrakti tervist ja glükoosi-ainevahetust paran-davaid kiudainerikkaid toiduaineid jne.

On aeg saada aru, et seedetrakt ja seal toimiv immuunsüsteem ei ole konteiner, kuhu võib visata kõike, ja teha endale selgeks, mida süüa ja mis-suguseid toite oma toidulaual kindlasti vältida.

Mõistkem oma vajadusi„Maailma supertoiduainete praktiline entsüklopeedia” aitab oma vajadusi mõista ja toitumisharjumusi vastavalt vajadusele ümber korraldada. Raama-tust leiab põhjalikku informatsiooni paljude juur- ja puuviljade kohta ning

1 (79) 23. jaanuar 2014

Supertoiduained ja supertoidud – igaühele oma. FOTO RAAMATUST

Õigesti toitudes terveks

TOP 2013

Suur lemmiklooma tohterdamise käsiraamatChris Pinney~800 lkkõva köideilmub veebruaris 2014„Suur lemmiklooma tohterdamise käsiraamat” on kõigile suure süda-mega inimestele, kes tahavad hoolit-seda oma lemmiklooma eest targalt ja armastavalt − olgu selleks lemmi-kuks siis kas koer, kass, lind, kala või mõne eksootilise liigi esindaja nagu tarantel või skorpion. Sellest põhjalikust lemmikloomi käsitlevast raamatust saab asja-tundlikku nõu mitmetel teemadel: lemmiklooma valimine, ennetav tervisekaitse, toitmine, koolitamine, haigused, esmaabi, anatoomia, loodusravi, lemmikloomaga reisimi-ne ja veel palju-palju muud.

Diabeet.Õige toitumine ennetab ja ravibDr Nasseem M. Malouf216 lkkõva köide„Diabeet” on ülevaatlik terviseraa-mat, mis sisaldab rohkesti praktilisi näpunäiteid, kuidas toitumisharju-musi ja elustiili muutes suhkurtõppe haigestumist ennetada või haigust kontrolli all hoida.

Kvaliteet- juhtimine igaühele.Olemus, rakendamine ja arendamineHeino Levald128 lkpehme köideRaamat selgitab kvaliteetjuhtimise olemust ning käsitleb kvaliteetjuhti-missüsteemi loomist ja arendamist. Lähemalt tutvustatakse HL meetodit ja arvutitarkvara HELMET.

Loomade fantastiline maailmBelinda Gallagher512 lkkõva köide„Loomade fantastiline maailm” on rikkalikult illustreeritud kogupere-teos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele kui ka loomasõbrast täiskasvanule. Raama-tust leiab palju huvitavaid fakte kõigi loomaliikide kohta ning ohtralt män-ge ja tegevusi loomariigi tundma- õppimiseks. Omandatud teadmisi saab proovile panna viktoriinides.

Eesti naljajuttude ja -salmide kuldraamatkoostanud Eve Leete240 lkkõva köide„Eesti naljajuttude ja -salmide kuld-raamat” on tore kogupereraamat, mis on täis nalja ja naeru, lusti ja lõbu, rõõmu ja vallatust, aga ka kavalust, ulakust, väikesi äpardusi ja üleannetust. Uues kuldraamatus on nii sõnamängulisi, humoorikaid ja vaimukaid luuletusi kui ka vigurlikke jutte. Raamatust leiab haaravaid naljalugusid alates eesti rahvaluulest kuni tänapäeva autorite loominguni.

ilmumas

ilmunud

Maailma supertoiduainete praktiline entsüklopeediaSuurima väega ehk maailma mõju- võimsamad toiduained sõnas ja pildis + 150 tervisliku toidu retsepti super- toiduainetest energia saamiseks, kehakaalu vähen-damiseks ning hea vormi saavutamiseksAudrey Deane256 lkkõva köide

www.tea.ee

TEATMEKIRJANDUS1. Eesti Vabariik.

Maa. Rahvas. Kultuur2. Maailma riikide

taskuentsüklopeedia3. Eesti omavalitsuste

taskuentsüklopeedia

SÕNARAAMATUD1. Soome-eesti-soome

taskusõnastik2. Eesti-soome vestmik3. Inglise-eesti-inglise

taskusõnastik

LASTE TEATMEKIRJANDUS1. Sari „Väike loodusesõber”2. Suur talve- ja jõuluaja

käsitööraamat lastele3. Ajaloo fantastiline maailm

LASTE ILUKIRJANDUS1. Eesti loomajuttude ja

-salmide kuldraamat2. Eesti naljajuttude ja

-salmide kuldraamat3. Kolm päkapikku

Kas TEAte?TEA Kirjastuselt on viie aasta jooksul ilmunud üksteist erinevat „Kuld- raamatut”. Mitmes „Kuldraamatus” on ainult Eesti autorid ja Eesti aines?Vastuse palume saata 31. jaanuariks info@tea.eu. Lisage meili ka oma nimi ja telefoninumber. Õigesti vastanute vahel loosime välja kolm TEA Kirjastuse kinkekaarti väärtuses 25 eurot.Võitjate nimed avaldame TEA kodulehel www.tea.ee.

Varrak8 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Canopus8www.canopus.ee

1 (79) 23. jaanuar 2014

saja lehekülje vältel, sest tegelaste elu-de lõpplahendused täitsid raamatu vii-mase veerandi. Miss Ley arvates saab elu võrrelda merereisiga: „Miks mitte lahkudes elust, öelda: mul on olnud nii ebaõnne kui ka õnne, ning kõik mu pii-nad said naudingutega tasutud; ja kuigi mu ohtuderohke merereis ei viinud mind mitte kuhugi, ja kuigi ma naasen vana ja väsinuna sadamasse, kust kõik mu lootused alguse said, olen ma rahul, et olen elanud.”

le. Basili põhimõte on, et kui ta juba pa-tustas, siis peab ta vastutama oma teo tagajärgede eest. Kuid see põhimõtte-kindlus toob Basili eraellu vaid häda ja viletsust, sest oma hinges on ta armu-nud hoopis oma mõttekaaslasesse Mrs Hilda Murray’sse, kes toetab mehe kir-janikukarjääri.

Basil Kenti kirjutamisannet kommen-teerides mõtiskleb miss Ley suureks kirjanikuks olemisest: „…selleks, et saavutada kirjanduses kuulsust, on vaja teatavat sisemist ürgsust /…/ Et ini-mesi tõeliselt liigutada ja neile mõju avaldada, pead sa omama täielikku mõistmisvõimet, ja seda saavutad sa ai-nult juhul, kui sinus on midagi üldiselt kogu inimkonnale omast…”

Elu kui merereisRaamatus sõlmitakse kokku neli abielu ning aset leiab viis surma. Ma ei saa-nud romaani käest panna terve viimase

Sädelevalt vaimukas ja tapvalt iroonilineLagle Räga Palamuse raamatukogu juhataja

Maughami romaan „Karussell” kujutab 20. sajandi alguse elu-olu Inglismaal. Raamat kes-

kendub inimsuhetele, tooniandjaks kõr-gema seltskonna kombed ja moraal(itus). Kirjaniku eesmärk on välja tuua erine-vate inimtüüpide iseloomuomadused ja mõista, mis ajendab üht või teist tege-last käituma just nii, nagu ta seda teeb.

Maughami inimhinge kirjeldamis- oskus on üdini nauditav, tema tabav sõ-naosavus inimeste iseloomu edasiand-misel võtab lihtsalt tummaks. Raamat on otse tulvil sädelevalt vaimukaid seltskondlikke dialooge, toon näite ühest dr Frank Hurrelli küünilisuse pu-hangust lõbusal koosviibimisel: „Mõel-ge, kui väljakannatamatult tüütu on abi-elu, ja igal juhul hoidku Jumal mind mõtlemisvõimelise naise eest. Kui ma üldse kunagi abiellun, siis ainult oma kokaga.”

Maughami lemmiktegelaneRomaani võtmefiguurideks on kolm te-gelaste paari, keda ühendab üks Maug-hami läbi aegade kõige veetlevamaid ka-raktereid, meeldivalt vaimukas ja isesei-sev vanatüdruk, välimuselt Rooma keis-rinna Agrippinat meenutav miss Ley.

Miss Mary Ley on 57-aastane daam, kes pärib kauge sugulase raha ning on seega materiaalselt kindlustatud. Ta on elunautleja, vallaline, et mitte oma va-badust kaotada. Ja vabadus on tema jaoks suurim õnn siin elus. Tema erili-

Enne Herbertiga kohtumist oli Bella lihtsalt niisama olemas. Koos Herberti-ga muutub naise elu elamisväärseks. Kuid Bella isa, auväärne toompraost, on abiellumise vastu: kooselu tütre staatu-sest madalama mehega ei ole seisuste osas ranges ühiskonnas aktsepteeritav. Kui isa temast lahti ütleb, nendin Bella kurvalt: „Mitte miski ei muuda inimese südant kalgimaks kui vooruslikkus.”

Suurilmadaami abielurikkuv kirg35-aastane suurilmadaam Mrs Grace Castillyon on oma blondeeritud juuste ja üleliigse puudrikihiga näol väike ja ke-na, talle meeldib end eksponeerida üli-sügava dekoltee, kiiskavate kalliskivide ning labase ja kriiskava naeruga. Mrs Castillyon avastab, et on narruseni armunud noorde elumehesse Reggies-se, kes aga on paras ihnuskoi. Noor-mees himustab vaid proua aadlitiitlit ja säravaid kalliskive. Et noor armuke teda ei hülgaks, annab Mrs Castillyon Reg-giele raha, et too härrasmehena nende lõbustuste eest tasuks ning ülejäänud raha võib too kelm oma tasku pista. Loo arenedes muutuvad ka Mrs Castillyoni arusaamad (seda küll tänu miss Ley sekkumisele), ta adub, mis siin elus on kõige tähtsam ning ka käitub vastavalt.

Vastuoluline aumeesKõige vastuolulisem tegelaskuju romaa-nis on Basil Kent, kes püüab elada nii vooruslikult kui võimalik. Ta abiellub oma seisusest madalama kõrtsiplikaga, sest vaene tüdruk jäi temast lapseoote-

ne hobi on manipuleerimine oma lähi-sugulaste ja tuttavate eludega. Just miss Ley suhu paneb kirjanik lauseid, mis on raamatu kõige filosoofilisemad. Selge, et miss Ley on kirjaniku ja ka mi-nu lemmiktegelane „Karussellis”.

Miss Ley südamesõber dr Frank Hurrell on 40. aastates poissmees, kes mõlgutab mõtteid elu olemusest. Ta leiab, et rikkus, kultuur ja tsiviliseeritus lämmatavad hinge. Ta ihkab kogeda elu ehedal kujul, elada hetkes, lihtsalt, tajuda kirgi, tundeid, näha elu ja surma. Frank tahab oma rutiinsest elust arsti-na loobuda ning maailma rändama min-na, ja teenida söögiraha kohapeal. Miss Ley vastab selle peale: „…niipea, kui üks asi rutiiniks muutub, lakkab see si-nu jaoks olemast see õige.” Ja lisab: „…mitte keegi, kes pole vaba rahateenimi-se murest, ei saa end vabana tunda.”

Praosti tütre abielu sureva poeedigaEsimese tegelastepaari üks osapool on 40. aastates praosti tütar miss Bella Langton, kelle maitsemeele ja graatsia puudumist kompenseerib ülemäärane praktiline heatahtlikkus. Bella on vana-tüdrukuna masendunud, et noorus on möödas ja ees ootab pikk ja üksildane keskiga. Kuid siis armub Bella endast 20 aastat nooremasse poeeti, Herbert Fiel-di. Ta imetleb poisi siirast vaimustust kõigest ilusast looduses ja kunstis. Bellat hämmastab Herberti hardus ja aupaklik-kus Jumala ees. Naine ise ei tunne sää-rast südamelähedust Jumalaga, kuigi elab vooruslikku ja kombekat elu.

Kersti Kivirüüt

„Õde Veera” on kirjanik Ira Lem-beri õe elusaatuse lugu. See on lugu lootusest, tööarmas-

tusest, visadusest. See on väga isiklik lu-gu Ira Lemberi perekonnale, ent julgek-sin öelda, et see on ka väga isiklik lugu igale eestlasele, seal hulgas ka mulle.

Pole siinmail suguvõsa, keda nelja-kümnendate kaos poleks vähem või roh-kem valusamal määral riivanud. Oma lä-hedaste esivanemate kannatusi on raske unustada. Julgen väita, et Siberi assot-siatsioonid on eestlase kollektiivses ala-teadvuses pigem nälg, surm ja raske töö kui kullakaevandused ja metsiku loodu-se ahvatlev eksootika. Hoolimata sün-gest meeleolust, mida Siberi kannatus-lood valdavalt tekitavad, on mul hea meel, et neid on kokku kogutud, publit-seeritud ja ka võõrkeeltesse tõlgitud.

Siberi tragöödia kõrval näib isegi ko-hatu rääkida pagulaste kannatustest. Se-da enam, et aastate möödudes jõudsid paljud neist tunduvalt paremale elujärje-le kui enamik siiajääjaid. Kuid ka neist lugudest on väga vaja rääkida meie aja-loo ja identiteedi tervikpildi nimel.

Pagulane VeeraVeera on pagulane. Ta on üks neist ligi 80 000 eestlasest, kes punavõimu terrori

Mitte ainult ühe eesti pagulase lugu

eest läände põgeneb. Ta on põgenemise hetkel veel liiga noor, et mõista oma va-liku lõplikkust. Teadmatus süstib loo-tust ja lootus annab jõudu tegutsemi-seks. Kui lootus naasta koju tagasi hää-bub, sünnib uus lootus oma elujärje pa-randamiseks võõrsil. Veera nakatav opti-mism on toeks ka teistele kaaspagu- lastele nii sõjajärgses Saksamaa linnake-ses Geislingenis kui ka hiljem Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis. Kuna tegemist on dokumentaalromaaniga, siis kandub Veera elujõud üle ka lugeja-

le. Veera saatus, õigemini tema suhtumi-ne saatusesse õpetab meile, et ei tohi elu tagasilöökidele alla anda.

Harri Kriisa karakter annab värvi kogu raamatuleVäljakutseid kohtab Veera mitmeid nii medõena, eestlasena võõrsil kui ka liht-salt inimesena. Kuid raskemaiks osutub neist abikaasa Harri saatuslik atakk. Kuigi just Veera on läbi aastate olnud sõjas invaliidistunud Harrile toeks ja jõustajaks, paneb Harri äkiline lahkumi-

ne Veera elutahte proovile enam, kui varasemalt läbitestitud diskrimineeri-vad märkused Geislingeni haigla peaõe poolt, kurnavad olmeraskused ja mig-ratsioonibürokraatia kadalipp.

Just Harri karakter annab „Õde Vee-ra” dokumentaalsele süžeele ilukirjan-duslikku värvi. Harri sentimentaalsed kiindumused küll vanasse klaverisse või järveäärsesse suvemajasse anna-vad aimu pagulase melanhoolsest ük-sindusest ja iginärivast koduigatsu-sest, mis Veera olemises, tema südiku-se ja vitaalsuse varjust nii värvikalt sil-ma ei torkagi.

Veeral ja Harril on ka lapsed. Raamatu lehekülgedel kajastuvad identitee-diprobleemid laste kasvatamisel pole ehk võõrad tänapäevagi majanduspõge-nikele. Veera on eneses kindel: „Kuigi elati Eestimaast kaugel ja hoopis teisel mandril, oli ikkagi iseenesestmõistetav, et eestlaste lapsed said esimesena suhu oma emakeele, see polnud teisiti mõel-davgi.” (lk 104). Tekib küsimus, kas see printsipiaalne hoiak on üldomane ka eestlastest uusemigrantidele.

Nauditav lugemismaterjal„Õde Veera” raamatut soovitangi esi-meses järjekorras lugeda uus-väliseest-lastel. Võib-olla tunnete Veera olekus ja käitumises ära needsamad omadused,

Õde VeeraIra Lember220 lk, kõva köide

KarussellW. Somerset Maughamtõlkinud Mare Lepik432 lkkõva köide

mis aitavad eestlasel võõrsil edukalt ellu jääda. Aga võib-olla aitavad needsa-mad omadused eestlasel ka kodus pa-remini hakkama saada? Seega võiksid raamatut mõtestatult lugeda ka kodu-eestlased. Võib-olla Veera hakkamasaa-mist toetavad iseloomuomadused ei olegi eestlase rahvusliku psühholoogi-lise portreega seotud? Ehk on lootmine üldinimlik tugevus? Seega võiksid seda raamatut lugeda kõik, kes on kordki tõstatanud küsimuse: kuidas jaksata, kui enam ei jaksa.

„Õde Veera” on igati nauditav luge-mismaterjal. Mulle isiklikult on väga sümpaatne, et Ira Lember valis oma õe päevikute avaldamiseks just ilukirjan-dusliku võtme. Ehk tänu sellele mõjub-ki Veera lugu mullegi nii isiklikult, nagu oleks see kirjutatud hoopis minu vanatädist, kes samuti 1944. aastal põ-genikusaatuse kasuks otsustas.

W. S. Maugham oma kodus villa Mauresque'is Prantsuse Rivieras.

Õed Ira Lember ja Veera Kriisa Decaturi järvel lõbusõitu tegemas. FOTO ERAKOGUST