E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 1 (90) 26. veebruar 2015

Romaani- võistluse võitis Kaur RiismaaKirjastuse Tänapäev romaanivõistlu-se võitis Kaur Riismaa käsikirjaga „Pimeda mehe aiad”. II koha pälvis Aleksander Aina käsi-kirjaga „Pimeduses kulgeb tee” ja III koha Tea Lall käsikirjaga „Katki”. Žürii hindas võistluse paremiku taset heaks, hindajate hulka kuulusid kirjastuse töötajad ning kirjanik Olev Remsu. Romaanivõistluse au-hinnafond oli rekordiline 9000 eurot, esimesed käsikirjad on plaanis avaldada tänavu kevadel.

Ekskursioon vee alla6. märtsil ilmub Äripäeva väljaantava Imelise Teaduse sarjas paeluv raamat „Elav ookean: kuidas meie mered muutuvad”, mida Londoni Kuninglik Selts on nimetanud üheks 2013. aas-ta viiest parimast populaarteadusli-kust raamatust. Raamat viib lugeja ekskursioonile vee alla: kuhu suun-duvad hoovused, kuidas on muutu-nud maailmamere vee koostis, kui tugevalt see on reostunud. Autor kirjeldab ookeanide elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel.

Ivanovi triloogia viimane osaKirjastuselt Varrak on ilmunud Eesti-Vene kirjaniku Andrei Ivanovi Skandinaavia triloogia viimane osa „Kuutõbise pihtimus”. Raamat on järg romaanidele „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aasta-te keskel ja lõppeb meie päevil. Vii-mases osas on peategelane Euroopa- rännakult kodumaale naasnud, ta on veetnud aega nii Eesti vanglas kui ka Eesti hullumajas ning jõuab lõpuks koju ema juurde. Selles filo-soofilises romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, iha-tes nii terveks saada pettekujutelma-dest. Lõpuks saab ta jagu ka valust ja kihust kuhugi põgeneda. Romaani on tõlkinud Veronika Einberg.

Lugejate soovilLugejate soovil on kirjastuselt Varrak ilmunud kordustrükid ammu läbi müüdud lemmikutest – need on Haruki Murakami „Norra mets” ja William Boydi „Üks inimsüda”. Mõlemad raamatud ilmusid 2006. aastal.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2015

eKooli koostöö Avita kirjastusegaAlates jaanuarist saavad eKooli ja Avita kirjastuse koostöö tulemusena Avita e-tundi kasutavad õpetajad saata tunnikirjeldused otse eKooli. Peatselt lisandub võimalus saata eKooli süsteemi ka koduseid töid ja hindelisi ülesandeid.

Avita kirjastuse digitaalse õppe- vara arendusjuhi Antti Rammo sõnul võimaldab uus lahendus õpetaja töömahtu oluliselt vähendada. Kui seni pidi õpetaja tunnikirjelduse sisestamisel n-ö topelt tööd tegema, siis nüüd saab ta kogu info ühe nupu-vajutusega eKooli üle kanda. Lisaks on tunnikirjeldus kindlasti oluliselt sisukam ja pikem ning tunnist puudu-nud õpilastele annab see parema ülevaate ainetunnis toimunust.

Avita e-tund on õppesisuga arvuti-programm õpetajale. See on terviklik õppetund, mis sisaldab kogu vajaliku materjali huvitava ja mitmekülgse tunni ettevalmistamiseks, edukaks läbiviimiseks ja sellest kokkuvõtete tegemiseks. Õpetaja leiab e-tunnist ainetunni näidisülesehituse, aineala-se ja metoodilise konspekti, rohkelt illustratiivset materjali, töökava, üles-andeid ja vastuseid ning erineva tasemega lisamaterjali õppe mitme-kesisemaks muutmiseks. E-tund aitab õpetajal tunni ettevalmistuse aega kokku hoida.

Avita e-tundide järgi saab praegu õpetada muusikat, geograafiat, bio-loogiat, loodusõpetust, matemaati-kat, eesti keelt ja kirjandust. Avita e-tundi kasutab üle 200 õpetaja 110 koolis üle Eesti. Aine õppimine on e-tunni abil põnevaks tehtud rohkem kui 2000 õpilasele.

eKooli tegevjuhi Pille Parikase sõnul otsib eKool erinevaid võimalusi oma süsteemi pidevalt edasi arenda-da. Koostöös Avita kirjastusega suu-detakse lihtsustada õpetajate tööd ning muuta e-tundide kirjeldused õpilastele ja lastevanematele kergesti ligipääsetavaks.

Avita kirjastus loob õppematerjali üldhariduskoolile juba 26 aastat. Peale paberõpikute väljaandmise arendab kirjastus elektroonilist õppe-vara ning kannab õppesisu digitaal-sesse vormi. Seejuures säilitatakse sisuline kvaliteet ja täidetakse peda-googilise efektiivsuse nõudeid, kasu-tades samas ära digitaalse keskkon-na rohkeid võimalusi. Infot Avita e-tunni kohta annab veebileht etund.avita.ee.

eKool on koolihaldussüsteem, mis aitab õpilasel paremini õppida; lapsevanemad saavad olla paremini kursis sellega, kuidas nende lastel läheb, ja kohalikul omavalitsusel on hea ülevaade tema haldusalas olevate koolide tööst.

ANNELI VESKIMÄEAvita turundusjuht

kolumn uudised

Hariv meele- lahutusAjakirjade Kirjastuses ilmu-nud „Imeline Eesti loodus” on hea abimees, mis võiks iga pere matkakotis olla. Siit leiab palju infot nii eluta kui elusa looduse kohta. Tegu ei ole kuiva entsüklopeedilise materja-liga, vaid info on esitatud ladusalt ja mõnusalt, õhutades soovi kodu- ümbruse, aga ka kogu Eesti kohta rohkem teada saada. Vt lk 7

te Liit), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Kaidi Roots (Eesti Kirjastuste Liit), Gunnar Kalajas (trükikoda Greif) ja Katri Kiik (Eesti Rahvusraamatukogu).

Võidutööde näitus Rahvusraamatu-kogu peanäitusesaalis on avatud kuni 28. veebruarini.

Möödunud aasta 25 kaunei-mat Eesti raamatut ja 5 kau-neimat lasteraamatut kuulu-tati Eesti Rahvusraamatu-

kogus välja 5. veebruaril. Kauneimate raamatute konkursile esitasid 68 kir-jastajat 151 tööd, mille puhul hinnati kujunduse terviklikkust, disaini, õiget materjalivalikut ja kvaliteetset teostust.

Žürii hinnangul oli tavaline raamatu-kujundussaasta. Erilisi uusi kujundus-

tendentse välja tuua ei saa, aasta moe-võtteks paistis olevat värviline tekstikiri, mitmes raamatus ka loetavana ja sobi-vas rollis. Hea oli see, et ülekujunda-mist, maitsevääratusi ja puhast kitši oli vähe.

25 kauneima raamatu žüriisse kuulu-sid Aarne Mesikäpp, Mari Kaljuste, Andres Rõhu (Eesti Kujundusgraafiku-

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 26. märtsil.

2014. aasta Eesti kauneimad raamatud

CREDODénes Kalev FarkasKujundaja Indrek Sirkel

EVELINE VON MAYDELL. MUSTVALGE MAAILMKoostajad Juta Kivimäe, Linda LainvooKujundaja Angelika Schneider

MALLE LEISKoostaja Tiiu TalvistuKujundaja Tiit Jürna

TUULEHUNDID. VÄLJAVAEVSari SõnalaegasKujundaja Tairi Tamme-Amjärv

HAMLETWilliam ShakespeareKujundajad Ermo Naarits, Anne Linnamägi

SOOMUSSÜDA. POLITSEI. MURETU. KUMMITUS Sari Jo NesbøKujundaja Eiko Ojala

HIIGLASTE ÕLGADELMarek TammKujundaja Mari Kaljuste

NOORED EESTI ILLUSTRAATORIDElina KasesaluKujundaja Elina Kasesalu

JÄINE TEEKOND. OMAL JÕUL PÕHJAPOOLUSELT MAISMAALETimo PaloKujundaja Kalle Toompere

KIRJU KOERIndrek KoffIllustraator Marion UnduskKujundaja Dan Mikkin

KOKATARKUSI MUST VALGELLiis Sillaste-TootsKujundaja Kertu Sillaste

KOKO ARHITEKTID 15 AASTATPeatoimetaja Andrus KõresaarKujundaja Martin Lazarev

PARLAMENDI PAREM KÄSI. ARHIIVINOPPEID JA MÄLESTUSKILDE RIIGIKOGU KANTSELEI AJALOOST Koostaja Tõnu KaljumäeKujundaja Tuuli Aule

KOJUIndrek KoffKujundaja Marja-Liisa Plats

KUNSTTÖÖSTUSKOOLIST KUNSTIAKADEEMIAKS. 100 AASTAT KUNSTIHARIDUST TALLINNASKoostaja Mart KalmKujundajad Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

MIINA HÄRMA 150. ENNE JA NÜÜDSirje Endre, Ene Kuljus, Risto LehisteKujundaja Andres Tali

KÕIK ON KÕIGE TARGEMADContraKujundaja Ulla Saar

MAAILMA ASEMELDoris KarevaKujundaja Piia Ruber

NAERU JA UNUSTUSE RAAMATMilan KunderaKujundaja Britt Urbla Keller

REAALNE ELUKelly TurkKujundaja Maris Kaskmann

KEEMIA DISKREETNE VÕLUOnu BellaKujundaja Mart Kivisild

TARTU KUNSTI AABITSKoostajad Triin Tulgiste, Markus ToompereKujundaja Madis Katz

TEEKOND PÄEVA LÕPPUKaur RiismaaKujundaja Asko Künnap

VÄIKE TERAV NUGAKätlin KaldmaaKujundaja Angelika Schneider

PlaatanipuuJohn Grishamtõlkinud Toomas Taul544 lk, pehme köideAdvokaat Jake Brigance ei ole Seth Hubbardist kunagi midagi kuulnud, kuni pärast vana mehe enesetappu leitakse kiri, kus Hubbard määrab Jake’i oma pä-randi eest hoolt kandma. Testament on jahmatav: Seth on jätnud lõviosa oma hiigelsuurest varandusest teeni-jale. Jake asub otsima vastuseid küsi-mustele, mis mehe surm on tekita-nud. Miks muutis Seth Hubbard vii-masel hetkel testamenti ja mis oli see, mida Seth lapsena nägi ja mille kohta ta ütles, et midagi niisugust ei tohiks ükski inimene näha?

TõmbetraatLee Childtõlkinud Peeter Villmann456 lk, pehme köideErruläinud sõjaväepolit-seinik Jack Reacher satub siin kokku kõige ohtlikuma ja halastamatuma vastasega, kellega tal on tulnud tege-mist teha. Mööda Ühendriike ringi uitav Reacher viibib parajasti Floridas, kui teda tuleb otsima eradetektiiv. Reacher ei anna talle endast teada ja sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib mitme inimese surmani. Tekkinud olukorra põhjused on aga peidus kauges minevikus.

Surm Õhtuhiies Minna Lindgrentõlkinud Katrin Kurmiste280 lk, pehme köideKes oleks osanud arvata, et Õhtuhiie pansionaadis midagi kuritegelikku toime pannak-se? Igal juhul poleks selle peale tul-nud üle 90-aastased Siiri ja Irma. Pansionaadi elanike päevi täidab tühi aeg, mida proovitakse hoogsamaks muuta trammisõitude ja matustega. Õhtuhiies toimuvate veidrate sünd-muste uurimine on aga siiski märksa huvitavam. See on südamlik lugu va-nadusest, sõprusest ja elust pansio-naadis, kus dementsete osakonda sattumine on surmastki hullem.

Umbtaevas Katrin Kurmiste320 lk, kõva köide„Umbtaevas” on järg Katrin Kurmiste eelmisele, 1941. aasta pöördelistest sündmus-test jutustavale romaanile „Tuule-külv”. Nõukogude väed on tagasi löö-dud ning perekond Tapperitele näib, nagu läheks elu edasi sealt, kust see pooleli jäi. Mida aga aeg edasi, seda selgemaks saab, kui asjatud on olnud nende ootused ja lootused – sõjatae-va all pole miski kindel. Kui on juba täiesti selge, et sakslased on sõja kaotanud, otsustavad ka Tapperid ve-nelaste hirmus välismaale põgeneda.

Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus Christopher Clarktõlkinud Tõnis Värnik536 lk, kõva köide1914. aasta 28. juuni hommikul, kui Austria ertshertsog Franz Ferdi-nand ja tema abikaasa Sophie Chotek Sarajevo raudteejaama saabusid, va-litses Euroopas rahu. Kolmkümmend seitse päeva hiljem oli Euroopa sõjas. „Uneskõndijad” kirjeldab üksikasjali-kult Esimese maailmasõjani viinud kriisi arengut. Autor näitab, kuidas krooniliste probleemide käes vaevle-vate Euroopa riikide liidrid juhtisid oma maid ühest kriisist teise ning jõudsid lõpuks sõjani.

KADRI JAANITS tõlkija

Soome-rootsi kunstniku ja kirja-niku Tove Janssoni (1914–2001) sünnist möödus mullu augustis sada aastat. Põhja-

naabrid tähistasid suure looja juubeli-aastat väärikalt ning üks tähelepanu-väärsemaid sündmusi pikas ja mitme-kesises reas oli Tuula Karjalaise elu-looraamatu „Tove Jansson. Tee tööd ja armasta” (Tove Jansson. Tee työtä ja rakasta) ilmumine 2013. aasta sügisel.

Tegemist on esimese soome keeles kirjutatud Janssoni biograafiaga, kuigi Tove, nagu Karjalainen teda tuttavli-kult nimetab, elust ja loomingust on kirjutatud palju. Nii palju, et tekib küsi-mus, kas „Tee tööd ja armasta” ütlebki midagi uut. See kartus on asjatu. Tuula Karjalainen rõhutab eelkõige Tove Janssoni kunstiloomingut ning loob sel moel tema isikust uutmoodi köitva pildi. Tundub, et tal on õnnestunud ta-bada Tove Janssoni vaimu ja olemust, käsitleda minugi lapsepõlve kangelaste looja elu ühtaegu delikaatselt ja julgelt, nii et lugeja saab teada palju uut, aga ei pea loobuma kõigist oma armsaks saa-nud ettekujutustest.

TEE TÖÖD JA ARMASTARaamatu pealkiri on inspireeritud ühest Tove eksliibrisest. Ning Tove elas tõepoolest selle tammsaareliku moto järgi: esimesel kohal oli kindlalt töö, aga ka armastus oli tähtis. Oma tohutu töövõime päris ta ilmselt emalt Signe Hammarsten Janssonilt, kes oli kunst-nik nagu ka isa Viktor Jansson. Tove elutöö on hiiglaslik ja nii hämmasta-valt mitmekesine, et sellest tuleks õigu-poolest rääkida mitmuses. Ta oli maali-kunstnik, illustraator, graafik, hinnatud karikaturist, kirjanik, stsenarist...

Karjalainen kirjeldab põhjalikult To-ve loomingut ja tööprotsessi, sidudes ajaloolised sündmused ning pere ja sõprade elu sellega, mida Jansson oma töös kujutas. Tove Janssoni kirjandus-loomingus leidubki palju autobiograa-filist. Ta pidas kogu elu päevikut, tegi märkmeid igapäevaste, ka praktiliste pisiseikade kohta ning kirjutas lugema-tuid kirju nii sõpradele kui ka koduste-le. Need materjalid on andnud ainest mitmetele tema novellidele ja eelkõige võrratule „Suveraamatule”, mis jutus-tab Tove emast ning vennast Larsist ja

vennatütrest Sophiast ning kogu perele kallist saarest Pellingi saarestikus.

Ka muumiraamatute tegelased olid inspireeritud Tove perest ja sõpradest. Nii annab Karjalaise raamatu lugemi-ne Muumioru asukatele otsekui uue elu. Me saame näiteks teada, et Tove alter ego on Muumitroll ja et Tuu-tiki, kelle prototüüp on Tove kauaaegne elu-kaaslane Tuulikki Pietilä, on naissoost.

RAAMAT SILMALE JA SÜDAMELEKarjalainen oskab kirjutada nii, et „Tee tööd ja armasta” libiseb pilgu alt läbi hea ajaviiteromaani kergusega, ometi

TOOMAS MIKKOR raamatu autor

„Kusti poisid” on lugu oma-aegse Tallinna 1. Keskkoo-li ehk praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi pois-

test möödunud sajandi seitsmeküm-nendatel aastatel. Seda ajajärku iseloo-mustavad Brežnev, ansambli Propeller sünd, NSV Liidu sissetung Afganistani, Moskva olümpiamängud ja Kadrioru staadionilt alguse saanud noorsoora-hutused.

Raamat kõneleb siiski põhiliselt sel-lest, mis toimus koolimaja paksude müüride vahel ning pärast tunde erine-vates linnajagudes. Püüdsin edasi anda ka seda, mis toimus õpilaste ning õpe-tajate hinges, aga ma pole päris kindel, et see mul õnnestus. Eks lugege ja ot-sustage ise.

Väljendit „Kusti poisid” kasutas mi-nu mäletamist mööda vaid üksainus inimene – legendaarne matemaatika-õpetaja Jaak Loonde ehk Lont. Ja te-magi suust kuulsin ma seda vaid kahel korral: esimest korda kooli aulas rebas-teks löömise õhtul ja teist korda met-sas, kus käisime koolile näärikuuske toomas, ja kui ta meid kutsus: „Kusti poisid, tulge üle...”

Lugedes Krossi „Wikmani poisse”, tulid mulle Londi sõnad meelde ning pähe turgatas mõte, et keegi võiks ku-nagi kirjutada ka „Kusti poisid”. Aasta-kümned läksid, aga keegi ei kirjutanud. Viimaks võtsin asja ise käsile, sest mine tea – äkki muidu jääbki tegemata.

„Kusti poisid” valmis väga soodsas miljöös. Esimesed viiskümmend lehe-külge kirjutasin Nicaragua pärapõrgus Alamikamba džungliküla hotellis. Just need esimesed leheküljed ja see enda käimavedamine olid kõige raskemad.

Kusti poisid, Brežnev ja Kariibi meri

Tove Jansson oma ateljees 1956. aastal.

Lõbusad seitsmekümnendad.

Tove Jansson. Tee tööd ja armastaTuula Karjalainentõlkinud Kadri Jaanits304 lkkõva köide

Kusti poisidToomas Mikkor336 lkkõva köide

PRES

SIFO

TO/R

EIN

O L

OPP

INEN

FOTO

AU

TOR

I ERA

KOG

UST

varrak WWW.VARRAK.EE NR.1 (90) 26. veebruar 2015 2

Kes oli Tove Jansson?

on tegemist sisuka ja põhjaliku bio-graafiaga. Karjalainen on raamatut kirjutades läbi töötanud aukartustära-taval hulgal materjali Tove Janssoni isiklikust arhiivist, lugenud tema kohta kirjutatut ning intervjueerinud kunstni-ku kaasaegseid. Tulemuseks on lum-mav pilt ühest inimesest ja ajastust, raamat, mis pakub palju, aga ei midagi üleliigset.

„Tee tööd ja armasta” on ka väga ilus raamat. Graafik Timo Numminen on osanud anda teosele ühtaegu pilku-püüdva ja väärika välisilme ning teksti täiendab rikkalik ja imekaunis pildima-terjal Janssoni töödest ning inimesi ja

Aga üsna pea sain aru, et ilma mere-vaateta ma kirjutada ei suuda, ning ko-lisin Kariibi mere rannikule Puerto Ca-bezas’ linna. Seal, pesuehtsas marquez-likus hullumajas, kirjutasin ma raama-

tu kahe ja poole kuuga valmis.Kuigi kardan, et olin kohati liiga te-

rav ja kleepisin osale inimestele külge madalaid motiive ja pahesid, pean tun-nistama, et kõike, mida ma mäletan, ma välja öelda ei julgenud. Nii mõnigi on küsinud, kuidas ma seda kõike mä-letan. Ma mäletan tegelikult palju roh-kem – ja see koormab! Nüüd, pärast kirjutamist, on pea tühjem ja sinna ma-hub uusi muljeid.

kohti kujutavatest fotodest. Mul on erakordselt hea meel, et see võluv, sisu-kas ja huvitav raamat on nüüd ilmu-nud ka eesti keeles.

ilmunud

3 NR.1 (90) 26. veebruar 2015

teemad, mis seonduvad just eluslaeva-de ja nende päritoluga. Selles triloogias tegutseb ka üks värvikamaid ja vastu-olulisemaid tegelasi, piraat Kennit, kel-le hinge ja iseloomu on vorminud väga-gi reaalsed mustad jõud ja tumedad tungid, mis pole pärit mitte fantaasia-

maailmast vaid ikka inimese südamest. Hobbi Farseerite ja eluslaevnike te-

gelased tegutsevad küll ühes maailmas, kuid sootuks eriilmelistes kultuurides, mis osutuvad siiski lõpuks tihedalt seo-tuks. Eluslaevadega purjetavad kaup-mehed ja punalaevadega võitlevad põhjamaa elanikud on ühendatud paljude nähtamatute niitidega, mille algpunkti otsib väsimatult Narr.

Hobbi raamatud ei vii lugejat mõnu-sasse ja lohutavasse fantaasiamaailma, vaid pigem tõmbavad ta karmi ja pai-najalikku tegelikkusse, kus fantasy-ele-mendid põimuvad karmi realismiga. Tema tegelased on psüühiliselt usuta-vad, ükski neist pole täiuslik ning oma eksimuste eest peavad nad maksma ränka hinda.

Just peensusteni välja joonistatud, pi-devas arengus tegelased realistlikus maailmas, nende heitlused nii iseenda kui ka kõige välisega ongi tinginud sel-le, et Hobbi raamatuid ei arvustata mit-te žanrikirjanduse rubriikides, vaid neid peetakse žanripiirest üle ulatuvateks. See maailm on elus ning areneb ja kas-vab üha – loodetavasti veel kaua.

KRISTA KAER Varraku peatoimetaja

Margaret Astrid Lindholm Ogden, kirjanikunimega Robin Hobb on kirjutanud fantasy’t juba kaheksaküm-

nendatest alates, kuid tõeliselt tuntuks on ta saanud raamatutega Elderlingide maailmast. Algas see kõik 1995. aas-tal, kui ta avaldas selle maailma esime-se raamatu „Salamõrtsuka õpilane” Robin Hobbi nime all.

Raamatusari, mis pidi esialgu kuju-tama endast Farseerite triloogiat, on nüüdseks paisunud eepiliseks suur- teoseks ning esialgu pole sellel veel lõppu näha. Seni viimane raamat „Nar-ri salamõrtsukas” (2014) on taas uue triloogia algus, kus tegutsevad Hobbi maailma kaks keskset tegelast Narr ja salamõrtsukas Fitz.

Eluslaevnike sari on üks omapärase-maid fantasy-sarju, kus on ühelt poolt täpselt kujutatud kõike meresõiduga seonduvat, kuid teiselt poolt toodud mängu hoopis laiemad ja olulisemad

PIRET ÕUNAPUU raamatu autor

Selles raamatus on kirjas asjad, mis vanasti olid igapäevased ja millest osa võib leida kindlasti ka tänapäeval. Need vana aja

asjad aitavad meelde tuletada, kuidas meie esivanemad elasid ja mida ning miks nad tegid või mõtlesid. Vana aja asjade tagamaad ja lood aitavad vaa-data minevikku. Loodan, et need asjad on nagu võtmed, millest igaüks teeb lugeja jaoks lahti mingi osa meie aja- või kultuuriloost.

PÖÖNINGUD JA AIDAALUSEDPalju aastaid muuseumis töötades on mul ikka ja jälle olnud võimalus käia mööda erinevaid paiku, ja mitte liht-salt käia, vaid ka kolada mööda pöö-ninguid ja aidaaluseid. Nende aastate jooksul olen näinud väga palju kunagi nii olulisi, toredaid ning ilusaid asju, mida aeg on räsinud.

Minu käest on küsitud, kas tõesti sel-le teiste lakapealsetel tuhnimise eest ku-sagil ka palka makstakse. Olen pidanud vastama, et natuke ikka ja peale selle peab olema ka ülikoolis käinud. Siinko-hal olen aga täiesti nõus ERMi vanava-rakorjaja Henrik Visnapuuga, kes 1912. aastal on kirjutanud: „Selle kasu vastu, mis sai Eesti Rahva Muuseum minu tööjõust, pean olema tänulik muuseu-mile selle eest, millega rikastusid minu teadmised rahvaelu tundmaõppimises.”

Suurel osal selles raamatus vaatluse all olevatest asjadest on olemas oma lugu, sõnum tulevastele põlvedele. Nii nagu vanavarakorjaja Michelson aastal 1912 Hiiumaal sellist raudvesti nägi, mille abil ikka ja alati eestlaseks saab jääda.

Seda raamatut koostama hakates püüdsin alustuseks teha nimekirja 101 asjast, mille kohta saaks väita, et tege-mist on eesti vana aja asjaga. Pidasin

nõu paljude sõpradega ja see nimekiri muutus selle aja jooksul korduvalt. Olin lausa üllatunud, kuidas see teema inimesi haaras ning kui palju sai mee-nutatud, arutatud ja targutatud. Vahel oli nimekirjas kõvasti üle saja asja, mil-le hulgast valikut teha. Raamatus on minu valik sõrmkübarast rehepeksuma-sinani.

MAARAHVA PALEParatamatult on nende asjade hulgas palju neid, mis olid kasutusel maal talu-des. Olid ju eestlased vanasti siiski eel-kõige maarahvas. Ja tänapäeva inimese-le võivad mõned neist asjadest täiesti tundmatud olla. Samas on raamatus selliseid väega objekte, mida tundub kohatu asjaks nimetada, nagu näiteks ohvrikivi, Tõnn või Peko. Eriti hea asi oli hundisaba. Olen valinud need siia raamatusse selleks, et anda võimalikult lai pilt eestlaste elust, ja mitte ainult ma-teriaalsest, vaid ka vaimsest aspektist.

Suur osa raamatus leiduvatest asja-dest on praeguseks Eesti Rahva Muu-seumis. Siinkohal on au ja tänu ära tee-ninud nii Kristjan Raud kui ka Oskar Kallas, kes kohe pärast muuseumi asu-tamist 1909. aastal asusid organiseeri-ma vanavarakogumist ja lähetasid in-nukaid noori, et „kogu maa talu talult ja küla külalt vanavarast puhtaks korjata”. See oli ja on ilmselgelt võimatu, sest ajaga asjad vananevad ja nii tuleb neid vana aja asju ju kogu aeg juurde. Täna on Eesti Rahva Muuseumi eestlaste ese-mekogus 105 814 asja.

MeieDavid Nichollstõlkinud Juhan Habicht384 lk, kõva köideDouglas ja Connie Petersoni poeg on täis-ealiseks saamas. Enne veel, kui poiss ülikooli läheb, on perel plaanis kol-mekesi reisile minna. Ühel ööl enne suurt seiklust äratab naine abikaasa ja teatab, et poja lahkumisega saab otsa ka nende abielu. Douglas on va-pustatud, aga ta loodab, et reis suu-dab perekonna taas kokku liita ning tal õnnestub selle käigus tagasi võita ka naise armastus. Menuka romaani „Üks päev” autori David Nichollsi „Meie” on südamlik lugu perekonnast ja armastusest, abikaasadest, vanematest ja nende lastest.

Gordon Ramsay tervisetoidudGordon Ramsaytõlkinud Laura Valli ja Kaja Riikoja256 lk, kõva köideKolme Michelini tärniga pärjatud Briti tippkokk Gordon Ramsay usub, et väikese lisateadmise ja -pingutuse-ga on igaüks suuteline muutma oma söömisharjumusi ja eluviisi pare-maks. Tegemata seejuures järeleand-misi maitses ega suuri muudatusi toi-duvalmistamise meetodites. Kogumi-kus leidub 125 isuäratavat retsepti nii igapäevasteks hommiku- ja lõunasöö-kideks, lastetoitudeks, grilltoitudeks kui ka õhtusöökideks, magustoitu-deks ja peotoitudeks.

KristallraviSue Lillytõlkinud Marju Algvere224 lk, pehme köideMuistsed šamaanid ja ravitsejad kasutasid kristalle abivahenditena nii haigete tervendamisel kui ka tuleviku mõista-tamisel. Tänapäevased alternatiivsed tervendajad ja ennustajad jätkavad seda igipõlist traditsiooni. Kristallides on väge, et aidata inimest läbi elu keerdkäikude ja avardada tema tead-vust, leevendada stressi ja täita ta tervendavate energiatega. Raamatus on kirjeldatud neljakümmend viit kõige võimsamat kristalli.

Kodune idandamineRita Galchustõlkinud Helen Laansoo160 lk, pehme köidePaljud on tuttavad kahe kõige tavali-sema idandiga: lutserni ja mungoaga. Tegelikult on saadaval märksa laiem valik idandamiseks sobilikke seem-neid. Autor õpetab toiduks seemneid idandama ja tutvustab mitmekülgset valikut idandamise abivahenditest. Kodune idandamine on tore retk mait-sete ja tekstuuride maailma. Raama-tust saab teada, miks on idandamine tervislik.

Sõnad ja asjad Michel Foucaulttõlkinud Mirjam Lepikult608 lk, pehme köide„Sõnad ja asjad” on Prantsuse filosoofi ja ajaloolase Michel Foucault’ üks tuntu-maid teoseid, mis analüüsib ajas tei-senevaid epistemoloogilisi tingimusi, mis muudavad teatud teadmised õi-geks ja võimalikuks, neid „diskursuse korra” tingimusi, mille raames ammu-tavad teadmised endale positiivsust ja tõesust. Oma analüüsimeetodit ni-metab Foucault arheoloogiaks, püü-des selle abil välja joonistada igale ajastule iseomase teadmiste ruumi ja selles ilmnevate asjade ning neid tähistavate sõnade vahekorra.

Johannes Pääsukese foto käsikivi ringi ajavast naisest 1914. aastast.

FOTO

RA

AMAT

UST

(ERM

FK

349:

310)

WWW.VARRAK.EE Varrak

101 Eesti vana aja asja Piret Õunapuu214 lkkõva köide

Eluslaevnikud. Võlulaev, esimene raamat, 1. osaRobin Hobbtõlkinud Sash Uusjärv352 lkkõva köide

Eluslaevnikud. Võlulaev, esimene raamat, 2. osaRobin Hobbtõlkinud Sash Uusjärv464 lkkõva köide

Eluslaevnikud. Hull laev, teine raamat, 1. osaRobin Hobbtõlkinud Sash Uusjärv416 lkkõva köide

Esivanemate argipäeva võtmed

Eluslaevad, lohed, taid ja vaist

FOTO

AN

TOIN

E M

OTT

IER

Robin Hobb.

ilmunud

Raamatu autor Heidi Köngäs.

Dora, Dora Heidi Köngäs tõlkinud Piret Saluri280 lkkõva köide

me kui puujupid, söestunud kuivad halud. Neist halgudest tehti virn.” (lk 58) Kõige valusama jälje jätab reis An-nemariesse, kes on liiga kaua iseendale valetanud ja kes saab lõpuks šokeerival moel aru, mis tema roll Speeri elus on.

Sõda lihtsustab ja konkretiseerib ini-mese primaarseid vajadusi. Kõigepealt on oluline toidu, joogi ja soojade riiete kättesaadavus. Ka inimsuhted muutu-vad triviaalseks. Igatsus rahu, rahuldu-se või teise inimese järele transformee-rub primitiivseks ellujäämisinstinktiks, seksuaaltungiks.

Kellelgi pole jõudu mõelda moraali peale olukorras, kus ta pole vabatahtli-kult, ning kus hirm, väsimus ja paanika ohustab pidevalt turvalisustunnet. Siis jääbki alles iha ja see iha meenutab soojust: „Ma vajan seda kohta, kus su rinnak lõpeb, ma vajan sind, su pisi-kest lohku, ma olen kui karvutu vast-sündinud lahja loom külma taeva all, otsekui piimalööve, mis ei parane, tee mulle kiiritusravi, võtan särgi kohe sel-jast.” (lk 81) Ja need õrnad sõnad kuu-luvad soome mehele.

HEIDI IIVARI TÜ soome keele õpetaja

Romaan „Dora, Dora” poeb na-ha alla, hoiab lugejat pöörases pinges ning paljastab inimhin-ge kõige süngemad ja häbeli-

kumad saladused, aga ka lõputu igat-suse teise inimese juurde.

1943. aasta detsembrikuu on äärmi-selt külm. Ja külm on ka Kolmanda Reich’i relvastusministril ja peaarhi-tektil Albert Speeril, kes võtab ette rei-si Rovaniemist Jäämere äärde Petsamo niklikaevandusse. Sõjas raskustesse sattunud Saksamaa vajab hädasti nik-lit ning Speeril omakorda on hädasti vaja taastada Hitleriga katkenud süm-bioosne side. „Nüüd Führer näeb, et annan Saksa asja eest kõik, et hoolit-sen selle eest, mis temale muret teeb, sest olen ka jõulude ajal siin” (lk 75).

FÜÜRERI HINGESUGULANESpeer on selgelt Hitleri hingesugulane: tema sadism saab rahuldust võimust ja teiste alistamisest ning ta on oma suu-rushullusest pimestatud. Speer tunneb suuremat kiindumust tema ja Hitleri „ühise lapse”, maailmapealinna Welt-hauptstadt Germania kui oma lihaste laste vastu. Kivikõva Speeri nõrkuseks ongi tema piiritu emotsionaalne kiin-dumus Hitlerisse. Aga erinevalt Hitle-rist tunnistab Speer endale sõja tege-likku olukorda. Mitmel rindel on aima-ta kaotusi ning see teeb Speerist ohtli-

ku ja vaimselt ebastabiilse reisijuhi, kelle vaoshoitud viha ja iha plahvatus-lik purse osutub hukatuslikuks.

Lisaks Speerile saavad romaanis sõ-na tema reisikaaslased: erasekretär An-nemarie Kempf, keda võiks nimetada romaani teiseks peategelaseks, must-kunstnik Ewald Himmelblau ning soomlasest tõlk Eero Kallankari. Nad peavad alluma sõja suurele eesmärgile ning jutustama oma lugu niikaua, kuni reis jätkub, ning see pole turismireis.

Eriti raske on taluda külma ja pime-dust sakslastel, aga osale reisiseltskon-nast muutub retk lõpuks ka vaimseks luupainajaks: „Minu Lapimaa paneb käe suu peale, et häält poleks kuulda, et karjet poleks kuulda.” (lk 277) Spee-ri kaudu on saanud neist Hitleri mario-netid, aga igaühel neist on isikupärane hääl ning selge ettekujutus oma soovi-dest ja ahastusest. Köngäs on loonud igast romaanitegelasest inimlikult usu-tava ja puudutava karakteri ka siis, kui tegemist on äärmise julmusega. Kõige paremad sõjaromaanid on psühholoo-gilised ja „Dora, Dora” on üks pari-maid.

KUIVAKS PÕLENUD INIMESEDÜks sümpaatsemaid tegelasi on must-kunstnik, vaene närviline hädavares, keda sõda ei ole suutnud veel muuta ükskõikseks või jultunuks. Erinevalt teistest tegelastest ei pigista ta silmi kinni võõraste kannatuste ees: „Nüüd tean ka seda, missugune kuivaks põle-nud inimene välja näeb. Kuivanult ole-

Adolf Hitleri marionetid Lapimaa avarustes

SASH UUSJÄRV ajakirjanik

Mariefred on kena pisike Root-si linn, mille uhkuseks on kuninglik loss, selle juurde kuuluv hirvepark ja tegus sa-

dam, rääkimata muidugi kohalikest ini-mestest, kes on nii tublid ja toimekad, kui ühed väikelinna inimesed üldse olla saavad – umbes selline paik nagu näi-teks meie Kärdla, Kehtna või Otepää.

Muidugi, lähemal uurimisel selgub, et mitte kõik tavalised inimesed ei ole päris tavalised, ja mitte kõik pealtnäha head ei ole üldse head. Ja kust jookseb üldse piir hea ja halva vahel? Eriti se-gane on see kahe peategelase, 11aasta-se Alriku ja 9aastase Viggo puhul.

Tegemist on poistega, kes liiguvad ühest kasuperest teise ning kelle kodu-ne ja koolielu on justkui ära neetud: ükskõik kuidas nad ka üritavad, jamad kõnnivad ikka nende kannul. Teate ju küll seda tunnet, kui sa püüad anda oma parima, aga millegipärast lähevad asjad aina rohkem käest ära.

Ja siis hakkab üht-teist juhtuma – ja kuidas veel! Juhtuma hakkab umbes

Kahekesi maailma vastu – lugemiseks vaid julgetele!

FOTO

© H

ENR

IK JO

NSS

ON

201

4.

FOTO

©JO

UN

I HAR

ALA

varrak WWW.VARRAK.EE NR.1 (90) 26. veebruar 2015 4

siis, kui Alrik ja Viggo saabuvad elama Mariefredi oma järjekordsete kasuva-nemate juurde ja kohtuvad – usu või ära usu – kohalike raamatukoguhoidja-tega. Õde-venda Estrid ja Magnar on tavalised vanainimesed, kuid nende ja poiste vahel tekib ootamatu side. Veider? Tõepoolest.

VÕITLUS OMA KOHA EESTVeidraks võib lugeda ka ilmselt seda, kui vanaemaeas Estrid hommikukohvi kõrvale paharettide kaelu murrab… aga ärme ruttame asjadest ette. Võib-olla ehk niipalju, et kohe-kohe pärast esimesi raamatukogukülastusi peavad vennad võitlema oma elu eest nii nõiu-tud loitsusaua kui kohutava Sünkiga, ning mängu lisandub ka libahunt. Mis-ki väikelinnas meelitab pimedusejõude ligi ja karta on, et varsti on ohus kogu linn – kui mitte kogu maailm.

Aga see pole veel kõik. Lisaks võitlu-sele kurjade jõududega on poisid sun-nitud võitlema ka oma koha eest päris maailmas. Enamik meist teab seda to-redat tunnet, kui lähed esimest korda uude kooli, eriti kui seda juhtub tihti. Sissesulamine ei ole lihtne, isegi kui sind ümbritsevad üldiselt toredad ini-

Paxi-sarja maailm on tore paik – kui see sind just kõige naha ja karvadega nahka ei pane. Raamatu eriliseks boo-nuseks on lugu saatvad koomiksi stiilis illustratsioonid, mis annavad niigi pin-gelistele sündmustele veel lisadimen-siooni.

Paxi-sarjas ilmub kokku kaheksa osa, kolmas tuleb Rootsis välja sel kevadel ning pärast seda üsna pea ka eesti kee-les.

mesed, nagu seda on vendade kasuva-nemad Laylah ja Anders.

Igas koolis on omad tülinorijad ja ka-kukullid ning uued poisid on sageli need, kelle peal see kamp end välja elab. Kui sind on mitmest koolist juba pahandustega tulema saadetud, on ka õpetajad altid arvama, et pahanduste puhul oled just sina kurja juur, ja tun-dub, et keegi sind tegelikult ei kuula. Rusikad on kiire ja tõhus lahendus, mis aga pikemas perspektiivis teeb asjad ai-nult hullemaks. Vennad peavad nõiarin-gist välja rabelema, kui nad tahavad alustada uut elu – ja seda nad tahavad.

IKKA KOOSKaasahaarav seikluslugu, mille autorid on oskuslikult kokku põiminud prob-leemsete laste tegelikud eluraskused maagiliste lahingutega, mida ollakse sunnitud pidama muu maailma eest sa-lajas. Napis, kohati isegi järsus ja hüpli-kus stiilis lugu liigub kiiresti edasi ega jäta aega isegi vahepeal õhku ahmida.

Vennad Alrik ja Viggo on kujutatud elutruult ja usutavalt, nad on vastandli-kud, kuid täiendavad üksteist, ning lahendused leitakse koos – ka siis, kui suhted omavahel segi pööravad. Ja

Paxi raamatute lahutamatuks osaks on Henrik Jonssoni koomiksi stiilis illustratsioonid.

Pax, 1. osaLoitsusauÅsa Larsson ja Ingela Korselltõlkinud Kadri Papp148 lkpehme köide

Pax, 2. osaSünkÅsa Larsson ja Ingela Korselltõlkinud Kadri Papp192 lk pehme köide

Tõepoolest – hea filmi tegemiseks ei pea tingimata omama vastavat ülikoo-liharidust, palju raha ja meeskonda. Samas pole mõtet leiutada ka jalgra-tast – seetõttu tasubki alustada „Digi-filmi käsiraamatust”.

Kuninglikud armastusloodGill Paultõlkinud Nele Sillaots192 lkkõva köideKüllap kõik väikesed tüdrukud maa- ilmas on lapsena kujutlenud ennast printsessina ja kõik väikesed poisid unistanud kuninglikust võimust. See lapsepõlve kujutlusmäng toidabki ilmselt huvi, mida inimesed tunnevad kuningapaleedes toimuva ning kõige kuningliku perekonnaga seotu vastu. Tegelik elu pole aga sugugi nii roosiline nagu särava fassaadi põhjal võiks arvata.

Raamat „Kuninglikud armastus-lood” annab paeluva ülevaate kunin-gate ja kuningannade armusuhetest viimase seitsme sajandi jooksul ning avaldab üllatava tõe tegelike tunnete kohta legendaarseks saanud lugude taga. Raamatusse on kogutud 14 saa-tuslikku armulugu, alates Louis XVI ja Marie-Antoinette’i traagilisest armas-tusest kuni Edward VIII vastuolulise abieluni lahutatud ameeriklanna Wal-lis Simpsoniga või Baieri kuninga Ludwig I hullumeelsest kirest oma ar-mukese Lola Montési vastu kuni truu armastuseni tsaar Nikolai II ja tsaarin-na Aleksandra vahel. Muinasjutulised armastuslood jõuavad järjega tänapäeva, Monaco vürst Rainier III ja Grace Kelly, Jordaania kuninga Husseini ja Lisa Halaby ning Suur- britannia kroonprints Williami ja Catherine Middletoni kohtumise lugudeni.

RIHO PARAMONOV ajaloolane

Usutavasti on meist igaüks vä-hemalt korra elus igatsenud olla osaline filmi tegemise müsteeriumis. Täitumatu unis-

tus? „Digifilmi käsiraamat” nii ei arva. Selgub, et filminduses on toimunud suur pööre. Filmilindist on saamas mi-nevik, aina odavamad ja paremad digi-taalsed peegelkaamerad võimaldavad üles võtta korraliku filmi minimaalse kuluga. Ja selline film võib olla täiesti sobilik tele- või kinoekraanile.

„Digifilmi käsiraamatus” vaadeldak-se kõiki valdkondi, millega filmitegija kokku puutub: tehnika, filmiprojektid, ettevalmistustöö, montaaži A ja O ning lõpuks ka filmi väljalaskmine. Lu-geja saab teada, kuidas kasutada statii-vi ja autokaamerat, määrata värvitasa-kaalu, kirjutada stsenaariumit, teha lihtsate vahenditega efektigrimmi, mil-list videojagamissaiti eelistada, millega arvestada öövõtete puhul, milline on hea kompositsioon ja väga palju muud. Autor selgitab põhitõdesid ning jagab näpunäiteid.

Raamat võiks olla eriti kasulik inime-sele, kes alles mõtleb oma esimese fil-mi tegemisest, olgu selleks siis perevi-deo või täispikk mängufilm. Samas on seda huvitav lugeda ka neil, kes soovi-vad lihtsalt filminduse telgitagustest rohkem teada. Hulk küsimusi saab vas-tuse ning pärast lugemist tundub, et fil-mindus ei olegi enam nii kauge, võõras ja salapärane. Teos väärib kättevõtmist

ka siis, kui on vaja kindlaks teha mõne filmindusega seotud termini või lühen-di tähendus. Neist osa on avatud põhi-tekstis, osa aga sõnaseletuste all.

Ehkki raamat on mõeldud laiale lu-gejaskonnale, ei ole see sugugi pealis-kaudne. Autor Mark Brindle on ka ise filmitööstuses tegev ning teab, millele ja kuidas tähelepanu juhtida. Keeruli-sed asjad on õnnestunud edasi anda arusaadavalt. Hästi läbimõeldud ja lii-gendatud tekst, millesse on pikitud näi-teid päris filmidest, muudab lugemise nauditavaks. Piltidega kokku hoitud pole ja need on varustatud asjalike all-kirjadega. Käsiraamatu kasutamist hõl-bustab lõpust leitav sisujuht.

Digifilmi käsiraamat

Alpid haakristi varju allHANNO OJALO ajaloolane

Mitme menuka ajalooraama-tu autor Jim Ring (snd 1954 Inglismaal) on see-kord valinud oma põhiliselt

sõjaajalugu käsitleva raamatu „Tormi-jooks kotkapesale” teemaks ühe Euroo-pa piirkonna.

Ta ei keskendu ühelegi konkreetsele riigile, vaid kirjeldab Euroopa uhkeima mäestiku – maaliliste Alpide saatust. Selline lähenemisviis võimaldab auto-ril käsitleda Teise maailmasõja käiku omapärasest vaatenurgast ja analüüsi-da sõjasündmusi nii Alpidega piirneva Prantsusmaa, Šveitsi, Itaalia, Saksa-maa, Austria kui ka Jugoslaavia kon-tekstis.

Ühest küljest näitab Ring, kui tähtis oli see piirkond Adolf Hitlerile, kelle mäestikuresidents paiknes Baieri Alpi-des Berchtesgadenis. Seal võeti vastu tähtsaid otsuseid ja kavandati müüti-list Alpikindlust, kus natsirežiim pidi Goebbelsi propaganda väitel liitlastele viimast vastupanu osutama.

Teisest küljest pakkusid Alpid varju-paika mitmete riikide vastupanuliikuja-tele ja partisanidele, kes võitlesid Hitle-ri ja Mussolini režiimi vastu. Kui üle-vaade Itaalia ja Prantsuse vastupanulii-kumisest peaks ajaloohuvilisele mingil määral tuttav olema, siis näiteks aus-terlaste sarnased ettevõtmised kindlas-ti mitte.

Otsest sõjategevust suuremate sõja-jõudude osavõtul oli Alpides suhteli-selt vähe – põhiliselt Itaalia ja Prant-

susmaa vahel suvel 1940. Küll aga toi-mus mägedes kogu selle perioodi väl-tel aktiivne sissisõda. Peale partisanide ja nende jälitajate liikusid sealkandis ka põgenikud – sõjavangid ja juudid, kes lootsid jõuda turvalisse Šveitsi. Mitmed mägijärved ja koopad said tuntuks ka natside saladokumentide ja kokkuröövitud varanduste peidupaika-dena.

Raamatus antakse ülevaade ka Šveit-si raskest olukorrast Teises maailmasõ-jas. Totalitaarsetest suurriikidest ümb-ritsetud väike riik pidi vastu pidama hirmus Saksamaa sissetungi ees ja val-mistuma end kaitsma. Lisaks on Šveits tuntud kohana, kus kogu maailmasõja jooksul olid end sisse seadnud mitme

Digifilmi käsiraamatMark Brindletõlkinud Helen Pruul224 lkkõva köide

ilmunud

5 NR.1 (90) 26. veebruar 2015 WWW.KOOLIBRI.EE koolibri

WWW.RAAMATUPOOD.ARIPAEV.EE aripaev

Pea iga film sisaldab eksimusi järjepidevuse vastu – ka James Bond ei ole erand. Filmi „Casino Royale” episoodis, kus Bond ja Vesper Lynd Veneetsias teineteises-se armuvad, trükib Bond paadis sülearvutil valmis oma lahkumisavalduse. Trükkima hakates kannab ta musta rihmaga käekella. Hetk hiljem, kui ta on kirjatöö lõpetanud ja sulgeb sülearvuti, on tema kellarihm hõbedane.

Teeme koos. Väikesed vürtsikad asjadInga Talvis60 lkpehme köidePolümeersavist saab ühel või teisel moel teha praktiliselt kõike, aga oma eripära tõttu on see materjal parim pisiasjade valmistamiseks.

Ehkki kunstmaterjal, on polümeersavi imetore lähtepunkt ka lihtsa ja maalähe-dase olemisega tööde tegemiseks. Selle-gi raamatu näited ulatuvad ülikergetest aeganõudvamateni ning iluesemetest tõeliselt praktiliste riistadeni. Küll hoia-vad kõik üksmeelselt ühtset stiili: maa-kodulikult südamlikku ja romantilist. Kui tunned poolehoidu vintage’i, romantilis-te aksessuaaride, interjööri ja rõivaste, rooside ja teiste lillede, laste ja lelude ning lihtsa ja loomuliku elu vastu, siis on see raamat sulle.

Silmaringi reisijuht. Venemaatõlkinud Olavi Teppan336 lkpehme köide Värske „Silmaringi reisi-juht” tutvustab turistile ja tugitoolirändurile Venemaad. Lisaks Moskvale ja Peterburile on sellesse väljaandesse kaasatud ka muud tuntud ja vähemtuntud turismiobjektid Pihkvast ja Kaliningradist Kaukaasia ja Vladivosto-kini. Uues kuues reisijuhis on veelgi rohkem visuaalset materjali, kaarte ja praktilisi näpunäiteid.

ilmunud

Tummad tunnistajadKriminalistika ajaluguNigel McCrerytõlkinud Lauri Laanisto269 lkpehme köideIga kokkupuude jätab jälje. See lihtne lause võtab kokku kriminalistika põhi-mõtte. Üksikud juuksekarvad ja riide-kiud, sõrmejälg või vereplekk – üsna harva juhtub, et kurjategija ei jäta sündmuskohale endast üldse jälgi.

Nigel McCrery toob oma ühtaegu lum-mavas ja judinaid tekitavas raamatus „Tummad tunnistajad” lugeja silme ette kriminalistika ajaloo ja tänapäeva. Ta kirjeldab tervet hulka erakordseid juh-tumeid, tänu millele on välja töötatud järjest tõhusamaid meetodeid kuriteo-paigale jäetud jälgede lugemiseks.

Sisekaitseakadeemia õppejõud ja endine uurija Urmas Krüger nimetab seda raamatut seni parimaks eestikeel-sele lugejale pakutud kriminalistika aja-lugu käsitlevaks koguteoseks. „Vaata-mata koledatele mõrvalugudele annab see lugejale ohtralt üldharivaid teadmisi, olgu nendeks siis püssirohu kasutamise ajalugu, veregrupid või kuningas Richard III surma ja ümbermatmise asjaolud,” ütleb ta.

Raamatus leiavad kajastust kõik põhilised kriminalistikavaldkonnad: identiteet, ballistika, veri, mürgid, jälje-, DNA- ja surnukeha ekspertiis. Olgu juttu sellest, kuidas püüti kindlaks teha džinnipurgis säilitatava pea omanikku või kuidas tapeti Aleksandr Litvinenko, tõestab raamat, et ka juba ammu siitil-mast lahkunutel on alati oma lugu rääkida.

Loovuse kompaniiEd Catmull ja Amy Wallacetõlkinud Tiiu Kraut448 lkkõva köidePixari kaasasutaja ja juhi Ed Catmulli raamat pakub meile võimalust vaada-ta otse animafilmide tootja Pixar Ani-mationi südamesse. Raamatus harg-neb ühest küljest lahti Pixari lugu: kuidas jõuti maailma kõigi aegade ühtede edukaimate filmide loomise-ni. Teisest küljest aga avab see raa-mat sügavuti sellised juhtimispõhi-mõtted, mis võimaldavad üles ehita-da loomingulise keskkonna ning tuua inimestes välja nende tõelised või-med ja kõige parema mina.

Ed Catmull räägib avameelselt meile kõigile tuntud ja hulgaliselt auhindu võitnud filmide saamise loost („Kalapoeg Nemo”, „Imelised”, „Ratatouille”, „WALL-E”, Lelulugu”, „Kollide kompanii” jt). Geniaalsed as-jad ei sünni iseenesest, valmiskujul tühjale kohale. Pixari edu saladuseks on kindlasti olnud Ed Catmulli ja tema kolleegide loodud õhkkond, mis põhineb meeskonna väärtustamisel ja toetamisel, loomingulisuse soo-dustamisel ja rutiini trotsimisel. Raamatus räägitakse ka, millise panuse on Pixari kujunemisse and-nud erinevad juhinatuurid, näiteks Steve Jobs ja John Lasseter.

„Loovuse kompanii” on Financial Timesi aasta parima äriraamatu nominent ning New York Timesi ja Amazoni 2014. aasta bestseller.

Tormijooks KotkapesaleJim Ringtõlkinud Vahur Lokk408 lk, kõva köide

Hitler ja Eva Braun Berchtesgadenis oma mägiresidentsi esisel terrassil.

riigi spioonid ja üritati sõlmida omava-helisi tehinguid.

Autor maalib lugejale mastaapse pil-di nii sõdivate riikide juhtide kui ka lihtsate kohalike elanike tegemistest ja katsumustest. Lisaks reetmistele ja ku-ritegudele loeme lugusid tavaliste ini-meste julgetest ja eneseohverduslikest tegudest.

FOTO

BU

ND

ESAR

CHIV

/AP.

Imepärane Eesti loodusRita Mets312 lkkõva köide

misi teemade kohta, mida ka kooli- õpikutes käsitletakse.

Loodan, et raamat vastab lugejate ootustele ning pakub põnevat ajavii-det, uusi teadmisi ja ohoo-momente.

RITA METS raamatu autor

„Imepärane Eesti loodus” sündis ideest koostada selline raamat, kus lisaks looduse kirjeldami-sele oleks ka midagi muud

paeluvat, et seda oleks põnev lugeda erinevas vanuses ning erinevate huvi-dega inimestel. Idee tundus hea ja tuligi tegutsema hakata, sest kahjuks raamatud endid ise valmis ei kirjuta.

LOODUS JA LEGENDIDRaamatu koostamine oli äärmiselt hu-vitav ning minu jaoks olid kõige huvi-tavamad just rahvapärimused. Kusjuu-res ma poleks kunagi uskunud, et mind võiks üldse sellised asjad huvitada. Kui raamat oli olemas vaid idee tasandil, siis kahtlesin, kas üldse leidub nii palju legende ja pärimusi, mida raamatusse panna. Kujutlesin oma mõtteis, kuidas see kõik sellisel juhul välja hakkaks nä-gema. Silme ette lõi raamatututvustus: „Uus põnev loodusraamat, kus loodu-sega on põimitud kaks legendi.”

Koostamise käigus kahtlused vähe-nesid ja legendide arv kasvas, tõusid ka minu usk ja huvi, mis omakorda suu-rendasid motivatsiooni. Läksin nii hoogu, et osa esialgu plaanitust tuli raamatust välja jätta, sest muidu oleks raamat nii mahukas tulnud, et seda tul-nuks lausa käruga vedada.

Lõpuks sai raamat valmis ning kui se-da esimest korda sirvida sain, läks tuju tõesti heaks. Tänu kujundajale ja foto-graafidele näeb raamat tõeliselt ilus väl-ja, loodetavasti on ka sisu samaväärne, kuid selle üle otsustab juba lugeja.

HARIV MEELELAHUTUSRaamat on koostatud nii, et pikki teks-te seal pole, kogu info on lühikeste lõikude või punktidena välja toodud. Seega on see raamat ka sellistele luge-jatele, kellele eriti lugeda ei meeldi. Te-gemist on väga mitmekülgse raamatu-

ga, kus loodusega põimuvad meie aja-lugu, rahvapärimused, kirjandus, kul-tuur ning fotokunst. Raamat on oma lihtsa keelekasutuse, huvitavate faktide, kaunite fotode ning põnevate legendi-dega hariv meelelahutus nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Raamatu peamine eesmärk on näi-data, kui mitmekesine ja põnev loodus olla võib. Looduse sidumine mitmete teiste eluvaldkondadega aitab kaasa tervikliku maailmapildi kujunemisele, mistõttu sobib raamat hästi ka õppe-töö kõrvale. Raamat on hea abimees referaatide ja ettekannete koostamisel ning silmaringi laiendamisel, samuti aitab ta õpilastel avardada oma tead-

Nutika perenaise kokaraamat 2Lia Virkus, Pille Enden, Epp Mihkels, Tiina Lebane228 lkkõva köide„Nutika perenaise kokaraamat 2” on järg krooniajal välja antud raama-tule, mis pakub soodsaid roogi sääst-likuks majandamiseks. Euro tulekuga on toiduainete hinnad hoolega üles-mäge rühkinud ja rahakotisõbralike roogade nuputamine muutunud veelgi keerulisemaks.

Sellesse raamatusse on neli autorit kogunud oma pere peal järele proovi-tud maitsvate toitude retseptid. Lemmikroogade valmistamisel neljaliikmelisele perele saab hakka-ma 3–5 euroga. Valikus on salatid, supid, praed, magustoidud ja küpse-tised – kokku sada nutikat retsepti. Iga retsepti juures on kirjas hinnava-hemik, mille piiresse peaks toidu maksumus jääma, olenemata sellest, millises poes oste teha. Isevalmista-tud toit on maitsev ja toitev, järele-andmisi pole tehtud ka roogade tervislikkuses. Kokkame soodsalt, kokkame nutikalt!

Kodukirja parimad paladPille Enden400 lkkõva köideKodukiri on ilmunud juba 23 aastat. Selle aja jooksul on ajakiri tutvusta-nud Euroopa köögi baasretsepte ja eri maailmanurkade toite, samas aga meelde tuletanud ka vaaremade ha-pukapsa- ja süldikeetmise õpetusi. Ning loomulikult on Kodukirja köögi-toimetaja Pille Enden jaganud ajakir-jas ka rohkelt uudseid ja värske ilme saanud roogade retsepte. Ainuüksi viimase kaheksa aasta parimaid ret-septe on kokku saanud paksu raama-tu jagu. Raamatus on 330 retsepti, mida nüüd ei pea enam vanadest ajakirjadest otsima!

Eksootilised viljad põhjamaa köögisMerrit Kiho140 lkkõva köideSelles raamatus räägib autor kahe-kümne neljast eksootilisest viljast, osa neist on lugejale kindlasti hästi tuntud, aga arvatavasti mõnegagi saab siin kohtuda esimest korda.

Retseptidele lisaks on raamatus ka väike tutvustus viljade päritolust ja kasulikkusest, samuti soovitused selle kohta, kuidas neid poes valida, mida kodus peale hakata ja kuidas säilitada.

Maccheroni! Sööjad ootavad pastatKaie Mei128 lkkõva köideMaccheroni! Macaroni! Spaghetti! Itaalia kirg ja tunnetus selle parimal moel ja läbi katsetatud ülima süste-maatilise põhjalikkusega. Autoriks on kauaaegne toiduõpetaja Kaie Mei, kelle retsepte võib alati raudkindlalt usaldada – need õnnestuvad iga kell!

Pastamaailm avaneb me ees kogu võlus. Esimestel lehekülgedel saab laiendada oma teadmisi, edasi järg-neb kümneid pastaretsepte, mis on jaotatud aastaaegade kaupa. Eraldi osa on klassikalistel pastaroogadel. Sophia Lorenile see raamat meeldiks.

Kama. Eesti rahvustoitLia Virkus, Pille Endensari „100 rooga” 80 lkpehme köideRõõm on tõdeda, et kama on taas au sisse tõusnud ning leiab üha suu-remat kasutust nii koduköögis kui ka pidulikel vastuvõttudel. Rikkalikult kiudaineid, taimseid valke, süsivesi-kuid ja B-vitamiini sisalduvat kamaja-hu saab kasutada väga erinevates roogades nii soolastes kui ka magusa-tes. Raamatust leiate 30 erinevat liht-sat ja maitsvat kamajahu sisaldavat rooga, lisaks saate lugeda kama aja-loost, tervislikkusest ja sellest, milli-sed sarnased jahusegud on meie lähinaabritel. Raamat on valminud koostöös Tartu Mill AS-iga.

„100 rooga” sõsarsarja üheteist-kümnes raamat.

Aloha Hawaii!Kristel Rumessen216 lkpehme köide„Eva-Lottaliku õhinaga jutustab autor värvikire-vast elust Hawaiil – konkureerimisest tööturul, salajasest ronimisest üli-kõrge mäe tippu (see oli rangelt keelatud), koerasuurusest prussakast köögiseinal ja õõnsast enesetundest enne langevarjuhüpet. Aga eelkõige muidugi imekaunitest randadest, kapsaussirohelistest palmidest, soojast suvetuulest ja sellest, kui mahlased peavad olema mangod. Jutt jookseb pingutamata ja mõnusalt justnagu kirjutaks autor heale sõbrannale.

Väärtust lisab raamatule Hawaiid puudutav faktoloogia ja praktiline elamisõpetus – kes loeb, saab targemaks. Üks on selge: pärast sellist raamatut tahaks Hawaiile.”

Madis Jürgen Eesti Ekspressi ajakirjanik

Suhteaudit. Käsiraamat paarideleKärt Kase124 lkkõva köide„Julgen loota, et paarid, kes selle raamatu nõuannetesse pühendunult süvenevad, vastates esitatud küsi-mustiku väidetele tõepoolest ausalt ja keerutamata, avastavad teineteise kohta üht- teist uut ka pikaajalise suh-te puhul. Kui harjutuste koostegemise käigus areneb mõlema asjaosalise oskus teist katkestamata ära kuulata ja rahulikult väidelda, oskus mõista, andestada ja koos unistada, muutub paarisuhe kahtlemata veel pare-maks.”

Aita Kivi ajakirja Eesti Naine peatoimetaja

ja kirjanik

Meie lapse uniMerit Lilleleht, Õnne Liv Valberg208 lkkõva köideKäesolevas raamatus selgitavad autorid, milline peaks olema mingis vanuses lapse une- režiim, kuidas saab last õigesti magama harjutada, nii et kõik – nii laps kui ka vanemad – oleksid hommikul puhanud. Samuti antakse ülevaade erinevas vanuses lapse une-vajadusest, levinumatest segajatest, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda. Aga ka unehäiretest, nende tunnus-test ja nendega toimetulekust. Ning loomulikult on raamatus hulgaliselt nippe ja võtteid, kuidas tagada lapsele parem uni ning unemuredest võitu saada. Rahulikku und!

ilmunud ilmunudMitmekesine ja põnev loodus

Rebane oma saagiga.

ANU ROOSENIIT keeletoimetaja ja loodusesõber

Pere või sõpradega mööda Eesti-maad ringi sõites satume ikka huvitavatesse ja enda jaoks se-ni avastamata paikadesse. Oi

kui sageli leiame end küsimas järgmist: mis koht see on? Kuidas see on tekki-nud? Kuidas endale nime saanud? Mis taim see on? Mis lind see on? See kü-simuste rodu võiks olla lõputult pikk. Nii palju on küsimusi, millele tahaks vastuseid siin ja praegu, kohe. Aga neid pole kusagilt võtta ega kelleltki küsida. Ja kui ei tea, kus sa oled või mis selle koha või taime nimi on, siis pole ka kaasaegsetest nutiseadmetest kasu. Ega pruugi ka internetiühendus sujuva andmeotsingu tegemiseks piisav olla.

MILJON MIKSI OOTAB VASTUSEIDEriti tuttav on miljon miksi olukord lastega reisijatele. Küll need pisikesed suud oskavad palju küsida. Tahaks ju täiskasvanuna neile küsimustele ikka vastata osata. Tore, kui oskaks seda

paeluvalt ja huvitavalt teha, nii et huvi looduse vastu tärkaks ja kasvaks juba maast madalast.

Ühest küljest ju tundub, et teame ja tunneme oma kodumaad, oma väikest Eestit üsna hästi. Aga mõnes konkreet-ses kohas olles vast peale nime suurt midagi ei teagi. Kui loodusobjektide kohta, vähemasti suuremate ja tuntu-mate kohta, on siin-seal ikka mõni in-fotahvel ja saab kohalikust looduskes-kusest või infopunktist läbi astudes in-fovoldiku kaasa haarata, siis pahatihti meil, eriti lindude-loomade-putukate kohta mingit materjali kohe võtta pole.

Just siin on raamat „Imeline Eesti loodus” hea abimees, mis võiks iga pe-re auto kindalaekas või matkakotis ol-la. Siit leiab nii eluta kui elusa looduse kohta väga palju infot – on üldand-med, kirjeldus, päritolu; lindude-loo-made välimuse kirjeldus, sigimise ja järglaste info, aga samas ka palju huvi-tavaid fakte, muistendeid, legende, rah-vakeelseid nimesid ja nimetusi. Ehk et tegu ei ole kuiva entsüklopeedilise ma-terjaliga, vaid info on esitatud ladusalt, mõnusalt ja eesmärgiga looduse vastu huvi tekitada, õhutades soovi enda ko-

du ümbruse, aga samas ka kogu Eesti kohta rohkem teada saada.

HEA LISAMATERJAL ÕPILASELE JA ÕPETAJALESiit jõuamegi teise olulise sihtgrupini – kooliõpilasteni. „Imeline Eesti loodus” on kahtlemata hea lisamaterjal nii õpi-lasele kui õpetajale. Siit ammutatud teabe abil on kergem tundi huvitava-maks ja laste jaoks köitvamaks muuta. Väikeste põnevate faktide kaudu roh-kem teadmisi anda. Kui asjasse on segatud põnevus, huvi, siis on kergem ka õpitut meelde jätta. Samuti aitab huvitavam materjal seoseid luua. Alati on hea teoreetilist materjali õpetada näidete kaudu, nt geoloogilisi ajastuid või loodusnähtusi seostada konkreet-sete loodusobjektidega.

Loomulikult on „Imeline Eesti loo-dus” ka lihtsalt mõnus lugemisvara loodushuvilisele. Rikkalikud illustrat-sioonid ja pärimused pakuvad naudin-gurõõmu igale inimesele, kes vähegi lugemise ja looduse vastu huvi tunneb.

Raamatu on retsenseerinud bioloog ja õpetaja Marje Loide.

FOTO

EN

RIC

O P

ELT

ajakirjade kirjastus WWW.RAAMAT24.EE NR.1 (90) 26. veebruar 2015 6

Abimees loodusesõbrale

DžungelUpton Sinclair sari „Punane raamat”tõlkinud Jana Linnartsarja kujundus Jüri Jegorov405 lkkõva köide

eesmärgiks on Pelest maha jätta pä-rand ka tulevaste põlvkondade jaoks. Õnneks huvituvad temast endiselt pal-jud inimesed.

Pele kohtub endiselt sageli vanade meeskonnakaaslastega Brasiilia koon-disest ja Santose klubist. Koos püüa-vad nad Santoses kokku panna kollekt-siooni Pelé muuseumi jaoks. Kaasa on aidanud paljud inimesed, nende seas kuulus Brasiilia arhitekt Oscar Nie-meyer, kes enne seda, kui ta 104-aasta-selt suri, oli nii lahke, et tegi väikese visandi obeliskist, mida soovitakse pai-gutada muuseumi ette.

Tagasi vaadates pole Pele jaoks kõige olulisemad kuulsus ega raha. Ta teab oma südames, et jalgpall on teinud head talle ning veel rohkem tervele maailmale. Jalgpall võttis väikese poisi, andis talle eesmärgi, ja näitas talle ime-päraseid asju üle kogu maakera.

edutult selle nimel, et linnadžunglis ellu jääda.

Ameerika kirjandusklassikasse kuu-luv raevukalt realistlik romaan on või-mas pilguheit sajandivahetuse vaesuse-le ja korruptsioonile ning on jäänud kohustuslikuks kirjanduseks paljudel ajaloo- ja kirjanduskursustel.

ning togisime oma „palli” tundide kau-pa. Kihutasime naerdes ja kilgates mööda tänavaid ning madistasime jär-jest tundide viisi, kuni päike lõpuks looja läks. Nagu arvata võite, ei meel-dinud see just kõigile ümbruskonna inimestele! Meie olime aga jalgpalli järele hullud ning liiga vaesed, et endi-le midagi muud lubada. Igatahes said sokkide omanikud need alati tagasi, võib-olla küll pisut räpasematena kui siis, kui me need leidnud olime. Järgne-vatel aastatel harjutasin greibi, punt-raks kokku seotud nõudepesukaltsude ning isegi prügiga. „Päris” palliga hak-kasime mängima alles siis, kui lähene-sin juba teismeeale. Kui ma 1958. aastal seitsmeteistkümneselt oma esi-mesel MMil osalesin, mängisime liht-sa, kokkuõmmeldud nahkpalliga – ent ka see tundub tänapäeval täieliku igan-dina.”

JALGPALLIGA LÄBI ELUMaailmas pole tõepoolest paika, mis oleks Pele jaoks liiga kauge. Endiselt reisides, töötab ta UNICEFi ja muude organisatsioonide heaks, ning tegutseb jalgpalli kui spordiala suursaadikuna üle maailma. Samuti hoiab ta silma peal oma äriettevõtmistel agentuuri Legends 10 abiga, mis tegeleb tema kaubamärgi ja kuvandiga üle kogu maailma ning arendab projekte, mille

Karjääri alguspäevadel Santose vormis.

Kasper ja viis tarka kassiKristiina Kassautori illustratsioonidkujundanud Villu Koskaru76 lk, kõva köideKasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra va-natädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühte-gi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loo-mad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladu-se, tuleb poisile ebatavaline idee. Kristiina Kassi „Kasper ja viis tarka kassi” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2004. aasta lastejutuvõist-lusel „Minu esimene raamat” III koha.

EsmaspäevadEle Arakaskujundanud Angelika Schneider280 lk, pehme köideKatariina kolib emaga suurde linna, kus temaga hakkavad juhtuma kummalised asjad. Nii kum-malised, et see pole enam lõbus. Varsti kasvavad elu imetabased ja dramaatilised keerdkäigud tüdrukul üle pea, nii et ta ei saa enam hästi sotti, keda või mida uskuda. „Esmas-päevad” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2014. aasta noorsoo- romaanide võistlusel I koha.

Roosi ja Liisu seiklusedKetlin Priilinnillustreerinud Kadi Kurema156 lk, kõva köideRoosi ja Liisu on mängujänesed – üks õrnahingeline ja pelglik, teine julge ja seiklushimuline. Kingipoest satuvad nad meeldivasse kodusse, kus nende omanikuks saab tüdruk nimega Ma-ria. Kuid siis lähevad jänesed kaduma ja alustavad pikka rännakut läbi eri-palgeliste kodude. Teel tutvuvad nad hulga inimestega ja õpivad lugu pida-ma teineteise vastandlikest loomus-test. Samal ajal rajab Maria OÜ Kus On Jänkud?, et jänesed sõprade abiga leida.

Metslased ja vombatidKatarina Mazetti tõlkinud Allar Sooneste144 lk, kõva köideJulia, Kimmu, George ja Alex loodavad veeta tädi saarel mõnusa vaheajanädala, laiselda ning nautida Alexi kokakunsti ja rohkesti lihavõttemaiustusi. Ja loomulikult näha tädi Frida Austraaliast saadud vombateid. Kuid saarel hakkab jälle juhtuma kummalisi asju. Öösiti on ümberringi kuulda kaatrite müra ja saarele tuleb kutsumata külalisi. Mida nad soovivad? Ja kas vombatid on ikka nii nunnud kui algul paista-vad...

KrabatOtfried Preusslertõlkinud Linda Arivakujundanud Margit Randmäe208 lk, kõva köide„Hoia eemale Koselbruchist ja veskist Mustade Vete ääres, seal pole just kõige ohutum...” Hoiatuste kiuste läheb hulkurpoiss Krabat õpipoisiks tontlikusse veskisse ning leiab end õige pea pahatahtliku võluri ja üleloo-mulike mustade jõudude võimusest.

MiraculumKetlin Priilinn232 lk, kõva köideMirjam pidi terve lapse-põlve hoolitsema noore-mate õdede-vendade eest, sest alkohoolikust emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks iseseisev, naudib ta vabadust ega ta-ha kodus elatud ajale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seis-ta silmitsi raskete valikutega. Kas saa-ta õed-vennad lastekodusse või püü-da kogu koormaga taas ise hakkama saada?

Prügivedaja surmM. C. Beatonsari „Šoti kriminullid”tõlkinud Ragne Kepler232 lk, pehme köideJärjekordses mõrvaloos lahendab pu-napäine konstaabel Hamish Macbeth joodikust prügivedaja Ferguse mõrva-lugu. Kellelgi pole kahju, kui leitakse kiusliku mehe elutu keha, isegi tema perekonnal mitte. Kuid Hamishit ülla-tab, et paljud inimesed, kes on Fergu-se türannia all kannatanud, ei taha sellest rääkida. Kui tapetakse veel üks talupidaja, hakkab Hamishil kiire – ta peab mõrvari leidma enne, kui too platsi täitsa puhtaks lööb.

Asjade kukkumise häälJuan Gabriel Vásquezsari „Punane raamat”tõlkinud Mai Tonisoo228 lk, kõva köideJuan Gabriel Vásquez (Colombia, Bogotá, 1973) on mitmete auhinna-tud romaanide autor, tõlkija, esseist ja ajakirjanik. Mario Vargas Llosa on nimetanud teda üheks originaalsei-maks hääleks Ladina-Ameerika kirjan-dusmaastikul. See on lugu pinevast sõprusest, armastusest, perekonnast, hirmus elanud põlvkonnast ja püüe-test jääda ellu rasketel aegadel. Raa-mat pälvis 2011. aastal Alfaguara preemia, hispaaniakeelse maailma ühe tähtsama kirjandusauhinna.

Kuidas luua tüdrukutCaitlin Morantõlkinud Maria Lepik342 lk, pehme köideMu nimi on Johanna Morrigan. Ma olen neliteist. Ja ma olen otsustanud ennast tappa. Muidu-gi mitte päriselt. Ma pean lihtsalt tap-ma Johanna ja looma tema asemele uue tüdruku. Sellise, keda tähele pan-nakse. Sellise, kes julgeb sõna sekka öelda. Sellise, kelle pihta poisid kive ei loobi. Ja mis kõige tähtsam – selli-se, kellega keegi seksida tahaks! Aga mis saab siis, kui ma ühel hetkel avastan, et olen end loonud sootuks valedest asjadest?

PQTesti oma psühholoogilist intelligentsustBen Ambridgetõlkinud Heija-Liis Ristikivi344 lk, pehme köideKäesoleva raamatu eesmärk on selgitada, miks inimesed teevad se-da, mida nad teevad. See on mõeldud inspireerima lugejat otsima vastuseid kõigile küsimustele, mis igapäevaelus esile kerkivad – kõige sügavamatest kõige triviaalsemateni välja. Vastuste leidmisel on abiks terve hulk interak-tiivseid teste, millega saab mõõta oma isiksust, intelligentsust, moraal-seid väärtusi, mõtlemisstiili, joonis-tusoskust, loogiliselt mõtlemise võimet ja palju muud.

MONIKA PERL

See pole tavapärane autobio-graafia või mälestusteraamat – neil lehekülgedel pole kirjas kõik, mis Pelega elu jooksul

juhtunud on. Selle asemel on Pele püüdnud jutustada omavahel põimu-vaid lugusid sellest, kuidas ta inimese ja mängijana arenenud on, ning veidi ka sellest, kuidas on arenenud jalgpall ja kogu maailm, keskendudes seda te-hes viiele erinevale jalgpalli MMile, alustades 1950. aastal Brasiilias pee-tud MMist, mil ta oli alles poisike, ning lõpetades turniiriga, mida Brasiilia 2014. aastal taas uhkusega võõrustas. Eri põhjustel on just need MMid olnud tema elus verstapostideks.

Tagasi vaadates pole kõige olulise-mad kuulsus ega raha. Oma südames teab Pele, et jalgpall on teinud talle head ning veel rohkem tervele maail-male. Jalgpall võttis väikese poisi, an-dis talle eesmärgi, ja näitas talle imepä-raseid asju üle kogu maakera. See tõi endaga kaasa eluaegsed sõprusside-med ning kinkis suurepäraseid mäles-tusi seoses tema perega.

Oma elu jooksul nägi ta, kuidas jalg-pall ühendas inimesi kogukondadeks, ning muutis nad vastuvõtlikumaks ümbritseva maailma suhtes. Üha uuesti ja uuesti koges ta, kuidas see spordiala muutis paremaks arvutute miljonite ini-meste elu nii väljakul kui väljakust ee-mal. Vähemalt Pele jaoks see ongi see, miks jalgpall on oluline.

„Mõtlen kõigile nendele toimunud muutustele ja ütlen endale: „Pagan küll, ma olen vana!” Kuid samas imet-len, kuidas maailm viimase seitsme-kümne aasta jooksul arenenud on – ning seda suuremalt jaolt paremuse poole. Kuidas sattus Brasiilia maapiir-konnast pärit vaene mustanahaline poiss, kes kasvas üles tolmustel tänava-tel jalaga puntrasseseotud sokke ja prügi tagudes, keskmesse globaalsel spordisündmusel, mida üle kogu maa-ilma jälgisid miljardid inimesed? Olen äärmiselt tänulik jalgpallile, kauneima-le kõigist mängudest, et ta võttis tillu-kese poisi, kelle nimi oli Edson, ning võimaldas tal kogeda „Pelé” elu.”

RASKE ALGUSEsimeseks palliks, millega Pele vutti mängis, oli tegelikult vaid puntraks kokku seotud kimp sokke. „Laenasime” sõpradega neid naabrite pesunööridelt

MIHKEL MÕISNIK

Upton Sinclair sündis 1878. aastal Baltimore’is jõuka al-koholikaupmehe peres. Ehkki ta on hiljem rääkinud, et isa

alkoholism jättis temasse sügava jälje, oli tulevase kirjaniku suhe rangest kristlasest marukarske emaga veelgi keerulisem, isegi sel määral, et umbes 16-aastaselt otsustas poiss emaga enam mitte tegemist teha.

Sinclair õppis mõnda aega Colum-bia ülikoolis õigusteadust, kuid huvi-tus rohkem kirjutamisest, millele peagi pühenduski. Kirjandusliku tegevuse kõrval oli Sinclair ka tulihingeline akti-vist, poliitiliste reformide eestvõitleja ning progressiivne ajakirjanik.

Ta on kirjutanud üle saja väga erine-va raamatu, kuid 1906. aastal ilmunud läbilöögiromaan „Džungel” on endiselt ilmselt tema kuulsaim teos. „Džungel”, paljastas halastamatult Ameerika liha-tööstuse olukorda. Protestiromaan, mille Sinclair oma kulu ja kirjadega avaldas, tõi päevavalgele talumatud töösuhted ja ebasanitaarsed töötingi-mused Chicago tapamajades. Romaa-nist sai kiiresti bestseller, see vallandas üldsuse pahameeletormi ja sundis või-me võtma vastu toidu- ja ravimiseadust.

„Džungel” on jõhkralt sünge lugu Ameerikasse emigreerunud leedu pere-konnast ning nende kiirest ja armutust langusest vaesusse, moraalsesse alla-käiku ning sotsiaalsesse ja majandus-likku meeleheitesse. Jurgis Rudkuse pere võitleb meeleheitlikus üksinduses

Miks jalgpall on olulinePele, Brian Wintertõlkinud Vallo Kaskkujundanud Villu Koskaru304 lkkõva köide

REP

RO R

AAM

ATU

ST

ilmunudilmunud

7 NR.1 (90) 26. veebruar 2015 WWW.TNP.EE Tanapaev

Väikesest poisist suureks vutimeheks

Tapamaja pisaraid ei usu

Teinekord võib unistus täide minna, kui vaid julged seda teistega jagada. Tuvi jagas oma unistust väikse tüdruku Tiuga. Loo lõpuks saab tuvi teada, mis juhtub siis, kui head asja saab liiga palju.

Mis juhtus krokodilliga?Marina Moskvinaillustreerinud Anne Pikkov32 lkkõva köideSelle raamatu lõpus sünnib ime: krokodill, kes jälgib armastuse häält, suudab ühel hetkel lennata. Tegelikult sünnib aga ime juba alguses, kui kroko-dill – ülejäänud liigikaaslaste survele vaatamata – hakkab hoolitsema linnu-poja eest. Niisugusena räägib see lugu eeskätt sallivusest kellegi suhtes, kes on sinust nõrgem või lihtsalt teistsugune.

usaldust äratav hääl, mida ei pingesta pedagoogiline pealetükkivus. Autor vaatleb hoolikalt iga teksti ja ainet, käsi- tleb kontekste ning valgustab nende – mõnikord varjatud – eeldusi, tõstata-des nõnda küsimusi, mis ulatuvad kaugele üle kõnealuste esseede.”

AUTORITEETSED KOOSTAJAD JA TÕLKIJADKogumiku koostajad on Thomas Salu-mets ja Arne Merilai, tõlkijad Vahur Aabrams, Kairit Kaur, Arne Merilai, Maarja Pärtna, Ene-Reet Soovik, Liina Sumberg, Mari Tarvas, Urmas Tõnis-son, Kadri Tüür ja Märt Väljataga.

„Mõju mõnu” ilmub kirjandustea-dusliku raamatusarja „Studia litteraria Estonica” 14. köitena. Alates 11. köi-test ühtse kujundusstiiliga sarja viima-sed raamatud on olnud artiklikogumi-kud „Eesti teatriteaduse perspektiivid” (2013) ning „Täiskui: Andres Ehin” (2012).

filisi ja kirjanduslikke esseid, sotsioloo-gilisi kirjutisi ja ka luulet.

PÕHJALIK SAATESÕNARaamatu põhjalikus saatesõnas kirjutab Marketa Goetz-Stankiewicz: „See on otsiv mõistus, mis siin töötab, mis vaatamata oma akadeemilisele ta-gamaale ei piira kuidagi autori enda sõltumatut häält. Ja see on rahulik,

ditavalt napilt, aga piisavalt sisukalt. Mõnusa huumoriga pealekauba.

See ei ole mingi väikelaste pildiraa-mat, aga ka mitte igav teabetellis, mis riiulisse tolmuma jääb. See raamat on oma andeka süžee ning 70 tekstiliselt parajaks timmitud ja tõeliselt pilkupai-tavaks illustreeritud leheküljega täpselt seal kusagil vahepeal, kus on oht kap-saks muutuda. Aidi ja Ott juba teavad, mida lapsed vajavad.

Õnnelike õhtulugude sahtelHilli Randillustreerinud Gerda Märtens64 lkkõva köide Ühe päris tavalise maja üsna tavalises toas asub üks kapp. Pealtnäha on ka see kapp üsna tavaline. Pirakas, män-nipuust tehtud, paari kriimuga. Muidu on kõik üsna tavaline, kuid… seda ei saa öelda altpoolt teise sahtli kohta! Vahetevahel õhtuti, kui see sahtel ei ole päris kinni lükatud, vaid vahele on jäänud pisike pragu, poeb sealt välja mõni väike õhtulugu. Ja siis jõuab see õhtulugu kas emani või isani või ven-nani või vanaisani või veel kellegi tei-seni. Vaja ainult kinni napsata ja las-tele edasi jutustada! Ja siis on õnnelik nii laps, kellele lugu jutustatakse, kui ka lugu, et teda lapsele jutustatakse.

Võib-olla leidub ka sinu kodus üks kapp, pealtnäha päris tavaline kapp, mille mõnes sahtlis on tegelikult pei-dus õnnelikud õhtulood? Leia vaid üles!

Tuvi ei taha saiaKristi Kangilaski32 lkkõva köideSuure linnas elas maias tuvi, kes igatses hirmsasti suviti jäätist süüa. Kuid nagu kõigil tuvidel maailmas, polnud ka temal raha, et jäätist osta. Inimesed viskasid tuvile millegipärast alati saia. Tuvi aga ei tahtnud saia, tal oli sellest ammu isu täis.

MARI KLEIN

Võiks ju mõelda, et kas pole Eestimaast lastele juba küllalt kirjutatud. Või et kas on veel võimalik sellest kirjutada kui-

dagi teisiti, uutmoodi. Tuleb välja, et on. Ja veel kuidas! Nii, et mõtled kor-raks piiluda, aga siis ei saa pidama en-ne kui lõpp käes.

Ma ei liialda, ausõna. Aidi ja Ott Val-lik, keda lastekirjanduse austajatele kahtlemata enam tutvustama ei pea, on kahekesi maha saanud ühe ütlemata vahva looga, mis tutvustab lastele Eesti-maad nende endi silme läbi. Nüüd läks kahemõtteliseks, aga eks ta nii ju ongi: ühtaegu lastele laste silme läbi ja samas lastele Aidi ja Oti silme läbi. Aga mis peamine – kõike seda läbi mängu. Las-te endi mängu, mis uurib jupikaupa nii Eesti maad, rahvast kui ajalugu.

Nimelt räägib vastne värvikas lugu kuuest lapsest, kes vanematega mere-rannal puhkamas. Pisut igavledes tuleb neile vahva mõte: joonistada liivale oma maa. Eestimaa. Ja kõik, mis selle sees. Nii rändavad lapsed läbi Eesti-maa ajaloo ning leiavad üha uusi ja uu-si detaile, mida pildile lisada. Mäge-dest ja jõgedest loomade ja lindudeni. Rüütlite ja linnustest linnade ja külade-ni. Merest mõisateni. Kratist Kalevipo-jani. Jaanipäevast jõuludeni. Laulu-peost lipuni. Pokudest paraadini, tule-tornidest teatrini, rukkilillest riigikogu-ni ja saunast saarteni. Eestimaa ränna-takse tõepoolest läbi nii risti kui põiki, ülalt alla ja alt üles, nii ajas kui kohas, nii vaimus kui teos. Ja seda kõike nau-

Akadeemiline tasakaalukus õpetliku pealetükkivuseta„M

õju mõnu” tutvustab meile eesti päritolu Ka-nada kirjandusteadlase Thomas Salumetsa uuri-

mistööd. Thomas Salumets (snd 1956) on Vancouveris asuva Briti Columbia Ülikooli Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa osakonna kauane juhataja ning kompa-rativistika programmi juht, Humboldti stipendiaat.

Ta on olnud organisatsiooni Association for the Advancement of Baltic Studies president ning ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja.

EESTI KIRJANDUSE TUTVUSTAJASaksamaal sündinud ja kasvanud, ent Toronto ja Princetoni ülikoolides germanistikat õppinuna on ta põhjali-kult käsitlenud Liivimaaga seotud F. M. Klingeri, J. M. R. Lenzi ning teiste tormi ja tungi autorite loomingut, samuti N. Eliase sotsiofilosoofiat. Nii oma õppetöös kui ka kirjasõnas tut-vustab ta sageli eesti kirjandust, ta on koostanud Jaan Kaplinski mõttelooko-gumiku „Kõik on ime” (2004) ning 2014. aastal ilmus Kanadas temalt monograafia „Unforced Flourishing: Understanding Jaan Kaplinski”.

„Mõju mõnu” koondab 23 Salumet-sa kirjutist, mis katavad ajaliselt kaks sajandit, alustades Prantsuse revolut-siooni kirjanduslikest kajadest ja ulatu-des tänapäeva. Suur osa neist ilmub eesti keeles esmakordselt. Kogumikus käsitletakse proosat, draamat, filosoo-

Laste oma EestiAidi Vallikillustreerinud Ott Vallikkujundanud Jan Garšnek72 lk, kõva köide

ilmunud

ilmunud

Aritmeetika alused. Loogilis-matemaa-tiline uurimus arvu mõistestGottlob Fregetõlkinud Piret Kuusk sari „Avatud Eesti Raamat”353 lk, pehme köideVäljaanne sisaldab Saksa matemaatiku, loogiku ja filosoofi, analüütilisele filo-soofiale aluse pannud Gottlob Frege (1848–1925) üht peateost „Aritmeetika alused” (1884), samuti lisadena kolme ta elu lõpul kirjutatud ning alles pos-tuumselt avaldatud fragmenti, milles ta oma vaadet aritmeetikale oluliselt revideerima asub. Peale selle leidub siinsete kaante vahel füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu pikem kirjutis Frege mate-maatikafilosoofiast, mis annab põhjaliku ülevaate ka Frege teistest, palju tehnili-sematest tekstidest, eelkõige ta kahest ülejäänud peateosest: „Mõistekiri” (1879) ja „Aritmeetika põhiseadused” (1893/1903). Raamatu on toimetanud Jaan Kangilaski.

Loodusteaduse filosoofiaCarl G. Hempeltõlkinud Tiiu Hallap sari „Avatud Eesti Raamat”187 lk, pehme köide„Loodusteaduse filosoofia” on sisseju-hatus 20. sajandi teadusfilosoofia ühe suurkuju, saksa-ameerika filosoofi Carl Hempeli (1905–1997) vaadetesse. Raa-mat analüüsib lihtsas ja selges keeles selliseid mõisteid ja küsimusi nagu hü-potees, testimine ja kinnitamine, teadus-lik seletus, teooria, mõistekujundus ja

mõõtmise roll selles, loodusseadus, ühe teaduse „taandamine” teisele. Analüüse saatvad näited ulatuvad sünnitusabist vitalismiteooria ja biheivioristliku psühholoogiani.

Raamatu on toimetanud Piret Kuusk, järelsõna pärineb Rein Vihalemmalt.

Finantsturud ja institutsioonidAndro Roos, Priit Sander, Maire Nurmet, Nadežda Ivanova430 lk, kõva köideÕpikuna kirjutatud raamatu eesmärk on raha ja rahapoliitika, finantsturgu-de ning pankade toimimisega seotud olulisemate teoreetiliste aspektide kompleksne tundmaõppimine, mis on eduka praktilise tegevuse aluseks. Esimeses peatükis käsitletakse raha olemust ja funktsioone, rahapoliitika eesmärke ja instrumente ning raha-süsteemide arengut. Teises peatükis antakse süvendatud ülevaade fi-nantsturgude olemusest ja toimimi-sest ning erinevatest finantsinstru-mentidest. Kolmas peatükk on pühendatud panga funktsioonide ja tegevuse põhivaldkondade tutvusta-misele.

„Finantsturud ja institutsioonid” annab lugejale neist teemadest põh-jaliku, aga samas lihtsalt arusaadava ülevaate, ja sobib kasutamiseks nii üliõpilastele kui ka praktikutele ning teistele huvilistele. Raamat on illust-reeritud tabelite, jooniste, valemite ja näidetega.

Mõju mõnuThomas Salumets416 lkkõva köide

Thomas Salumets

Tartu ülikooli kirjastus WWW.TYK.EE NR.1 (90) 26. veebruar 2015 4

paike ja pilv WWW.PAIKEJAPILV.EE

Eestimaa läbi laste silmade Kaunimad lasteraamatudVeebruari alguses kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja eelmise aas-ta viis kaunimat lasteraamatut ja anti üle kaks eripreemiat. Kirjastuse Päike ja Pilv raamatutest said põhipreemiad Marina Moskvina ja Anne Pikkovi „Mis juhtus krokodilliga?” ning Kristi Kangilaski „Tuvi ei taha saia”. Eripreemiad said Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?” ning Hilli Ranna ja Gerda Märtensi „Õnnelike õhtulugude sahtel”.