Upload
rode-luhaaeaer
View
232
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Internetiturunduse juhendid loovad ülevaate internetiturunduse võimalustest ning annavad juhiseid, milliste vahenditega on ise võimalik internetis turundust teha.
Citation preview
Internetiturundus ja sotsiaalne meedia ettevõtluses
Internetiturundusest Internetiturundus pakub tulemuslikke ja mitmekülgseid võimalusi ettevõtte
turunduse edendamiseks. Internetiturundus on hästi mõõdetav ja efektiivne.
Kodulehekülg Üks informatiivsemaid interneti‐turunduse väljundeid sihtgrupiga suhtlemiseks on
kodulehekülg.. Kodulehekülge saab luua ka iseseisvalt.
Otsingumootori turundus Otsingumootori turundus võimaldab silma paista just seal, kus vajalikku
informatsiooni otsitakse.
E‐posti turundus Õppige kliente tundma ning saatke neile just neile olulisi teateid just siis, kui nad
neid vajavad. E‐posti turunduse oskuslikul kasutamisel loote pikaajalisi kontakte.
Avalikud suhted internetis Olulisemaid sõnumeid saab kuvada läbi online meedia. Avalike suhete kasutamine
aitab edastada nii ettevõtte kuvandit kui ka olulisi uudiseid.
Turundus läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalse meedia suur kasv on teinud sellest ühe suurema turundusjõu. Üha enam
on vajalik otsene suhtlemine sihtgrupiga, mis aitab luua personaalsemaid kontakte.
Internetiturundusest
Seoses Interneti järjest suureneva kasutajaskonnaga nii Eestis kui ka mujal maailmas, tehakse väga
suur osa igapäevaseid tegevusi online portaalides . Veebikeskkondades veedetakse üha rohkem
aega, kasutades järjest enam erinevaid rakendusi. See on muutnud Interneti suurepäraseks
turunduskeskkonnaks. Kui varem oli internet info edastamise keskkond, siis nüüd on Internet
muutunud kahepoolseks: kasutajad mitte ainult ei tarbi infot, vaid saavad ise ka infot üles laadida,
täiendada ning jagada. Seetõttu on Internet muutunud interaktiivseks keskkonnaks, mis võimaldab
ettevõtetel kasutajaid kaasata läbi erinevate võtete ja rakenduste..
Kahepoolne suhtlus on internetiturunduse üks peamisi toimimise printsiipe. Kuna internetis
kasutatavad rakendused ja suhtlus on personaalne, peab läbi Interneti turundades keskenduma
konkreetse kasutaja huvidele.
Suureks jõuks on muutunud sotsiaalne meedia, mis võimaldab ettevõtetel kasutajaga suhelda ja
kasutajaid kaasata paremini kui kunagi varem. Lisaks interaktiivsetele võimalustele on
internetiturundus kasutegurit võimalik täpselt mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt..
Sotsiaalvõrgustikus Facebook on üle 500 miljoni aktiivse kasutaja maailmas ning üle 250
tuhande Eestis;
Sotsiaalvõrgustikul Twitter on 190 miljonit kasutajat, kes lisavad kokku 65 miljont postitust
päevas;
Wikipedia online entsüklopeedias on üle 21 miljoni lehekülje;
YouTube videokeskkonnas vaadatakse üle 2 miljardi video päevas.
Need numbrid annavad aimu, et praegustel turundajatel on tohutud võimalused kätte antud.
Sotsiaalmeedia võib sõnum jõuda miljonite kasutajateni väga lühikese ajaga. Ja kõige parem on see et
tulemuslikult tegutsedes on sotsiaalmeedia võimalused kasutatavad väikese kuluga või isegi TASUTA.
Kodulehekülg
Kodulehe loomine
Kodulehe loomine koosneb neljast peamisest sammust:
Domeeni ehk kodulehe aadressi registreerimine (www.minufirma.ee; www.minufirma.com);
Webhosting‐u ehk majutusruumi rentimine kodulehe süsteemi failide tarvis;
Kodulehe arendamine ning ühildamine sisuhaldustarkvaraga (CMS – content management
system);
Kodulehele informatsiooni lisamine.
Domeeni registreerimine. Domeeni nimi on sisuliselt sinu kodulehe aadress, mille kaudu saavad
inimesed antud lehekülge külastada. Domeen koosneb üldjuhul domeeni nimest ja maa või liigi
tunnusest (www.heafirma.ee; www.goodcompany.com; www.eurocompany.eu)
Ülemdomeene on kõige lihtsam registreerida sellega tegeleva ettevõtte kaudu. Selleks võib olla ka
näiteks veebimajutuse teenust pakkuv ettevõtte: https://www.zone.ee/et/domeen. Sel juhul tuleb
oma sooviavaldus edastada ettevõttele, kes korraldab juba konkreetsed toimingud.
Samuti on võimalus kasutada aladomeeni, mis üldjuhul on tasuta. Sel juhul jääb veebiaadressi sisse
majutusteenust pakkuva ettevõtte või domeeni nimi, näiteks: minufirma.edicypages.com;
minufirma.worpress.com; web.zone.ee/minufirma. Selliseid tasuta veebimajutusvõimalused leiab
järgnevatelt aadressidelt:
http://www.edicy.com
http://www.wordpress.com
https://www.zone.ee/et/tasuta‐teenused
Enamasti kasutavad Eesti ettevõtted .ee ülemdomeene. Sellega seoses on oluline tutvuda ka uue
domeeni registreerimise korraga, mille täies ulatuses leiab Eesti interneti sihtasutuse kodulehelt:
http://www.eestiinternet.ee/
5. juulil 2010 hakkas kehtima uus Eesti domeenikord, mille puhul Eesti maatunnusega .ee domeene
saavad nüüd registreerida ka eraisikud.
Uue domeeni registreerimise korra tähtsamad punktid:
.ee tippdomeeni haldamise võtab EENetilt üle Eesti Interneti SA;
eraisikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid;
välismaa isikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid;
ühel isikul on võimalik registreerida mitu .ee domeeninime;
domeeninimede registreerimine hakkab toimuma kahetasemeliselt, see tähendab, et
registreerijate teenindamine on Eesti Interneti SA poolt delegeeritud registripidajatele.
Registripidajate nimekiri on avaldatud Eesti Interneti SA veebis:
http://www.eestiinternet.ee/registripidajad;
domeeninimedele kehtestatakse regulatiivne tasu. Tasu suurus registreerijale määratakse
registripidajate poolt vabaturul arvestades konkurentsi.
Tähelepanu sooviksime juhtida just sellele, et nüüd ei tule enam asju ajada EENetiga vaid
registripidajatega, kelleks võivad olla sellena registreerunud ettevõtted:
http://www.eestiinternet.ee/registripidajad
Kodulehe majutamine. Majutusruum on tegelikult nagu virtuaalne kaust, kuhu asetatakse kodulehe
juhtimiseks vajalikud failid. Arvutis asetsevast kaustast erineb see selle poolest, et kaust asub
internetis ning salvestuskohaks on server, mille ruumi renditakse serverirendi (webhosting)
ettevõttelt. Tegemist ei ole kalli teenusega (suurusjärgus 25‐200 krooni kuus). Webhosting’ut
pakkuvad ettevõtted leiate siit:
http://www.neti.ee/cgi‐bin/teema/ARI/Side/Andmeside_ja_Internet/#Hosting
Kodulehe tehniline arendamine. Kodulehe loomine võib (eriti alustava ettevõtte jaoks) tunduda
kulukas, mõni aeg tagasi tähendas see ettevõttele vältimatut programmeerija kaasamist. Tänapäeval
juhitakse kodulehekülgi CMS (Content Management System) sisuhaldussüsteemidega, mille kaudu
hallatakse ja luuakse kodulehekülgi. Samuti on võimalik kodulehekülje sisu muuta iseseisvalt. Hea
tulemus on võimalik saada kasutades näiteks vabavaralisi lahendusi, mis võimaldavad luua häid
kodulehekülgi ilma professionaalse teenuse ostmise vajaduseta. Näiteks entusiastide poolt arendatav
kodulehe süsteem Wordpress (http://et.wordpress.org) võimaldab luua kodulehe, valida sealjuures
erinevaid kujunduslahendusi ja hallata veebilehel olevat infot ja seda kõike tasuta. On ka teisi
vabavaralisi lahendusi, mille abil on võimalik veebilehekülge hallata (www.drupal.com;
www.joomla.com jne), kuid need juba eeldavad teatavat tehnilist kompetentsi. Wordpressi
kasutamine on jõukohane ka veebide arendamisega varem mitte kokku pununud inimestele ning
kõikidele sellega seonduvatele küsimustele leiab ka internetist vastuse. Vabavaraliste lahenduste
peamiseks erinevuseks veebiarenduse ettevõtte poolt tehtava lahendusega on nende kasutamise
ning külastajatele pakutavate võimaluste ulatus. Kui koduleht peab täitma mingeid täpsemaid
funktsioone kui info jagamine, näiteks kasutajate andmete käitlemine, iseteeninduse lahendused või
midagi muud sellelaadset, siis on mõttekas luua veebilahendus rätsepatööna.
Kodulehe sisu
Kodulehekülg on ettevõtte üks tulemuslikumaid visiitkaarte, mis annab igakülgset ja operatiivset
infot ning tutvustab ettevõtet Internetis. Kodulehekülje loomise puhul tasub kindlasti mõelda
kliendikeskselt, s.t. esitada eelkõige sihtgrupile vajalikku infot. Ettevõtte veebilehe loomisel tuleb
meeles pidada, et kodulehekülje eesmärgiks on kasutajatega suhtlemine. Sageli arvatakse ekslikult,
et kodulehel on vajalik kuvada kogu infot, mis ettevõtte tutvustamiseks olemas on. Siiski peaks
ettevõttel olema kindel eesmärk ja strateegia info kuvamiseks kodulehel.
See, et firma on tegutsenud juba 25 aastat ja kui vägev on ettevõtte ajalugu võib küll tunduda olulise
infona, kuid kodulehe kasutaja jaoks ei pruugi sel väärtust olla. Vastupidi, kiiresti infot vajava
külastaja jaoks on see absoluutselt ebaoluline info. Palju olulisem on ettevõtte poolt pakutav
kaup/teenus, hinnakiri või ettevõtte kontaktandmed.
Samuti tasub jälgida, et leheküljel olev info oleks uus ja aktuaalne. Vananenud info ei ärata
usaldusväärsust ja on kasutajatele indikaatoriks, et tegemist on aegunud leheküljega.
Kodulehe branding ja kujundus
Kodulehe visuaalne kvaliteet mängib väga suurt rolli ettevõtte üldise maine kujundamisel. Kujundus
loob kasutajatele esmamulje ettevõtte kohta enne, kui ta jõuab lehekülje sisusse süveneda. Seetõttu
on väga oluline kodulehe kujunduse kvaliteet, mis positsioneerib ettevõtte kasutajate jaoks.
Kodulehekülg toetab ettevõtte üldist brandingut ehk turunduslikku kuvandit. Ettevõtlust alustades
on soovitav luua firma stiiliraamat, kus on Teie ettevõtte logo, värvide valik (koos koodidega),
trükiste ja veebi font, ja muud vajalikud visuaalse identiteedi elemendid. Stiil on aluseks bränd‐i
tuntuse kasvule. Stiiliraamat on aluseks ka kodulehe loomisel ning turunduskampaaniate
lansseerimisel. Läbi erinevate kanalite sihtgrupini jõudev info peab olema ühtne nii sõnumilt kui
stiililt, et luua ja suurendada bränditeadlikkust.
Vabavaralised lahendused
http://et.wordpress.org
http://www.drupal.com
http://www.joomla.com
http://www.edicy.com
Tasulised lahendused
http://www.edicy.com
http://www.saurus.ee
Kodulehega seonduvad õigusaktid:
Kuna koduleht on ettevõtte turunduskanal, siis on kodulehe info ühtlasi ka kommertsinfo.
Kommertsinfo peab olema selgelt eristatav muust infost ning peab olema võimalik tuvastada isikut,
kes infot kuvab. Samuti peab olema võimalik tuvastada eripakkumisi ja turunduskampaania reegleid.
Täpsem info: INFOÜHISKONNA TEENUSE SEADUS, §5. Kommertsteadaanne.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780289
Kodulehel ei tohi kuvada faktiliselt ebakorrektset informatsiooni, mis võib eksitada tarbijat. Et
kuvatav oleks korrektne, soovitame tutvuda eksitavat kauplemisvõtet käsitleva seadusega.
Täpsem info: TARBIJAKAITSESEADUSE JA VÕLAÕIGUSSEADUSE MUUTMISE SEADUS, § 123. Eksitav
kauplemisvõte http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12874304
Kodulehel kuvatavat reklaami reguleerib reklaamiseadus. Täpsem info: REKLAAMISEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13061981 Sageli kuvatakse kodulehel andmeid erinevate isikute kohta. Kodulehte luues või sellel infot kuvades tuleb silmas pidada, et isikute kohta ei edastata eraelulisi ega delikaatseid isikuandmeid. Sõltuvalt tegevusvaldkonnast võib olla ka teisi andmeid, mida reguleerivad seadused. Soovitame kontrollida, kas Teie tegevus vastab seadustele. Täpsem info: ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS, § 5. Isikuandmete töötlemine, § 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12788408
Sageli kuvatakse kodulehel ka teiste ettevõtete kaubamärke. Kaubamärkide kuvamisel tuleb jälgida, et te ei rikuks kabamärgi omaniku õigusi. Täpsem info: KAUBAMÄRGISEADUS, § 14. Ainuõigus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122230 Kodulehe veebiaadressi ehk .ee alamdomeeni registreerimisel tuleb jälgida, et registreeritav domeeni nimi ei oleks:
kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine;
Õigusakt: KAUBAMÄRGISEADUS, § 14. Ainuõigus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122230
ettevõtte ärinime õiguste rikkumine;
Õigusakt: VÕLAÕIGUSSEADUS, § 184. Õigus ärinimele
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13243782
käsitletav kõlvatu konkurentsina.
Õigusakt: KONKURENTSISEADUS, paragrahv 7. Kõlvatu konkurentsi mõiste.
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=28541
Teemaleheküljed Sageli viiakse ettevõttes müügitegevuse edendamiseks läbi erinevaid turunduskampaaniaid, mis on suunatud kindlale sihtgrupile. Et sihtgruppi paremini kõnetada ongi sageli tarvis rääkida konkreetsest teemast, mitte ettevõttest. Selle jaoks luuakse konkreetset teemat käsitlev teemalehekülg (microsite) Erinevate kampaaniate tarbeks loodud veebilehed võivad olla teistsuguse kujunduse ja paigutusega kui ettevõtte koduleht. Üldisest kodulehest eristab neid see, et nad on mõeldud konkreetse toote või teenuse turundamiseks. Sageli on ettevõtte info edastamine sel juhul teisejärguline või puudub hoopis, sest teemalehelt saadud info ei peagi kasutaja jaoks seostuma konkreetse ettevõttega. Teemalehe eeliseks on sageli tema esitlusviis, mis võib olla vägagi erinev ning sageli väljakutsuvam kui ettevõtte üldine kuvand. Teemalehti kasutatakse ka interaktiivse kasutajate kaasamise võttena. Teemalehel saab kasutajatele pakkuda muuhulgas järgnevaid võimalusi:
Interaktiivne mäng või kaasahaarav lahendus;
Kaardirakendus;
Videoaken;
Audiomaterjalid;
Fotogalerii;
Tooteinfo allalaadimine;
Võimalus esitada küsimusi või avaldada arvamust. Teemalehe hüved ettevõttele
Võimaldab kiirelt kasutajat kaasata;
Pakub täpsemat informatsiooni;
Võimaldab kasutajatele kuvada just neile vajalikku infot;
Aitab paremini mõõta kampaania tulemuslikust ja info tarbimist.
Näited teemalehtedest: Tervise Arengu Instituudi alkoholi teemaline lehekülg: http://www.alkoinfo.ee; Kliima‐ ja Energiaagentuur ruumide sisekliima kampaania: http://www.kena.ee/kena/ Noorteveebi interaktiivne muusika miksimise kampaania: http://www.zen.ee/et/Mixer Teleseriaali Californication teemaleht: http://www.sho.com/site/californication/home.do Kodulehe külastuse analüüsimine Kodulehe külastuse mõõtmiseks on olemas mitmeid võimalusi, mis annavad erinevat infot. Seda infot analüüsides saate teha järeldusi kodulehe külastatavuse ja kasutatavuse kohta, lisaks saate tagasisidet kasutajate huvidest ja kuvatava info efektiivsusest. Veebianalüütika tarkvara aitab vastata küsimustele:
Paljud on veebilehte külastajaid erinevatel ajahetkedel;
Kui efektiivne on turundus‐ või teavituskampaania;
Kus paiknevad ettevõtte infot tarbivad kasutajad;
Kui kaua viibivad kasutajad Teie kodulehel;
Milliseid alalehekülgi enamasti külastatakse;
Jne. Veebi analüüsimiseks kasutatakse erinevaid tasulisi ja tasuta programme, üheks populaarsemaks neist on Google Analytics ‐ Interneti keskkond, kus töödeldakse veebilehe külastamise andmeid. Google Analytics annab peamise ülevaate veebi külastustest, vaadatavast sisust, kasutajate regionaalsest paiknemisest ja mitmetest teistest teemadest. Lisaks sellele on seal võimalik kujundada ka personaalsetele vajadustele vastav ülevaade ning seal on võimalik kaardistada ka kodulehe tulemusi. Analüütika loeb vajadusel näiteks tulemustena Teie poolt määratud lehekülje külastamist, mis võib olla näiteks tellimislehekülg. Veebianalüütika tarkvarade kasutamiseks tuleb veebilehe lähtekoodi enamasti sisestada teatav koodijupp või laadida üles fail ning see analüütika programmis kinnitada. Vabavaralised lahendused
http://www.google.analytics.com
http://web.analytics.yahoo.com
http://www.woopra.com
Tasulised lahendused http://www.snoobi.com
Sisustrateegia
Kodulehel kuvatakse enamasti ka tekstilist informatsiooni, seda nii kategooriate nimedes ja
pealkirjades, pilttekstides kui ka konkreetse testilise sisuna. Soovitame arvesse võtta, et veebileht on
teistsugune info edastamise koht kui tootetutvustus või ajaleheartikkel. Pea igal ettevõttel on oma
koduleht ja sageli sirvivad kasutajad väga mitmeid kodulehti lühikese aja jooksul enne, kui ühele
lehele pidama jäävad. Veebilehtedele satutakse sageli mitmete otsinguvastete kiirel läbisirvimisel
ning kodulehekülge ei loeta, sinna heidetakse pilk ‐ seega on hea kohe esilehel olulist infot pakkuda.
Eesmärgistatud info pakkumist veebilehel nimetatakse sisustrateegiaks. Kodulehe sisu planeerimisel
peab kõigepealt teadma, mis on kodulehe eesmärk, ja sellest lähtuvalt otsustama, millist infot ja
kuidas soovitakse kasutajatele kuvada. Eesmärgiks võib olla tellimuste laekumine, tarbijahoiakute
muutmine, uue toote tutvustamine või muu sellelaadne info.
Enne sisu kirjutamist on vajalik mõelda:
Sisu eesmärgile, mida ta peab saavutama;
Sihtgrupile, kes on tarbijad;
Tootele või teenusele, mida müüte. Mis on teenuse eelis või toote unikaalsus.
Veebilehe puhul on väga oluline esmamulje, sest kodulehele jäämise ja edasise uurimise otsuse teeb
kasutaja mõne sekundi jooksul.
Esmamulje:
Anna lühidalt info, millega tegemist
Paku kergesti hoomatavat infot
Püüa kasutaja tähelepanu
Kvaliteetne kujundus
Interaktiivsed võimalused
Kasutajate tegudele kutsumiseks ehk call to action elementidena kasutatakse erinevaid võimalusi:
tekst, videoüleskutse või nupule vajutamine millegi kinnitamiseks. Tüüpiliseks näiteks veebileheküljel
tegutsemiseks ongi esile toodud ühelauseline üleskutse ja selle juures nupp, millega kasutaja oma
valiku kinnitab. See on otsene ka konkreetne kasutaja suunamine ning ka kasutaja jaoks annab see
selge info kus ta saab selle, mida ta otsib.
Näited call to action nuppude kohta erinevatelt kodulehekülgedelt:
Sisulise info puhul tuleks silmas pidada, et kodulehel tuleb kasutajatega suhelda. Müügijutu
kuvamine kodulehel võib kasutajaid häirida, sest turundusliku info küllus on niigi suur. Info kuvamisel
saab lähtuda ingliskeelsest ütlusest: „Words tell, emotions sell“: tekst võib küll infot anda, kuid
müügiotsuse langetamiseks on vaja tekitada emotsioon.
Samuti peab tekst olema kasutamissõbralikult serveeritud. Seega tasuks info kuvamisel mõelda
järgmistele asjadele:
Tooge olulisemad pealkirjad rõhutatult välja;
Pealkirjad võiksid olla pigem jutustava iseloomuga;
Tooge olulisemad tekstiosad välja;
Jagage tekst mitte enam kui 6‐realisteks lõikudeks;
Üks mõte lõigu kohta;
Suunake kasutaja edasi;
Huvitavat ja vajalikku infot peab kuvama erinevates kodulehe osades, et saada kasutaja tähelepanu
ning teda edasi suunata. Tähelepanu pälvimise ja usalduse äratamise hea võte on arvamused: mõned
positiivsed hinnangud tootele/teenusele koos kasutaja nime ja pildiga (vajadusel ka ametiga) loovad
positiivse kuvandi. Siin näited erinevatelt kodulehekülgedelt:
Strateegiliselt oluline on koguda kasutajate andmeid. Need annavad olulist infot, mis kasutajaid
huvitab, kus nad asuvad, millist infot nad sooviksid ettevõttelt saada, millised on nende eelistused.
Selleks on võimalik näiteks kodulehele panna küsimustik, mille täitjate vahel loositakse välja auhind.
Samuti on oluline koguda kasutajate e‐posti aadresse. Selleks on tavaliselt veebilehele pandud
võimalus „liitu uudiskirjaga“, mille juures on e‐posti sisestamise lahter ning nupp „liitu“. Samuti võib
uudiskirjaga liitumiseks olla veebilehel ka link, mis viib täiendava ankeedini. Siin ka mõned näited:
Otsingumootori turundus
Vajaliku info leidmiseks Internetist kasutavad inimesed sageli otsingumootoreid (Google, Yahoo,
neti.ee, jne). Otsingumootoreid kasutatakse just selle pärast, et inimene saab iseseisvalt otsida,
millist infot ta vajab. Olenevalt otsitavast teemast on otsitakse erinevaid teemasid näiteks 1000‐60
000 korda kuus. Kui Teie ettevõtte info on otsingumootorites hästi nähtav, siis võib suur osa sellest
liiklusest tulla Teie kodulehele. Seega kodulehe hea külastatavuse huvides on oluline, et
otsingutulemustes oleks Teie ettevõtte info leitav, et kuvatav informatsioon oleks kasutajatele vajalik
ja muidugi, et otsingutulemuse positsioon oleks hea. Otsingutulemustes kuvatavat informatsiooni
saab kujundada, rikastades veebilehe lähtekoodi sobiva informatsiooniga.
Otsingumootoritega seotud turunduse puhul (Search Engine Marketing, SEM) räägitakse erinevatest
võimalustest, mille puhul on võimalik kuvada otsingumootori juures lisaks loomulikule
otsingutulemusele ka täiendavat informatsiooni. Näiteks on võimalik osta reklaami ka
otsingumootori portaalis bännerite või tekstireklaamide näol.
Kõige lihtsam viis on otsingumootoris silma paista kasutades „maksa kliki eest“ lahendust ehk PPC
(Pay Per Click) lahendust, mis võimaldab reklaami kuvada just Teile sobivas mahus.
Kõige populaarsem nendest on Google'i otsingumootori poolt pakutav ADwords lahendus, mille
puhul on iseseisvalt luua tekstireklaame. Lahenduse leiate aadressilt http://adwords.google.com.
Otsingumootori juures kuvatakse sobiva otsingusõna juures järgnevalt:
Otsingumootoritele optimeerimine
Siiski on väga oluline ka see, et otsingumootor leiaks ka loomulikul viisil (orgaaniliselt) Teie ettevõtte
veebilehekülge. Otsingumootorid loevad sobivate vastete saamiseks nii veebilehe lähtekoodi kui
seda, millest lehekülg koosneb ‐ erinevaid faile ja muud infot veebilehel .
Välja on kujunenud teatud andmed, mida otsingumootor arvestab. Nendega saate tutvuda siin:
http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?answer=35264#1
Otsingumootorid vaatavad sisuliselt veebilehe kvaliteeti, populaarsust ja veebilehe vastavust
otsisõnale.
Veebilehe kvaliteedi tagamiseks soovitame veebilehe loomise puhul kasutada üldlevinud lahendusi
või professionaalseid veebilehe loojaid. See tagab kodulehe korraliku struktuuri ja veatu laiendamise.
Veebilehe kvaliteeti mõõdetakse Google’i poolt patenteeritud näitaja Pagerank abil. Info Pageranki
kohta leiate siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Pagerank. Veebilehe kvaliteedi määravad peamiselt
tehnilised parameetrid, mille puhul on kasulik teha koostööd programmeerijatega, kes viivad
kodulehe parimale kujule.
Veebilehe populaarsuse määrab ära veebilehele viitavate linkide arv ning nende kvaliteet. Sageli on
mõttekas lisada veebileht tähtsamatesse kataloogidesse: http://www.dmoz.org/add.html,
http://www.neti.ee . Ka Google võtab vastu infot kodulehe uuendamise kohta, et otsingumootor
selle leiaks. Google’i poolt leitavate hulka saate oma kodulehe lisada aadressil:
http://www.google.com/addurl/. Mitmed spetsialistid on viidanud sellele, et suur osa
otsingutulemusest kujuneb populaarsuse abil, ehk siis väljast tulevate linkide arvelt.
Kodulehe vastavust otsingusõnale saate tõsta, kui kodulehe osad sisaldavad otseselt või kaudselt
otsingu fraasi või sõna. Samamoodi peaks kodulehel kuvatav info viitama valdkonnale, mis aitab
kodulehe infot siduda selle valdkonnaga.
Otsingusõna või ‐fraas peaks sisalduma järgnevates osades:
Lehekülje nimes;
(Nimi, mida näete veebilehitseja ülemises vasakus servas)
Lehekülje veebiaadress tekstilisel kujul;
(www.aktiva.ee/kuidas‐alustada/turundus/interneti‐turundus)
Lehekülje metaandmetes;
(Veebilehe lähtekoodis tuuakse välja temaatilised märksõnad, mida kuvatakse ka
otsingumoototri tulemuste tekstides. Näide: <meta name="Keywords" content="äriplaan,projektid,uuringud,nõustamine,konsultatsioonid,rahastamine,ettevõttest,äriplaani koostamine," /> <meta name="Description" content="Advisio koostab projekte ning aitab nende rahastamisel. Koostame äriplaani, teostame uuringud ja pakume konsultatasioone Teie projekti ellu viimiseks." />
Lehekülje pealkirjades;
(Teksti päises ja sisus kasutatavad pealkirjad, mis on ka lähtekoodis eraldi välja toodud.)
Lehekülje sisus;
(Otsinguväljendit tuleks lisada teksti sisse, mida ei tohiks rohkem olla kui 3% kogutekstist)
Leheküljel leiduvad failides ning nende nimedes;
(äriplaan.pdf;
Kodulehe efektiivsemaks optimeerimiseks on vaja kindlaks teha, milliseid valdkonnaga seotud sõnu
kõige rohkem kasutatakse ning milliste populaarsete teemakohaste sõnade ja väljendite puhul on
konkurents internetis kõige väiksem. Kui räägime Eestis tehtavatest otsingutest, siis kõige
tulemuslikum on vaadata, millised sõnad on populaarsed Eestis enimkasutatavates Google ja neti.ee
otsingumootorites.
Google otsingusõnade populaarsust saate vaadata siit:
https://adwords.google.com/select/KeywordToolExternal
Neti.ee otsingusõnade populaarsust saate vaadata siit: http://reklaam.elion.ee/page/2 (kasutage
märksõnaotsingut).
Kuidas optimeerida? Otsingumootoritele optimeerimise puhul soovitame kasutada sellel alal
tegutsevate ettevõtete abi. Valesti tehtud optimeerimine võib sageli takistada või välistada edasist
kuvamist otsingutulemustes. Samuti on optimeerimise juures üsna palju tehnilisi aspekte, mille puhul
tuleb sageli kasutada programmeerija abi.
Mõned otsingumootoritele optimeerimist pakkuvad ettevõtted:
http://www.splash.ee
http://www.dreamgrow.ee
http://www.8stream.com
E‐posti turundus
E‐posti turundust kasutatakse suhteliselt laialdaselt ‐ seda just info kerge levitamise tõttu.
Populaarsus on toonud kaasa olukorra, kus üha raskem on e‐kirjaga pälvida inimeste tähelepanu,
müügikirju saadetakse väga palju. Sageli saadetakse inimestele soovimatuid e‐kirju, mis loovad
saajale häirivaid olukordi, kui ta peab leidma soovitud sõnumid soovimatute seast.
E‐posti kaudu turundamise eelduseks on saaja e‐posti aadressi olemasolu ning seetõttu on info
edastus personaalne. Edastatavad e‐posti sõnumid peavad olema suunatud konkreetsele inimesele,
mida sageli kiputakse unustama. Kasutajatele saadetakse enamasti kahte liiki e‐postitusi: müügikirju
ning uudiskirju.
Mitmed firmade andmeid käitlevad ettevõtted pakuvad e‐posti aadresside andmebaasi teenust.
Valida saab e‐postiaadresside oma ettevõttele ära ostmise ja e‐kirja nende kliendibaasile saatmise
teenuse vahel. Andmebaasi teenus on peamiselt kvantitatiivne ja keskendub statistilistele
tulemustele, siiski on neil ka teatavad andmed kasutajate kohta (näit. vanuserühmad, sugu, jms).
Sellise teenuse ostmisel tasub uurida, mil moel kasutajate e‐posti aadressid on kogutud ja kas nende
huvigruppidesse jaotamine toimib mõistlikel alustel. E‐posti aadresse kogutakse sageli kampaaniate
raames, mille puhul e‐posti aadressi andjate tegelik huvi võib piirduda ainult auhinna võitmisega.
Tihti kogutakse e‐posti nimekirja „saada sõbrale“ funktsiooni kasutades, mille puhul andmebaasi
satub inimene, kes seda tõenäoliselt ei soovinudki.
Soovitame efektiivse e‐posti kampaania loomiseks kindlasti uurida kontaktibaasi kvaliteeti. Sageli on
hoopis tulemuslikum teha ühiseid turunduskampaaniad ettevõttega, kel on pidevaks suhtlemiseks
oma klientide e‐posti aadresside andmebaas. Seda kasutades on võimalik soovitud info hulgas saata
ka Teie sõnum. Kõige tulemuslikum on loomulikult koguda vajalik kontaktibaas ise. Sel juhul saate
olla kindel, et saadate e‐kirja just Teie ettevõtte tootest huvitatud kasutajatele. Seadusest tulenevalt
võib isiklikule e‐posti aadressile ([email protected]) kommertsteadaandeid edastada ainult siis, kui
kasutaja on selleks nõusoleku andnud. Ettevõtte üldisele aadressile [email protected] võib
kommertsteadaandeid edastada.
Sõnumi koostamine
E‐posti suhtluse alustamisel tuleb paika panna eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Olulisemad
punktid e‐posti strateegia loomisel:
Püstitage kolm eesmärki, mida soovite e‐posti turundusega saavutada;
Mõelge läbi, kuidas saada uusi kasutajaid oma andmebaasi , ja mis te nendega edasi teete;
Milline on teie kontaktistrateegia;
Arvestage e‐posti abil suhtlemisel ka teisi kommunikatsioonikanaleid, mis peaks antud
suhtlust toetama;
Liigitage (segmenteerige) kasutajaid, et pakkuda just neile huvitavat infot.
E‐posti sõnumi koostamisel kasutage ainult saaja jaoks olulist infot ja lähenege igale kasutajale
näiliselt personaalselt, et tugevdada kontakti. Seetõttu on e‐posti aadresside kogumisel kasulik
uurida kasutajate tausta. Näiteks, kui olete kindlustusettevõtja ning e‐postiga liitunud inimene on
huvialaks märkinud ekstreemspordi, on tõenäoliselt väga vajalik, et tal oleks kindlustus võimalikuks
ravikulude katmiseks. Samuti on hea teada kasutajate sünnipäeva, et saata sünnipäevakingitus või ‐
õnnitlus, või teha hoopis eripakkumine. Heaks näiteks on Kaubamaja Partnerkaart, mis
sünnipäevanädalal pakub 10% allahindlust. Seda tuletatakse alati personaalse e‐kirjaga meelde.
E‐posti üheks paremaks strateegiaks on erinevate spetsialistide arvates kasutajate harimine ja
“kasvatamine“. See tähendab, et kasutajate ostuotsust mõjutab otsesest müügipakkumisest märksa
enam info toote kasulikkusest ja võimalustest. Üheks selliseks suhtlemise viisiks on uudiskiri.
Kasulikku materjali e‐posti turundusstrateegiast leiate siit:
http://www.slideshare.net/bestmarketing/matt‐king‐email‐marketing‐core‐concepts‐and‐best‐
practice‐sept09
Kasutajatega on oluline suhelda personaalselt. Hea näide: veebiarendust pakkuv väikeettevõte saatis
välja 100 hästi läbi mõeldud e‐kirja konkreetsetele ettevõtetele ning sai 3 klienti. See on väga hea
suhtarv, arvestades asjaolu, et veebiarendus on mahukas ja pikaajalist koostööd nõudev protsess.
E‐posti tekstiline osa peab olema võimalikult lühike ja pilkupüüdev. Samuti peab saadetavas e‐kirjas
olema selgelt välja toodud saaja kasu. Mõttekas on pakkuda kasutajatele midagi erilist või välja tuua
mõni eripakkumine, allahindlus, kingitus vms, mis loob sõnumile lisaväärtust.
Pealkiri olema paeluv, sest see on esimene asi, mida e‐posti puhul nähakse. Näiteks: „Lõuna minu
kulul...“ Nagu toodud näites, on tihti efektiivne pealkiri poolikuks jätta, see paneb kasutaja edasi
vaatama.
Hea e‐postituse 7 elementi:
Kaasahaarav pealkiri (subject)
Esimesed laused on tutvustamiseks
Püsige teemas
Ühes kirjas ainult üks sõnum/mõte
Looge kasutajale (lisa)väärtust
Tooge välja lugeja kasu
Kutsuge tegudele (vt. call to action kodulehe all)
Kujundus ja tehniline teostus Sõnumit tajutakse usaldusväärsemana, kui on see on korralikult vormistatud. Sõnumi sidumine
kvaliteetse kujundusega annab sõnumile lisaväärtust ning loob usaldust.
E‐posti kujundamiseks võib kasutada nii valmislahendusi kui ka vabavaralisi lahendusi, näit.
http://www.mailchimp.com, mis lubab koguda ja hallata e‐posti aadresse ja lisaandmeid, ning
sõnumeid kujundada ja välja saata. E‐posti sõnumite puhul ei maksa ära unustada, et kujundatud e‐
kiri ei pruugi kõigil saajatel avaneda. Mõttekas on luua ka alternatiivne sõnaline tekst juhuks, kui
kasutajal pole võimalik kujundatud e‐kirja avada. Paljud programmid võimaldavad tekstilise
lihtsõnumi loomist analoogina.
Vabavaralised lahendused
http://www.mailchimp.com
http://www.sendblaster.com
http://www.sendsmaily.com
Tasulised lahendused
http://www.epostel.eu
http://www.inspektor.ee
http://www.mikare.net
http://www.sendsmaily.com
E‐posti kaudu turundamise meelespea
E ‐posti saatmisel pea meeles:
• Saada personaalne ja asjakohane informatsioon, mis on vajalik konkreetsele kasutajale.
• Iga e‐posti nimekirjaga liituja kohta soovitame koguda ka tema demograafiline, käitumuslik ja
eelistuste/huvide info.
• Võimalusel saatke erinev e‐post igale kasutajatele, ning muutke see personaalseks.
E‐posti loomisel soovitame jätta e‐posti sissejuhatusse osa, mida saate ise muuta kasutajaga
sidumiseks. See paneb kasutaja tundma, et see e‐kiri on mõeldud just talle.
• Arvesta tagasisidet ja e‐kirjade teemasid toetavates tegevustes
• E‐kiri peab olema nii paeluv, et saaja loeks selle lõpuni.
Viimase punkti juurde: koostage e‐kiri selliselt, et see kaasaks kasutajat. Iga e‐kirja osa toetab e‐
posti eesmärki:
Kujundus annab kasutajatele infot kampaania olemuse ja teema kohta. Kui tegemist on
spetsiaalse turunduskampaaniaga, on mõttekas kasutada ka kujundatud malli. Samuti, kui
asetada e‐ sõnumisse üks‐kaks kvaliteetset pilti, võib tulemus oluliselt parem olla. Branding‐u
edasiandmiseks on otstarbekas kasutada otsast lõpuni kujundatud e‐posti sõnumit.
Paeluv pealkiri. See on eriti oluline esmakordse (tutvustava) kontakti loomise puhul.
Näiteks: „Lõuna minu kulul...“, „Teie kliendid kontakteerusid...“ vms
E‐kirja sisus peaks olema interaktiivne funktsioon kasutaja jaoks ehk kutse tegudele („call for
action“). Näiteks: „Soovid teada, kuidas iga päev hoida kokku 50 krooni?“ ‐ Vajuta siia.
Vältige e‐postitamisel saatuslikke vigu:
Kasutatakse sama sõnumit, mis trükireklaamis või telereklaamis
Saadetakse sama sõnumit mitu korda. (Saaja loeb ridade vahelt: tulemus ei olnud hea,
saatsid uuesti.)
Saadetakse sama sõnum kõikidele kasutajagruppidele, olenemata nende tarbijakäitumisest.
Saadetakse e‐kirju või e‐uudiskirju liiga tihti, arvestamata, et liigne infovoog on häiriv. Kõige
tulemuslikum kirjade saatmise tihedus kasutajatele on kaks korda kuus).
Saadetakse „sihtimata“ infot, mistõttu saaja ei haaku teemaga.
Ei proovita astuda kasutajaga dialoogi.
E‐posti turundusega seotud õigusaktid: E‐posti kaudu turundusliku sõnumi edastamisel peab olema selleks ka eelnev saaja nõusolek. Samuti
peab kasutajal olema võimalik edasistest teadaannetest keelduda.
Täpsem info: INFOÜHISKONNA TEENUSE SEADUS, § 6. Kommertsteadaande edastamine
Avalikud suhted internetis
Sageli otsivad kasutajad usaldusväärset infot neid huvitavate toodete ja teenuste kohta Internetist
iseseisvalt: neil on välja kujunenud info tarbimise harjumused, näit. loevad nad online väljaandeid,
jälgivad neid huvitavaid foorumeid ja/või blogisid. Seetõttu on mõttekas kuvada infot ettevõtte kohta
erinevates kohtades. Ka Internetis toimivad erinevad avalike suhete huvides tehtavad tegevused, mis
täidavad suhtekorralduslikke eesmärke ning aitavad teadvustada Teie poolt edastatavaid sõnumeid.
Info jätmine oma ettevõtte kohta internetti võimaldab soovijal iseseisvalt tutvuda ettevõtte infoga
ning samuti kujuneb ettevõttel välja ka teatav profiil internetis.
Foorumid
Soovitame postitada infot foorumitesse, kuna see on koht, kust inimene leiab spetsiifilisi nõuandeid
soovitud teemadel. Suhtlusportaalid sisaldavad küll väga palju infot, kuid seal ei pruugi olla
konkreetset infot kasutaja jaoks (kuidas leida mingile probleemile lahendus, või saada konkreetne
arvamus vajalikul teemal). Foorum seevastu on nagu online konsultant, mis võimaldab saada nõu ja
abi valikute tegemiseks. Soovitame jälgida foorumites toimuvat ja postitada vastuseid, see on väga
tulemuslik koht kliendiga usaldusliku kontakti saamiseks. Kui foorumis osaleja tunneb teema vastu
huvi, siis ei ole tee võimaliku koostööni eriti pikk ega raske
Foorumeid saab kasutada ka otsese reklaamikanalina, sest seal on sageli bännerireklaami pinnad ja
muud reklaamivõimalused. Samas on foorumis võimalik suhteliselt efektiivselt teha ka tasuta
reklaami. Näiteks on sageli foorumite postituste jaluses postitaja nö. allkiri, mida kasutaja saab oma
profiililt muuta. See allkiri ilmub mõnedes foorumites kõigi kasutaja postitatud teemade jaluses. Kui
Teil on näiteks tuttav, kes on foorumisse postitanud paar tuhat korda (mis ei ole sugugi võimatu!), on
teil populaarses foorumis väga hea kõlapind. Jaluses olev info ei pea olema otseselt seotud postituse
sisus oleva infoga, sinna võib panna ka müügile orienteeritud infot. Kõige tulemuslikum on sinna
panna kodulehele viiv link, mis saadab huvilisi otse Teie kodulehele.
Blogid
Blogi on suurepärane võimalus jagamaks veebikülastajatega oma arvamust ja/või olulist infot. Blogi
võib pidada elektrooniliseks päevikuks, kuna ta täidab suures osas sama eesmärki ‐ võimaldab
talletada antud ajahetke mõtteid ja uudiseid. Blogis käsitletakse huvipakkuvaid teemasid pikemalt,
päeviku vormis. Üldjuhul koondatakse blogikanded veebilehel sarnaste kategooriate alla või
liigitatakse neid ajaliselt ‐ näiteks kuude kaupa. Blogi üheks eeliseks on selle kirjutiste sõltumatus
veebilehe temaatikast, igas kirjutises võib olla eraldiseisev info. Blogi eeliseks on ka see, et
blogikeskkond on tasuta ja sinna saab juurde liita täiendavaid tehnilisi lahendusi (näit.
kaardirakendus, fotogalerii või sotsiaalvõrgustike liidesed).
Kui olete oma tegevusalal eestkõneleja või väga kogenud tasub blogi liita ka ettevõtte kodulehe
külge. See võimaldab asjast huvitunutel inimestel saada infot vajalikul teemal ning teadvustab neile,
et antud ettevõttelt saab abi antud valdkonnas.
Info edastamine meediale (pressiteated)
Sageli on ettevõtte tegevuses muutusi ja uudiseid, mis võivad huvi pakkuda avalikkusele või suurele
kasutajarühmale. Lihtsaim viis avalikkuse teavitamiseks on pressiteate väljastamine. Pressiteade on
üheleheküljeline tekst, mis ei tohi kindlasti olla ettevõtte reklaamtekst. Pressiteade on kokkuvõtlik
info uudise kohta teavitamaks avalikkust. Selle sisuks on uudis või konflikt, vastasel juhul ei oleks see
pressiteade vaid reklaamtekst. Pressiteade võib osutuda vajalikul hetkel väga mõjusaks
turundustööriistaks. Ajakirjanik saab Äripäeva andmetel üle 100 pressiteate päevas. Seepärast tuleb
hoiduda ajakirjanikele lausreklaami ja ebaoluliste sõnumite saatmisest, et pressiteatele vajalikku
soodsat pinnast mitte hävitada.
Pressiteade saadetakse ajakirjanikele e‐postiga kas otse või vastava teenuse pakkuja kaudu (näit.
kommunikatsioonibüroode või portaali ajakirjanikud.ee kaudu, kust leiate on muuhulgas ka juhised,
kuidas head pressiteadet koostada).
Põhjaliku Äripäeva artikli pressiteate koostamise kohta leiate siit:
http://www.ap3.ee/article/2009/08/21/KUIDAS_kirjutada_pressiteadet_mida_avaldatakse
Meediaga suhtlemise eesmärgil saab kasutada ka blogi. See toimib hästi siis, kui olete oma ala
ekspert ja blogikanded on erialased. Seetõttu tasuks juba blogi alustades läbi mõelda, millist
eesmärki see tulevikus hakkab täitma.
Turundus läbi sotsiaalmeedia
Sotsiaalsete kanalite kasutajate arv maailmas on hüppeliselt kasvanud, ulatudes sadadesse
miljonitesse. Sotsiaalvõrgustike kiire kasv ja nendes veedetava aja pikenemine on tingitud võimaluste
rohkusest ning kasutajate omavahelise suhtluse elavnemisest. Väga palju räägitakse sellest, et
sotsiaalvõrgustikud on saanud üheks peamiseks info vahetamise ja meelelahutuse kohaks internetis.
Populaarsemad Eestis kasutatavad suhtlusportaalid:
www.orkut.com
www.rate.ee
www.facebook.com
www.twitter.com
www.linkedin.com
Sotsiaalmeedia kohta saab igakülgset infot http://www.mashable.com portaalist, kust leiab artikleid
statistikat ja muud vajalikku infot erinevate sotsiaalvõrgustike kohta. Samal portaalil on olemas
väljund nii Facebookis kui ka Twitteris.
http://www.facebook.com/mashable?ref=ts
http://www.twitter.com/mashable
Turundus sotsiaalmeedias
Paljud ettevõtted on aru saanud, et sotsiaalse meedia kasutamine aitab efektiivsemalt kasutajateni
jõuda, kuna sotsiaalvõrgustikes on suhtlus personaalsem ja tulemuslikum kui üldine reklaam.
Sotsiaalse meedia kasutamise puhul on kõige tähtsam meeles pidada, et tegemist on suhtluseks
mõeldud kanalitega. Kui sotsiaalvõrgustikes oskamatult turundada, paistab see kohe välja. Kui
soovite suhtlusportaalides inimesi kaasata, suhelge nendega tavalisel moel, rääkige midagi kasulikku,
pange sõnumitesse sobivas vormis emotsiooni. Sotsiaalmeedia annab suurepärased võimalused
edastamaks kasutajatele vajalikku infot ning suhelda otse klientidega.
Enamasti kasutavad ettevõtted sotsiaalmeedia tasuta võimalusi Facebooki ja Twitteri keskkondades.
Siiski väikese kuluga on võimalik jõuda kasutajateni ka läbi teiste portaalide.
Tegevused Twitteris
Twitter on suhtluskeskkond, kuhu erinevad kasutajad postitavad lühisõnumeid (microblogging), mida
teistel kasutajatel on võimalik jälgida.
Twitteri kasutamiseks tuleb luua konto aadressil https://twitter.com/signup, registreerides
kasutajanimeks oma ettevõtte nime, kaubamärgi või tegevusala. (Ettevaatust ‐ viimasel juhul võite
huvi äratada ka samal alal tegutsevate konkurentide vastu!) Kui kasutajanimi on eelnevalt juba
võetud, soovitame kasutajanime laiendada selliselt, et seos ettevõttega tuleb selgesti välja (näit.
Estonian_Air).
Kui olete konto loonud, saate oma Twitteri lehekülje, kus ilmuvad kõik teie postitused ning kõikidel
veebikasutajatel on võimalik neid lugeda. Samuti on võimalik seadistuste alt kujundada ka Twitteri
värvilahendust brändinguga vastavaks.
Twitteris postitades tuleb meeles pidada, et kõik kirjutatu jääb veebi ‐ seetõttu võiksid Teie sõnumid
olla igati korrektsed. Hilisem info eemaldamine võib nõuda palju toimetamist. Sageli salvestavad
veebiinfot otsingumootorid, mis näitavad otsingutulemustes tihtipeale ka varasema info fragmente
olenemata sellest, et info on juba kustutatud.
Teie Twitteri postitusi saavad erinevad kasutajad pidevalt lugeda, hakates Teie järgijateks Twitteris.
Sel juhul ilmuvad Teie postitused nende Twitteri voos, mis tähendab, et info jõuab operatiivselt
nendeni. Seetõttu peabki info olema kõigile kasutajatele huvipakkuv, müügijuttu ei taha valdav
enamus lugeda.
Ühe toreda asjana on loodud ettevõtete kataloog, mis koondab Twitterit kasutavad Eesti ettevõtteid.
Ettevõtte andmed lisab sinna administraator. Kataloogi saavad kõik ettevõtted, kes on end Twitteri
kasutajaks registreerinud.
Twitteri ettevõtete kataloog asub aadressil: http://www.siuts.us
Twitteris mikroblogi pidamisel on veel üks väga hea omadus: kõik Twitteri postitused on leitavad ka
Google'i otsingumootoriga ning mõne aja pärast ametlikult ka bing.com otsingumootoriga.
Nii nagu on leitavad Teie postitused, on seda ka teiste postitused. Uurimaks, millist infot on
postitanud teie konkurendid või kui palju on mingil teemal üldse Twitteris postitusi, kasutage
spetsiaalselt selleks mõeldud otsinguid:
http://search.twitter.com ametlik Twitteri otsing
http://tweetmeme.com/search üks tulemuslikumaid Twitteri otsinguid
http://monitter.com võimaldab kolme Teile vajaliku otsingu infot jälgida reaalajas.
Facebook on maailma populaarseim ning mitmekülgseim suhtlusportaal. Kui Facebook oleks riik,
oleks ta oma 500 miljoni kasutajaga suuruselt 3 riik maailmas. Eestis on praegu üle veerand miljoni
Facebooki kasutaja. Seetõttu on see väga suur turundusjõud ja oskuslik tegutsemine selles portaalis
võib viia info väga paljude kasutajateni. Lisaks sellele, et Facebook on suurim suhtlusvõrgustik,
veedetakse selles ka väga suurel hulgal aega. Erinevatel andmetel veedab keskmine Facebooki
kasutaja seal tund aega.
Kui rääkida Facebooki võimalustest siis kasutaja saab Facebookis:
Luua ja hallata kontakte sõpradega ja erinevate kogukondadega;
Lisada infot;
Luua ürituste lehekülgi;
Luua erinevaid gruppe;
Koostada erinevaid küsimustikke (enamasti meelelahutuslikke);
Kommenteerida teiste kasutajate poolt kuvatavat infot;
Luua uusi ja kasutada juba olemas olevaid rakendusi.
Facebooki eeliseks on võimaluste mitmekesisus, arvukas kasutajaskond ja inimeste avatus erinevale
informatsioonile. Ettevõte saab Facebooki sõnumeid postitada, foto‐ ja videogaleriisid luua, teiste
kasutajatega suhelda, aga ka viidata teistele oma ettevõtte infoallikatele (näit. kodulehele, blogile,
YouTube’i videole, vms). Samuti on olemas ka lahendused, mida on võimalik lisada oma ettevõtte
kodulehele, mis suunavad Facebooki ning võimaldavad sinna kommentaare postitada otse
kodulehelt. Siin ka info nende kohta: http://developers.facebook.com/docs/guides/web#plugins
Üheks paremaks viisiks kasutajate kaasamiseks on luua Facebooki teemaleht. Teemalehte võib
võrrelda ettevõtte kodulehega, mis asetseb sotsiaalvõrgustikus. Seda on võimalik kujundada
ettevõtte korporatiivgraafikaga vastavaks ja sinna on lisada lehekülgi, millele on võimalik tekitada
oma sisu. Siin mõned näited erinevatest teemalehekülgedest:
http://www.facebook.com/aktiva.ee
http://www.facebook.com/teemeara
http://www.facebook.com/silmakeskus Facebooki teemaleht võimaldab ettevõttele järgnevaid tegevusi:
Kuvada tekstilehte ettevõtte või kampaania kohta
Postitada jooksvalt erinevaid pilte, viiteid
Koguda lehekülje fänne, kes näevad Teie lehekülje uuendusi oma Facebooki voos
Koostada teemalehe album
Kutsuda inimesi üles liituma
Facebooki teemaleht võimaldab kasutajatega erinevatel viisidel suhelda ja on seetõttu hea kontakti
saavutamise koht. Portaali parempoolsesse osasse on võimalik osta ka kliki‐põhiseid reklaame.
Facebooki lehekülje saab luua aadressil:
http://www.facebook.com/pages/learn.php#!/pages/create.php
Facebooki leheküljed on väga populaarseks saanud ning populaarsematel lehekülgedel on kümnetes
tuhandetes järgijaid. Antud veebilehel on võimalik jälgida kui palju erinevatel ettevõtetel ja
eestvedamistel järgijaid on:
http://metrix.station.ee/?act=facebook
Teised võimalused. Lisaks Twitterile ja Facebookile on ettevõttel mõttekas teha lehekülg ka Linkedin
(www.linkedin.com) keskkonda, mis peamiselt koondab inimesi nende professionaalse info põhjal.
Sinna oleks mõttekas luua ka ettevõtte profiil: http://www.linkedin.com/companies?didentcompy=
Sotsiaalkeskkonnad on enamasti ka üksteisega ühendatavad. Selleks on loodud mitmeid tehnilisi
lahendusi: näiteks ilmub Twitteri postitus automaatselt näiteks Facebookis, või vastupidi. Võimalik on
seadistada suhtluskeskkonnad nii, et üks postitus ilmub kuni 23 sotsiaalvõrgus (http://www.ping.fm) .
See lahendus võimaldab postitada oma sõnum väga suurele kasutajaskonnale, mis suurendab
sealjuures ka ettevõtte “jalajälge“ Internetis.
Muud turundusvõimalused
Videovõimalused
Videolahenduste puhul on levinud mõneminutilised klipid, mis on üleval mõnes videoportaalis.
Suurim lühivideote „majutamisega“ tegelev portaal on YouTube. YouTube'is vaadatakse üle 100
miljoni video päevas. YouTube’iga sarnastes portaalides vaatab meelelahutusliku sisuga reklaame
kümneid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi. Seda huvi saab ettevõte oskuslikult ära kasutada oma
videoklippide loomise ja üleslaadimisega. Enamgi veel ‐ huvitavaid videoid aitavad vaatajad ise
levitada.
Video üleslaadimise ning levitamise keskkondi on teisigi. Enamasti on võimalik antud videod lisada
lihtsate lahendustega ka kodulehele või sotsiaalvõrgustiku profiilile (Facebooki lehele). Üks
levinumatest videokeskkondadest on ka Vimeo video keskkond: http://www.vimeo.com
Kaasturundus
Kaasturundus (affiliate marketing) on internetiturunduse meede, kus teised inimesed või ettevõtted
turustavad sinu tooteid ja teenivad müügi pealt vahendustulu. Maailmas on see väga levinud
koostöövorm ja seda võib pidada omamoodi tööstusharuks ‐ sel teemal antakse igal aastal välja sadu
raamatuid, toimub tuhandeid konverentse ja teenitakse miljoneid.
Lühidalt on protsess järgmine: registreerunud kaasturundajal on kindel internetiaadress, millele ta
suunab tema poolt juhitavad kliendid. Sama aadressiga on seotud analüütikatarkvara, mis võimaldab
kindlaks teha klientide voo allikad ja pidada arvestust, kui palju ostjaid kaasturundaja lehele saatis.
Kaasturundaja eesmärk on tekitada võimalikult palju käivet, mille pealt ta tulu saab.
Kaasturundajate vahendustasu on vahemikus 5‐50% toote hinnast, sõltudes toote või teenuse
marginaalist ja muudest iseärasustest. Miks kaasturundajad on olulised, on just nende vahetu
kontakt võimaliku kliendiga. Kaasturundaja saab näiteks kasutada sotsiaalturunduse võimalusi
(sotsiaalvõrgustikke, foorumeid, blogisid, jms) turunduslikel eesmärkidel ilma, et see kedagi häiriks.
Maailma üks parimaid kaasturunduse näiteid on Amazon Associates (https://affiliate‐
program.amazon.com/gp/associates/join/landing/main.html/182‐2333846‐8098445). Amazon müüb
paljusid tooteid läbi kaasturunduse. Lisaks toodete müügile võib kaasturundust edukalt kasutada
näiteks koolitusteenuse puhul. Keegi, kes on koolitusel käinud ja oli rahul, soovitab seda sõpradele
edasi ja teenib iga sõbra pealt nt. 20% koolituse hinnast.
Hambaravikliinik võib oma patsientidele pakkuda programmi, kus patsiendid soovitavad seda kliinikut
oma tuttavatele ja selleläbi teenivad krediiti oma tulevaste protseduuride jaoks.
Kaasturunduse teemat on oma blogis käsitlenud Internetiturunduskoolituste pakkuja Peep Laja:
http://internetmarketing.ee/kaasturundus‐voimalus‐ettevotetele
Mujal maailmas on kaasturundus väga levinud: miljoneid veebilehti on loodud eesmärgiga suunata
kasutajat soovitavale tulemusele just läbi selle kodulehe, mis toob müügitehingu puhul
kaasturundajale tulu. Levinud on ka kaasturunduse võrgustikud, mille puhul kaasturundajatel on
võimalus jagada informatsiooni omavahel ja saada uusi koostööpakkumisi.
Viirusturundus
Viirusturundus on meetod, mille puhul inimesed hakkavad soovitud sõnumit iseseisvalt levitama .
Viirusturunduse mõiste tulenebki sellest, et see hakkab külge nagu viirus ning nakatab ka teisi. Kui
vanasti oli viirusturunduse objektiks erinevad naljaka sisuga e‐posti sõnumid, edasi pildid ja ka
erinevad slideshow'd, siis hetkel levitavad kasutajad ise sel viisil peamiselt naljaka sisuga videoid
(peamiselt Youtube’i linke). Parimatel videotel on miljoneid vaatajaid.
Viirusturunduse suurimateks plussideks on meediakulu kokkuhoid – viiruslikku ideed ei ole vaja
toetada tasulise meediaga, ta levib ise kas suuliselt või elektroonselt e‐posti, sotsiaalsete võrgustike,
vms kaudu. Viirusturunduse edu saladus seisneb selle vahetust levikus, mis üldjuhul saab alguse
kolmandast isikust, kes justkui ei ole klipis oleva brändi, toote või olukorraga seotud, kes oleks nagu
subjektiivne kõrvalseisjast infolevitaja.
Mõningad populaarsed näited viiruslikest videoklippidest:
http://www.youtube.com/watch?v=GkgZFI4ZT0I
http://www.youtube.com/watch?v=owGykVbfgUE
http://www.youtube.com/user/suitsufilm
http://www.youtube.com/watch?v=i_JS1YG8H2c
http://www.youtube.com/watch?v=RxPZh4AnWyk
http://www.youtube.com/watch?v=BHPzee0qhJg
Valiku viiruslikest reklaamidest leiab ka siit:
http://www.nma.co.uk/resources/viral‐brand‐chart