Andres Sutt - EMPLempl.ee/wp-content/uploads/2015/06/Andres_Sutt___Eesti...Andres Sutt Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated 6 Eesti Panga sügisprognoos: majandus kohandub, kuid

Eesti Pank Bank of Estonia

Andres Sutt

Eesti majanduse hetkeseis ja

väljavaated lähiaastateks

EMTL Üldkogu

5. detsember 2007

Andres Sutt Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated

2

Eesti viimase 10 aasta majanduskasv

EL kiiremaid …

0

2

4

6

8

10

12

EE

LV IE LT

LU

RO SK PL

HU

HR SI

GR FI

ES

CY

US

SE

CZ

UK

BG

NL

EU27

EU25 PT

AT

EU15

DK

BE

FR

EA13

DE IT JP

MT

1996-2006 2006

Allikas: Eurostat

Keskmine SKP kasv (%) aastatel 1996-2006


3

… mis tähendab kiiret järelejõudmist

EL keskmisele

SKP elaniku kohta (PPS, EL25=100)

0

20

40

60

80

100

120

140

So

om

e

Saksam

aa

EL

-15

EL

-25

Slo

veen

ia

Tšehhi

Po

rtu

gal

Malt

a

Eesti

Un

gari

Slo

vakkia

Leed

u

Po

ola

Läti

1996 2006


4

Allikas: Eurostat

… ning käsikäes sissetulekute kasvuga ka

hinnataseme tõusu EL keskmise suunas

(Võrdlus: 1997 - - - 2006)

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

Suhteline sissetulekute tase (EL-25=100)

Suh

teli

ne h

innat

ase

(EL

-25=

100)

Rumeenia

Läti

SlovakkiaLeedu

Poola

Bulgaaria

Eesti

Ungari Tšehhi

Sloveenia


Eesti majanduse hetkeseis


6

Eesti Panga sügisprognoos:

majandus kohandub, kuid tugev kasv jätkub

SKP reaalkasv

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2001 2003 2005 2007 2009

Kevadprognoos 2007

Sügisprognoos 2007

Inflatsioon

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2000 2002 2004 2006 2008

Kevadprognoos 2007

Sügisprognoos 2007

Jooksevkonto (%SKP)

-18%

-16%

-14%

-12%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2000 2002 2004 2006 2008

Kevadprognoos 2007

Sügisprognoos 2007

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Panga kevadprognoos, sügisprognoos 2007


7

Mõõdukama majanduskasvu “vedajaks”

on investeeringud

• Ootame

investeeringute

kasvu pidurdumist,

eelkõige Eesti

kinnisvaraturul

• Investeeringute tase

jääb jätkuvalt

kõrgeks 0%5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-valitsussektori sääst/SKP %

-erasääst/SKP %

Investeeringud (koos varudega)/SKP, %

Säästmine ja investeeringud


8

Koos majanduskasvu aeglustumisega

taandub ka laenukasv …

Reaalsektori krediidi kasv

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II II IV I II III IV I II III IV I II III IV I II IIIIV

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Krediidijäägi kasv


9

… ja kinnisvaraturg kohandub tavaeluga

• Kinnisvaraga tehtud

tehingute arv on

kahanenud 2004.

aasta algusega

võrreldavale

tasemele

• Kinnisvara hindade

aastakasv on

aeglustunud

• Nõudlus on oluliselt

vähenenud

Tallinna korteritega tehtud tehingute arv ja

mediaanhind

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

11.0

4

01.0

5

03.0

5

05.0

5

07.0

5

09.0

5

11.0

5

01.0

6

03.0

6

05.0

6

07.0

6

09.0

6

11.0

6

01.0

7

03.0

7

05.0

7

07.0

7

09.0

7

11.0

7*

Andmed: Maaamet * mittetäielikud andmed

0

4 000

8 000

12 000

16 000

20 000

24 000

28 000

tehingute arv (vs) mediaanhind (krooni/m2, ps)


10

Ekspordi kasv on hoogne

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

2004 2005 2006 2007

Eksport kokku Eksport v.a. kütus Eksport v.a. kütus ja elektroonika


11

Jooksevkonto puudujääk on alanemas

Jooksevkonto (% SKPst)

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II II IV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Jooksevkonto


12

Eesti tööturg on seni olnud paindlik,

tööpuudus püsib madalana

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

hõive aastamuut (vs) töötute arvu muut (ps) registr töötute arvu muut (ps)

okt


Eesti majanduse

põhiküsimused lähiaastatel


15

Peamised küsimused

põhistsenaariumi juures:

• Kas Eesti ettevõtjad suudavad kodumaise nõudluse vähenemise korral suurendada müüki väljapoole Eestit?

• Kas investeeringud võivad aeglustuda oodatust rohkem ka väljaspool kinnisvarasektorit?

• Kas on oht, et ajutiselt kiirenenud inflatsioon kandub üle palgakasvu ja seab ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime?

• Kas maailma finantsturgude ebakindluse mõju maailma majandusele võib olla suurem?


16

Lähiaja riskid

Esiteks: tootlikkust ületav palgatõus

– Seni puuduvad veel kindlad märgid selle kohta

millal ja kui kiiresti taandub ülikiire palgatõus

– Mõõdukam ja tootlikkusega kooskõlaline

palgakasv on majanduse konkurentsivõime

säilitamise eelduseks

Teiseks: rahvusvahelistel rahaturgudel valitseva

ebakindluse mõju maailma ja Eesti majandusele

võib olla oodatust suurem


17

Millal saavutavad reaalpalga kasv ja

tootlikkuse kasv taas kooskõla?

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

tööjõu tootlus reaalpalga kasv


18

Palgakasvu aeglustumine oleks seega

igati asjakohane

Keskmise brutopalga kasv

0%

5%

10%

15%

20%

25%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II II IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Keskmine brutopalk (nominaalne)


19

Palgakasvu aeglustumine loob

eeldused hinnakasvu pidurdumisele

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Panga sügisprognoos 2007

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Alusinflatsioon (%a/a)

Muud teenused (%a/a)

Keskmine brutopalk (%a/a, parem skaala)

Sisemaised

hinnasurved

hakkavad

vähenema

2008. a

alguses


20

THI kõrge taseme taga on teenuste ja

toidukaupade hinnatõus

-0,04

-0,02

0,00

0,02

0,04

0,06

0,08

0,10

0,12

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

THI Toidukaubad Teenused Tööstuskaubad ilma kütuseta


21

Maksud ja maailmaturu toiduhinnad lükkavad

inflatsiooni alanemist pisut edasi

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Panga sügisprognoos 2007

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II II IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

Alusinflatsioon Kütuse hinnad

Toiduainete hinnad Admin. regul hinnad (kodumajap energia)HICP

Hinnaarengud


22

Ootused peavad vastama

muutunud oludele

• Vaatamata inflatsiooni ajutisele kiirenemisele, peab

palgakasv olema kooskõlas tootlikkuse kasvuga

• Ühekordsed administratiivsed hinnatõusud ei tähenda

kiiret inflatsiooni mitme aasta jooksul

• Liialt optimistlikud palgaootused vähendavad Eesti

konkurentsivõimet


23

Pankade likviidsus- ja kapitalipuhvrid on

piisavad riskide katmiseks

- Hea kasumlikkus

ning viimase kahe

aasta jooksul

karmistatud nõuded;

- majandus- ja

laenutsükli

pöördumine nõuab

erilist tähelepanu

krediidiriski

juhtimisele;

- likviidsusrisk on

kasvanud

8%

9%

10%

11%

12%

13%

14%

15%

16%

09.0

4

11.0

4

01.0

5

03.0

5

05.0

5

07.0

5

09.0

5

11.0

5

01.0

6

03.0

6

05.0

6

07.0

6

09.0

6

11.0

6

01.0

7

03.0

7

05.0

7

07.0

7

09.0

7

Kapitali adekvaatsus Regulatiivne miinimum


24

Vastutustundlik eelarvepoliitika

on jätkuvalt oluline

Avaliku sektori võlg oli 2006. a 4,1% SKPst – EL madalaim

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Eelarvetasakaal (% SKPst) Valitsuse võlg (% SKPst)


25

Seni edu toonud poliitika jätkamine

• Eesti majanduse riskide maandamiseks on

vajalik jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat

• 2008. aastaks planeeritav eelarveülejääk on õige

samm

– lähtudes eelarve aluseks olevast prognoosist,

võiks ülejääk Eesti Panga hinnangul ulatuda

umbes 2% tasemele SKPst

• Tuleb olla valmis järsemate muutuse puhuks

majanduskeskkonnas


26

Euro kasutuselevõtt on üks Eesti

konkurentsivõime alustest

• Eesti huvides on liitumine Euroalaga esimesel

võimalusel

• Tänase teadmise kohaselt ei ole liitumine enne 2011.a.

võimalik

• Lõputu edasilükkumise peamine risk: usaldusväärsuse

kaotus

• Konservatiivsel ning majanduse tasakaalustatusele

suunatud majanduspoliitikal on usalduse hoidmisel

võtmeroll


27

Kokkuvõte: ettevaade riigi majanduspoliitikale

eelolevatel aastatel

• Võtmerollis on vastutustundlik majanduspoliitika –

tugev pangandus, eelarve ülejääk keskmises ja

pikemas perspektiivis

• Palgakasv peab käima käsikäes tootlikkuse kasvuga

• Konkurentsi- ja tööturu tõhustamine aitavad kaasa

Eesti majanduse sujuvale kohandumisele lähiaastatel

• Selge siht euro võimalikult kiireks kasutuselevõtuks

• Eesti edasine edu sõltub oskusest toota ja pakkuda

senisest keerukama ja suurema lisandväärtusega

kaupu ja teenuseid


29

Tänan!

Documents

Andres Sutt - EMPLempl.ee/wp-content/uploads/2015/06/Andres_Sutt___Eesti...Andres Sutt Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated 6 Eesti Panga sügisprognoos: majandus kohandub, kuid