Euroopa Liidu strateegia “Euroopa 2020” ja Eesti

Andres Oopkaup

Statistikaameti peadirektor

Ettekanne “Eesti statistika aastaraamat 2014” esitlusel

25. juuli 2014

Eesti lähiajaloost

20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti taasiseseisvumine 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks 13. novembril 1999 sai Eestist WTO liige 29. märtsil 2004 võeti Eesti NATO liikmeks 1. mail 2004 sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks 21. detsembril 2007 ühines Eesti ühtse Schengeni viisaruumiga 9. detsembril 2010 sai Eestist OECD täisliige 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro

Eesti on täielikult integreeritud Euroopasse Eesti arengut on mõistlik vaadata Euroopa Liidu arengu kontekstis: nii

tagasiulatuvalt kui ka etteulatuvalt

Andres Oopkaup25.07.2014

Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutlikku ja kaasava majanduskasvu strateegia. Euroopa Komisjon. Brüssel, 03.03.2010

Konkurentsivõime kava “Eesti 2020”. Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 08.05.2014

Eesti 2020 eesmärgid. Riigikantselei

Andres Oopkaup25.07.2014

Eesti positsioon EL-s (EL 28) strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide tasemete seadmisel

Andres Oopkaup25.07.2014

Eesti on strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide alusel veidi üle EL keskmise ambitsiooniga riik.

Eesti ambitsioon: positsioon eesmärkide topis

Näitaja

20–64-aastaste tööhõive määr (2013)

Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse kogukulutused protsendina SKP-st (2012)

Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises (2012)

18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses jakoolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus (2013)

Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus, 30–34-aastased (2013)

Koht

7–8

4–10

7–8

10–13

10–17

Selgitus

EL keskmisest parem

EL keskmine

EL keskmisest parem

EL keskmisest parem

EL keskmine

Euroopa Liidu strateegia viis eesmärki 2020. aastaks

1. Tööhõive 20–64-aastastest elanikest töötab 75%.

2. Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKP-st.

3. Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus Kasvuhoonegaaside heited on 20% (või soodsate tingimuste korral isegi

30%) väiksemad kui 1990. aastal. 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. 20% suurem energiatõhusus.

4. Haridus Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osatähtsuse vähendamine

nii, et see oleks alla 10%. Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda taseme hariduse.

5. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja

sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab.

Andres Oopkaup25.07.2014

Eesti positsioon EL-s strateegia “Euroopa 2020” peamiste eesmärkide täitmisel

Eesti on tugevamal positsioonil kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikkuse näitajate osas.

Kõige halvem on Eesti positsioon näitaja osas, mis mõõdab vaesust.

Võib öelda, et Eesti on strateegia “Euroopa 2020” peamiste näitajate järgi üsna keskmine EL liikmesriik.

Andres Oopkaup25.07.2014

Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid (2012)

18–24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus (2013)

Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus 30–34-aastaste seas (2013)

Riigisisesed teadus- ja arendustegevuse kogukulutused protsendina SKP-st (2012)

20–64-aastaste tööhõive määr (2013)

Taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises (2012)

Kasvuhoonegaaside emissioon, indeks 1990 = 100 (2012)

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

Eesti koht EL topis näitaja viimase teadaoleva väärtusega aastal

Koht

Euroopa Liit vs Eesti. Eesti vs Setomaa

Strateegia “Euroopa 2020” mõõdikud on suhtarvud. Absoluutarve vaadates saaksime hoopis teistsuguse pildi.

Kas Eesti on suur või väike? Vastus sõltub sageli sellest, mida näha tahame.

Mõelgem korraks sellele, kas Setomaa on suur või väike.

Andres Oopkaup25.07.2014

Eesti osatähtsus Euroopa Liidus ja Setomaa osatähtsus Eestis, %  Eesti

Euroopa Liidus

Setomaa Eestis

Rahvaarv 0,26 0,27

Pindala 1,01 1,36

Statistika ei saa olla targem, kui seda kasutavad inimesed.

Charles Wheelan´i mõte raamatust „Alasti statistika“.

Andres Oopkaup25.07.2014

Aitäh, et kuulasite!

Andres Oopkaup25.07.2014

Strateegia Euroopa 2020 näitajad http://www.stat.ee/56929 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/euroop

a_2020/#story=0

Lisainformatsiooni Statistikaameti veebilehelt

Kogumiku esitlus Statistikaametis 25.07.2014

Tööhõive: 20–64-aastastest elanikest töötab 75%

Tööhõive määr = hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Riikide eesmärgid on väga erinevad ja jäävad vahemikku 59–80%.

Eesti eesmärk 76% ületab ühe protsendipunkti võrra EL keskmist eesmärki.

Puudub ühene vastus küsimusele, milline on ideaalne tööhõive määra väärtus, aga tõenäoliselt on Eesti eesmärk üsna optimaalse lähedal: oluliselt kõrgem eesmärk põhjustaks ilmselt sotsiaalseid probleeme.

Andres Oopkaup25.07.2014

20–64-aastaste tööhõive määr: riikide eesmärgid aastaks 2020

HorvaatiaMaltaItaalia

IiriKreeka

RumeeniaPoola

SlovakkiaLeedu

LätiLuksemburg

BelgiaHispaania

EL Tšehhi

PrantsusmaaKüprosUngari

PortugalSloveeniaBulgaaria

EestiSaksamaa

AustriaSoome

TaaniHollandRootsi

0 10 20 30 40 50 60 70 80

%

Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKP-st

Aastate 2000 ja 2012 võrdluses on Eesti EL riikidest kõige rohkem kasvatanud teadus- ja arendustegevusse tehtud kulutuste osatähtsust riigi SKP-s.

Neljas riigis on teadus- ja arendustegevusse tehtud kulutuste osatähtsus riigi SKP-s langenud.

Kas kulutuste kasv on parim mõõdik teadus- ja arendustegevuse hindamisel?

Aastaarv riigi nime taga näitab võrduse aluseks

olevat aastat. Eurostat ei ole nende riikide kohta 2000. aasta andmeid avaldanud.

Andres Oopkaup25.07.2014

Rootsi (2001)Horvaatia (2002)

LuksemburgSuurbritannia

Kreeka (2001)RumeeniaBulgaaria

PrantsusmaaSlovakkia

SoomeKüpros

LätiEL 28

HollandItaaliaPoolaBelgiaLeedu

HispaaniaUngari

SaksamaaMalta (2002)

IiriTšehhiTaani

PortugalAustria

SloveeniaEesti

-1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0

Muutus protsendipunktina

Teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste osatähtsus riigi SKP-s: aastate 2000 ja 2012 võrdlus

Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda taseme hariduse

2013. aastal oli EL-s naiste ja meeste hariduslik lõhe suurim Lätis. Eesti hoiab teist kohta.

Kolmanda taseme hariduse omandanud naiste osatähtsus on kõigis EL riikides 30–34-aastaste seas kõrgem kui sama vanuserühma meestel.

Andres Oopkaup25.07.2014

Läti

Leedu

Taani

Poola

Rootsi

Iiri

Portugal

Itaalia

Hispaania

Kreeka

Horvaatia

Luksemburg

Suurbritannia

Rumeenia

Austria

0 5 10 15 20 25

Protsendipunkti

Kolmanda taseme hariduse omandanute osatähtsus 30–34-aastaste seas: sooline hariduslõhe — naiste ja meeste osatähtsuse erinevus, 2013

Kasvuhoonegaaside heited on 20% (soodsatel tingimustel isegi 30%) väiksemad kui 1990. aastal

Andres Oopkaup25.07.2014

Eestil on ELi seatud eesmärk täidetud. Kuidas edasi? Võiks ehk isegi heidet suurendada?

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

EL 28 Eesti EL maksimumeesmärk EL eesmärk

%

Kasvuhoonegaaside emissioon Euroopa Liidus ja Eestis, 1991–2012 (1990 = 100)

Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda see oht ähvardab

EL liikmesriikide eesmärgid pole Eurostati veebilehel avaldatud.

Eesti eesmärk on vähendada suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid (riiklikud toetused ja pensionid) 2020. aastaks 15%-ni.

2012. aastal oli Eesti EL keskmisest veidi halvema näitajaga liikmesriikide seas teises kolmandikus.

2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid Eestis 15,8%. See on Eesti viimaste aastate madalaim näitaja.

25.07.2014 Andres Oopkaup

KreekaRumeeniaHispaaniaBulgaariaHorvaatia

ItaaliaLäti

LeeduPortugal

EestiPoola

ELSuurbritannia

SaksamaaIiri (2011)

LuksemburgMalta

BelgiaKüprosAustria

PrantsusmaaRootsiUngari

SloveeniaSlovakkia

SoomeTaani

HollandTšehhi

0 5 10 15 20 25

%

Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid, 2012

Eestis on riigisiseste teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus SKP-s olnud kasvutrendis kogu perioodi 2000–2012 jooksul. Kas langus aastate 2011 ja 2012 võrduses näitab trendi muutust? Vastuse saame uute andmete lisandumise järel.

Andres Oopkaup25.07.2014

Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKPst

20% suurem energiatõhusus

Energiatarbe pikaajalisel prognoosimisel lähtub Eesti SKP muutusest ning sektoripõhistest arengutest, mille tulemusena eeldatakse, et energia lõpptarbimine on 2020. aastal ligikaudu 3248 ktoe.

Eesti eesmärk on säilitada aastaks 2020 energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2866 ktoe) ehk energia lõpptarbimise vähendamine ligikaudu 11% võrreldes 2020. aastaks prognoositud tasemega.

Andres Oopkaup25.07.2014