www.visittartu.com

AVASTAMIST VÄÄRT TARTU JA TARTUMAA

Tartu linnEsmamainimine: 1030. aastal vanades Vene kroonikatesTartu on kandnud nimesid: Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, JurjevPindala: 38,8 km2

Elanikke linnas: 97 097Rahvuslik koosseis: eestlased 81,5%, venelased 14,4%, teised rahvused 4,1% Linna tunnuslause: Tartu - heade mõtete linn

Tartu maakondPindala: 2 993 km2

Elanikke: 151 377Omavalitsusi: 22Linnad: Elva, Kallaste, TartuPikim jõgi: Suur-Emajõgi (100 km), Tartut läbiv 10 km ulatusesSuurimad järved: Peipsi järv (3 555 km2), Võrtsjärv (270 km2) Suurim saar: Peipsi järvel paiknev Piirissaar (7,5 km2)Kõrgeim punkt: Ivaste Kaldemägi (190 m)

Heade mõtetega heasse linna! Olen ise väga sageli oma kolleegidelt ja sõpradelt küsi-nud: ütle üks ja kõige olulisem põhjus, mis tooks Tar-tusse turiste ja uusi linna-avastajaid!? Esmapilgul lihtne küsimus ja võiks arvata, et ka lihtne vastata, kuid teades ja tundes Tartut ja tartlasi, pean tõdema, et niipalju kui on vastajaid, nii palju on ka vastuseid. Üks toob esile mõnusaid söögikohti erinevatele maitsetele, teisele meeldib Emajõe elluärkamine, kolmas hindab Toome-mäe rahu ja vaikust, neljas ei saa kuidagi mööda vaa-data linna nooruslikkusest ja meie kõrgkoolidest ning viiendale (ja ta ei ole viimane arvaja) meeldib aastaring-selt elav, lärmakas ja ideedest pungil Rüütli tänav.

Kui nüüd minu käest küsida, mis on see minu jaoks üks ja ainus sõna või lause, millega võiks Tartut ehtida, siis võimalik, et see mahuks sõnasse „vaim“ ja üldse mitte ainult „Tartu vaim“, mida ongi hakatud liialt ülekohtu-selt ära kasutama. Vaimu all pean silmas seda unikaalset ja vaid Tartule omast ideede, helide, värvide, tegude ja vaimustuse segupundart, mis elab Tartus aastaaega-dest sõltumatult ning näitab ennast ka kõige ootama-tumates kohtades, olukordades, küll jões ja küll sildadel, küll parkides ja küll majaseintel, pisikestes kohvikutes ja salahoovides.

Tartut on sageli nimetatud ka vabalinnaks. Linnaks, mida läbivad nii ideed kui ka inimesed, kes siin pikemalt või lühemalt oma elu elavad. Aastaringselt elab Tartus enam kui viiekohaline arv üliõpilasi, kes toovad siia erinevatest Eesti ja maailmanurkadest oma kodukoha ideid ja koloriite – seepärast Tartu muutubki kogu aeg ning linn ei muutu kunagi äravahetamiseni sarnaseks eelmise aasta või aastaajaga.

Aga see on vaid üks pool Tartust, sest Tartus tõepoolest ka sünnib palju sellist, mis on selle linna oma ja mida siit mitte keegi viia ei saa (kui siis ainult heade emotsioo-nide näol) – need on rohked Tartu festivalid, laulupeod ja laulupäevad, rohked põnevad muuseumid ja gale-riid, kontserdid ja vabaõhuüritused, suvekohvikud ja rikkalikud sportimisevõimalused. Suviti on raske leida nädalavahetust, mil Tartus ei toimuks mõnd suurt festi-vali või vabaõhuüritust. Mitmed festivalid on toimunud ka koostöös, et Tartusse sõbralikult ära mahtuda. Tartu elab ja pakub häid emotsioone.

Head sõbrad, öelge, mis on see üks ja kõige olulisem põhjus, mida te Tartus näete ja hindate? Millise hea mõttega te siia tulete ja millisega lähete? Usun, et head Tartu mõtted saavad teie pärisosaks ning need kandu-vad ka teie lähedastele – ikka selleks, et olla hoitud ja kantud Tartu vaimust.

Tere tulemast heade mõtete linna Tartusse!

Urmas KlaasTartu linnapea

Arheoloogide sõnul asusid inimesed praeguse Tartumaa territooriumile elama vähemalt 5000 aastat tagasi. Meie ajaarvamise alguses sai siinsete asukate peamiseks elatusallikaks põlluharimine, mille raames tihenesid sidemed naaberhõimude ja -rahvastega. Nüüdisaegne Tartu maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Tartu, suuruselt teine linn Eestis on väravaks Lõuna-Eesti regiooni. Tänu Hansa Liidule sai Tartust tähtis kauban-duskeskus ning 19. sajandi teisel poolel rajatud raudteeühendus Tallinna, Riia ja Peterburiga andis võimaluse linna arenguks. Tartu on olnud oluline hansa-, teadus ja kultuurilinn läbi aegade. 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool on Tartust kujundanud hariduselu keskuse ja linna, mis kutsub külastajaid oma kihava kultuurielu, nooruslikkuse ja suur-suguste arhitektuuriehitistega.

BUSSIGA Igal täistunnil, hommikul alates kl 7st kuni õhtul kl 20ni väljub Tartu-Tallinn-Tartu marssruudil Täistunni Eksp-ress, kus on võimalik lugeda värskeid ajalehti, kasutada tasuta traadita internetti ning meelelahutuseks kuulata muusikat või vaadata filme. Kõik Täistunni Ekspressi bussid läbivad mõlemal suunal Tallinna lennujaama. Lisaks saab Tartusse kergesti ka teistest suurematest ja lähematest linnadest: Jõgevalt, Rakverest, Narvast, Põlvast, Räpinast, Võrust, Viljandist, Pärnust, Paidest jm. Informatsioon ja sõidugraafikud siseriiklike bussiliinide kohta: www.tpilet.ee. Lisaks on Tartul bussiühendus ka Riia ning Peterburiga. Informatsiooni rahvusva-heliste bussiliinide kohta leiate: www.eurolines.ee ja www.ecolines.ee.

RONGIGA Iga päev on võimalik mitu korda päevas mugavalt ja kiirelt sõita rongiga Tartusse nii Tallinna kui Valga suunalt. Täpsema info sõidugraafikute kohta leiate: www.elron.ee. Tartust saab rongiga sõita ka Lätti, ümberistumisega Valgas. Täpsema info ja sõidugraafikud leiate www.pv.lv.

AUTOGA Autoga reisijatele on Tartu meeldiva sõidu kaugusel: Tallinnast (186 km), Pärnust (184 km) ja Narvast (179 km) on Tartusse umbes 2 tunni teekond. Autoreis on ideaalne võimalus tutvust teha ka teele jäävate Eesti vaatamisväär-sustega (www.puhkaeestis.ee). Valga-Narva suunal liik-lejad saavad enda reisi läbi Eesti planeerida Via Hansea-tica reisiplaneerijaga (www.viahanseatica.info). Külalised, kes soovivad Tartut ja Tartumaad avastada kohapeal, saavad rentida endale auto või ka jalgratta. Rendiautode ja -rataste kohta saate rohkem infot Tartu Külastuskesku-sest (info@visittartu.com, tel. 744 2111).

LENNUKIGA Tartu lennujaam (www.tartu-airport.ee), millel on otse-ühendus Helsingiga, paikneb 11 km kaugusel Tartu linnast. Finnairi Helsingi-Tartu-Helsingi lendudele saab pileteid osta ainult lennufirma Finnairi kodulehelt ning reisibüroodest. Lisainfo www.finnair.com. Tartu lennujaa-mast viivad Teid kesklinna nii taksod kui ka AirportShuttle bussid (www.tartaline.ee).

Statistika seisuga 01.01.2015

Kuidas tulla Tartusse?

3

Baltikumi vanima linnana pakub Tartu põnevaid vaata-misväärsusi igal sammul, kuid eriti just kesklinnas, mis kuulub riikliku muinsuskaitse alla. Siin leidub imelisi stiilinäiteid arhitektuuri erinevatest ajastutest – keskajast tänapäevase moodsa arhitektuurini. Lisaks sellele on Tartul olnud oluline roll eesti kultuuri ja rahvusteadvuse kujunemisel – siinsest ülikoolist võrsus esimene rahvuslik eliit, siin alustasid oma tegevust esimesed ajalehed ja kultuuriseltsid, sündis rahvusteater ning ühtlasi toimus ka esimene rahvuslik üldlaulupidu. Lisaks ülikoolile kannavad Tartu ajalugu ja kultuuri tänini edasi ka mitmed puitlinnaosad, ajaloolised ehitised ning erinevad Tartu muuseumid.

Tartu Ülikool (www.ut.ee), mis asutati 1632. aastal, on olnud üheks oluliseks kultuuri- ja rahvusteadvuse kujun-dajaks. Ülikooli praegune peahoone, mis valmis aastal 1809, on siiani Eesti uusklassitsistliku ehitusstiili pärliks.

Olulist rolli Eesti kultuuri arengus ja edendamises mängib Vanemuise teater (www.vanemuine.ee). Vanemuise teater on Eestis ainus 5-žanriline teater, pakkudes nii muusika- kui balletietendusi, kuid ka oope-reid ja operette. Paljude etenduste juurde on huvilistel

võimalik tellida ka võõrkeelseid subtiitreid. Kontser-dielamusi pakub aga teatri kõrval asuv Vanemuise kontserdimaja (www.concert.ee).

Tartu linna vapil on võti ja mõõk - need on linna kait-sepühakute Peetri ja Pauluse sümbolid. Tartus asuvad nii Peetri kirik kui ka vastrenoveeritud Pauluse kirik. Viimane neist on kuulsa Soome arhitekti E. Saarineni poolt projekteeritud juugendstiilis kivikirik.

Saa osa Tartu ajaloost ja kultuurist!

Tartu kesklinnast võib leida linna jaoks olulise ehitise - Jaani kiriku (www.jaanikirik.ee), mis on Põhja-Eu-roopa üks ainulaadsemaid näiteid keskaegsest sakraale-hitisest. Kiriku kellatornist saate heita pilgu ajaloolisele Tartu vanalinnale ja Jaani kvartalile. Tartu on muuseu-mide linn - siin asub üle 20 erineva muuseumi. Tartu linnamuuseumis (www.linnamuuseum.tartu.ee) saate teha tutvust Tartu linna ajalooga, Eesti Rahva Muuseumis (www.erm.ee) aga Eesti kultuuri- ja ajalooga. Tartumaal asub ka kaks Eesti kirjanikele pühen-datud muuseumi – Tartus tegutseb Oskar Lutsu majamuuseum ja Peipsimaal, Alatskivi vallas Juhan Liivi majamuuseum (www.muusa.ee).

Tartust 3 km lõuna suunas Ülenurmel asub Eesti Põllumajandusmuuseum (www.epm.ee), kus tutvustatakse kõikidele huvilistele eestlaste maakul-tuuri, põllumajandustraditsioone ning -masinaid.

Tartust 16 km kaugusel Veskiorus asub Eesti Lennun-dusmuuseum (www.lennundusmuuseum.ee), mis on alguse saanud erakogust ja mille ekspositsioonipinnal saab näha ligi neljasadat kõrgkvaliteedilist lennuki-mudelit, kuid ka elusuuruses helikoptereid ja lennu-

keid. Aasta olulisim sündmus on suve hakul toimuvad lennunduspäevad, mis toovad muuseumisse kokku sadu lennundushuvilisi.

Ajalooliselt põneva kultuurilise kooslusega saab tutvuda Peipsi järve rannikualadel, kus on 17. sajandist endale kodu leidnud vene vanausulised, kelle omanäo-line kultuur ja traditsioon on piirkonna muutnud põne-vaks sihtkohaks. Vanausuliste ajaloo ja tradit-sioonidega saab tutvust teha Kolkja (www.hot.ee/k/kolkjamuuseum/) ja Varnja (www.starover.ee/est/museums/varnja.html). Rohkem infot Peipsiveere tege-miste ja võimaluste kohta saab ka Peipsimaa Külas-tuskeskusest (www.peipsimaa.ee) ning Sibulatee võrgustiku lehelt (www.sibulatee.ee).

Lisaks vanausulistele on siinsetele aladel segu-nenud eesti talupoja- ja aadlisaksa kultuurid, millega tutvumiseks pakub suurepärast võimalust üheks Peipsimaa pärliks peetav ehitis - Alatskivi loss (www.alatskiviloss.ee), mis juba 19. sajandist saati avaldab muljet oma uusgooti stiiliga. Loss pakub elamusi läbi terve maja nii ekskursioonide, ise meister-damise kui ka puhkusepakettide näol.

4 5

Nuputamist nõudvaid tegevusi, atraktiivseid seik-lusi ning kasulikku ajaviidet pakkuva Baltimaade moodsaima ja suurima kaasaegse teaduskeskuse AHHAA (www.ahhaa.ee) vahendusel jõuab teadus igas vanuses külastajani. Keskuses saab proovida füüsi-kaseaduste toimimist näiteks „käed-külge“ eksponaa-tide katsetamise, erinevates töötubades osalemise ning planetaariumi- ja teadusteatri etenduste külasta-mise vahendusel. AHHAA keskuses paikneb maailmas täiesti ainulaadne täissfääriline planetaarium, milles on võimalik korraga näha umbes 5 miljonit tähte!

Tartu Observatoorium (www.to.ee), tuntud ka Tõravere Observatooriumi nime all, jääb Tartust 21 km lõuna suunas, Tartu-Valga maantee äärde. Seal asuvad astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad, kus saate tutvuda astronoomia erinevate harudega ning ka teaduspublikatsioonidega, näha ja katsuda raudmeteoriiti ja uurida päikesesüsteemi maketti. Külastuse soovitame aegsasti ette broneerida.

Ülikoolilinnal Tartul on läbi aegade olnud oluline koht maailmakaardil tänu mõjukale teadustegevusele. Täna-seks päevaks on Tartust kujunenud Eesti teaduskeskus, kus paikneb 12 kõrgkooli, milles omandab haridust enam kui 22 000 tudengit nii Eestist kui ka välismaalt.

Tartu teadusajalooga 17. sajandist tänapäevani saab tutvuda väga mitmes paigas. Üheks märkimisväär-seks näiteks on Tartu Ülikooli muuseumid, mis oma rikkalike kogudega pakuvad suurt avastamisrõõmu kõikidele huvilistele. Ajaloohuvilistel on võimalus tutvuda Baltimaade ühe esimese ja suurejoone-

lisema tellisgootika näite, endise Toomkirikuga, kus tänapäeval asub Tartu Ülikooli muuseum (www.muuseum.ut.ee). Lisaks ajaloole saavad väik-semad külastajad lõbusalt teadmisi omandada Hullu Teadlase kabinetis (www.hullteadlane.ut.ee) või proo-vida sõita ajaloolise liftiga.

Kellel on aga huvi kosmoses toimuva vastu, siis teles-koobi abil saab taevakehi uurida, proovida kätt meteoo-rivaatlejana või planetaariumietenduse ajal tähistae-vasse reisida praeguseks üle 200 aasta vanuses Tartu Tähetornis (www.tahetorn.ut.ee).

Tartu – heade ja nutikate mõtete linn!

6 7

Lastega reisijate jaoks on Tartu rahulik ja turvaline linn, mis pakub väikestele rohkesti tegevust ja mängurõõmu. Siin on arvukalt muuseume ja kohvikuid, mängutube ja -väljakuid, kuid aktiivsemad saavad end proovile panna ka mitmetes töötubades ja seiklusparkides!

Tartu linnas tasub lastega peredel sammud seada Tartu Mänguasjamuuseumisse (www.mm.ee), mis pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalis-tele. Muuseumis on esitletud mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud ning õue-majas asuvad Eesti filminukud. Aega saab huvitavalt veeta ka muuseumi mängu- ja meisterdamistoas.Mänguasjamuuseumi kõrval asub Teatri Kodu

(www.teatrikodu.ee), kus lapsed saavad vaadata eten-dusi ning ise nukuteatrit teha.

Huvitavat tegevust lastele ja noortele võib leida ka Lianni Stuudiost (www.liannistuudio.ee) näiteks erinevate toidu, kaartide ja ehete valmistamise või lauamänguõhtute ja sünnipäevapidude näol. Põne-vaid õppereise, koolitusi ja aktiivset tegevust looduses pakub Tartu Loodusmaja (www.teec.ee). Tahad ise valmistada märkmikku või rohkem teada trükikuns-tist? Siis soovitame külastada Kastani tänava Aparaa-ditehases asuvat Trüki- ja Paberimuuseumit (www.trykimuuseum.ee).

Tõeliselt raputavaid elamusi pakub Lõuna-Eesti suurimas kaubanduskeskuses Lõunakeskus asuv AHHAA 4D kino (www.ahhaa.ee) oma audio-visuaalselt ja dünaamiliselt täiuslike eriefektidega. Lõunakeskuses pakuvad rõõmu veel uisuväljak, laste mängudžungel, miniloomaaed, ning liu-välja kohal paiknev Lõunakeskuse seikluspark (www.tartuseikluspark.ee/lounakeskus). Lõuna- Eesti suurim mängumaa Batuudikeskus UP (www.batuudikeskus.ee) pakub lisaks hüppeatraktsioo-nidele ka küllaldaselt teisi meelelahutusvõimalusi, nagu näiteks pallimeri, arvutimängud, spordisaal pallimängu-deks, piljard ja palju muud põnevat.

Aura Veekeskus (www.aurakeskus.ee) on hea või-malus lõbutseda ja lõõgastuda veemõnusid nautides nii veepargis, ujulas kui ka tervisekeskuses! Laste jaoks on tõmbenumbriks 38-55 m pikkused liutorud, veekar-dinad, purskkaev, langev veejuga, mullivannid ja vas-tuvoolu ujumise võimalus. Pisematele külastajatele on olemas eraldi väikelaste bassein. Eesti Põllumajandusmuuseum (www.epm.ee), mis asub Tartu piiril Ülenurme mõisas, saab tutvuda põllumajandusajaloo ja -kultuuriga, osaleda töötuba-des ning õppepäevadel. Lisaks toimuvad muuseumis kaasakiskuva meelelahutusprogrammiga kogupere- üritused, kontserdid, rahvakalendri tähtpäevad ja tõu-loomade võistlused. Muuseumis elavad loomad ja on võimalus ratsutada ponidel.

Tartust 21 km kaugusel Saadjärvel asub Jääaja Kes-kus (www.jaaaeg.ee), mis on omanäoline keskkonna-haridus- ja külastuskeskus, kus populaarteaduslik jääaja mõtestamine on ühendatud meelelahutusega. Suvisel perioodil on Jääaja Keskuse juurest võimalik ette võtta giidide saatel ka loodusõppereise parvega maalilisele Saadjärvele (www.saadjarvejahtklubi.ee).

Puhka koos perega!

8 9

Tartus võib kogeda midagi hämmastavat – aeg möödub siin teisiti kui mujal. Kiirustada pole vaja, sest kõik vaata-misväärsused on vaid mõnusa jalutustee kaugusel. Tartu muudab hubaseks ka selle rohelisus. Siin on mitmed pargid, Toomemägi, Emajõe kaldad, mis kõik kutsuvad teid lõõgastuma ja aega maha võtma! Kes aga soovib lõõgastuda linnast väljas, siis selleks puhuks leidub vaid lühikese autoteekonna kaugusel Tartust imekauneid järvi, mille kallastel piknikku pidada või telkida ning arvukalt matkasellidele sobivaid matka- ja loodusõppe-radasid.

Tartu linnas saavad loodushuvilised läbi põigata vast-renoveeritud Tartu Ülikooli loodusmuuseumist (www.natmuseum.ut.ee) ning 1803. aastal asutatud Tartu Ülikooli botaanikaaiast (www.botaani-kaaed.ut.ee), mis on üks vanimaid ning ühtlasi ka Balti-maade suurima ja liigirikkama palmihoonega botaani-kaaedu.

Lõbusõite Võrtsjärvel teevad pea aastaringselt kalepurjekas Paula (www.vortsjarv.ee), Emajõel ja Peipsi järvel viivad teid sõidule keskaegne lodi Jõmmu ja viikinglaev Turm (www.lodi.ee) ning tänapäevased Setoline laevad Alfa ja Hilara (www.setoline.ee) ning Pegasus (www.dorpat.ee/pegasus). Setoline pakub võimalust sõita ka ainukesele püsiasustusega Eesti saarele Peipsi järvel – Piirissaarele!

Matkajatele on avastamist väärivateks paikadeks kind-lasti Tartumaa suurimad looduskaitsealad Peipsi-veere (endine Emajõe-Suursoo) ja Alam-Pedja.Inimtegevusest puutumata märgaladel on säilinud eluruum kotkastele, must-toonekurgedele, rohunep-pidele ja paljudele teistele haruldastele linnuliiki-dele. Giidiga loodusretkede kohta saab infot aadressil www.naturetours.ee.

Tartumaa tihedaim matkaradade võrgustik jääb Elva linna ümbrusesse, 29 km kaugusele Tartust. Matkaja võib jälgida kobraste toimetusi ja metsseakarja toitu-misjälgi.

Elva on metsaparkidega endine kuurortlinn, kust leiate mändide rohelust, puhast õhku ja aktiivseid tegevusi, näiteks jaamahoones asuva Matkakeskuse juurest saab alguse rahvajuttude-aineliste puuskulptuuridega palistatud Väepark (www.tervisesport.ee) ning Verevi järve mändide vahelt algab seikluslik seiklusrada, mille lõpetab õhulend üle Verevi järve. Veekogudest sobib Elva jõgi hästi paadi- või kanuumatkadeks. Rohkem infot Elva puhkepiirkonna kohta leiate www.visitelva.ee.

Mitmekülgset ajaveetmisvõimalust pakub ka Saadjärve piirkond. Saadjärv on ainus järv, mis kuulub 10 eesti kõige sügavama kui ka 10 kõige suurema järve hulka. Saadjärve Jahtklubi (www.saadjarvejahtklubi.ee) vahendusel saab proovida nii purjetamis- kui ka sukeldumisoskusi ning järve ilu nautimiseks on võimalus kasutada parvsauna ja grill-maja.

Võrtsjärve kaldal Rannu vallas, Tartust 48 km kaugusel asuvas Järvemuuseumis (www.kalala.emu.ee) saab aga vaadelda eluskalu, veetaimi ja põhjaloomi. Eksposit-sioonis leiate nii püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivis-tiste väljapanekuid kui ka veekogude uurimis vahendid.

Rannu-Jõesuu puhkealal asub Võrtsjärve Külastus-keskus (www.vortsjarv.ee), kust leiate infot piirkonna puhke- ja turismivõimaluste kohta. Soovi korral saate keskusest tellida ka puhkusepakette või näiteks kalepur-jeka sõite Võrtsjärvele.

Nõuandeid looduses aja veetmiseks leiate: www.loodusegakoos.ee ja www.rmk.ee.

Tule naudi loodust linnas ja maal!

10 11

Nii suve- kui ka talvehooajal pakub Tartumaa puhka-jatele mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Olenemata sellest, kas teid köidab kerge aktiivne tegevus või tegelete võistlusspordiga – erinevaid tege-vusi jagub kõigile! Tulge, proovige oma oskusi tennises, golfis, vibulaskmises või hoopis ratsutamises!

Spordisõpru ootavad Tartumaal suurepärased ratta- ja rulluisurajad. Tartumaad läbivad mitmed Euro-

Velo marsruudid ning sajad kilomeetrid Põhja-Lätti ja Lõuna-Eestisse rajatud jalgrattamarsruudist Tour de LatEst (www.tourdelatest.vidzeme.com). Üks pikemaid siinseid rattaradu lookleb ümber Võrtsjärve 140 km ulatuses. Lisaks sellele on rattahuvilistele hea võimalus loodust nautida Elva maastikukaitsealadel Vitipalus (23,5 km pikkune rattarada), Vellaveres (8 km ja 13 km), Ilmatsalus (8 km) ning Vapramäel (6,5 km).

Elva Seikluspargis (www.facebook.com/elvaseik-luspark) on kõige adrenaliinirohkemaks atraktsioo-niks õhusõit üle Verevi järve ja tagasi: kokku 800m vabalaskumist vee ja taeva vahel, mis on Baltikumi üks pikimaid. Mõistagi leidub võimalusi adrenalii-nirohkete väljakutsete proovimiseks ka Tartu linnas - linna piiril, Raadil asuvas Tartu Seikluspargis (www.tartuseikluspark.ee) leidub erinevate rasku-sastmetega seiklusradu, pikki trossilaskumisi, lasteseiklusi ning ronimisseinu kogu perele. Või miks mitte osa võtta maailmas üha enam popu-laarsus koguvast põgenemismängust, milles on

võimalik end proovile panna nii EscapeTartu (www.escapetartu.ee) kui ka Roomscape (www.roomscape.ee) põgenemistubades.

Vaba aja veetmise võimalusi pakub Tartu laululava juures Emajõe ääres asuv Tähtvere Puhke-park (www.arena.ee) oma dendro-, skate-, laste- ja spordipargi, disc golfi väljaku, BMX raja ja talvise liuväljaku näol. Vajalikku spordivarustust saab rentida nii suvel kui talvel. Kelgutajate ja suusa-tajate seas on populaarsed Tartu linnas asuvad Kassitoome nõlvad ja maakonnas Vapramäe (www.vvvs.ee) ning loomulikult Lähte suusarajad.

Lisaks eelpool mainitud tegevustele on veel võimalik mängida paintballi (www.paintland.ee) või lennata kuumaõhupalliga (www.balticballoons.com). Veearmastajad saavad adrenaliinisüsti Rahinge ekstreempargis (www.rahinge.ee), kus saab harrastada lumelaua ja trikisuusa hüppeid keset suve, sõita veelaua, veesuusa, veerula või snowtuubiga. Rahulikumalt saab veemõnusid nautida kanuu- ja paadimatkadel (www.ah.ee, www.kanuuretk.ee, www.joematkad.ee).

Otsid seiklust?

12 13

OSTUPARADIIS

Tartu linn pakub ostlemiseks nii hubaseid eriilmelisi väikepoode kui ka suuri ostukeskusi, millest leiab koha-likku käsitööd ja ökotooteid, kuid ka maailmakuulsate rõivatootjate loomingut. Mitmed ostukeskused pakuvad lisaks ostlemisele ka toitlustus-, ilu- ja meelelahutustee-nuseid. Näiteks võite Tasku keskuses osa saada imelisest vaatest Tartu linnale, nautida kinoelamusi, iluprotseduure või veeta lastega aega mängutubades!

Suurimad ostukeskused Tartus on Lõunakeskus (www.lounakeskus.ee), Tartu Kaubamaja (www.tartukaubamaja.ee) ja Tasku (www.tasku.ee). Mõnevõrra väiksemad ostukeskused on Kesklinna Keskus (www.kesklinna.ee), Eeden (www.eeden.ee) ja Zeppelin (www.zeppelin.ee).

Tartust on võimalik leida ka mitmeid ökotoodete kauplusi, millest tuntumad on Looduspere (www.looduspere.ee), Ökokeskus (www.okokeskus.ee), Tervisepesa (www.tervisepesa.ee), Aroomipood (www.aroomipood.ee) ja Via Naturale (www.vianaturale.ee). Ökotoodete kauplusi leidub kõigis Tartu suurimates ostukeskustes.

Tartus leidub ka mitmeid turge. Kohlike talupida- jate toodangut saate osta Tartu kesklinnas Ema- jõe ääres asuvatelt turgudelt (www.tartuturg.ee).

Mahetoodangut ja kohalikke saadusi pakub Lõuna-Eesti suurima kaubanduskeskuse Lõunakeskuse Taluturg (www.taluturg.ee).

Kindlasti tasub külastada ka Tartu vanalinnas asuvaid õlle- ja veinikeldreid, mis tihti pakuvad kohalikku toodangut või eksklusiivsemat valikut, nt Gambrinus Õllepood nr 1 (www.facebook.com/Gambrinus.Tartu). Lisaks leidub Tartus ja Tartumaal mitmeid erinevaid puukoole ja istikute müügiga tegelevaid kaupluseid. Parima valiku leiad RMK Tartu Puukoolist, Juhani Puukoolist, erinevatest ehitus- ja aiakaupade taimehoovidest, ka maakonnas asuvatest Kambja, Ignase, Krista jt puukoolidest.

Kaubandus, käsitöö ja kohalik toit

NAUDI KOHALIKKE MAITSEID

Tartus leidub küllaldaselt väikeseid hubaseid kohvikuid kui ka uhkeid ja meeleolukaid restorane, mille menüüdes on esindatud nii eksootilisi kui ka eestimaiseid toite. Igal aastal valitakse Eestis 50 parimat söögikohta, mille hulgas on esindatud alati ka Tartu restoranid. 2015. aastal leiab nende seast restoranid Antonius, MeatMarket ja Polpo ning kohviku Cafe Truffe, kuid varasemalt on tiitli pälvinud ka Cafe Truffe, La Dolce Vita ja Werneri kohvik.

Tartus on toimunud Tartu Toidufestival, kus tutvus-tati kohalike väikeettevõtete toodetud toitu ja hooajalisi aiasaadusi ning pakuti Tartu söögikohtades kohalikust toorainest valmistatud suupisteid ja roogi. Kampaania „Maitsev Tartu“ (www.maitsevtartu.ee) raames pakkusid Tartu restoranid põnevaid maitseelamusi ning parima erimenüü tunnustuse sai Chez Andre (www.chezandre.ee). Maakonnas on toimunud kaks korda Elva kohvikutepäev - avatud on kodukoh-vikud, kus mõnusasti aega veeta ja hõrke toite nautida. Jälgige Tartu sündmuseid (www.kultuuriaken.tartu.ee) ja tulge nautige meie kohalikke maitseid!

Kui soovite ise õppida, kuidas kohalikku toitu valmistada, külastage näiteks Antoniuse õuel tegutsevat Mait-seelamuse koda (www.loovtartu.ee). Niisamuti on võimalik õppida näiteks leivategu Eesti Põllumajan-dusmuuseumis (www.epm.ee) ja Uhti Avatud Ateljees (www.uhti.ee).

Kuna Tartumaal asub mitmeid veekogusid, on kala juba ammusest ajast siinsete elanike menüüs au sees olnud. Külastada tasub Pangodis asuvat Kalarestorani (www.kalarestoran.ee), Vapramäe Forelli (www.vapramäe.ee) ja loomulikult Kolkja kala- sibularestorani (www.hot.ee/kolkjarestoran) Peip-simaal. Saadjärve Jahtklubi (www.saadjarve-jahtklubi.ee) pakub värsket suitskala, mis serveeritakse klientidele otse ahjust ja lisaks angerjasuppi, mis valmis-tatakse kohaliku kaluri poolt püütud Saadjärve angerjast. Kalaroogi saab maitsta ka sõites lodja või kalepurjekaga.

KÄSITÖÖ - TULE TEE ISE!

Tartu on tuntud kui endine hansalinn. 13. sajandi lõpus liitus Tartu Hansaliiduga ning seeläbi kasvas ka tema roll maailmakaubanduses, kuna Tartu asus täpselt Lääne-Eu-roopa ja Venemaa Hansalinnade, Pihkva ja Novgo-rodi kaubateede vahel. Tartus tegutsesid hansaajal muuhulgas ka mitmed käsitöömeistrid. Meisterdamise traditsioon on säilinud tänapäevani ning Tartu linnast võib leida hulgaliselt kauplusi ja töökodasid, kust saab kaasa osta või ka ise valmistada erinevaid meeneid. Miks mitte valmistada oma kätega kingituseks sõbrale kaunis ehe, siidsall või hoopis maheseep?

Kes otsib kohalike käsitöömeistrite toodangut, siis tasub läbi astuda Antoniuse õuest (www.antonius.ee), kus erinevates meistrikodades valmistatakse vanade ja uute traditsioonide järgi käsitööd. Kaasaegsemat käsitööd ning disaini pakub Tartu Loomemajanduskeskus (www.lmk.ee). Mõlemas paigas on võimalik osta origi-naalseid disainitooteid, kogeda mitmekesiseid kultuuri- ja maitseelamusi ning osa saada põnevatest töötubadest. Erinevaid töötubasid korraldavad ka Lianni Stuudio (www.liannistuudio.ee), Tartu Käsitööklubi (www.rahvakultuur.ee) ja Tartu-Võru maanteel, linnast 10 km kaugusel endises kivikõrtsis tegutsev Uhti Avatud Ateljee (www.uhti.ee).

Kohalike valmistatud käsitööd saab osta veel erineva-telt laatadelt. Kauplemishooaeg algab kevadel Tartu Kevadlaadaga, millele järgnevad Hansapäevade raames toimuv Suur Hansalaat, septembris aset leidev Maarjalaat ning detsembris lõpetab hooaja Jõululaat Raekoja platsil.

14 15

JAANUAR

Tartu Talvemuusika Festival www.kultuuriaken.tartu.ee

VEEBRUAR

Tartu suusamaraton www.tartumaraton.ee

Rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine www.missvalentine.eu

MÄRTS

Maailma Filmi festival www.worldfilm.ee

APRILL

Rahvusvaheline graafikafestival www.nongrata.ee

Maamess www.maamess.ee

Tartu tudengite kevadpäevad www.studentdays.ee

Jaapani Animatsiooni Filmifestival JAFF www.animefest.eu

MAI

Autorilaulufestival Mailaul www.mailaul.ee

Tartu Jooksumaraton www.tartumaraton.ee

Alternatiivmuusika festival Indiefest www.indiefest.eu

Kirikute Öö www.kirikuteoo.ee

Muuseumiöö www.muuseumioo.ee

Karlova päevad www.karlova.ee

Kirjandusfestival Prima Vista www.kirjandusfestival.tartu.ee

Eesti Lennupäevad www.lennundusmuuseum.ee

Tour of Estoniawww.tourofestonia.ee

JUUNI

Eesti Heliloojate Festival www.composer.ee

Tartu linna päev www.kultuuriaken.tartu.ee

Tartu Rattaralli www.tartumaraton.ee

Popkooripiduwww.popkooripidu.ee

JUULI

Punk´N´Roll www.punknroll.ee

Rahvusvaheline puhkpillifestival Mürtsub pill www.potartu.ee

Klassikalise muusika festival Klaaspärlimäng www.klaasparlimang.com

Tartu Hansapäevad www.hansapaevad.ee

Auto24 Rally Estonia www.rallyestonia.com

Tartu Mill Triatlon www.tartutriatlon.ee

Emajõe festival www.tartu.ee/emajoefestival

Tartu tähtsündmusedTartus toimub aastaringselt mitmeid erinevaid sündmusi, mille pärast tasub teekond siia ette võtta. Rõõmu jagub nii kultuuri- kui ka spordihuvilistele!

16 17

Kõigest Tartus toimuvast leiate infot Tartu Kultuuriaknast (www.kultuuriaken.tartu.ee), Piletilevi kodulehelt (www.piletilevi.ee) ning Vanemuise teatri (www.vanemuine.ee) ja kontserdimaja (www.concert.ee/tartu) kodulehtedelt.

AUGUST

Armastusfilmide festival TARTUFF www.tartuff.ee

Tartu Muusikanädal www.kultuuriaken.tartu.ee

Küüslaugufestival www.epm.ee

Alatskivi lossi päevad www.alatskiviloss.ee

Tartu Rulluisumaraton www.tartumaraton.ee

SEPTEMBER

Teatrifestival Draama www.draama.ee

Arhailise loomingu festival Regiöö www.tartu.ee/regioo

Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT www.artistkukunuut.org

Teadlaste ÖÖ festival www.ahhaa.ee

Tartu Rattamaraton www.tartumaraton.ee

Tartu Rally www.tarturally.ee

OKTOOBER

Rahvusvaheline autorilaulu festival LEHESAJU MUUSIKA www.mellnovfest.com

Vanamuusika festival ORIENT et OCCIDENT www.festivitas.ee

Jazz- ja rütmimuusika festival IDeeJazz www.ideejazz.ee

Tartu Linnamaraton www.tartumaraton.ee

Tartu tudengite sügispäevad www.studentdays.ee

NOVEMBER

Tartu Pimedate Ööde Filmifestival www.poff.ee

DETSEMBER

Tänavatantsufestival Battle of EST www.boe.ee

Jõululinn Tartu ja Tartu Talvine Tantsupidu www.joululinntartu.ee

Jõulujazz www.jazzkaar.ee

Jõululaat www.tartunaitused.ee

Teater Vanemuine Hennessy aastalõpukontsert ja -ball www.vanemuine.ee

GIIDIGA EKSKURSIOONID

Oled sa kunagi mõelnud, kui vana on Raekoja platsi purskkaev ja mis on sellega seotud legend? Või näiteks kui palju sildu ja mitut erinevat ehitusstiili võib linnas kohata? Kui soovid vastuseid nendele küsimustele või avastada veel enamatki, astu läbi Tartu Külastuskeskusest ja küsi infotöötajatelt giidiga ekskursioonide kohta. Giididega saab kontakteeruda ka otse. Rohkem infot leiate www.visittartu.com/et/giidid ja www.tartugiid.ee.

Kas teadsid et…?Tartu vaim on Tartu linnale omane elu- ja mõttelaad, mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina. Priidu Beieri kirjeldust mööda kujunes Tartu vaimu mõiste 1930. aastatel Konstantin Pätsi võimuletuleku järel, mil Tartus koondus Jaan Tõnissoni ümber demokraatlik opositsioon, kes vastandus Tallinnale kui pealinnale ja sealt kehtestatud vaikivale ajastule. Tartu vaimu kehastusteks on nimetatud mitmeid koloriitseid Tartu kultuuri- ja ühiskonnategelasi nagu Villem Ernits, Tullio Ilomets, Matti Milius, Jaan Muna jt.

Tartu linna lippu nähes küsivad paljud, kas see on Poola lipp. Lippude sarnasus on tingitud sellest, et aastal 1584 kinkis Poola kuningas Stephan Batory Tartule valge ja punasega lipu, mis on kasutusel prae-guseni. Poola ise võttis sarnase lipu kasutusele alles 1919. aastal.

Tartu vanalinn on muinsuskaitseala. Enamus vana-linna hooneid on ehitatud 19. sajandi klassitsismi ja hilisemas neoklassitsismi stiilis. Erandiks on barokses stiilis ehitatud Raekoja torn. Tänini asub Raekojas Tartu linnavalitsus, kuid varem on Raekojas asunud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla. 2001. aastal paigaldati Raekoja torni uued kellad, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad Raekoja kellad Raimond Valgre “Tartu marssi”.

Tartu üheks sümboliks kujunenud Mati Karmini loodud Suudlevate tudengite skulptuuriga on seotud legend kahest armunud tudengist, kes kõndisid mööda pimedaid vanalinna tänavaid. Naerdes ja suudeldes jõudsid nad Raekojani. Oli sügis ja hakkas sadama. Noormees avas oma vihmavarju ja kaisutas tüdrukut. Nad suudlesid pikalt. Nende armastus jõudis taevani. Tüdruk soovis, et see jääks igavesti nii. Äkitselt tabas neid taevast sinine nool ja paarike kivistus. Sellest ajast saati on nad seisnud Raekoja platsil ja avanud mööda-käijate südameid armastusele ning huuli suudlustele. Iga kord kui sajab, kukub vihmavarjult väike punane süda. Need on südamed, mis meenutavad imeilusat armastuslugu. Kui peatute õigel hetkel, võib väike purpurpunane süda kukkuda just teie jalge ette.

Raekoja taga asuv Pirogovi park, on kujunenud tuden-gite kogunemiskohaks. Viimastel aastatel on Tartu linnavolikogu määrusega Pirogovi Toome nõlva aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahelist haljasala tähistatud suviti (15. märtsist kuni 15. oktoobrini) piknikukohana, kus võib pruukida kuni 6 mahuprotsendiga alkohool-seid jooke. See on teadaolevalt ainus taoline paik Eestis.

Pirogovi pargi lõpus asuv Püssirohukelder on aga maailma kõrgeim õllerestoran ning kuulub oma 11 meetri kõrguse laega ametlikult Guinessi rekordite raamatusse.

Maa orbiidil tiirleb 2013. aasta 7. maist Eesti satelliit EstCube, mis ehitati 2008. aastal alanud Tartu Ülikooli Eesti tudengisatelliidi programmi raames. Projekt on olnud hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja andnud tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arenda-mises.

Vara vallas Koosa lähedal asub Eesti ainuke looduslik nartsisside kasvukoht. Algselt on nartsissid pärinenud seal asunud talu õuelt, kuid täna levivad nad loodusli-kult ja enam hoolitsevat inimkätt ei vaja.

Tartu maakonnas leidub mitmeid rahvuseepose kangelase Kalevipoja tegudest nime saanud objekte. Saadjärve ääres Kukulinnas asub Kalevipoja lingukivi, Peipsi rannal Nina küla juures kivikülv, mis olnud üle Peipsi viiva silla ehituse algu-seks. Alatskivil asub Kalevipoja säng, kus võib näha seljandikule rajatud linnamäge.

Praegune armas kuurortlinn Elva hakkas kuulsust koguma juba alates aastast 1888, kui sinna rajati raudteeliinid. Elva looduskaunis asukoht ja veekogud meelitasid sinna külalisi lähedalt ja kaugelt. Kuurort-linnaks saamisele aitas kaasa 1929. aastal rajatud Verevi plaaž, rannahoone, välibasseinid ja hüppetorn. Unikaalseks ja eristuvaks tegi Elva asjaolu, et tegemist oli Lõuna- Eesti piirkonnas just sisemaal asuva ainsa kuurortiga. Sarnaselt teiste Eesti kuurortlinnadega, oli ka Elva armastatud puhkamispaik Vene aristokraatide hulgas.

18 19

Raekoja 1A, 50089 TartuTel: +372 744 2111info@visittartu.comwww.visittartu.comLahtiolekuajad: E-R 9-18, L-P 10-17 (15.mai-15.sept)E 9-18, T-R 9-17, L-P 10-14 (16.sept-14.mai)

Tekst ja väljaandja: SA Tartumaa Turism • Fotod: Tartumaa avalik pildipank, EAS fotopank, Teaduskeskus AHHAA, Klubi Tartu Maraton, Alatskivi loss, Aura Keskus, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Seikluspark • Kujundus: GBF Design • Trükk: Paar20

15