CAPITIS DEMINUTIO

TARTU UumlLIKOOL

OtildeIGUSTEADUSKOND

Otildeiguse ajaloo otildeppetool

Katrin Kiirend

CAPITIS DEMINUTIO

Magistritoumlouml

Juhendaja driur Hesi Siimets-Gross

Tartu

2012

2

Sisukord

Sissejuhatushelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip4

1 Capitis deminutio instituudi olemushelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

11 Capitis deminutio motildeistehelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

111 Capitis deminutio motildeiste paumlritoluhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

112 Capitis deminutio motildeiste totildelkiminehelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip9

12 Capitis deminutio astmedhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip12

2 Capitis deminutio viisidhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip16

21 Capitis deminutio maxima viisid16

211 Vaba isiku orjastamine 12-tahvli seaduste jaumlrgi16

212 Vabaduse kaotamine klassikalisel ajastulhellip17

2121 Alistunud vaenlased (dediticii)hellip18

2122 Naiskodaniku lubamatu kooselu votildeotildera orjagahellip20

213 Vabaduse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi21

2131 Orjastamine karistusena kuritegude eest22

2132 Taumlnamatus patrooni suhtes23

2133 Kokkulepe enda orjaks muumluumlmises25

22 Capitis deminutio media (minor) viisid26

221 Kodakondsuse kaotamine klassikalisel ajastul26

222 Kodakondsuse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi 27

23 Capitis deminutio minima viisid29

231 Pere muutus 12-tahvli seaduste jaumlrgi29

232 Pere muutus klassikalisel ajastul30

2321 Adopteerimine magistraadi ees31

2322 Adrogeerimine32

2323 Abiellumine cum manu33

2324 Emancipatio34

2325 Mancipatio ja manumissio36

233 Peremuutus Justinianuse otildeiguse jaumlrgi 40

3 Capitis deminutio maumlaumlratlemine 42

311 Erinevate capitis deminutio astmete uumlhisosa 42

312 Muudatused perekondlikes suhetes42

3121 Capitis deminutio motildeju agnaatilisele sugulusele42

3

3122 Capitis deminutio motildeju isavotildeimule45

313 Capitis deminutio motildeju varalistele suhetele 45

314 Isikuga vaumlga tihedalt seotud varalised otildeigused47

32 Capitis deminutio piiritlemine sarnastest protseduuridest48

321 Orja vabastamine votildei mittekodanikule kodakondsuse andmine49

322 Saarele pagendamine relegatio-protseduuriga50

323 Saamine Jupiteri preestriks votildei Vesta neitsiks51

324 Sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemine53

325 Kolimine kolooniasse54

326 Muudatused peresidemetes55

3261 Taumlielik ja mittetaumlielik adopteerimine55

3262 Mitteabielulisel eesmaumlrgil tehtud coemptio ja abielu sine manuhellip56

3263 Legitimatio diffarreatio remancipatio56

Kokkuvotildete59

Capitis deminutio Summary65

Kasutatud materjal72

4

Sissejuhatus

Just muistsest Roomast on alguse saanud mitme taumlnapaumleval tuntud otildeigusharu (naumliteks

votildelaotildeiguse) areng ja uumlsna palju on sealt kas vahetult votildei ehk veidi muutunud kujul taumlnapaumleva uumlle

votildeetud Eriti tugevad on Rooma otildeiguse motildejud mandrieuroopalikus otildeiguskultuuris Siiski olid

inimeste maailmanaumlgemus ja uumlhiskonnateooriad muistses Roomas uumlsna erinevad sellest millega

oleme harjunud taumlnapaumleval Nii oli ka rooma eraotildeigus kohati vaumlgagi erinev taumlnapaumlevasest ndash

eksisteeris mitmeid institutsioone mis on taumlnapaumlevaks unustuse hotildelma vajunud mida ei peeta

inimotildeigustega kooskotildelas olevaks votildei mille jaumlrgi pole lihtsalt enam vajadust Uumlheks selliseks

taumlnapaumleval tundmatuks institutsiooniks on ka capitis deminutio Capitis deminutio oli otildeiguslik

protseduur mille laumlbitegemisega votildeis isik kaotada kas vabaduse (capitis deminutio maxima)

kodakondsuse (media) votildei muuta perekonda (minima) Kuigi capitis deminutiorsquot taumlnapaumleval

enam ei esine pole selle uurimine siiski tarbetu kuna Roomas motildejutas see kotildeiki otildeigusvaldkondi

Rooma votildelaotildeiguse erisuste motildeistmine on ilma capitis deminutiorsquost midagi teadmata keeruline ja

perekonnaotildeigusest arusaamine votildeib osutuda votildeimatuks Samuti votildeib selle otildeigusinstituudi

tundmine osutuda taumlnapaumlevalgi vajalikuks kultuuriliseks taustateadmiseks mis aitab motildeista

motildeningaid paumlevapoliitilisi arvamusavaldusi1 Capitis deminutio kui otildeigusinstituudi olulisusest

hoolimata puumlhendab Eesti otildeigusteaduskondade uumlliotildepilaste peamine otildepik bdquoRooma eraotildeiguse

alusedldquo sellele vaid uumlhe lehekuumllje2 veidi potildehjalikumalt kaumlsitleb teemat Bonfante

3 Votildeotilderkeelte

oskajale on kaumlttesaadavad inglise- vene- ja saksakeelsed teosed kuid ka sealt on kompaktset

kaumlsitlust pea votildeimatu leida Vajalik info ei ole otildepikutes alati suumlstematiseeritud eraldi peatuumlkki

vaid pillutatud erinevate peatuumlkkide vahel laiali Eraldi peatuumlki olemasolul on see aga

pealiskaudne ega anna capitis deminutio olemuse ja tagajaumlrgede kohta kuigi detailset

informatsiooni Jaumlaumlb mulje nagu poleks peetud kuigi vajalikuks sellesse teemasse suumlveneda

1 Uumlhiskonnakriitilised blogipostitused kus USA-s toimuva seletamiseks on totildemmatud paralleele capitis deminutio

maximarsquoga Nt Shundrallah Capitis deminutio Maxima Media Minima - JOHN DOE John DOE John Doe

Blogiartikkel kaumlttesaadav internetist httpshundrallahblogspotcom201103capitis-deminutio-maxima-media-

minimahtml ja CristianArthur Capitis Diminutio Maxima (Name in ALL CAPITALS) - important information

Blogiartikkel kaumlttesaadav internetist httploveforlifecomaucontent081026capitis-diminutio-maxima-name-all-

capitals-important-information (pealkirjade kirjaviis muutmata)

(Kaumlesoleva magistritoumlouml autor ei toeta viidatud blogipostitustes esitatud seisukohti Need on siin esitatud vaid

teemakohaste naumlidetena)

2 Ilus Elmar Rooma eraotildeiguse alused Tallinn Ilo Print 2000 lk 76

3 Bonfante Pietro Rooma otildeiguse ajalugu Tartu Akadeemiline koperatiiv 1930 eelkotildeige lk 141-143 uumlksikuid

viiteid on ka mujal

5

Goudy kirjutas juba 1897 aastal et kuigi capitis deminutiorsquot on uuritud laumlbi ja lotildehki ja selle

erinevaid aspekte on vaumlga palju arutatud pole mingisuguse uumlhtse teooriani siiski veel jotildeutud4

Nuumluumld 115 aastat hiljem on pilt teadusmaastikul samasugune Pakutakse vaumllja erinevaid

huumlpoteese ja variante kuid suumlstematiseeritud kindlat uumlhtset ja uumlldiselt tunnustatud teooriat pole

Sarnaselt Henry Goudy ajale potildehjustab enim erimeelsusi capitis deminutio minima mistotildettu olen

sellele ka veidi rohkem taumlhelepanu poumloumlranud Uumlksmeelsemad on seisukohad capitis deminutio

maxima ja media osas kuid mitmeid ebaselgusi ja vastuolusid esineb ka nende motildeistmisel

Kotildeigi capitis deminutiorsquoga seonduvate aspektide potildehjalik kaumlsitlemine uumlletaks kaugelt magistritoumlouml

mahu ja eesmaumlrgi mistotildettu olen kaumlesolevas toumloumls taumlhelepanu poumloumlranud vaid kotildeige potildehilisemale

Toumlouml on jagatud kolmeks suuremaks osaks Esimene peatuumlkk on teatud maumlaumlral sissejuhatav ja

seetotildettu ka luumlhem kui teised Selles vaadeldakse capitis deminutio olemust ning puumluumltakse leida

sobiv totildelkevaste Eesti keeles pole erialase kirjanduse vaumlhesuse totildettu sobivat totildelkevastet vaumllja

kujunenud Inglise- ja vene keeles on kasutatud erinevaid totildelkevasteid kuid alati ei iseloomusta

need piisavalt capitis deminutio erinevate astmete ja viiside spetsiifikat Sobiva totildelkevaste

leidmine muudab aga erialase teksti lugeja jaoks arusaadavamaks

Teises osas analuumluumlsitakse laumlhemalt capitis deminutio kolme astme alla liigituvaid uumlksikuid viise

Kaumlesolevas toumloumls olen capitis deminutio puhul motildeistet bdquoaste (astmed)ldquo kasutanud capitis

deminutio kolme suurt osa ndash maximarsquot mediarsquot ja minimarsquot kirjeldades Motildeiste bdquoviis (viisid)ldquo

taumlhistab motildene capitis deminutio astme uumlksikuid toimumise protseduure Sekundaarkirjanduses

on enim kaumlsitletud capitis deminutio minima viise Uumlksmeel puudub nii selles kui palju oli

capitis deminutio minima erinevaid viise kui ka selles milliseid protseduure capitis deminutio

minima viisideks nimetada Kotildeige uumlksmeelsemalt nimetavad sekundaarkirjanduse autorid capitis

deminutio minima viisiks adrogatiorsquot5 kuid peaaegu uumlldse pole uuritud G1162 tulenevat

votildeimalust emancipatio ja adoptio protseduuriga mitteseotud mancipatio ja manumissio capitis

deminutio minima viisina kaumlsitlemiseks Taumlielikku selgust pole ka capitis deminutio media ja

maxima viiside osas kus enim erimeelsusi potildehjustavad kodakondsuse kaotamine kolooniasse

kolimisel ja vabaduse kaotamine sotildejas vaenlase kaumltte vangi langedes Pole selge kas nende

protseduuride lugemine capitis deminutio viisideks on potildehjendatud votildei mitte Selle

vaumlljaselgitamiseks on kaumlesolevas toumloumls iga capitis deminutio viisi suumlvitsi analuumluumlsitud ning vaumllja

toodud just selle viisiga otildeigusallikates ja sekundaarkirjanduses seonduvad probleemid

4 Goudy Henry Capitis deminutio in Roman Law ndash Juridical Review 9 1897 lk 132

5 Kiirend Katrin Capitis deminutio minima Bakalaureusetoumlouml Tartu TUuml otildeigusteaduskond 2010 (Kaumlsikiri Tartu

Uumllikooli otildeigusteaduskonna teabekeskuses) lk 15

6

Capitis deminutio kui otildeigusinstituudi motildeistmise seisukohalt on oluline vaumllja selgitada kotildeiki

kolme capitis deminutio astet ja nende erinevaid viise uumlhendavad tunnused ning seejaumlrel leitud

uumlhendavaid tunnuseid appi votildettes analuumluumlsida capitis deminutio viisidele sarnaseid protseduure

selgitamaks vaumllja kas need on ka capitis deminutio viisideks votildei mitte See on toumlouml kolmanda osa

eesmaumlrgiks

Toumlouml uumllesehituses on jaumlrgitud traditsioonilist capitis deminutio astmete jaumlrjestust esimesena

maxima seejaumlrel media ja lotildepuks minima Kugi capitis deminutio minima laumlbiteinud isikute arv

oli ilmselt oluliselt suurem kui media votildei maxima laumlbiteinute puhul hotildelbustab isiku otildeigusi

rohkem motildejutanud protseduuride eelnev selgitamine minimarsquost aru saamist Samuti on tegemist

traditsioonilise jaumlrjestusega millest laumlhtusid muistse Rooma juristid ning mida kasutatakse ka

sekundaarkirjanduses Votildeimalusel olen puumluumldnud edasi anda ka capitis deminutio ajalist arengut

tuues vaumllja votildeimalikke capitis deminutio viise kolmel otildeiguse arenguperioodil 12-tahvli

seadustes klassikalisel ajastul ja Justinianuse otildeiguses 12-tahvli seadused kehtestati legendi jaumlrgi

450 votildei 451 eKr ja kehtisid kuni puumlsis Rooma riik6 Klassikalise ajastu all on kaumlesolevas toumloumls

silmas peetud rooma otildeiguse klassikalist perioodi aastatel 82 eKr kuni u 250 pKr7 Selle perioodi

iseloomustamisel olen laumlhtunud Gaiuse (elas u 110-180 pKr) teosest bdquoInstitutsioonidldquo Viimase

perioodina olen kaumlsitlenud Justinianuse otildeigust Justinianuse otildeiguse puhul pole tegemist uumlhtse

massiiviga kuna Justinianuse Institutsioonid ja Digesta (motildelemad 533 pKr) kujutavad endast

uutesse oludesse sobivat kokkuvotildetet klassikalise ajastu otildeigusest Codex Iustiniani (534 pKr)

koondab hilisemast ajast paumlrinevaid seadusi ja Novellae (alates 535) uusi seadusi Erinevustest

hoolimata annavad need kotildeik edasi otildeiguslikku olukorda Justinianuse valitsemisajal

Toumloumls kasutasin eelkotildeige tuntumaid Rooma otildeiguse allikaid ndash 12-tahvli seadusi Gaiuse

Institutsioone Justinianuse Institutsioone ja Digestarsquot kuid paralleelide totildembamiseks olen

viidanud ka teistele allikatele Sekundaarkirjanduse puhul puumluumldsin kindlasti hotildelmata emakeelse

kirjanduse seisukohad Votildeotilderkeelseid teoseid puumluumldsin votildeimalikult mitmekesise kaumlsitluse huvides

valida erinevatest perioodidest Rooma otildeigusallikatele viidates olen kasutanud uumlldtuntud

luumlhendeid Sekundaarkirjandusele viidates olen esmalt vaumllja toonud taumlisviite ning hiljem esitanud

vaid autori perekonnanime ja viidatava lehekuumlljenumbri

6 Bonfante lk 99

7 Siimets-Gross Hesi Rooma otildeigusteaduse kujunemine ja otildeitseng Juridica 20099 lk 628

7

1 Capitis deminutio instituudi olemus

11 Capitis deminutio motildeiste

111 Capitis deminutio motildeiste paumlritolu

Motildeiste capitis deminutio (motildenedes allikates ka diminutio8) paumlritolu pole taumlpselt teada Tegemist

votildeib olla vaumlga vana otildeigusinstituudiga mille paumlritolu laumlheb tagasi rooma otildeiguse algusaegadesse

Terminit capitis deminutio 12-tahvli seadustes ei mainita Seal nimetatakse aga motildeningaid

protseduure mis olid hilisemal ajal capitis deminutio minima viisideks (pereliikme vabastamine

isa votildeimu alt emancipatio-protseduuriga cum manu abielu) votildei votildeisid olla capitis deminutio

maxima viisideks (kaumle pealepanek votildelgnikule ja orjaks muumluumlmine karistusena mingi kuriteo

eest)9 OLD andmetel on kirjasotildenas esimene kord seda vaumlljendit kasutanud Cicero (eluaastad

106 - 43 eKr) teoses Topica10

Vaumlga olulist informatsiooni sealne meile ei anna kuna Cicero ei

seleta lahti capitis deminutio kui sellise olemust Ajaliselt jaumlrgmisena mainib Titus Livius

(eluaastad 59 eKr ndash 17 pKr) capitis deminutiorsquot seoses kodanikuotildeiguste kaotamisega11

8 Oxford Latin Dictionary Glare PGW (toimetaja)Oxford Clarendon Press 1983 (edaspidi luumlhendatult OLD) lk

512 aktsepteerib motildelemat kuju

Goudy maninib et see kas kasutada deminutio votildei diminutio on leksikograafiline kuumlsimus (Goudy lk 133)

Hiljem James Muirheadi teose bdquoHistorical Introduction to the Private Law of Romeldquo toimetaja lisas maumlrgib Goudy

et ilmselt on deminutio vanem versioon kuid seda ei saa kindlalt oumlelda Gaius kasutab motildelemaid ning deminutio ja

diminutio vahel ei olnud roomlastel mingit erinevust (Muirhead James Historical Introduction to the Private Law

of Rome 2 vaumlljaande toimetanud Henry Goudy London Adam and Charles Black 1899 lk 423)

Gaiuse Institutsioonide venekeelses totildelkes (Институции книги 1-4 Гай под редакцией Л Л Кофанова В А

Савельева перевод [с латинского] Ф Дыдынского Москва Российская академия наук Институт всеобщей

истории Центр изучения римского права 1997) kasutatakse ladinakeelses tekstis diminutio inglisekeelses (The

Institutes of Gaius Ladina keelne tekst Seckel and Kuebler totildelge ja eessotildena ndash WM Gordon ja OF Robinson

Oxford 1988) on ladinakeelses paralleeltekstis aga deminutio Ilmselt on totildelgete aluseks votildeetud erinevad

ladinakeelsed versioonid 9 12-tahvli seadused siin ja edaspidi ladinakeelne tekst paumlrineb Merike Soodla Ladina keel juristidele Tartu

Iuridicum 2000 Eestikeelne totildelge Annus Amar jt Muinasaja seadusekogumike antoloogia Tallinn Varrak 2001 10

OLD lk 274 11

Titius Livius bdquoAb Urbe conditaldquo 226015 bdquo[hellip] immo desiderate dum patria est dum cives eius estis sero

nunc desideratis deminuti capite abalienati iure civium servi Carthaginiensium factildquo ([hellip] totildeesti votildeib soovida

seni kuni on veel kodumaa kuni oleme veel kodanikud siis on hilja soovida kui oleme laumlbi teinud capitis

deminutio ilma jaumlaumlnud oma kodanikuotildeigustest ja saanud kartaagolaste orjadeks)

Ladinakeelne tekst vaumlljaandest Titius Livius Ab Urbe condita Toimetaja Dorey TA 1971 (vaumlljaande muud

andmed pole kaumlttesaadavad) Kaumlttesaadav internetist andmebaasi Brepolis vahendusel

httpcltbrepolisnetezproxyutlibeelltapagesTocaspx Totildelkimisel abiks The History of Rome by Titus Livius

Translated from the Original with Notes and Illustrations by George Baker AM New York Peter A Mesier et al

Vol 3

8

Ilmselt tuleb termin capitis deminutio sotildenadest caput ja deminutio12

Caputrsquoile on vaumlga palju

erinevaid taumlhendusi mh naumliteks pea inimene kui indiviid inimese elu tsiviilotildeigus13

Goudy

taumlpsustab et see termin paumlrineb juba vaumlga arhailisest ajast kui riik oli alles sugukonnal potildehinev

organisatsioon Esialgu taumlhendas caput kas isiku pead votildei isikut kui indiviidi ja sellest tulenevalt

hakati seda motildeistma kui uumlksikisiku vabadust ja otildeigusi riigis votildei perekonnas Samuti taumlhistas

caput ka isiku otildeigusi perekondlikus ja isiklikus sfaumlaumlris agnatiorsquost14

ja gentilitasrsquoest15

tulenevaid

otildeigusi16

Deminutio taumlhendab vaumlhendamine vaumliksemaks tegemine17

Capitis deminutio taumlhenduseks saab OLD andmetel kokku tsiviilotildeiguste kaotamine (deprivation

of civil rights)18

Goudy arvates taumlhendas vaumlljend capitis deminutio alguses alati ja ainult caputrsquoi

kaotamist mitte selle vaumlhenemist19

Kaser defineerib capitis deminutiorsquot kui iga muutust mille

laumlbi isik kaotas oma koha mingi grupi liikmena20

Nii kaotas capitis deminutio maxima korral

isik koha vabade inimeste hulgas media korral kodanike hulgas ning minima puhul oma koha

selle konkreetse agnaatilise perekonna liikmena Sarnast seisukohta toetab Schulz Tema jaumlrgi

taumlhendas capitis deminutio algselt kindla isikute grupi vaumlhenemist uumlhe liikme kaotamise laumlbi Kui

isik kaotas Rooma kodakondsuse vaumlhenes kodanike grupp ning kui nt isa andis votildeimualuse poja

adopteerimiseks kaotas perekond uumlhe liikme21

Sellise paralleeliga tuleks minu hinnangul

notildeustuda Kui adopteerimise puhul kuumlll uumlks perekond sai pereliikme juurde siis algne perekond

kaotas selle inimese ning adrogeerimise22

puhul kadus uumlldse uumlks Rooma pere Hiljem hakkas

termin capitis deminutio Schulzi jaumlrgi viitama aga grupikuuluvuse kaotanud isikule endale ning

taumlhendama tema seisundi halvenemist Kuigi capitis deminutio minima kotildeikide viiside korral

isiku seisund otseselt ei langenud ega halvenenud jaumli termin oma algsel kujul kasutusse23

12 Goudy lk 133

13 OLD lk 274 Siin on tsiviilotildeiguse all silmas peetud mitte otildeigusharu vaid pigem Rooma kodanikule kuuluvat ius

civilersquost tulenevat subjektiivset otildeigust 14

Agnatio ehk agnaatilise suguluse kohta vt ptk 3111 15

Gentilitas taumlhistab gensrsquoi ehk sugukonna liikmeid ja nendevahelised sugulussuhted (OLD lk 760) 16

Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20

Kaser Max Roman Private Law London Butterworths 1968 lk 64 21

Schulz Fritz Classical Roman Law Oxford Clarendon Press 1954 lk 72 22

Adopteerimise j kohta vt taumlpsemalt ptk 1421 ja adrogeerimise kohta vt taumlpsemalt ptk 1422 23

Schulz lk 73

9

112 Capitis deminutio motildeiste totildelkimine

Suureks probleemiks on vaumlljendile capitis deminutio otildeige totildelkevaste leidmine24

Erinevaid

termineid on kasutanud nii allikatekstide inglise- ja vene keelde totildelkijad kui ka

sekundaarkirjanduse autorid Eestikeelsetes allikates on seda totildelgitud erinevalt Ernst Eini poolt

totildelgitud Pietro Bonfante otildepikus bdquoRooma otildeiguse ajaluguldquo pakutakse vastena vaumllja otildeigusvotildeime

kustumine (kaotamine)25

Ilus seletab capitis deminutiorsquot kui statusrsquoe muutust mille kaumligus vana

persona haumlvib26

Inglisekeelses kirjanduses kasutatakse enamasti motildeisteid loss of (civil) status27

status-loss28

(staatuse kaotus) ja change of (civil) status ((tsiviil)staatuse muutus)29

Votildeimalikud

on ka segavariandid30

Oxford Latin Dictionary anab capitis deminutio puhul vasteks deprivation

of civil rights (tsiviilotildeiguste kaotamine tsiviilotildeigustest ilma jaumlaumlmine)31

Venekeelsetes teostes

on nt Pereterski32

ja Hutotildez33

kasutanud утрата правоспособности (otildeigusvotildeime kaotus)

Pokrovski34

jaumltkab samas vaimus seletades capitis deminutiorsquot kui умаление гражданской

правоспособности (tsiviilotildeigusvotildeime vaumlhenemine) Dotildedotildednski on Gaiuse Institutsioone vene

keelde totildelkides kotildeigi capitis deminutio astmete kohta kasutanud vaumlljendit умаление

правоспособности (otildeigusvotildeime vaumlhenemine)35

Teisiti vaumlljendab Bartošek kes kasutab

изменение правого сосmояния римского гражданина (Rooma kodaniku otildeigusliku seisundi

muutus)36

Motildeiste capitis deminutio totildelkimisel on kaks probleemi Esmalt tuleb lahendada kuumlsimus kas

totildelkida capitis otildeigusvotildeimena (nii totildelgitakse teatud kontekstis ka caput) inglisekeelses totildelkes

eelistatud staatusena votildei hoopis kuidagi kolmandat moodi Paraku ei taumlhendanud otildeigusvotildeime

24 Capitis deminutio totildelkimist (eriti capitis deminutio minima motildeiste totildelkimist) on osaliselt ka varem kaumlsitletud

Kiirend Katrin Capitis deminutio minima Rooma otildeiguse allikad vs senine uurimistraditsioon ndash Juridica 20112 lk

140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27

Borkowski Andrew Textbook on Roman Law London Blackstone Press 1994 lk 86 181 ja 295 28

Gordon ja Robinson G1162 totildelkimisel 29

Nt Lee Robert Warden Elements of Roman Law London Sweet amp Maxwel 1956 lk 85 ja 219

Samuti on nii totildelgitud D381718 vaumlljaandes The Digest of Justinian Alan Watson (toim) Philadelphia

University of Pennsylvania Press 1985 30

Nt Borkowski lk 86 ja 90 kasutab nii change of status kui ka loss of status 31

OLD lk 274 32

Перетерский И Римское частное право [учебник и др под редакцией И Б Новицкого и И С

Перетерского] Москва Юристъ 1948 lk 120 33

Хутыз Мурбек Римское частное право Москва Былина 1997 lk 51 34

Покровский ИА История Римского Права Издание 3-е 1917 ptk 50 (muud andmed sh lehekuumlljenumbrid

pole kaumlttesaadavad) Kaumlttesaadav internetis httpwwwallpravorulibrarydoc2527p0instrum3503item3583html

kasutatud 10022012 35

Дыдынский G 1158-163 totildelkimisel 36

Бартошек Милан Римское право понятия термины определения Москва Юридическая литературa

1989 lk 6

10

muistses Roomas paumlris sama mis taumlnapaumleval ning termini staatus kohta pole teada kas ja

millises kontekstis roomlased seda kasutasid Seetotildettu on motildelemat kaumlesolevas toumloumls vaumllditud

Nimetatud probleemi on juba sekundaarkirjanduses veidi kaumlsitletud37

ning selle pikem analuumluumls

notildeuaks vaumlga suumlgavat ja potildehjalikku uurimist mis vaumlljub kaumlesoleva magistritoumlouml piiridest Eelpool

toodud potildehjustel sellel probleemil kaumlesolevas toumloumls pikemalt ei peatuta

Teiseks probleemkohaks on deminutio totildelkimine Nagu alapeatuumlkis 111 viidatud oleks

deminutio kotildeige taumlpsem sotildena-sotildenaline totildelge vaumlhendamine votildei vaumliksemaks tegemine Samas on

Schulz rotildehutanud et arvestades capitis deminutio instituudi ajas muutumist oleks selline sotildena-

sotildenaline totildelge sobilik vaid vaumlga varase perioodi iseloomustamiseks38

Eelpool toodud

votildeotilderkeelsete totildelkevastete naumlidetes on capitis deminutio enamasti totildelgitud millegi kaotusena

millestki ilma jaumlaumlmisena kuid vahel ka lihtsalt muutusena Seega on oluline vaumllja selgitada kas

capitis deminutio taumlhendab millegi kaotamist senisest positsioonist ilma jaumlaumlmist ja seega

automaatselt isiku olukorra halvenemist votildei hoopis lihtsalt muutust mis votildeib olla ka neutraalne

votildei isegi paremuse poole

Capitis deminutio maxima puhul tundub otildeiguste kaotamine votildei senisest seisundist ilma jaumlaumlmine

taumliesti sobiva totildelkena On ju vabadust laumlbi ajaloo peetud inimese kalleimaks varaks ja sellest ilma

jaumlaumlmine on millegi vaumlga suure ja olulise kaotamine Nii ka Roomas kus capitis deminutio

maxima puhul kaotas inimene kotildeik peale elu ndash ta jaumli ilma nii vabadusest perekonnast senisest

positsioonist suguvotildesas kui ka oma varandusest Ka vabade inimeste grupp vaumlhenes uumlhe isiku

votilderra kuna vabu inimesi oli nuumluumld uumlhe votilderra vaumlhem Capitis deminutio media laumlbi tegemisega

kaotas senine taumlieotildeiguslik Rooma kodanik nii kodakondsuse kui ka kotildeik muud sellega kaasnevad

otildeigused nt otildeiguse olla valitud riigiametitesse votildei haumlaumlletada Samuti vaumlhenes Rooma

kodanikkond uumlhe liikme votilderra Seega toimus isikul ilmselge otildeiguste kaotus ning vaumlljendite

bdquokodakondsuse kaotusldquo votildei bdquovabaduse kaotusldquo kasutamine on igati potildehjendatud

Probleemid ilmnevad siis kui puumluumlda sama suumlsteemi jaumlrgides totildelkida capitis deminutio minimarsquot

Sel juhul ei toimunud isiku jaoks alati silmnaumlhtavat seisundi halvenemist Isik liikus kuumlll uumlhelt

positsioonilt teisele kuid ei kaotanud mingeid vaumlljapaistvaid uumlhiskondlikke otildeigusi Naumliteks ei

motildejutanud Inst 1163 kohaselt perekonna muutus isiku otildeigust saada valitud senaatoriks Samuti

37 Siimets-Gross Hesi Die Ausdruumlcke status libertatis civitatis und familiae Savignys berechtigte Kritik an den

neueren Juristen Corbino Alessandro Humbert Michel Negri Giovanni (Toim) Homo caput persona La

costruzione giuridica dellidentitagrave nellesperienza romana Dallepoca di Plauto a Ulpiano Pavia 2010 lk 217-245

Kiirend 2011 lk 140 38

Schulz lk 72

11

ei pruukinud peresisene muutus alati viia seisundi halvenemiseni Naumliteks alaealise votildeimualuse

lapse adopteerimisel39

ei vaumlhenenud adopteeritava iseseisvus ning emancipatio40

puhul sai isik

hoopis otildeigusi juurde Seega ei ole motildeiste bdquokaotamineldquo emancipatio ja adoptio puhul kohane

Fakti et emancipatio ja adoptio ei taumlhendanud isiku olukorra halvenemist votildei otildeiguste kaotust on

mainitud ka sekundaarkirjanduses41

Kuigi capitis deminutio teiste astmete puhul votildeib ehk totildeesti

alati raumlaumlkida isiku olukorra halvenemisest ja seega muutusest negatiivses suunas ei ole

kaotamine haumlvimine ja halvenemine kotildeige sobivamad sotildenad capitis deminutio minima

iseloomustamiseks

Siiski taumlhendas ka capitis deminutio minima kaotust votildei ilmajaumlaumlmist ndash isik jaumli ilma oma senisest

grupikuuluvusest (perekonnast) ning tema senine grupp (perekond) vaumlhenes uumlhe liikme votilderra

Kui capitis deminutio maxima votildei media puhul muudatus grupikuuluvuse kaotamisega piirduski

ning kaotamine oligi isikuga toimunud muudatuse olemuseks siis minima puhul jaumlrgnes

kaotamisele ka teine aste ndash muudatus Isik sai kaotatud pere asemel endale uue mis nt

emancipatio korral votildeis olla vaid uumlheliikmeline Kuna perekonna kaotus taumlhendaks eesti keeles

ka perekonnast kui sellisest lotildeplikult ilma jaumlaumlmist siis ei sobi selline termin mitmetimotildeistetavuse

totildettu capitis deminutio minima totildelkevasteks Senise pere kaotus oleks taumlhenduse poolest

sobivam kuid on liiga pikk ja kohmakas Seetotildettu olen kaumlesolevas toumloumls capitis deminutio minima

vastena kasutanud vaumlljendit pere muutus (perekonna muutus) kuna see rotildehutab just muutust

perekondlikes sidemetes pere vahetust Sellist totildelkevarianti toetab ka D4511 lotildepuosa42

D4511 bdquo familia tantum mutaturldquo (hellipainult perekond muutub)

Eelnevast tulenevalt pean potildehjendatuks totildelkida capitis deminutio maxima eesti keelde kui

vabaduse kaotus capitis deminutio media kui kodakondsuse kaotus ning capitis deminutio

minima kui pere votildei perekonna muutus

39 Votildeimualuse pereliikme adopteerimise kui capitis deminutio minima viisi kohta vt taumlpsemalt ptk 2321

40 Emancipatio-protseduuri kui capitis deminutio minima viisi kohta vt taumlpsemalt ptk 2324

41 Nicholas Barry An Introduction to Roman Law Oxford 1991 lk 96 Перетерский lk 121 Lee lk 76

42 Siin ja edaspidi on Digesta ladinakeelne tekst paumlrit vaumlljaandest Corpus Iuris Civilis toim Paulus Krueger ja

Theodorus Mommsen Berliin 1889 Totildelkimisel abiks The Digest of Justinian Alan Watson (toim) Philadelphia

1985 ja Дигесты Юстиниана = Digesta Iustiniani [перевод с латинского] Москва 2002-2004

12

12 Capitis deminutio astmed

Capitis deminutio kolme astet tunti nii klassikalisel kui ka Justinianuse ajal OLD andmetel

mainibki kolme capitis deminutio astet esimesena Gaius43

G1159 bdquoEst autem capitis diminutio prioris status permutatio Eaque tribus modis

accidit Nam aut maxima est capitis diminutio aut minor quam quidam mediam

vocant aut minimaldquo (Capitis deminutio on eelmise seisundi muutus44

mida on kolme

liiki On suurim vaumliksem mida nimetatakse ka keskmiseks ja vaumlikseim capitis

deminutio)45

Seega taumlhendab capitis deminutio muutust isiku senises olukorras Capitis deminutio erinevate

astmete sisu on lahti kirjutanud Paulus

D 4511 bdquoCapitis deminutio nis tria genera sunt maxima media minima tria enim

sunt quae habemus libertatem civitatem familiam Igitur cum omnia haec amittimus

hoc est libertatem et civitatem et familiam maximam esse capitis deminutio nem cum

vero amittimus civitatem libertatem retinemus mediam esse capitis deminutio nem

cum et libertas et civitas retinetur familia tantum mutatur minimam esse capitis

deminutio nem constatldquo (On kolme liiki capitis deminutiorsquot suur keskmine ja vaumlike

nagu on ka kolm neid mis meil on vabadus kodakondsus ja perekond Kui me

kaotame need kotildeik - vabaduse kodakondsuse ja perekonna siis on see capitis

deminutio maxima ehk suurim muutus kui me kaotame kodakondsuse aga saumlilitame

vabaduse leiab aset capitis deminutio media ehk keskmine muutus ja kui vabadus ja

kodakondsus saumlilivad kuid ainult perekondlik positsioon muutub on see vaumlikseim

muutus ehk capitis deminutio minima)

Eelneva potildehjal saab eristada kolme capitis deminutio astet

1 Capitis deminutio maxima mis taumlhendas vabaduse kaotust ja seega muutumist orjaks

2 Capitis deminutio media mis oli kodakondsuse ja sellest tulenevate otildeiguste kaotamine

43 OLD lk 274 ja 512

44 Inglise keelde on siin totildelgitud bdquokui uumlks staatus vahetub teisegaldquo (Gordoni ja Robinsoni totildelge The Institutes of

Gaius Ladina keelne tekst Seckel and Kuebler totildelge ja eessotildena ndash WM Gordon ja OF Robinson Oxford 1988)

vene keeles on jaumlaumldud originaalilaumlhedasema bdquoeelmise seisundi muutusldquo juurde (F Dotildedotildenski totildelge) 45

Gaiuse institutsioonide tekst siin ja edaspidi The Institutes of Gaius Ladina keelne tekst Seckel and Kuebler

totildelge ja eessotildena ndash WM Gordon ja OF Robinson Oxford 1988

13

3 Capitis deminutio minima mis taumlhendas muutusi perekonnas senise agnaatilise

perekonna kaotamist ja uue asemele samist

Isik ei pidanud alati tegema laumlbi kotildeiki neid muudatusi Vaumliksem muudatus votildeis aset leida ka ilma

suuremata Nii naumliteks oli votildeimalik kaotada senine perekond kuid vabadus ja kodakondsus

saumlilisid Kuumlll aga ei olnud votildeimalik motildene suurema muudatuse laumlbi tegemine ilma vaumliksemateta

st suurema muudatusega kaasnesid automaatselt vaumliksemad Vabaduse kaotamisega kaasnes ka

kodakondsusest ja perest ilma jaumlaumlmine Kodakondsuse kaotamisel saumlilis kuumlll isiku vabadus kuid

lotildeppesid tema senised agnaatilisel sugulusel potildehinevad peresuhted

Capitis deminutio kolme astet ei eristatud rooma otildeiguse algusest alates46

Pole aga taumlisti selge

kas vaumlga varasel ajal oli capitis deinutio uumlhe- votildei kaheastmeline Muirhead mainib et algselt oli

capitis deminutio uumlhtne ning ilma astmeteta47

Bucklandi andmetel mainib Cicero ainult uumlhte

capitis deminutiorsquot Teoses Topica ei erista ta capitis deminutio erinevaid astmeid ning kohaldab

seal seda motildeistet juhtudele mis hiljem olid capitis deminutio minima48

Selle kaumlsitlusega tuleb

notildeustuda Topica IV1849

mainib Cicero naise abiellumist ning Topica VI2950

puuutab

sugukonnaliikmeid Siiski ei saa ainult Topica potildehjal teha jaumlreldust nagu oleks Cicero ajal

capitis deminutiorsquoks peetud ainult capitis deminutio minima alla kuuluvaid protseduure Topica

ei olnud mitte otildeigusteaduse otildepik vaid otildepetus argumenteerimisest ja kotildene pidamisest Cicero

eesmaumlrgiks oli siinkohal tuua naumliteid argumentidest mitte esitada uumllevaadet capitis deminutio

astetest ja viisidest Samuti peab ka Buckland votildeimalikuks et Cicero votildeis nimetatud

peremuutuse juhtumitega samavaumlaumlrseks pidada ka motildeningaid vabaduse votildei kodakondsuse

kaotamise juhtumeid kuid kindlaid totildeendeid selle kohta pole51

46 Buckland WW Text-Book of Roman Law From Augustus to Justinian 3rd edition Cambridge University

Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49

Cicero Topica IV18 bdquoAb adiunctis Si ea mulier testamentum fecit quae se capite nunquam deminuit [hellip]ldquo

(Taumliendusena bdquoKui naine kes ei ole kunagi abielludes laumlbi teinud capitis deminutiorsquot teeb testamendi [hellip]) 50

Cicero Topica VI 29 bdquoItemque ut illud bdquoGentiles sunt qui inter se eodens nomine suntldquo Non est satis bdquoQui ab

ingenuis oriundi suntldquo Ne id quidem satis est bdquoQuorum maiorum nemo seruitutem seruiuitldquo Abest etiam nunc

bdquoQui capite non sunt deminutioldquo Hoc fortasse satis est [hellip]ldquo (Jaumlrgmisena bdquoSugukonna liikmed on need kellel on

uumlksteisega sama nimildquo Sellest ei piisa bdquoJa kes on vabana suumlndinudldquo Ka sellest veel ei piisa bdquoKelle uumlkski esivanem

pole olnud orja seisundisldquo Midagi on veel puudu bdquoKes ei ole kunagi laumlbi teinud capitis deminutiorsquotldquo Sellest ilmselt

piisab[hellip])

Nt Ein totildelgib eesti keelde gens sugukonnana ning gentiles kui sugukonna taumlieotildeiguslikud liikmed (Bonfante lk 57 ja

59) OLD andmetel on gens Rooma klann votildei grupp perekondi kes kannavad sama nime (OLD lk 759) ning

gentilis on sama gensrsquoi liige sellest gensrsquoist paumlrinev isik (OLD lk 760) 51

Buckland lk 135

14

Kaser leiab et algselt oli capitis deminutio kaheosaline ning capitis deminutio magna taumlhistas

civitasrsquoe ehk kodanikuotildeiguste ja vabaduse kaotust ja capitis deminutio minor puudutas

perekondlikke suhteid ning taumlhistas isiklike otildeiguste ja iseseisvuse kaotust52

Ka Digestarsquos on

kohti kus eristatakse ainult suuremat ja vaumliksemat capitis deminutiorsquot (magna ja minor) nt

D38161453

ja D38171854

Suurem capitis deminutio taumlhendab seal ilmselt kodakondsuse votildei

vabaduse kaotust ja vaumliksem muudatust perekonnas Buckland ja Goudy potildehjendavad capitis

deminutio algset kaheastmelisust sellega et vaumlga varasel ajal ei saanud olla vaba ilma

kodanikuotildeigusi omamata55

Goudy selgitab (toetudes osaliselt Mommsenile56

) et kogu

kodanikkonna kohta kasutatud motildeiste civitas taumlhistas isiku otildeigust olla vaba Rooma uumlhiskonna

liikmena ja isikute votildeimet teostada kodakondsusest tulenevaid otildeigusi Kui isik kaotas oma

kodakondsuse kaotas ta ka vabaduse57

Vaumlga varasel ajal ei tunnistatud ius gentiumrsquoit ius

Romanorumrsquoi osana mistotildettu ei saanud eristada lihtsalt vabu ja kodanikke58

Seisukohta et ius

gentiumrsquoit alguses ei eksisteerinud ning ainus otildeigus oli ius civile mainib ka Jolowicz Nii nt ei

tunnustatud algselt mitte-roomlaste otildeigust asju omada ja roomlased vaatasid nende omandit kui

peremehetuid asju59

Ka Bonfante mainib et vaumlga varasel ajal ei tunnistanud roomlased

vaumllismaalaste otildeigusvotildeimet ega andnud neile ka otildeiguskaitset 60

Siiski kahtleb Jolowicz selles kui

palju sellist tema hinnangul barbaarset ja kaubanduslikku suhtlemist takistavat otildeiguslikku

teooriat praktikas rakendati Igatahes oli juba aastaks 509 eKr sotildelmitud leping Rooma ja

Kartaago vahel mis tagas kaubanduslikus sfaumlaumlris roomlaste ja kartaagolaste otildeiguste votilderdse

tunnustamise 242 eKr maumlaumlrati juba spetsiaalne preetor tegelema vaumllismaalastega seotud asjadega

ning algas ius gentiumrsquoi kujunemine61

Arutluskaumliku et algselt ei eristatud vabu ja kodanikke toetab minu hinnangul ka asjaolu et 12-

tahvli seaduses mainitakse kuumlll motildeningaid juhtumeid millega kaasnes vabaduse kaotamine votildei

52 Kaser Max Das Roumlmisches Privatrecht Handbuch der Altertumswissenschaft I 1971 Muumlnchen Beck lk 272

Kaser 1968 lk 64 53

D381614 bdquo [hellip]filius autem suus heres esse desinit si capitis deminutione vel magna vel minore exiit de

potestate quod si filius apud hostes sit quamdiu vivit nepotes non succeduntldquo ( [hellip] poeg lakkab olemast suus heres

kui ta suurema votildei vaumliksema capitis deminutio laumlbitegemisega on votildeimu alt vabanenud) 54

D381718 bdquoproinde sive quis ante delatam capite minuatur ad legitimam hereditatem admittetur nisi magna

capitis deminutio interveniat quae1 vel civitatem adimit ut puta si deporteturldquo (Kui keegi on laumlbi teinud capitis

deminutio votildeib ta olla seadusjaumlrgseks paumlrijaks kui just ei ole toimunud suuremat capitis deminutiot nagu

kodakondsuse kaotus naumliteks siis kui isik deporteeritakse) 55

Buckland lk 135 ja Goudy lk 133 56

Mommsen Theodor Roumlmisches Staatsrecht III Leipzig Hirzel 1887 lk 8 57


Goudy lk 133 59

Jolowicz HF Historical Introduction to the Study of Roman Law Cambridge Cambridge University Press

1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15

perekonna muutus kuid ei mainita kodakondsust votildei selle kaotamist Muidugi on 12-tahvli

seaduste puhul ka votildeimalik et selle vastavad osad ei ole taumlnase paumlevani saumlilinud Eelnevast

jaumlreldub et ilmselt oli capitis deminutio vaumlga varasel ajal kaheastmeline

Alles klassikalisel ajastul kujunes vaumllja capitis deminutio kolmikjaotus Siis leiti et capitis

deminutio media jaumltab puutumata ius gentiumrsquoist tulenevad otildeigused haumlvitades ainult ius civilersquost

tulenevad62

Justinianuse otildeiguses kolmikjaotus saumlilis kuid seal kaotas capitis deminutio

suuremas osas uumlldse oma praktilise taumlhenduse Keiser Caracalla andis kodanikuotildeigused kotildeigile

peregriinidele63

seega olid vabadus ja kodakondsus peaaegu sama ulatusega Ka perekonna

vahetust manusrsquoe ja mancipiumrsquoi64

kaudu enam ei kasutatud ning ka emancipatio ja adoptio

toimumise vormid ja eesmaumlrgid olid votilderreldes Gaiuse ajaga taumlielikult muutunud65

Igal capitis deminutio astmel olid veel oma viisid kuidas just selliste konkreetsete tagajaumlrgedega

capitis deminutio sai toimuda Erinevate ajaperioodide otildeigusallikaid omavahel votilderreldes naumleme

et capitis deminutio iga astme toimumise viisid on aja jooksul muutunud66

mitmete

protseduuride taumlhtsus on oluliselt vaumlhenenud ning motildened ka kadunud Samuti pole selge kas

kotildeik klassikalisel ajastul votildei Justinianuse ajal tuntud capitis deminutio viisid on selleks olnud

Rooma otildeiguse algusest peale Nt Goudy on arvamusel et adrogeerimist67

votildeib pidada kotildeige

arhailisemaks vaumliksema capitis deminutio vormiks68

kuid Watson toob (ise kindlat seisukohta

votildetmata) teistele autoriele viidates vaumllja mitmeid argumente ja kaumlsitlusi mis viitavad nagu

polnuks adrogeerimine ja seni iseseisva naise abiellumine mehe votildeimu alla minekuga algselt

olnud capitis deminutio viisideks69

Buckland arvab et taumlnapaumleval polegi enam votildeimalik

kindlaks teha kas algne capitis deminutio hotildelmas kotildeiki votildei motildenda hilisemal ajal capitis

deminutiorsquoks nimetatud protseduuri70

Bucklandi vaumlitega tuleb notildeustuda Vaumlga varase perioodi

kohta on saumlilinud vaumlhe kirjalikke ja totildesikindlaid andmeid samuti muutus ka uumlhiskondlik

korraldus oluliselt Seetotildettu ei peatuta kaumlesolevas toumloumls potildehjalikult kuumlsimusel kas ja kui palju

erines algne capitis deminutio capitis deminutiorsquost Gaiuse votildei Justinianuse ajal

62 Goudy lk 133 Buckland lk 135 Kaser 1971 lk 272 ja Kaser 1968 lk 64

63 See toimus aastal 212 pKr Kodanikuseisusest jaumlid Bonfante jaumlrgi nuumluumld vaumllja vaid vaumlga vaumlikesearvulised grupid nt

motildened linnadeks organiseerumata piiriaumlaumlrsed hotildeimud (Bonfante lk 321) 64

Vt taumlpsemalt ptk 2325 65

Goudy lk 133 Emancipatio ja adoptio ajas muutumise kohta vt taumlpsemalt ptk 233 ja 3261 66

Buckland lk 135 67

Adrogatio kui capitis deminutio minima viisi kohta vt ptk 2322 68

Goudy lk 133 69

Watson Alan The Law of Persons in the Later Roman Republic Oxford 1967 lk 88 70

Buckland lk 135

16

2 Capitis deminutio viisid

21 Capitis deminutio maxima viisid

211 Vaba isiku orjastamine 12-tahvli seaduste jaumlrgi

Votildeimalik et algselt oli capitis deminutio maxima eelastmeks surmanuhtlusele Colquhoun

vaumlidab et vanema otildeiguse ajal ei olnud votildeimalik vabale kodanikule surmanuhtlust kohaldada ning

selleks et vaba inimest saaks kuriteo toimepanemise eest karistusena hukata tuli ta enne orja

seisusesse alandada71

Kahjuks ei nimeta Colquhoun oma teooria puhul uumlhtegi allikat ega bdquovana

seaduseotildeiguseldquo umbkaudsetki kehtimisaega Nii ei selgu kas ta on oma teooria rajanud 12-

tahvli seadustele votildei mingile muule allikale mistotildettu selle huumlpoteesi taumlpsem kontrollimine

muutub pea votildeimatuks Iseenesest on tegu huvitava teooriaga mis otildeiguse uumlldist arengut ning

taumlnapaumlevani saumlilinud otildeigusallikaid silmas pidades votildeib ka totildeele vastata Nt 12-tahvli seaduste III

tahvel saumltestab mingi kuriteo (arvatavasti varastamise) ja tasumata votildelgade korral kotildeigepealt

karistusena orjastamise millele jaumlrgneb teatud paumlevade paumlrast hukkamine Ka Kaser mainib et

kui isikut karistati surmanuhtlusega kaasnes sellega ka orjastamine72

12-tahvli seadustest ei leia terminit capitis deminutio (maxima) Saumlilinud fragmentidest naumlhtub

et vaba inimese orjastamist kasutati huumlvitisena taumlitmata votildelakohustuste puhul votildei karistusena

mingi kuriteo eest G 3189 abil selgib et selleks kuriteoks oli avalik vargus

G3189 bdquoPoena manifesti furti ex lege XII tabularum capitalis erat nam liber

uerberatus addicebatur ei cui furtum fecerat utrum autem seruus efficeretur ex

addictione an adiudicati loco constitueretur ueteres quaerebant [hellip] sed postea

inprobata est asperitas poenae et tam ex serui persona quam ex liberi quadrupli actio

praetoris edicto constituta estldquo (12-tahvli seaduste kohaselt jaumlrgnes avalikule vargusele

rangeim votildeimalik karistus Vaba meest esmalt piitsutati ning seejaumlrel maumlaumlrati

[magistraadi otsusega ndashautori taumliendus] selle orjaks kellelt ta varastas Muistsed

juristid vaidlesid aga selle uumlle kas varas muutus totildeepoolest orjaks votildei omandas ta

orjasarnase seisundi [nagu oli nt votildelausaldajale vaumllja antud votildelgnikul ndash autori taumliendus

71 Colquhoun Patrick Mac Chombain De A Summary of the Roman Civil Law Illustrated by Commentaries on

and Parallels from the Mosaic Canon Mohammedan English and Foreign Law London V and R Stevens 1849

lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17

inglisekeelse totildelke potildehjal73

] hiljem aga peeti seda karistust sobimatult karmiks ja nii

vaba meest kui orja karistati preetori edikti jaumlrgi neljakordse kahjuhuumlvitisega)

Seega kaotas varguselt tabatud isik varasel ajal oma faktilise vabaduse Tahvel III p 5 kohaselt

oli votildeimalik teo toimepanijaga kokku leppida kui aga kokkulepet ei saavutatud peeti teda

(varast) ahelais 60 paumleva ja siis kas muumluumldi votildeotildersile (uumlle Tiberi jotildee) orjaks votildei hukati

Vabaduse kaotamist karistusena varastamise eest uumlkski allikas capitis deminutio maxima viisina

otseselt ei nimeta kuid seda on otsesotildenu maininud kaks sekundaarkirjanduse autorit74

Samuti

votildeib seda votildeimalikuks pidada ka motildenede teiste autorite puhul kes on capitis deminutio

maximarsquot defineerinud lihtsalt kui vaba kodaniku orjastamist (taumlpsemaid viise vaumllja toomata)

ning orjastamise all nimetanud ka orjastamist karistusena tasumata votildelgade ja varastamise eest75

Seega saab jaumlreldada nagu oleks ka 12-tahvli seadustest paumlrinev vabaduse kaotamine avaliku

varguse korral nende autorite hinnangul capitis deminutio Polnud aga paumlris selge kas isik

muutus orjaks votildei omandas orjalaumlhedase seisundi Kuivotilderd Rooma linna piires ei saanud uumlks

roomlane teise ori olla on loogilisem et Rooma linna piires oli tegemist orjalaumlhedase seisundiga

Kui aga 12-tahvli seaduste III p 5 nimetatud 60 paumleva taumlis sai ning isik muumluumldi votildeotildersile jaumlrgnes

tegelik orjastamine Hiljem asendus orjastamine aga neljakordse kahjuhuumlvitise tasumisega

Kaseri ja Bonfnate jaumlrgi muutus orjastamine karistusena kiiresti haruldaseks ning umbes aastaks

400 eKr oli orjastamine karistusena varastamise eest asendatud leebemaga76

212 Vabaduse kaotamine klassikalisel ajastul

Gaiuse Institutsioonide kohaselt votildeis vabaduse kaotamine klassikalisel ajal toimuda kolmel

viisil

G1160 bdquoMaxima est capitis deminutio cum aliquis simul et ciuitatem et libertatem

amittit quae accidit incensis qui ex forma censuali uenire iubentur quod ius pmdash|mdash [

] ex lege mdash|mdash[ ] qui contra eam legem in urbe Roma do|micilium habuerint item

feminae quae ex senatusconsulto Claudiano ancillae fiunt eorum dominorum quibus

73 Sama ka Lee lk 81

74 Хутыз lk 52 ja Stephenson Andrew A History of Roman Law with a Commentary of the Institutes of Gaius

and Justinian Littleton Little Brown and Company 1912 lk 323 75

Nt Buckland lk 135 Bonfante lk 141 ja 140 Hunter William Alexander Cross John Ashton A Systematic and

Historical Exposition of Roman Law in the order of a Code London Sweet amp Maxwell 1903 lk 215 ja 169 76

Bonfante lk 142 Kaser 1968 lk 72

18

inuitis et denuntiantibus cum seruis eorum coierintrdquo (Capitis deminutio on suurim kui

isik kaotab korraga nii vabaduse kui ka kodakondsuse See juhtub nendega kes hoiavad

kotildervale tsensusest77

ja vastavalt tsensuse regulatsioonile muumluumlakse nad orjaks [see

reegel kohaldub ka alla andnud vaenlastele kes Aelius-Sentiuse]78

seaduse vastaselt

asuvad elama Rooma samuti naised kes elavad orjaga kokku ilma orja omaniku loata

muutuvad Claudiuse algatusel vastu votildeetud Senati otsuse kohaselt ka ise selle omaniku

orjaks)

Sarnase seisukoha leiame ka Ulpianuselt UlpTit1111 nimetab vabaduse kaotamise viisidena

tsensusest kotildervale hoidmist ja vaba naise lubamatut kooselu orjaga79

Seega oli klassikalisel ajal

capitis deminutio maxima votildeimalik jaumlrgmistel viisidel

1 alistunud vaenlased (dediticii) kes asuvad Rooma elama

2 naised kes elavad ilma orja omaniku loata orjaga kokku

3 karistusena tsensusest (rahvaloendusest) kotildervale hoidmise eest See toimus viieaastase

intervalliga Iga perepea pidi uumlles kirjutama mitu isikut kuulub tema majapidamisse

ning milline on tema vara Uumlleskirjutatud vara jaumlrgi sai kodanikud jaotada klassidesse

millest sotildeltus isikult notildeutava sotildejavaumleteenistuse maht ja iseloom Rooma kodanik

kaotas vabaduse rahvaloendusest kotildervale hoidudes seetotildettu et rahvaloendusest kotildervale

hoidmine votildeimaldas vaumlltida sotildejavaumlekohustuse taumlitmist80

Orjaks muumluumlmise protseduuri

taumlpset kirjeldust pole mul otildennestunud leida ei allikatekstides ega ka

sekundaarkirjanduses

Kuigi Gaiuse Institusioonid seda otseselt ei maini kasutati orjastamist klassikalisel ajal ka

karistusena kuritegude eest Digestarsquos on vastavat karistust kaumlsitledes tsiteeritud

hilisklassikalisest ajast paumlrinevaid juriste nt D48198 tsiteeritakse Ulpianust (elas u 170 ndash 228

pKr)

77 Tsensus on olemuselt rahvaloendus See kujutas endast Rooma kodanike ja nende vara uumlleskirjutamist (OLD lk

298) 78

Nurksulgudes olev osa puudub originaaltekstist Inglisekeelse totildelke autorid Gordon ja Robinson on selle taastanud

jaumlrgmiste allikate abiga Inst 1161 TitUlp 1111 Liv 1441 Cic p Caec 3499 ning G127 G184 ja G191 79

Ulpianus bdquoTituli ex corpore Ulpianildquo Siin ja edaspidi vaumlljaandest koost P F Girard amp F Senn Textes de droit

romain I Paris 1967 pp 414-449 n 13 80

Hunter ja Cross lk 169

19

2121 Alistunud vaenlased (dediticii)

Alistunud vaenlasteks loeti G114 kohaselt neid kes olid minevikus sotildedinud Rooma riigi vastu

saanud sotildejas luumluumla ja seejaumlrel alistunud G125-26 kohaselt oli sellesse klassi kuuluvate isikute

vabadus kotildeige piiratum Nad ei saanud teha testamenti ega polnud votildeimelised kellegi teise jaumlrelt

midagi testamendi alusel paumlrima samuti polnud neil mitte uumlhelgi viisil votildeimalik omandada

Rooma kodakondsust Neil oli isegi keelatud elada Rooma linnas votildei sellest 100 miili kaugusel

G127 bdquoQuin etiam in urbe Roma vel intra centesimum urbis Romae miliarium morari

prohibentur et si qui contra ea fecerint ipsi bonaque eorum publice venire iubentur ea

condicione ut ne in urbe Roma vel intra centesimum urbis Romae miliarium serviant

neve umquam manumittantur et si manumissi fuerint servi populi Romani esse

iubentur Et haec ita lege Aelia Sentia conprehensa suntldquo (Neil [alistunud vaenlastel ndash

autori taumliendus eelmise allikakoha ja Gaiuse Instiutsioonide uumlldise suumlsteemi potildehjal] on

isegi keelatud asuda elama Rooma linna votildei sellest 100 miili kaugusele Need kes selle

reegli vastu eksivad pannakse avalikult muumluumlki koos oma varandusega tingimusel et

nad ei teeni orjadena Rooma linnas votildei 100 miili kaugusel sellest ning et neid ei lasta

kunagi vabaks Kui nad siiski lastakse vabaks saavad nendest Rooma rahva orjad Nii

saumltestab Aelius-Sentiuse seadus)

Seega votildeisid sotildejas alla andnud vaenlased vaumlga kergesti ilma jaumlaumlda oma vaumlhesestki vabadusest

Asudes Rooma linnast 100 miili raadiusesse muumluumldi nad avalikult orjaks Isegi vormikohase

vabastamise korral ei saanud nad oma vabadust tagasi vaid pidid orjateenistust jaumltkama

Siinkohal pole paumlris kindel milline oli lubamatult vabastatud orjade otildeiguslik seisund paumlrast

vabastamist ja taasorjastamist G127 kohaselt jaumlid nad orjadeks ndash servi populi Romani Kuumlsitav

on kas taumlhistusega servi populi Romani on silmas peetud riigi orje votildei eraisikute orje Sellist

terminit Gaius kusagil mujal ei kasuta samuti ei leia sellist terminit ka enamikest

sekundaarallikatest81

Ilus kasutab seda taumlhistust eraisikute orjadest raumlaumlkides82

Hunter ja Cross

on vastupidi seisukohal et just Rooma riigile kuuluvaid orje nimetati servi populi Romani83

81 Seline termin puudub OLD-is seda ei maini ka muidu rohkelt ladina termineid kasutav Bonfante samuti mitte ka

Kaser Jolowicz Watson ega peaaegu uumlkski teine kasutatud autor Ka andmebaas HeinOnline annab otsingule bdquoservi

populi romanildquo ainult viis vastet Kotildeigi puhul on tegemist G127 tsitaatidega votildei viidetega nimetatud kohale

(Interneti andmebaas HeinOnline kaumlttesaadav aadressil

httpheinonlineorgezproxyutlibeeHOLLuceneSearchterms=22servi20populi20romani22ampbase=jsampall

=trueampsearchtype=advancedampsubmit=Goampsections=anyampx=13ampy=12ampcollection=journals otsing teostatud

24042012) 82

bdquoOrjapidamise potildehivormiks oli orjade kuulumine uumlksikutele eraisikutele (servi populi Romani) Peale nende oli ka

riigi orje ndash servi publici [hellip]ldquo (Ilus lk 80) 83


20

Samuti oleks loogilisem ja protseduuriliselt lihtsam kui eraisiku poolt reeglite vastaselt

vabastatud orjast oleks saanud nn riigi ori Kui eraisik oli orja juba ostnud ja seejaumlrel vabaks

lasknud tekib kuumlsimus millise eraisiku orjaks ta paumlrast vabaks laskmist muutus Votildeimalik et

korraldati uus muumluumlk aga seda Gaius ei maini Ka Buckland on seisukohal et G127-ga

vastuolus vabastatud orjadest said paumlrast vabaks laskmist riigi orjad84

Samuti leiab nii alg- kui

ka sekundaarallikatest servi populi Romanirsquole sarnase termini servi publici populi romani (servus

publicus populi romani) mis viitab uumlheselt avalikule orjale85

Seega on potildehjendatum seisukoht

et servi populi Romani taumlhistab riigi orje

Viidatud allikakohaga seondub ka teine probleem G1160 alguses defineerib Gaius capitis

deminutio maximarsquot seelaumlbi et isik kaotab korraga nii kodakondsuse kui vabaduse Dediticiirsquodel

puudus aga Rooma kodakondsus ning G126 kohaselt polnud neil votildeimalik seda isegi uumlhelgi

moel omandada Kuna capitis deminutio maximarsquoga pidi isik definitsiooni kohaselt kaotama mh

ka kodakondsuse ning dediticiirsquodel kodakondsus puudus tekib kuumlsimus kuidas on votildeimalik et

see protseduur on capitis deminutio maxima viisiks Teine klassikalise ajastu jurist Ulpianus ei

maini alistunud vaenlaste orjastamist capitis deminutio maxima viisina Stephensonon on ainus

sekundaarkirjanduse autor kes nimetab dediticiirsquode taasorjastamist capitis deminutio maxima

viisina86

kuid sellele vastuolule ta taumlhelepanu ei poumloumlra Capitis deminutio oli ius civile instituut

ning kohaldus oma definitsioonist tulenevalt ainult Rooma kodanikele Vabade mittekodanike

(kellel polnud privileegi elada oma otildeiguse jaumlrgi) mh ka dediticiirsquode suhteid reguleeris ius

gentium Samuti ei nimeta Gaiuse Institutsioonid votildei motildeni muu kaumlesolevas toumloumls kasutatud

allikas et mitte-kodanikega toimunud muudatus nt latiini votildei peregriini orjastamine oleks olnud

capitis deminutio Seega on siin loogiline vastuolu mida Gaius ise ei selgita Votildeimalik et Gaius

on dediticiirsquode taasorjastamist vabaduse kaotamise viisina kaumlsitlenud kas eksitusena votildei

analoogiana Votildeib olla ka et tekst on valesti vaumllja loetud votildei on jaumlrgnev taumlpsustus haumlvinud

Samuti on votildeimalik et tegemist oli erandiga sellise erandi potildehjust aga ei mainita

2122 Naiskodaniku lubamatu kooselu votildeotildera orjaga

G1160 kohaselt votildeis vaba naine muutuda orjaks elades ilma orja omaniku loata kokku kellegi

teise orjaga Kui omanik andis eelnevalt vastava loa naist orjastada ei saanud Isegi juhul kui

84 Buckland lk 98

85 Nt Ulpianuse UlpTit2016 Buckland lk 66

86 Nt Stephenson lk 324

21

orja omanik ei olnud luba andnud oli orjastamise jaoks ette naumlhtud vastav protseduur Nimelt

pidi orja omanik naist seitsme tunnistaja ees kolm korda eelnevalt hoiatama ning naise votildeis

orjastada alles siis kui ta paumlrast kolmandat hoiatust ikka veel sellist kooselu jaumltkas Orjaks ei

muutunud mitte ainult naine vaid ka sellest kooselust suumlndinud laps Samuti sai orja omanik

endale orjastatud naise vara87

Seda mis saab sellisest uumlhendusest suumlndinud lapsest juhul kui

orja omanik oli eelnevalt vastava loa andnud taumlpsustab G184

G184 bdquoEcce enim ex senatus consulto Claudiano poterat civis Romana quae alieno

servo volente domino eius coiit ipsa ex pactione libera permanere sed servum

procreare nam quod inter eam et dominum istius servi convenerit ex senatus consulto

ratum esse iubetur Sed postea divus Hadrianus iniquitate rei et inelegantia iuris motus

restituit iuris gentium regulam ut cum ipsa mulier libera permaneat liberum pariatldquo

(Me naumleme et Claudiuse poolt algatatud Senati otsuse kohaselt votildeis tekkida olukord

kus Rooma naiskodanik oli vahekorras kellegi teise orjaga orja omaniku loal ja ta votildeis

nende kokkuleppe kohaselt ise jaumlaumlda vabaks kuid jaumlreltulija votildeis olla ori seda juhul

kui nende omavaheline kokkulepe on Senati otsuse kohaselt kinnitatud Hiljem jumalik

Hadrianus tunnetades selle seaduse ebaotildeiglust ja sobimatust taastas ius gentiumrsquoist

tuleneva reegli mille kohaselt juhul kui naine jaumlaumlb ise vabaks suumlnnib ka tema laps

vabana)

Varem votildeis juhtuda et orja omanik notildeudis enda orjaks ainult last ja vaba naine jaumli kas

omavahelise kokkuleppe votildei orjaomaniku suvaotsustuse jaumlrgi vabaks 52 pKr maumlaumlras keiser

Hadrianus et orjaks saab notildeuda kas last ja naist koos votildei mitte kumbagi st et ema ja last ei

lahutatud88

213 Vabaduse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi

Justinianuse Institutsioonides on vabaduse kaotamist peetud votildeimalikuks jaumlrgmistel juhtudel

Inst 1161 bdquoMaxima est capitis deminutio cum aliquis simul et civitatem et libertatem

amittit quod accidit in his qui servi poena efficiuntur atrocitate sententiae vel liberti

ut ingrati circa patronos ondemnati vel qui ad pretium participandum se venumdari

87 Grubbs Judith Evans Law and Family in Late Antiquity The Emperor Constantinrsquos Marriage Legislation

Oxford Universit Press 2003 lk 265 Sama ka Stephenson lk 324 Borkowski lk 90 88

Kaser 1968 lk 72 Borkowski lk 90 ja 92

22

passi suntldquo (Capitis deminutio on suurim kui isik kaotab uumlhe korraga kodakondsuse ja

vabaduse See juhtub kui isik vastava otsusega tehakse karistusorjaks votildei kui

vabakslastud kes on naumlidanud uumlles taumlnamatust oma patrooni vastu alandatakse orjaks

votildei need kes lepivad kokku enda orjaks muumluumlmises et paumlrast saadud raha jagada)

Seega oli Justinianuse Institutsioonide kohaselt capitis deminutio maxima votildeimalik jaumlrgmistel

juhtudel

1 orjastamine karistusena kuritegude eest

2 vabakslastu taumlnamatu kaumlitumine patrooni suhtes

3 kokkuleppimine enda orjaks muumluumlmises et paumlrast muumluumlgist saadud kasu pooleks teha

Digesta ei nimeta capitis deminutio peatuumlkis konkreetseid viise mis oleksid kindlasti capitis

deminutio maxima Kuumlll aga kirjeldatakse Digesta erinevates peatuumlkkides taumlpsemaid protseduure

kuidas motildeni Justinianuse Institutsioonides nimetatud capitis deminutio maxima viis toimus

Oma uuemas seadusandluses keelas Justinianus mitmed tema ajal veel kasutusel olnud capitis

deminutio maxima vormid Cod 7241 keelas Justinianus aumlra vaba naise orjastamise kui ta elas

ilma orja omaniku loata orjaga kokku Nov 22889

keelas Justinianus aumlra ka orjastamise

karistusena teatavate kuritegude eest (servi poenae)90

Kahte viimast karistusviisi pidas

Justinianus kokkusobimatuks vaba inimese ja tema sugulaste vaumlaumlrikusega Samuti kaotas ta veel

klassikalisel ajal levinud nende alistunud vaenlaste (dediticii) orjastamise kes ei pidanud kinni

ette naumlhtud liikumis- ja elukohavaliku piirangutest ning tulid Roomale laumlhemale kui 100 miili91

Seega oli Justinianuse valitsusaja lotildepus capitis deminutio maxima votildeimalik ainult kahel juhul


2 kokkulepe enda orjaks muumluumlmises eesmaumlrgiga muumluumlgist saadud kasu paumlrast pooleks teha

2131 Orjastamine karistusena kuritegude eest

Orjastamine karistusena kuritegude eest (nn karistusorjad servi poenae) toimus Inst1123

kohaselt siis kui isikule maumlaumlrati karistuseks kas kaevandusse toumloumlle saatmine votildei metsloomadega

votildeitlema sundimine

89Novellae inglise keelest kaumlttesaadav internetist httpuwacadwebuwyoedublumeampjustinianNovels1_40asp


Stephenson lk 324 91

Stephenson lk 323

23

Inst 1123 bdquoservi autem poena efficiuntur qui in metallum damnantur et qui bestiaildquo

(karistusena kohaldatakse orjust neile kes motildeistetakse toumloumlle kaevandustesse votildei

antakse metsloomade ette)

Neid motildelemat karistusviisi mainitakse ka Digestarsquos

D481984 bdquoEst poena quae adimat libertatem huius modi ut puta si quis in

metallum vel in opus metalli damneturldquo (On olemas karistus millega votildeetakse aumlra

vabadus selline on kaevandustesse toumloumlle saatmine votildei opus metalli)

Opus metalli taumlhendas samuti kaevandusse sunnitoumloumlle saatmist koos vabaduse kaotusega kuid

see oli tingimuste poolest motildenevotilderra kergem D4819811 kohaselt kaotasid vabaduse ja

muutusid karistusorjadeks ka need kellele maumlaumlrati karistuseks metsloomadega votildeitlemine

D48201 pr kohaselt kaasnes orjastamisega ka vara konfiskeerimine

Eksisteeris ka luumlhemaajalisi sunnitoumlouml vorme millega ei kaasnenud vabaduse kaotust

Suumluumldimotildeistetud pidid tegema avalikke toumlid saunades taumlnavail kuumlpsetuskodades jne Bonfante on

seisukohal et sellise karistusega kaasnes kodakondsuse kaotus92

kuid teistelt autoritelt ma sellist

kaumlsitlust kohanud pole Samuti laumlheb Bonfante siin vastuollu nt D481988-ga mis uumltleb naiste

kohta et kui nad motildeistetakse sunnitoumloumlle ainult kindlaks maumlaumlratud perioodiks (mitte terveks eluks

ndash autori taumlpsustus) saumlilitavad nad kodakondsuse

Orjastamisega karistati vaba isikut vaumlga erinevate kuritegude eest Enamasti oli see karistusviis

kasutusel madalamasse sotsiaalsesse klassi kuuluvate isikute puhul Kotildergemasse klassi

kuuluvaid isikuid karistati samade tegude eest vaumlaumlrikust vaumlhem alandaval viisil enamasti

piirduti saarele deporteerimisega93

Nii nt D4819382 ja 3 kohaselt saadeti kaevandustesse

toumloumlle ja orjastati madalamast klassist alaealiste neitsite votildergutajad kotildergemasse klassi kuulujad

deporteeriti saarele Maumlssajad anti kas metsloomade ette votildei deporteeriti saarele

2132 Taumlnamatus patrooni suhtes

Capitis deminutio maxima votildeis kaasneda ka siis kui vabaks lastud ori vaumlljendas oma patrooni

suhtes jaumlmedat taumlnamatust See capitis deminutio maxima viis ei olnud vaumlga levinud mistotildettu

puudus ka uumlldine protseduurireegel votildei seadus kuidas peaks jaumlme taumlnamatus patrooni suhtes

92 Bonfante lk 379

93 Saarele deporteerimise kui karistusviisi kohta vt taumlpsemalt ptk 222 ndash kodakondsuse kaotamine Justinianuse

otildeiguses

24

vaumlljenduma ning kuidas taumlnamatu vabakslastu taasorjastamine taumlpsemalt toimuma peaks Teada

on vaid et vabakslastute taasorjastamine sai alguse Impeeriumi varasel perioodil motildenede keisrite

tegevuse tulemusena94

D25361 bdquoImperatoris Commodi constitutio talis profertur Cum probatum sit

contumeliis patronos a libertis esse violates vel illata manursquo atroci esse pulsates aut

etiam paupertate vel corporis valetudine laborantes relictos prunum eos in potestate

patronorum redigi et ministerium dominis praebere cogi sin autem nee hoc modo

admoneantur vel a praeside emptori addicentur et pretium patronis tribueturldquo (Keiser

Commoduse korraldus95

uumltleb bdquoKui on totildeestatud et vabakslastu on oma patrooni

vaumlgivaldselt ruumlnnanud votildei tema vastu kaumle totildestnud votildei kui vabakslastu on patrooni

huumlljanud vaesusest votildei haigusest potildehjustatud raskes olukorras antakse ta uuesti oma

patrooni votildeimu alla ja sunnitakse teda teenima Kui sellest hoiatusest ei piisa ta

muumluumlakse ja saadud raha antakse patroonileldquo)

Nii votildeis vabakslastu oma vabadusest ilma jaumlaumlda juhul kui ta naumlitas patrooni suhtes uumlles jaumlmedat

taumlnamatust Seda mis taumlpselt on jaumlme taumlnamatus defineeriti erinevatel ajaperioodidel erinevalt

Keiser Nero valitsusajal (54-68 pKr) oli maksimaalseks votildeimalikuks karistuseks vabakslastu

pagendamine saarele relegatio-protseduuriga96

See taumlhendas et vabaduse kaotust ei kaasnenud

ning capitis deminutio maximarsquot ei toimunud Keiser Claudiuse ajal (valitses 41-54 pKr) kaumlsitleti

jaumlmeda taumlnamatusena ainult vaumlga ekstreemseid juhtumeid nt olukorda kui vabakslastu esitas

oma endise isanda vastu valesuumluumldistuse97

Digesta kohaselt olid keiser Commoduse ajal (valitses

180-192 pKr) jaumlmedaks taumlnamatuseks ainult rasked rikkumised naumliteks vaumlgivaldne kaumlitumine

patrooni suhtes ning tema abita jaumltmine vaesusest votildei haigusest potildehjustatud raskes olukorras98

Samas Constantinuse ajal (valitses 306-337 pKr) piisas orjastamiseks vaumlikesest patrooni ja

vabakslastu vahel kokkulepitud kohustuste rikkumisest Siiski ei piisanud vabaduse votildetmiseks

ainult patrooni kaumlttemaksuihast vaid kaaluti ka juhtumi asjaolusid99

94 Borkowski lk 89

95 Bonfante on constitutio totildelkinud kui konstitutsioon Kuna aga konstitutsioon taumlhendab eesti keeles muuhulgas ka

potildehiseadust on motildeistlikum kasutada eestipaumlrasemat sotildena korraldus 96

Hunter ja Cross lk 170 97

D37145 pr potildehjal Stephenson lk 326 Hunter ja Cross lk 170 98

D25361 99

C672 potildehjal Stephenson lk 326 Hunter ja Cross lk 170 Kahjuks ei ole ta taumlpsustatud kumba keiser Claudiust

votildei millist Constantinust on silmas peetud Ilmselt on silmas peetud Claudiust kes valitses 41-54 pKr ja

Constantinus Suurt kes valitses 306-337 pKr

25

2133 Kokkulepe enda orjaks muumluumlmises

Vabaduse kaotus jaumlrgnes ka siis kui vaba isik lasi ennast kokkuleppe alusel orjaks muumluumla

Inst134 bdquohellipaut iure civili cum homo liber maior viginti annis ad pretium

participandum sese venumdari passus estldquo See [orjastamine - autori taumlpsustus] juhtub

ius civile jaumlrgi siis kui uumlle 20 aasta vana vaba isik laseb muumluumla ennast orjaks eesmaumlrgiga

jagada paumlrast ostuhinda100

Tegemist oli omalaadse kelmusega Kaks meest leppisid kokku et uumlks muumluumlb teise orjaks Teine

lasi sel suumlndida arvates et ta suudab hiljem oma vabadust totildeendada vabaneb faktilisest orjusest

ning saab (osa) muumluumlgist saadud tulu endale Sellisel juhul jaumlrgnes ikkagi tegelik orjastamine101

Stephenson taumlpsustab et vabadust ei votildeetud isikult aumlra kergekaumleliselt Selleks et toimuks

orjastamine pidid olema taumlidetud kotildeik neli tingimust

1 muumluumldav pidi olema uumlle 20 aasta vana Orjastamine jaumlrgnes ka siis kui muumluumldav isik sai 20-

aastaseks muumluumlgiprotseduuri ja raha uumlleandmise vahel (D 401271)

2 muumluumldav isik pidi olema tehingusse sisenenud petmise kavatsusega (D 40131pr ja

C781) kui ta kahetseb ja annab raha tagasi orjastamist reeglina ei jaumlrgnenud

(D40142pr)

3 muumluumldav pidi olema teadlik oma vabadusest (CTh482102

)

4 ostja ei tohtinud teada et ostetav on vaba (D401272 ja D401233)103

Tavaolukorras oleks eksituse totildettu orjusesse sattunud Rooma kodanik jaumlaumlnud vabaks isikuks ning

kui ostja tema vabadust poleks tunnistanud oleks tema otildeigusi saanud kaitsta spetsiaalse

vabaduse tunnistamise hagi esitamisega Vabaduse tunnustamise hagi (vindicatio in libertatem)

ei saanud aga esitada mitte orjana koheldud isik ise vaid selle pidi tema eest esitama keegi

kolmas isik104

Antud olukorras aga votildeeti isikult aumlra votildeimalus sel viisil oma faktiline vabadus

taastada ning jaumlrgnes ka tegelik orjastamine Sel moel orjaks muutunud vaba isiku seisund ei

erinenud nn paumlris orjade seisundist ning vabastamisel manumissio-protseduuriga ei saanud ta

D1521 jaumlrgi tagasi mitte oma endist seisundit vaid omandas vabakslastu seisundi koos kotildeigi

kaasnevate piirangutega Votildeimalik et tegemist oli omalaadse karistusega vastutustundetu

kaumlitumise eest ning liiga kergekaumlelise suhtumise eest vabadusse

100 Taumlpselt sama sotildenastust kordab ka D1551

101 Kaser 1968 lk 72

102 Codex Theodosianus ladina keeles kaumlttesaadav internetist httpwwwthelatinlibrarycomtheodosiushtml

103 Stephenson lk 326-327 Vaumlhem detailselt ka Hunter ja Cross lk 171osaliselt ka Schulz lk 82 ja Buckland lk 71

104 G 482 ja Inst 410pr potildehjal Watson lk 218

26

22 Capitis deminutio media (minor) viisid

221 Kodakondsuse kaotamine klassikalisel ajastul

Nagu juba eelpool oumleldud ei maini 12-tahvli seaduste meie ajani kaumlttesaadavad fragmendid

kodakondsust votildei selle kaotamist Uumlhes potildehjuseks votildeib olla et nii varasel ajal polnud votildeimalik

olla vaba ilma kodanikuotildeigusi omamata105

Klassikalisel ajal toimus kodakondsuse kaotamine

G1161 ja UlpTit1112 jaumlrgi erilise karistusena mida nimetati veest ja tulest ilma jaumltmiseks

G1161 ldquoMinor siue media est capitis deminutio cum ciuitas amittitur libertas

retinetur quod accidit ei cui aqua et igni interdictum fueritrdquo (Capitis deminutio on

vaumliksem votildei keskmine kui vabadus jaumlaumlb alles kuid kaotatakse kodakondsus Nii juhtub

nendega keda karistatakse veest ja tulest ilmajaumltmisega)

Lisaks kodakondsusele kaotas sel viisil karistatud isik ka oma perekonna ja agnaatilised

sugulussidemed Nt G1128 taumlpsustab et kui perepead karistatakse veest ja tulest ilma

jaumltmisega vabanevad tema lapsed isavotildeimu alt nagu oleks ta surnud Hunter ja Cross arvavad

et sellise karistusviisi tekkimise ajendiks oli praktiline vajadus arvata kodanike hulgast vaumllja

need kes laumlksid eksiili kriminaalkaristuse vaumlltimiseks106

Seda seisukohta toetab ka Jolowicz kes

taumlpsustab et teiseks sajandiks eKr vaumllja kujunenud praktika kohaselt jaumli suumluumldimotildeistetud isik

vabadusse kuniks tema suhtes oli tegelikult otsus langetatud Isikud keda suumluumldistati teos mis

votildeis karistusena kaasa tuua surmanuhtluse potildegenesid tavaliselt Roomast enne otsuse

vaumlljakuulutamist ja nii ei saanudki vaba kodaniku suhtes surmanuhtlust enamasti taumlide viia

Sellistel puhkudel oli tavaline et comitia107

kuulutas karistusena vaumllja veest ja tulest ilmajaumltmise

Selle karistuse tagajaumlrjed pole taumliesti selgeed kuid uumlsna kindel on et lotildepptulemusena ei votildeinud

suumluumldimotildeistetu naasta Rooma ilma et ta oleks votildeetud vastutusele (ja motildeistetud surma kui

karistus seda ette naumlgi)108

Seda karistusviisi olevat kasutatud ka Cicero puhul109

105 Votildeimalikke potildehjuseid ja huumlpoteese vt ptk 12

106 Hunter ja Cross lk 218

107 Comitia oli muistses Roomas kodanike kosolek kus haumlaumlletati oluliste kuumlsimuste uumlle

108 Jolowicz lk 322 sama Bonfante Viimane vaumlidab ka et sel viisil karistatud isikut votildeis vabalt surmata kui ta tuli

keeluala piiridesse (Bonfante lk 379) 109

Lee lk 76

27

222 Kodakondsuse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi

Justinianuse Institutsioonid nimetavad lisaks Gaiuse poolt mainitud veest ja tulest ilmajaumltmisele

ka saarele pagendamist deportatio-protseduuriga

Inst1162 bdquoMinor sive media est capitis deminutio cum civitas quidem amittitur

libertas vero retinetur quod accidit ei cui aqua et igni interdictum fuerit vel ei qui in

insulam deportatus estldquo (Capitis deminutio on vaumliksem votildei keskmine kui kaotatakse

kodakondsus kuid vabadus jaumlaumlb alles See juhtub kui isik jaumletakse ilma veest ja tulest

votildei deporteeritakse saarele)

Kodakondsuse kaotamise potildehiolemust annab haumlsti edasi riigi raha omastajate vastutust

reguleeriv D48133

D48133 bdquoPeculatus poena aquae et ignis interdictionem in quam hodie successit

deportatio continet porro qui in eum statum deducitur sicut omnia pristina iura ita et

bona amittitldquo (Riigi raha omastajaid karistatakse veest ja tulest ilma jaumltmisega mille

asemele on taumlnapaumleval tulnud deporteerimine Lisaks igauumlhelt kes on alandatud

sellisesse seisundisse votildeetakse aumlra kogu ta vara nagu ka tema varasemad otildeigused)

Seega votildeib jaumlreldada et deportatiorsquot hakati hiljem kasutama karistusena juhtumitel kus varem

kasutati veest ja tulest ilma jaumltmist110

Selle capitis deminutio media vormi puhul lisandus

kodanikuotildeigustest ilmajaumltmisele ka fuumluumlsiline isolatsioon Isik ei laumlinud mitte lihtsalt eksiili vaid

viidi mingisse erilisse ja spetsiaalselt selleks motildeeldud eraldatud kohta nt vaumlikesele saarele votildei

kotilderbeoaasi Samuti kaasnes saarele deporteerimisega D48201pr kohaselt varanduse

konfiskeerimine Isikult votildeeti aumlra kogu vara vahel votildeidi talle erilise armulikkuse maumlrgina jaumltta

alles vaumlike kogus111

Varanduse kaotamist kui kodakondsuse kaotamisega kaasnevat karistust

mainib kaudsemalt ka D452 mille kohaselt ei ole votildeimalik varalise notildeudega hageda inimest

kes on kaotanud kodakondsuse

Saarele deporteerimise naumlol oli tegemist vaumlga karmi karistusega D48194 ja D48191 kohaselt

oli juhul kui saarele deporteeritud isik tuli nn keelatud alale karistuseks kas surmanuhtlus votildei

orjastamine Karistuse karmuse totildettu olid saumltestatud ka motildeningad protseduurireeglid nt oli

110 Samuti ka Robinson Olivia F The Criminal Law of Ancient Rome Baltimore (Md) John Hopkins University

Press 1995 lk 5 Harries Jill Law and Crime in the Roman World Cambridge University Press 2007 lk 36

Colquhoun lk 385 Jolowicz lk 408 ja Bonfante lk 379 111

Colquhoun lk 385 ja Jolowicz lk 408 Robinson lk 5 Bonfante lk 379 Harries lk 36

28

taumlpselt maumlaumlratud capitis deminutio laumlbitegemise hetk D481921 potildehjal ei kaotanud isisk

kodakondsust ega teinud capitis deminutiorsquot laumlbi mitte tema vastu suumluumldistuse esitamisega vaid

alles siis kui otsus paumldeva isiku poolt vaumllja kuulutati Selliseks paumldevaks isikuks oli nt

linnaprefekt

Siiski ei toonud deporteerimine112

kaasa niivotilderd raumlnki tagajaumlrgi kui vabaduse kaotamine Isik jaumli

vabaks ning talle jaumli alles ka motildeningane tegutsemisvotildeime113

Ius civile deporteeritule kuumlll enam

ei kohaldunud kuid D482215pr kohaselt votildeis ta osaleda kotildeigis tehingutes mis tekkisid ius

gentiumrsquoi pinnalt

Digestarsquos taumlpsustatakse isikuid kellele kohaldatakse karistusena kodakondsuse kaotamist

D455 pr ja 1 ldquoAmissione civitatis fit capitis minutio ut in aqua et igni interdictione

Qui eficiunt capite minuuntur (deficere autem dicuntur qui ab his quorum sub

imperio sunt desistunt et in hostium numerum se conferunt sed et hi quos senatus

hostes iudicavit vel lege lata) utique usque eo ut civitatem amittantrdquo (Kodakonduse

kaotamisega kaasneb capitis deminutio kui isik jaumletakse ilma veest ja tulest Neid kes

maumlssavad (samuti ka need kes lahkuvad oma vaumleuumllema juurest ja panevad ennast kirja

vaenlase juures oumleldakse maumlssavat ja ka need keda senat on kuulutanud vaenlasteks)

karistatakse vaumlhemalt kodakondsuse kaotamisega

Kodakondsuse kaotamine ootas seega ees jaumlrgmisi isikuid

1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid

3 Senati poolt vaenlasteks kuulutatud

Siiski ei karistatud kodakondsuse aumlravotildetmisega ainult kolme eelpool nimetatud isikute gruppi

Nt D481928 ja D 4819383 kohaselt deporteeriti saarele ka kotildergemasse sotsiaalsesse klassi

kuuluvad muumlrgitajad ning alaealiste neitsite votildergutajad D48133 lisab veel riigi raha omastajad

D 481173 kohaselt karistati mehe tapmise eest kas surmanuhtlusega votildei siis vaumlhemalt saarele

112 Ilmselt votildeib nii oumlelda ka varasemal ajal kasutusel olnud veest ja tulest ilma jaumltmise kohta kuna tegu on uumlsna

sarnastes olukordades kasutatud ja sarnase eesmaumlrgiga protseduuridega 113

Motildeistet bdquotegutsemisvotildeimeldquo olen selles toumloumls kasutanud taumlhenduses kui isiku votildeimet sotildelmida iseseisvalt ja

sotildeltumatult kehtivaid tehinguid omandada vara iseendale mitte oma isandale votildei perepeale abielluda

Tegutsemisvotildeime pole taumlielikult samastatav taumlnapaumlevase teovotildeimega kuna tegutsemisvotildeimelise isiku

kodakondsusest tulenevad otildeigused osalemaks avalikus elus (haumlaumlletada olla valitud riigiametisse jne) votildeisid olla

piiratud

29

deporteerimisega kusjuures taumlnapaumleval114

enamus deporteeritakse III sajandil pKr karistati

saarele deporteerimisega ka naisi kes tegid aborti115

Seega oli tegemist vaumlga laialt levinud

karistusega mida kohaldati kotildeige erinevamate kuritegude puhul Eriti levinud oli see karistus

kotildergemasse klassi kuuluvate isikute puhul Kui madalamasse klassi kuuluvat isikut karistati

mingi teo eest vabaduse kaotamise ja sunnitoumloumlga kaevandustes siis kotildergemasse klassi kuuluvale

suumluumldlasele maumlaumlrati sama teo eest reeglina karistuseks ainult kodakondsuse kaotus ja

deportatio116

23 Capitis deminutio minima viisid

231 Pere muutus 12-tahvli seaduste jaumlrgi

Nagu juba eelpool mainitud siis 12-tahvli seadused ei tunne kuumlll motildeistet capitis deminutio kuid

viitavad kahele hiljem capitis deminutio minima viisiks olnud protseduurile ndash emancipatiorsquole ja

cum manu abielule Emancipatiorsquot on mainitud 12-tahvli seadustes 4 tahvli punktis 2b

bdquoSi pater filium ter venum duit filius a patre liber estoldquo (Kui isa on poega kolm korda

muumluumlnud olgu poeg isast vaba)

Samuti nimetatakse VI tahvel p 5 cum manu abiellumist viidates et kui abielus ei taha naine

minna mehe votildeimu (manusrsquoe) alla peaks ta 3 oumloumld aastas mehe majast eemal viibima G1110

kohaselt eksisteeris varasemal ajal (so enne klassikalist ajastut) kolm cum manu abiellumise

viisi igamine ehk usus fiktiivne muumluumlk ehk coemptio ja sakraalne leiva jagamine ehk

confarreatio Need kotildeik olid kasutusel 12-tahvli seaduste kehtestamise ajal (u 450 eKr) ja

totildeenaumloliselt ka mitu sajandit hiljem kui cum manu abielu oli tuumluumlpiline

114 Taumlnapaumleval taumlhendab siinkohal D D 481173 kirjutanud juristi Aemilius Macerrsquoi eluaega III sajandi alguses

pKr 115

D47114 ja 4888 potildehjal Harries lk 87 116

Harries lk 36 ka Bonfante lk 379

30

232 Pere muutus klassikalisel ajastul

Sekundaarkirjanduses on esitatud vaumlga erinevaid peremuutuse viiside loetelusid117

Gaius annab

jaumlrgneva capitis deminutio minima viiside loetelu

G1162 bdquoMinima est capitis diminutio cum et civitas et libertas retinetur sed status

hominis conmutatur quod accidit in his qui adoptantur item in his quae coemptionem

faciunt et in his qui mancipio dantur quique ex mancipatione manumittuntur totiens

capite diminuaturldquo (Capitis deminutio on vaumlikseim kui kodakondsus ja vabadus jaumlaumlvad

alles kuid inimese isiklik seisund muutub Nii juhtub nendega keda adopteeritakse

nendega kes on teinud laumlbi enda rituaalse (fiktiivse) muumluumlgi (coemptio) ja nendega kes

on antud mancipiumrsquoisse ja vabaks lastud mantsipatsiooni-protseduuriga)

Seega toob Gaius viisidena vaumllja

1 adopteerimise - G197-99 potildehjal votildeib jaumlreldada et Gaius kasutab adopteerimist

uumlldmotildeistena nii alaealise isiku kui ka taumlisealise ja iseseisva isiku perre votildetmise

(adrogeerimise) puhul118

2 cum manu abiellumine coemptio-protseduuriga

3 protseduurid millega kaasnes mancipatio ja manumissio (tuntuimad neist protseduuridest

on emancipatio ja adoptio)

Ulpianus on Tit113 peremuutuse viisidena nimetanud ainult adopteerimist ja cum manu

abiellumist Adrogeerimist on ta pidanud silmas uumlhe adopteerimise alaliigina nagu Gaiuski kuna

kaumlsitleb neid koos Seda votildeib jaumlreldada ka UlpTit82 potildehjal kus Ulpianus seletab adrogeerimist

just laumlbi adopteerimise motildeiste119

Seega pole adrogeerimine tema jaoks mitte eraldiseisev

protseduur vaid adopteerimise alaliik Erinevalt Gaiusest ei nimeta Ulpianus emancipatiorsquot

Kui Gaiuse toodud loendit Ulpianuse omaga taumliendada ning taumlpsema ja uumllevaatlikuma kaumlsitluse

huvides veidi lahti kirjutada ja uumlmber organiseerida saaks jaumlrgmise loendi

1 adopteerimine

2 adrogeerimine

3 abiellumine cum manu

4 emancipatio

117 Vt kokkuvotildetet erinevate autorite peremuutuste kaumlsitlusest Kiirend 2010 lk 15-17 ja Kiirend 2011 lk 144-145

118 Pikemalt vt Kiirend 2011 lk 141

119 Ulp Tit82 bdquoIlla adoptio quae per populum fit specialiter arrogatio dicitur(Seda adopteerimist mis

leiab aset rahvakoosoleku ees nimetatakse adrogeerimiseks)

31

5 muud protseduurid millega kaasnesid mancipatio ja manumissio

2321 Adopteerimine magistraadi ees

Magistraadi ees adopteeriti G199 kohaselt veel kellegi teise isavotildeimu all olevaid isikuid

Olemuselt oli see uumlsna sarnane taumlnapaumlevase lapsendamisega Protseduuri sisuks oli teise

perekonna mitteiseseisva liikme enda pereliikmeks votildetmine Sellega votildettis adopteeritav ka uue

pere perekonnanime ja kaotas kotildeik sidemed senise perekonnaga120

Protseduuri taumlpsem kaumlik on

toodud G1134-s

G 1134 bdquoPraeterea parentes etiam liberos in adoptionem datos in potestate habere

desinunt Et in filio quidem si in adoptionem datur tres mancipationes et duae

intercedentes manumissiones proinde fiunt ac fieri solent cum ita eum pater de

potestate dimittit ut sui iuris efficiatur Deinde aut patri remancipatur et ab eo is qui

adoptat vindicat apud praetorem filium suum esse et illo contra non vindicante a

praetore vindicanti filius addicitur aut non remancipatur patri sed ab eo vindicat is

qui adoptat apud quem in tertia mancipatione est Sed sane commodius est patri

remancipari In ceteris vero liberorum personis seu masculini seu feminini sexus una

scilicet mancipatio sufficit et aut remancipantur parenti aut non remancipanturldquo

(Pealegi kaotavad vanemad oma votildeimu laste uumlle kui annavad nad adopteerimiseks Sel

juhul kui poeg antakse adopteerimiseks leiavad tegelikult aset kolm mantsipatsiooni ja

kaks vahepealset votildeimu alt vabastamist (nagu siis kui isa tahab poega oma votildeimu alt

vabastada et teha teda iseseisvaks) Poeg votildeib siis saada oma isale tagasi

mantsipeeritud kellelt siis adopteerija vinditseerib teda preetori ees nagu oma poega ja

isa ei esita vastuvaumliteid preetor maumlaumlrab ta hageja pojaks Kui teda (poega) ei ole isale

tagasi mantsipeeritud siis adopteerija notildeuab teda mehelt kellele ta (poeg) mantsipeeriti

kolmandal korral See on siiski talle palju mugavam kui remantsipeeritakse isale Teiste

votildeimualuste uumlkskotildeik kummast soost laste jaoks piisab uumlhest muumluumlgist ja nad samuti kas

remantsipeeritakse isale tagasi votildei mitte)

Vanemal ajal oli adopteerimine uumlsna keeruline protseduur mille oluliseks elemendiks oli

adopteeritava rituaalne muumluumlk Tuumltarde ja lastelaste puhul piisas uumlhest muumluumlgist perepoja puhul

notildeuti kolme muumluumlki Votildeimualuse isiku adopteerimise kui peremuutuse uumlhe alaliigi puhul lotildeppes

120 Watson lk 100

32

senise paterfamiliasrsquoe votildeim adopteeritava uumlle ta vahetas perekonda Adopteerimine ei muutunud

ainult isavotildeimu vaid katkestas ka kotildeik muud otildeiguslikud peresuhted nt lotildeppes seadusjaumlrgne

paumlrimisotildeigus senise ere tagant Vastu sai adopteeritu samad otildeigused uues perekonnas

Adopteeritu agnaatilised sidemed oma bioloogilise perekonnaga ei taastunud isegi siis kui

adoptiivisa ta hiljem emancipatiorsquoga oma votildeimu alt vabaks lasi121

2322 Adrogeerimine

Adrogeerimist taumlhistava sotildena algvorm ladina keeles oli arrogatio votildei adrogatio Protseduuri

sisuks oli taumlnapaumleval votildeimatu (taumlisealise) iseseisva isiku lapsendamine

G199 bdquoPopuli auctoritate adoptamus eos qui sui iuris sunt Quae species adoptionis

dicitur adrogatio quia et is qui adoptat rogatur id est interrogatur an velit eum

quem adoptaturus sit iustum sibi filium esse et is qui adoptatur rogatur an id fieri

patiatur et populus rogatur an id fieri iubeatldquo (Rahvakoosoleku122

heakskiidul

adopteerime neid kes on iseseisvad isikud (persona sui iuris) seda liiki adopteerimist

kutsutakse adrogeerimiseks sest adrogeerijalt kuumlsitakse kas ta on notildeus teist isikut oma

perre votildetma ja notildeus et tollest saab ta seaduslik poeg adrogeeritavalt kuumlsiti kas ta on

notildeus teise perepea votildeimu alla minema ja rahvakoosolekult kuumlsiti kas nad on sellise

asjade kaumliguga notildeusrahul)

Jaumlrelikult oli adrogeerimise jotildeustumiseks vajalikud kolm elementi ndash adrogeerija soov teine isik

oma perre votildetta adrogeeritava notildeusolek ja rahva heakskiit Lee mainib et rahva notildeusolek oli

alguses tingimata vajalik kuna adrogeerimine jotildeustus alles siis kui rahvakoosolek oli selle heaks

kiitnud kuid hiljem oli see pigem formaalsus123

Vastavalt G1107-le ei puudutanud adrogeerimine ainult adrogeeritavat ennast vaid ka tema

lapsi

G 1107 bdquoIllud proprium est eius adoptionis quae per populum fit quod is qui

liberos in potestate habet si se adrogandum dederit non solum ipse potestati

121 Nicholas lk 78 Stephenson lk 345

122 Ehkki enamasti totildelgitakse populus rahvaks on siin minu arvates potildehjendatum kasutada rahvakoosolek kuna see

pole nii uumlldine ja ebamaumlaumlrane Seda varianti votildeimaldab ka OLD mis annab lk 1405 uumlheks totildelkevasteks bdquokogu

rahvas kes teostab seadusandlikku ja otildeigust motildeistvat votildeimuldquo Ilus mainib et adrogeerimine toimus

rahvakoosolekul (Ilus lk 97) 123

Lee lk 71

33

adrogatoris subicitur sed etiam liberi eius in eiusdem fiunt potestate tanquam

nepotesldquo (Seda liiki adopteerimisele mis toimub rahva heakskiidul on omane et kui

sellel isikul kes annab end adrogeerimiseks on votildeimualuseid lapsi siis ei laumlhe mitte

ainult tema ise adrogeerija votildeimu alla vaid ka tema lapsed kelle uumlle tekib selline votildeim

nagu perepeal on muidu lastelaste uumlle)

Hiljem oli laste jaumlrgnemine adrogeeritud vanemale eraldi peremuutuse viisiks Nt tsiteeritakse

D453 seda reeglit vaumllja tuues III sajandi alguses elanud juristi Paulust

Pere muutuse aspektist olid adrogeerimise tagajaumlrjed sarnased kui votildeimualuse isiku

adopteerimisele nimelt sai ka adrogeeritu endale uued agnaatilised peresidemed ja nendest

tulenevad otildeigused uues perekonnas perekonda muutsid ka adrogeeritu votildeimualused lapsed

2323 Abiellumine cum manu

Muistses Roomas sai abielluda kolmel viisil ndash ususrsquoega coemptiorsquoga ja confarreatiorsquoga Gaius

nimetab capitis deminutio minima viise mainides kuumlll ainult coemptiorsquot kuid tulenevalt Ulp

Tit1113 tuleks ilmselt silmas pidada naise cum manu abiellumist uumlldisemalt

Ulp Tit 1113 Minima capitis diminutio quod fit adoptione et in manum

conventioneldquo (Capitis deminutio minima toimub adopteerimisel ja cum manu

abielludes)

G1113 bdquoCoemptione vero in manum conveniunt per mancipationem id est per

quandam imaginariam venditionem Nam adhibitis non minus quam V testibus civibus

Romanis puberibus item libripende emit vir mulierem cuius in manum convenit (Kui

abiellutakse coemptio-protseduuriga laumlheb naine mancipatiorsquoga oma abikaasa votildeimu

alla See on fiktiivne muumluumlk mille juures peab olema vaumlhemalt viis tunnistajat kes on

Rooma kodanikud ja taumlisealised ja ka kaalumeesldquo)

UlpTit1113 kinnitab et naine tegi capitis deminutio minima laumlbi igal viisil cum manu

abielludes Gaius ei maini capitis deminutiorsquost raumlaumlkides teisi abiellumise viise mille puhul tekkis

mehe votildeim naise uumlle ilmselt seetotildettu et Gaiuse ajaks olid teised abieluviisid peaaegu kadunud ja

mehe manus naise uumlle tekkis ainult coemptiorsquoga ja oli ka siis vaumlga haruldane124

Seega nimetab ta

124 Nicholas lk 82 Seda kinnitab nt G1110 bdquoOlim itaque tribus modis in manum conveniebant usu farreo

coemptione (Varem oli kolm viisi kuidas naine langes mehe votildeimu alla usus confarreatio ja coemptio)

34

teisi viise kuumlll suumlstemaatika motildettes abielu kaumlsitledes kuid kuna tema ajal oli coemptio praktikas

ainus viis millega mehe votildeim naise uumlle tekkis siis ta siin teistele viisidele taumlhelepanu ei

poumloumlra125

Cum manu abiellumisega laumlks naine kas mehe votildei juhul kui mees polnud ise paterfamilias siis

mehe paterfamiliasrsquoe (enamasti mehe isa votildei vanaisa) votildeimu alla Selle abiellumisviisi lugemine

peremuutuse uumlheks viisiks ei sotildeltu sellest kas naine oli enne sui iuris votildei mitte Kui naine oli

veel isavotildeimu all oli bdquomuumluumljaksldquo tavaliselt tema isa Kui naine oli sui iuris siis oli ta fiktiivse

muumluumlgitehingu pooleks ise vajalik oli vaid eestkostja notildeusolek126

Naine sai sel viisil abielludes

mehe agnaatiliseks pereliikmeks omandades vastavalt G 1118 1115b ja 1137 otildeiguslikult

mehe tuumltardele sarnase seisundi Samuti kaasnes sellega naise vabanemine oma endise perepea

votildeimu alt127

Otildeiguslikult naise agnaatilised sidemed tema endise perekonnaga katkesid kuid

vastu tekkisid samad sidemed uue perega Ta sai mehe agnaatilistele sugulastele agnaadiks128

Kui naine oli enne abielu sui iuris oli cum manu abiellumisega kaasnev efekt uumlldjoontes sama

mis adrogatiorsquoga kui naine oli veel isa votildeimu all sarnanesid tagajaumlrjed adoptiorsquole puhul Naise

vara laumlks kas mehe votildei mehe paterfamiliasrsquoe kaumltte ja naine sai paumlrimisel samad otildeigused

lastega129

2324 Emancipatio

Emancipatio-protseduuri laumlbitegemisega vabanes votildeimualune pereliige perepea votildeimu alt ja

temast sai iseseisev isik Protseduuri taumlpsemat korda on kirjeldanud Gaius

G1132 bdquoPraeterea emancipatione desinunt liberi in potestate parentum esse Sed

filius quidem tribus mancipationibus ceteri vero liberi sive masculini sexus sive

feminini una mancipatione exeunt de parentium potestate Lex enim XII tabularum

tantum in persona filii de tribus mancipationibus loquitur his verbis Si pater ter filium

venum duit a patre fliius liber esto Eaque res ita agitur Mancipat pater filium alicui

is eum vindicta manumittit Eo facto revertitur in potestatem patris is eum iterum

mancipat vel eidem vel alii (sed in usu est eidem mancipari) isque eum postea similiter

vindicta manumittit eo facto rursus in potestatem patris revertitur tertio pater eum

125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143

128 Перетерский lk 144

129 Nicholaslk 82

35

mancipat vel eidem vel alii (sed hoc in usu est ut eidem mancipetur) eaque

mancipatione desinit in potestate patris esse etiamsi nondum manumissus sit sed

adhuc in causa mancipiildquo (Meie vanemlik votildeim laste uumlle lakkab ka emantsipatsiooni

laumlbi Isavotildeimust vabastab poja kolme ja teised lapsed130

uumlhe mantsipatsiooni teel

muumluumlmine 12-tahvli seadused viitavad ainult pojale mainides kolme mantsipatsiooni

jaumlrgmiselt bdquoKui isa muumluumlb poega kolm korda olgu poeg temast vabaldquo See tseremoonia

toimub jaumlrgneval viisil isa muumluumlb oma poja kellelegi ja too laseb poja preetori sauaga131

vabaks Paumlrast seda taastub isa votildeim poja uumlle isa muumluumlb poja teist korda kas samale

isikule votildei kellegi teisele (kuid tavaliselt muumluumlakse poeg samale isikule) ja ta jaumllle

vabastab poja samal viisil ning seetotildettu langeb poeg taas isa votildeimu alla ja isa muumluumlb

teda kolmandat korda kas samale isikule votildei kellegi teisele (kuid tavaliselt muumluumlakse

samale isikule) Paumlrast kolmandat muumluumlki lotildeppeb isa votildeim poja uumlle kuigi ta pole veel

vabaks lastud vaid ikka veel jaumlaumlb mantsipeeritu seisundisse)

Seega sai isa oma votildeimust poja uumlle loobuda kui teda kolm korda rituaalselt muumluumls ja ostja ta

paumlrast jaumllle vabaks lasi Paumlrast kahte esimest muumluumlki langes poeg isa votildeimu alla tagasi paumlrast

kolmandat lotildeppes isa votildeim tema uumlle Tuumltarde ja lastelaste puhul piisas uumlhest korrast132

Kaser

taumlpsustab et isa muumluumls poega kolm korda usaldusvaumlaumlrsele tuttavale Kaks esimest korda lasi see

poja laumlbi manumissio vindicta vabaks ja poeg langes oma isa votildeimu alla tagasi Kolmas muumluumlk

kehtestas aga selle isavotildeimu kellele poeg muumluumldi133

Siiani on protseduuri kaumlik olnud analoogne

votildeimualuse isiku adopteerimisega ndash isa muumluumlb poega kolm korda ja paumlrast kolmandat muumluumlki saab

ostja poja uumlle isavotildeimu Siis poleks tulemuseks mitte poja iseseisvumine vaid kolmanda isiku

isavotildeimu kehtestamine tema uumlle Et sellest olukorrast vaumllja tulla tuli Kaseri jaumlrgi teha veel

viimane manumissio ndash alles siis sai poeg taumlielikult vabaks ja iseseisvaks Kui usaldusalune oleks

poisi nuumluumld manumissio abil vabaks lasknud oleks poisi ja tema vahel tekkinud patroonisuhe

Seega tegi viimase manumissio siiski poja bioloogiline isa ja patroonisuhe tekkis nuumluumld oma

130 Hilisemad autorid on uumlsna uumlksmeelsel seisukohal et teiste laste all pole motildeeldud mitte ainult tuumltreid vaid ka

vanaisa votildeimu all olevaid lapselapsi Nt Kaser 1968 lk 263-264 131

Vindicta totildelkena olen eelistanud kasutada terminit bdquopreetori sauldquo kuna minu arvates annab just see vaumlljend kotildeige

paremini edasi tolle atribuudi olemust Ladina-eesti sotildenaraamat annab vasteks vabastamiskepp (Kleis jt lk 675) Ilus

emancipatio juures seda terminit uumlldse ei kasuta eespool legisaktsioonilisest protsessist raumlaumlkides nimetab ta aga

vindictarsquot lihtsalt kepiks (Ilus lk 62) OLD taumlpset vastet ei anna mainib lihtsalt et nii nimetati ka instrumenti mida

kasutati orja vabaduse ja omandiotildeigusega seotud vanemates protsessituumluumlpides (OLD lk 2067) 132

G 1137 potildehjal Lee lk 76 ja Kaser 1968 lk 263-264 133

Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

See et patroonisuhe tekiks just oma isaga oli oluline eelkotildeige varalisest aspektist Juhul

kui vabaks lastud poeg suri ilma paumlrijateta tekkis patroonil otildeigus tema vara paumlrida 135

2325 Mancipatio ja manumissio

Varasemal ajal oli iga mancipatio ja manumissio capitis deminutio minima Selline regulatsioon

oli saumlilinud veel Gaiuse (elas u 110 ndash 180 pKr) ajaks Selle totildeenduseks on G1162 viimane lause

G 1162 bdquoadeo quidem ut quotiens quisque mancipetur aut manumittatur totiens

capite deminuaturldquo (Millal iganes keegi teeb laumlbi mancipatio votildei manumissio

protseduuri teeb ta laumlbi capitis deminutio)

Pole aga selge kas siin on motildeeldud mancipatiorsquot ja manumissiorsquot kui eraldiseisvaid protseduure

votildei kui ainult emancipatio ja adoptio protseduuride osi Samuti toimusid mancipatio ja

manumissio protseduuride laumlbi ka motildened teised protseduurid (tuntuim neis on noksaalhagi

katteks vaumllja andmine) kuid pole selge kas ka need votildeisid olla peremuutuse viisideks

Sekundaarkirjanduses selle probleemiga ei tegeleta Enamik autoreid ei poumloumlra viidatud

allikakohale uumlldse taumlhelepanu Pereterski ja Buckland136

on uumlldiselt viidanud et varasemal ajal

oli iga mancipatio ja manumissio eraldi capitis deminutio Samuti nimetab seda Brillrsquos

Encyclopaedia of the Ancient World137

G1162-le toetudes on Sohm ning teda pea uumlks-uumlhele

kopeerivad Cocourek ja Wigmore138

nimetanud mancipatio ja manumissio protseduure oma

peremuutuse viiside loetelus iseseisva capitis deminutio minima viisina kuid nemadki ei selgita

protseduuri sisu Kaser on viidanud et karistusliku iseloomuga noxae deditio sobiks capitis

deminutio minima viisiks139

Veidi potildehjalikum on Lee140

134 Kaser 1968 lk 264

135 Stephenson lk 345

136 Перетерский lk 121 Buckland lk 135 kaudsemalt ka Kiirend 2010 lk 16

137 Deminutio Capitis Brillrsquos Encyclopaedia of the Ancient World New Pauly IV kd toimetajad Cancik Hubert ja

Schneider Helmut Leiden-Boston Brill 2004 veerg 259 (Teos edaspidi taumlhistatud luumlhendiga BEAW) 138

Veidi potildehjalikumalt Sohm Rudolf Ledlie James Crawford Grueber Erwin The Institutes of Roman Law

London Gorgias Press Algne versioon 1892 taumliendatud versioon 2002 lk 124-125 Nimetatud teose esialgse

versiooni capitis deminutio peatuumlkki kopeerivad Sohmrsquoi loal pea uumlks-uumlhele Cocourek Albert ja Wigmore John

Henry Evolution of Law Volume II Primitive and Ancient Legal institutions Boston Little Brown and Company

1915 lk 355 Kuna minu kasutatud Sohmrsquoi jt versioon on Cocoureki ja Wigmorersquoi omast pisidetailides motildenevotilderra

erinev olen siiski viidanud motildelemale mitte ainult Sohmrsquoile 139

Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37

Mancipatio ja manumissio protseduuride vahel viibis isik erilises seisundis in mancipio Seisund

in mancipio oli luumlhiajaliselt votildeimalik emancipatio ja ka adoptio protseduuri kaumligus mancipatio ja

manumissio protseduuride vahel Pikemalt kestis selline seisund siis kui isa muumluumls votildeimualuse

pereliikme orjaks Rooma linna piires votildei andis poja kahju kannatanud isikule uumlle noksaalhagist

tekkinud kohustuse huumlvitamiseks141

G1123 kohaselt ei kohaldunud selline orjalaumlhedane

seisund aga naistele kes abiellusid coemptio teel ja tegid seega ka laumlbi enda fiktiivse rituaalse

muumluumlgi Selle Potildehjuseks oli erinevate sotildenade kasutamine protseduuri kaumligus Kui isikut

mantsipeeriti siis kasutati protsessis samu sotildenu kui orjade muumluumlgi puhul naise abiellumisel aga

mitte

Seisundi in mancipio olemust on pikemalt lahti seletatud G1123 ja G1138 -141 Tegemist oli

vaba inimese ja orja vahepealse seisundiga Pereterski on seda seisundit orjusega sarnanemise

totildettu nimetanud isegi tsiviilorjuseks votildelaorjuseks lepinguorjuseks (кабала)142

Teoreetiliselt jaumli

isik kuumlll vabaks ja teda ei tohtinud halvasti kohelda ega tappa kuid paljuski oli tema positsioon

ka orja sarnane Orjadele sarnaselt oli naumliteks selliste isikute tegutsemisvotildeime piiratud

G1123 bdquo[hellip] at a parentibus et a coemptionatoribus mancipati mancipataeue

seruorum loco constituuntur adeo quidem ut ab eo cuius in mancipio sunt neque

hereditatem neque legata aliter capere possint quam si simul eodem testamento liberi

esse iubeantur sicut iuris est in persona seruorum[hellip]ldquo ( [hellip] aga nende kes on isa

poolt mantsipeeritud seisund on orjadele sarnane isegi niivotilderd et nad ei saa sellelt

isikult kellele nad on mantsipeeritud vastu votildetta testamendiga neile maumlaumlratud paumlrandit

kui neid just selle sama testamendiga samal ajal ei vabastata nii nagu see on ka orjade

puhul [hellip])

G1138 kohaselt sai sellises seisundis inimene sarnaselt orjale iseseisvaks samuti manumissio-

protseduuriga kas laumlbi piduliku protseduuri kodanike nimekirja kandmise votildei testamendi Siiski

ei olnud sellises seisundis isik taumlielikult votilderdsustatud orjaga Seisundist in mancipio

vabastamisele ei kehtinud mitmed orjade vabastamisele ette naumlhtud piirangud Nt G1139

kohaselt ei kohaldunud piirang et vabaks votildeis lasta ainult teatava murdosa oma orjadest

Suurimaks erinevuseks oli G 1140-st tulenev votildeimalus saada vabaks ka vastu selle isiku

tahtmist kelle votildeimu all ta oli Nii votildeis seisundis in mancipio olev isik kanda oma nime vabade

kodanike nimekirja ka ilma oma isanda loata See ei olnud siiski lubatud neile kelle isa oli

141 Borkowski lk 106


38

andnud sellesse seisundisse tingimusel et nad mantsipeeritakse isale tagasi ja samuti mitte ka

neile kes olid muumluumldud noksaalhagi katteks Kaser taumlpsustab veel et seisundis in mancipio isiku

abielu (rooma kodanike abielu) jaumli kehtima ning isik votildeis saada seaduslikke jaumlreltulijaid kes

olid tema votildeimu all Ta jaumli vabaks ius gentiumrsquoi motildettes kuigi faktiline seisund oli vaumlga sarnane

orjale143

Bonfante maumlrgib et sellist isikut koheldi orjana ainult eraotildeiguslikes suhetes avalikes

vahekordades jaumli ta vabaks144

Hunter ja Cross mainivad et seisundis in mancipio olevale isikule

jaumlid lisaks vabadusele alles ka kodanikuotildeigused kuid varalistes vahekordades olid sellises

seisundis vabal inimesel G 286 kohaselt samasugused piirangud nagu isavotildeimu all oleval

lapsel145

nt ei saanud ta vara omandada mitte endale vaid ainult sellele kelle votildeimu all ta oli

Eelnevalt selgus et isik jaumli pikemaajaliselt seisundisse in mancipio siis kui kui isa muumluumls lapse

Rooma linna piires votildei andis kahju tekitanud perepoja noksaalhagiga kannatanule vaumllja Rohkem

on teada noksalhagi katteks vaumllja andmisest Selle olemust seletavad lahti G375 ja Inst 48pr

Viidatud allikakohtade kohaselt juhul kui votildeimualune perepoeg votildei ori pani toime delikti

(vargus roumloumlv damnum iniuria) ei saanud sellest tulenevat kahjuhuumlvitisnotildeuet esitada mitte tema

vaid perepea vastu Perepeal oli siis votildeimalus valida kas ta maksab kahju kannatanule huumlvitise

votildei annab otildeiguserikkuja talle vaumllja et viimane oma votildela toumloumlga tasa teeniks Sellist vaumlljaandmist

nimetati noxae deditio Kahju tekitanud perepoja vaumlljaandmine kolmandale isikule toimus samuti

mancipatio-protseduuriga146

nagu ka emancipatio ja adoptio Erinevad juristide koolkonnad olid

klassikalisel ajal eriarvamustel selles osas kas ka noksaalhagi katteks uumlleandmisel oli vaja kolme

mantsipatsiooni nagu emancipatio ja adoptio puhul votildei piisas uumlhest

G479 bdquoCum autem filius familias ex noxali causa mancipio datur diuersae scholae

auctores putant ter eum mancipio dari debere quia lege xii tabularum cautum sit ne

aliter filius de potestate patris exeat quam si ter fuerit mancipatus Sabinus et Cassius

ceterique nostrae scholae auctores sufficere unam mancipationem crediderunt et illas

tres legis xii tabularum ad uoluntarias mancipationes pertinereldquo (Kui pereliige

antakse noksaalhagi katteks in mancipio seisundisse arvavad uumlhe koolkonna

autoriteedid et teda tuleks anda kolm korda seisundisse in mancipio sest 12-tahvli

143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142


146 G1119 kohaselt oli mancipatio puhul tegemist rituaalse muumluumlgiprotseduuriga milles osalemiseks pidi olema

Rooma kodanik Sel viisil muumluumldi kinnisasju orja ja taumlhtsamaid potildellumajandusloomi Samuti anti sellise rituaalse

protseduuriga uumlle isikuid nt emantsipatsiooni votildei adoptsiooni kaumligus Protseduur oli rangelt formaalne Juures pidid

viibima viis taumlisealist Rooma kodanikest tunnistajat ja kaalumees Protseduuri kaumligus ostja puudutas ostetavat eset

votildei isikut deklareeris selle pidulikult enda omaks ning asetas kaalule kokkulepitud ostuhinna

39

seadused uumltlevad et poeg saab isa votildeimu alt vabaks ainult laumlbi kolme mantsipatsiooni

Sabinius Cassius ja motildened meie koolkonna autoriteedid arvavad et uumlhest

mantsipatsioonist piisab sest 12-tahvli seadustest tulenev kolmekordse mantsipatsiooni

reegel kohaldub ainult vabatahtlikele mantsipatsioonidele)

Sabiniaanid (Sabinius Cassius jt) arvasid et piisab uumlhest mantsipatsioonist ning 12-tahvli

seadustest tulnud kolmekordse muumluumlgi reegel kohaldub ainult vabatahtlike matsipatsioonide

puhul nt emancipatio ja adoptio kaumligus Teine koolkond kellena Gaius on ilmselt silmas

pidanud prokuliaane pidas iga protseduuri puhul vajalikuks kolmekordset muumluumlki

Lee taumlpsustab et nimetatud protseduuride tulemusel laumlks ori kannatanu omandisse aga perepoeg

jaumli kannatanu suhtes seisundisse in mancipio ning teenis oma votildela toumloumlga tasa Paumlrast seda votildeis ta

manumissiorsquoga vabaks lasta Kui perepoeg lasti seisundist in mancipio manumissiorsquoga vabaks

muutus ta sui iurisrsquoeks ega poumloumlrdunud enam tagasi oma isa votildeimu alla147

Lee vaumlidet kinnitab

eelpool tsiteeritud G 479 mis mainib poja vabanemist isa votildeimu alt Samuti ka G1132

lotildepuosa

G1132 bdquo[hellip] tertio pater eum mancipat vel eidem vel alii (sed hoc in usu est ut eidem

mancipetur) eaque mancipatione desinit in potestate patris esse etiamsi nondum

manumissus sit sed adhuc in causa mancipii [---]ldquo ( [hellip] isa mantsipeerib ta

kolmandat korda kas samale isikule votildei kellelegi teisele (kuid tavaliselt samale isikule)

ja selle mantsipatsiooni laumlbi lakkab ta olemast oma isa votildeimu all kuigi ta pole veel

manumissiorsquoga vabaks lastud ja on ikka veel seisundis in mancipio [edasi on

originaaltekst loetamatu ndash autori maumlrkus totildelke potildehjal])

Jaumlrelikult vabanes poeg juba kolmanda mantsipatsiooniga isa votildeimu alt ning kui ta paumlrast votildela

tasa teenimist manumissiorsquoga vabaks lasti sai ta sui iurisrsquoeks Seda kinnitab ka G479 mille

kohaselt lahkus noksaalhagi katteks antud poeg oma isa votildeimu alt Kuna isavotildeim potildehines

agnaatilisel sugulusel peaks loogilise jaumlreldusena kaasnema ka agnaatiliste148

sidemete

katkemine oma senise perega Seetotildettu tuleks ka noksaalhagi katteks vaumllja andmist lugeda capitis

deminutio minima viisiks See oleks kooskotildelas ka G1162-ga Kahjuks ei ole aga G1132

allikatekst edasi enam saumlilinud Seetotildettu ei saa ka taumliesti kindel olla selles kas mancipatio ja

manumissio olid eraldi pere muutuse viisideks votildei mitte Ei saa lotildepuni vaumllistada et muistsetel

roomlastel oli olemas mingi protseduur kuidas kahju tekitanud poeg paumlrast kahju huumlvitamist

147 Lee lk 79 ja 404

148 Agnaatilise suguluse kohta vt taumlpsemalt ptk 3111

40

tagasi isavotildeimu alla anda Olemasolevate andmete potildehjal on aga noksaalhagi katteks muumluumlmise

peremuutuse viisiks lugemine otildeigustatud

233 Peremuutus Justinianuse otildeiguse jaumlrgi

Justinianuse Institutsioonidest loeme et capitis deminutio minima toimub siis kui votildeimualune

isik saab iseseisvaks votildei vastupidi

Inst 1163 bdquo Minima capitis deminutio est cum et civitas et libertas retinetur sed

status hominis commutatur quod accidit in his qui cum sui iuris fuerunt coeperunt

alieno iuri subiecti esse vel contraldquo (Capitis deminutio on vaumlikseim kui isiku

vabadus ja kodakondsus jaumlaumlvad alles kuid tema seisund muutub See juhtub kui sui

iuris muutub alieni iurisrsquoeks votildei vastupidi)

Seega erineb Inst 1163 definitsioon G1162 definitsioonist Kui Gaius totildei vaumllja erinevad viisid

mille uumlhiseks nimetajaks oli agnaatiliste peresidemete muutus siis Justinianuse Institutsioonid

taandavad capitis deminutio minima viiside eristamise ainult sellele kas on toimunud muutus

isiku iseseisvuses votildei mitte Justinianuse Institutsioonide kohaselt on peremuutuse viisideks

seega ainult adrogatio ja emancipatio Digesta capitis deminutio minima viiside selget loetelu ei

anna kuid mainib motildeningaid protseduure capitis deminutio minima viisidena

D453 pr bdquoLiberos qui adrogatum parentem sequuntur placet minui caput ldquo

(Lapsed kes jaumlrgnevad oma adrogeeritud vanemale teevad laumlbi capitis deminutio )

D4531 bdquoEmancipato filio et ceteris personis capitis minutio manifesto accidit ldquo

(Emantsipeeritud poeg ja teised isikud teevad kindlasti laumlbi capitis deminutio)

Samuti D452 reguleerib capitis deminutio minima laumlbiteinud isikute vastutust oma

votildelaotildeiguslike kohustuste eest Siin on otsesotildenu mainitud adrogeeritud isiku vastutust

Seega tuuakse Digestas peremuutuse viisidena vaumllja

1 emancipatio

2 adrogatio

3 laste jaumlrgnemine adrogeeritud vanematele uude perekonda

Kui Gaius lihtsalt mainis et sellisel juhul lapsed laumlhevad vanemaga kaasa ja muudavad peret siis

Justinianuse otildeiguses oumleldakse otse et see on capitis deminutio minima Viidatud allikakoha

41

autoriks on Paulus kes elas 2 ndash 3 Sajandi vahetusel pKr ning seega tekst paumlrineb rooma otildeiguse

jaumlrelklassikalisest perioodist Kummaline on et see protseduur ei sobi Inst1163 toodud

definitsiooniga mille kohaselt peaks peremuutuse korral toimuma muutus ka isiku iseseisvuse

osas Oma isaga uude perekonda kaasaminevate votildeimualuste laste iseseisvuse osas mingit

muutust ei toimu vaid nad saavad lihtsalt omale uued agnaatilised sugulased Sellise vastuolu

potildehjust pole sekundaarkirjanduses selgitatud Votildeimalik et siinkohal loeti iseseisvuse muutumise

tingimus taumlidetuks laste isa poolt iseseisvuse kaotamisega adrogeerimisprotsessi kaumligus Samuti

votildeib potildehjuseks olla capitis deminutio kui otildeigusinstituudi arhailisus On isegi vaumlidetud et capitis

deminutio oli otildeigusinstituudina niivotilderd arhailine et selle taumlhendust ei motildeistnud selgelt votildeib-olla

isegi klassikalise ajastu juristid hilisematest raumlaumlkimata149

Seega kogusid Digesta koostajad kuumlll

kokku varasemast ajast paumlrinevad otildeigusnormid kuid uumlhiskondlike olude muutumise toumlouml

suhteliselt kiire valmimise koostajate paljususe ja agnaatilise suguluse taumlhtsuse vaumlhenemise totildettu

ei pruugitud Inst1163 definitsiooni sotildenastades enam naumlha varem kotildeiki capitis deminutio

minima viise uumlhendanud tunnust - agnaatilise suguluse muutumist

Justinianuse otildeiguses ei nimetata peremuutuse viisina votildeimualuse isiku adopteerimist Selle

potildehjuseks votildeib olla adoptio plena ja adoptio minus plena eristamine150

Samuti ei olnud

Justinianuse ajal cum manu abiellumine peremuutuse viisiks Cum manu abielu oli praktiliselt

kadunud varase printsipaadi ajaks (printsipaat kui valitsusvorm kestis aastatel 27 eKr kuni 250

pKr) kuid saumlilis siiski uumlksikjuhtumitena motildene vaumlga erandliku asjaolu jaoks151

Justinianuse ajaks

oli selline abielu kadunud Seda ei mainita ei Justinianuse Institutsioonide ega Digesta abielu

kaumlsitlevates peatuumlkkides Samuti oli selline abieluviis ilmselgelt kokkusobimatu ristiusu kui

Rooma uue riigiusuga Kindlasti ei olnud Justinianuse ajal peremuutuse viisideks mancipatio ja

manumissio Justinianus kaotas uumlldse mantsipatsiooni kui sellise ning ka adopteerimine ja

emancipatio hakkasid toimuma ilma selle aeganotildeudva formaalsuseta Nuumluumldsest piisas

teadaandest magistraadi ees152

Perepoegade noksaalhagi katteks vaumllja andmist esines ka

Justinianuse ajal153

kuid ta keelas selle154

149 Bonfante P Corso di diritto romano Diritto di famiglia I Roma Sampaolesi 1925 lk 130-131 Kasutatud

Siimets-Gross 2010 lk 243 vahendusel 150

Adoptio plena ja adoptio minus plena eristamisest vt taumlpsemalt ptk 3251 151

Kaser 1968 lk 63 152


Borkowski lk 106 154

Kui G 375 raumlaumlgib nii orja kui ka votildeimualuse pereliikme vaumlljaandmisest siis D94 mainitakse ainult orja Samuti

Lee lk 79 ja 403 Bonfante lk 466 ja 467

42

3 Capitis deminutio maumlaumlratlemine

31 Erinevate capitis deminutio astmete uumlhisosa

Nagu eelnevalt selgus mahuvad capitis deminutio motildeiste alla vaumlga erinevad protseduurid Nende

protseduuride tulemusena votildeis muutuda nii isiku vabadus kodanikuseisus kui ka perekond

Tekib kuumlsimus miks nimetati just neid protseduure capitis deminutiorsquoks ja teisi esmapilgul

sarnaseid protseduure ei nimetatud Jaumlrgneva analuumluumlsi eesmaumlrgiks on leida tunnusjooni mis

uumlhendasid kotildeiki capitis deminutio viise omavahel ning eristasid neid teistest sarnastest

protseduuridest

Kui puumluumlda kotildeiki toumlouml esimeses osas kirjeldatud capitis deminutio astmeid ja viise uumlhise nimetaja

alla kokku koondada selgub et need kotildeik kaumltkesid endas mingisugust muudatust Isiku elu ei

olnud enam paumlris samasugune kui oli enne midagi oli muutunud kas tema otildeigustes ja

kohustustes votildei suhetes uumlhiskonnaga Teise olulise kriteeriumina saab vaumllja tuua et need kotildeik

toimusid vaba kodanikuga Seega oli capitis deminutio muudatus mis toimus vaba kodanikuga

motildejutades tema otildeigusi ja kohustusi Kuid ainult sellest on vaumlhe motildeiste defineerimiseks Kui toumlouml

esimeses osas analuumluumlsiti kuidas ja millistel viisidel toimusid capitis deminutiorsquoks nimetatud

muudatused siis nuumluumld uuritakse seda millised olid nende kotildeigile capitis deminutio astmetele ja

viisidele omased uumlhised tagajaumlrjed Kotildeigil capitis deminutio viisidel olid ka oma eraldiseisvad

tagajaumlrjed mis kaasnesid kas ainult selle kindla protseduuriga votildei motildenega nendest

protseduuridest Kuna selliseid tagajaumlrgi on uumlsna palju jaumlaumlb nende kaumlsitlemine vaumlljaspoole

kaumlesoleva toumlouml mahtu ja eesmaumlrki Selles toumloumls keskendutakse eelkotildeige nendele tagajaumlrgedele mis

uumlhendasid vaumlhemalt mingil ajaperioodil kotildeiki capitis deminutio astmeid ja viise

311 Muudatused perekondlikes suhetes

3111 Capitis deminutio motildeju agnaatilisele sugulusele

Agnaatiline sugulus oli nn votildeimusugulus Agnaatideks olid G1156 kohaselt need isikud kes

olid uumlksteisega suguluses meesliini pidi ehk kes olid uumlhe ja sama perepea votildeimu all votildei oleksid

tema votildeimu all kui selline isik oleks veel elus Agnaatilised sugulased ei olnud nt adopteerimise

kaumligus teise peresse laumlinud poeg emancipatiorsquoga perest lahkunud isik Samuti ei olnud mehe

agnaatiliseks sugulaseks tema tuumltrepoeg kuna viimane oli vaumlimehe votildei tema isa votildeimu all

43

Kognaatiline oli veresugulus mis arvestas inimeste potildelvnemist uumlhisest esivanemast

Klassikalisel ajal oli seniste agnaatiliste sidemete katkemine kotildeiki capitis deminutio viise

uumlhendavaks tunnusjooneks

G1158 bdquo Sed adgnationis quidem ius capitis diminutione perimitur cognationis vero

ius eo modo non commutaturldquo (Capitis deminutio lotildepetab agnaatilise sideme

kognaatilist aga selllisel moel ei muudeta)

G1163 bdquoNec solum maioribus capitis deminutionibus ius agnationis corrumpitur sed

etiam minima [hellip]ldquo (Mitte ainult suurem capitis deminutio ei haumlvita agnaatilist

sugulust vaid ka capitis deminutio minima [hellip])

Uumlkskotildeik millise capitis deminutio astme laumlbitegemine katkestas senised perekondlikud suhted

(agnaatilise peresideme) ja kehtestas uued uumlhesotildenaga muutis perekonda Peremuutuse puhul oli

see protseduuri ainus eesmaumlrk vabaduse ja kodakondsuse kaotamise puhul kaasnes lihtsalt teiste

tagajaumlrgedega

Justinianuse otildeiguses lotildeppes agnaatiline sugulus iga capitis deminutio laumlbitegemise puhul ning

Inst 1166 kohaselt haumlvitavad capitis deminutio maxima ja ka media lisaks agnaatilisele ka

kognaatilise suguluse Maxima puhul ei taastunud kognatsioon isegi paumlrast seda kui orjaks

muutunud kognaat lasti notildeuetekohaselt vabaks Sama jaumlrgnes ka siis kui isik deporteeriti saarele

(nagu ka Inst 1162-s)

Inst 1166 bdquoQuod autem dictum est manere cognationis ius et post capitis

deminutionem hoc ita est si minima capitis deminutio interveniat manet enim

cognatio nam si maxima capitis deminutio incurrat ius quoque cognationis perit ut

puta servitude alicuius cognati et ne quidem si manumissus fuerit recipit

cognationem sed et si in insulam deportatus quis sit cognatio solviturldquo (Kui oumleldakse

et kognaatiline sugulus puumlsib ka paumlrast capitis deminutio laumlbitegemist siis viidatakse

capitis deminutio minimarsquole Kui toimub suurim capitis deminutio haumlvib ka

kognaatiline sugulus nt juhul kui kognaat muutub orjaks ja isegi kui ta lastakse

(korrektselt) vabaks ei taastu kognaatiline sugulus Samuti lotildeppeb kognaatiline sugulus

juhul kui isik deporteeritakse saarele)

Gaiuse ajal sellist saumltet polnud Justinianuse ajal oli aga vajalik votildetta seisukoht ka capitis

deminutio ja kognaatilise suguluse seoste osas kuna siis omistati kognaatilisele sugulusele

44

suuremat taumlhtsust kui Gaiuse ajal Nt hakkas seni vaid agnaatilisest sugulusest sotildeltunud

paumlrimisotildeigus Inst 35pr kohaselt sotildeltuma ka kognaatilisest sugulusest

Jaumlrelikult on senise agnaatilise suguluse murdmine capitis deminutio uumlheks olemuslikuks

tunnuseks mis iseloomustab kotildeiki capitis deminutio astmeid igal ajaperioodil Eriti oluline on

vaadata seda capitis deminutio minima puhul kuna selle puhul on perekonna muutus (st seniste

agnaatiliste sidemete kaotus) ainsaks ja olemuslikuks indikaatoriks motildeiste defineerimisel

Capitis deminutio minima korral toimus perekondlike suhete muutus mis katkestas suhted vana

perega See votildeis olla muutus vabaduse piiramise ja vaumlhenemise suunas (nt adrogatio) votildei hoopis

ka vabaduse suurenemine (poja vabastamine isa votildeimu alt)155

Igal juhul kaasnes capitis

deminutio minimarsquoga alati agnaatiliste peresidemete katkemine156

Esmapilgul tundub selliseks

uumlhendavaks muudatuseks sobivat ka iseseisvuse votildei seniste otildeiguste kaotamine kuid nagu juba

eelpool selgus157

ei kaasnenud see mitte iga capitis deminutio viisiga Muudatus iseseisvuses ei

sobi capitis deminutio minima indikaatoriks ka mitte Justinianuse otildeiguses Inst1163

defineeritakse kuumlll peremuutust laumlbi iseseisvuse muutumise kuid D453pr nimetatud laste

jaumlrgnemisel oma adrogeeritud isale uude perekonda ei toimunud mingit muudatust laste

iseseisvuses kuumlll aga muutus nende agnaatiine sugulus Samuti ei nimetata kusagil perepea

surma korral seniste pereliikmete iseseisvumist peremuutuse viisina Kui piisaks ainult

muudatusest iseseisvuses peaks ka see olema capitis deminutio minima viis

Muistses Roomas ei motildejutanud agnaatiline sugulus ainult isiku sugulussuhteid vaid totildei endaga

kaasa ka ka konkreetsed otildeiguslikud ja varanduslikud tagajaumlrjed Nii naumliteks sotildeltus agnaatilisest

sugulusest seadusjaumlrgne paumlrimisotildeigus (kuni Justinianuse ajani mil paumlrimisotildeiguse said ka

kognaadid) ja 12-tahvli seadustest tulenev seadusjaumlrgne eestkoste Seadusjaumlrgne eestkoste lotildeppes

isegi capitis deminutio minima puhul maximarsquost ja mediarsquost raumlaumlkimata Nt G1163 kohaselt

juhul kui isal on kaks poega ja ta laseb teise emancipatio-protseduuriga vabaks ei saa uumlks vend

enam olla teisele seadusjaumlrgseks eestkostjaks158

Siiski ei lotildepetanud Inst 1224 ja D457

kohaselt Justinianuse ajal eestkostja peremuutuse laumlbitegemine enam muudel alustel tekkinud

eestkostet

Justinianuse ajaks oli agnaatiline sugulus votilderreldes klassikalise ajaga muutunud vaumlhem taumlhtsaks

ning oluliselt rohkem taumlhelepanu hakati poumloumlrama kognaatilisele sugulusele See ei taumlhendanud

155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96

157 Sellest pikemalt ptk 112 ja ka Kiirend 2010 lk 6-12 ja Kiirend 2011 lk 140-141

158 Kiirend 2011 lk 145

45

aga et capitis deminutio jaumltnuks Justinianuse otildeiguses agnaatilise suguluse puutumata Capitis

deminutio laumlbitegemine murdis jaumltkuvalt agnaatilise suguluse kuna aga agnaatilisest sugulusest

sotildeltuvaid otildeiguslikke tagajaumlrgi oli oluliselt vaumlhemaks jaumlaumlnud motildejutas capitis deminutio

laumlbitegemine isiku reaalseid votildeimalusi otildeigussuhetes osalemiseks vaumlhem kui klassikalisel ajal

Vaumlga varasel ajal lotildeppes selle laumlbitegemisega vaumlga suur osa isiku otildeigustest ja kohustustest159

Justinianuse ajaks lotildepetas see vaid isiku agnaatilise suguluse ning ka sellel polnud vaumlga suurt

praktilist taumlhtsust kuna nt eestkoste ja paumlrimine ei sotildeltunud enam ainult agnaatilisest sugulusest

3112 Capitis deminutio motildeju isavotildeimule

Isavotildeim ja agnaatiline sugulus olid Roomas vaumlga tihedalt seotud ning isavotildeim potildehineski kas

agnaatilisel sugulusel votildei adopteerimiseladrogeermisel Seetotildettu motildejutas capitis deminutio

isavotildeimu sarnaselt agnaatiliste peresidemete muutmisele Isa votildeimu pereliikme uumlle motildejutasid

absoluutselt kotildeik capitis deminutio viisid ja astmed Kindlasti muutus isavotildeim capitis deminutio

minima korral kuna agnaatilise suguluse ja seelaumlbi ka isavotildeimu muutmine oligi peremuutuse

eesmaumlrgiks Emancipatio puhul lotildeppes igasugune isavotildeim peremuudatuse laumlbiteinud isiku uumlle

adopteerimise puhul vahetus isavotildeimu teostama otildeigustatud isik ning adrogeerimine kehtestas

isavotildeimu vaba isiku uumlle Kuna peresisesed votildeimusuhted potildehinesid ius civilersquol ja eksisteerisid

seelaumlbi ainult vabade kodanike vahel lotildepetasid isavotildeimu ka capitis deminutio media ja maxima

G1128 kohaselt kaotasid need keda karistati veest ja tulest ilma jaumltmisega isavotildeimu votildei nende

uumlle kadus isavotildeim sest polnud votildeimalik et votildeotildera ja Rooma kodaniku vahel eksisteeriksid

sellised suhted Samasugused tagajaumlrjed kaasnesid Inst 1121-2 kohaselt deportatiorsquoga Ning

juba oma olemusest tulenevalt lotildepetas vabaduse kaotus igasuguse isavotildeimu

312 Capitis deminutio motildeju varalistele suhetele

Capitis deminutiorsquoga kaasnes tihti ka muudatus isiku varalistes suhetes Nii naumliteks jaumli vabaduse

votildei kodakondsuse kaotamisega isik ilma oma senisest varast ning lotildeppes ka tema vastutus seniste

varaliste kohustuste eest Votildeimalik oli aga esitada hagi nende vastu kellele oli tema vara uumlle

laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46

D452pr bdquo[hellip] ceterum sine amissione civitatis sive libertatis amissione contingat

capitis deminutio cessabit edictum neque possunt hi penitus conveniri dabitur plane

actio in eos ad quos bona pervenerunt eorumldquo ( [hellip] Kui capitis deminutiorsquoga

kaasneb kodakondsuse votildei vabaduse kaotamine siis see edikt ei kohaldu ega saa uumlldse

esitada ka mingit muud hagi selle isiku vastu Kuumlll aga on votildeimalik esitada hagi nende

isikute vastu kellele on uumlle laumlinud selle isiku vara)

Kui peremuutuse laumlbitegemisega allutas seni iseseisev isik ennast kellegi teise votildeimule olid

tagajaumlrjed sarnased vabaduse votildei kodakondsuse kaotamisega ja isiku vara laumlks uumlle sellele kellele

ta ennast allutas

G383 bdquoEt enim cum pater familias se in adoptionem dedit mulierue in manum

conuenit omnes eius res incorporales et corporales quaeque ei debitae sunt patri

adoptiuo coemptionatoriue adquiruntur exceptis his quae per capitis deminutio nem

pereunt quales sunt ususfructusldquo (Perepea adopteerimisel votildei naise minekuga mehe

votildeimu alla abiellumise totildettu omandavad adoptiivisa ja see isik kelle votildeimu alla naine

laumlheb otildeigused kogu tema kehalisele ja mittekehalisele varale ja hagidele vaumllja arvatud

nendele mis lotildeppevad capitis deminutio totildettu naumliteks kasutusvaldus)

Vaumlga varasel ajal lotildepetas ka peremuutuse laumlbitegemine isiku vastutuse oma lepingulistest

suhetest tekkinud votildelgade eest Juba enne klassikalist aega oli G348 G 4 83 D4521

kohaselt preetorite tegevuse tulemusena loodud hagi mis votildeimaldas laumlhtuda fiktsioonist nagu

adrogeeritud votildei abielludes mehe votildeimu alla laumlinud votildelgnik polekski peremuutus laumlbi teinud ning

poumloumlrduda notildeuetega otse tema poole160

G479 ja 480 tulenevalt oli sellist hagi votildeimalik esitada

ka nende vastu kes olid laumlinud kellegi teise votildeimu alla seetotildettu et on tema suhtes seisundis in

mancipio Emancipatio ja adoptio puhul polnud sellist hagi vaja kuna muistses Roomas oli

lepingulistes suhetes reeglina otildeigustatud ja kohustatud isikuks perepea ning votildeimualused

pereliikmed ei saanud enda nimel iseseisvalt lepinguid sotildelmida

160 Pikemalt vt Kiirend 2010 lk 31-33

47

313 Isikuga vaumlga tihedalt seotud varalised otildeigused

Isikuga vaumlga tihedalt seotud otildeigused ja kohustused lotildeppesid klassikalisel ajal reeglina uumlkskotildeik

millise capitis deminutio laumlbitegemisel Nt lotildeppes G383 kohaselt kasutusvaldus iga capitis

deminutio korral Inst 3101 kohaselt oli Justinianuse ajaks peremuutuse taumlhtsus aga vaumlhenenud

Inst3101 bdquo usus etenim et ususfructus licet his antea connumerabantur attamen

capitis deminutio ne minima eos tolli nostra prohibuit constitutioldquo (See [st otildeiguste

lotildeppemine ndash autori taumliendus] toimus varem ka kasutusotildeiguse ja kasutusvaldusega kuid

nuumluumld keelab meie korraldus nende lotildeppemise capitis deminutio minima korral)

Inst 3101 ja Cod 33316 kohaselt Justinianuse otildeiguses peremuutus enam kasutusotildeigust ega

kasutusvaldust ei lotildepetanud

Sarnane muutus on jaumllgitav ka seltsingu puhul161

Klassikalisel ajastul lotildepetas G3153162

kohaselt igasugune capitis deminutio seltsingu Kui tegemist oli nt emancipatio votildei

adrogatiorsquoga mis isiku otildeigusvotildeimet seltsingus osalemise aspektist ei motildejutanud votildeisid

partnerid seltsingutegevust jaumltkata Sel juhul ei loetud aga paumlrast capitis deminutiorsquot jaumltkuvat

seltsingutegevust mitte enam esialgse seltsingu jaumltkamiseks vaid juba uue asutamiseks samade

partnerite vahel Justinianuse ajaks oli aga capitis deminutio minima kohta tehtud erand

D172582 ja D1726511163

vaumlidavad Paulus ja Ulpianus aga et emancipatio ja adrogatio

laumlbitegemine ei lotildepeta seltsingulisi suhteid ning peremuutuse laumlbiteinu jaumlaumlb partneriks ka paumlrast

muudatust Seega lotildepetas Gaiuse ajal uumlhe partneri igasugune capitis deminutio seltsingu kuid

Justinianuse ajal lotildepetasid seltsingu ainult capitis deminutio media ja maxima

161 Capitis deminutio minima motildejust seltsingulistele suhetele vt pikemalt Kiirend 2010 lk 35-37 ja Kiirend 2011 lk

146-147 162

G 3153 bdquoDicitur etiam capitis deminutione solui societatem quia ciuili ratione kapitis deminutio morti

coaequatur sed utique si adhuc consentiant in societatem162

noua uidetur incipere societasldquo (Oumleldakse et seltsing

lotildeppeb ka siis kui uumlks pool teeb laumlbi capitis deminutio sest vastavalt ius civile printsiipidele on capitis deminutio

votilderdne surmaga aga totildede on see et kui inimesed tahavad ka edasi olla partnerid loovad nad uue seltsingu) 163

D172582 (Ulpianus) bdquoSi filius familias societatem coierit deinde emancipatus a patre fuerit apud iulianum

quaeritur an eadem societas duret an vero alia sit si forte post emancipationem in societatem duratum est iulianus

scripsit libro quarto decimo digestorum eandem societatem durare ldquo (Kui poeg liitub seltsinguga ja paumlrast

seda lastakse isa poolt vabaks Iulianuselt kuumlsiti kas see sama seltsing kestab edasi votildei on asendatud uuega

oletades et paumlrast emantsipatsiooni ikka on veel seltsing alles Iulianus kirjutab oma Digestide 14 raamatus et see

on sama seltsing mis kestab edasi )

D1726511 (Paulus) bdquoipse autem adrogatus socius permanet nam et si filius familias emancipatus fuerit

permanebit sociusldquo ( Aga partner kes on ise laumlbi teinud adrogatio jaumlaumlb partneriks nagu ka poeg jaumlaumlb paumlrast

emantsipatsiooni partneriks)

48

Paumlrast uumlkskotildeik millise capitis deminutio laumlbitegemist kaotas enne seda muutust tehtud testament

kehtivuse See ei hakanud uuesti kehtima isegi mitte siis kui testaator sai enne surma tagasi

endise positsiooni (nt kui adrogeeritu sai taas iseseisvaks) Seega kui capitis deminutio laumlbiteinud

isik ei koostanud uut testamenti laumlks kogu vara seadusjaumlrgsetele paumlrijatele164

32 Capitis deminutio piiritlemine sarnastest

protseduuridest

Eelmises alapeatuumlkis selgus et kotildeiki capitis deminutio viise iseloomustavad jaumlrgmised tunnused

toimub mingisugune muudatus see muudatus toimub ius civile jaumlrgi vaba kodanikuga muudatus

motildejutas vaumlhemal votildei rohkemal maumlaumlral isiku otildeiguslikku positsiooni tema otildeigusi ja kohustusi ning

katkesid isiku agnaatilised sugulussidemed Iseseisvus votildeis muutuda kuid see ei olnud

obligatoorne tingimus (nt emancipatio puhul) Just need tunnused teevadki capitis deminutiorsquost

capitis deminutio Jaumlrgnevalt kaumlsitletakse luumlhidalt motildeningaid capitis deminutio viisidele

sarnaseid protseduure mille lugemine capitis deminutiorsquoks on kas vaumllistatud kuumlsitav votildei notildeuab

motildeningaid selgitusi

Nii ei ole kindlasti capitis deminutiorsquoga tegemist jaumlrgmistel juhtumitel

1 orja vabastamine votildei mittekodanikule kodakondsuse andmine (vt ptk 321)

2 saarele pagendamine relegatio-protseduuriga (vt ptk 322)

3 juhtumid mil ei muutu isiku vabadus kodakondsus votildei perekond vaid muutub ainult

sotsiaalne seisund Nii ei ole Inst 1165 kohaselt capitis deminutiorsquoga tegemist juhul kui

isik eemaldatakse senatist

4 perepea surm Stephenson moumloumlnab votildeimalust et ka perepea surm votildeis olla capitis

deminutio165

kuid Bartošek uumltleb otse et perepea surm ei ole capitis deminutio

minima166

Senise perepea surma korral muutub kuumlll isavotildeim ja mingis motildettes ka

perekond kuna tekivad eraldi uued perekonnad uute paterfamiliasrsquotega D14634

kohaselt ei katke aga agnaatiline sugulus Agnaatiline side suguluse arvestamise osas jaumlaumlb

puumlsima lakkab vaid senise perepea isavotildeim Seega ei saa pereliikmete iseseisvumist

senise perepea surma korral capitis deminutio minima viisiks pidada

164 Inst 2175 ndash 7 potildehjal Stephenson lk 430


166 Бартошек lk 60

49

5 isavotildeimu alt vabanemine seoses motildeningatesse religioossetesse ametitesse valimisega (vt

ptk 323)

Motildeningatel juhtudel pole taumliesti selge kas need protseduurid olid capitis deminutio viisideks votildei

mitte Sellisteks protseduurideks olid eelkotildeige

1 sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemine (vt ptk 324)

2 kodakondsuse kaotamine kolimisel kolooniasse (vt ptk 325)

3 motildene capitis deminutio viisiga sarnased muudatused peresidemetes mida saumlilinud

potildehilisemates otildeigusallikates otsesotildenu capitis deminutiorsquoks ei nimetata ning mille

peremuutuse viisideks pidamise osas puudub uumlksmeel ka sekundaarkirjanduses Sellisteks

on naumliteks abielu lahutamine (remancipatio ja diffarreatio) emantsipatsiooni

tagasikutsumine (revocatio emancipationis) vallaslapse seadustamine (legitimatio)

Samuti ei selgu sekundaarkirjandusest lotildeplikult miks ei nimetata Justinianuse ajal

adopteerimist peremuutuse viisina Uumllevaatlikkuse huvides kaumlsitlen vaumlga luumlhidalt ka

mitteabielulisel eesmaumlrgil tehtud coemptiorsquot ja abielu sine manu (vt ptk 326)

321 Orja vabastamine votildei mittekodanikule kodakondsuse

andmine

Inst 1164 ei toimu capitis deminutiorsquot kui ori lastakse vabaks kuna orjal ei ole caputrsquoi mida

kaotada Seega ei saa uumlkski orjaga toimuv muudatus olla capitis deminutio

Justinianuse ajal olid peaaegu kotildeik vabad inimesed ka kodanikud kuid klassikalisel ajal

eksisteeris erinevate otildeiguste ja kohustustega vabade mittekodanike klasse Gaius loetleb mitmeid

protseduure kuidas on mittekodanikul (nt latiinil) votildeimalik kodakondsus saada kuid ei nimeta

kordagi et motildeni nendest protseduuridest oleks ka capitis deminutio Ilmselt on potildehjus selles et

capitis deminutio oli ius civile jaumlrgi toimuv protseduur kuid mittekodanikele ius civile ei

laienenud Mittekodanike suhteid reguleeris ius gentium votildei ka nende endi otildeiguskord mis aga

sellist protseduuri ette ei naumlinud

50

322 Saarele pagendamine relegatio-protseduuriga

Saarele pagendamine votildeis muistses Roomas toimuda kahe uumlsna sarnase protseduuriga Uumlheks

nendest oli juba eelnevalt kaumlsitletud deportatio167

ja teiseks sellega vaumlga sarnane karistus

relegatio Relegatio ja deportatio erinevat motildeju peresuhetele ja kodakondsusele kajastab Inst

11121-2

Inst 112 1-2 Cum autem is qui ob aliquod maleficium in insulam deportatur

civitatem amittit sequitur ut quia eo modo ex numero civium Romanorum tollitur

perinde acsi mortuo eo desinant liberi in potestate eius esse hellip Relegati autem patres

in insulam in potestate sua liberos retinent et e contrario liberi relegati in potestate

parentum remanent (Isik kes deporteeritakse saarele mingi kuriteo eest kaotab

kodakondsuse see juhtub nii et tema nimi kustutatakse Rooma kodanike hulgast tema

lapsed lakkavad olemast ta votildeimu all hellip Aga isik kes on pagendatud saarele

relegatio-protseduuriga saumlilitab votildeimu oma laste uumlle ja ka relegeeritud pereliige jaumlaumlb

vanemliku votildeimu alla)

Seega oli relegatio oli vaumlhem totildesine karistus kui deportatio168

D48225 7 ja 14 kohaselt

taumlhendas relegatio kas eluaegset votildei taumlhtajalist keeldu minna Rooma linna votildei mingisse

konkreetsesse provintsi Samuti votildeis see taumlhendada kohustust puumlsida mingil vaumlikesel saarel votildei

muus kindlaks maumlaumlratud kohas D 48224 ja 18 kohaselt ei kaasnenud relegatiorsquoga varanduse

konfiskeerimist ega senise positsiooni kaotust tegemist oli lihtsalt liikumisvabaduse piiranguga

Erinevalt deportatiorsquost ei kustutatud relegatio korral isikut Rooma kodanike nimekirjast Samuti

ei lotildeppenud tema vanemlik votildeim laste uumlle votildei tema isa votildeim tema uumlle seega ei murdnud

relegatio ka agnaatilisi peresidemeid Ka Inst 1166 mis kajastab karistuste motildeju agnaatilisele

sugulusele ei maini agnaatilise sideme katkemist relegatio korral Kuna relegatiorsquoga kaasnes

lihtsalt isiku ruumiline uumlmberpaigutamine mis ei motildejutanud isiku kodanikuotildeigusi ega agnaatilis

peresidemeid pole potildehjendatud selle protseduuri lugemine capitis deminutio media viisiks

167 Deportatio kohta vt pikemalt ptk 222

168 Nt poeet Ovidius relegeeriti Tomi saarele Skuumluumltias Lee lk 84

51

323 Saamine Jupiteri preestriks votildei Vesta neitsiks

Kui poeg sai Jupiteri preestriks (flamen Dialis) votildei tuumltar Vesta neitsiks vabanes ta G1130 ja

Ulp Tit 105 kohaselt isavotildeimu alt169

Kuigi Vesta neitsid ja Jupiteri preestrid vabanesid

isavotildeimu alt on nt Kaser Goudy ja Albanese170

seisukohal et nad ei tee laumlbi capitis

deminutiorsquot Seda seisukohta toetavad ka otildeigusallikad nt Gelliuse Noctes Atticae 1129171

Kui

capitis deminutio minima taumlhendaks lihtsalt perekonna muutust laumlbi senise perepea isavotildeimu alt

vabanemise siis peaks ka siin olema tegu capitis deminutio minima juhtumiga kuna ka

preestriks votildei Vesta neitsiks saav isik lahkub oma senise perekonna grupist172

Seega tuleb

analuumluumlsida veel agnaatiliste peresidemete katkemist ja puumlsima jaumlaumlmist Magistritoumlouml kirjutamisel

kasutatud otildeigusallikad mainivad nende sakraalsete ametite puhul kuumlll isavotildeimu alt vabanemist

kuid otseselt mitte agnaatiliste peresidemete katkemist

Sekundaarkirjanduses on selle vastuolu uumlletamiseks pakutud vaumllja erinevaid teooriaid Puchta

vaumlidab et hoolimata isavotildeimu alt vabanemisest jaumlid preestrid ja Vesta neitsid siiski senise

agnaatilise pere liikmeks173

Goudy leiab (toetudes osaliselt Mommsenile174

) et senise

agnaatilise perekonna liikmeks jaumlaumlmine hoolimata isavotildeimu alt vabanemisest laumlheks vastuollu

perekonnaotildeiguse uumlldise loogikaga kus kotildeige aluseks oli patria potestas ning keegi ei saanud

selle alt vabaneda ilma et ta murraks selle sideme ja agnaatilise suguluse175

Vahepealsele

seisukohale jaumlaumlb Muirhead kelle arvates Jupiteri preestrid ja Vesta neitsid muutsid kuumlll

perekonda kuid nad ei teinud laumlbi capitis deminutiorsquot kuna sidemete katkemisel senise

perekonnaga ei saanud nad asemele uut maist perekonda vaid said hoopis taevaliku perekonna

169 G1130 bdquoPraeterea exeunt liberi virilis sexus de parentis potestate si flamines Diales inaugurentur et feminini

sexus si virgines Vestales capianturldquo (Motildelemas soost laste uumlle votildeib lakata isavotildeim poja uumlle siis kui temast saab

flamen Dialis [Jupiteri preester ndash autori maumlrkus] ja naissost lapse uumlle siis kui ta valitakse Vesta neitsiks) 170

Albanese Bernardo Le persone nel diritto privato romano Palermo S Montaina 1979 lk 317-318 Kaser 1968

lk 263 Goudy lk 137-139 Sama ka Vestals BEAW 15 Kd veerud 340-341 171

Gellius Noctes Atticae Inglise- ja ladina keeles kaumlttesaadav internetist

httppenelopeuchicagoeduThayerERomanTextsgelliushomehtml 172

Goudy lk 139 173

Puchta Georg Friedrich Kursus der Instit II lk 469 viidatud Goudy lk 137-138 vahendusel Goudy ei ole

kahjuks taumlpsustanud teose ilmumisaastat seega pole selge millisele truumlkile ta viidanud on 174

Mommsen lk 43 jj 175

Goudy lk 138-139 Selle seisukohaga ei saa aga taumlielikult notildeustuda Oluliselt hiljem kui isavotildeimu taumlhtsus oli

juba vaumlhenenud saumltestas Justinianus et isavotildeim lotildeppeb ka siis kui poeg saavutab patritsiaadi auastme votildei valitakse

kotildergeimatese kiriklikesse ja riiklikesse ametitesse Samas jaumlid kotildeik muud isiku perekondlikud otildeigused (mh ka

sugulus) Nov 81 p 2 tulenevalt puutumata Seetotildettu oli paumlrast Gaiuse aega oli isavotildeimu kaotus votildeimalik ka

agnaatilisi sidemeid lotildehkumata Puhtoletuslikult on votildeimalik et nimetatud erandite kehtestamiseks Justinianuse ajal

saadi eeskuju just muistse erandi taaskehtestamisest uutele asjaoludele Tegemist on siiski pigem oletuse kui

faktidel potildehineva jaumlreldusega Samuti vaumlljuks sellise oletuse taumlpsem kontrollimine (kui seda on uumlldse votildeimalik

kontrollida) kaumlesoleva magistritoumlouml piiridest

52

liikmeks176

Siiski tuleks ka sellisesse potildehjendusse Goudy hinnangul suhtuda suure

ettevaatusega kuna Rooma otildeigusallikad ei maini sellist motildeistet nagu bdquotaevalik perekondldquo177

Kuigi Goudy moumloumlnab ka votildeimalust et Jupiteri preestriteks ja Vesta neitsiteks saajate vaumlikese

arvu ja erilise seisundi totildettu tehti siin lihtsalt erand uumlldisest suumlsteemist toetab ta ise Mommseni

teooriat178

Mommseni teooria kohaselt ei ole agnaatiliste peresidmete muutumine peremuutuse

puhul maumlaumlrava taumlhtsusega ning capitis deminutio minima taumlhistab eelmise seisundi kaotust enese

motildenele teisele inimesele allutamise kaudu privaatsfaumlaumlris Selline teisele inimesele allutamise akt

votildeis olla pikemaajaline votildei luumlhem nii naumliteks emancipatio puhul allutas emantsipeeritav ennast

protseduuri kaumligus luumlhiajaliselt votildeotilderale isikule (oli seisundis in mancipio) Kuna sellist teisele

inimesele allutamist ei toimunud polnud capitis deminutio ka isa surm votildei Vesta neitsiks

saamine179

Mommseni teooria tundub esmapilgul kuumlll haumlsti sobivat kuid paraku ei sobi selline

teooria enam reguleerima peremuutust Justinianuse ajal Emancipatio ei toimunud siis Inst

1126 ja Cod 8486 kohaselt enam mancipatio ja manumissio protseduuridega Kui polnud

mancipatio ja manumissio protseduure siis ei olnud emancipatio puhul ka votildeotilderale allutamise

luumlhiajalist akti mantsipatsiooniprotseduuri kaumligus kuna puudus vahepealne votildeotilderale isikule

allutatud seisund in mancipio Mommseni teooriat jaumlrgides ei oleks emancipatio Justinianuse ajal

enam capitis deminutio minima viisiks kuna emancipatio-protseduuri toimumisel ilma

mantsipatsioonita ei kaasne enese votildeotilderale allutamise akti

Vesta neitsid kaotasid perest eraldamise tulemusena kotildeik sidemed oma senise agnaatilise

perega180

mh kaotasid ka Gelliuse Noctes Atticae 11218 kohaselt otildeiguse paumlrida senise pere

jaumlrelt ilma testamendita Samuti olid nad G1145 kohaselt juba 12-tahvli seadustest tulenevalt

vabad naiste uumlle teostatavast eestkostest Kui Vesta neitsitele ei kohaldunud mitmed agnaatilisest

sugulusest tulenevad otildeiguslikud tagajaumlrjed votildeib kaudselt jaumlreldada et nende agnaatilised

sidemed senise perega katkesid Ilmselt oli agnaatiliste peresidemete katkemine puumlsiv ega

taastunud ka paumlrast 30-aastase teenistusaja lotildeppu Siis votildeisid Vesta neitsid kuumlll abielluda kuid

kusagil ei mainita et nad vajanuks selleks endise perepea notildeusolekut Ilmselt ei olnud sellel

176 Muirhead lk 123-124

177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139

179 Mommsen lk 43 jj

180 Vestals BEAW 15 kd veerud 340-341

53

kuumlsimusel ka suurt praktilist taumlhtsust kuna enamik Vesta neitsitest jaumltkas senist eluviisi ega

poumloumlrdunud ilmalikku ellu tagasi181

Vastuseta jaumlaumlb aga kuumlsimus kuidas oli votildeimalik lotildehkuda agnaatilised peresidemed ilma capitis

deminutiorsquot laumlbitegemata Kuigi selgitusi et tegu on erandiga peaks vaumlltima niikaua kui

votildeimalik tundub siin just see kotildeige paremini votildeimalikku vastuolu seletavat Seega on

kaumlttesaadavate andmete alusel potildehjendatuim seisukoht et tegemist on motildejuvatel potildehjustel

tehtud erandiga mis votildeimaldas Vesta neitsitel ja Jupiteri preestritel vabaneda isavotildeimu alt ja

murda senine agnaatiline sugulus ilma capitis deminutiorsquot laumlbi tegemata Erandi kasuks raumlaumlgivad

ka jaumlrgnevad asjaolud Vesta neitseid ja Jupiteri preestreid oli vaumlga vaumlhe nende seisund oli vaumlga

eriline ning neile (eriti Vesta neitsitele) oli tehtud ka vaumlga palju muid erandeid Nt votildeisid Vesta

neitsid erinevalt teistest naistest anda ka kohtus tunnistusi182

omada vara ning teha testamenti

millega paumlrandasid oma vara teisele naisele183

324 Sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemine

Kuumlsimus sellest kas sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemine on capitis deminutio maxima viisiks

votildei mitte on uumlheks raskemini lahendatavaks probleemiks G1129 antakse kuumlll selle protseduuri

uumlsna taumlpne kirjeldus kuid Gaius ei uumltle kusagil otse et see oleks capitis deminutio maxima Seda

ei nimetata capitis deminutio maximarsquoks otsesotildenu uumlheski teises kaumlesoleva magistritoumlouml

koostamisel kasutatud otildeigusallikas Samas on sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemist kaumlsitlevad

capitis deminutio maxima viisina mitmed sekundaarkirjanduse autorid erinevatest perioodidest

nt Pereterski Pokrovski Colquhoun Cocourek ja Wigmore Sohm Stephenson Hutotildez

BEAW184

Kaser ei nimeta seda protseduuri capitis deminutiorsquona ka oma varasemas otildepikus185

hiljem vaumllja antud ja mahukamas teoses ta aga nimetanud vaenlase kaumltte vangi langemist capitis

181 Vestales A Dictionary of Greek and Roman Antiquities Murray John (koostaja) artikli autor Ramsay William

taumliendanud Smith William London 1875 lk 1189 182

Vestals BEAW 15 kd veerg 341 183

Vestales A Dictionary of Greek and Roman Antiquities lk 1190 184

Перетерский lk 121 Покровский ptk 50 Хутыз lk 52 Stephenson lk 325 Colquhoun lk 384 Cocourek ja

Wigmore lk 353 Sohm lk 122 Deminutio capitisBEAW 4kd veerg 259 185

Kaser 1968 lk 72 kus muidu seda protseduuri kirjeldab Samuti ei nimeta ta seda capitis deminutiorsquot kaumlsitlevas

osas

54

deminutio maxima viisina186

Kahjuks keegi neist ei viita millistele allikatele tuginedes nad seda

vaumlidavad

Votildeimalik et seda protseduuri peetakse capitis deminutio maximarsquoks otildeiguse uumlldise loogika

potildehjal kuid ka siis jaumlvad motildeningad kahtlused Sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemine taumlhendas

kuumlll orjust ja vabaduse kaotamist kuid erinevalt teistest capitis deminutio maxima viisidest ei ole

see karistusliku iseloomuga See ei taumlhendanud see igavest orjastamist Kui vangi langenud isikul

otildennestus potildegeneda sai ta Rooma naastes G1129 Inst1125 ja D 49155pr-1 kohaselt ius

postliminii jaumlrgi tagasi kotildeik oma senised varanduslikud kodanikuseisusest tulenevad ning

perekondlikud (isavotildeim) otildeigused Samuti ei votildeetud siin isikult vabadust roomlaste poolt nouml

roomlaste otildeiguse jaumlrgi kuumlll aga oli Rooma naasmisel rakenduv ius postliminii nn roomlaste

otildeiguse osa Seega ei saa otildeiguse suumlsteemist laumlhtuvate argumentide potildehjal sotildejas vaenlase kaumltte

vangi langemise capitis deminuto maxima viisiks olemise uumlle otsustada

Nimetatud sekundaarkirjanduse autorid votildeivad olla oma teooriad rajanud motildenele vaumlhem

kaumlttesaadavale allikale Kuna kaumlsitlust sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemisest kui capitis

deminutio maxima viisist toetavad paljud autoriteetsed sekundaarkirjanduse autorid ning keegi

pole sotildenaselgelt vastupidist seisukohta avaldanud pean selle protseduuri vabaduse kaotuse

viisiks nimetamist esialgu potildehjendatuks Kindla seisukoha votildetmine notildeuaks oluliselt mahukamat

analuumluumlsi mis vaumlljub kaumlesoleva magistritoumlouml piiridest

325 Kolimine kolooniasse

G1131 potildehjal nimetavad mitmed sekundaarkirjanduse autorid et varem187

tegi isik laumlbi capitis

deminutio media ka siis kui ta kolis kolooniasse188

G1131 raumlaumlgib Gaius kuumlll kodakondsuse

kaotamisest kolooniasse kolimisel kuid ei maini otsesotildenu et see oleks capitis deminutio media

viis sarnaselt veest ja tulest ilma jaumltmisele

G 1131 bdquoOlim quoque quo tempore populus Romanus in Latinas regiones colonias

deducebat qui iussu parentis in coloniam Latinam nomen dedissent desinebant in

186 Kaser 1971 lk 272

187 Gaius elas u 110 ndash 180 pKr Selliste kolooniate rajamine kuhu asudes Rooma kodanik kaotas ka oma

kodakondsuse oli lakanud hiljemalt I sajandiks eKr (Coloniae BEAW 3kd veerg 553) 188

Hunter ja Cross lk 218 Cocourek ja Wigmore lk 354 Bonfante lk 225 Stephenson lk 55 ja 169 Sohm lk 123

Muirhead lk 122 Хутыз lk 52 Kahtleval seisukohal on Buckland kes mainib et see protseduur votildeis olla capitis

deminutio media (Buckland lk 135)

55

potestate parentis esse quia efficerentur alterius civitatis civesldquo (Varem sel ajal kui

roomlased rajasid Latiumrsquoi aladele kolooniaid lakkasid need kes oma vanemate kaumlsul

panid oma nimed koloonia nimekirja olemast vanemliku votildeimu all kuna nendest said

teise riigi kodanikud)

Gaiuse jaumlrgi taumlhendas kolooniasse kolimine kuumlll kodakondsuse kaotust ning koos sellega ka

muudatust senistes peresidemetes nt lotildeppes vanemlik votildeim laste uumlle Samas ei nimeta Gaius

seda protseduuri eraldi capitis deminutio mediarsquoks Ka ei paikne selle protseduuri kirjeldus

Gaiusel suumlstemaatiliselt capitis deminutio laumlhedal (G1158-163) vaid isavotildeimu alt vabanemist

kaumlsitlevas osas Uumlhest kuumlljest kaasnes kolooniasse kolimisega kodakondsuse kaotus ja seega

isikule ei kohaldunud enam ius civile Teisest kuumlljest ei ole see erinevalt veest ja tulest

ilmajaumltmisest klassikalisel ajastul ning deportatiorsquost Justinianuse otildeiguses karistusliku

iseloomuga Samas ei saa selle alusel automaatselt vaumllistada kolooniasse kolimise capitis

deminutio media viisiks olemist Gaius alustab G 1131 maumlrkusega et sellisel viisil jaumli

kodakondsusest ilma varasemal ajal st enne tema aega Seega votildeis kodakondsuse kaotamine

kolooniasse kolimise totildettu olla capitis deminutio media enne Gaiuse aega kuna Gaiuse ajal

kolooniasse kolimine aga enam kodakondsuse kaotust kaasa ei toonud ei olnud selle capitis

deminutio mediarsquoks lugemine ka enam potildehjendatud

326 Muudatused peresidemetes

3261 Taumlielik ja mittetaumlielik adopteerimine

Gaius ja Ulpianus peavad peremuutuseks igasugust adopteerimist sotildeltumata adopteeritava

vanusest ja iseseisvusest siis Digesta veel isavotildeimu all oleva isiku adopteerimist capitis

deminutio viisina ei nimeta Potildehjuseks on see et alates Justinianusest tuleb Inst 1112 ja Cod

84710 1-1a kohaselt eristada adoptio plenarsquot (taumlielik adopteerimine) ja adoptio minus plenarsquot

(mittetaumlielik adopteerimine) Taumlielik adopteerimine oli kasutusel alanejate sugulaste puhul

Sellega kaasnesid kotildeik eelpool nimetatud adopteerimise tagajaumlrjed isavotildeimu muutus ja seniste

peresidemete katkemine paumlrimisotildeiguse kadumine oma senise pere jaumlrelt Asemele tulid samad

otildeigused uues peres (uue paterfamiliasrsquoe isavotildeim uued agnaatilised peresidemed ja paumlrimisotildeigus

adoptiivpere tagant) Mittetaumlielikult adopteeriti neid kes polnud adopteerija enda alanejad

sugulased Nende puhul tekkis kuumlll paumlrimisotildeigus uue pere liikmete tagant kuid alles jaumli ka

paumlrimisotildeigus senise pere tagant Muidu oleks adopteeritud poeg votildeinud jaumlaumlda varanduslikult

vaumlga ebasoodsasse olukorda Adopteerimine katkestas otildeiguse paumlrida senise pere jaumlrelt ja kui

56

nuumluumld adoptiivisa poja emancipatiorsquoga oma votildeimu alt vabaks laskis polnudki pojal kellegi jaumlrelt

votildeimalik paumlrida kuna agnaatilisi sugulasi tal polnud Inst1112 potildehjal votildeib jaumlreldada et

mittetaumlielikul adopteerimisel isavotildeim ei muutunud samuti jaumlid puumlsima agnaatilised peresidemed

- adopteeritu jaumli otildeiguslikult oma loomuliku perekonna liikmeks Adopteeritu omandas ilma

testamendita paumlrimisotildeiguse oma adopteerija jaumlrelt tekkis vastastikkune toetuskohustus189

Eelnevast tulenevalt pole otildeigustatud viimase adopteerimisviisi lugemine capitis deminutio

minima uumlheks liigiks kuna isavotildeimu ega agnaatiliste peresidemete koha pealt mingit muutust

kaasa ei tulnud Seniste agnaatiliste peresidemete katkemine on aga capitis deminutio minima

olemuslikuks tunnuseks Justinianuse ajaks oli isavotildeimu taumlhtsus nagunii vaumlhenenud ja uumlksteise

jaumlrelt ei paumlrinud mitte ainult enam agnaatilised vaid ka kognaatilised sugulased ilmselt ei

peetud sugulaste vahelist isavotildeimu muutust votildeibolla lihtsalt piisavalt oluliseks et seda capitis

deminutiorsquoks nimetada190

3262 Mitteabielulisel eesmaumlrgil tehtud coemptio ja abielu sine manu

Coemptio oli lisaks abiellumisele klassikalisel ajastul kasutusel ka muudel eesmaumlrkidel ndash nt

votildeimaldas naisel vahetada eestkostjat Siiski ei saa mitteabielulisel eesmaumlrgil tehtud coemptiorsquot

pidada peremuutuse alaliigiks kuna ei muutunud isiku agnaatilised peresidemed 191

Agnaatilised peresidemed ei muutunud ka sine manu abielu puhul Abielu sine manu oli nn

votildeimuvaba abielu kus naine ei laumlinud abielludes oma mehe votildeimu alla vaid jaumli kas iseseisvaks

kui ta oli sui iuris votildei jaumli oma senise perepea votildeimu alla kui ta ei olnud sui iuris Sellisel juhul

ei saanud naine ka mehe agnaatilistele sugulastele agnaadiks ega sellest tulenevaid otildeigusi

paumlrimisel Kuna agnaatilised sidemed ei muutunud polnud sine manu abielu puhul tegemist

capitis deminutio minimarsquoga192

3263 Legitimatio diffarreatio remancipatio

Mitmed sekundaarkirjanduseautorid on otildeigusallikates otsesotildenu nimetatutele lisanud motildeningaid

teisi protseduure mis votildeiksid peremuutuse viisideks sobida Pakutud on vallaslapse seadustamist

ja cum manu abielu lahutamist Kahjuks reeglina ei viidata kas nad on oma teooriad rajanud

189 Lee lk 74 Borkowski lk 138 Перетерский lk 154

190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57

motildenele vaumlhem tuntud otildeigusallikale motildenele teisele sekundaarkirjanduse autoriteedile votildei siis

tuletanud loogilise motildetlemise abil otildeiguse uumlldise suumlsteemi potildehjal Votildeib tuua mitmeid poolt ja

vastu argumente kui kaumlttesaadavamatest otildeigusallikatest pole votildeimalik neile kinnitust saada

Muutus ju nii legitimatio diffarreatio kui ka remancipatio puhul isiku senine agnaatilise

perekond Siiski ei kehtestanud abielu lahutamine mite taumliesti uut agnaatilist sidet vaid taastas

varasema ning legitimatio lotildei sugulussideme ainult juriidiliselt kinnitades seaduse ees uumlle

loodusest tuleneva suguluse

Vallaslapse seadustamise ehk legitimati capitis deminutio minima viisiks lugemist potildehjendab

Pereterski teooriaga et lapse legitimeerimisega sai isa tema uumlle votildeimu mida tal vaumlljaspool abielu

suumlndinud lapse uumlle suumlnniga automaatselt ei tulnud193

Seda viisi mainitakse veel teoses bdquoA

Dictionary of Greek and Roman Antiquitiesldquo kus taumlpsustakse et vallaslapse seadustamine oli

capitis deminutio ainult hilisemas otildeiguses194

Pikemalt kumbki sellel teemal ei peatu ega maini

ka allikat mille potildehjal selline jaumlreldus on tehtud Goudy maumlrgib ka et kuigi legitimatio oli

adrogatiorsquole vaumlga sarnane ja potildehimotildetteliselt votildeiks ka sobida peremuutuse viisiks ei viidata

sellele uumlheski tekstis kui capitis deminutio viisile195

Iseenesest ei saa nende teooria kehtivust

vaumllistada Seda eriti juhul kui piirata legitimatio capitis deminutio minima viisiks olemine ainult

hilisema otildeigusega Legitimatio esineski uumlldse ainult hilisemas otildeiguses Albanese andmetel

terminit legitimatio algallikates ei esine ning see protsess on uumlldse seotud kristliku eetikaga196

C5275-le toetude selgitab Kaser et vallaslapse seadustamine vanemate hilisema abiellumisega

laumlheb tagasi Keiser Constantinuse aegadesse (valitses 306 ndash 337) ning Justinianus (Nov 74)

votildeimaldas legitimeerimist teostada ka keiserliku aktiga197

Kuna tegemist on hilise ja ilmselt ka

vaumlhe levinud otildeigusliku protseduuriga on loogiline et seda kaumlsitletud otildeigusallikates ei mainita

Institutsioonid on pinnapealsem sissejuhatav otildepik algajatele mis kotildeiki nuumlansse ei kaumlsitle Samuti

ei anta Insitutsioonides ega Digestarsquos peremuuutuse viiside ammendavat loetelu Samuti sobib

legitimatio Inst1163 definitsiooniga mille kohaselt toimub capitis deminutio minima siis kui

sui iuris muutub alieni iurisrsquoeks votildei vastupidi Legitimatio puhul seni iseseisev isik kaotas oma

iseseisvuse ja laumlks isa votildeimu alla Samuti muutub siin isiku agnaatiline sugulus ning perekond

otildeiguslikus motildettes Vallaslapse seadustamine oli hilisema otildeiguse protseduur ning capitis

deminutio (eriti capitis deminutio minima) taumlhtsus ja tagajaumlrjed vaumlhenesid aja jooksul

193 Перетерский lk 121 ja lk 153

194 Legitimatio A Dictionary of Greek and Roman Antiquities lk 240

195 Muirhead lk 424 (H Goudy poolt koostatud toimetaja lisa)

196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58

maumlrgatavalt Samuti oli nimetatud protseduuri puhul tegemist pigem erandi kui tuumluumlpjuhtumiga

Seetotildettu on votildeimalik et kuigi vallaslapse seadustamine oli kuumlll teoreetiliselt kaumlsitletav

peremuutuse viisina ei peetud Justinianuse otildeiguses protseduuride vaumlikese esinemissageduse ja

capitis deminutio minima vaumlhese taumlhtsuse totildettu vajalikuks seda eraldi peremuutuse viisina

nimetada

Bonfante lisab Gaiuse poolt vaumllja toodud viisidele ka diffarreatio mis lotildepetas naise agnaatilised

sidemed mehe perekonnaga ja taaskehtestas need oma endise perega198

Abielu lahutamist

remancipatiorsquoga nimetanud Kaser ja Muirhead199

seda mainib ka BEAW200

Iseenesest votildeib

neidki votildeimalusi loogiliseks pidada Kui abiellumisega kehtestati uus side uue perekonnaga ja

katkesid senised agnaatilised sidemed siis abielu lahutamisega oli tagajaumlrg samasugune ndash naine

vaumlljus mehe agnaatilisest perekonnas ja kaotas sideme tema agnaatiliste sugulastega Samuti

toimus remancipatio Kaseri jaumlrgi ilmselt sarnaste mancipatio- ja manumissio-protseduuridega

nagu adoptio ja emancipatiorsquogi201

Nimetatud abielu lahutamise protseduuride lugemine

peremuutuseks oleks otildeiguse uumlldise suumlsteemi potildehjal loogiline Siiski votildeis olla mingisuguseid

muid taumlnapaumleval tundmata kasvotildei nt traditsioonidest tulenevaid potildehjusi miks nimetatud

protseduure peremuutuse viisidena ei kaumlsitletud On aga ka votildeimalik et Gaiuse Institutsioonidest

on need viisid millegipaumlrast vaumllja jaumlaumlnud kuna Gaius uumlldse lahutust kuigi pikalt ei kaumlsitle votildei

pole need kohad lihtsalt saumlilinud Justinianuse otildeiguses polnud vajadust aga neid kaumlsitleda kuna

selleks ajaks oli cum manu abielu kadunud Seetotildettu ei saa kuumlll kindlalt oumlelda et abielu

lahutamine oleks olnud capitis deminutio minima viisiks kuid eelpool toodud argumente arvesse

votildettes on see totildeenaumloline

198 Bonfante lk 143

199 Muirhead lk 123 Kaser 1971 lk 272 Kummalisel kombel ei maini Kaser seda viisi oma luumlhemas inglise keelde

totildelgitud otildepikus Samas on luumlhem otildepik ilmunud ka 3 aastat varem mistotildettu ei olnud Kaser selle kirjutamise ajaks

oma uuringutega veel nii kaugele jotildeudnud votildei ei pidanud selle viisi nimetamist vajalikuks otildepiku vaumliksema mahu ja

uumllevaatlikkuse huvides 200

Deminutio capitis BEAW 4kd veerg 259 201

G1115 ja 1137 potildehjal Kaser 1968 lk 250

59

Kokkuvotildete

Kaumlesolevas magistritoumloumls on analuumluumlsitud motildeningaid capitis deminutiorsquoga seonduvaid probleeme

Toumlouml esimese osa eesmaumlrgiks oli capitis deminutio motildeiste sisu ja paumlritolu selgitamine ning sellele

terminile sobiva eestikeelse totildelkevaste leidmine Capitis deminutio paumlritolu pole taumlpselt teada

kuid ilmselt on tegu vaumlga vana otildeigusinstituudiga Samuti pole ka selge kas capitis deminutio oli

algselt uumlhe- votildei kaheastmeline kuid hiljemalt klassikaliseks ajastuks oli vaumllja kujunenud selle

kolm astet ndash maxima (vabaduse kaotus) media (kodakondsuse kaotus) ning minima (perekonna

muutus) Palju raskusi on potildehjustanud capitis deminutio erinevatele astmetele sobiva totildelkevaste

leidmine Eesti keeles seni kompaktne ja sobiv totildelkevaste puudus Ilusa ja Eini poolt kasutatute

naumlol oli tegemist pigem kirjelduste kui terminitega Samuti ei arvesta nende poolt kasutatud

variandid iga capitis deminutio astme erisustega Votildettes arvesse iga astme spetsiifikat ja selle

laumlbitegemisel isikuga toimuvate muudatuste ulatust on capitis deminutio maximarsquot

potildehjendatuim totildelkida vabaduse kaotamisena capitis deminutio mediarsquot kodakondusse

kaotamisena ja capitis deminutio minimarsquot pere muutusena

Iga capitis deminutio aste votildeis toimuda laumlbi erinevate protseduuride Neid protseduure on selles

toumloumls nimetatud capitis deminutio viisideks Kuna uumlhegi capitis deminutio astme toimumise

viiside osas ei ole sekundaarkirjanduses vaumllja kujunenud uumlksmeelset seisukohta oli capitis

deminutio iga astme taumlpsete toimumisviiside vaumlljaselgitamine kaumlesoleva magistritoumlouml teise osa

eesmaumlrgiks Capitis deminutio viise astmete kaupa vaumllja tuues puumluumldsin eristada ka rooma otildeiguse

eri arenguperioode Kaumlesolevas magistritoumloumls votilderdlesin capitis deminutio iga astme toimumise

viise nii klassikalisel ajastul kui ka Justinianuse otildeiguses Terminit capitis deminutio 12-tahvli

seadustes ei mainita Kuna sekundaarkirjanduses on levinud seisukoht et capitis deminutio naumlol

on tegu vaumlga muistse otildeigusinstituudiga totildein votilderdluseks vaumllja ka 12-tahvli seadustes mainitud

protseduure mis votildeisid olla capitis deminutio viisideks

Capitis deminutio maxima taumlhendas vabaduse kaotamist ja muutumist orjaks samuti kaasnes

kodakondsuse ja perekondlike otildeiguste kaotus 12-tahvli seadustes mainitakse kahte votildeimalust

vaba kodaniku orjastamiseks ndash karistusena varastamise eest votildei huumlvitisena taumlitmata

votildelakohustuste puhul Stephenson ja Hutotildež on neid viise otse nimetanud capitis deminutio

maxima viisideks ning mitmete teiste autorite kaumlsitlusest on votildeimalik seda kaudsemalt jaumlreldada

Uumlkski allikas siiski neid protseduure capitis deminutio viisidena ei maini

60

Klassikalise ajastul oli vabaduse kaotamine votildeimalik jaumlrgmistel juhtudel alistunud vaenlased

(dediticii) kes asuvad Rooma elama naised kes elavad ilma orja omaniku loata orjaga kokku

karistusena rahvaloendusest kotildervale hoidmise eest ja karistusena teatavate kuritegude puhul

Sellest loetelust potildehjustab enim probleeme alistunud vaenlaste (dediticii) taasorjastamine

Capitis deminutio oli ius civile instituut ning sai seetotildettu toimuda ainult Rooma kodanikuga

Dediticiirsquodel polnud Rooma kodakondsus ega votildeimalust seda hankida samuti pole capitis

deminutio maximarsquoks teiste mittekodanike orjastamine Sekundaarkirjanduses seda vastuolu

selgitada Votildeimalik et siinkohal on tekst valesti vaumllja loetud vahepealne tekstiosa haumlvinud votildei

on seda siin kaumlsitletud nt analoogia korras Teiseks dediticiirsquodega seonduvaks probleemiks on

nende seisund paumlrast vabakslaskmisele jaumlrgnenud taasorjastamist Kindel on et nad pidid

orjateenistust jaumltkama kuid pole selge kas eraomandis olevate votildei riigi orjadena Gaius on

siinkohal kasutanud motildeistet servi populi Romani Ilus kasutab seda eraomandis olevate orjade

kohta kuid Hunter ja Cross riigi omandis olevate orjade kohta Potildehjendatum on laumlhtuda uumlldisest

loogikast ja Bucklandi seisukohast et sel viisil taasorjastatud dediticiirsquodest said riigi orjad Seega

on Ilus siinkohal eksinud

Justinianuse aja alguses olid kasutusel jaumlrgmised capitis deminutio maxima viisid orjastamine

karistusena kuritegude eest vabakslastu orjastamine taumlnamatuse korral naise orjastamine votildeotildera

orjaga koos elamise eest kokkuleppimine enda orjaks muumluumlmises et paumlrast muumluumlgist saadud kasu

pooleks teha Justinianus keelas orjastamise karistusena kuritegude eest ning naise orjastamise

votildeotildera orjaga kokku elamise eest Seega oli Justinianuse valitsusaja lotildepuks vabaduse kaotamine

votildeimalik vaid vabakslastu taumlnamatuse korral patrooni suhtes ja juhul kui isik lubas kokkuleppe

alusel enda orjaks muumluumla eesmaumlrgiga muumluumlgist saadud kasu paumlrast pooleks teha

Capitis deminutio media ehk kodakondsuse kaotuse puhul jaumli isik vabaks kuid kaotas kotildeik

kodanikuseisusega kaasnevad privileegid ning rooma otildeigusest tulenevad peresidemed (isavotildeim

agnaatilne sugulus) Lisaks vabadusele saumlilis isikul ka motildeningane tegutsemisvotildeime ta votildeis

osaleda kotildeigis peregriinidele lubatud tehingutes 12-tahvli seadused ei maini kodakondsust votildei

selle kaotamist Votildeimalik et vastavaid fragmente pole saumlilinud Samuti on votildeimalik et nii

varasel ajal ei eristatud veel vabu inimesi ja kodanike st et vaumlhemalt teoreetiliselt ei tunnistatud

mitte-roomlaste vabadust

Klassikalisel ajastul toimus kodakondsuse kaotamine laumlbi erilise karistuse mida nimetati veest ja

tulest ilmajaumltmiseks Veest ja tulest ilma jaumltmise taumlpsed tagajaumlrjed pole selged kuid

potildehiolemuselt taumlhendas see eksiili saatmist Ka Justinianuse ajal oli veest ja tulest ilma jaumltmine

veel kasutusel kuid tegelikkuses oli see juba aegamoumloumlda hakanud asenduma deporteerimisega

61

(deportatio) Deportatio taumlhendas oma olemuselt samuti eksiili saatmist Selle karistusviisi puhul

saadeti isik erilisse kohta kas vaumlikesele saarele votildei kotilderbeoaasi ja tavaliselt kaotas ta ka suurema

osa oma varast Deportatio oli vaumlga populaarne karistus mida rakendati kotildeige erinevamate

kuritegude puhul

Capitis deminutio minima ehk perekonna muutuse korral jaumlid isiku vabadus ja kodakondsus

puutumata Isiku senised agnaatilised peresidemed katkesid ta kaotas senise perekonna ja sai

asemele uue 12-tahvli seadused mainivad kahte hilisemal ajal peremuutuse viisideks olnud

protseduuri ndash abielu cum manu ja pereliikme vabastamist paterfamiliasrsquoe votildeimu alt emancipatio

protseduuriga

Pole taumliesti selge millised protseduurid olid peremuutuse viisideks klassikalisel ajastul Suured

erinevused on sekundaarkirjanduse autorite kaumlsitluste vahel ning samuti erinevad uumlksteisest

Gaiuse ja Ulpianuse kaumlsitlused Nimetatud kaumlsitlusi votilderreldes ja kombineerides jotildeudsin

jaumlreldusele et klassikalisel ajastul olid peremuutuse viisideks jaumlrgmised protseduurid

1 Adopteerimine Siinkohal on silmas peetud nii veel isavotildeimu all oleva isiku adopteerimist

kui ka taumlisealise iseseisva isiku adopteerimist ehk adrogeerimist Neid motildelemaid viise

nimetavad ka nii Gaius kui ka Ulpianus

2 Cum manu abielu sotildeltumata sellest kas see toimus confarreatio coemptio votildei ususrsquoega

Gaiuse ajaks olid confarreatio ja usus kaumlibelt kadunud mistotildettu ta neid ei nimeta

3 Protseduurid millega kaasnesid mancipatio ja manumissio

Sekundaarkirjanduses ei ole seni tegeletud probleemiga kas mancipatio ja manumissio omasid

peremuutuse seisukohalt taumlhtsust ainult emancipatio ja adoptio osadena votildei olid peremuutuse

viisideks ka teised mancipatio ja manumissio abil toimunud protseduurid nt perepoja

vaumlljaandmine noksaalhagi katteks Perepoja noksaalhagi katteks kannatanule vaumllja andmine

toimus samuti rituaalse muumluumlgi (mancipatio) laumlbi ning kui poeg oli oma votildela toumloumlga tasa teeninud

lasti ta manumissiorsquoga vabaks vahepeal oli ta kannatanu suhtes orjalaadses seisundis in

mancipio Vaid uumlksikud sekundaarkirjanduse autorid mainivad G1162-le tuginedes et iga

mancipatio ja manumissio olid vanemal ajal capitis deminutio minima viisideks Pikemaid

selgitusi reeglina ei jagata (va Lee) ning enamik autoritest ei puuduta seda teemat uumlldse

Allikakohtade analuumluumlsil ilmneb et olemasolevate andmete potildehjal oli peremuutuse viisiks

G1162 viimase lause potildehjal igasugune mancipatio ja manumissio G479 kohaselt vabanes

noksaalhagi katteks vaumllja antud perepoeg isavotildeimu alt ja G479 ja G480 kohaselt vastutas

perepea tema suhtes seisundis in mancipio olevate isikute kohustuste eest samuti kui

votildeimualuste pereliikmete kohustuste eestki Ka G1132 lotildepuosa kinnitab et isavotildeim lotildeppes juba

62

paumlrast viimast mancipatiorsquot st enne kui poeg manumissiorsquoga vabaks lasti ning ta oli seisundis in

mancipio Loogilise jaumlreldusena peaks kaasnema isavotildeimu alt vabanemisega kaasnema ka

agnaatiliste sidemete katkemine oma senise perega See oleks kooskotildelas ka G1162-ga Kahjuks

ei ole aga G1132 allikatekst edasi enam saumlilinud mistotildettu ei saa selles ka taumliesti kindel olla

kuid olemasolevatele andmetele tuginedes on mancipatio ja manumissio nt noksaalhagi katteks

vaumllja andes ka peremuutuse viisideks lugemine potildehjendatud

Justinianuse otildeiguses olid otildeigusallikate jaumlrgi peremuutuse viisideks emancipatio adrogatio ja

laste jaumlrgnemine oma adrogeeritud isale uude perekonda Viimane nimetatud viisidest ei sobi aga

Inst1163 toodud capitis deminutio minima definitsiooniga mille kohaselt peab peremuutuse

puhul toimuma ka muudatus iseseisvuses Isaga uude perekonda kaasaminevate votildeimualuste

laste agnaatilised sugulussidemed muutuvad kuid iseseisvuse osas mingit muudatust ei toimu

Votildeimalik et iseseisvuse muutumise tingimuse taumlitis selle viisi puhul laste isa kes laumlbi

adrogeerimise iseseisvuse kaotas Samuti on votildeimalik et Inst 1163 definitsiooni sotildenastades jaumli

see protseduur lihtsalt kahe silma vahele votildei ei osatud uumlhiskondlike olude muutumise ja

agnaatilise suguluse taumlhtsuse vaumlhenemise totildettu Justinianuse ajal enam naumlha varem agnaatilisele

sugulusele omistatud taumlhtsust peremuutuse puhul Kindlasti ei olnud Justinianuse ajal

peremuutuse viisideks enam mancipatio ja manumissio Mantsipatsioon oli protseduurina uumlldse

kaotatud emancipatio toimus lihtsalt teadaandega kohtu ees ning samuti keelas Justinianus ka

perepoegade noksaalhagi katteks vaumllja andmise Juba enne Justinianuse aega oli kadunud cum

manu abielu kuna see ei sobinud kokku uue naistele rohkem vabadust andva

uumlhiskonnakorralduse ega ristiusu kui Rooma uue riigiusuga

Toumlouml kolmandas osas puumluumldsin kotildeigepealt vaumllja selgitada millised on kotildeigile capitis deminutio

viisidele omased uumlhised tunnused Capitis deminutio kolm astet on uumlksteisest tagajaumlrgede poolest

vaumlga erinevad ning vaumlga erineva raskusastmega Sekundaarkirjanduses rotildehutatakse pigem nende

erinevustele kui sarnasustele ning sellist uumlhendavate tunnuste kataloogi pole varem vaumllja toodud

Analuumluumlsi kaumligus selgus et iga capitis deminutio aste kujutas endast muudatust isiku elus see

muudatus pidi toimuma vaba kodanikuga ning motildejutas tema otildeigusi ja kohustusi ning ka

agnaatilisi peresidemeid Uumlkskotildeik millise capitis deminutio astme laumlbitegemine murdis isiku

senised agnaatilised peresidemed minima puhul oli see potildehiliseks tunnuseks media ja maxima

puhul kaasnes teiste tagajaumlrgedega Kuigi Inst1163 kohaselt ei defineeri peremuutu enam mitte

laumlbi agnaatilise suguluse muutumise vaid laumlbi iseseisvuse muutumise pole see kooskotildelas

Justinianuse otildeiguse uumlldise loogikaga ning seetotildettu tuleks just agnaatilise suguluse muutumist

peremuutuse indikaatorina kasutada ka Justinianuse ajal Koos agnaatiliste peresidemete

63

katkemisega katkes ka sellel potildehinev isavotildeim samuti 12-tahvli seadustest tulenev agnaatilisel

sugulusel potildehinev eestkoste ning paumlrimisotildeigus Vaumlga varasel ajal lotildepetas uumlkskotildeik millise capitis

deminutio astme laumlbitegemine isiku vastutuse tema lepinguliste kohustuste eest Hiljemalt

klassikaliseks ajastuks oli perekonna taumlhtsuse vaumlhenemise ja uumlksikisiku varalise autonoomia

suurenemisega seoses preetorite tegevuse tulemusena vaumllja kujunenud votildeimalus abielludes mehe

votildeimu alla laumlinud naisvotildelgniku votildei ennast adrogeerida lasknud meesvotildelgniku vastu hagi

esitamiseks Samuti lotildeppes ka seltsing algselt uumlkskotildeik millise capitis deminutio korral kuid

Justinianuse otildeiguses emancipatio ja adrgatio seltsingut enam ei lotildepetanud Kasutusotildeigus ja

kasutusvaldus lotildeppesid veel klassikalisel ajastul iga capitis deminutio laumlbitegemisega kuid

Justinianuse ajal jaumlttis peremuutus need puutumata Testament kaotas kotildeigil otildeiguse arengu

perioodidel kehtivuse iga capitis deminutio korral

Eelnevalt leitud uumlhendavaid tunnuseid appi votildettes analuumluumlsisin toumlouml kolmandas osas ka motildeningaid

capitis deminutio viisidele sarnaseid protseduure et teha kindlaks kas nende lugemine capitis

deminutiorsquoks on potildehjendatud votildei mitte Kindlasti ei olnud capitis deminutiorsquoga tegemist orja

vabastamisel mittekodanikule kodakondsuse andmisel votildei seniste pereliikmete vabanemisel

perepea votildeimu alt pereisa surma korral Samuti on selge et Vesta neitsiteks votildei Jupiteri

preestriteks valimisel vabanesid isikud oma senise perepea votildeimu alt kuid ei tee laumlbi capitis

deminutiorsquot Sekundaarkirjanduses leidub aga palju eriarvamusi selles osas kuidas on see

votildeimalik ning kas nende senised agnaatilised peresidemed katkesid votildei mitte Vaumlheseid

teemakohaseid allikakohti ning sekundaarkirjanduse seisukohti analuumluumlsides selgus et isavotildeimu

alt vabanedes katkesid ka Vesta neitsiks ja Jupiteri preestriks valitud isikute agnaatilised

peresidemed Kuidas on see votildeimalik ei osanud selgitada uumlkski autor Leian et arvestades nende

isikute erilist seisundit ja vaumlikest arvu tehti lihtsalt erand Erilise positsiooni totildettu oli Vesta

neitsitele tehtud niigi juba vaumlga palju erandeid naiste tavalise seisundiga votilderreldes Kindlasti ei

olnud capitis deminutio media viisiks ka deportatiorsquoga vaumlliselt sarnane karistus relegatio

Viimase puhul ei piiratud isiku kodanikuotildeigusi ning samuti jaumlid kehtima agnaatilisest sugulusest

kehtivad isavotildeimu jms suhted perekonnas

Motildeningate protseduuride capitis deminutio viisideks lugemine on sekundaarkirjanduses kuumlll

mitmeid toetajaid leidnud kuid allikatekstidest vastavat kinnitust ei leia Sellisteks

protseduurideks on sotildejas vaenlase kaumltte vangi langemisel vabaduse ning kolooniasse kolimisel

kodakondsuse kaotamine samuti ka motildeningad perekondlikud protseduurid Sotildejas vaenlase kaumltte

vangi langedes kaotas isik kuumlll vabaduse kuid uumlkski magistritoumlouml kirjutamisel kasutatud allikas ei

maini seda capitis deminutio maxima viisina Samas sobiks see vabaduse kaotamise viisiks

64

otildeiguse uumldise loogika potildehjal seda nimetavad ka mitmed sekundaarkirjanduse autorid ning uumlkski

neist pole seda otseselt vaidlustanud Seega leian et selle kaumlsitlemine vabaduse kaotamise viisina

on esialgu potildehjendatud Selle probleemi potildehjalikum kaumlsitlus on aga hea uurimisteema

edaspidiseks ja polnud selles toumloumls votildeimalik Kodakondsuse kaotamist kolooniasse kolimisel on

capitis deminutio media viisina kaumlsitlenud mitmed sekundaarkirjanduse autorid samuti vastab

see capitis deminutio media tunnustele ndash isik kaotas kodakondsuse ning vabanes isavotildeimu alt st

et katkesid agnaatilised peresidemed Leian et selle protseduuri kodakondsuse kaotamise viisiks

lugemine oli potildehjendatud enne Gaiuse aega Sel ajal kui roomlased Latiumi-aladele kolooniaid

rajasid (see oli lotildeppenud hiljemalt I sajandiks eKr)

Erinevalt klassikalisest ajastust ei nimetata Justinianuse Institutsioonides enam adopteerimist

capitis deminutio minima viisina Sellist arengut sekundaarkirjanduses ei selgitata Leian et

potildehjuseks votildeib olla taumlieliku ja mittetaumlieliku adopteerimise eristamine Taumlielik adopteerimine

mis muutis ka isiku agnaatilist sugulust ja isavotildeimu sai Justinianuse ajal toimuda ainult

laumlhisugulaste vahel Mittesugulaste adopteerimisega enam perekond ei muutunud Kuna

agnaatiline sugulus ei muutunud pole ka mittetaumlieliku adopteerimise lugemine peremuutuse

viisiks potildehjendatud Samal potildehjusel ei saa peremuutuse viisina kaumlsitleda ka abielu sine manu ja

mitteabielulisel eesmaumlrgil tehtud coemptiorsquot

Veidi keerulisem on olukord hilisemas otildeiguses eksisteerinud vallaslapse seadustamisega Kuigi

uumlkski kasutatud otildeigusallikas seda peremuutuse viisina ei maini sobiks legitimatio oma tunnuste

poolest capitis deminuto minima viisideks Leian et legitimatio peremuutuse viisiks lugemine

votildeis olla hilisemas otildeiguses potildehjendatud Kuna tegemist oli uumlsna uue ja vaumlhe levinud naumlhtusega

ei kaumlsitle seda Justinianuse Institutsioonid ega Digesta Justinianuse enda valitsemisajaks oli aga

capitis deminutio ja eriti capitis deminutio minima taumlhtsus oluliselt vaumlhenenud mistotildettu uuemas

otildeiguses ei pruugitud peremuutuse viiside ammendava kataloogi vaumlljatoomist pidada enam

vajalikuks Veegi keerulisem on olukord klassikalisel ajastul cum manu abielude lahutamiseks

kasutatud diffarreatio ja remancipatio puhul Motildelemaid on sekundaarkirjanduses peremuutuse

viisideks pakutud Need sobiks ka capitis deminutio minima uumlldise suumlsteemiga kuna naise

sidemed mehe agnaatilise perekonnaga katkesid ja taastekkisid sidemed tema endise agnaatilise

perekonnaga Uumlkski allikas neid aga ei maini mistotildettu votildeib olla nt traditsioonidest tulenevaid

potildehjusi miks neid peremuutuse viisideks ei loetud Seega on nii legitimatio kui ka abielu

lahutamine remacipatio votildei diffarreatiorsquoga totildeenaumloliselt kaumlsitletavad peremuutuse viisidena kuid

vaumlga kindla seisukoha votildetmine notildeuaks veelgi potildehjalikumat analuumluumlsi ning ilmselt pole selles osas

absoluutset totildede votildeimalik enam vaumllja selgitadagi

65

Capitis deminutio

Summary

The idea of my masterrsquos thesis is to describe and analyze capitis deminutio Although capitis

deminutio is not known in modern legal systems it is still necessary to know something about it

Roman law has had great influence on modern European law and it would not be possible to

understand Roman law without knowing anything about capitis deminutio There were three

levels of capitis deminutio in ancient Rome ndash maxima which meant loss of liberty media which

meant loss of citizenship and minima which meant change in family In 1897 Henry Goudy

wrote that legal historians had researched and discussed capitis deminutio in most exhaustive

manners but there was still nothing like an agreement between historians202

It remains same

today 115 years later In my masterrsquos thesis I have analyzed ancient legal texts and secondary

literature from different periods to find out how capitis deminutio took place and which were its

legal consequences I also wanted to find out if there was anything similar between different

levels of capitis deminutio In the last part of my masterrsquos thesis I analyzed some procedures to

find out if they were capitis deminutio or not

The first part of my masterrsquos thesis is about the historical background of capitis deminutio

Captis deminutio is a very ancient institution of law and its origin goes back to the beginning of

Roman law Nowadays many authors believe that in the beginning there were only one or two

levels of capitis deminutio I agree with Kaser Buckland and Goudy who said that there were

two The doctrine of three levels of capitis deminutio was developed in the classical period of

law In Justinian law there were still three levels of capitis deminutio although capitis deminutio

had lost much of its importance

In this part of my masterrsquos thesis I also analyze translating of capitis deminutio There are

several translations of the term capitis deminutio in English and Russian but they are not always

correct Usually the translations refer to loss or taking away something (status-loss утрата

правоспособности) but sometimes the translation refer to change (change of status) Although

deminutio means ldquolesseningrdquo or even ldquolossrdquo in Latin it is not correct to translate capitis

deminutio as the loss of status ldquoLossrdquo is suitable when we are discussing capitis deminutio

202 Goudy lk 132

66

maxima or media but it is not a suitable term to minima When person underwent capitis

deminutio minima he (or she) might suffer loss of capacity but his status might also improve

ldquoChangerdquo suits much better because change might have been to better or to worse Another

problem is with terms ldquostatusrdquo and ldquolegal capacityrdquo Neither of them is suitable because it is

unsure if and how ancient Romans used the term ldquostatusrdquo and ldquolegal capacityrdquo did not mean

exactly the same in Rome as it does today To avoid this confusion with terms I use ldquoloss of

libertyrdquo referring to capitis deminutio maxima ldquoloss of citizenshiprdquo referring to media and

ldquochange of familyrdquo referring to minima

As already mentioned there were three levels of capitis deminutio All levels of capitis

deminutio had certain procedures how the change took place The second part of my masterrsquos

thesis is about different procedures of capitis deminutio I have described these procedures in

different periods of law ndash in the classical period of Roman law (82 BC ndash 250 AD) and in the law

of Justinian (ruled 227 ndash 265 AD) There is no such term like capitis deminutio in the laws of XII

Tables (established according to legend in 450 or 451 BC) but some similar procedures are

described there so I have also given a short overview of them

According to the Law of XII tables there were two possibilities to enslave a free citizen which

might have been capitis deminutio in very early Roman law Enslavement was used as a

punishment to manifest theft and compensation for creditors in case of debtorrsquos insolvency

These procedures were considered too harsh and were replaced with more human ones before the

classical period According to Gaius loss of liberty took place when a free woman cohabitated

with another personrsquos slave without the permission of its master a citizen of Rome evaded

census and when capitulated aliens (dediticii) made their home in Rome It is not mentioned by

Gaius but according to Digesta enslavement was also used as a punishment during classical

period Gaius says that dediticii were sold publicly enslaved and underwent capitis deminutio

maxima if they made their homes in Rome According to law they must not be manumitted by

their masters and if they were manumitted they remained slaves ndash servi populi Romani It is not

clear who were servi populi Romani Gaius does not use this term anywhere else and it is not

sufficiently explained in secondary literature Estonian author E Ilus claims that servi populi

Romani were slaves in private ownership but Hunter and Cross state that they were public slaves

I agree with Hunter and Cross because it is a more logical approach There also exists similar

term servi publici populi romani (servus publicus populi romani) which means public slave

There is also another problem with dediticii Gaius stated that if they are enslaved again after

manumission they will undergo capitis deminutio maxima Capitis deminutio was a procedure of

67

ius civile and ius civile did not apply to dediticii or other non-citizens It is not stated anywhere

that enslavement of any other and more privileged non-citizen were capitis deminutio maxima

At the beginning of Justinianrsquos reign loss of liberty took place when a free woman cohabited

with another masterrsquos slave enslavement was used as a punishment when freedmen was

ungrateful to his patron or when free man allowed to sell himself as a slave to share the sales

price and also for certain crimes Justinian abolished the enslavement of a free woman who

cohabited with another personrsquos slave and enslavement as punishment for certain crimes

The Laws of XII Tables do not mention citizenship or losing it It might be so because in early

period of law Romans did not distinguish free people from citizens In classical period loss of

citizenship was used as a punishment and called interdiction from fire and water Interdiction

from fire and water meant going to exile to avoid death penalty Interdiction from fire and water

was still known in the Justinian law but usually deportation (deportatio) took its place

Deportation was more severe than going to exile Deportee was sentenced to isolation on a small

island or a desert oasis and most of his assets were confiscated Agnatic family ties were also

broken due to deportation - if father was deported his children in manu were freed from his

power Deportation was less severe punishment than loss of liberty Deportee was still able to

enter into certain transactions as he was allowed to buy and sell goods in same conditions as

peregrines

The Laws of XII Tables mention two procedures which were later known as capitis deminutio

minima These procedures were releasing a son or another family member from paternal power

(emancipatio) and marriage cum manu According to Gaius and Ulpian in the classical period

procedures of capitis deminutio minima were adoptio and adrogatio all procedures of marriage

cum manu and procedures with mancipatio and manumissio (eg emancipatio) Adoptio was

very similar to modern adoption The aim of adrogatio was to adopt an independent man who

was paterfamilias himself If father was adrogated his children came with him to the new

family Adoptio and emancipatio were both strict and formal procedures Change of family in

these procedures took place through fictitious sales (mancipatiorsquos) and releases (manumissiorsquos)

Between mancipatio and manumissio the sold child spent a short period in quasi-servile status in

mancipio Gaius says in G1162 that each mancipation and manumission is capitis deminutio

minima The real meaning of the last sentence is not clear Most authors do not give any attention

to this sentence and some have stated laconically that in the early period of Roman law every

mancipatio and manumission was capitis deminutio minima It is not clear whether mancipatio

and manumissio were separate procedures of capitis deminutio minima and if any legal

68

procedures consisted of them it became automatically capitis deminutio minima or they changed

family only as parts of emancipation and adoption In other words it is not clear if they were

indicators of capitis deminutio minima or just parts of some procedures which were capitis

deminutio minima Mancipatio and manumissio were also used in noxae deditio If a son (or

another member of the family) committed a delict he was not responsible himself and his

paterfamilias was sued (noxal action) In this case paterfamilias had the right to decide if he pays

the recovery of damages or gives the son to the victim The procedure was somewhat similar to

emancipatio and adoptio Father sold his son to the victim using mancipatio-procedure son

stayed in mancipio to the victim and after the son had worked enough to compensate the

damages victim let him free using manumissio-procedure According to G 479 if the son was

sold for noxal action he was freed from his fatherrsquos power G1132 says that paternal power over

son is terminated by third sell (mancipatio) and the son is free from his fatherrsquos paternal power

although he is not manumitted yet and is still in mancipio Unfortunately the last part of G1132

is illegible and so it is possible that there were some other procedures which brought the son

back into his fatherrsquos paternal power According to G 479 and G 480 the patron is liable for

the debts of people who are in mancipio to him Although it is not expressis verbis mentioned I

believe that agnatic family ties were also broken because agnatic family ties and patria potestas

were usually inseparable In the last part of G1162 Gaius says that whenever person undergoes

mancipatio or manumissio he undergoes capitis deminutio minima In my opinion it means that

every procedure which consisted of selling free person using mancipatio and manumissio was

capitis deminutio minima

There were three procedures of capitis deminutio minima in Justinian law These procedures

were emancipatio adrogatio and when children went to a new family with their adrogated

father Procedure of emancipatio was simpler than in the classical period of law and three

fictitious sales were not needed anymore Marriage cum manu and noxae deditio for free people

did not exist in Justinian law

In the third part of my masterrsquos thesis I wanted to find out which were common features of all

three levels of capitis deminutio First of all capitis deminutio meant a change This change

must happen with a free citizen because capitis deminutio was the procedure of ius civile and ius

civile applied to Roman citizens only All levels of capitis deminutio broke agnatic family ties in

the classical period of law and also in Justinian law In ancient Rome agnatic relationship had

many legal consequences Before Justinian only agnatic relatives could inherit property in case

on intestacy Statutory guardianship stated in the Laws of XII Tables also based on agnatic

69

relationship It was terminated by all levels of capitis deminutio but other forms of guardianship

were not terminated by capitis deminutio minima in later law All levels of capitis deminutio

terminated patria potestas Adoptio established paternal power of a new father but also broke

previous one

Capitis deminutio had great influence on contractual obligations After capitis deminutio debtor

was not responsible for his obligations anymore Debtor himself could not be sued but it was

possible to bring an action against his new paterfamilias In very early law obligation was

terminated even by capitis deminutio minima Before the classical period of law praetor gave an

edict which allowed suing adrogated male debtor or female cum manu married debtor as if they

had never undergone capitis deminutio Usus and ususfructus were terminated by all types of

capitis deminutio until the classical period of law in Justinian law these rights were not

extinguished by capitis deminutio minima Partnership (societas) went through similar

development In classical law partnership was dissolved if any of the partners underwent capitis

deminutio If there was capitis deminutio minima and partners still wanted to continue

partnership a new partnership was established between same partners In Justinian law

emancipatio and adrogatio did not dissolve the partnership Testament was terminated by all

levels of capitis deminutio in all periods of law

So I found out that capitis deminutio was a legal procedure which took place according to ius

civile The procedure was always a change with free citizen Usually there was loss of

independence but it always meant breaking agnatic family ties As mentioned before the change

had great influence on personrsquos legal financial and family rights After finding these common

features I analyzed some procedures to find out if they are procedures of capitis deminutio or

not Firstly manumission of a slave or granting citizenship to a non-citizen are not procedures of

capitis deminutio because ius civile did not apply to slaves or non-citizens (see also Inst1164)

There was also no capitis deminutio if a person did not lose his freedom citizenship or family

but his social status changed eg if he was removed from senate If a paterfamilias died his

family was dissolved and members of his family became independent It was not capitis

deminutio minima because it did not break agnatic family ties Relegatio was very similar

procedure to deportatio but it was not capitis deminutio media Relegatio was just a restriction

to freedom of movement According to Inst 1121-2 a relegated person did not lose his

citizenship and his agnatic family ties were not broken

Gaius stated that a son is released from paternal power if he becomes flamen Dialis (the priest of

Jupiter) and daughter if she is chosen as a Vestal virgin Gellius says that although they are freed

70

from paternal power they do not undergo emancipatio or any other procedures of capitis

deminutio It is not clear if their agnatic family ties were also broken I believe they were

because most restrictions connected to agnatic relationship (eg statutory guardianship over

women) did not apply to Vestal virgins There are some speculations in secondary literature but

it is not sufficiently explained how was it possible to be released from patria potestas have your

agnatic family ties broken and not undergo capitis deminutio minima Although that kind of

explanations should be avoided as far as possible I believe that there was an exception There

were very few Vestal virgins or priests of Jupiter their position was very special and there were

very many other exceptions and privileges connected with their positions

It is not clear if some procedures were capitis deminutio or not In the last part of my masterrsquos

thesis I analyzed some procedures which were referred to as capitis deminutio in secondary

literature but I did not found any proof to that in legal texts First of these procedures is being

taken captive by enemy in war Although I am not very certain it might be capitis deminutio

maxima It fits in legal system and is widely supported in secondary literature Another similar

procedure is losing citizenship when moving to a Latin colony Gaius does not mention expressis

verbis this procedure as being capitis deminutio media but founding Latin colonies had stopped

long before Gaiusrsquo time So moving to a Latin colony was capitis deminutio media but this

procedure had ceased before the classical period of law

It is not certain if some specific procedures of family law were capitis deminutio minima or not

Institutiones of Justinian and Digesta also do not mention adoption as capitis deminutio This is

not explained in secondary literature In my opinion adoption was not considered capitis

deminutio minima because there were two different adoptions in Justinian law ndash adoptio plena

(complete adoption) and adoptio minus plena (incomplete adoption) Only complete adoption

changed agnatic family ties and patria potestas but it was used only between close relatives

Adoptio minus plena was used if adopter and adoptee were not close relatives Incomplete

adoption did not change agnatic family ties or patria potestas so it is not capitis deminutio

minima In Justinian law agnatic family had lost much of its importance and change of family

amongst close relatives was not important enough to be stated as capitis deminutio minima

Some authors have also named legitimatio as procedure of capitis deminutio minima It might

have been so in later law Legitimatio as a procedure is connected with Christian ethics and

existed only in later law As it fits in the legal system was very rare and capitis deminutio

minima is not much discussed in Justinian law it probably was capitis deminutio minima in later

law It is more difficult to decide whether remancipatio and diffarreatio as procedures of

71

dissolution of cum manu marriage were capitis deminutio minima or not They both changed

womanrsquos family and re-established her relationship with her previous family There might have

been some reasons eg traditional why these procedures were not capitis deminutio minima but

based on analyzed texts it was very likely that legitimatio diffarreatio and remancipatio were

procedures of capitis deminutio minima

72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad

1 Ab Urbe condita Titius Livius Ladinakeelne tekst vaumlljaandest Titius Livius Ab Urbe

condita Toimetaja Dorey TA 1971 (vaumlljaande muud andmed pole kaumlttesaadavad)

Kaumlttesaadav internetist andmebaasi Brepolis vahenusel

httpcltbrepolisnetezproxyutlibeelltapagesTocaspxkasutatud 28042012

2 Annus Amar jt Muinasaja seadusekogumike antoloogia Tallinn Varrak 2001

3 Code of Justinian Kasutatud vaumlljaandest Annotated Justinian Code Fred H Blume

editor Timothy Kearley 2009 Kaumlttesaadav internetist

httpuwacadwebuwyoedublume26justinian kasutatud 14112009

4 Codex Theodosianus ladina keeles kaumlttesaadav internetist

httpwwwthelatinlibrarycomtheodosiushtml kasutatud 11032012

5 Corpus Iuris Civilis (koost Paulus Krueger ja Theodorus Mommsen) Berliin 1889

Esimene koumlide (Institutiones Digesta) kaumlttesaadav internetist aadressil httpsul-

derivativesstanfordeduderivativeCSNID=00002462ampmediaType=applicationpdf

Teine koumlide (Codex Iustinianus) Kaumlttesaadav internetist httpsul-


(kasutatud 12032010)

6 Дигесты Юстиниана = Digesta Iustiniani [перевод с латинского] Том I Книги I-IV

Л Кофанов (ответственный редактор) Москва Московский государственный

университет им М В Ломоносова юридический факультет Российская академия

наук Институт всеобщей истории Центр изучения римского права 2002

7 Дигесты Юстиниана = Digesta Iustiniani [перевод с латинского] Том IV Книги XX-

XXVII Л Кофанов (ответственный редактор) Москва Московский

государственный университет им М В Ломоносова юридический факультет

73

Российская академия наук Институт всеобщей истории Центр изучения римского

права 2004

8 Институции книги 1-4 Гай под редакцией Л Л Кофанова В А Савельева

перевод [с латинского] Ф Дыдынского Москва Российская академия наук

Институт всеобщей истории Центр изучения римского права 1997

9 Merike Soodla Ladina keel juristidele Tartu Iuridicum 2000

10 Noctes Atticae Aulus Gellius Inglise- ja ladina keeles kaumlttesaadav internetist

httppenelopeuchicagoeduThayerERomanTextsgelliushomehtml kasutatud

4052012

11 Novellae inglisekeelne totildelge kaumlttesaadav internetist

httpuwacadwebuwyoedublumeampjustinianNovels1_40asp kasutatud 10022012

12 Lee Robert Warden The Elements of Roman Law with a translation of the Institutes of

Justinian London Sweet amp Maxwell 1956

13 The Digest of Justinian Alan Watson(toim) Philadelphia University of Pennsylvania

Press 1985

14 The Institutes of Gaius Translated with an introduction by W M Gordon and O F

Robinson with the Latin text of Seckel and Kuebler Oxford Duckworth 1988

15 Topica Marcus Tullius Cicero Ladina keeles kaumlttesaadav internetist

httpwwwthelatinlibrarycomcicerotopicashtml kasutatud 4032012

16 Topics Marcus Tullius Cicero Totildelkinud C D Yonge Inglise keeles kaumlttesaadav

internetist httpwwwclassicpersuasionorgpwcicerocicero-topicshtm kasutatud

4032012

17 Ulpianus bdquoTituli ex corpore Ulpianildquo koost P F Girard amp F Senn vaumlljaandest Textes de

droit romain I Paris 1967 pp 414-449 n 13 kaumlttesaadav internetist httpwebu2upmf-

grenoblefrHaitiCoursAkindexhtm kasutatud 15112009

18 The History of Rome by Titus Livius Translated from the Original with Notes and

Illustrations by George Baker AM New York Peter A Mesier et al 1823 Vol 3

kaumlttesaadav internetist

74

olllibertyfundorgoption=com_staticxtampstaticfile=showphp3Ftitle=1756ampchapter=9

2682amplayout=htmlampItemid=27 kasutatud 28042012

19 The Rules of Ulpian Fragments of the Rules of Domitius Ulpianus koost S P Scott

vaumlljaandest The Civil Law I Cincinnati 1932 kaumlttesaadav internetist httpwebu2upmf-


Kirjandus

1 Albanese Bernardo Le persone nel diritto privato romano Palermo S Montaina 1979

2 Бартошек Милан Римское право понятия термины определения Москва

Юридическая литературa 1989

3 Bonfante Pietro Corso di diritto romano Diritto di famiglia I Roma Sampaolesi 1925

lk 130-131 Kasutatud Siimets-Gross Hesi Die Ausdruumlcke status libertatis civitatis und

familiae Savignys berechtigte Kritik an den neueren Juristen Corbino Alessandro

Humbert Michel Negri Giovanni (Toim) Homo caput persona La costruzione

giuridica dellidentitagrave nellesperienza romana Dallepoca di Plauto a Ulpiano Pavia 2010

lk 243 vahendusel

4 Bonfante Pietro Rooma otildeiguse ajalugu Tartu Akadeemiline koperatiiv 1930

5 Borkowski Andrew Textbook on Roman Law London Blackstone Press 1994

6 Buckland WW Text-Book of Roman Law From Augustus to Justinian 3rd edition

Cambridge University Press 1963 Kaumlttesaadav internetist

httpbooksgoogleeebooksid=l5U8xwaGxb0Camppg=PA135amplpg=PA135ampdq=civil+d

eath+and+capitis+deminutioampsource=blampots=ql_u3NU86Qampsig=V7mrmHTjaqvltPbvd7

Tw6WCYMXAamphl=etampei=36I2ToWqCM-

eOsmyndULampsa=Xampoi=book_resultampct=resultampresnum=5ampved=0CDcQ6AEwBAv=o

nepageampq=civil20death20and20capitis20deminutioampf=false kasutatud

20012012

75

7 Caput A Dictionary of Greek and Roman Antiquities Murray John (koostaja) artikli

autorLong Georg taumliendanud Smith William London 1875 lk 239-240 Kaumlttesaadav

internetist

httppenelopeuchicagoeduThayerERomanTextssecondarySMIGRACaputhtml

kasutatud 27102009

8 Cocourek Albert ja Wigmore John Henry Evolution of Law Volume II Primitive and

Ancient Legal institutions Boston Little Brown and Company 1915 Kaumlttesaadav

internetis andmebaasi HeinOnline vahendusel

httpheinonlineorgHOLPagehandle=heincowelseler0002ampdiv=24ampcollection=cow

ampset_as_cursor=1ampmen_tab=srchresultsampterms=capitis|deminutioamptype=matchall366

kasutatud 21012012

9 Coloniae Brillrsquos Encyclopaedia of the Ancient World New Pauly BEAW III kd

toimetajad Cancik Hubert ja Schneider Helmut Leiden-Boston Brill 2003 veerud 548-

556

10 Colquhoun Patrick Mac Chombain De A Summary of the Roman Civil Law Illustrated

by Commentaries on and Parallels from the Mosaic Canon Mohammedan English and

Foreign Law London V and R Stevens 1849 Kasutatud internetis andmebaasi Hein

Online vahendusel

httpheinonlineorgHOLPagemen_tab=srchresultsamphandle=heinbealsumroma0001amp

id=15ampsize=2ampcollection=bealampterms=Capitis20deminutio|deminutioamptermtype=phra

seampset_as_cursor=0407 kasutatud 21012012

11 Deminutio Capitis Brillrsquos Encyclopaedia of the Ancient World New Pauly IV kd


260

12 Goudy Henry Capitis deminutio in Roman Law - Juridical Review 9 1897 Kaumlttesaadav

internetist andmebaasi Hein Online vahendusel

httpheinonlineorgezproxyutlibeeHOLPagehandle=heinjournalsjure9ampdiv=16ampc

ollection=journalsampset_as_cursor=2ampmen_tab=srchresultsampterms=capitis20deminutio

20minimaamptype=matchall kasutatud 27102009

13 Grubbs Judith Evans Law and Family in Late Antiquity The Emperor Constantinrsquos

Marriage Legislation Oxford Universit Press 2003

76

14 Harries Jill Law and Crime in the Roman World Cambridge University Press 2007

15 Hunter William Alexander Cross John Ashton A Systematic and Historical Exposition

of Roman Law in the order of a Code London Sweet amp Maxwell 1903 Kaumlttesaadav

internetist

httpbooksgooglecombooksid=5HgMAAAAYAAJampprintsec=frontcoverampsource=gb

s_v2_summary_rampcad=0v=onepageampq=ampf=false kasutatud 14112009

16 Хутыз Мурбек Римское частное право Москва Былина 1997

17 Ilus Elmar Rooma eraotildeiguse alused Tallinn Ilo Print 2000

18 Иоффе ОС Мусин ВА Основы римского гражданского права Ленинград 1975

Kaumlttesaadav internetis httpin1comuabook1609013404

19 Jolowicz HF Historical Introduction to the Study of Roman Law Cambridge

Cambridge University Press 1932

20 Kaser Max Handbuch der altertumswissenschaft Das Roumlmisches Privatrecht Muumlnchen

Beck 1971

21 Kaser Max Roman Private Law London Butterworths 1968

22 Kiirend Katrin Capitis deminutio minima Bakalaureusetoumlouml Tartu TUuml otildeigusteaduskond

2010 (Kaumlsikiri Tartu Uumllikooli otildeigusteaduskonna teabekeskuses)

23 Kiirend Katrin Capitis deminutio minima Rooma otildeiguse allikad vs senine

uurimistraditsioon ndash Juridica 20112

24 Ladina - eesti sotildenaraamat = Glossarium latino-estonicum2tr Koostanud Kleis Richard

jt Tallinn Valgus 2002

25 Lee Robert Warden Elements of Roman Law London Sweet amp Maxwel 1956

26 Mommsen Theodor Roumlmisches Staatsrecht III Leipzig Hirzel 1887

27 Muirhead James Historical Introduction to the Private Law of Rome (2 vaumlljaande

toimetanud Henry Goudy) London Adam and Charles Black 1899 Kaumlttesaadav


httpheinonlineorgezproxyutlibeeHOLPagemen_tab=srchresultsamphandle=heinbeal

hisiplr0001ampid=148ampsize=2ampcollection=bealampterms=capitis deminutio|CAPITIS

77

DEMINUTIO|deminutio capitis|capitisamptermtype=phraseampset_as_cursor=5 kasutatud

4032012

28 Nicholas Barry An introduction to Roman Law Oxford Clarendon Press 1991

29 Oxford Latin Dictionary Oxford Clarendon Press 1983

30 Перетерский И Римское частное право [учебник и др под редакцией И Б

Новицкого и И С Перетерского] Москва Юристъ 1948

31 Puchta Georg Friedrich Kursus der Institutiones II kd Viidatud Goudy lk 137-138

vahendusel Goudy ei ole kahjuks taumlpsustanud teose ilmumisaastat seega pole selge

millisele truumlkile ta viidanud on

32 Rammul Albert ja Viktor Lembit Rooma otildeiguse suumlsteem (konspekt koostatud EEini

loengute jaumlrgi) Tartu Velox 1936

33 Robinson Olivia F The criminal law of ancient Rome Baltimore (Md) Johns Hopkins

University Press 1996

34 Siimets-Gross Hesi Rooma otildeigusteaduse kujunemine ja otildeitseng Juridica 20099

35 Siimets-Gross Hesi Die Ausdruumlcke status libertatis civitatis und familiae Savignys

berechtigte Kritik an den neueren Juristen Corbino Alessandro Humbert Michel

Negri Giovanni (Toim) Homo caput persona La costruzione giuridica dellidentitagrave

nellesperienza romana Dallepoca di Plauto a Ulpiano Pavia 2010 lk 217-245

36 Sohm Rudolf Ledlie James Crawford Grueber Erwin The Institutes of Roman Law

London Gorgias Press algne versioon 1892 taumliendatud versioon 2002 Kaumlttesaadav

internetist

httpbooksgoogleeebooksid=GVkQapFLQqsCamppg=PA122ampdq=capitis+deminutioamp

hl=etampsa=Xampei=MMcyT9v8IMLW8QP6qN3bBgampved=0CDEQ6AEwAQv=onepage

ampq=capitis20deminutioampf=false kasutatud 20032012

37 Schulz Fritz Classical Roman Law Oxford Clarendon Press 1954

38 Stephenson Andrew A History of Roman Law with a Commentary of the Institutes of

Gaius and Justinian Littleton Little Brown and Company 1912 Kaumlttesaadav internetist

httpbooksgoogleeebooksid=6ZHimXyZG0gCampprintsec=frontcoveramphl=enampsource

=gbs_v2_summary_rampcad=0v=onepageampq=ampf=false kasutatud 14112009

78

39 Vestals Brillrsquos Encyclopaedia of the Ancient World New Pauly X kd toimetajad

Cancik Hubert ja Schneider Helmut Leiden-Boston Brill 2010 veerud 340-341

40 Vestales A Dictionary of Greek and Roman Antiquities Murray John (koostaja) artikli

autor Ramsay William taumliendanud Smith William London 1875 lk 1189-1191

Kaumlttesaadav internetist

httppenelopeuchicagoeduThayerERomanTextssecondarySMIGRAVestaleshtml

kasutatud 4042012

41 Watson Alan The Law of Persons in the Later Roman Republic Oxford 1967

Internetiallikad

1 CristianArthur Capitis Diminutio Maxima (Name in ALL CAPITALS) - important

information Blogiartikkel kaumlttesaadav internetist

httploveforlifecomaucontent081026capitis-diminutio-maxima-name-all-capitals-

important-information Artikkel blogisse lisatud 26102008 kasutatud 23012012

(pealkirja kirjaviis muutmata)

2 Покровский ИА История Римского Права Издание 3-е 1917 ptk 50 (muud

andmed sh lehekuumlljenumbrid pole kaumlttesaadavad) Kaumlttesaadav internetis

httpwwwallpravorulibrarydoc2527p0instrum3503item3583html kasutatud

10022012

3 Servi populi romani Fraasi bdquoservi populi romanildquo otsing Hein Online

internetiandmebaasist aadressil

httpheinonlineorgezproxyutlibeeHOLLuceneSearchterms=22servi20populi2

0romani22ampbase=jsampall=trueampsearchtype=advancedampsubmit=Goampsections=anyampx=1

3ampy=12ampcollection=journals otsing teostatud 24042012

4 Shundrallah Capitis deminutio Maxima Media Minima - JOHN DOE John DOE John

Doe Blogiartikkel kaumlttesaadav internetist

httpshundrallahblogspotcom201103capitis-deminutio-maxima-media-minimahtml

Blogisse lisatud 7032011 kasutatud 23032012 (pealkirja kirjaviis muutmata)

2

Sisukord

Sissejuhatushelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip4

1 Capitis deminutio instituudi olemushelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

11 Capitis deminutio motildeistehelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

111 Capitis deminutio motildeiste paumlritoluhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip7

112 Capitis deminutio motildeiste totildelkiminehelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip9

12 Capitis deminutio astmedhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip12

2 Capitis deminutio viisidhelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphelliphellip16

21 Capitis deminutio maxima viisid16

211 Vaba isiku orjastamine 12-tahvli seaduste jaumlrgi16

212 Vabaduse kaotamine klassikalisel ajastulhellip17

2121 Alistunud vaenlased (dediticii)hellip18

2122 Naiskodaniku lubamatu kooselu votildeotildera orjagahellip20

213 Vabaduse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi21

2131 Orjastamine karistusena kuritegude eest22

2132 Taumlnamatus patrooni suhtes23

2133 Kokkulepe enda orjaks muumluumlmises25

22 Capitis deminutio media (minor) viisid26

221 Kodakondsuse kaotamine klassikalisel ajastul26

222 Kodakondsuse kaotamine Justinianuse otildeiguse jaumlrgi 27

23 Capitis deminutio minima viisid29

231 Pere muutus 12-tahvli seaduste jaumlrgi29

232 Pere muutus klassikalisel ajastul30

2321 Adopteerimine magistraadi ees31

2322 Adrogeerimine32

2323 Abiellumine cum manu33

2324 Emancipatio34

2325 Mancipatio ja manumissio36

233 Peremuutus Justinianuse otildeiguse jaumlrgi 40

3 Capitis deminutio maumlaumlratlemine 42

311 Erinevate capitis deminutio astmete uumlhisosa 42

312 Muudatused perekondlikes suhetes42

3121 Capitis deminutio motildeju agnaatilisele sugulusele42

3














Kokkuvotildete59



4

Sissejuhatus


































viiteid on ka mujal

5


































6





eesmaumlrgiks
























6 Bonfante lk 99


7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










3














Kokkuvotildete59



4

Sissejuhatus


































viiteid on ka mujal

5


































6





eesmaumlrgiks
























6 Bonfante lk 99


7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










4

Sissejuhatus


































viiteid on ka mujal

5


































6





eesmaumlrgiks
























6 Bonfante lk 99


7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










5


































6





eesmaumlrgiks
























6 Bonfante lk 99


7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










6





eesmaumlrgiks
























6 Bonfante lk 99


7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










7





























OLD lk 274 11









Vol 3

8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










8




Goudy






tulenevaid

otildeigusi16



of civil rights)18


















12 Goudy lk 133





Goudy lk 133 17

OLD lk 512 18

OLD lk 274 19

Goudy lk 133 20




Schulz lk 73

9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










9



Erinevaid






persona haumlvib26


status-loss28


Votildeimalikud





on nt Pereterski32

ja Hutotildez33


Pokrovski34







muutus)36






140-141 ja Kiirend 2010 lk 6-12 25

Bonfante lk 141 26

Ilus lk 76 27







OLD lk 274 32









1989 lk 6

10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










10











Eelpool toodud
























Schulz lk 72

11




puhul sai isik







iseloomustamiseks






















12







mida on kolme


deminutio)45


















43 OLD lk 274 ja 512






13



















puuutab









Press 1963 lk 135-136 Goudy lk 132-133 47

Muirhead lk 122 48

Buckland lk 135 49








piisab[hellip])




Buckland lk 135

14




Ka Digestarsquos on


D38161453

ja D38171854






) et kogu






Seisukohta et ius



peremehetuid asju59












Kaser 1968 lk 64 53











Goudy lk 133 59


1932 lk 100-101 60

Bonfante lk 141 61

Jolowicz lk 100-101

15






tulenevad62



peregriinidele63








mitmete






















Buckland lk 135 67


Goudy lk 133 69


Buckland lk 135

16






























lk 385 72

Kaser 1968 lk 72

17









Samuti














viisil











18






seaduse vastaselt



orjaks)



















pKr)


298) 78






19



























Hunter ja Cross








24042012) 82




20



















viisina86













84 Buckland lk 98



21



















vabana)




lahutatud88









22






juhtudel


























Stephenson lk 323

23






























92 Bonfante lk 379


otildeiguses

24





























94 Borkowski lk 89





D25361 99




25
















(D40142pr)


)






kolmas isik104








101 Kaser 1968 lk 72




26

































Lee lk 76

27










reguleeriv D48133
























28




linnaprefekt

















1 Maumlssajad

2 Desertoumloumlrid












piiratud

29









deportatio116















pKr 115



30



Gaius annab
























1 adopteerimine

2 adrogeerimine


4 emancipatio





31








toodud G1134-s























120 Watson lk 100

32






2322 Adrogeerimine







heakskiidul











lapsi








Lee lk 71

33

















abielludes)











Seega nimetab ta



34



poumloumlra125









votildeimu alt127






lastega129

2324 Emancipatio











125 Kiirend 2011 lk 142

126 Kaser 1968 lk 245

127 Bonfante lk 143


129 Nicholaslk 82

35


















Kaser



















Kaser 1968 lk 263-264

36

isaga134

























134 Kaser 1968 lk 264











Kaser 1971 lk 272 140

Lee lk 76 79 ja 404

37










mitte














puhul [hellip])











38





orjale143






lapsel145





















143 Kaser 1968 lk 76

144 Bonfante lk 142







39















lotildepuosa












sidemete






147 Lee lk 79 ja 404


40
























1 emancipatio

2 adrogatio




41


















Samuti ei olnud




Justinianuse ajaks













Kaser 1968 lk 63 152





42








protseduuridest





















43













tagajaumlrgedega


















44














eelpool selgus157

















eestkostet



155 Lee lk 76

156 Nicholas lk 96


158 Kiirend 2011 lk 145

45


























laumlinud

159 Kiirend 2010 lk 31-33 ja 39-40

46









ta ennast allutas



















47


















D172582 ja D1726511163






146-147 162















48






protseduuridest
















deminutio165


minima166









49


ptk 323)














andmine










50






11121-2
























51








Kui




Seega tuleb








) et senise




Vahepealsele











Goudy lk 139 173












52

liikmeks176





teooriat178







saamine179










perega180









177 Goudy lk 139

178 Goudy lk 139



53






















BEAW184










osas

54



vaumlidavad


























186 Kaser 1971 lk 272






55
































56




























190 Kiirend 2011 lk 143

191 Kiirend 2011 lk 142

192 Kiirend 2011 lk 142

57





































196 Albanese lk 238

197 Kaser 1968 lk 266

58





nimetada



Abielu lahutamist


















198 Bonfante lk 143







59

Kokkuvotildete






























60


































61




kuritegude puhul





protseduuriga

























62


































63


































64


































65

Capitis deminutio

Summary









It remains same



















202 Goudy lk 132

66


































67


















peregrines
















68


































69




previous one






























70


































71






72

Kasutatud materjal

Otildeigusallikad
























73


права 2004







4052012






Press 1985







4032012







74






Kirjandus









lk 243 vahendusel










20012012

75



internetist


kasutatud 27102009






kasutatud 21012012



556




Online vahendusel






260








76




internetist










Beck 1971















77


4032012



















internetist









78







kasutatud 4042012


Internetiallikad









10022012










Documents

CAPITIS DEMINUTIO