21. juuni 2012

EE GURMEE

Stockmann Meals Riisi-lumekrabisalat 1 kg

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Jaanipäevaks Stockmann Delikatessist

Pakkumised kehtivad kuni 24.6. Piltidel on illustratiivne tähendus.Pühade ajal on Stockmanni kaubamaja avatud: 23.6 kell 9-19, 24.6 kell 10-19.

Stockmann Meals Pähkli-šokolaadikreem maasikatoormoosiga 1 kg

Stockmann Delicatess Lõhemedaljon 1 kg

Nektariin II klass, Hispaania 1 kg

Stockmann Meals Caesari salat kirsstomatiga 1 kg

Stockmann Delicatess Šašlõkk äädikamarinaadis 1 kg

9.90

6.90

8.40 4.60 3.50

1.99Stockmann Meals Kalkunifilee tasku 1 kg .................................................................................... 7.60Stockmann Delicatess Küüslaugu tiivad 1 kg ............................................................................ 2.90Stockmann Meals Kurgi-paprikasalat 1 kg .................................................................................. 3.50Wõro Grillmops juustuga 500 g (3.98/kg) ...................................................................................... 1.99Reval Kondiiter Šokolaadi-toorjuustutort vaarikatega 1,3 kg (10.69/kg) ........ 13.90Bonaparte Põldmarja tarte 200 g (11.50/kg) ............................................................................... 2.30Premia Põhjatäht jogurtijäätis metsamarjatäidisega 1 l ...................................................... 2.25Metsik Rukola, Itaalia 125 g (7.92/kg) .............................................................................................. 0.99 Schweppes Tonic või Bitter Lemon 1,5 l (0.73/l) ..................................................................... 1.09 + pant 0.08

Tähe

lepa

nu! T

egem

ist

on a

lkoh

olig

a. A

lkoh

ol v

õib

kahj

usta

da t

eie

terv

ist.

EE GURMEE EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296. Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048.

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

Kuigi ilmad on sajused ja päikest näeb har-va, tuleb siiski tunnistada, et suvi on kät-te jõudnud. Samuti nagu pakime kappi-

desse talvise garderoobi, et teha ruumi suvistele rõivastele ja jalanõudele, peaks välja vahetama ka

talvise menüü. Kel vähegi võimalik, kolib söögitegemisega õue – seda on tunda mööda aedlinna jalutades. Kauplustes on grill-lihade ja -vorstide letid paisunud kordades ning nendest parimat leida on väga raske, sest kõiki läbi proovida pole võimalik. Ei, siinkohal ei järgne konkreetsete toodete reklaamlause. Tahtsin hoopis anda idee, et lihale vahelduseks võiks grillida midagi kergemat – köögivilju, kala ja mereande. Juustuga täidetud tomatid või värsked kartulid, krevetivardad, fooliumis küpseta-tud lõhe, valges veinis hautatud sinikarbid – need on ainult mõned näi-ted. Peenralt paar salatilehte, tilli ja sibulat kõrvale ning maitsev gurmee-lõuna ongi valmis.

Magustoiduks pole kooke mõtet küpsetada. Värsked maasikad või metsamarjad on tervislikum alternatiiv. Gurmaanluse mõttes võib ma-gusroa lisandiks valmistada vürtsidega (basiilik, münt, meliss) kastme.

Ka joogikaart tasub suvel üle vaadata. Tummised veinid las jääda keld-risse talve ootama ja maitsebuketti juurde koguma. Soojal ajal on asenda-matud kerged veinid ja kihisevad joogid. Veinide lahjendamiseks kasuta-ge mullivett või jääkuubikuid. Ka õllesõpradele on paljudelt tootjatelt väl-ja tulnud mitu suvist märjukest. Maitsenaudinguid peaks jaguma kõigile.

Tänane EE Gurmee on järjekorras viies. Suur tänu, et olete uue va-helehe omaks võtnud. Oleme püüdnud väljaandesse leida rohkem huvi-pakkuvaid teemasid, tutvustada uusi tooteid ja trende, mida ehk mui-du kaupluseriiulil ei märka, ning jagada retsepte nii kodu- kui ka meis-terkokkadelt.

Järgmine EE Gurmee ilmub augustis. Andke meile teada, millest ta-haksite lugeda ning millised lood ja rubriigid teile enim meeldisid. Koos teeme kindlasti ajakirja veel paremaks.

Ilusat suve!Külli VärniK

toimetaja

Suvinegurmee

Pingviini jäätis on tagasi!Peale pea paarikümneaas-tast pausi on Pingviini jää-tised taas saadaval!Midagi vana – pehme jää-tise maitsevalikus on taas roheline õun ja karamell.Midagi uut – külmutatud jogurt, mille vähene rasva-sisaldus teeb temast mõ-nusalt jahutava maiuse ka kõigile figuurihoidjatele. Midagi sinist – juba va-na tuttav pingviin endises kuues.

Pingviini jäätise valikust tavapärast vanillimaitset ei leia. Maitsetest paku-takse rohelist õuna, tume-

dat šokolaadi ja soolast karamelli ning lisaks külmutatud jogurtit. Li-sandina saab kõrvale värskeid marju ja puuvilju, krõbedaid seesami-seemneid, purustatud Domino küpsiseid, beseed ning tõeliselt mar-jaseid ja šokolaadiseid kastmeid. Varemalt kasutatud vahvlid piisa-valt lisandeid ei mahuta, mistõttu antakse jäätist ja jogurtit nüüd praktilistest plast- ja pabertopsidest.

Pingviini jäätise peamine müügipunkt asub Meriton Conference & Spa hotellis, Paldiski mnt 4. Maiustada saab ka vanalinnas asuvas Vene Söögitoas (Lai 49) ja kohvikus Mademoiselle (Lai 24 / Pikk 29), kus on saadaval külmutatud jogurt, üks sort jäätist ning piiratud va-lik lisandeid.

Maitseelamust pakkuv gurmeeõluGurmeeõlled on elegantne ja har-mooniline täiuslikkus linnaste kooslusest ja tasakaalus humala-valikust. GB Piney on pinna-kääritusmeetodil pruulitud kuld-ne ale-tüüpi õlu, mille kerge ja sii-dine loomus sobib hästi ka nais-tele. Vaskse värvusega GB Fin Ale on samuti pruulitud pinnakää-rituse meetodil, kuid küpsem – maitselt tugevam ja puuviljasem. GB Bock2 on sügavpunase kõrval-tooniga kangem gurmeeõlu, mil-les on tunda karmimat linnase-valikut. Gurmeeõlled on valminud Taani pruulikoja Gourmet Brygge-riet kogemusi ja retsepte kasuta-des. Tootja AS Viru Õlu.

3

uuS ja huvitav

retSeptivõistlus

Suvepäikese allAed ja terrass või väike armas rõdu on suvel mõ-nusaimad peopaigad. Värvilised nõud, kerged toiduvalikud ja vaba olemine – suve parimad aia-peod on kohe-kohe algamas!

Stockmann pakub ühe meeldejääva ja päikselise äraolemise korraldamiseks peaaegu kõike – rõõm-satest suvistest lauanõudest küünalde ja salvrätti-deni, grillitarvikutest morsikannudeni. Stockmann Delikatess pakub garanteeritult maitsvaimaid hõr-gutisi salatilauale ja grillivardasse.

Päikselist ja meeleolukat suve soovib Stockmann!

4

grilliMine

5

retSept

EE Gurmee toimetus soovitab:

ELU PARIMAD MAITSED

Koostisained:

1–2 porgandit

4–5 värsket kartulit

1 porru

1 mugulsibul

4 viilu seakaelakarbonaadi

maitseaineid

liiter Knorr Bouillonette köögiviljapuljongit

Rama Baking margariini

Valmistamisõpetus:

Võta paks ahjupott. Viiluta porgandid, koori kartulid ja tükelda neljaks või kuueks. Koori sibul ja lõika suuremateks tükkideks, haki porru suuremateks viiludeks. Pane kõik ettevalmistatud koostisosad ahjupotti. Maitsesta soola, pipra ja tilli seguga. Sega läbi, lisa natuke õli.

Pruunista lihaviilud pannil, maitsesta ja aseta juurviljade peale. Vala potti Knorr Bouillonette köögiviljapuljong. Küpseta 180kraadises ahjus umbes tund aega. Seejärel vala puljongit potist vähemaks, lisa lihatükkidele maitse järgi Rama Baking margariini. Keera kuumus 220 kraadi peale ja küpseta veel 15–20 minutit.

Suvine sealihapada

12

3

45

67

SeitSe KiirKüSiMuSt

toiduaine, mis peab alati kodus olema?Oliiviõli, must pipar, küüslauk. Jogurt, juust ja must leib.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?Kokaraamatuid on kõvasti üle saja. Suurem osa neist on n-ö emot-siooni andvad pildiraamatud, kümnendik aga tõsisemad teatmeteo-sed, mis pigem abiks harvemini kättesattuva tooraine ja klassikaliste tehnikate puhul. „Larousse Gastronomique”, Elizabeth Davidi Vahe-mere köögi teemaline kogumik, Giorgio Locatelli raamatud ja „Culi-naria” sari aitavad alati.

Sinu lemmikkokk?Austan sügavalt neid mehi, kes oskavad meie kodumaisele köögi-le ja toorainele uue hingamise anda. Põhjaka poisid pakuvad ala-ti ahhaa- elamust, Tammuri talurestorani peremees paneb iga kord küsima, kuidas ta seda kõike üksi teeb, Ants Uustalu Ööbiku talu on väga sümpaatne.

Piiri tagant võiks huvitavaid tegijaid nimekirjade kaupa näiteks tuua, aga minu jaoks jääb toidu ja joogi nautlemise ning loominguli-se söögivalmistamise esiisaks Keith Floyd.

Sinu tüüpiline hommikusöök?Kohv värskelt jahvatatud ubadest ja rohke vahustatud piimaga, tomati leib ja tops talumeiereide jogurtit.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?Kesksuviseks pühapäevalõunaks pakun Nizza salatit värske kartu-li, krõmpsude roheliste ubade ja hää tuunikalaga, pearoaks Bourride de Baudroie ehk tummist Languedoci kalasuppi merikuradist ser-veerituna värskelt tehtud aioliga ning järelroaks juppi kitsejuustu ja küpseid viigimarju lavendlimeega. Kogu söömaaja saateks sobivad hästi Lõuna-Prantsusmaa roosad veinid serveerituna suurest jää-nõust. Sellise laua taga on lihtne end kuhugi kaugele ära unistada.

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?Ma ei ole kunagi suur magusasõber olnud, seega jäid mulle kooli-sööklas täiesti arusaamatuteks toitudeks igasugused karamelli- ja kakaokissellid ning kuivatatud puuviljadest kompotid. Kummalisel kombel maitses aga alati maksakaste.

Milline on kõige eksootilisem roog?Kui toiduäriga igapäevaselt tegeleda, on raske midagi eksootilist esile tuua. Reisides on minu jaoks eksootika see, mida leiab vaid väikestest nurgatagustest söögitubadest, kus külastajaiks sonide ja vuntsidega vanamehed. Sellised elamused ületavad tavaliselt iga-sugused peenemate restoranide pipstükid.

6

gurMaan

Ja see kirg aina kasvas: järg-nesid telesaade, blogijate ühi-ne kokaraamat, retseptid siia-

sinna. Aga blogimine pole juba pool-teist aastat Liina põhitöö. Ta on Sa-dama turu juhataja, sest ka see amet seisab toidule lähedal.

Kust pärineb sinu kokkamis-pisik?Meil on suguvõsas mõlemalt poolt head kokad olnud ja toitu au sees hoitud. Teadlik huvi tuli siis, kui abiellusin ja iseseisvale elule asusin.

Ja see juhtus väga noorelt?Jah, olin siis 17aastane. Esimesed road olid ikka väga hullud ja esi-mene jõulupraad kuivas täiesti ära. Aga eks katsetamiste käigus õp-pisin kogu aeg juurde. 90ndate al-guses tekkis kokateemalist kirjan-dust palju. Mulle olid inspiratsioo-niks Ekspressi väljalõiked, toiduaja-kirjad ja massiliselt turule tulnud retseptiraamatud.

Kas oled rohkem katsetaja tüü-pi või ajad kokaraamatust nä-puga järge?Mulle meeldib toorainekeskne lä-henemine. „Puhas maitse” on minu moto. Üldjuhul teen retseptid ise, aga loomulikult on olukordi, kui va-jan raamatut, ent seda rohkem teh-nika uurimiseks. Näiteks „ninast sabani” (uuesti moodi tulnud vana hea lähenemisviis, kus tapetud loo-ma puhul tuleb kõik ära kasutada – toim.) puhul jään ilma kokaraama-tuta jänni.

Kui tihti sa kokkad?Sadama turg võtab minu jaksust iga päev nii suure osa, et ma ei saa köögis palju aega kulutada. Küllap

liina Karron: „Ma pole maheinimene, vaid muheinimene.”toidublogi alustamine pani liina Karroni loobuma sEB Elu- ja Pensionikindlustuse müügidirektori kohast ning alustama uuel alal nullist – abikokana tigu pererestoranis. seda sellepärast, et kirg kulinaaria vastu oli niivõrd suur.

on see ühe ettevõtmise käivitamise juures paratamatu, aga kindlasti tu-leb varem või hiljem tagasi aeg, mil saan kokkamisele pühendada just nii palju tunde, kui soovin.

Kas eelistad einestada sõpra-dega restoranis või kokata kel-legi juures kodus?Olen kulinaarne despoot – koos kokkamisel kipun võimu haara-ma, mistõttu päris igaühega kööki ei kipu. Mulle meeldib külas käies vaadata, kuidas seal süüa tehak-se. Naudin teiste valmistatud roogi väga ega hinda kunagi, mida tehak-se hästi ja mida halvasti.

Ühiskokkamise poole pealt – meil on neljane blogijate punt, kel-lega aeg-ajalt koos köögis toimeta-me. Teema on üks ja igaühel oma kindel ülesanne. Selline variant so-bib mulle väga hästi – kui midagi ette võtame, siis restoranidele alla ei jää.

Samas ei saa restorane kõrva-le lükata – need on üks osa inspi-ratsioonist. Seal vaatan, kuidas on toit tehtud, maitsestatud, serveeri-tud. Paraku on vähe neid kohti, kus näeb, et inimesed on teinud oma tööd himuga. Mulle meeldib, kui restoranikülastuse järel lausa ahhe-tad, oled saanud elamuse – ja mitte nii väga moodsal profitehnikal, vaid maitsetel põhineva.

Meil on peresõprade paariga tore traditsioon korraldada ühiseid õhtusööke. Lepime kokku teema, mina valmistan söögid ja mees va-lib veinid. Siis on sõprade kord, ent neil käib vastupidi – mees meister-dab road ja naine selekteerib veinid. Tähtsustan söögi ja joogi sobivust väga – jookidel on toidulaual män-gida väga tähtis roll.

KaMMKarbid SalVei ja Kapparitega

kahele inimesele

Salveid ja kappareid pakub kammkarbile lisandiks Giorgio Locatelli ning minu jaoks on see kooslus kammkarpide valmistamiseks üks meele-pärasemaid.

Vaja läheb:• 8 kammkarpi (võimalusel koos marjaga)• 2 sl väikeseid kappareid soolvees, nõrutatult• peotäis värsket noort salveid• värskelt jahvatatud musta pipart ja meresoola• praadimiseks 30 g võid, veidi oliiviõli

Valmistamine:Sulata või aeglaselt pannil, lase pooltel salveilehtedel sulavõi sees veidi lebada, et salvei maitse või sisse imbuks. Lisa õli ja tõsta kuumust. Pane kuumale pannile kammkarbid ja kuivaks pigistatud kapparid. Prae kammkarbid mõlemalt poolt helepruuniks. Valva, et karbid üle ei küpseks!Serveeri kammkarbid koos praadimisel tekkinud mahla, krõbedate kapparite ja salveiga, kaunista paari värske salveilehega.

7

gurMaan

Kas serveerimisel meeldivad portsud või vaagen?Armastan laias laastus Euroopa kööki, seetõttu on mulle läheda-sem taldrikupõhine kontseptsioon. Aga Hispaania köögi puhul tapas ja Vene köögi peolaud tuleb ikka vaag-nale serveerida.Mis kööki eelistad?Olen Vana Maailma inimene: eelis-tan Euroopa veine ja kööki, kui-gi viimastel aastatel kõnetavad mind ka Kaukaasia veinid ja Lähis-Ida köök. Kui Vana Maailm jagada kolmeks, on minu lemmik Lõuna- Euroopa.

Skandinaavia kööki armastan nautida restoranis, ise väga tihti selle tuules ei kokka. Kesk-Euroopa köök on liiga õllepõhine, aga mina olen rohkem veiniinimene.

Kas su abikaasa on hea kokk?Ma ei tea, sest teda ma kööki ei lase. Tahan kogu aeg juures seista ja õpetada, kipun norima. Kui suu-dan eema le astuda, valmistab ta süüa väga hästi, sest tal pole tekki-nud n-ö ülekäelaskmist ja ta järgib hoolega retsepti. Laupäevahommi-kuste pannkookide eest vastutab sa-muti mees.

Kuidas suhtub sinu kokandus-huvisse pere?Ma ei oleks täna see, kes olen, kui abikaasa sellesse hästi ei suhtuks. Oleme tandem ja ta toetab mind igal sammul. Räägime toidust ja veinist

väga tihti, neil teemadel on ta väga võrdne partner.

Lapsed on nii ja naa. 19aastane poeg on tõeline purist, talle meel-divad lihtsad maitsed: roheline sa-lat, rukkileib, kartul – ei kastmeid ega maitseaineid. See teeb au, et poiss ehtsate maitsete juures püsib. Mere annid, kala ja seened pole tema jaoks. Kurb selle juures on aga tõik, et ma ei saa tema peal katsetada. 11aastane tütar on sellises eas, kus ta kokandusteemat endasse lausa imeb. Proovib ja tunneb huvi. Jul-gen väita, et kitsarinnaliseks ei jää ta kindlasti.

Aga su enda lapsepõlv? Milli-sed olid lapsepõlvemaitsed?Vanaema mooritud liha, ema kapsa-pirukad, vanatädi šarlott. Ema teeb veel hoidiseid ja ülihästi sülti. See oli lapsepõlvenääride ajal nagu la-boritöö – sült sai klaar ja ülimaitsev.

Kas sa oled peenrainimene?Mulle pole peenart vaja, mul on turg (naerab). Pärit olen Rakverest linna-korterist ja linnainimesed oleme ka praegu. Minu potipõllundus asub rõdul: ürdid, salatid, kuus-seitse sorti tomateid. Kui leidlikult mahu-tada, saab kümne ruuduga päris ke-nasti hakkama.

Lisaks olen turuinimene, ja mit-te sellepärast, et seda juhatan. Mul-le on turg kogu elu meeldinud – ar-mastan selle melu ja elu ja kaost. Turult saab kõik asjad alati kätte.

liina KarrOni reStOraniSOOVituSed

põhjaka – iga vald vääriks sellist punti, kes ühe vana mõisamaja

ehedalt elama panevad!

tammuri talu – koht, mille peremees on nagu orkester! Parima

osaliseks saab, kui jätta erisoovid ja ettekirjutused ning lasta end

üllatada.

Oko – koht, kus kõik kokku mängib: meri, menüü ja meeskond.

leib – Tallinna mõnusaim restoraniaed, kus lisaks aiale saab

nautida suurepärast peakoka ja sommeljee koostööd.

Moon – klassika, mille peale saab alati kindel olla. Armas

pererahvas ja hea köök.

tigu – koht, mis ükskõik kus pop-up’ina uksi avades alati rahva

kokku tõmbab. Ainus Eesti restoran, mille perenaine oskab

mereandidega ümber käia.

Fish and Wine – imelised vaated, mitmekülgne menüü ja tore

veinikaart.

nop – kõikidest hommikukohvikohtadest minu lemmik. Armas

maja, mõnus hommikumenüü, hää kohv.

alter ego – korralik valik cava’sid nii kohapeal nautimiseks kui ka

kaasa ostmiseks.

Kas oled Eesti turgudega rahul?Mind kurvastab, et turud on läinud hangeldamise teed. Mulle meeldiks, kui tuleks müüja, kes pakub õuna, mille ta on hommikul puu alt korja-nud, mitte Poola oma, et raha teenida.

Teine paratamatus on see, et ta-lunik ei saa ise müüja ametis olla. Väiketootjad ja talunikud kesken-duvad tootmisele ja kui terve nädal põllul rakkes olla, pole aega turule kauplema minna ja peab oma toote müümiseks kellegi palkama.

Kas sinu toidukorv sisaldab vahel ka poolfabrikaate ja val-mistooteid?Jah, kindlasti. Sellist aega esineb päris tihti, kui ise süüa teha ei jõua. Ületöötanud inimesena olen pool-fabrikaatide tänuväärne tarbija. Tõsi, pakki pandud kanarulli ma ei söö, aga ostan Vapiano pastamasi-nast tulnud värsket pastat ja salati jaoks Vertigo Caesari kastet.

Leivaga on samuti lihtne: Sa-dama turult saab hea hinnaga väga head leiba, nii et ka sellega ei pea ise vaeva nägema.

Kuidas oled rahul Eesti toidu-ainetega?Väärtustan väga kvaliteetseid too-teid, mis on läbi aegade head. Toidu-ainetööstuse pakutava hulgast lei-dub asju, mis meele rõõmsaks tee-vad: Saaremaa või, Leiburi rukki-pala, Värska vesi, lihaveisetooted.

Aga ökotoit?Mulle meeldivad asjad, mis lähtu-vad tervest mõistusest. Ökondus ja mahendus on läinud pisut üle piiri. Ma pole maheinimene, vaid muhe-inimene. Muhe on ehe lähiümbru-se söök. Teen toidu ise ning kasutan puhtaid tooraineid ja maitseaineid – see on juba piisavalt öko.

Oled ü le kol me aa st a pi-da nud blog i Ag l io e Ol io (peastpehme.blogspot.com). Kust tuli mõte?Olen sõnainimene. Oma blogis lasen emotsioonid ja tegemised lihtsalt valla, olen täiesti aus. Mulle meel-dib väikesi elamusi suureks kirjuta-da. Viimasel ajal on blogi küll vei-di soiku jäänud, sest kogu aur läheb turu peale.

Kuidas elad paremini: pangas juhtspetsialistina või nüüd?Pangast lahkudes jäi sissetulek mõnda aega kindlasti väiksemaks, aga abikoka-aasta oli uude teemasse sisseelamiseks ääretult vajalik. Tä-naseks olen end uuel alal üles töö-tanud, lisaks muud kokandushuvist tulenevad sissetulekud: vahepealne teletöö, retseptid või kaastööd raa-matutele. Seega rahaliselt ma kao-tanud ei ole. Seda, et praegune elu tasub rohkem ära, ma esialgu ei us-kunud. Ma ei ela kehvemini, pigem paremini – ja saan tegeleda sellega, mis on minu kirg.

Külli VärniK

uued MAITSED

8

Kõik sõltub õuntestEsmased siidrivalmistajad pidid leppima hapude ja mõrkjate mets-õuntega, nüüdisajal kasutatakse õuna siidri tarvis selleks aretatud nn siidriõuna sorte. Tavainimest siidri-õunad üldjuhul ei ahvatle, sest nad on väikesed, kõvad, hapud ja erili-se mõrkjaskirbe maitsega. Suhkru-sisalduse järgi on siidriõunu magu-said, mõrkjaid, happeseid ja neut-raalse maitsega.

Enamikus siidrites segatakse eri sorte, ent on ka üheõunasiid-reid. Üks lemmikumaid siidriõunu kannab Marie-Antoinette’i nime. Siidreid on valdavalt tehtud õun-test ja neid eelistavad klassikaliste siidrite austajad, aga üsna tuntud ja magusa sõprade ringkonnas hinna-tud on ka pirnisiidrid.

Enne valmistamisprotsessi õunad korjatakse, sorteeritakse ja pestakse. Nendest sõltub kogu siid-ri kvaliteet – viljad peavad olema mahlased, magusad, hästi küpse-nud ning hea happelisuse ja tannii-niga. Mõnusalt täidlase siidri jaoks on vaja kasutada mitut liiki õunu: see annab joogile tasakaalustatud maitse.

Heas tasakaalus segu võib sisal-dada näiteks 50 protsenti neutraal-seid, 20 happelisi, 20 aromaatseid ja 10 protsenti mõrkjaid õunu. Ühe liitri siidri valmistamiseks kulub

tõelisest siidrist rääkides peetakse loomulikult silmas naturaalsest õuna- või pirnimahlast kää-ritatud jooki. Plekkpurgis müüdava, rahvasuus siidri nime all tuntud joogi puhul on tihti tegu nn tehissiidriga.

Siider kuikihisev rõõm

Hoolimata filtreerimisest, võib

naturaalse siidri pudelisse vahel ka

kerge sade tekkida, aga see ei mõjuta

joogi kvaliteeti.

Siider

olenevalt õunade mahlakusest 1,3–1,8 kilo ubinaid.

Kuidas valmib siider?Õunad purustatakse püreetaoli-seks seguks, mis jäetakse umbes ööpäevaks sooja. Püreest pressi-takse mahl, mis pannakse mitmeks kuuks tammevaatidesse käärima. Vaadid asuvad keldris, kus on tem-peratuuri umbes 13 kraadi, sest ja-hedus mõjub valmiva siidri maitse-omadustele hästi.

Kääritamine on protsess, kus pärm muudab õuntes sisalduva suhkru alkoholiks ja süsihappegaa-siks. Kõige ehedam on pastöriseeri-mata siider, kus kääritamistöö teeb õuntes endis leiduv pärm. Ühtlase käärimise saavutamiseks lisavad tootjad vahel veidi pärmi juurde.

Kesk miselt on õuntes 12–14 protsenti suhkrut, millest on või-malik kääritada kuni 6protsendi-list alkoholi. Lühiajalisema õuna-mahla kääritamise tulemuseks on magusam ja lahjem siider, pika-ajalisemal kääritamisel muu-tub rohkem suhkrut alkoholiks ning saame kuivema ja kange-ma siidri. Magusamad siidrid on tavaliselt 2–3 protsenti ja kuivemad 4–6 protsenti kan-ged.

Enamik traditsioonilisel meetodil valmistatud siidri-

test kuumutatakse protsessi lõpus mõni sekund 78 kraadi juures, sest see välistab halbade bakterite tek-ke. Kui siider on valmis, siis see filt-reeritakse ja villitakse pudelitesse.

Siidri värvus varieerub helekol-lasest pruunini ja läbipaistvuselt selgest häguseni olenevalt fermen-tatsioonist. Hoolimata filtreerimi-sest, võib naturaalse siidri pudelis-se vahel ka kerge sade tekkida, aga see ei mõjuta joogi kvaliteeti.

Enamasti on naturaalne siider kuiv ning kannab aastakäigu mär-get ja/või geograafilist määrangut. Hägusus ja aktiivne pärmisus on seejuures kvaliteedi näitaja. Kuigi Eestis on õuna kasvatus populaar-ne ja õunavein kodu veinidest kõi-ge levinum, siis millegi pärast siid-rit sellest puuviljast ei toodeta. Nii peamegi joogiga tutvumiseks proo-vima prantsuse või inglise meistri-te toodangut.

Millist siidrit valida?Rahvas peab siidriks mitmesugu-seid vedelikke, näiteks nimeta-takse siidriks ka pelgalt suhkru-veest, gaasist ja aroomidest val-mistatud jooki, mis ei sisalda üldsegi puuvilju. Ka purgile li-satud kiri „Natural” on eksitav – tavaliselt on siis joogile lisatud pisut õunaveini, et maitseoma-dusi parandada.

9

Siider

Siidri ajalugu

Siidri ajalugu ulatub aasta-tuhandete taha. Arheo-

loogilised väljakaevamised näitavad, et Vana-Euroopa ja Aasia kultuurid oskasid alge-list õuna siidrit valmistada juba 6500  eKr. Aga see on pelgalt oletus. Siidri nimetus on arva-tavasti sama iidse päritoluga kui jook ise. Tänapäevase siid-ri vasteks peetakse heebrea-keelset sõna shekar või kreeka-keelset terminit sikera, mis mõ-lemad tähendavad tõlkes alko-hoolset jooki. Alles tunduvalt hiljem tuli inimkonna kõnepruu-ki ladinakeelne cicera, millest tu-leneb ka prantsuspärane cidre ning hispaaniakeelne sidra.

Täpsem informatsioon pä-rineb ajaloolistest ürikutest, millest selgub, et siidri tarbi-mine sai alguse Vana-Roomas rohkem kui 2000 aasta taga-si. Roomlaste vallutusala laie-nemisega alustati viinamarja-istandusteks sobimatutel ala-del siidriõunte kultiveerimist.

Ajaloost võib välja lugeda palju fakte selle maitsva joo-gi valmistamisest ja tarbimi-sest. Teadaolevalt vaimustas siider Julius Caesari ennast (nagu ka Napoleoni, kelle sü-da kuulus Champagnele). Just tänu roomlastele jäigi siider eurooplaste mälestustesse kui kuningate jook.

Ajalooliselt on siidril olnud märksa rohkem kasutusalasid kui pelgalt janu kustutamine. Näiteks maksti Vana-Rooma leegionäridele osa palka siid-ris. Sellel olid omad kasud, sest vee joomisega kaasnes ammusel ajal sageli haigestu-mise risk, aga siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid haigust tekitavate mikroobide arengut. Ka Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris, kusjuures kuumal suve-ajal ja pühade puhul eraldata-va märjukese kogust kahekor-distati. Tavaline kogus oli ligi-kaudu poolteist liitrit päevas, pühade puhul võis usin sula-ne arvestada aga isegi kol-me liitriga.

14. sajandi Prantsusmaal muutus siider sama popu-laarseks kui vein, 17. sa-jandil aga vahetas hooajati isegi selle välja. 18. sajandil sai siider Ameerika rahvus-joogiks.

Ehtne siider on valmistatud pirni- või õunamahlast ning selle väärtus seisneb naturaalsuses. See ei sisalda keemiat ega ole rikasta-tud süsihappegaasiga, vaid on val-minud õuntes sisalduva suhkru ja pärmi kaasabil.

Kes siiani siidri olemust plekk-purgist otsinud ja selles kuningli-kus joogis pettunud, sel tasuks siis-ki proovida kvaliteetseid naturaal-siidreid. Need maitsevad hoopis teisiti ja nendest võib saada mõnus suve õhtukaaslane.

Kauplustes on müügil mitmeid kvaliteetseid siidreid. Tuntuim ja armastatuim naturaalne siider on Ecusson, mida toodab Prantsus-maa suurim siidritootja CCLF juba aastast 1919. Ecussoni siidrit on Eestis saadaval nelja sorti: magus (Doux), kuiv (Brut), roosa (Rose) ja pirni siider (Poire). Kevadel muutus ka pudelite välimus. Seega on nüüd tuntud kvaliteet uues kuues.

Kuidas serveerida?Kuna siider meenutab oma olemu-selt vahuveini, tuleks seda servee-rida 9–10kraadisena. Joogi külme-maks muutmiseks jääd lisada veini-kelnerid ei soovita (inglise siidrit võib serveerida ka jääkuubikutega). Naturaalne siider sobib suurepära-selt tervitusjoogiks või aperitiiviks, asendamaks tavapärast vahuveini,

nb!Brut – kuiv siider. Suhkrusisal-dus alates 15 g/l. Alkoholisisal-dus 4,5% ja suurem.

Doux – magus siider. Suhkru-sisaldus alates 50 g/l. Alkoholi-sisaldus alates 2%.

samuti niisama õhtul nautimiseks või toidu kõrvale. Sobib värskete sa-latitega ning täiendab hästi pehmete juustude maitset. Magusamad siid-rid passivad õunakookide ja muude dessertide kõrvale. Siidrit võib kül-madel õhtutel serveerida isegi kuu-malt koos kaneeli ja muude vürtsi-dega.

Olgugi et naturaalne siider ei ole kange alkoholisisaldusega jook, soo-vitame seda siiski nautida mõõdu-kas koguses.

Külli VärniK

Kes siiani siidri olemust plekkpurgist otsinud ja selles kuninglikus

joogis pettunud, sel tasuks siiski

proovida kvaliteetseid naturaalsiidreid.

piMetEst

Müstika, kuidas mood võib inimeste elu pea peale pöörata.

Veel 1982. aastal valmistati Hispaanias Castilla y Leóni kaguosas asuvas Ribera del

Dueros (hisp Duero jõe kallas) veini vaid üheksas majapidamises ja veel kümme aastat enne seda juurisid kohalikud talupojad hoolega viina-puid üles, et teha ruumi praktilise-matele ja paremat äraelamist luba-vatele oliividele. Mustaval, piprasel ja iseloomult robustsel punaveinil ei paistnud kuidagi tulevikku ole-vat. (Punaveinid aga ei saa kuida-gi lahjad tulla, sest mööda jõesän-gi tormavates läänetuultes keerle-vad liivaterad jätavad õhukestes-se viina marjakestadesse terve mü-riaadi imepisikesi auke, mille kau-du aurub päevakuumuses osa vett ja küpsed marjad sisaldavad pressimi-se ajaks tavalisest hoopis kontsent-reeritumat mahla.) Üleilmselt oli kuulsam hoopis selle jõe Portuga-li-poolsem ots, mis Douro nime all Atlandisse suubub ning mille kaldal valmivad portveinid.

Jõulised ja lopsakad veinidSiis aga, üheksakümnendatel, avas-tas maailm täidlased, võimsad, par-gised veinid ning justkui üleöö sai moeasjaks nautida võimalikult lop-sakaid ja jõulisi jooke. Itaalia oste-ti tühjaks Barolost ja Brunellost, prantslaste bordoode ja burgun-derite hinnad kerkisid pilvedeni. Nüüd räägivad kõik, et Ribera del Duerost tuleb Hispaania tuleviku-vein ning kasvava turunõudlu-se hällis sirgunud üle 170 Bodega-se uhavad aastas kääritada umbes 60 miljonit liitrit veini… Ka palju-de Eesti veinisõprade jaoks on aas-tatepikkust Rioja monopoli murd-ma asunud Ribera del Duero üsna uus ja põnev ahvatlus.

Viinamarju on Duero jõe lubja-kivistel kallastel kasvatatud juba aastatuhandeid ja kuigi viimased 150 aastat on seal toimetanud ka

üks Hispaania legendaarsemaid veinimõisaid Vega de Sicilia, kel-le veinimeister Don Eloy Lecanda Chavés istutas maha Bordeaux’st toodud viinapuud ning võttis kasu-tusele Prantsuse veinivalmistamis-meetodid, on lausa imekspandav, kuidas seda piirkonda on suudetud ignoreerida läbi kogu 20. sajandi.

115 km pikkuses ja 35 km laiu-ses jõekäärus 700–850 m kõrgusel asuvates viinamarjaaedades kas-vab keskaegsete kloostrite tubli al-gatusena peamiselt „Tinta del Pais” (maailm tunneb seda marja „Temp-ranillo” nime all). Võib vaid ette ku-jutada, milline keldrivõrgustik on aastasadade jooksul maa alla uuris-tatud ning vaate täis laotud.

Tammepark ja rohkelt värviJa tammevaati hispaanlased oi kui-das armastavad! Meie pimemaits-misele läks veinide kergem selts-kond. 1982. aastast Ribera del Due-roski kehtima hakanud kvaliteedi-reeglistiku järgi peavad crianza’d enne müüki laagerduma kaks aas-tat, sellest tammevaadis vähemalt 12 kuud. Pikemalt vaadipuitu maits-nud raskekahurvägi – Reservad ja Gran Reservad – jäi seekord män-gust välja, küll aga andsid tamme-pargist ning piprasest alkohoolsu-sest puhkust puuviljaselt mahlased ja vähem tanniinsed roble- veinid, mille vaadielu vältab vaid neli või kuus kuud.

Uuema aja veinimeistrid, peab tunnistama, eriti klassikaliste crianza-reeglite nimel ei pinguta, vaid laagerdavad veini omataht-si, katsetades ilmselt kõigega, mis jääb põllulapi ja pappkasti vahele tingimusel, et peamised kvaliteedi-nõuded saavad tagatud. Seetõttu pole imestada, et selliste tootmis-eksper imentide käigus veini-piirkonna tunnusjooned hägustu-vad ja näiteks veinide vahele „ko-gemata” sattunud Tierra de Castil-last pärit suurepärane Tempranillo- vein Hacienda Albae 2005 sulandus lausa skisoidselt kirevasse seltskon-da ootamatult hästi. Nii nagu Ribe-

ra del Dueros saab teha keskmi-sest leebemaid veine, saadakse mu-jal Hispaanias hakkama pipraste ja karmidega.

Kolme ja poole tunnine pimetest ei jätnud vähimatki kahtlust, miks 12. sajandil Burgundiast Duero jõe kallastele saabunud benediktiini munkadel silmad särama lõid – see

oli ja on viinapuude jaoks üks ütle-mata õige koht. Ent tahaks väga loo-ta, et kord tulevad taas moodi pisut kergemad toonid: paljud veinimeist-rid ei saa kuidagi lahti kiusatusest kasutada kõiki värve ja võimalikult paksult.

Kalle Müllerveiniajakirjanik

palju värvi kogu raha eest

Vaja läheb:250 g kanamaksa1 keskmine sibul12 cl kodust kanapuljongit8 cl Oloroso Almirante šerrit (meie kasutame 17 a vana Oloroso šerrit)soola

Valmistamine:Puhasta maks. Prae pannil külmpressi oliiviõliga maks ja hakitud sibul, lisa maitse järgi soola (prae umbes 3 minutit). Lisa kanapuljong ja lase 2 mi-nutit veel pannil küpseda. Lisa Oloroso, oota veel 1 minut ja on-gi valmis. Serveeri röstitud saial.

AlTER EGo peakoka soovitus Ribera del Duero kõrvale

ALTER EGO

on sooja südamega tõeli-ne Vahemere köögi saat-kond Tallinnas. Restora-ni omanikud Kaidi ja Juan on siia kokku toonud noore ja andeka mees-konna. Nende ülimaitsev, peenelt vahemereline menüü on valminud his-paanlasest Juani ning ka-he noore ja väga andeka eesti koka, Kenti ja Evari koostöös.

Alter Ego teenindus on vahetult sõbralik ja pro-fessionaalne ning kindlas-ti üks Tallinna parimaid. Restorani hinnaklass on väga meeldiv üllatus. Ot-se Rotermanni välja-kul Coca-Cola Plaza ta-ga asuv Alter Ego sobib nii kiireks ampsuks en-ne kino kui ka pidulikuks õhtu söögiks suurepärase seltskonnaga.

Roseni 8 (Rotermanni platsil)Avatud iga päev 12–23.

tel 5456 0339info@alterego.eewww.alterego.ee

KanaMaKS OlOrOSOga4 inimesele

10

PiMEtEst

piMetEst

teStijate leMMiKud

Mibal 2008, Hornillos ballesterosaroom: Elegantne ja väga marjane liköörsete lõhnadega vein, milles on oht-ralt kreeke ja ploome, musti ja punaseid marju ning mandlit. lisaks vanilli, musti-kat ja sigarikarbi aroome.Maitse: tasakaalustatud happega, täid-laselt ploomi(moosi)ne ja väga pehmete tanniinidega. järelmaitse pikk, veidi mõrkjalt ürdine, stiilne ja elegantne.juua: 2012–2018www.vivavein.ee

nos riqueza 2007, roble, garcia Figueroa: Ühemõtteliselt animaalne ja võimas aroom, milles segunevad sõnnik, ploo-mid, nahk, karamelline metsmaasika-keedis ja loorber.M: Küps, meeldiva happega täidlane vein on marjaselt magus ja samblaste nüanssidega. tammevanillisele ja suitsu-sele keskmaitsele järgnev lõpp on pikk ja piprane. lihtne ja mehine, hea happe ja puuvilja tasakaaluga, pehmete tanniini-dega vana kooli vein.j: 2012–2016www.marks-and-spencer.ee

tinto Figuero 12 2006, crianza, garcia Figueroa: vanillises lõhnas on tunda mustikaid, põldmarju ning põnevaid nahkseid, tuba-kasuitsuseid ja loomseid nüansse: metsa-alust, seeni ja sõnnikut, aga ka šokolaadi ja lagritsat.M: Keskmise täidlusega, heas tasakaalus, mõõduka happega puuviljane ja väga külluslik vein, milles on rikkalikult tume-daid vanilliseid marju. Pikas, pisut puidu-tolmuses lõppmaitses annab märku valge pipar.j: 2012–2016www.carpevinum.ee

Valduero 2007, crianzaa: vanillišokolaadiselt magusad ja mahlased ploomiaroomid, kus on ka põldmarju, jõhvi-kaid, rohelist koriandrit, lilli ja apelsinikoore eeterlikke õlisid.M: Keskmise täidlusega robustne, kuid lop-sakas ning väga marjane ja puuviljane vein. tulises järelmaitses leidub vanillist puidu-tanniini.j: 2013–2015www.kiil.ee

Halon 2008, crianza, pagos de Mogara: intensiivses vanilliploomises aroomis on tunda puitu ja nahkseid nüansse, kirsse, mustikaid, põldmarju ning musta sõstart. veidi lillelõhna ja musta pipart ka.

M: täidlane, tasakaalus happega ja külluslik vein on värske ning väljendusrikas. vanillises maitses on maasikaid ja vaarikaid, tulises järelmaitses aga vürtse ja suitsusust.j: 2012–2016www.veltliner.ee

Mogar 2009, pagos de Mogara: Nõtkesse kannikeselõhna lisanduvad põldmarjad, mustad sõstrad, mustikad, mus-tad kirsid ja oliivid. tunda on suitsust musta ploomi, lagritsat ja piparmünti.M: intensiivse maitsega, täidlane ja moosiselt puuviljane vein, mille järelmaitses on peh-meid puidutanniine ja magusat marjasust. vein on nooruse tõttu veidi vastuoluline, tunda on ürdisust ja alkoholist põhjustatud piprast õhetust.j: 2012–2014www.veltliner.ee

pico Cuadro 2008a: Elegantses vanillišokolaadises aroomis on nauditavat puidurösti ning musti ploome ja põldmarju.M: täidlane ja mahlane vein sisaldab mõõ-dukalt puidutanniine ja vürtsi ning jätab suhu lopsaka ja magusa üleküpsenud põldmarjamoosi maitse. aimata on nahka ja sigaritubakat ning mõnusat vaadivanilli. Mitmekülgne ja põnev vein.j: 2012–2015www.vivavein.ee

Valdubon 2008, crianzaa: suitsused mustad ploomid ja vanilli-šokolaad. veidi nahka ja põldmarjamoosi, mis avanedes võimendub.M: jõuline, veidi robustne, kuid täidlane ja tasakaalus vein, kus maitses domineerivad kirsid. järelmaitse on alkoholist tuline ja tan-niinne, kuid meeldivalt vanilline.j: 2013–2016www.tridens.ee

real de anguix 2007, crianzaa: lõhnab mustade oliivide, roheliste ürtide ja ploomide järele. intensiivne, mineraal-se alatooniga aroom on marjamahlane ja värske.M: täidlases ja vürtsikas veinis on hea hap-pega keskmaitse lühike, kuid intensiivne. järelmaitse on mahlane, vürtsine ja alko-holist tuline. tunda on punasesõstramahla, ploome ja tubakat. Kergelt joodav, meeldi-valt mõõduka tammelaagerdusega vein.j: 2013–2014www.veltliner.ee

alton de Ontanon „teon” 2004, crianzaa: Kerge oksüdatsiooninoodiga röstine vein, kus magusal lagritsafoonil on aimata maa-sikaid, musta sõstart ja mustikaid. vanilli-toffee’t kaunistavad suitsunüanss ja natuke peterselli.M: värske happesuse, magusate toonide N

B! Te

ge

mis

t o

n a

lko

ho

lig

a. A

lko

ho

l võ

ib k

ah

just

ad

a t

eie

te

rvis

t.

Veine arvustasid eesti Sommeljeede assotsiatsioonist:Matti timmermann (koolitaja, valior), aron Rahu (sommeljee, restoran Dominic), Kalle Müller (juunior-sommeljee, veiniajakirjanik), Ene hälinen (restoran la Bottega), arne Pajula (koolitaja, veiniajakirjanik), Kristina Ratso (sommeljee, restoran Platz), igor sööt (sommeljee, Baltic Pack)

ja tugevate tanniinidega täidlane vein. järelmaitse on väga jõuline ja vürtsine. hea arengupotentsiaaliga.j: 2014–2018www.ubb.ee

protos 2007, crianzaa: Efektselt suitsune ja pigilõhnane, tume-date küpsete marjade, lagritsa ja vürtsidega kaunistatud tugeva vaadivanilliaroomiga vein.M: Maskuliinne, tumeda maitsebuketiga, osavalt tasakaalustatud väljakutsuv vein, milles on tähelepanuväärseid kõrvetatud ja röstiseid maitseid. väga hea arengupotent-siaaliga!j: 2012–2020www.prike.ee

Condado de Haza 2006, crianzaa: Kerge oksüdatsiooninoodiga tugevad ja tulised vanilli, musta oliivi ja kohviröstised aroomid.M: lühikese puuviljasuse keskmaitsega, kuid täidlane ja tuliselt vürtsikas noor vein vanamoodsa, ülijõulise stiili austajatele. animaalses ja rustikaalses maitses on hapusid kirsse, tubakat ja loorberit. stiilne ja põnev.j: 2012–2018www.liviko.ee

Krel 2008, crianzaa: lõhnab võimsalt ja moosiselt vanilli-šokolaadi, musta sõstra ja põldmarjade järele. tunda on toffee ja magusate ürtide olemasolu.M: täidlane ja jõulise tanniiniga, mahlaselt karge, väga noor ning vanilliselt magus, järelmaitses on tunda nelki. hea struktuuri-ga, salapärane ja pika arengupotentsiaaliga vein!j: 2014–2022www.veltliner.ee

dominio romano 2006, crianzaa: Mahlane ja küpsete aroomidega fenoolne vein, kus mustikad, mustad oliivid, tubakas, mandlid, puit ja rikkalikud röstised lõhnad arenevad maasikalikööriks.M: Maitse on meeldivalt magus ja keskmi-selt täidlane. happesus on madal, marjasus (põldmarjad) ja puuviljasus (ploomid ja kirsid) saavad tulise ning alkohoolse lõpp-maitse, kus on natuke jõhvikat. Noor ja põnev vein.j: 2012–2018www.vinosfair.ee

Vina arnaiz 2008, crianza, Vinos de Familia garcia Carriona: intensiivses liköörses aroomis on toomin-gat ja arooniat, maasikaid ja vaarikaid ning pehmet vanilli.M: jõuline ja dessertveinilikult(maasika)liköörne. Keskmiselt täidlane ja elava happega mahlane ning meeldiv vein, mille järelmaitses avalduvad kakao, kohv ja tolmused puidutanniinid.j: 2012–2016www.mediato.ee

Cauto 2007, crianzaa: vanaaegsed aroomid: mõrkjas tubakas, rohelised noodid (oliivid, eukalüpt), viigimar-jad, lõhnav puit ja mustad ploomid, sekka suitsu ja tuhka.M: täidlane ja rustikaalne, tihe ja mõõduka happega kompleksne vein, mis on väga hea arengupotentsiaaliga. Elegantses kirsises maitses on niisket metsaalust ning kuivata-tud seeni. tugevad tanniinid!j: 2014–2020www.veltliner.ee

M2 de Matallana 2008, crianza, telmo rodriqueza: Magusad siirupised maasikad, lagrits ja ploomid. tuntav ürdisus. Mustad ja punased metsamarjad.M: täidlane, keskmise happega, noorusest johtuvalt väga tammepargine, aga suure arengupotentsiaaliga jõuline vein. Mahlases maitses on vürtse ja vanilli, järelmaitse on tuline.j: 2014–2020www.vinosfair.ee

portia 2008, crianzaa: Mahlane, magus ja võimsalt vanillišoko-laadine liköörne aroom, milles tunda metsa-marju, kirsse ja musta ploomi.M: Äkiline ja tugevate kõrvetatud nootidega puidutanniinne vein, milles on koos tume-date marjadega tunda suitsu ja tubakat. järelmaitse on pikk ja mõrkjalt vürtsine.j: 2014–2018www.prike.ee

11

PiMEtEst

Valdot müüvad Wine Way, Tallinna Kaubamaja, Selverid, Sushihouse, Wine Library, Alkopörssi.

12

uued MaitsED

Prosecco oli varem nii viina-marjasort kui ka Põhja- Itaalia vahuveini nimi. Mõ-

ned aastad tagasi nimetati viina-mari ümber „Gleraks”, mida võib kasvatada terves maailmas. Küll aga ei tohi sellest sordist valmistatud joogi tootjad veini Prossecoks ni-metada. Prosecco on vahuvein, mis on tehtud vaid Põhja-Itaalias Vene-tos kasvanud „Glera” viina marjast, täpsemalt Valdobbiadene ja Coneg-liano lubatud piirkondades, samas peab vahuvein olema ka valmista-tud. Enamiku Proseccode valmis-tamise meetod on Charmat.

Valdo on üks Itaalia tuntuim Prosecco valmistaja, kelle kuul-sus ulatub ka koduriigist väljapoo-le. Valdo juures hinnatakse tema kuldset värvust, lustakat mullirida, värskeid lillede ja puuviljade aroo-me, elavat ja tasakaalus happega maitset. Selle vahuveini armastaja-tele on oluline väga kerge magusus, püsiv kvaliteet ja üsna sobilik hind.

Kohapeal kutsutakse Proseccot Itaalia parimaks vahuveiniks – pea-aegu šampanjaks. Kas see ka meile nii tundub? Võime vaielda, kuid tea-tavasti on Prosecco tunduvalt sood-sam ja paljudele maitsvam kui tei-sed arvukad vahuveinid.

Valdo Prosecco Superiore Oro Puro Brut on ära märgitud Euroopa juhtivas veiniajakirjas Decanter, mille hiljutises uudises mainiti, et Valdo Spumanti täien-das tootevalikut uue kvaliteet-klassi Proseccoga. Valdo Prosecco viina marjad korjatakse käsitsi Val-dobbiadenest (asub Veneetsiast vä-hem kui saja kilomeetri kaugusel) 200–400 meetri kõrguselt kriidi-selt pinnaselt. Viinamarju pressi-takse kergelt. Käärimisprotsesse kestusega kuus kuud on kaks, al-guses tavalistes ja seejärel survet-sisternides ehk autoklaavides. Hil-jem veel kolm kuud pudelis.

Eestis on varem olnud saada-val kvaliteetklassi Prosecco Valdo Valdobbiaddene DOCG Extra Dry, nüüd lisandus uus pesamuna Valdo Prosecco Superiore Oro Puro Brut. Nagu nimigi ütleb, on tegu „puh-ta kullaga”.

Valdo Prosecco Superiore Oro Puro Brut on värvuselt õlgkollane, aroomilt pirnine ja õunane värske

Suvine kihisev jook põhja-itaaliastPõhja-itaalias valmistatakse paljusid vahuveine, sest temperatuur ja pinnas on selleks sobilikud. tuntuim nendest on Prosecco, mis viimastel aastatel Eestis samuti populaarseks muutunud.

lillelisusega. Maitse on ahvatlevalt kerge ja vahvalt mineraalne tasa-kaalus happe ning keelel mängle-vate tuhandete väikeste mullidega. Brut tähendab ostjale seda, et jääk-suhkrusisaldust on kuni 15 grammi liitri kohta. Suurepärane pruukida seltskonnas aperatiivina, lisaks kala ja mereandidega. Kindlasti peaks see vahuvein olema jahutatud, pa-rima tulemuse annab korralik vei-ni- või vahuveiniklaas.

Valdo Marca Oro Valdobbiade-ne Prosecco Superiore DOCG on Valdo vahuveinide ere täht: pä-rineb Valdobbiadene piirkonnast ning on valmistatud vaid „Glera” viinamarjast. Valmistamise mee-tod on eelmisega sarnane, üksnes pudelis küpsemise aeg on poole pi-kem. Jook on kuldse helgi ja ilusa kestva mulliga. Aroomis värskus: pirn ja õun ning sügislilled. Mait-ses tunneb erutavaid mulle. Värs-ke, kerge ja hea happega, järelmait-se veidi magus. Hea aperitiivina seltskonna joogiks, kuid ideaalne

kaaslane kogu söögiaja ja eriti häs-ti kerge kalaga. Kuna Marca Orot müüakse Magnum-pudelis (1,5 liit-rit), soovitangi just seda.

Valdo Prosecco Treviso DOC Extra Dry on valmistatud Slovee-nia piiri lähedal Treviso piirkonnas ainult „Glera” viinamarjast. Värvus õlgkollane roheka helgiga. Aroomis puuviljad, õun, akaatsiaõied, ker-ge mesi. Maitses tunneb aktiivseid mulle, ehedat mineraalsust, puuvil-jasust, järelmaitses kergelt mõrkjat õuna. Treviso Extra Dry on suu-repärane seltskonnavein, kuid so-bib paljude kergete toitude juurde. Kuivusaste Extra Dry tähendab, et joogi jääksuhkrusisaldus on 12–20 grammi liitri kohta.

Lisaks toodab Valdo „Glera” viina-marjast vahuveine Rosé Brut Ne-rello ning Orgine’i sarja vahuvei-ne Origine Spumante Brut ja Origi-ne Rosé Brut. Need kõik on maitse-mist väärt!

aare KarOlin

Kohapeal kutsutakse Proseccot

Itaalia parimaks vahuveiniks – peaaegu

šampanjaks.

Restoran Köleri 2J. Köleri 2, Tallinn

Kärme KüülikHarju 7, Tallinn

PEAKoKA RETSEPT

Peakokk Joel Jadstrand (Rootsist).

E–N 10–23R–L 10–01P 10–21

tel 600 5688pidu@koleri2.eewww.koleri2.ee

Oleme Kadrioru piiril, kodumaise hõnguga Prantsuse crêperie. Soovime pakkuda maitsvat sööki ning sõbralikku ja sooja atmosfääri. Meie kasutatav tooraine on võimalikult kodumaine, värsked asjad sõltuvad paljuti aastaajast. Tänu sellele, et maja on ruumikas ja avar, korraldame hea meelega ka sünnipäevi, pulmi, firmaüritusi

Rõõmsa kohtumiseni!

rOOSa lõHe

Vaja läheb:1,5 kg lõhefileed500 g toorest punapeeti100 g soola100 g suhkrut5 g valget pipart20 g aniisi

Valmistamine:Sega omavahel maitseained ning hõõru need fileesse, seejärel pane peale kooritud ja riivitud punapeet. Mässi toidukile ümber kala. Pane lõhe 2–4 päevaks külmkappi, raskuse alla. Kala võiks olla kausi sees, kuna temast tuleb vedelikku. Maitse on väga hõrk ning välimus efektne. Väga ilus suvisel peolaual.

Suvel on maja taga avatud terrass, kuhu võib tulla pere ja sõpradega.

13

reStOranisoovitus

itaalia köök.

Peakokk Jevgeni Ivanov.

E–P 12–23

Kohtade arv: 50Pearoad: 11–13 eurot

Lisateenused: wifi, suveterrass, kinkekaart, lastele joonistustarbed

Suhtluskeel: eesti, vene, inglise, soome

Restoran Kärme Küülik asub Tallinna vanalinnas Harju 7. Et oleks selge, millisest uksest sisse astuda, ripub meie peaukse kohal uhke Kärme Küüliku skulptuur.

Meie lihakäntsakad saavad grillitud lahtisel tulel ja jäneseroad valmivad suurima lugupidamisega pikkkõrva hõrgu maitse vastu. Pitsad saavad oma pruunid servad spetsiaalselt Itaaliast toodud puuküttega pitsaahjus ja päris oma pastamasinas valminud pasta teeb poest ostetud makaronile silmad ette.

Kärme Küüliku veinikelder on täis maitsvate roogadega hästi sobituvaid bukette ja õlu on alati külm! Veinivalikus on kesksel kohal Itaalia veinid.

PEAKoKA RETSEPT

kahele inimesele

Vaja läheb:100 g viinamäetigusid60 g võid30 g sibulat16 g küüslauku400 g rõõska koort100 g valget veini140 g Gorgonzola juustusoola, pipart

Valmistamine:Sulata või kuumal pannil. Lisa peeneks hakitud sibul ja küüslauk. Kui sibul on muutunud klaasjaks, lisa teod, seejärel Gorgonzola juust ja vein. Sega, et juust jaotuks ühtlaselt. Kõige lõpus lisa koor ja kuumuta, kuni tekib kreemjas konsistents. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri supitaldrikul. Kõrvale sobib röstsai pestoga.

teOd grOgOnzOla KaStMeS pesto crostini’ga

Eesti SöögitubaMeriton Old Town Garden hotell, Pikk 29 / Lai 24, Tallinn

Eesti Söögituba pakub autentset Eesti sööki.

Avatud E–P 12–23.tel 664 8803

SuViSelt Kerge ja MaitSVa rOHeliSe Herne KreeMSupp

PEAKoKA RETSEPT

Vaja läheb:500 g värsket rohelist hernest (selle puudumisel sobib ka külmutatud roheline hernes)paar viilu peekonit1 porgand100 g piima soolavalget pipart

Valmistamine:Keeda rohelised herned soolaga maitsestatud vees pehmeks. Suru läbi tiheda sõela ja pane koos keeduleemega kannmikserisse. Lisa soovi järgi maitseained. Vahusta vispliga piim ja tõsta saadud vaht supile. Lase peekon ja porgand 200kraadises ahjus krõmpsuks ja kaunista saadud ribadega serveerimisel. Kes soovib rammusamat einet, võib lisada maitsestatud Créme Bonjouri.

Meeldivaid maitseelamusi soovib Eesti Söögituba!

Eesti rahvustoitudeks on ühtede meelest verivorst, teiste ar-vates jällegi värske kartul räimedega või hoopis mulgipuder, hapukapsad, kamatoidud, piparkook, rukkileib. Üsna mitmed road sellest loetelust on olemas ka Eesti Söögitoa menüüs. Joogikaardilt leiab nii õlut, kalja kui ka mõdu. Õlle juurde so-bivad hästi nii kodused marineeritud heeringaleivad kui ka soolapekileivakesed röstitud küüslaugu ja sibulaga. Ka kõige tühjema kõhu täidab õrnsuitsu-seakoot koos keedukartuli ja meekapsaga. Magustoitude hulgast leiab nii kama, rukkileiva-jäätise kui ka metskirsimaiuse.

14

reStOranisoovitus

Cha Dao Hiina teemaja ja restoranSuur-Patarei 2, Kalasadama ja Suur-Patarei tänava nurgal

Peakokk Jiang Zhiqiang.

tel 642 0003info@chadao.eewww.chadao.eewww.facebook.com/ChaDao.ee

Kerge KöögiViljaSalat Hiina pirni ja KuiVatatud MuStade plOOMidega

PEAKoKA RETSEPT

Vaja läheb:2 Hiina pirni1 värske kurk3 kuivatatud musta ploomi20 g õiemettseesamiseemneid

ValmistamineKoori pirnid. Lõika kurk ja pirnid peenikesteks, must ploom paksudeks lõikudeks. Sega tükeldatud koostisosad õrnalt läbi. Aseta taldrikule, vala üle meega ja puista peale seesamiseemned. Serveeri kohe.

Cha Dao teemajja on saabunud Euroopas vähetuntud järelfermen-teerunud tee: Liu’ani tee, Lao biani tee ja Kangzhuani tee. Need üle 1000aastase ajalooga teed on põ-hiliselt olnud Tiibeti ja selle lähi-ümbruse kohalike rahvusgruppide toidu oluline osa. Kangzhuani tee, mis on pärit Sichuani provintsist, transporditi Tiibetisse hobuste-ga. Tiibetlased keetsid kõige pealt tee ja hiljem lisasid sellele jakivõi ja soola. Nii algas nende päev. Teed tarbiti toidu juurde ja ka õhtul koos roosuhkruga. Iseenesest on tee magusa ja pehme maitsega, nii et midagi juurde lisada ei ole vaja.

Eksklusiivse interjööriga Cha Dao Hiina teemaja ja restoran on täis Hiina legende ja sümboolikat. Tee-meistrilt võib küsida teetseremoo-niat või nõu, millist teed nautida. Peakokk Jiang Zhiqiang valmistab kõrge kvaliteediga roogasid Hii-na eri regioonidest. Lisaks põhi-menüüle pakutakse suvist menüüd.

Eri tähelepanu väärivad grillvar-tel (teie valikul kas aurutatud Yin või praetud Yang) mereandide de-likatessid ja restoranis valmistatud Hiina puuviljajää.

Juulikuu pakkumine:püsikliendikaardid

tasuta!

teleKoKK

15

Pete Evansi filosoofia on liht-ne: kokka armastuse ja nae-ruga. Mehe rahulik elegant-

ne stiil on toonud talle palju lojaal-seid fänne Austraalias ja mujal maailmas. Lisaks Austraaliale esi-neb ta sageli Ameerika televisioo-nis ning kirjutab maailma juhtiva-tele toiduajakirjadele.

Kokandushuvi lapsepõlvest pealeSündinud Melbourne’is, keerles Pete’i elu kahe asja ümber: surfami-ne ja kalapüük. Need on tema kireks jäänud tänaseni. Aga elu vajab ela-mist ja nii vajas ka Pete ühel hetkel tööd. 13aastasena alustas ta ameti-postil pagariäris. Kuna saiu küpse-tatakse öösiti, oli see noorele mehe-le hea võimalus teenida raha, mida päevasel ajal surfamisele ja muude-le lõbustustele kulutada.

Sellest ajast sai alguse ka Pete’i kokkamine ja mida aasta edasi, seda suuremaks kasvas huvi. Saia-dele ja pirukatele lisandusid road värskelt püütud kalast ning kiire elutempo tõttu igasugused kiirsöö-gid. Kui tuli valida eriala, mida koo-lis omandada, polnud Pete’il vaja kaua mõelda – selleks sai kokandus.

Pärast kolledži lõpetamist avas Pete koos venna Dave’iga resto-rani Pantry (Sahver), kus võttis koka kohustused enda kanda. Koht sai Melbourne’is Brightoni linna-osas kiiresti populaarseks ja muu-tus paari aastaga kultuspaigaks. See andis julguse kolida oma äriga Sydney’sse ja käivitada Hugo resto-ranide kett. Hugo’s Bar Pizza leidis ruttu fänne, toit maitses kuulsustele

ja kriitikutele, restoran sai ridami-si auhindu ja tunnustust. 2005. aas-tal osales Pete oma pitsaretseptide-ga New Yorgis võistlustel ja pälvis tiitli World’s Best Pizza.

Pete’i maine meelitas kohale pri-vaatüritusi soovivad kliendid, nen-de hulgas ka paljud kuulsused, näi-teks Austraalia moelooja Collette Dinnigan ning muusikud U2 ja El-ton John. Nii lisandus peagi tulus toitlustusäri.

Telesaated tõid populaarsusePete’i hea välimus ja maitsvad road olid magnetiks telejaamade produt-sentidele, kes üksteise võidu tal-le pakkumisi tegid. Pete tahtis aga tegeleda vaid oma restoraniäriga ja lükkas kõik ettepanekud tagasi.

Lõpuks, 2001. aastal nõustus ta siiski osalema sarjas „Home”. Mehe rubriigid võitsid paljude vaa-tajate südame ja sellest kasvas välja uus saade „Postcards from Home”, mida Pete viis hooaega edukalt ve-das. Ta reisis mööda maailma, kü-lastas restorane ja filmis isegi koos selliste tipprestoranide peakok-kadega nagu Ferran Adriá El Bul-list ja René Redzepi Nomast. Kok-ku oli sarjas „Fresh” Channel 9 pealt 400 osa.

Teletöö hakkas Pete’ile seda-võrd meeldima, et 2005. aastal lõi ta käed Lifestyle Channeliga. Koos oma sõbra Udo Edlingeriga sõitis mees kaamerate saatel mööda Aust-raaliat ja filmis oma tegemisi sur-famisel, purjetamisel, kalapüügil ja kokkamisel. Saatesari „Fish” sai väga edukaks.

2009. aastal asus Pete koos sõbra Manu Feildeliga saatejuhti-deks kohalikus kokavõistluse sar-jas „Minu köök on parim”, kus võist-levad osariikide kodukokapaarid. Osaleda võivad abikaasad, emad-tütred, õed-vennad, aga ka lihtsalt kollegid või sõbrad.

Esimeses voorus peavad nad oma kodu muutma restoraniks ning pakkuma kaasvõistlejatele ja kohtu-nikele restoranitasemel õhtusöögi. Järgmistes voorudes püüavad paa-rid üksteiste üle trumbata stuudio-köögis. Lõppvõistlusel tuleb road valmistada kuulsatele toidukriiti-kutele.

Saade muutus kiiresti ülipopu-laarseks. Eestis saab esimese hooaja osi näha Sony Entertainment Tele-visioni pealt. Austraalias lõppes tä-navu kolmas hooaeg, finaalsaadet vaatasid rekordilised 3,5 miljonit inimest, mis tegi sellest aasta vaa-datuima sarja.

Lisaks Austraalia telesaadete-le osaleb Pete sageli USA saade-tes „The Martha Stewart Show” ja „NBC’s Today Show”.

Pete’i kuues kokaraamat2007. aasta l andis Pete koos Murdochi kirjastusega välja oma esimese raamatu. „Fish” põhines mehe menukal telesarjal ega olnud pelgalt retseptide päralt: lugeja ko-geb seiklusi kalapüügil ja saab tea-da nippe kokkamisel. Raamat andis Pete’ile võimaluse jagada oma tead-misi ja armastust mereandide vas-tu ning tutvustada maailmale Aust-raalia ja Uus-Meremaa mereandide küllust.

„Fish” oli üliedukas ja sellele järgnes neli raamatut, igaüks ise suunitlusega: „My Table” (2008), „My Grill” (2009), „My Party” (2010), „My Kitchen” (2011). Esi-meses jagab Pete nõuandeid, kui-das korraldada koduseid õhtusöö-ke, teine sisaldab sadat retsepti eri juhtudeks (matkadeks ja kalal-käikudeks või kodusteks grilli-pidudeks), kolmandas on suupis-ted kokteili pidudeks ning neljas on mõeldud kodukokkadele. Täna-vu 1. juulil näeb ilmavalgust Pete’i kuues raamat „Pizza”.

Külli VärniK

teleKoKK

Peter Daryl alias Pete Evans on auhinnatud austraalia kokk, restoraniomanik, kokaraamatute autor ja saatejuht. Meie teame teda eelkõige sarja „Minu köök on parim” ühe kohtunikuna. tema kriitika toidutegijate ja toitude suhtes on asjakohane, aga seda ei kardeta, sest igal juhul saadab hinnangut malbe naeratus.

Elegantne ja alati malbelt naeratav pete evans

Manu Feildel ja Pete Evans Austraalia kokanduslikus telesaates „Minu köök on parim”.

Superstaar käib supermarketis.www.selver.eu