NR 1 21 . JUUNI 2012

n Suvelilledterrassilejarõdule Loe lk 2–3

n Grillinippejaaniõhtuks Loe lk 4

n Mahedaltsääskedevastu Loe lk 5

n Kokteilid…tavalisestveest Loe lk 6

n Saunaehitamisetarkust Loe lk 7

n Sõõrikudeiteegipaksuks Loe lk 8

n Võililleveini–mõtelge! Loe lk 8

SISUKORD

  Nr1  21.juuni2012  2  S Ü D A S U V I  

Aiandid pakuvad rohenäppudele ka pärast jaani rohket taimevalikut ja mängurõõmu.

Vanal ajal oli nii. Kui varakevadel oma õue-, terrassi- või rõdutaimi ära ei ostnud, jäid suveks lilleilu-ta. Või lootsid püsikutele. Ja kui mõni taim välja läks või lihtsalt ära õitses, polnud kuskilt uut ase-mele osta.

Nüüd on uued ajad ja kom-bed. Hansaplanti aianduskeskus on enne jaani täisõites ja aednik Eva Luigas lubab, et koos kasva-va nõudlusega elava taime järe-le püsib suuremates aiandites ka katkematu pakkumine.

“Tänapäeva inimene on oma hullus elutempos ka kiireid muu-tusi armastama hakanud. Seepä-rast eelistavad peale kortermaja-de elanike ka õnnelikud aiaoma-nikud sageli moodsat ja kiiresti muudetavat ampli- ja kastiistu-tust. Põhimõtteliselt saabki kõi-ki neid taimi, mida istutatakse aeda, istutada ka anumasse.”

Hortensia kui unistus lapsepõlvest

Mäletan hortensiat lapsepõlve lillekaardimängust. Läks mõni aeg, enne kui teda elusana koh-tasin ja tunnistan, et ma ei pida-nud pettuma. Helesinine unis-tustepõõsas õitseb täna väga eri-nevates värvides.

Aed- ja puishortensiate kõr-val, kes on meil aias talvekind-lad, on kõige levinum hooaja-taim suureleheline hortensia. “Meie hortensiad on ajatatud

ning müüme neid peaaegu aasta läbi, aga tõeline õitseaeg on neil siin suve teises pooles, alates juu-list kuni oktoobrini,” räägib Eva Luigas. “Suureleheline hortensia on väga efektne suvine terrassi-kaunistaja ning talub tubastes tingimusteski hajusvalgust. Eriti uhkena mõjuvad haljastuses suu-red õitsvad hortensia-amplid.

Eesti kliimatingimustes pole suureleheline hortensia üldju-hul talvekindel, kuid teda tasub proovida mõnda toasoojast kül-memasse paika talvituma tõsta.”

Esivanemate tarkus ja uued trendid

Eve kiidab meie maavanavane-mate tarkust ehitada majja üks kütmata tuba, kus temperatuur üle 10 kraadi ei tõusnud. “Seal kasvasid kallad, hoiti ületalve jorjeni- ja kannajuurikaid ning si-bulaid. Toas levis mõnus ajaleh-tede ja sibulate lõhn. Sellises toas talvituksid edukalt meie suvised terrassikaunistajad – näiteks ka loorber ja tsitruselised, kes taha-vad suvel sooja ja päikest, talvel aga valgust ja jahedust .”

Juba aastaid on räägitud talu-lilledest kui trenditaimedest. Eva tunnistab, et talulilled on kogu aeg moes, lihtsalt aeg-ajalt pöö-ratakse neile vähem tähelepa-nu. “Buumiajal, kui ehitati palju ja kiiresti, telliti aiakujundus, mis vajaks vähe hoolt ja püsiks kaua kaunina. Siis istutati põõsaid, kõrrelisi, siberi iirist, päevaliiliaid ja kurerehasid. See trend kujunes otseselt klientide vajadustest.

Sel aastal võib kastiistutu-se trenditaimeks pidada uudset

musta petuuniat. Must värv so-bib paljude teiste värvidega ja nii võib luua efektseid taimekooslu-si. Meie oleme teinud näidisistu-tuse musta petuunia, kollaseõie-lise rikkalikult õitseva abuutilo-ni, helelillade õite ja kirju lehes-tikuga mailase ning kollase-vio-letsekirju sarvkannikesega. “

Eva arvab, et võiksime oma ellu tuua ka natuke eksootilise-maid ja kõrgekasvulisemaid tai-mi. Terrassil oleme harjunud pi-gem madalakasvuliste õitsvate lilledega, aga just kõrgekasvu-liste taimedega saab luua hoopis teistsugust atmosfääri.

Kusjuures ühe suure taimega võib saavutada enamat kui küm-ne väiksega. Näiteks üks kaunis inglitrompet ei vaja enam keda-gi teist enda kõrvale.

Pukspuude ja oliivipuudega saab tekitada aga väikese lõuna-maise koosluse.

“Oleander, lembeliilia, värd-abuutilon, aedkanna, lõuna-tõlv-puu,” loetleb Eva väärikaid ter-rassitaimi. “Aedkannad on väga vastupidavad, aga juurikat ei tohi jätta talveks välja, vaid las-ta kuivas jahedas ruumis talvitu-da.” Eva toonitab, et paljud sel-lised kaugelt tulnud “vähe teist-sugused taimed” vajavad talvel puhkeperioodi jahedas ja valges ruumis.

Eva kiidab ka neegri-hiid-hirssi, kes kasvatab endale just-kui hundinuiatuustaka. “Tugev üheaastane kõrreline, püsib tuu-les püsti ja lehtedes on mitu vär-vi. Huvitav taim on bugenvillea, kellele annavad värvi tagasihoid-liku õie ümber olevad kolm kir-kavärvilist kõrglehte.”

LILLEILU jätkub terveks suveks

MIHKEL SAAR

Suureleheline hortensia on meil kujunenud armastatuimaks hooajataimeks.

3 Terassiroo-sid on poogi-tud, seetõttu peavad nad meie ilmastiku- tingimustele paremini vastu kui teised miniroosid.

4Lilla “kartuliõiega” maavitsaline.

MIHKEL SAAR

20 aastat turismi!

KAUGREISID:MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 05.–16.12.2012 H: 2875 €

PEKING-TIIBET-NEPAL 19.09.–03.10.2012 H: 3099 €

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 11.–23.11.2012 H: 4089 €

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 15.–29.09.2012; 25.05.–08.06.2013 H: 2999 €

SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2013 H: 2750 €

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID11.–22.05.2013 H: 2599 €

VIETNAM-KAMBODŽA 14.–27.04.2012; 13.–26.04.2013 H: 2699 €

SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM, LAOS, KAMBODŽA 17.–30.03.2013 H: 2999 €

WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 11.–19.08.2012; 10.–18.08.2013 H: 1855 €

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 25.11.–08.12.2012; 23.11.–06.12.2013 H: 2875 €

ARGENTIINA-BRASIILIA 27.10.–09.11.2012 H: 3588 €

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 03.–17.10.2012 H: 4199 €

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 27.10.–09.11.2012 H: 2745 €

KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2012

HAWAII SAARED 17.–25.11.2012; 17.–25.03.2013 H: 2719 €

PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.04; 06.–16.10.2012; 06.–16.04.2013 H: 2666 €

EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2012; 09.–20.03.2013 H: 1950 €

UUS! IISRAEL – JORDAANIA 08.–16.10.2012NB! Kohapeal kohalik eestikeelne giid. H: 1250 €

LÄHIREISID:KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 21.–22.07; 17.–18.09.2012 H: 102 €

SIBULATEE. KUREMÄE KLOOSTER – ALATSKIVI LOSS 28.–29.07; 11.–12.08; 01.–02.09.2012 H: 65 €

HIIUMAA 25.–26.08.2012 H: 89 €

MUHUMAA-SAAREMAA 04.–05.08.2012 H: 86 €

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG28.–30.06; 10.–12.08.2012 H: 213 €

HISPAANIA-PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR 16.–27.09.2012 H: 894 €

POOLA-VARSSAVI-KRAKÓW-ZAKOPANE 09.–15.07; 10.–16.09.2012 H: 325 €

PÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 24.–29.08.2012 H: 310 €

GOTLAND, ROOSIDE SAAR 04.–09.08.2012 H: 410 €

INGLISMAA-ŠOTIMAA 30.07.–06.08; 06.–14.08.2012 H: 690 €

HORVAATIA-SLOVEENIA-VIIN-BUDAPEST27.04.–06.05; 14.–23.09.2012 H: 431 €

LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2012 H: al 453 €

LINNAPUHKUS:LONDON – WINDSORI LOSS 27.06.–01.07; 29.08.–02.09.2012 H: al 489 €

MAAILMALINN PARIIS 12.–16.09; 13.–17.10;14.–18.12.2012 H: al 650 €

UUS! ANTIIKNE ROOMA 26.–30.09; 24.–28.10;12.–16.12.2012 H: al 650 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisi kindlustus. Rühmareisid vastavalt tellimusele (kooli laste gruppidele soodustused).

Rüütli 14, 10130 Tallinn tel 644 4744, 641 8350, 641 8285e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee

 Nr1  21.juuni2012    S Ü D A S U V I  3 

Lahedateks lilledeks nimetab Eva ka maavitsalisi, kartuli ja to-mati sugulasi. Korralikult väeta-des õitsevad nad rohkelt lillade või valgete “kartuliõitega”.

Tänuväärseks nn aktsent-taimeks terrassipotis kiidab ta peenramaalt tuntud helmikpöö-riseid. Neid võib leida nii laimi-rohelistes, leekivoranžides kui ka aristokraatlikult tumevioletsetes värvitoonides.

Naudi kooskõla ja arengujärke

Suvelillede istutuses võiks Eva sõnul julgemalt kasutada leht-dekoratiivseid taimi, potid ei pea olema ühtlaselt täis õitsvaid lilli. Pealegi joonistuvad kirkad õied just paremini välja näiteks hal-lide leht-dekoratiivsete taime-de taustal. Hästi sobivad istutus-nõudesse ka erinevad kõrrelised. Tuules voogav tarn võib tekitada lausa merelise meeleolu.

Hea kompositsiooni koosta-misel on mõistlik valida taime-kooslusi näiteks nende lehtedes või õites esinevate sarnaste vär-vitoonide järgi. Praegused tren-ditoonid nagu laimi- või mürkro-heline, lillad toonid ja bordoo – neid esineb paljudes erinevates õites ja lehtedel.

Kui valida üks-kaks põhivär-vi, mis esinevad kõigil komposit-sioonis olevatel taimedel, moo-dustavad nad lõpptulemusena kauni kooskõla.

Tänulik värviliste lehtedega taim on näiteks kirinõges, kel-le abil saab omavahel “kokku si-duda” paljudes eri värvitoonides olevaid taimi.

“Harjugem ära taime erine-vate arengustaadiumitega – see kõik on sama loomulik kui inime-se vananemine.

Inglismaal on väga pop teha ekskursioone talvistesse aeda-desse. Härmas, kerge lumekir-me all olev aed pakub ootama-tut ilu. Seepärast ei tasu kiirus-tada ka kodus kuivanud õisi-kute äralõikamisega, härmas aeda on võimalik ka Eestimaal imetleda.”

Eva sõnul võiks algaja aiaku-jundaja mõelda ka selle peale, et pole mõtet istutada kauneid tai-mi sellisesse aianurka, kus sa eri-ti ei käi. Iga taim vajab ju ka nau-timist. “Näiteks erkkollaselt õit-

sev forsüütia – tema võiks ke-vadhommikul olla esimene, keda elutoa või köögi aknast näed.”

Taimed vees, varjus ja päikeselõõsas

Neisse paigusse aias, kus pais-tab pidevalt päike, sobivad kõik-võimalikud kiviktaimla tai-med – näiteks igat värvi kuke-harjad, liivateed ning mägisi-bulad. Suvelilledest tasub päi-keselisse kasvukohta valida pe-tuunia, tiiviklill, peiulill, gasaa-nia, päevalill, kivikilbik, kuld-kakar, hõbekakar, pärdiklill jpt. Seevastu fuksial meeldib kasva-da pigem varjus.

Varju taluvad hästi ka mitut värvi ning erineva kasvukujuga raudürdid, sultan-lemmaltsad ehk virk-liisud, begooniad, erine-va lehevärviga käokullad, süda-jad suuterad ja võõrasemad. Kui rõdu on varjulises kohas, tasuks Eva sõnul katsetada ka igihalja rododendroniga. Sel juhul tuleb rodo istutada seespoolt soojusta-tud suurematsorti kasti happelis-se mulda.

Aeda saab ka lihtsama anu-maga tekitada väikese veesilma, kuhu võib nii vette kui äärte üm-ber kaunistuseks istutada erine-vaid vee- ja kaldataimi.

Esimest aastat on Hansaplan-ti valikus spetsiaalsed terrassiroo-

sid. “Need miniroosid ei ole oma-juursed nagu enamik nn potiroo-se, vaid poogitud, mistõttu pea-vad nad meie ilmastikutingimus-tele paremini vastu. Potis on juba kõik roosile vajalikud toitained olemas, mida ta esimesel aastal vajab. Müügil on kolme sorti ter-rassiroose. Talveks tasub roos liht-salt koos sellesama potiga maas-se kaevata ja katta kuuseokstega. Järgmisel kevadel istutage roos veidi suuremasse potti.”

Maitsetaimed stressi vastu

Vahva terrassipoti saab kokku kombineerida ka maitsetaime-dest, kusjuures kõiki maitsetaimi ei tarvitse me esmapilgul äragi tunda. Apteegitill ehk fenkol on natuke teise maitse ja jõulisema lehestikuga kui tavaline till.

Bulbiine meenutab esma-pilgul sibulapealseid, kuid osu-tub hoopiski aaloega sarnane-vate omadustega ravimtaimeks. “Marrastuse või sääsehammustu-se puhul murdke tükike ja hõõru-ge abivajavat kohta,” õpetab Eva.

Mitmesugused lõhnava pelar-gooni sordid, mille lehed on kau-nilt sakilised ja karvased, lõhna-vad lummavalt kas sidruni või mündi järele – neist möödudes tunned hõrku lõhna ja tuju läheb heaks. Sidrunaloisia lõhnab kind-lalt nagu sidrun, ananass-salvei aga tõepoolest kui ananass.

Viielehist eluvääti peetakse lausa looduslikuks žen-ženiks, surematuse rohuks. Hullult ma-gusaks osutus aga suhkrulehe-laadne Lippia dulcis – taim, mil-lel eestikeelset nime veel polegi.

Suhkru asemel teda süüa pole mõtet, pigem siis lisada näiteks marinaadidesse, ürditee segu-desse või koogi peale.

Küsi nõu, aga uuri ka ise

Eva Luigas on oma innuka pü-hendumisega sõna otseses mõt-tes elav näide sellest, kui head nõu on võimalik aianduskesku-sest saada. Ometi kutsub ta eriti algajat aiapidajat eelnevalt ka ise lugema, lugema, lugema.

“Meil ilmub nii palju häid aiandusajakirju, kust saab tore-daid ideid ja kasulikku teavet. Nendes on ka palju näiteid, kui-das teised on aeda rajanud või suvelilleistutusi teinud. Lugege ja vaadake, mida ja kuidas on tei-sed teinud, aga ärge tehke täpselt järele, arvestage ikka oma kodus-te oludega. Ja ärge kartke eksida, sest taimi saab peaaegu alati üm-ber istutada. Kui ka taim välja lä-heb, pole see veel maailma lõpp, vaid tavaline looduslik valik.”

Ühe nõuande lisab Eva siis-ki: “Lillekaste on väga erikujuli-si ja erinevatest materjalidest. Nii nende kui ka lillede valikul oleks mõistlik lähtuda maja arhitek-tuurist. Korrusmaja puhul tasuks kokku leppida, millisest materja-list või värvi lillekastid rõdudele riputatakse. Lilled ise pakuvad piisavat vaheldust ja erinevust.”

Eestimaa suvi on lühike, kuid tõeline rohenäpp oskab rõõmu tunda ka talvest, sest siis on pii-savalt aega uue hooaja istutusi planeerida.

KAJA PRÜGI

Eva Luigas: “Kaunis inglitrompet ei vaja enda lähedusse teisi õitsejaid – ta ise on nii kuninglik.”

3Abuutilon mõjub terrassil kui väike puuke.

4Bugenvilleale annavad värvi tagasihoidliku

õie ümber olevad kolm kirkavärvi-

list kõrglehte. Kompositsioon musta petuunia ja kollase abuutiloniga.

MIHKEL SAARMIHKEL SAAR

MIHKEL SAAR

MIHKEL SAARMIHKEL SAAR

  Nr1  21.juuni2012  4  S Ü D A S U V I  

Grillimine on mõnus ajaviide ja seltskondlik tegevus, mille käigus valmib hõrgutav ja tervislik roog.

Olgugi, et grillimine näib meile suhteliselt lihtsa (aseta-liha-res-tile-ja-küpseta) tegevusena, õn-nestub see mõnel siiski paremi-ni kui teisel. Ühel jääb liha liiga kuivaks, teisel nätskeks ja kol-mandal kõrbeb see sootuks ära.

Rakvere Lihakombinaadi too-tejuht Heli Sepp, kes on grilltoo-dete väljatöötamisega tegele-nud juba peaaegu 5 aastat, os-kab jagada häid näpunäiteid, et suvised grillroad hõrgutavad tuleksid.

Kütke grill kuumaks

Enne grillima hakkamist on olu-line jälgida grilli temperatuu-ri, et see oleks liha küpsetami-seks sobiv. Hoidke käsi grillres-tist 10 cm kõrgusel. Kui suudate käsi sel moel hoida 3–4 sekun-dit, on temperatuur grillimiseks paras. Kui see aeg on lühem, on

grill liialt kuum; kui pikem, on grill juba liiga maha jahtunud.

Heli Sepa sõnul ei suude-ta pahatihti grilli õiget tempe-ratuuri ära oodata ja alustatak-se küpsetamist liiga külma gril-liga. See aga muudab liha näts-keks ega küpseta seda pealt pa-rajalt pruuniks.

Liiga kuuma grilli puhul on aga oht liha hoopiski ära kõrve-tada. Kui grillil olev liha on kat-sudes juba kõva, on see ilmsel-gelt liiga kaua küpsenud. Ideaa-lis saab liha küpsust mõõta li-hatermomeetriga, kuid seda ei ole igas kodus olemas või siis on seda väikesesse lihatükki keeru-line torgata.

“Lihtne reegel on, et 1,5 cm paksune seakaelakarbonaadi-lõik vajab küpsetamist 6–8 mi-nutit ühelt küljelt, siis teiselt. Sama paksusega õrnem seasise-fileelõik valmib poole lühema ajaga. 3–4 cm küljemõõduga šašlõkikuubikud vajavad küp-semiseks aga ca 15–20 minutit,” õpetav Heli Sepp.

Marineeritud liha tuleb gril-limise eel majapidamispaberiga natuke tupsutada või lihtsalt las-

ta lihal nõrguda. Nii tegutsedes väldite olukorda, kus liha hak-kab marinaadis hauduma.

“Lisaks võib liigne marinaad sütele tilkuma hakata ning selle-ga leegi tekitada,” hoiatab Sepp.

Esimene asi, mida leegi pu-hul teha, on liha pealt ära tõsta ning gaasigrilli korral gaas otse-kohe kinni keerata.

Kui kuumus läheb liiga suu-reks ja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, tuleb leek summutada. Selleks kasutage vett või mõnda muud vedelik-ku, mis on söödav ja ei põle.

Leeki saab summutada ka grillile kaane peale asetamisega ja märja lepapuust saepuruga, mis tekitab ka lisasuitsu. Huvi-tava maitse ja hõngu saamiseks võib leeki summutada õlle või veini abil.

Teadke, mis liha grillite

Grill-liha küpsetamisaja juures mängib väga suurt rolli lihasort. n Sealiha puhul kehtib ree-gel, et mida rasvasem liha, seda mõõdukamal kuumusel tuleb seda grillida. Mõnusalt läbikas-

vanud sealihatükid on seakaela-karbonaad, -ribi ja peekon. Tai-semad ja väherasvased on sise- ja välisfilee ning sea tagaosali-hased.

Väherasvast fileed grillige al-guses hästi tulistel sütel ja vä-hendage hiljem kuumust. Seari-

bi vajab küpsetamist 11 minutit ühelt poolt ja sama palju ka tei-selt. Sealihast šašlõkivarras küp-seb grillil valmis umbes 20 mi-nutiga. n Veiseliha tuleb grillida kiires-ti ja hästi kuumade, kuid mitte põlevate süte kohal. Nii pruunis-

tub liha mõlemalt poolt ja säilib selle mahlakus. Samuti tasub sellist liha jätta seest roosaks või isegi n-ö veriseks, mis muudab roa veel hõrgumaks.

Veiseliha sisefileetükk va-jab grillimist mõlemalt poolt umbes 1–2 minutit. Välisfilee

GRILLIGE, aga oskuslikult!

Naudi turvalist suve!

Loe lisaks: www.massuno.ee Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

PAPS-20 spordigeel ja vedelik• Kas tunnete, et olete sportides lihastele või liigestele liiga teinud? • Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused? • Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik (vedelikus) ning etüülalkohol. Geeli komponendid on karbomeer Carbopol 980 ja trolamiin.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke spordigeel või PAPS-20 vedelik õhukese kihina vastavale keha-piirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

IDEED ARGIPÄEVASEKS LOODUSPUHKUSEKS SÕPRADEGA VÕI PEREGA:• rattamatk Jussi kanarbikunõmmele või rabajärvede juurde• räätsamatk rabas• korilusmatk: jalgsi muraka- või kukeseenejahile• käetäpsuse harjutamine viburajal• seiklus orienteerumise püsirajal

KESKUSEST SAAB:• rentida maastikujalgrattaid nii täiskasvanutele kui ka lastele• rentida räätsasid koos sääristega• rentida vibuvarustust nii lastele kui ka täiskasvanutele• matka-, orienteerumis- ja maratoniraja kaarte• matkale minna koos retkejuhiga• lihtsat mugavat majutust• maitsvaid koduseid toite• kuuma sauna

VEEL TEGEVUSI PIIRKONNAS:• Jäneda käsitöölaadad ja Pullitalli teatri etendused• ratsutamine Kivisaare ratsatalus• loovtunnid Ave Nahkuri juures• paadiga Nelijärvele• kanuumatk Mustjõel KÜSI LISAINFOT:

Sportland Kõrvemaa Matka- ja SuusakeskusOja talu, Pillapalu küla, Anija vald, Harjumaa

tel 5349 9598, 523 3047e-post info@korvemaa.ee

Loodushuvilised lapsed laagrisse!Olge kiired registreerima!

VEEL ON KOHTI SUVISTESSELASTELAAGRITESSE!

MATKALAAGER (7–9aastastele)hind osalejale 146 € • 1.–6. juuli, 5.–10. august

MATKA- JA ORIENTEERUMISLAAGER (8–12aastastele)

hind osalejale 155 € • 15.–20. juuliSEIKLUSLAAGER

hind osalejale 160 € • 8.–13. juuli: 10–12aastased22.–27. juuli: 12–14aastased • 12.–17. august: 10–12aastased • 19.–24. august: 12–14aastased

Täpsem info: www.korvemaa.ee/pakume/lastele/lastelaagrid

info@korvemaa.ee

Suvepuhkus algab Kõrvemaal! Sind ootavad metsamarjad, suplused rabajärves ja fantastiline loodusmaastik.

 Nr1  21.juuni2012    S Ü D A S U V I  5 

Sääski on võimalik peletada ka enda tervist kemikaalidega kahjustamata.

Suvi on käes ja tüütud sääsed taas reipalt ümber inimeste tii-rutamas. Poeletid on täis kee-milisi sääsetõrjevahendeid, mis oma pealetükkiva aroomiga peaks neid vereimejaid eemale tõukama. Kuid pahatihti tekita-vad need hoopis kasutajal süda-mepööritust või peavalu.

Tegelikult on sääskede ee-malepeletamiseks ka loodusli-kumaid lahendusi. Looduspoo-dides on müügil ka bio-sääsetõr-jevahendeid, mis inimeste tervi-sele halvasti ei mõju. Ja muidu-gi on olemas vanad head natu-raalsed moodused, mis aeg-ajalt meeldetuletamist vajavad.

Leebed peletajad

Läbi aegade on üheks sääske-de eemalepeletavaks vahendiks peetud tubakasuitsu. Seda küll tervislikuks vahendiks pidada ei saa, aga väidetavalt hoiab vere-imejaid eemal.

Sääsed ei taluvat ka palder-jani, toominga, basiiliku, nelgi, tomatilehtede, kadakaokste ja eukalüpti lõhna – nende lehte-de peenestamine, õli kasutami-ne nahal või kuumutamine-põ-letamine lõkkes peaks andma häid tulemusi hoopis meeldiva-ma aroomi saatel.

Seedriõli ajab eemale lisaks sääskedele ka kärbsed.

Sääskedele ei meeldi ka küüslauk, nii et lõigutud küüs-lauke võiks kanda endaga kaa-sas või teha küüslaugumahlast ja veest tõmmis, mida pritsida ümberringi.

Grillides või lõket tehes soo-vitatakse visata sütele natuke kuivatatud rosmariini või sal-veid – see peletavat sääski.

Saialille istutamine terras-side ja lõkkeplatside vahetusse lähedusse pidavat samuti sääs-ki eemal hoidma.

Kui sääsk on teie verd juba imenud, võib kihelust leevenda-da näiteks kefiiri või hapukoore, söögisooda lahuse (0,5 tl soo-dat ühe klaasi vee kohta), vee-ga pooleks lahustatud nuuskpii-rituse või teelehe, peterselli, la-

vendli või piparmündi purusta-tud lehtest mähisega.

Mähiseks sobib ka piparmün-ti sisaldav hambapasta, Vietna-mi salv, sibula-küüslaugu toor-puder, sidruniviilud, teepuu- ja saialilleõli või purustatud küüs-lauguküüned.

Kuidas valmistada?

Kõigist neist looduslikest taime-dest, kuhu loetellu võiks lisada sidrunheina, sidruni ja rosmarii-ni, saab ka ise edukalt sääsetõr-jevahendi valmis teha. Kui til-gutate mõned tilgad nende õli keedetud või destilleeritud vet-te ning panete pihustiga pude-lisse, saate loodusliku sääsepe-letusvahendi, mis lõhnab just vastavalt teie enda soovile.

Kui tahaksite teha kreemi-laadset tõrjevahendit, lisage mõned tilgad nimetatud taime-de õli rafineerimata oliiviõlile.

Sama efektiivsed on neist õli-dest tehtud küünlad, mida saab samuti kodus valmistada. Kui küünlategemiseks mahti pole, võib õli lihtsalt vastavas anumas küünlaleegil kuumutada.

Miks sääsed meid üldse rün-davad? Nad tunnavad inimes-te higilõhna, niiskust ning ke-hatemperatuuri. Ehk mida roh-kem oleme tööd teinud või lei-li võtnud ja seejuures kõvasti higistanud, seda enam sääsed meid ründavad.

GERLI RAMLER

Appi, sääsed ründavad!SXC.HU

küpsemisega läheb mõnevõr-ra kauem aega ning seda tuleks mõlemalt poolt grillida umbes 3–4 minutit. n Väherasvast ja õrna linnuli-hafileed tuleb grillida suhteli-selt kuumade süte kohal, kuid tähtis on ära tabada hetk, mil

liha on veel mahlane, sest fileed on kerge n-ö kuivaks grillida.

Rasvasemaid tükke, nagu tiivad ja kintsud, on soovita-tav grillida oluliselt madalamal kuumusel. Kuna broileri- või kalkuninaha all on päris palju rasva, tuleb olla ettevaatlik ning jälgida, et rasv sütele tilkudes põlema ei läheks.

Nii kalkuni- kui ka broileri-koibade ja -kintsude orientee-ruv küpsemisaeg on 25–30 mi-nutit, tiivad aga saavad val-mis poole kiiremini, nii umbes 15 minutiga.

Broileri ja kalkuni rinnafilee vajab mõlemalt küljelt grillimist 3–4 minutit ning broilerilihast

šašlõkivarras saab tulel küpseks 15 minutiga.

Grill-liha keeramine kahv-li või muu terava orgiga ei ole soovitatav, kui mitte öelda kee-latud.

“Kui torgata liha kahvliga, voolavad sellest välja vajalikud mahlad. Grillides tuleb liha kee-rata tangidega või spetsiaalse la-bidaga,” toob Sepp välja ühe le-vinuma grillimisvea.

Sama käib ka ülearuste sisse-lõigete kohta – neidki ei tohiks lihasse liiga palju teha, muidu jookseb lihamahl välja ja liha-tükk jääb kuiv.

EVA-MARIA TAMMUR

Grillinipid

n Kuieioletegemistõlimarinaadislihaga,pintseldagelihamõlemadpooledennegrillimisttoidu-võigrilliõliga,etvältidakuivamistjagrillrestikülgekinnikõrbemist.

n Ennegrillimistonkasulikmarinaadislihamajapidamispa-beriganatuketupsutadavõilastalihalnõrguda,etüleliignemarinaadsüteleeitilguks.Vägamärglihaeipruunistuhästi,vaidhakkabaurustuvasniiskuseshauduma. 

n Väljaulatuvadkondidvõibkattafooliumiga(ntkarreepuhul).Pealminetugevamkelme,kamarjarasvaäärislõigakemõnestkohastkatki,etlihaeitõmbukskaardu(ntkamaragavälisfileepuhul).Samaseitohilihassetehaülearusisselõikeid,muidujookseblihamahlväljajaroogjääbkuivem/tuimem.

n Kuilihaonküps,laskeselpärastgrillimist5–10minutitkin-nikaetudkausistõmmata,etlihamahladeliikuminepeatuks.Samasärgelaskeselliigseltjahtuda,vaidsöögekuumalt.

n Jälgige,etgrill-lihaolekslõigatudristilihaskiuduningühetükipaksusoleksca1,5cm.

n Parimašašlõkilihasaab,kuilõikateseakaelakarbonaadist3–4cmküljemõõdugakuubikud.

n Välisfileelõikevõibennegrillimistvasardada,sestkobestatudlihalõigudmaitsestuvadpareminijalihavalmibkiiremini.

K A SULIK T E ADA

Saialille istutamine terrasside ja lõkkeplatside lähedusse pidavat sääski eemal hoidma.

Šašlõkivarraste vahel võib edukalt

grillida ka mune.

SVEN ARBET

www.kontsertkorraldus.ee

Info

tel +

372

505

9625

In

fo te

l +37

2 50

5 96

25

www.kontsertkorraldus.ee

MAARJA-LIIS ILUSMAARJA-LIIS ILUSKULDNE PÕLDKULDNE PÕLD

16.07 kl 20 Padise Mõis17.07 kl 20 Järva-Jaani Ristija Johannese kirik 18.07 kl 20 Viinistu Kunstimuuseum19.07 kl 20 Otepää l.u.m.i. suvehoov

20.07 kl 20 Laitse Graniitvilla21.07 kl 20 Haapsalu Kuursaal22.07 kl 18 Noarootsi Rooslepa kabel

23.07 kl 20 Lohusalu sadam24.07 kl 20 Urvaste Püha Urbanuse kirik

* - piletid müügil kohapeal.

25.07 kl 20 Põltsamaa Niguliste kirik

26.07 kl 20 Tartu Sumina suvehoov27.07 kl 20 Saka Mõis28.07 kl 20 Väike-Maarja kirik9.08 kl 20 Arensburgi Päikeseterrass *

03.07 kl 20 04.07 kl 2005.07 kl 20 08.07 kl 20 10.07 kl 20 11.07 kl 20 12.07 kl 20 13.07 kl 20 15.07 kl 20 17.07 kl 20 18.07 kl 2019.07 kl 20 20.07 kl 20 23.07 kl 20 24.07 kl 20 25.07 kl 20 26.07 kl 20 27.07 kl 20 29.07 kl 20

Järva-Jaani Ristija Johannese kirikTartu Suure-Kambja lavaauk Varstu Kangsti Kiigeplats Viimsi Püha Jaakobi kirikVihula MõisPadise MõisVäätsa MõisUrvaste Püha Urbanuse kirikAmbla Püha Neitsi Maarja kirikAudru Püha Risti kirikHaapsalu KuursaalRõuge Maarja kirikVärska Sanatooriumi randKunda kirikOlustvere MõisAmmende VillaHalliste Püha Anna kirikOtepää Maarja kirikViinistu Kunstimuuseum

04.07 kl 2005.07 kl 20 08.07 kl 20 10.07 kl 20 11.07 kl 20 12.07 kl 20 13.07 kl 20 15.07 kl 20 17.07 kl 20 18.07 kl 2019.07 kl 20 20.07 kl 20 23.07 kl 20 24.07 kl 20 25.07 kl 20 26.07 kl 20 27.07 kl 20 29.07 kl 20

MAARJA-LIIS ILUSMAARJA-LIIS ILUSMAARJA-LIIS ILUSMAARJA-LIIS ILUSMAARJA-LIIS ILUSKULDNE PÕLDKULDNE PÕLDKULDNE PÕLDKULDNE PÕLDKULDNE PÕLD

03.07 kl 20 04.07 kl 2004.07 kl 2005.07 kl 20 08.07 kl 20 10.07 kl 20 11.07 kl 20 12.07 kl 20 13.07 kl 20 15.07 kl 20 17.07 kl 20 18.07 kl 2019.07 kl 20 20.07 kl 20

Muusikaühendabme käed

Mait Maltis ja pojad

SUVISED KONTSERDID

22.07 kl 20 Vihula Mõis25.07 kl 20 Haapsalu Kuursaal

Külalistele ei pea ilmtin-gimata joogiks pakkuma booli, punši ega muid peeneid segujooke.

Ahvatleva ja värskendava joogi saab ka tavalisest veest. Vaja on vaid kasutada pisut fantaasiat, li-sada juurde ürte ja puuviljalõike ning mõnus janukustutaja ongi valmis.

Suvisel ajal on vesi aga mida-gi enamatki kui janukustutaja – seda võib pidada ka asendama-tuks ilutooteks. Arctic Spordiklu-bis treenerina töötav Pille Mitt on öelnud, et me kaotame iga päev umbes kaks liitrit vett, mis tuleb päeva jooksul asendada. Seetõt-tu peaks veejoomine olema päe-vas sama loomulik kui söömine, hambapesu või liikumine.

Olgugi, et vett saab nii toidust kui ka kõrvale võetavast joogist, on siiski oluline juua vähemalt liiter vett päevas.

Kraaniveest pudeliveeni

Veejoomiseks on erinevaid või-malusi, alustades kraaniveest ja lõpetades poodides pakutava laia veevalikuga. Oluline on aga see, et joodav vesi oleks kvaliteet-

ne ja puhas. Ei pea ilmtingimata maksma kallist hinda luksuslike veebrändide eest, sest puhast ja looduslikke mineraale sisaldavat vett leidub ka siinsamas Eestis. Näiteks A. Le Coq puurib Aura vett Lõuna-Eestis 410 meetri sü-gavuselt maapõuest ja sealt päri-nev vesi sisaldab vähesel määral kehale vajalikke mineraalaineid, nagu naatrium, kaltsium, kaa-lium ja magneesium.

Eesti kõige tuntum looduslik mineraalvesi tuleb 500 meetri sügavuselt maapõuest Värskast. Kui tavaline lauavesi sisaldab mineraalaineid vaid näpuotsa-täis, siis liitris looduslikus Värska vees on vajalikke mineraalaineid 1300–2000 milligrammi.

Muuda vesi põnevaks

Kuigi veejoomine on meile vaja-lik, eelistavad paljud karastus-jooki või mahla. Veega sõbraks saamist on hea alustada maitse-veest, mis on magustatud ja see-tõttu ka veevõõrale inimesele meelsamini vastuvõetav.

Köögis veega mängides võib sellest valmistada põnevaid kok-teile, mis sisaldavad puu- ja köö-givilju ning ürte, sobides kaunis-tama ka uhket aiapeolauda.

PUhASTAV KURGI-GREIbIVESISuurepäranejookpärasttrennivõin-öveepäevaljoomiseks.n 1kanngaasitavett

(nt400msügavusestEestimaapõuestpäritAuraSpring)

n 1pikkkurkn1suurgreipVõtkekanngaasitavettjalisagevajaduseljääkuubikuid.Koori-gekurkningtõmmakesellestjuustunoagapikadõhukesedviiludninglaskeneedkannukukkuda.Peskehoolikaltgreipjaviilutagesektoriteks.Asetagegreibiviiludkauniltkannukurgiviiludevahele.

LUKSUSLIK MAASIKA-VIINAMARJAVESIMagusamtervitusjookaiapeolvõilastesünnipäevalaual.Sobibkabooliasemel.n 1kannmagustatud

jamaitsestatudvett(ntroheliseteejavirsikumaitselineAuraFruit)

n 1peotäismaasikaidn 1peotäisviinamarjuVõtkekannpuuviljamaitselistvettjalisagevajaduseljääd.Puhastagemaasikadjaviina-

marjadningtükeldagesektoriteks.Kallakemar-

jadanumas-sejasegage.

Kannuasemelvõibkasutada

kaboolikaussi.

JAhUTAV JA KARASTAV ÜRDI-LAIMIVESIn 1kannutäisgaseeritudvett

(nt400msügavusestEestimaapõuestpäritAuraSpring)

n 1punttugevamaitselistpiparmünti

n 4laimiTäitkekanngaseeritudvee-ganinglisagevajaduseljääd.Puhastagepiparmündivarred

juurtestjamullastningtorgaketervedoksadkannu.Peskelaimidjaviilutagesektoriteks.Lisagelaimisektoridkannu.Tugevamamaitsesaamiseksvõibveehulkapigistadakaühelaimimahla,kuidarvestage,etseljuhulmuu-tubvesihäguseks.Serveerigekohe.

EVA-MARIA TAMMUR

Veega mängides põnevate kokteilideni

  Nr1  21.juuni2012  6  S Ü D A S U V I  

ERAKOGU

 Nr1  21.juuni2012    S Ü D A S U V I  7 

Sauna ja saunaliste tervise huvides tuleb selles tagada tõhus õhuvahetus ning valida õiged kerisekivid.

Saun oli muistsele eestlasele püha paik. Ei liialdata, kui pärast vihtlemist ennast uuesti sündi-nuks kuulutatakse. Leil tõstab toonust igal inimesel, leevendab paljusid tervisehädasid, “kee-dab” kanged kondid pehmeks; saun rammestab ja pakub pika kosutava une. Kui lähed sauna turris tujuga, siis ära tuled sealt kindlasti õndsa enesetundega.

Aga et saunast ikka täit mõnu saada, peab see olema korras ja hoolitsetud. Veeta sauna pole olemas ja seetõttu tekib kõi-ge rohkem probleeme seondu-valt niiskusega. Niiskus on tege-likult igasuguste hoonete vaen-

lane. See teeb palju paha, kui tungib hoone piiretesse ja konst-ruktsioonidesse ega saa sealt väl-ja kuivada.

Tallinna Tehnikaülikooli pro-fessori Karl Õigeri üks postulaat seoses ehitiste ja niiskusega on: tuulutada, tuulutada ja tuuluta-da. Üks kogenud ehitusmeister, kes on kümneid saunu ehitanud, armastab korrata, et kui sauna lähed, peavad nii seina- kui lava-lauad lausa kõlisema. See tähen-dab, et saun on pärast eelmist käiku niivõrd hästi ära kuivanud.

Miks ja kuidas kuivatada?

Suvel võib pärast saunatamist uksed-aknad rahulikult lahti jät-ta, ka sisemised. Matid ja linad riputatakse kuivamisnagides-se. Vihalehed, mis enda alla niis-kust armastavad peita, tuleb väl-ja pühkida. Külmemal ajal võib saunajärgsel päeval kerist ker-gelt kütta.

Kui saun on õigesti ehitatud, siis on sisemised voodrilauad kinnitatud tuulutusliistudele, et õhk ringleks ka voodrilaudade taga. Kui tavalises ruumis ula-tuvad voodrilauad põrandani, siis saunas ei tohi seda mingil ju-hul teha, sest põrand on märg ja voodrilauad võivad minna halli-tama ning mädanema.

Põranda ja voodrilaua vahele tuleks jätta 5–10 cm vahe. Selle saab katta näiteks põrandaplaa-

tidega. Voodri taha pääseb õhk läbi ventilatsiooniavade.

Isegi siis, kui saun on ehitatud mädanemiskindlatest materja-lidest, tuleb niiskust karta. Hal-litus ja seened tekitavad saunas halba lõhna, kuid võivad ka ter-visele halvasti mõjuda.

Õhuvahetus ehk tuulutus sau-nas pole oluline ainult hoone vas-tupidavusest lähtuvalt. Õhku on vaja ka puude põlemiseks, õhku vajavad vihtlejad – õhk viib välja higistamisel tekkivad jääkained. See kõik on tähtis nii kümblemise kui ka sauna vastupidavuse sei-sukohalt. Niisiis tasub ikka ja jäl-le ventilatsiooniavad üle vaada-ta, sest need võivad väljastpoolt ka puulehtedest ummistuda. Mehaanilist ventilatsiooni peab saama reguleerida, sauna ajal võimsust vähendada. Puukeri-sega sauna sissetulev õhk oleks soovitatav juhtida kerise alla või taha.

Elektrikerise korral oleks soo-vitatav juhtida värsket õhku sau-na kerise kohalt. Ideaalne värske õhu sissetuleku koht on seinal, kuid see võib olla ka laes.

Kuidas valida kerisekive

Kerisekivid ei kesta igavesti. Su-vel on õige aega neid vahetada. Hea keris tagab hea sauna, hea leili.

Kerisekividel on mitu ülesan-net. Kõigepealt peab kividel ole-

ma suur soojusmahtuvus. Nad peavad olema kuumakindlad ega tohi leili viskamisel mure-neda. Kui kaubandusvõrgu pak-kumistest loobuda ja kerisekive loodusest otsida, tasuks kogenud inimene korjamisele kaasa võtta. Üldiselt võib öelda, et kõige pa-remini peavad kuumusele vastu ja akumuleerivad soojust tume-dad kiviliigid – need, mis koos-nevad ainult ühest tumedast mi-neraalist.

Loodusest korjatud keri-sekividesse on võimatu sisse näha. Kui need peaksid sisalda-ma väävlit, tekib n-ö happevih-

ma oht. Leili visates on siis õhus tunda väävli lõhna. Väävligaa-sid rikuvad saunas nii puitu kui metallosi. Kõige paremini tun-neb väävlit sisaldavad kivid ära roostetuse järgi, selliseid ei tasu kerisesse laduda. Kivid ei tohiks olla liiga suured ega ka killusti-ku laadi. Rusikasuurused on pa-rajad.

Jätke saunavõistlus!

Vahetevahel püütakse saunas taga ajada rekordtemperatuure. Üle 120-kraadine õhk võib nah-ka põletada, kuuma õhku on ras-

ke hingata, süda saab ülemäära koormatud.

Arstide seisukohalt on 90–100 kraadi paras. Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on õhu niiskus. Nahk kuivab ega hakka higistama, mis on vajalik nahapooride puhastumiseks. Alla 70-kraadine õhk on aga juba liig-niiske, mis taas südant koormab.

Kuid saun on nagu hea toit, igale oma maitse järgi. Kui saun väsitab, on midagi viltu läinud; kui pakub mõnu, siis korrake sa-mamoodi.

IVO PILVE

SAUN – üks imeline koht

SISSE

LEILI- PIIR

500

mm

400

mm

1100

mm

Üks võimalikke õhuvahetus-skeeme saunas.

VIKIPEEDIA

Palksaun Esna allikjärve ääres – tõeline saunaidüll.

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!põhjalik koolitus • praktiline meresõiduõpe

rahvusvaheline juhtimistunnistus

Järgmine kursus Tallinnas algab 2. juulil ja lõpeb 7. juulil.

Põhjalike teadmistega turvaliselt merele!

Groovrider OÜ • tel 504 3130 • info@paadiluba.ee • www.paadiluba.ee

Foto: Raul VinniFoto: Rauu VinniFoto: aul inniFFoto: oto: Foto: oto: Foto: F RRauu Vinninninninninninninn

Puunõu OÜ on Eesti kõige vanem ja suuremate kogemustega tünnitootja. Lisaks kümblustünnidele ja tünnisaunadele valmistame leivaastjaid, soolamis-hapendamistünne, lillepotte, tünnmööblit jne.Meie tooteid saab oma silmaga näha ja käega katsuda Avinurme Tünnilaadal, 23. juunil. Laadalt tellitud kümblustünnidele ja tünnisaunadele hinnasoodustus 10%!

Kümblustünn plastsisuga 185 cm Lihtne hooldada ja mugav kasutada. Tugev 8 mm plastsisu ja -kaas.• võimalik lisada mullisüsteem hinnaga 450 € + km

1200 € + km

Naturaalsest puidust kümblustünn siseahjuga Kõik võimalik ja vajalik kuulub komplekti.

• võimalik lisada mullisüsteem hinnaga 345 € + km

160 cm 740 € + km

180 cm 800 € + km

Välisahjuga kümblus-tünn (pildil koos mullisüsteemi-ga). Võimalik teha eri suuruse ja kujuga (pildil kandiline). Ahi ei võta tünni sees ruumi ja välisahju on mugavam kütta.• mullisüsteem 345 € + km

150 cm 860 € + km

160 cm 870 € + km

180 cm 890 € + km

Tünnisaun kuusepuust, Harvia keris ja korsten, eri suurused, ühe ja kahe ruumiga (pildil terrassiga saun). Tünnisaun on kohe kasutusval-mis. Sauna väikse kaalu tõttu on selle asukohta lihtsate vahenditega võimalik muuta (sõltuvalt suurusest 500–1200 kg).

tel 524 9315, 505 6074 • puunou@hot.ee • www.puunou.ee

Pakume ka eri suuruse ja kujuga käsitööna vilditud saunamütse. Hinnad 15–18 € + km

2,3 m 1950 € + km

2,8 m terrassiga 2100 € + km

4,0 m kahe ruumiga,

terrassiga 2450 € + km

  Nr1  21.juuni2012  8  S Ü D A S U V I  

Üks tuhksuhkruga ülepuistatud sõõrik oli nõuka ajal kõva sõna. Või mis üks, neid võeti korraga ikka terve taldrikutäis!

Tartus armastasid sõõrikuid eri-ti tudengid, kes isegi pikas sabas seismist ei peljanud. Soe magus suutäis söödud, näpud ja nina suhkrused – nõnda sai järgmisse loengusse mindud.

Viimasel ajal, kui saledus ja tervislik toitumine on saanud vaata et elunormiks, möödub nii mõnigi sõõriku müügikohast sir-ge selja, kuid teatud kahetsus-tundega.

“Ilmaasjata,” arvab sõõriku-meistrist ettevõtja Madis Allik.

SÕÕRIK suviseks vahepalaks

Kui enamasti peetakse hoidiste tegemise ajaks augustit-septembrit, siis koduveinimeistrid võivad uhkusega öelda, et nende esimesed hoidised on juba “purki pistetud”. Juunikuu viimastest võililledest saab mõnusalt mõrkja joogi ning ka rabarberid sobivad vei-niks teha nii üksinda kui ka koos lisanditega, olgu neiks siis maa-sikad, rosinad või ananass.

Mida veini tegemiseks tar-vis on? Kõigepealt anumat, kuhu veini teha. Vanast ajast seisab paljudes majapidamis-tes klaasist hiigelpudelid, aga tänapäevasem on osta super-marketist 30-liitrine plastikust veininõu.

Klaasanum on muidugi efekt-sem ja ilusam, kuid plastämber praktilisem: kaalult kergem, lihtsam puhastada ning oluli-selt lihtsam välja kurnata jääk-materjale.

Hea oleks omada veel ter-momeetrit, tühje puhtaid veini-pudeleid ning kindlasti suhkrut ja pärmi. Kõige lihtsam on jäl-legi osta poest ekstra veinitege-miseks mõeldud pärmikomp-lekt, mis sisaldab lisaks pär-mile käärimise peatajat ning selitajat.

Ja muidugi on vaja veini-toorainet! Veinide tegemise retsepte on täis terve Internet, neist on antud välja raamatuid ning alati oskavad hüva nõu anda juba aastaid veini teinud harrastajad.

Pisut harjumatu mõrkja maitsega võilillevein

n Poolteist ämbrit võililleõisi. Võib panna käärima koos rohe-liste nupsudega, aga võib ette võtta tüütu töö ja eraldada vei-niks vaid kollased õieosad – sel juhul saab oluliselt magusama joogi.n 6–8 sidrunit koos koorega. Sidruni võib asendada õunte või rabarberiga, aga kuna või-

lilledes hapet pole, peab midagi happelist kindlasti lisama.n 2 kg rosinaid. Võib panna, aga ka panemata jätta või asen-dada millegi muu kättesaadava-ga. Veinitegu on loominguline!n 5 kg suhkrut.

Valmistamine:n Lahustage pool suhkru kogu-sest 5 liitris keedetud kuumas vees, lisage võililleõied, tükel-datud sidrunid ja rosinad (või muud lisandid). Lisage vett, et kokku oleks 20 liitrit segu, ja-hutage 20–25 kraadini ja lisage veinpärm. n Loksutage või segage saadud ollust mõned korrad päevas ning nelja päeva pärast kurna-ke puhas vedelik eraldi. n Lahustage tulevasse veini üle-jäänud suhkur. Lisage sooja vett, et kokku oleks 25 liitrit segu. n Laske käärida ning kui kääri-mine lõpeb, kasutage vajadusel selitajat ning laske vein enne pu-deldamist selgineda.

GERLI RAMLER

Esimeste hoidiste aeg on käes!

Ilmub Maalehe vahel

Toimetaja Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee

EE lisade juht Piret Tammpiret.tamm@lehed.ee

Reklaami projektijuht Nele Laevnele.laev@lehed.ee

Kujundaja Mari Peterson

Väljaandja AS Eesti AjalehedTallinn, Narva mnt 11e

“Sõõrikud on tervislikumad nii mõnestki uue aja toidupoolisest.”

Madis Allik tegutseb sõõriku-äris kolmandat aastat, tänaseks on ta avanud juba seitse sõõriku-baari üle Eesti.

Sõõrikute tegemiseks on vaja masinat, head retsepti ja kõva närvi. “Mina kasutan 40 aastat vana Peterburi retsepti. Selles pole mingit keemiat ega säilitus-aineid.”

Muidugi on retsept ärisala-dus. Jahu, vesi, pärm, suhkur ja paar salakomponenti, mis jää-vadki saladuseks. Taignasse ei panda piima ega mune, mida mõnigi sööja pelgaks.

Siiski õnnestub üks saladus paljastada: sõõrikute valmista-misel kasutatakse palmirasva, mis ei lõhna ega anna mingit kõr-valmaitset.

“Ka sõõrikute värskus on ga-ranteeritud, uus tainas tehak-se mitu korda päevas ja sõõri-ku saab soojana kätte. Küllap ta-

jub maiustaja ka seda, et sõõri-kuteosse on pandud suur osa sü-dant ja hinge – see on see mis-ki, mis taignal ära vajuda ei lase. Pärmitainas on nagu elav orga-nism, mis võib käituda ettearva-matult. Isegi vale õhuniiskus võib maitset muuta.”

Madis Allik tunnistab, et sõõ-rikutegu on vaata et raskemgi kui a’la carte’i prae valmistami-ne. Sõõrikuteo ettevalmistusteks kulus ligi aasta, kusjuures Peter-buris oli ta õpipoisiks ühe sealse kuulsama 70aastase pontšiku-meistri juures.

Heade asjade kohta öeldak-se, et tee järele või maksa kinni. Sõõrikuid kahjuks ilma spetsiaal-se aparaadi, retseptita ja oskus-teta ei tee. Seega jääb üle teine variant. OÜ Sõõrikumeistrid val-mistab ühes müügikohas umbes tuhat sõõrikut, nii et kõigile soo-vijatele peaks jätkuma.

KAJA PRÜGI

REPRO

ERAKOGU