Eesti elukestva õppe strateegia 2020(projekt)

Terje Haidak 28.11.2013 Tallinnas

Uue strateegia väljatöötamine

Käesoleval aastal saavad läbi mitmed hariduse valdkonna arengukavad (sh Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013).

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi koostöös on väljatöötamisel hariduse valdkonna katusstrateegia – Eesti elukestva õppe strateegia 2020.

Strateegia on valikute strateegia, katab ainult haridussüsteemi kriitilisemaid kitsaskohti.

Täiskasvanuhariduse kitsaskohad, millele EÕS 2020 (muude teemade) hulgas viitab

• Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta.

• Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus.

• Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvad minimaalsed digioskused.

• Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd.

EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI

Strateegia viis eemärki on: 1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS: Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.2. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID

3. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS: Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ning on kasvatanud täiskasvanute osalemist elukestvas õppes.

4. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES: Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

5. ÕPPES OSALUSE KASV JA TULEMUSLIK RESSURSIKASUTUS: kasvanud on elukestvas õppes osalus ja strateegia eesmärkide saavutamist toetab tõhus ressursikasutus.

TÄISKASVANUHARIDUST PUUDUTAVAD MEETMED

• Töötatakse välja täiendus- ja ümberõppe rahastamismudel, mis põhineb õppija, riigi ning tööandja kolmepoolsel panustamisel ja tagab elukestvas õppes osaluse võimalused ka pärast tõukefondide rahastamisperioodi lõppu.

• Käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, elukestvat õpet planeeritakse kutsetegevuse valdkondade põhiselt.

• HTM ja SoM tagavad tervikliku karjäärinõustamissüsteemi ning teenuse kättesaadavuse nii noortele kui täiskasvanutele (töötutele ja töötavatele inimestele).

• Arendatakse välja keskne portaal, kus on kasutajasõbralikult kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate täiendus- ja ümberõppevõimaluste kohta.

• Nõrgema konkurentsivõimega inimestele luuakse tingimused õppes osalemiseks, sh:

- pakutakse erinevaid paindlikke kursusi; - korraldatakse ümber täiskasvanute

gümnaasiumide süsteem elukestva õppe süsteemile kohaselt (sh VÕTA rakendamine);

- populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi tööandjate ning sihtrühma hulgas;

- pakutakse tugiteenuseid (õppenõustamine, karjääriinfo, sõidutoetus, lapsehoiuteenus), et töötavatel inimestel oleks võimalik õppes osaleda; - muud sotsiaalteenused ja -toetused sidustatakse õppimise ja tööturule naasmisega; - muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele õppimise võimalusi.

• Täiskasvanutele pakutakse koolitusi digioskuste omandamiseks ja arendamiseks

• Vanemaealistele luuakse võimalused võtmepädevuste arendamiseks ja nende õpivalmiduse suurendamiseks (näit seenioride õpistu, väärikate ülikool, kolmanda nooruse ülikool).

• Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi toetavaid täiend- ja ümberõppe koolitusi.

Saavutuste mõõtmine

• Erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega

• Erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu tõus

• Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise tõus• Digipädevuste paranemine 17-74-aastaste

hulgas

Vaata lisaks:Eesti Koostöö Kogu

www.kogu.ee

Haridus- ja Teadusministeeriumwww.hm.ee