Eesti keel teise keelena 1.klass - kjag.ee · 1.7. Lõiming e us T us Mina. Minu nimi on. 4 8, Minu välimus. 8 1,2 Perekond 4 8 Sünnipäev 8 Kodu

Eesti keel teise keelena

1. 1.klass (2 tundi nädalas)

1.1. Õpitulemused

1. klassi lõpetaja:

1) eristab eesti keelt teistest keeltest;

2) oskab kuulata eesti keelset kõnet;

3) teab 1. klassi ainekavas esitatud temaatika piires sõnu;

4) oskab kirjutada joonis- ja kirjatähti ning õpitud sõnu ja lauseid;

5) oskab nimetada esemeid;

6) oskab veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt.

1.2. Kujundava hindamise kriteeriumid:

Õpitulemused

1.kl lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase

1. eristab eesti keelt teistest

keeltest;

1-1. Eristab eestikeelseid

sõnu teistest keeltest.


fraase ja lühilauseid

teistest keeltest.

1-3.

Eristab eestikeelset

kõnet teiste keelte

kõnest.

2. oskab kuulata ja saab aru eesti

keelset kõnet;

2-1. Saab aru eestikeelsetest

sõnadest.

2-2. Kuulab ja saab aru

lihtsatest igapäevastest

väljenditest ja

lühikestest lausetest.

2-3.

Kuulab ja saab aru

erinevatest väljenditest ja lausetest.

3 teab 1. klassi ainekavas

esitatud temaatika piires sõnu;

3-1. Teab ainekavas esitatud

sõnu.

3-2.

Teab ainekavas esitatud

sõnu ja kasutab neid

sõnaühendites.



lausetes.

4. oskab kirjutada joonistähti

ning õpitud sõnu ja lauseid;

4-1. Tunneb joonistähti.

4-2. Oskab kirjutada

joonistähti ja sõnu.

4-3.

Oskab kirjutada

joonistähti ning õpitud

sõnu ja lauseid.

5 oskab nimetada ja kirjeldada

esemeid;

5-1. Oskab nimetada

esemeid.

5-2. Oskab nimetada ja

kirjeldada esemeid.

5-3.

Oskab kirjeldada

esemeid ja vastata õpetaja küsimustele.

6.oskab veatut ärakirja õpikust ja

tahvlilt;

6-1. Oskab tähtede veatut

ärakirja õpikust ja

tahvlilt.

6-2. Oskab sõnade veatut


tahvlilt.

6-3.

Oskab sõnaühendite ja

lausete veatut ärakirja

õpikust ja tahvlilt.

Keeleoskuse tasemed 1.klassi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

rahuldav õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1

hea õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1

väga hea õpitulemus A 1.2 A 1.1 A 1.2 A 1.1

1.3. Hindamine

Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.

1. klassis hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

Hinnates kasutatakse suuliseid sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase tugevused ja

edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt. 1. klassis on ainult sõnaline

hinnang: “tubli” , “hea”, “püüa veel”.

Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse.

1.4. Õppetegevused. Meetodid ja võtted

1. klassis on kõigi osaoskuse võrdne arendamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult eesti keeles.

Õpetaja julgustab õpilasi kasutama eesti keelt aktiivselt ka keelekeskkonnas. Õpetaja suunab

õpilast lugema lühemaid tekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutatakse erinevat liiki

loovtöid. Õpetaja ergutab õpilast huvi tundma eesti kultuuri vastu.

Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde,

teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et õpilane õpiks

nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.

Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks järgmised metoodilised võtted:

1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile

osutamine);

2) loetelus sobimatu sõna äratundmine;

3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;

4) häälega lugemine;

5) rääkimine pildi alusel;

6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;

7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;

8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.

1.5. Õppesisu

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.5.1. MINA JA TEISED

Mina. Minu nimi on.

Minu välimus.

Inimese kehaosad.

Perekond

Sünnipäevad

Kodu. Koduesemed. Kodutööd.

1.5.2. KODU JA LÄHIÜMBRUS

Isikuandmed, elukoht, aadress, telefoninumber, kool, klass.

Kodu- ja metsloomade, lindude nimetused.

Puude ja lillede nimetused.

Aastaajad.

Värvide nimetused.

1.5.3. IGAPÄEVAELU.ÕPPIMINE JA TÖÖ

Riietusesemed.

Nädalapäevad, kuud.

Kellaaeg, täis-, pool- ja veerandtund.

Arvude loetlemine 10 piires.

Toiduainete nimetused.

Toidunõud

Pood

Meie klass.

Koolitarbed.

Haige

1.5.4. VABA AEG

Mängud.

Mänguasjad.

1.5.5. EESTI

Eesti sümboolika: rahvuslind, -lill, -puu, lipu värvid

Kadri- ja mardipäev.

Jõulud.

Emadepäev.

Isadepäev.

Keeleteadmised

1.Ainsus ja mitmus.

2.Arvsõnad 1-10.

3.Tegusõna eitavas ja jaatavas vormis.

4.Eesti tähestik, joonis- ja kirjatähed.

5. Tähtede ühendamine.

1.6. Läbivad teemad

Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

nee

rim

ine

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

are

ng

Ko

dan

iku

alg

atu

s ja

ett

evõ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inno

vat

sio

on

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Mina. Minu nimi on.

+

Minu välimus. +

Perekonnaliikmed +

Sünnipäevad +

Kodu. Koduesemed.

+

Isikuandmed, elukoht, aadress,

telefoninumber, kool, klass.

Kodu- ja metsloomade, lindude

nimetused.

+

Puude ja lillede nimetused. +

Aastaajad.

Värvide nimetused.

Riietusesemed. +

Nädalapäevad, kuud.

Kellaaeg, täis-, pool- ja

veerandtund.

Arvude loetlemine 10 piires.

Toiduainete nimetused. +

Meie klass.

Koolitarbed. +

Mängud.

Mänguasjad.

Inimese kehaosad.

+

Rahvuslind, -lill, -puu. + +

Kadri- ja mardipäev. + +

Jõulud. + +

Emadepäev. + +

Isadepäev. + +

1.7. Lõiming

Lo

od

usõ

pet

us

Inim

ese

õp

etu

s

Mu

usi

ka

Ma

tem

aa

tik

a

Keh

ali

ne

ka

sva

tus

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Mina. Minu nimi on. 4 8,

Minu välimus. 8 1,2

Perekond 4 8

Sünnipäev 8

Kodu. Koduesemed. Kodutööd. 8

Isikuandmed, elukoht, aadress, telefoninumber, kool,

klass.

4 8,10

Kodu- ja metsloomade, lindude nimetused. 6,7

Puude ja lillede nimetused. 6,7

Aastaajad. 5, 6,7

Värvide nimetused. 2 3

Riietusesemed.

Nädalapäevad, kuud. 5 10 2

Kellaaeg, täis-, pool- ja veerandtund. 10 2

Haige 9

Arvude loetlemine 10 piires. 10 1,2

Pood. 1,2

Toidunõud. 12

Toiduainete nimetused. 12

Meie klass. 8

Koolitarbed. 8

Mängud. 8,10

Mänguasjad. 8,10

Inimese kehaosad. 9

Eesti – mu kodumaa 6 10 15

Eesti sümboolika- rahvuslind, -lill, -puu. 10 10 15 13

Kadri- ja mardipäev. 6,10 13,16 14 13

Jõulud. 6,10 16 13

Emadepäev. 6,10 16

Isadepäev. 6,10 16

1.1.1. arvutamine

1.1.2. mõõtmine ja tekstülesanded

1.1.3. visuaalse kompositsiooni elemendid

1.1.4. inimene

1.1.5. ilm

1.1.6. Eesti on minu kodumaa

1.1.7. aastaajad

1.1.8. mina

1.1.9. mina ja tervis

1.1.10. aeg ja asjad

1.1.11. Eestimaa

1.1.12. kodundus

1.1.13. rahvusmotiivid

1.1.14. tantsuline liikumine

1.1.15. laulmine

1.1.16. muusikaline liikumine


2.1. Õpitulemused


1) saab aru lihtsamatest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

3) lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

4) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

5) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;

6) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;

7) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;

8) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas

9) teab läbitud teemade sõnavara;

10) teab kõiki kirjatähti;

11) oskab kasutada suulises kõnes ja kirjalikes töödes läbitud grammatikat;

12) oskab esitada lihtsamaid küsimusi ja vastata neile;

13) teab numbreid.


Õpitulemused




keeltest;


sõnu teistest keeltest.


fraase ja lühilauseid

teistest keeltest.

1-3.

Eristab eestikeelset

kõnet teiste keelte

kõnest.

2. oskab kuulata ja saab aru

eestikeelsest kõnest;


sõnadest.



väljenditest ja


2-3.

Kuulab ja saab aru

erinevatest väljenditest

ja lausetest.


esitatud temaatika piires sõnu ja

väljendeid;


sõnu.

3-2.



sõnaühendites.



lausetes.

4. oskab kirjutada kirjatähti ning

õpitud sõnu ja lauseid;

4-1. Tunneb kirjatähti.

4-2. Oskab kirjutada

kirjatähti ja sõnu.

4-3.

Oskab kirjutada

kirjatähti ning õpitud sõnu ja lauseid.


esemeid;

5-1. Oskab nimetada

esemeid.


kirjeldada esemeid.

5-3.

Oskab kirjeldada

esemeid ja vastata

õpetaja küsimustele.

6.oskab teha veatut ärakirja

õpikust ja tahvlilt;



tahvlilt.



tahvlilt.

6-3.









2.3. Hindamine



2. klassis hinnatakse põhiliselt tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

Hinnates kasutatakse nii suuliseid kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase

tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppimise ajal analüüsib

õppija õpetaja juhendamisel:

1) oskusi ja teadmisi, mida ta on enda arvates hästi omandanud,

2) oskusi või teadmisi, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema

Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde.

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate

saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja

vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni vältel või lisatunnis (vajadusel või õpilase soovil) võib õpilane saada suulist või

kirjalikku sõnalist tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta.

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse.

Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.

Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.

Kokkuvõttev hindamine

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud

oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja

oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Suulise vastuse hindamisel arvestatakse:

vastavust teemale

sõnavara tundmist

grammatilist õigsust

Kirjalike tööde hindamisel arvestatakse:

vastavust teemal

õpitud grammatika korrektsust

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90 – 100 % punktide arvust hinne “5”






2. klassis toimub eesti keele õppimine põhiliselt suuliselt. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt

seda, mis on suuliselt juba omandatud. 2. klassis kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset

kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. 2. klassis õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu

kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas.

Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja

pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine.


rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et

õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:


osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;






8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine

2.5. Õppesisu


Enese tutvustamine;

Pereliikmetest rääkimine;

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine;

Viisakusväljendid;


Koolitee;

Emadepäev;

Sünnipäev;

Jõulud;

Metsloomad ja koduloomad;

Tore tööpäev;

2.5.3. EESTI

Vastlapäev;

Mardipäev;

Kadripäev;

Jõulud;

Emadepäev;

Eesti kaart;

Aastaajad;

2.5.4. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ

Haigustest rääkimine;

Apteegis;

Koolipäev;

Koolitee;

Kool ja klass;

Koolitarbed;

Riided;

Juurviljad ja puuviljad;

Söögid ja joogid;

Arvud;

Kellaaeg;

2.5.5. VABA AEG

Talvine koolivaheaeg maal ja linnas;

Talvised tegevused.

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus.

2. KÄÄNDSÕNA. Mitmuse vormi moodustamine.

3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna ajad: oleviku ja lihtmineviku jaatav ja eitav vorm; käskiv kõneviis.

4. SÕNAMOODUSTUS. Liitsõnade moodustamine.

5. LAUSEÕPETUS. Sõnade järjekord lauses; lihtlause koostamine.

6. ÕIGEKIRI. Olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud; kirjatähtede õigekiri.


Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

nee

rim

ine

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

are

ng

Ko

dan

iku

alg

atu

s ja

ett

evõ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inno

vat

sio

on

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Enese tutvustamine

Pereliikmetest rääkimine +

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine

ning kirjeldamine

+

Viisakusväljendid +

Koolitee +

Emadepäev + +

Sünnipäev +

Jõulud + + +

Metsloomad ja koduloomad + +

Tore tööpäev + + + +

Vastlapäev + + +

Mardipäev + + +

Kadripäev + + +

Eesti kaart + +

Aastaajad +

Haigustest rääkimine +

Apteegis +

Koolipäev

Kool ja klass +

Koolitarbed

Riided

Juurviljad ja puuviljad +

Söögid ja joogid +

Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + +

Talvised tegevused +

Arvud +

Kellaaeg +

2.7. Lõiming

Em

akee

l

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Tö

öõ

pet

us

Joo

nis

tam

ine

Mu

usi

ka

Inim

eseõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

Enese tutvustamine +

Pereliikmetest rääkimine + + + +

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning

kirjeldamine

+ +

Viisakusväljendid + +

Jõulud + + + + +

Metsloomad ja koduloomad + + + + + + +

Tore tööpäev +

Vastlapäev + + + + +

Mardipäev + + + +

Kadripäev + + + +

Emadepäev + + + +

Sünnipäev + + + +

Eesti kaart + + + + +

Aastaajad + + + + + + +

Haigustest rääkimine + + + +

Apteegis + +

Koolipäev + + + + +

Koolitee + + + + +

Kool ja klass + + + + +

Koolitarbed + + + + +

Riided + + +

Juurviljad ja puuviljad + + + + + +

Söögid ja joogid + + + + + +

Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + + + +

Talvised tegevused + + + + + +

Arvud + + + + +

Kellaaeg + + +


3.1. Õpitulemused


1) saab aru lihtsamatest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

1) lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

2) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

3) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;

4) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;

5) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;

6) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas

7) Teab läbitud teemade sõnavara;

8) Teab kõiki kirjatähti;

9) Oskab kasutada suulises kõnes ja kirjalikes töödes läbitud grammatikat;

10) Oskab esitada lihtsamaid küsimusi ja vastata neile;

11) Teab numbreid.


Õpitulemused




keeltest, reageerib adekvaatselt

eestikeelsele kõnele;

1-1. Reageerib adekvaatselt

lihtsatele eestikeelsetele

väljenditele.

1-2. Reageerib adekvaatselt

fraasidele ja

lühilausetele.

1-3.

Reageerib eestikeelsele

kõnele.

2. oskab kuulata ja saab aru

eestikeelsest kõnest;


sõnadest.



väljenditest ja


2-3.

Kuulab ja saab aru

erinevatest väljenditest

ja lausetest.


esitatud temaatika piires sõnu ja

väljendeid;


sõnu.

3-2.



sõnaühendites.



lausetes.

4. oskab kirjutada õpitud sõnu,

lauseid ja lühitekste;

4-1. Oskab kirjutada õpitud

sõnu.

4-2. Oskab kirjutada õpitud

sõnu ja lauseid.

4-3.

Oskab kirjutada õpitud

sõnu lauseid ja lühitekste.


esemeid;

5-1. Oskab nimetada

esemeid.


kirjeldada esemeid.

5-3.

Oskab kirjeldada

esemeid ja vastata õpetaja küsimustele.

6.oskab teha veatut ärakirja

õpikust ja tahvlilt;



tahvlilt.



tahvlilt.

6-3.









3.3. Hindamine



3. klassis hinnatakse põhiliselt tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

Hinnates kasutatakse nii suuliseid kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase

tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppimise ajal analüüsib

õppija õpetaja juhendamisel:

1) oskusi ja teadmisi, mida ta on enda arvates hästi omandanud,

2) oskusi või teadmisi, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema

Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde.

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate

saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja

vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni vältel või lisatunnis (vajadusel või õpilase soovil) võib õpilane saada suulist või

kirjalikku sõnalist tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta.

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse.

Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.

Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.

Kokkuvõttev hindamine

Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud

oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja

oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

Suulise vastuse hindamisel arvestatakse:

vastavust teemale

sõnavara tundmist

grammatilist õigsust

Kirjalike tööde hindamisel arvestatakse:

vastavust teemal

õpitud grammatika korrektsust

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:







3. klassis toimub eesti keele õppimine põhiliselt suuliselt. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt

seda, mis on suuliselt juba omandatud. 3. klassis kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset

kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. 3. klassis õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu

kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas.

Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja

pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine.


rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et

õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.

Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:


osutamine);

2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;






8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine

3.5. Õppesisu


Enese tutvustamine;

Pereliikmetest rääkimine;

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine;

Viisakusväljendid;

Minu õpetaja;


Koolitee;

Kodu;

Tegevused kodus;

Emadepäev;

Sünnipäev;

Perepäev;

Jõulud;

Metsloomad ja koduloomad;

Linnud;

Lemmikloomad;

3.5.3. KODUKOHT EESTI

Vastlapäev;

Mardipäev;

Kadripäev;

Jõulud;

Emadepäev;

Eestimaa;

Eesti sümboolika;

Eestimaa loodus;

Eesti kaart;

Aastaajad;

Ilm

Otepääl;

3.5.4. RIIGID JA NENDE KULTUUR

Eesti naabrid

3.5.5. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ

Haigusest rääkimine;

Koolipäev;

Koolitee;

Minu õpetaja;

Kool ja klass;

Koolitarbed;

Tunnis;

Riided;

Juurviljad ja puuviljad;

Söögid ja joogid;

Poes;

Loomakliinikus;

Nädalapäevad;

Arvud;

Kellaaeg;

3.5.6. VABA AEG

Talvine koolivaheaeg;

Talvised tegevused;

Suvine koolivaheaeg;

Mere ääres;

Mängud toas ja õues.

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus.

2. KÄÄNDSÕNA. Mitmuse vormi moodustamine. Käänete lõppe õpitakse seoses konkreetse

situatsiooniga mängulises vormis.

3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna ajad: oleviku ja lihtmineviku jaatava ja eitava vormi pöördelõpud;

kõneviisid: kindel ja käskiv kõneviis, ma- ja da-infinitiivi kasutamine.

4. SÕNAMOODUSTUS. Liitsõnade moodustamine.

5. LAUSEÕPETUS. Sõnade järjekord lauses; lihtlause koostamine. Liitlause ühendsidesõnadega

(ja, sest, et).

6. ÕIGEKIRI. Olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud; kirjatähtede õigekiri.

Kirjavahemärgid lause lõpus.


Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

nee

rim

ine

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

are

ng

Ko

dan

iku

alg

atu

s ja

ett

evõ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inno

vat

sio

on

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Enese tutvustamine

Pereliikmetest rääkimine +

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine

ning kirjeldamine

+

Viisakusväljendid +

Koolitee + +

Kodu +

Tegevused kodus +

Emadepäev + +

Sünnipäev +

Perepäev +

Jõulud + + +

Metsloomad ja koduloomad + + +

Vastlapäev + + +

Mardipäev + +

Kadripäev + +

Eestimaa + + + +

Eesti sümboolika + +

Eesti loodus + +

Eesti kaart + +

Aastaajad +

Ilm +

Otepääl +

Eesti naabrid + +

Haigustest rääkimine +

Koolipäev

Kool ja klass +

Minu õpetaja +

Koolitarbed

Tunnis

Riided

Juurviljad ja puuviljad +

Söögid ja joogid +

Poes +

Loomakliinikus +

Nädalapäevad

Arvud

Kellaaeg

Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + +

Talvised tegevused +

Suvine koolivaheaeg + +

Mere ääres + +

Mängud toas ja õues +

3.7. Lõiming

Em

akee

l

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Tö

öõ

pet

us

Joo

nis

tam

ine

Mu

usi

ka

Inim

eseõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

Enese tutvustamine + + + + +

Pereliikmetest rääkimine + + + + + +

Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning

kirjeldamine

+ + + +

Viisakusväljendid + + +

Koolitee + + + + + +

Kodu + + + + + +

Tegevused kodus + + + + + +

Emadepäev + + + + +

Sünnipäev + + + + + + +

Perepäev + + + +

Jõulud + + + + + + +

Metsloomad ja koduloomad + + + + + + +

Tore tööpäev + + + + + +

Vastlapäev + + + +

Mardipäev + + + +

Kadripäev + + + +

Eestimaa + + + + + + +

Eesti sümboolika + + + + + + +

Eesti loodus + + + + + + +

Eesti kaart + + + + +

Aastaajad + + + + + + +

Ilm + + + + + +

Otepääl + +

Eesti naabrid +

Haigustest rääkimine + + + + +

Koolipäev + + + + + + + +

Kool ja klass + + + + + +

Minu õpetaja + + +

Koolitarbed + + + + + +

Tunnis + + + + + + + +

Riided + + + + + + + +

Juurviljad ja puuviljad + + + + + + + +

Söögid ja joogid + + + + + + + +

Poes + + + +

Loomakliinikus + + + + +

Nädalapäevad + + + +

Arvud + + +

Kellaaeg + + + + +

Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + + + + +

Talvised tegevused + + + + + +

Suvine koolivaheaeg + + +

Mere ääres + + + + + + +

Mängud toas ja õues + + + +

Documents

Eesti keel teise keelena 1.klass - kjag.ee · 1.7. Lõiming e us T us Mina. Minu nimi on. 4 8, Minu välimus. 8 1,2 Perekond 4 8 Sünnipäev 8 Kodu