i

EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE

AASTARAAMAT 2014

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu väljaandjad:

EESTI ENERGIALelle 22, 11318 Tallinn telefon: 715 2222 e-post: info@energia.ee

VIRU KEEMIA GRUPPJärveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve, Ida-Virumaatelefon: 334 2701e-post: info@vkg.ee

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSTuru 3, 43125 Kiviõli, Ida-Virumaa telefon: 685 0534e-post: info@keemiatoostus.ee

TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽI PÕLEVKIVI KOMPETENTSIKESKUS Järveküla tee 75, 30322 Kohtla-Järve, Ida-Virumaatelefon: 332 5479e-post: info@pkk.ee

Tekstid: KPMSwww.kpms.ee

Kujundus: Kristjan Jung

Fotod:esikaas: Urmas Kamdronlk 2: Jarek Jõeperalk 6: Harald Lepisklk 16: Arno Mikkorlk 26: Margus Vilisoolk 34: Kaupo Kikkas

Raamatu valmimist toetas:

Euroopa LiitEuroopa

Regionaalarengu Fond

Eestituleviku heaks

EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE

AASTARAAMAT 2014

Põlevkivitööstuse ettevõtete ja organisatsioonide juhtide pöördumised 4

PÕLEVKIVI ROLL MAJANDUSESPõlevkivi maailmas 8Eestil arenenuim põlevkivitööstus 9Uuenenud tegevusraamistik 10Põlevkivitööstusest saadud riigitulud 11Energiamajanduse energiatõhusus 12Põlevkivitööstuse konkurentsivõime 13Eesti energiasõltumatus 14Euroopa Liidu kliimapoliitika 15

PÕLEVKIVI VÄÄRTUSAHEL KAEVANDAMISEST VALMISTOOTENIKaevandusload ja -mahud 18Põlevkivi kasutamine 20Vedelkütused 21Elekter 22Soojus 23Peenkeemia 24Energiatootmise jääkide taaskasutamine 24

PÕLEVKIVITÖÖSTUS JA KESKKONDinvesteeringud keskkonda 28Kaevandamisega seotud keskkonnamõjud 29Maastiku korrastamine 31Vesi põlevkivitööstuses 32Õhuheitmed 33

PÕLEVKIVI JA EESTI ÜHISKONDPõlevkivitööstuse jälg Eesti ühiskonnas 36Panus tööhõivesse 36Panus haridusse 37Panus teadusesse 38Panus innovatsiooni ja teadmiste eksporti 39Panus kogukonda 40

4

Järgmisel aastal tähistame põlevkivi kaevandamise

100. sünnipäeva. Selle aja jooksul on maapõuest välja-

tud 1,1 miljardit tonni põlevkivi. Tegelikult ongi parim

ja lihtsamini ligipääsetav osa sellest väärtuslikust

ressursist juba kaevandatud. Olemasolevate varude

kaevandamine ja energiaks töötlemine nõuab üha

nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid.

Eesti Energia on oma põlevkivienergia tootmis tehno-

loogiatesse viimase 5 aasta jooksul investeerinud

kokku enam kui 1 miljard eurot. Need investeeringud

panevad aluse järgmiseks arengu hüppeks, kus meie

energiatootmise efektiivsus enam kui kahekordistub ja

keskkonnajalajälg oluliselt väheneb.

Eesti põlevkivitööstus on oma 100-aastase ajaloo jook-

sul korduvalt tõestanud, et ta suudab kohaneda. Olen

kindel, et innovatiivsed valikud tagavad meie pikkade

traditsioonidega põlevkivienergeetikale elujõulisuse

veel väga pikaks ajaks.

Energiatootmise efektiivsus kahekordistub, keskkonnajalajälg väheneb

Hando Sutter Eesti Energia

juhatuse esimees

VKG tormiline areng viimasel kümnendil on saanud

teoks tänu avatud suhtumisele, säästvale arengule

ja sotsiaalse vastutuse põhimõtetele. Järjepidev

areng on meie kontserni põhiline iseloomustaja

ja üks kolmest väärtusest. Inseneride poolt välja-

töötatud ja täna kasutusel olevad tehnoloogilised

lahendused lubavad väärindada põlevkivi nagu ei

kunagi varem.

Kapitalimahukas sektoris tempo hoidmiseks ja järg-

miste sammude tegemiseks, on vaja riigi tuge stabiilse

majandus- ja maksupoliitikaga. See annab põlevkivi-

ettevõtetele kindlustunde investeerimiseks ja ambit-

sioonikate ideede elluviimiseks.

Eesti põlevkivitootmise ja Viru Keemia Grupi kont-

serni jaoks oli 2014. aasta juubeliaasta – 24. detsembril

täitus 90 aastat tootmise algusest Kohtla-Järvel.

Kahjuks 2014. aasta lõpus järsk nafta hinnalangus

ja muutuv maksupoliitika süngestasid seda väärikat

sündmust. Ka praegu on sektor keerulises olukorras,

kuid tulevikku vaatame küll optimismiga, sest põlev-

kivi- ja keemiatööstuse pikk ajalugu on näinud nii häid

kui ka raskeid aegu.

Pöördelised ajad põlevkivitööstuses

Ahti Asmann Viru Keemia Grupi

juhatuse esimees

5

Alexela 25-aastases ajaloos oli otsus siseneda Kiviõli

Keemiatööstuse ostuga põlevkivisektorisse märgilise

tähendusega. Hoiame ja arendame uhkusega Eesti

põlevkivitööstuse hälli, mis loodi Kiviõlis juba 1922.

aastal Eesti Kiviõli nime all.

Võimatu on alahinnata rolli, mida Kiviõli Keemia-

tööstus on pea sajand kandnud kohaliku elu eden-

damisel ning Kiviõli linna kujunemisel. Sama tähtis

on olnud ka vabriku panus Eesti eksporti, energia-

julgeolekusse ning tööstusinnovatsiooni. Ka täna

tunnetame sotsiaalset vastutust nii oma töötajate ja

nende perede, kui ka Kiviõli piirkonna kogukondade

ees. Peame olema veelgi paindlikumad, efektiivsemad

ja nutikamad, et olla jätkusuutlikud ja konkurentsi-

võimelised tänapäevasel energiaturul.

Seda ärikeskkonda iseloomustab suur hinnavolatiilsus

ning keeruline kliimapoliitika ja erinevate subsiidiumi-

tega mõjutatud „vabaturg“. Vaid energiaettevõtjate ja

riigi koostöös on võimalik arendada stabiilset, jätkusuut-

likku ja eestimaalastele jõukohast energiamajandust.

Hoiame Eesti põlevkivitööstuse sünnikohta

Marti Hääl Kiviõli Keemiatööstuse

nõukogu esimees

Eesti on suurimas mahus põlevkivi töötlev riik

maailmas, kuid Eestile on õigustatult omistatud ka

põlevkivitöötlemise innovatsiooniliidri roll. Meil on

teadmised ja oskused, me tunneme põlevkivi „hinge“,

tema omadusi, tema töötlemise tehnoloogiaid aga ka

tööstuse keskkonnamõjusid.

Põlevkivitööstusele vajalikud teadlased ja insenerid

kasvatame me Eestis ise, meil on olemas see tradit-

sioon. Loomulikult tuleneb selline tegevus välja-

kutsetest, mis tööstuse arendamise ees seisavad

– valmis lahendusi ei ole kuskilt võtta ja me peame

need ise välja töötama, katsetama ja rakendama.

Põlevkivitööstuse arengu eesmärgiks on maavara

maksimaalne kasutus, tehes seda samal ajal võima-

likult ökonoomselt igas mõttes.

Tänu omandatud kogemustele pakume järjest rohkem

spetsiifilisi oskusi ka väljaspool Eestit nendele

riikidele, kes soovivad oma põlevkivivarud kasutusele

võtta. Nii näiteks on Põlevkivi Kompetentsikeskus

viimastel aastatel jaganud kogemusi Brasiilia, Maroko

ja Mongoolia põlevkivi varude hindamiseks ja kasutus-

võimaluste uurimiseks. Teadusasutuste, ettevõtete ja

ülikoolide koostöös on põlevkivitööstuse jätkuv areng

võimalik.

Teadmised on meie varandus

Kalle Pirk TTÜ Viruma Kolledži

Põlevkivi Kompetentsi­keskuse juhataja

6

7

PÕLEVKIVI ROLL

MAJANDUSES

8

Põlevkivideks nimetatakse settekivimeid, milles sisaldub orgaanilist

ainet vähemalt sellisel määral, et kivi on võimalik põletada. Eestis loe-

takse põlevkivivaruks maavara, mille kaevandatavate kihtide energia-

sisaldus pindala kohta on 35 GJ/m2 ning energiatihedus 6,1 MJ/kg.

Kogu maailma põlevkivivarudes sisaldub hinnanguliselt 6050

miljardit barrelit põlevkiviõli. Põlevkivist toodetakse energiat

Eestis, Brasiilias ja Hiinas. Tööstust arendatakse USAs, Jordaanias,

Austraalias, Marokos, Mongoolias, Iisraelis, Kanadas, Serbias,

Myanmaris, Kasahstanis, Venemaal ja Usbekistanis.

Tippaegadel on maailmas kaevandatud ligi 43 miljonit tonni

põlevkivi aastas, kuid viimastel aastatel on kaevandatud maavara

kogus jäänud 33 miljoni tonni piiridesse. Ulatuslikumad põlev-

kivivarud asuvad USAs, kuid suurimad põlevkivitööstused on

Eestis ja Hiinas.

Põlevkivi maailmas

BRASIILIA80 000 miljonit barrelit

AMEERIKA ÜHENDRIIGID4 899 000 miljonit barrelit

KANADA15 241 miljonit barrelit

UKRAINA4193 miljonit barrelit

EESTI16 286 miljonit barrelit

ROOTSI6114 miljonit barrelit

TAI6401 miljonit barrelit

AUSTRAALIA24 000 miljonit barrelit

MAROKO37 000 miljonit

barrelit

EGIPTUS5700 miljonit barrelit

HIINA328 000 miljonit barrelit

KASAHSTAN2837 miljonit barrelit

VENEMAA270 944 miljonit barrelit

TÜRGI1985 miljonit barrelit

JORDAANIA102 000 miljonit barrelit

IISRAEL250 000 miljonit barrelit

HINNANGULISED PÕLEVKIVIVARUD MAAILMAS

9

Eesti põlevkivi ehk kukersiidi lähtematerjaliks on ligi 450 miljonit

aastat tagasi madalas soojas ja soolases vees elutsenud mere vetikad.

Ladestunud vetikamatid segunesid savi- ja lubimineraalidega ning

moodustasid ajapikku orgaanilist ainet kerogeeni sisaldava peene-

teralise settekivimi – põlevkivi.

Põlevkivi kasutamisel on Eestis enam kui saja-aastane ajalugu.

Põlevkivi on olnud Eesti olulisim maavara kogu eelmise sajandi

vältel ja nii ka tänapäeval. Põlevkivi kvaliteet sõltub peamiselt selles

sisalduva orgaanilise aine hulgast. Enim väärtust saab põlevkivist

tootes sellest esmalt õli ja seejärel kõrvalsaadustest elektrit. Üks

miljon tonni põlevkivi annab 1,3 TWh õli ning 0,3 TWh poolkoksi

ja uttegaasi soojus-elektrienergiat. Samuti on põlevkivist võimalik

toota erinevaid kemikaale, põlevkivituhast aga tsementi ning teisi

ehitusmaterjale.

Eesti on põlevkivivarudelt maailmas 10. kohal ja teadaolevat on

meie põlevkivi õlisaagikus maailma kõrgeim. Kuna Eesti põlevkivi-

kihti ei ole mõjutanud suur rõhk või temperatuur, annab kohalik

põlevkivi koguni 16–23%-list õlisaaki. Täna võib Eesti põlevkivi-

tööstust pidada arenenuimaks maailmas, siin kaevandatakse 50%

kogu maailma põlevkivist. Kuna valdav osa Eesti maapõues olevast

põlevkivist asub riigi idaosas, on sinna koondunud ka tööstuse olu-

lisemad ettevõtted ja organisatsioonid: Eesti Energia, Viru Keemia

Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus (KKT) ja Kunda Nordic

Tsement ning valdkonna arendamisega tegelev Tallinna Tehnika-

ülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus.

Eestil arenenuim põlevkivitööstus

Müügitulu (mln EUR)

Keskmine töötajate arv

Kaevandatud põlevkivi (tuh t)

Kaevandatud põlevkivi energiasisaldus (MJ/kg)

Maksujalajälg (mln EUR)

Eesti Energia põlevkivitööstusega seotud ettevõtted 647 3 710 11 614 7,8 ja 11,32 109

VKG, v a VKG elektrivõrgud 195 2 083 2 483 8,4 ja 11,5 45*

Kiviõli Keemiatööstus 37 670 750 8–9 17*

Kunda Nordic Tsement 54 220 113 7,5 3

KOKKU 933 6 683 14 960 174

* Põlevkivi tootmise väärtusahela maksude koondsumma, kuhu on lisaks otsestele ja kaudsetele maksudele arvestatud ka kaasnev mõju.

350 KGpõlev osa

100 KGvesi

550 KGmineraalne osa

1 TONN PÕLEVKIVI

EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUS 2014. AASTAL

10

• Aastane fikseeritud kaevandusmahu piirang 20 miljonit tonni pole sisuliselt põhjendatud keskkonnamõju kaudu.

• Põlevkivi väärtus ei ole seotud põlevkivist tehtavate toodete turuhinnaga. Ettevalmistamisel on uuring kõikide maksude koosmõju tuvastamiseks energeetikaettevõtetele.

2014. aasta kujunes põlevkivitööstusele pöördeliseks aastaks.

Jätkati oluliste tööstust mõjutavate arengukavade ja seaduste uuen-

damisega, keskendudes põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava

(PAK), energiamajanduse arengukava (ENMAK) ning keskkonna-

tasude seaduse ja maapõueseaduse värskendamisele. Diskussioonid

ministeeriumide ja tööstuse vahel jätkuvad 2015. aastal.

Põlevkivitööstuse lähiaastate olulisimaks raamdokumendiks

on uuenev põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (PAK), mis

määratleb valdkonna arengu põhimõtted ja suunad järgmiseks

15 aastaks. PAKi eesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonna-

säästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine, kindlustades põlev-

kivitööstuse varustatuse põlevkiviga ja vähendades samas negatiivset

keskkonnamõju. Arengukava koostamisel lähtutakse Eesti Keskkonna-

strateegia aastani 2030 eesmärkidest ja tegevussuundadest.

Põlevkivitööstusel on oluline roll arengukava strateegiliste ees-

märkide ja oodatavate tulemuste saavutamisel.

Uuenenud tegevusraamistik

• Puudub jäätmete lakkamise regulatsioon. Tööstus ei saa kasutada ladestatud aherainet, mis sisaldab u 3-7% peenpõlevkivi. Segades aherainet biomassi või söega, saaks toota elektrienergiat.

• Riik tunnistas 2014. aastal probleemi keskkonnatasude määramisel: tasud ei ole seotud põlevkivitööstuse tegelike väliskuludega. Kuni selle hetkeni valitses tööstuses ebakindlus maksude põhjustatud kulutaseme suhtes, mis piiras investeeringuid.

• 2015. aastal on käimas keskkonnamõjude väliskulude hindamine, mille tulemuste alusel määratakse uued keskkonnatasude suurused 2020+ perioodiks.

• Investeerimiskindluse parandamiseks on mõistlik muuta uute kaevelubade väljastamise ja olemasolevate kaevelubade pikendamise põhimõtteid selliselt, et uutele tehastele antakse kaevandamise load enne investeerimisotsuse tegemist kogu tehase eluea jaoks.

• 2015. aastal on toimunud paljulubavad arengud eelnõus. Täna puudub selgus, kas põlevkivi on väärtuslikum täna või tulevikus.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030

Energiamajanduse riiklik arengukava

Aluspoliitikad: kliima-, keskkonna-, maksu-, sotsiaal-, energia- ja julgeolekupoliitika

Seadusandlus:maapõueseadus

looduskaitseseaduskeskkonnatasude seadus

jäätmeseadusveeseadus

tööstusheite seadusvälisõhu kaitse seadus

PÕLEVKIVITÖÖSTUS – ÜKS REGULEERITUMAID VALDKONDI EESTIS

11

2014. aastal laekus põlevkivitööstusest riigieelarvesse kaevanda-

mise ressursitasudest, keskkonnatasudest, tööjõumaksudest ning

dividendidest üle 300 miljoni euro. Põlevkivitööstuse panus Eesti

sisemajanduse koguprodukti on hinnanguliselt 4–5%, mis on ligi-

kaudu sama palju kui kogu toiduainetööstuse ja telekommunikat-

sioonisektori panus kokku.

Kasutamata potentsiaal

Mitmete analüüside ning tulevikuvisioonide kohaselt võiks põlev-

kivitööstuse roll Eesti majanduses olla veelgi suurem kui täna. Kuigi

ettevõtetel on aastas õigus kaevandada 20 miljonit tonni põlevkivi,

töödeldakse Eestis täna 15 miljonit tonni põlevkivi ehk lubatust

25% vähem. Energiamajanduse arengukavas leitakse, et väljapaku-

tud meetmete täiemahulisel rakendamisel võiksid energia tööstuse

riigieelarve laekumised perioodil 2015–2030 võrreldes baas-

stsenaariumiga kasvada hinnanguliselt 2% aastas.

Eesti põlevkivisektori võimalikke tulevikustsenaariumeid analüüsi-

nud rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Ernst & Youngi hin-

nang on veelgi optimistlikum. Uuringufirma põhjaliku raporti üks

olulisi lõppjäreldusi oli, et tarkade otsuste ja strateegiliste inves-

teeringutega võiks põlevkivitööstuse panus Eesti SKP-le kasvada

6–7%ni, tuues kaasa põlevkiviga seotud riigitulude mitmekordistu-

mise ja tuhandete töökohtade loomise.

Selle positiivse stsenaariumi teokssaamist mõjutavad oluliselt nafta

maailmaturu pikaajaline hind ning CO2 heitmekvootide maksumus.

Kuna neid ei saa Eesti ise mõjutada, siis riigi peamiseks ülesandeks on

luua turuhindade ja CO2 poliitika muutumist arvestav kohalik ärikesk-

kond. Ernst & Youngi arvamuse kohaselt peaks riik põlevkivitööstuse

kasumlikkust hinnates vaatama mitte ainult otseselt ettevõtetelt lae-

kuvaid maksusummasid, vaid arvesse võtma ka tööjõu pealt makstava

tulumaksu suurust ning panust majanduse arengusse ning eksporti.

Põlevkivitööstusest saadud riigitulud

Põlevkivitööstuse panus Eesti riigieelarvesse on üle 300 miljoni euro. Selle säilitamiseks või suurendamiseks tuleb riigil tagada ettevõtetele investeerimiskindlus

12

Eesti eesmärk on kasutada oma energiavajaduse katmiseks peami-

selt kodumaiseid ressursse – seda nii elektri- ja soojuse tootmises

kui transpordisektoris. Seda on võimalik saavutada vaid läbi inves-

teeringute uutesse tehnoloogiatesse.

Eesti põlevkivitööstus seisab täna uuendusperioodi lävel, sest

olemas olevate varade eluiga on peagi lõppemas. Uued lahendu-

sed pakuvad seniste alternatiividega võrreldes märkimisväär-

semalt efektiivsemaid võimalusi nii õli, elektri kui peenkeemia

tootmiseks. Soodne investeerimiskeskkond tooks ainuüksi uute

tootmisüksuste lisandumisega järgmise 15 aasta jooksul hüppe-

lise efektiivsuse tõusu, mõjutades omakorda ka Eesti majanduse

energiamahukust.

Elekter ja õli üheskoos

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldaks oluliselt suurendada

põlevkivist saadavat väärtust. Tootes põlevkivist esmalt õli ja see-

järel õlitootmise kõrvalsaadustest – energeetilise potentsiaaliga

jääkgaasidest – soojust ja elektrit, saab maavarast kätte kaks korda

enam energiat kui seni. Selline tootmisviis toob endaga kaasa ka

oluliselt väiksema keskkonnamõju toodanguühiku kohta.

Tulevikuväljavaade

Põlevkiviettevõtete eesmärk on suurendada põlevkiviõli tootmist

ning ühtlasi laiendada toodete valikut suurendades põlevkiviõli

kvaliteeti. Üks võimalustest on põlevkiviõli rafineerimine, mis või-

maldaks tulevikus enam kui katta kohaliku diislikütuse tarbi mise

ning suurendaks Eesti pikaajalist energia sõltumatust. Põlevkivi

gaasistamine, biokütused ja tuuleenergia on ühed võimalused veelgi

suurema energiasõltumatuse poole liikumiseks.

Energiamajanduse energiatõhusus

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab suurendada põlevkivist saadavat väärtust

13

Täna toodavad Eesti põlevkiviettevõtted 18 TWh energiat aastas.

Lähiaastatel nähakse suurimat kasvu põlevkiviõli tootmismahtu-

des, millest toodetud vedelkütuse eksport aitab juba täna tasakaa-

lustada transpordikütuste impordikulu.

Biomass põlevkivielektrijaamades

Põlevkivielektrijaamad aitavad täita ka Eesti taastuvenergia aren-

damise eesmärke: 2030. aastaks peaks taastuvelekter moodustama

50% lõpptarbimisest ning 80% soojusest peaks olema toodetud

kodumaisest biokütusest. Tänased põlevkivi kasutavad elektrijaa-

mad ei takista taastuvelektri suuremat tootmist, vaid pakuvad selleks

odavaima võimaluse. Eesti Energial on võimalik kolme elektri jaama

kõige uuemates plokkides kuni pool põlevkivist asendada puiduhak-

kega ning toota aastas juurde 2,5 TWh taastuvelektrit.

Nii tulebki Eestil lähiaastatel tegeleda nii põlevkivist elektri tootmise

kui ka vedelkütuste tootmisvõimsuse ja tehnoloogiate arendamisega.

Rohkem kasulikku energiat

Vedelkütuste tootmise kindel eelis on see, et ühest tonnist põlev-

kivist saab sel juhul kätte rohkem kasulikku energiat. Siiski on

mõttekas tegutseda mõlemal suunal, sest nii on Eestil võimalik

toota elektrit siis, kui nafta hind on madal ning keskenduda vedel-

kütustele, kui elektrile pole turgu.

Kõrvaltoodete kasutamine

Põlevkivi konkurentsi võimet aitab suurendada ka kõrvaltoodete üha

suurem kasutamine. Aher ainet saab kasutada ehituses, õli tootmisel

tekkivat põlevkivi gaasi elektri tootmiseks ning tuhka väetisena.

Põlevkivitööstuse konkurentsivõime

0

5

10

15

20

25

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Soojuse toodang põlevkivitööstuses

Põlevkiviõli ja muud põlevkivi tooted

Taastuva elektrienergia toodang põlevkivitööstuses (biomass)

Elektritoodang põlevkivigaasist

Elektritoodang põlevkivist otse tootes

PÕLEVKIVIETTEVÕTETE ENERGIATOODANGUD (TWh)

Allikas: Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus (prognoos alates 2015. aastast)

* Energiatoodangu kasvuprognoos ei eelda 20 miljoni tonnise põlevkivi kaevandamise aastamäära muutmist, kasv tuleb tänu suuremale efektiivsusele.

14

Energiasõltumatuselt Euroopa tipus

Eesti maapõues peituv põlevkivi on majanduslik ja poliitiline garan-

tii, mis tagab riigile energiasõltumatuse ning annab väikesele Eestile

sõnajõudu Euroopas. Riik on energiasõltumatu siis, kui imporditud

ja eksporditud elektri, vedelkütuste, gaasi ja tahkekütuste koguste

kokkuliitmisel on tulemuseks null või on eksport ülekaalus.

Eurostati andmetel on Eesti alates 2013. aastast kõige väiksema

energiasõltuvusmääraga riik Euroopa Liidus. 2013. aastal oli Eesti

energiasõltuvusmäär 12%, aasta varem oli sama näitaja 17% ning

1990. aastal koguni 44%. Euroopa Liidu keskmine energiasõltuvuse

määr ulatub 53%-ni.

Oluline ekspordiartikkel

Põlevkivi on Eesti energiasõltumatuse selgrooks, kattes ligikaudu

65% riigi primaarenergia vajadustest. Viimase viieteistkümne aas-

taga on elektrienergia eksport rohkem kui kümnekordistunud ning

põlevkiviõli eksport on kasvanud ligi kuus korda. Nii saab Eesti

tahke kütuse vajaduste katmisega ise hakkama ning elektrisõltu-

matus on tagatud kohalike tootmisvõimsuste poolt. 2013. aastal

toodeti Eestis elektrit sisemaisest tarbimisest kolmandiku võrra

rohkem ning elektrienergia eksport ületas importi enam kui kaks

korda. Juhul, kui kohapeal tootmine on kallim, võimaldavad head

välisühendused vajadusel elektrit ka importida.

Samas on teiste energialiikide puhul olukord vastupidine. Eesti impor-

dib igal aastal ligikaudu kümnendiku vajaminevast energiast, millest

lõviosa on vedel- ja gaasi kütus. Imporditud energia eest maksab riik

300–500 miljonit eurot välisriikidele, peamiselt Venemaale.

Eesti energiasõltumatus

96,996,48978,377,576,973,570,562,762,362,159,655,952,352,348,747,947,146,4

37,831,627,92625,818,612,311,9

104,1

EESTI

TAANI

RUMEENIA

POOLA

MADALM

AAD

TŠEHHI

ROOTSI

BULGAARIA

ÜHENDKUNINGRIIK

SLOVEENIA

PRANTSUSMAA

SOOME

HORVAATIA

UNGARILÄTI

SLOVAKKIA

KREEKA

AUSTRIA

SAKSAMAA

HISPAANIA

PORTUGAL

ITAALIA

BELGIA

LEEDU

IIRIM

AA

KÜPROS

LUKSEMBURG

MALT

A

EUROOPA LIIDU RIIKIDE ENERGIASÕLTUVUS 2013. AASTAL (%)

Allikas: Eurostat

Eestis toodetakse 88% siin kasutatavast energiast

15

Euroopa Liidu kliimapoliitika raamistik näeb ette, et

• võrreldes 1990. aastaga on aastaks 2050 süsinikdioksiidi (CO2)

emissioonid energiasektorist vähenenud rohkem kui 80%;

• 2030. aastal moodustab taastuvenergia osakaal 45% energia lõpp-

tarbimisest ning 28% primaarenergia sisemaisest tarbimisest;

• 92% puidu energeetilisest potentsiaalist kasutatakse soojuse

tootmiseks.

Võrreldes 1990. aasta emissioonide kogusega kohustab Euroopa

Liidu kliimapakett liikmesriike vähendama CO2 ehk kasvuhoone-

gaaside heitmeid 2020. aastaks 25%, 2030. aastaks 40% ning 2050.

aastaks koguni 80%. Võrreldes 1990. aastaga on riigi kasvuhoone-

gaaside heitmed vähenenud pea kaks korda.

Ehkki Eesti on juba praegu saavutanud Euroopa Liidu CO2 vähen-

damise eesmärgi, on heitmete vähendamine põlevkivitööstusele

endiselt oluline. Uuemad põlevkivi töötlemise tehnoloogiad, mis või-

maldavad põlevkiviõli ja elektrit koos toota, alandavad CO2 heitmeid

ligikaudu poole võrra. Arvestades Euroopa Liidu pikaajalisi kliimaees-

märke, tagavad madalamad CO2 heitmed Eestile põlevkivi kaevanda-

mise ja väärtustamise kindlasti veel vähemalt järgmiseks 40 aastaks.

Käsikäes taastuvenergiaga

Põlevkivi kui taastumatut energiaallikat vastandatakse sageli

põhjendamatult taastuvatele energiaallikatele. Väikesel Eestil ei

ole luksust eelistada ja arendada vaid üht, kuna fossiilkütusted ja

taastuvnergiaallikad pigem täiendavad üksteist. Näiteks on taastu-

venergiaallikad juba täna ilma riigipoolse toetusteta konkurentsi-

võimelised soojuse tootmisel, küll aga mitte elektri ja vedelkütuste

puhul.

Põlevkivitööstus panustab juba täna taastuvenergia eesmärkide

saavutamisse, tänu arvestatavale kogusele biomassile on potent-

siaali aga veel rohkemaks. Taani konsultatsioonifirma Ea Energy

Analyses ja Tallinna Tehnikaülikooli uuringus järeldati, et Eestil on

arvestatav biomassi ressurss: aastaseks metsatööstuse jääkide ener-

geetiliseks ressursiks on hinnanguliselt 12 TWh primaarenergiat.

Eesti odavaim võimalus toota taastuvenergiat on biomassi kasuta-

mine olemasolevates põlevkivielektrijaamades ning aidata seeläbi

kaasa Euroopa Liidu poolt seatud eesmärkide täitmisele. Juba täna

on moodsamates kateldes võimalik põlevkivi segada 50% ulatuses

biomassiga, mis tähendab, et põlevkivitööstus ei tähenda tingimata

vaid taastumatu energiaallika kasutamist.

Euroopa Liidu kliimapoliitika

19901991

19921993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

2007 20082009

2010 2011 2012

KASVUHOONEGAASID EESTIS 1990–2012 (MLN TONNI)

40,637,4

27,421,3 21,9 20,1 20,7 20,3 18,9 17,5 17,2 17,5 16,9 18,8 19,1 18,4 17,8

20,9 19,516,2

19,9 20,5 19,2

Põlevkivitööstuse areng toetab kliimapoliitika elluviimist

Allikas: Keskkonnaministeerium

16

17

PÕLEVKIVI VÄÄRTUSAHEL:

KAEVANDAMISEST VALMISTOOTENI

18

Põlevkivi vähemalt pooleks sajandiks

Viimase sajandi jooksul on Eesti maapõuest kaevandatud veidi üle

miljardi tonni põlevkivi. Praegusest 4,8 miljardi tonni suurusest

põlevkivivarust on 1,2 miljardit tonni looduskaitseliste alade all.

Arvestades tänaseid kaevandusmahte, jätkub Eesti 1,3 miljardi ton-

nisest aktiivsest piiranguteta varust põlevkivi veel vähemalt hin-

nanguliselt 50 aastaks.

Positiivse stsenaariumi kohaselt võib see aeg olla veelgi pikem, kuna

tehnoloogia arenedes saaks tulevikus kaevandada ja väärindada ka

ülejäänud kolm miljardit tonni põlevkivi, mis on ebasobivate geo-

loogiliste tingimuste ja piirangute tõttu täna veel kättesaamatu.

Eesti kaks peamist põlevkivimaardlat asuvad Kirde-Eestis. Suurima

paksusega põlevkivikihid peituvad Rakvere ja Narva vahelisel alal,

nn Eesti leiukohas, kuhu on tööstused põlevkivi kättesaamiseks

rajanud nii allmaa- kui pealmaakaevandused. Kuna Väike-Maarja ja

Ambla vahelises nn Tapa leiukohas on põlevkivi madala kvaliteediga

ning lasub sügaval, siis seal põlevkivi ei kaevandata.

Kaevandusload ja -mahud

KAEVANDAMISVIISID

• Ava- ehk pealmaakaevandamine – kohtades, kus põlevkivikiht on kuni 30 meetri sügavusel, kaevandatakse põlevkivi karjäärides, eemaldades enne kattekihi.

• Allmaakaevandamine – kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus – teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid.

PÕLEVKIVI LEIUKOHAD JA EESTI PÕLEVKIVIMAARDLA AKTIIVSE JA PASSIIVSE VARU LEVIK

KAEVANDATAVAKS LOETUD ALA 2014. AASTA SEISUGA, LOODUS-KAITSEALAD NING MUUD KAEVANDAMISEKS MITTESOBIVAD ALAD

Põlevkivi sügavus, kütteväärtus ja tootsa kihindu paksus vähenevad lõuna suunas. Kaevandamist piiravad rikke- ja karstivööndid, mattunud orud ning hoonestusalad. Suur osa põlevkivivarust jääb looduskaitse-, Natura2000 loodus- ja linnualade ning Lääne-Virumaal väärtuslike põllumaade alla.

19

20 miljonit tonni aastamäär, 15 miljonit tonni tarbimist

Eesti põlevkivitööstusel on lubatud aastas kaevandada 20 miljonit

tonni põlevkivi. 2015. aastal muudeti maapõueseadust ja kesk-

konnatasude seadust, mis võimaldab ettevõtetel kaevandada keh-

testatud aastamäärast seitsme aasta jooksul vähem kaevandatud

põlevkivi tagantjärele. Sellega kehtestati ka keskmise kaevandamise

aastamäär 20 miljonit tonni.

Tegelikke kaevemahte mõjutavad elektri ja vedelkütuste turuhinnad

ning ettevõtete tootmisvõimekus. Viimasel kolmel aastal on ette-

võtete keskmine kaevandamise maht püsinud 75% juures lubatust

ehk aastas tuuakse maapõuest välja ligi 15 miljonit tonni põlevkivi.

PÕLEVKIVIVARU JA KAEVANDUSED

Lubatud aastamäär

(tuh t)

Tegelikud kaevemahud (tuh t)*, aastamäära kasutus (%) 2015 prognoos

(tuh t)2011 2012 2013 2014

Eesti Energia 15 010 14 478 96% 13 124 87% 11 830 79% 11 614 77% 11 722

Viru Keemia Grupp 2 772 647 23% 1 097 40% 2 344 85% 2 483  90% 2 600

Kiviõli Keemiatööstus 1 980 637 32% 615 31% 755 38% 1 058  53% 907

Kunda Nordic Tsement 238 146 61% 107 45% 98 41% 113  47% 106

KOKKU 20 000 15 908 14 943 15 027  15 268 15 335

* Kadudeta geoloogiline varu

PÕLEVKIVITÖÖSTUS ON VIIMASTEL AASTATEL KAEVANDANUD 15 MILJONIT TONNI AASTAS

1 MILJON TONNI PÕLEVKIVI NUMBRITES

kuu Eesti transpordikütuse vajadus

töökohta miljonit eurot SKT-sse, sh ca 16–17 miljonit eurot maksutulu

3381 30–40kaevandamise

lubatud aastamäärast

5%

20

Peaaegu kogu Eesti põlevkivi kasutatakse elektri- ja soojusenergia

ning põlevkiviõli tootmiseks. Ülejäänule leitakse rakendust keemia-

tööstuses ning paar protsenti kaevandatust läheb tsemendi toot-

miseks ja teedeehituseks.

Põlevkivi kasutamine

2014 aastaelektri

keskmine turuhind langes

12,5%

2014 aastaodavaim toasoe

põlevkivist

2014 aastaljõuab taas-

kasutusse vaid 4% tuhast

2014 aasta keskmine nafta

hind langes 10% võrreldes 2013 aastaga

2014 aastal vaid 20% põlev-kivist kasutati kemikaalide tootmiseks

2014 aastalmoodustas

müüdud tsemendist 13%

põlevkivituhk

Elekter Soojus Ehitusmaterjal Põlevkiviõli Kemikaalid Tsement

Tuhk/poolkoks

Uttegaas

Elektrijaam Õlitehas Tsemenditehas

Põlevkivi

21

Vedelkütuste toodang kasvas 12%

Eesti on üks suuremaid põlevkiviõli tootjaid maailmas. Põlevkivist

saadav õli on sünteetiline nafta, mille kättesaamiseks tuleb põlev-

kivi kuumutada. Eestil on selle tehnoloogia kasutamisel ja arenda-

misel juba sajandipikkune kogemus ning võib julgelt väita, et täna

on kohalikel põlevkiviettevõtetel kasutusel parim saadavalolev

põlevkiviõli tootmise tehnoloogia maailmas.

Mahukad investeeringud uutesse õlitehastesse ja keskkonda või-

maldasid ettevõtetel 2014. aastal toota 760 000 tonni põlevkiviõli,

mis on 12% enam kui aasta varem. Sellest põhiosa eksporditi. Põlev-

kiviõli kasutatakse peamiselt laevakütusena ja katlamajades.

Põlevkiviõli tootmise kasulikkust ja ekspordikasvu mõjutab nafta-

barreli hind maailmaturul. Nafta hind on löögi all olnud alates 2014.

aastast, mil naftabarreli hind kukkus 64% ning nii Brenti toornafta

kui kütteõli keskmine hind jõudis viimaste aastate madalaimale

tasemele. 2015. aastal langus jätkus ning augustis saavutasid nafta-

hinnad oma lähimineviku madalaima taseme, 42,23 dollarit barreli

kohta.

Vedelkütused

2011 2012 2013 2014

Eesti Energia 184 209 214 265

Viru Keemia Grupp 311 325 358 433

Kiviõli Keemiatööstus 62 62 56 62

KOKKU 557 596 628 760

EESTI PÕLEVKIVITÖÖSTUSE VEDELKÜTUSE TOODANG   2011–2014 (TUH T)

BRENTI TOORNAFTA JA 1%-LISE VÄÄVLISISALDUSEGA KÜTTEÕLI HIND MAAILMATURUL 2010–2020

0

20

40

60

80

100

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Allikas: Thomson Reuters* alates 26.09.2015 näidatud aasta keskmised futuuride hinnad

0

125

250

375

500

625

Brenti toornafta, €/bbl (vasak skaala)

Kütteõli 1% väävlisisaldusega, €/tonn (parem skaala)

2021

22

2014. aastal toodeti Eestis kokku 12,4 TWh elektrit, mis on 7%

vähem kui aasta varem. Elektritoodangu vähenemist mõjutasid

osaliselt madalamad turuhinnad ja tootmisvõimekuste piirangud

Eesti suuremates elektrijaamades. Kuigi alternatiivsete energia-

allikate kasutuselevõtt on elektritootmises vähendanud põlevkivi

osatähtsust, toodeti Eestis põlevkivist rohkem elektrit kui kogu

riigis tarbiti.

Elektrihind languses

Võrreldes 2013. aastaga langes 2014. aastal elektribörsi Nord Pool

Spoti (NPS) süsteemhind 22%. Elektrihinnad olid madalamad

Põhja maades ja Eestis, kuid tõusid Lätis ja Leedus. Hinnalanguse

põhjuseks olid soojem ilm, soodsad tuuleolud esimesel poolaastal

ning Põhjamaade hüdroressursside kõrgem tase.

Eestis mõjutasid elektrihinda enim Estlink merekaablite hooldus-

tööd. Eesti ja Soome vahelise Estlink2 merekaabli avamine on üht-

lustanud kahe riigi elektrihindu. 2014. aastal oli Eesti keskmine

elektrihind põhjanaabrite omast veidi kõrgem peamiselt rikete ja

hooldustööde tõttu, mis vähendasid ajutiselt Eesti-Soome vahelist

elektrienergia ülekandevõimsust.

Elektrienergia on Eestile märkimisväärne ekspordiartikkel. 2014.

aastal müüs Eesti välisriikidele elektrit 246 miljoni euro eest,

millest lõviosa läks Lätti. Soomest osteti elektrit 139 miljoni euro

eest. Seega toob elektrienergia riigile sisse ligikaudu 100 miljonit

eurot aastas.

Elekter

2011 2012 2013 2014

Eesti Energia 10 197 9 201 10 278 9 343

sh põlevkivist    9 640      8 524      9 965      9 003     

Viru Keemia Grupp 169 210 190 217

Kiviõli Keemiatööstus 41 42 38 39

KOKKU 10 407 9 453 10 506 9 599

Elektrienergia tarbimine Eestis 6 845 7 407 7 332 7 417

PÕLEVKIVIETTEVÕTETE ELEKTRITOODANG JA ELEKTRITARBIMINE EESTIS 2011–2014 (TOODETUD ELEKTRIENERGIA, GWh)

Keskmine hind 2014 2013 Muutus

Süsteemihind €/MWh 29,6 38,1 -22,3%

Soome €/MWh 36,0 41,1 -12,5%

Eesti €/MWh 37,6 43,0 -12,5%

Läti €/MWh 50,1 48,4 3,5%

Leedu €/MWh 50,1 48,8 2,7%

ELEKTRIHINNAD NPS ELEKTRIBÖRSIL

ELEKTRI KUU KESKMISED HINNAD* NPS EESTI ELEKTRIBÖRSIL (ALATES 1.04.2010), €/MWh

* alates 1.09.2015 näidatud aasta keskmised futuuride hinnad

0

15

30

45

60

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Allikas: Thomson Reuters

23

Eesti üldine soojustoodang on viimasel kahel aastal tänu leebetele

ilmadele ja energiasäästu investeeringutele näidanud langustrendi.

2014. aastal toodeti Eestis kaug- ja lokaalkütte abil kokku 9 TWh

soojust. Energia kasutamise efektiivsuse tõstmiseks on teatud piir-

kondades majanduslikult otstarbekam ja keskkonnasäästlikum

rajada soojusenergia tootmiseks koostootmisjaamad, mis annavad

lisaks elektrile ka soojust. Täna tuleb Eestis tarbitavast soojusest

ligi 40% soojuselektrijaamadest.

Toasoe põlevkivi kõrvalsaadustest

Elektri ja soojuse koostootmisjaamasid on mitut tüüpi ning need

töötavad erinevate kütustega. Balti elektrijaamas, mis toodab ühe

suurema soojusenergiatootjana kuni 160 MWh soojust aastas,

kasutatakse kütusena nii põlevkivi kui biomassi. Seal toodetud

soojusega varustab Eesti Energia Narva Soojusvõrgu kaugkütte-

süsteeme ja sooja vee tarbijaid, tööstustarbijaile tarnitakse ka auru.

Kohtla-Järve, Ahtme ja Jõhvi piirkonnas toodab VKG peaaegu kogu

soojuse tööstuse jääksoojusest. Ettevõte jagab keemiatööstusest

tekkiva soojuse Ida-Virumaa tööstusettevõtetele ja piirkonna kolme

linna tarbijatele, koostootmisest toodetud elekter läheb kasutusse

üle Eesti. KKT soojus- ja elektrienergia koostootmine katab nii ette-

võtte enda kui ka Kiviõli linna soojusenergia vajadused.

Põlevkivipiirkondades soodsaim toasoe

2014. aastal oli konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse käibe-

maksuta piirhind lõpptarbijatele üle Eesti keskmiselt 66 eurot

MWh kohta. Erinevate piirkondade hindu võrreldes eristuvad

selgelt linnad, kus soojust toodetakse põlevkivitööstuse kõrval-

tootena. Sealsed elanikud saavad võrreldes ülejäänud Eestiga

elektri jaamades toodetud soojusega tube kütta märkimisväärselt

soodsamalt. Näiteks Narvas tuli 2014. aastal MWh toasooja eest

maksta 34 eurot, Kiviõlis ja Sillamäel 51 eurot ning Ahtmes, Jõhvis

ja Kohtla-Järvel 56 eurot.

Soojus

2011 2012 2013 2014

Eesti Energia kontsern 1 263 1 137 1 242 1 309

sh põlevkivist 491 425 548 569

ainult Narva elektrijaamad 436 425 548 569

Narva elektrijaamades biomassist toodetud

91 136 13 16

muudest kütustest toodetud 665 557 471 403

Viru Keemia Grupp 341 365 650 581

Kiviõli Keemiatööstus 108 93 90 107

KOKKU 1 712 1 595 1 982 1 997

Soojusenergia tarbimine Eestis* 8 168 8 598 8 098 8 015

* Kaugkütte soojuse tarbimine

PÕLEVKIVIETTEVÕTETE SOOJUSTOODANG JA SOOJUSE TARBIMINE EESTIS 2011–2014 (GWh)

Allikas: EE, VKG, KKT, Statistikaamet

24

Põlevkivikemikaalide kasutusvaldkond on väga lai, alates parfü-

meeria-, farmaatsia- ja kosmeetikatööstusest, lõpetades elekt-

roonika-, masina- ja rehvitööstusega. Nii leidub Eesti põlevkivist

toodetud kemikaale näiteks nii värvitud tekstiilis kui pargitud

karusnahas, Wella ja Schwarzkopfi juuksevärvides ning näo- ja

päikesekreemides, samuti kasutatakse neid Samsungi teleri-

ekraanide ning Lexuse ja Toyota autoosade tootmisel. 2012.

aastast toodetakse Eesti põlevkivist ka nn punast vaiku, mida

kasutatakse autorehvide tootmisel.

Kullahinnaga kemikaalid

VKG on täna ainus ettevõte Eestis, mis eraldab põlevkiviõlist hinna-

lisi peenkemikaale. Ettevõte suudab aastas toota sadades tonnides

suure puhtusastmega (üle 99%) peenkemikaale, mille ühe kilo-

grammi hind võib ulatuda mitmesaja euroni.

Eesti põlevkivikemikaalide suuremad tarbijad on tuntud ettevõtted

Euroopa Liidust, Jaapanist ja Indiast. Samuti on Kohtla-Järvel val-

mistatud peenkeemiatooted jõudnud Iraani ja Ladina-Ameerikasse.

Peenkeemia

Põlevkivikaevandamise ja -rikastamise kõrvalsaadustena tekib

iga-aastaselt märkimisväärne kogus aherainet ja elektritootmisel

tuhka, mille taaskasutamine vähendab põlevkivitööstuse mõju

keskkonnale ja suurendab tööstuse konkurentsivõimet.

Taaskasutuses killustik ja kütuselaod

2014. aastal tekkis põlevkivi töötlemisel ja rikastamisel 8,1 mln

tonni aherainet, mis koosneb lubjakivist, dolomiidist, merglist

ja sisaldab ka väikeses koguses põlevkivi. Sellest kolmandik taas-

kasutati. Põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusega tekkiv mär-

kimisväärne kogus lubjakivikillustikku kasutatakse edukalt ära

teedeehituses, maastikukujunduses ja täitematerjalina. Kuna aher-

aine sisaldab ka mõningas koguses kütteväärtuslikku põlevkivi, on

tänased aheraine mäed sisuliselt kütuselaod. Uuritakse võimalusi

selle põletamiseks koos põlevkivigaasi ja biomassiga.

Aheraine, peamiselt lubjakivi, aktiivne taaskasutus võimaldab ava-

mata jätta nii mõnegi spetsiaalselt lubjakivi kaevandamiseks raja-

tava karjääri. Transpordi kulukuse tõttu on põlevkivikaevandustes

toodetud killustikku seni kasutatud Ida-Virumaa objektidel. Riik

saab siin taaskasutusele omalt poolt palju kaasa aidata läbi erine-

vate tasude- ja maksusoodustuste süsteemide.

Ohtlik ja ohutu tuhk

Eesti on üks väheseid riike, mis liigitab soojuselektrijaamades

tekkiva tuha juriidiliselt ohtlikuks jäätmeks. See tekitab bürokraat-

likke tõkkeid nii tuha müüjale kui ostjale, sest ohtliku jäätme toor-

mena realiseerimisega kaasneb hulk ametkondlikku asjaajamist

käitluslitsentsi taotlemiseks. Enamikes teistes fossiilkütuseid kasu-

tavates riikides, nagu näiteks Soomes, Saksamaal, USAs, Hollandis,

Hispaanias ja Poolas, tahkete küstuste põletamisel tekkivat peami-

Energiatootmise jääkide taaskasutamine

25

LUBJAKIVIKILLUSTIKUST PÜRAMIIDIPARK

Aidu karjääri ladestatava lubjakivikillustiku atraktiivsel viisil ära-kasutamiseks plaanib VKG arhitektuuri büroo Kadarik Tüür Arhi-tektid ideekavandi põhjal rajada ainulaadse püramiidide parklin-naku. Karjääri välja 70 hektaril peaks esimene, 154 meetri kõrgune püramiid, valmima aastaks 2020. Uus kohalik vaatamis väärsus peaks tulema nii suurejooneline, et valminud rajatised on nähta-vad ka kosmosest.

TUHAST MAANTEE

Lääne-Virumaal Simuna-Vaiatu tee turbase aluspinna ettevalmis-tamisel kasutati katseliselt erinevaid Narva elektrijaamade põlev-kivituha liike ja põlevkivituha ja tsemendi segu. Ainulaadse alus-pinnaga tee vastupidavusuuringud kestavad 2016. aastani ning loodetavasti hakatakse edukate tule muste korral ja peale põlev-kivituha kasutamise standardiseerimist Eesti maanteede rajamisel taas olulise ehitusmaterjalina tuhka kasutama.

2011

7 522

selt söe tuhka ohtlikuks ei peeta. Loomulikult peab tuhk vastama

konkreetsetele tootestandarditele, mis tagab materjali ohutu kasu-

tamise.

2014. aastal tekkis Eesti põlevkivitööstuses 8,6 mln tonni tuhka,

kuid vaid 4% sellest taaskasutati teistes valdkondades. Samas on

põlevkivituhal väga suur taaskasutuse potentsiaal. Näiteks on seda

väga laialdaselt võimalik kasutatada tsemendi asendajana, kuna

tuhal on sarnased omadused kuid soodsam hind. Samuti saab sel-

lest valmistada tuhaplokke ja muid ehitusmaterjale. Põlevkivituhka

on põllumajanduses ajalooliselt kasutatud ja kasutatakse ka täna

edukalt happeliste põldude lupjamiseks. Võimalikke muid arenda-

mist vajavaid kasutusalasid on veelgi.

10 528

2012

7 351

9 708

2013

8 5967 827

2014

8 5548 083

põlevkivituhk, sh taaskasutatud

aheraine, sh taaskasutatud

PÕLEVKIVITÖÖSTUSEGA KAASNEVAD TAHKED JÄÄTMED (TUH T) JA NENDE TAASKASUTAMINE (%)

1,3%

81%

4%

89%

4,3%

70%

4%

33%

Põlevkivituhka on laialdaselt võimalik kasutada tsemendi asendajana

26

27

PÕLEVKIVITÖÖSTUS

JA KESKKOND

28

151,6

90,381,7

42,6

Põlevkivitööstus on täna puhtam kui kunagi varem. Põlevkivi-

ettevõtted tegutsevad pidevalt selle nimel, et vähendada maavara

kaevandamise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, suu-

rendada põlevkivi kui ressursi kasutamise efektiivsust ning võima-

likke keskkonnaprobleeme juba eos ennetada.

Üle 42 miljoni euro keskkonnakaitsesse

Aastal 2014 investeerisid põlevkiviettevõtted kaudselt või otse-

selt keskkonda puudutavatesse projektidesse üle 42 miljoni euro.

Eesmärk oli ühene – vähendada tööstusepoolset keskkonnamõju

ehk keskkonna jalajälge. Tegeletakse nii võimaliku keskkonnamõju

ennetamisega kui sajandipikkuse ajalooga tööstuse tegevuse taga-

järgede korrastamisega.

Uued tootmisseadmed on oluliselt väiksemate keskkonnamõjudega.

2015. aastal valmib Eesti Energial ligi 640 miljonit eurot maksev

Auvere elektrijaam, kus on võimalus asendada põlevkivi 50% ula-

tuses biomassiga ja põletamisel kasutatakse keskkonnasäästlikku

keevkihttehnoloogiat. Tänu väiksematele õhuheitmetele ja efek-

tiivsemale tootmisele on uue elektrijaama toodang konkurentsi-

võimeline ka Euroopa Liidu karmistuva kliimapoliitika tingimustes.

VKG-s käivitatakse 2015. aastal kolmas Petroter tehnoloogial

töötav põlevkiviõlitehas. Petroter on VKG poolt väljatöötatud

põlevkivi töötlemise tehnoloogia, mille energiaefektiivsus on ligi-

kaudu 75% ning mis võimaldab kasulikult kätte saada protsessis

tekkiva jääksoojuse. Petroteri tehastesse on VKG investeerinud 230

miljonit eurot.

Kaasaegsed keskkonnakaitsepõhimõtted

Oma igapäevatöös rakendavad kõik põlevkiviettevõtted rahvus-

vahelisele standardile ISO 14001 vastavat keskkonnajuhtimis-

süsteemi, mille eesmärgiks on süsteemselt kaardistada kõik

keskkonnamõjud ning pidevalt täiendada ja kaasajastada nendega

tegelemise viise. See tähendab pidevat ja süstemaatilist keskkonna-

mõju analüüsi, ressursside säästlikku tarbimist ja taaskasutamist

ning innovatsiooni ja koostööd teadusasutustega keskkonna-

säästlikemate lahenduste väljatöötamiseks. Põlevkiviettevõtted

on ühinenud ka ülemaailmse initsiatiiviga “Hoolime ja vastutame”,

andes lubaduse teha koostööd teiste valdkonna ettevõtetega

keskkonnamõjude vähendamiseks.

Investeeringud keskkonda

EESTI PÕLEVKIVIETTEVÕTETE OTSESED JA KAUDSED KESKKONNAINVESTEERINGUD 2011–2014 (MLN EUROT)

KKT

VKG

Eesti Energia

2011 2012 2013 2014

29

Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud

peamiselt maastiku muutumisega, veeärastuse, jääkide ja kõrval-

saaduste käitlemisega ning pinnase stabiilsusega. Keskkonna-

mõjude ulatus ja iseloom on suuresti seotud kaevandamisviisiga.

Põlevkivi tootmiseks kasutatakse Eestis nii allmaa- kui ava-

kaevandamist. Täna kaevandatakse põlevkivi allmaameetodil VKG

Ojamaa kaevanduses ja Eesti Energia Estonia kaevanduses ning

pealmaameetodil KKT Põhja-Kiviõli karjääris ning Eesti Energia

Narva karjääris.

Põlevkivi kaevandamine Eestis liigub selgelt allmaakaevandamise

suunas ning prognooside kohaselt tuuakse aastal 2020 juba ligi-

kaudu 80% põlevkivist välja maa-alustest kaevandustest. Kaevan-

damine liigub aasta-aastalt üha enam sügavamale maapõue sisse.

Kui 2010. aastani oli karjääride pindala suurem allmaakaevanduste

pindalast, on pindalad praeguseks enam-vähem võrdsustunud.

Allmaakaevandustest toodetava põlevkivi kogus on juba aastast

2009 ületanud karjääride toodangut ja vahe allmaakaevanduste

kasuks kasvab pidevalt, kuna kaevandatavad varud paiknevad

sügavamal. Maa-alune kaevandamine tekitab vähem keskkonna-

häiringuid ning mõjutab kaevanduspiirkonna elanikke vähem.

Tänase parima teadmise kohaselt kaevandatakse aastal 2030 pea-

aegu kogu põlevkivi allmaakaevandustest.

Kaevandamisega seotud keskkonnamõjud

PEALMAA- JA ALLMAAKAEVANDAMISEGA VÄLJATUD PÕLEVKIVI OSAKAALUD (%)

20052006

2007 2008 2009 2010 20112012 2013

20202025

2030

49% 53% 47% 48% 51% 52% 54% 58% 61% 78% 82% 95%

51% 47% 53% 52% 49% 48% 46% 42% 39% 22% 18%5% pealmaa

allmaa

Allikas: WEC Eesti 2014

2015

61%

39%

30

Nähtamatu allmaakaevandus ja tõhusam avakaevandus

Allmaakaevanduse puhul säilib olemasolev maastik ja ökosüsteem,

mida võivad küll mingil määral mõjutada veerežiimi muutused.

Põlevkivi tarnimine konveieriga säästab teid ning ei tekita tolmu

ja müra. Samas tekib allmaakaevandamise käigus oluliselt suurem

kogus ladestamist vajavat aherainet, mis avamaakaevandamise

puhul jääb karjääridesse. Põlevkivitööstus otsib pidevalt uusi

võimalusi aher aine kasutuselevõtuks, näiteks teedeehituses.

Avakaevandamise eeliseks on 20-25% väiksemad kaevandamise

kaod, sest allmaakaevanduses tuleb maapinna stabiilsuse säilita-

miseks jätta maa alla tervikud. Samas avaldab kaevandamis tehnika

kasutamine ja põlevkivi transport paratamatult lähiümbruse

maastikule mõju. Põlevkivitööstus on teinud suuri jõupingutusi

keskkonnamõju vähendamiseks. Näiteks võttis KKT kasutusele

avakaevanduses ainulaadse mäekombaini, mis on keskkonna-

säästlikum ning võimaldab karjääris kaevandada praktiliselt

LOOMADELE SILLAD JA TUNNELID

Tehnoloogia arendamisel on ettevõtted teinud koostööd erinevate valdkondade spetsialistidega. Näiteks VKG Ojamaa kaevanduse 12,5 kilomeetri pikkuse ainulaadse pealmaakonveieri rajamisse kaasati looduseksperdid, et leida trassile asukoht, mis häiriks võimalikult vähe loomade ja lindude pesitsemispaiku. Samuti ehitati konveierile sillad ja tunnelid metsloomade liikumisteede säilitamiseks.

kadudeta. Müra vähendamiseks rajatakse müratõkkevalle ning

võetakse kasutusele keskkonnasäästlikumaid karjääri veokeid ja

kütuseid.

Lähiaastatel on oodata ka uue tehnoloogia kasutuselevõttu met-

sade- ja põldudealuse põlevkivi kättesaamiseks – kombainkaevan-

damise meetod võimaldab maa all kaevandada oluliselt väiksemate

kadudega. Esimene pilootprojekt viiakse läbi Narva karjääris.

Põlevkivitööstus on täna puhtam kui kunagi varem ja vastab kõigile keskkonnanõuetele

31

Põlevkivi kaevandamise lahutamatu osa on kaevandatud alade

korrastamine. Aegade jooksul on see muutunud järjest läbimõel-

dumaks ning tööstusmaastikku osatakse aina enam piirkonnale

positiivses võtmes ära kasutada. Nii on Ida-Virumaa vaatamis-

väärsuste nimekirjas kindlal kohal kunagisse allmaakaevandusse

ja rikastusvabrikusse rajatud Kohtla kaevanduspark-muuseum,

veespordikeskuseks arenev endine Aidu karjäär ja põlevkivi töötle-

misel tekkinud poolkoksimäele rajatud Kiviõli seikluspark.

Karjäärid metsade alla

Suur osa põlevkivitööstuse poolt tehtavast maastiku korrasta-

misest hõlmab karjääride metsastamist, mille käigus taastatakse

kaevandus ala võimalikult looduslähedaseks. Juba tegutseva

karjääri kaevandatud alad tasandatakse, istutatakse noored puud

ning kaevandamise lõppedes on ala katmas juba mitmekümne-

aastane mets või rajatud põllumaad.

2014. aastal istutasid põlevkiviettevõtted 141 hektarit metsa endis-

tele kaevandusaladele. Eesti Energia on kokku alates 1960ndatest

istutanud ligi 14 000 hektarit metsa. KKT-l on täna käimas ammen-

duva Põhja-Kiviõli I põlevkivikarjääri haljastustööd, kuhu koostöös

RMK-ga istutatakse noor männi- ja kasemets. Kuigi maa-alused

kaevandused ei mõjuta ümbritsevat maastikku, otsivad ettevõtted

pidevalt võimalusi kaevandusjäätmete loovaks kasutamiseks ning

koos ümbruskonna valdadega koostatakse projekte maapealse

teenindusmaa korrastamiseks.

Väärtustatud tehisjärved

Kaevandusvesi ilmestab maastikku. Settebasseinid ja kanalid

on elupaigaks veelindudele ja -loomadele. Karjääride sulgemisel

moodustuvad tehisjärved, mida kohalikud elanikud sageli puhke-

aladena väärtustavad. Näiteks 2012. aastal suletud Aidu karjääri

arendatakse kaasaegset veespordi- ja vabaajakeskust, 2014. aastal

toimus seal esimene Aidu Cup veemotos, sõudmises ja aerutamises.

Maastiku korrastamine

ENDISTE KARJÄÄRIALADE METSASTAMINE (HA)

2011

117

2012

131

2013

282

2014

141

32

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee peamiseks

allikaks sadevesi. Karjäärides moodustab sadevesi umbes 80% ja

allmaakaevandustes ligi 50% kaevandusveest. Väiksemal määral

on kaevandusvee päritoluks põhjavesi ja ümbruskonna suletud

kaevanduste vesi. Kaevanduste kuivana hoidmiseks pumbatakse

kaevandusalalt vesi ümber, suunatakse settebasseinidesse heljumi

eemaldamiseks ning sealt pärast puhastamist tagasi loodusesse,

jõudes peamiselt Soome lahte, osaliselt ka Peipsi järve.

Narva elektrijaamade jahutussüsteemi läbis 2014. aastal ligi-

kaudu 1,5 miljonit kuupmeetrit Narva jõest pumbatud vett. Kuna

vesi juhitakse hiljem samasse veekogusse tagasi, siis Euroopa Liit

elektri jaama jahutusvett tarbitud vee hulka ei arvesta.

Põlevkivitööstuse mõju veele

Aastate jooksul on põlevkivitööstuse mõju veekeskkonnale järjest

vähenenud. Ettevõtted taaskasutavad suure osa sademeveest

tehnoloogilise veena või lasevad selle puhastamise järel taas loodu-

sesse. Põlevkivi kaevandusveed on teiste maailma kaevandustega

võrreldes oluliselt puhtamad, sest siinne vesi ei ole happeline ning

ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks raskemetalle.

Settebasseinides puhastunud kaevandusvesi jõuab loodusesse

tagasi veidi kõrgema sulfaatide sisaldusega, ühes liitris on ligikaudu

550 mg sulfaate. Sarnase sulfaadisisaldusega on näiteks mineraal-

vesi San Pellegrino. Sellises koguses sulfaadid ei ole tervisele oht-

likud ning need on paljude toitude loomulik koostisosa. Näiteks

üks kilogramm leiba sisaldab 1500 mg ja kuivatatud puuviljad

2900–4700 mg sulfaate.

Osaliselt saab tekkivat tööstuslikku vett kasutada uute toodete

tootmiseks. Näiteks eraldab VKG põlevkiviõli tootmise käigus

tekkinud fenoolsest tööstuslikust veest peenkeemiatoodete toot-

mises väärtuslikuks toormeks olevad fenoolid.

Ennetavad tegevused

Kinniste jahutusvee ja tuhatranspordi süsteemide ning varase-

mast keskkonnasäästlikumate ja ohutumate õlitootmisseadmete

kasutuselevõtuga on põlevkivitööstus vähendanud vee kasutust

ning viinud vee reostuse riski miinimumini.

Vesi põlevkivitööstuses

SADEMETE HULK JA PÕLEVKIVIKAEVANDUSTES PUMBATUD VESI ON OMAVAHEL SEOTUD

0

200

400

600

800

1000

1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2014

Allikas: EMHI, põlevkiviettevõtted

0

100

200

300

400

500Sademete hulk (mm, vasak skaala)

Pumbatud vee kogus (mln m3, parem skaala)

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012

33

Prioriteet on vähendada õhuheitmeid

Viimastel aastatel on põlevkiviettevõtete keskkonnainvesteerin-

gute prioriteediks olnud õhuheitmete vähendamine. Euroopa Liidu

kliima pakett kohustab liikmesriike 2030. aastaks vähendama kasvu-

hoonegaaside heitmeid 40%, võrreldes 1990. aastaga. Lisaks sellele

karmistuvad Euroopa Liidu nõuded ka paljude teiste õhuheitmete

osas, eesmärgina parandada välisõhu kvaliteeti.

2013. aasta lõpus algatas Eesti Energia kohaliku põlevkivitööstuse

esimese, ligi 30 miljonit eurot maksva lämmastikuheitmete vähen-

damise projekti Eesti elektrijaamas, mille valmimisel vähenevad

jaama katelde heitmed ligi kaks korda. Eesti Energia poolt Eesti

elektrijaama paigaldatud väävliheite püüdmise seadmed on viie

aastaga vähendanud väävliemissiooni ligi kolm korda ning oluliselt

on langenud ka lendtuha heitmete hulk.

VKG-l sai 2014. aastal valmis 6,3 miljonit eurot maksnud lubja-

tehas, milles toodetud lupja kasutab ettevõte oma kahes väävli-

püüdmisseadmes. Üks püüdur suudab siduda 1500–2000 tonni

väävlit aastas, vähendades suitsugaasides oleva vääveldioksiidi

sisaldust keskmiselt kuus-seitse korda.

Põlevkiviõli toomisseadmetesse paigaldatud kaasaegsed absorberid

on märkimisväärselt vähendanud VKG mahutitest lenduvate süsi-

vesinike ja fenoolide emissiooni. KKT on õhuheitmete vähenda-

miseks paigaldanud mitmeid püüdeseadmed, teiste hulgas näiteks

õlitootmisseadmete heitgaaside filtri, mis võimaldab kinni püüda

98% õhujäätmetest, ning kogu tehase tehnoloogilise protsessi ulatu-

ses vedelkütuste aurude püüdmise seame. Samuti on KKT alustanud

ettevalmistustöödega välisõhu seisundi pidevseirejaama paigaldami-

seks, mis võimaldab ettevõtte keskkonnamõju paremini jälgida.

Õhuheitmed

2011

67,8

PÕLEVKIVITÖÖSTUSEGA KAASNEVAD ÕHUHEITMED (TUH TONNI)

2012

35,7

2013

33,1

2014

38,2

SO2

2011

13,1

2012

10,1

2013

9,0

2014

8,8

NO2

2011

29,1

2012

6,4

2013

9,3

2014

8,7

tahked osakesed

2011

13 065

2012

11 799

2013

14 206

2014

13 731

CO2

34

35

PÕLEVKIVI

JA EESTI ÜHISKOND

36

2014. aastal lõi Eesti põlevkivitööstus riigile 174 miljoni euro

ulatuses väärtust. Lisaks tuhandete töökohtade loomisele teevad

tööstused koostööd Eesti õppeasutuste ja teadlastega ning teoks

saavad mitmed laiapõhjalised algatused kohaliku kultuurielu rikas-

tamiseks, tervisespordi edendamiseks ning hariduse toetamiseks

ja inseneeria valdkonna propageerimiseks. Kõigele sellele lisan-

dub veel sektoris toimuv innovatsioon ja pika kogemuse tulemusel

kogunenud teadmiste eksport. Eesti on juba täna terves maailmas

põlevkivi kasutamises tunnustatud liider ja on selle tulemusel ees-

kujuks kõigile põlevkiviriikidele.

Põlevkivitööstuse jälg Eesti ühiskonnas

Põlevkivitööstus on läbi aegade olnud Ida-Virumaal oluline töö-

andja – sektori ettevõtted pakuvad piirkonnas tööd kokku ligi 6700

inimesele. Poliitikauuringute Keskuse Praxise uuringud kinnitavad,

et iga töökoht põlevkivitööstuses loob omakorda ühe töökoha

mõnes muus eluvaldkonnas, mis seotud näiteks teeninduse, maju-

tuse, ehituse või transpordiga. Seega on Ida-Virumaal põlevkivi-

tööstusega otseselt ja kaudselt seotud hinnanguliselt ligi 13 400

töökohta. Teisisõnu tähendab see, et iga viies tööealine Ida-Viru-

maa elanik teenib elatist põlevkivitööstusega otseselt või kaudselt

seotud ametipostil.

Inseneride põud

Enamik energiasektoris töötavaid inimesi on seal leiba teeninud

aastaid või aastakümneid. Ühelt poolt annab see tõestust, et Eesti

põlevkivisektori alustalaks on kompetentsed ning suurte koge-

mustega inimesed. Teisalt viitab see ka töötajaskonna kõrgele eale.

Praxise uuringu kohaselt tuleb aastaks 2020 põlevkivitööstusega

seotud erialadel asendada üle tuhande pensionile suunduva spetsia-

listi. Ettevõtted näevad lähiaastatel just inseneride ametikohtade

täitmises suurt väljakutset ning teevad tublisid jõupingutusi uutele

spetsialistidele motiveeriva töökeskkonna ja tingimuste loomiseks.

Koostöös ülikoolidega panustatakse noorte seas ala populariseeri-

misse, et tagada tööstusele järelkasv ka aastate pärast.

Panus tööhõivesse

Kokku töötajaid 6 683

Keskmine tööstaaž (aastat)    13     

Aastane kasv töötajate arvus 3%

Keskmine töötasu (bruto, EUR) 1 574

TÖÖHÕIVE EESTI PÕLEVKIVISEKTORIS (2014)

37

Stipendiumid tublimatele

Juba aastaid toetavad põlevkiviettevõtted stipendiumitega inseneri-

erialal õppivaid tudengeid ning ka oma töötajaid. 2014. aastal on

põlevkivitööstus kutse- ja ülikoolide õppurite haridusteed toeta-

nud ligi 55 000 euroga. Pikaajalised toetused on suunatud eelkõige

Ida-Virumaale, kus toetatakse TTÜ Virumaa Kolledži tootmise

automatiseerimise, rakendusinfotehnoloogia, kütuste tehnoloogia,

masinaehitustehnoloogia ja energiatehnika erialade tudengeid ning

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mäetööde eriala õpilasi.

Lisaks arvukatele stipendiumitele on ettevõtted ise algatanud

erinevaid haridust edendavaid programme ning teevad tihedalt

koostööd kohalike ja üle-eestiliste algatustega. Samuti osalevad

ettevõtted üle-eestilisel töövarjupäeval, andes kohalikele kooli-

õpilastele võimaluse jälgida valdkonna spetsialistide tööd.

Ettevõtlikkuse pisik ENTRUMilt

Noore algatusvõimelise ja ettevõtliku põlvkonna kujundami-

seks algatas Eesti Energia 2010. aastal noorte arenguprogrammi

ENTRUM. Nelja tegutsemisaasta jooksul on ENTRUM programmis

osalenud ligi 2300 ettevõtlikku noort, kes on ellu viinud üle 500

idee sotsiaalse ettevõtluse, tehnoloogia ning öko- ja loomemajan-

duse valdkonnas. 2014. aasta sügisel alustas ENTRUM viiendat

hooaega Virumaal, kus lööb kaasa 400 Ida- ja Lääne-Virumaa noort

vanuses 13–19 aastat. 2014.–2015. aastal on ENTRUMi õppevald-

kondadeks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, inseneeria,

põlevkivi ja energeetika.

2014. aasta suvel taasavas uksed Energia Avastuskeskus, mis

on Euroopas ainulaadne energia ja loodusteaduste teemadele

keskenduv koguperekeskus. Energia Avastuskeskuses käib aastas ligi

80 000 väikest ja suurt avastajat, kel on võimalus panna käed külge,

katsetada ja kogeda teadusmaailma kokku 95 püsieksponaadil

kaheksal eri teemal. Energia Avastuskeskuse uuendamisele pani

teiste seas õla alla ka Eesti Energia.

Koolitunnid põnevamaks

Alates 2014. aastast teeb KKT tihedat koostööd Eesti laste hari-

dust edendava projektiga Noored Kooli. Lisaks rahalisele toetusele

käivad KKT juhid ja spetsialistid koolides külalistunde andmas, et

tunnis õpitut elulisemaks muuta ning tugevdada valdkonna eks-

pertide rolli uue põlvkonna ettevalmistusega tulevaseks tööeluks.

Samuti on KKT-l plaanis pakkuda koolidele võimalust hakata

keemia ja geograafia välitunde läbi viima KKT laboris ja karjääris, et

õppeained praktiliste tegevuste abil veelgi põnevamaks teha.

Tehnikahuvi robootikaringist

VKG on teinud pikaajaliselt koostööd TTÜ Virumaa Kolledži

robootika ringiga, et arendada noortes tehnikahuvi juba võimali-

kult varajases eas. Robootikaringis saavad õpilased ettekujutuse

tööstusettevõtetes kasutusel oleva tööstusliku roboti ehitamisest

ja programmeerimisest ning õpivad rakendama teadmisi füüsikast,

mehhatroonikast, programmeerimisest ja projekteerimisest.

Panus haridusse

38

Põlevkivitööstus ei saa areneda ilma teadlasteta. Eesti põlevkivi-

tööstuses aset leidnud innovatsioon on toimunud just tänu pika-

ajalisele teadustööle.

Ettevõtted investeerisid 12,7 miljonit eurot uuringutesse

Kuna põlevkivitööstus on Eesti majanduses oluline sektor, peaksid

otsused, mida tehakse nii tööstuse arendamise vallas kui ka kesk-

konnamõjude vähendamiseks, põhinema teaduslikel uuringutel.

2014. aastal panustasid Eesti põlevkiviettevõtted valdkonna teadus-

ja rakendusuuringutesse 12,7 miljonit eurot.

Teadusuuringutel põhinev põlevkivipoliitika

Kui üldistavaid keskkonna ja sotsiaalse mõju uuringuid on tellitud

peamiselt ettevõtetelt, on Eesti ülikoolidel olnud suur roll spetsiifi-

liste uuringute teostamisel. Aastatel 2011-2012 käivitati teadus- ja

arendusasutustes ligi 20 projekti, mis uurisid saasteainete heitmete

vähendamist, põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjude vähen-

damist, jäätmete taaskasutamist ning põlevkivi senisest suuremat

vääristamist. On märkimisväärne, et enam kui kaks kolmandikku

ülikoolide põlevkivivaldkonna uuringute rahastamisest on tulnud

väljastpoolt avalikku teadusrahastust.

Panus teadusesse

OLULISEMAD ÜLDISED ANALÜÜSID

Uuring Tellija Teostaja

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 koostamiseks vajalike andmete analüüs Keskkonnaministeerium AS Maves

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne

Keskkonnaministeerium AS Maves

Põlevkivisektori mõju majandusele erinevate maksu, nafta ja CO2 hinna stsenaariumite puhul

PõlevkivitööstusErnst&Young Estonia

Eksperthinnang varem tehtud töödele põlevkivitööstuse välismõjudestMTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee

Tallinna Tehnikaülikool

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamineida-Virumaa Omavalitsuste Liit, peamine rahastaja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Praxis

Uuring Teostaja Rahastaja

CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas TTÜ ja KBFi Riiklik programm „Energiatehnoloogia T&A toetamine“

Põlevkivi maksimaalse vääristamise alused TTÜ Riiklik programm „Energiatehnoloogia T&A toetamine“

Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine TTÜ Riiklik programm „Energiatehnoloogia T&A toetamine“

Kirde-Eesti kaevandusvaringud - tuvastamine, identifitseerimine ja põhjused TTÜ SA Eesti Teadusfond

Põlevkivielektrijaamade käiduga seotud soojustehniliste ja keskkonnaalaste probleemide lahendamine

TTÜ EE Narva Elektrijaamad AS

TÄHTSAMAD SPETSIIFILISED UURINGUD

39

Teistes põlevkivivarusid omavates riikides tuntakse suurt huvi Eesti

kogemuste vastu. Meie geolooge ja insenere kutsutakse uurima

põlevkivimaardlaid erinevatesse maailma paikadesse ja tuntakse

huvi siin kasutusel oleva tehnoloogia vastu. Oskusteabe eksport ja

välisprojektides osalemine on palju kaasa aidanud Eesti põlevkivi-

teadlaste ja -ekspertide kompetentsi suurendamisele.

Tippklassi labor

TTÜ Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse Kütuste

tehnoloogia teadus- ja katselaboratoorium on viimaste aastatega

kujunenud maailma üheks juhtivaks põlevkivide omaduste uurimis-

keskuseks. Labori tipptehnoloogiliste seadmetega on võimalik teos-

tada erinevaid analüüse ja läbi viia erisuunalisi uuringuid. Erilist

rõhku pannakse põlevkivi ning teiste tahkete kütuste esmaste

tehnoloogiliste omaduste määramisele, et teha kindlaks, kui palju

õli ja soojust nendest saab toota. Lisaks saab laboris teha põlevkivi

termilise töötlemise uuringuid ning analüüsida tekkiva õli ning

selle fraktsioonide, gaasi, poolkoksi ja tuha koostist ning omadusi.

Laboris on võimalik analüüsida ka vedelkütuseid ning teha mootori-

katseid. Näiteks on üks menukamaid teenuseid kütuselisandite

mõju uurimine. Ka saab laboriseadmetel teostada kütuste rafineeri-

miseks vajalikke hüdrogeenimiskatseid. Huvitavaid uuringuid on

võimalik läbi viia uuel eritellimusel valmistatud kõrgtemperatuur-

sel kõrgsurvereaktoril, millist täpselt sel kujul Eestis teist ei olegi.

Aina enam uuritakse uusi põlevkivi väärindamise viise, leidmaks

kõrgema lisandväärtusega tooteid, millest on kasu ka kaugemas

tulevikus.

Panus innovatsiooni ja teadmiste eksporti

EESTI ABIGA KERKIB JORDAANIASSE PÕLEVKIVIELEKTRIJAAM

Esimene oluline samm Eesti põlevkiviteadmiste ekspordiks tehti 2006. aastal, mil Jordaania valitsus kutsus Eesti geolooge kohalikku põlevkivi uurima. Tänaseks on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega sealseid põlevkivivarusid põhjalikult uuritud ning 2014. aastal sõlmiti Jordaania valitsusega 30-aastane elektri ostu-müügi leping.

Ainulaadsed rendilaborid

Põlevkivist uute kõrgema lisandväärtusega toodete väljatöötamise,

uurimise ja katsetamise soodustamiseks on Põlevkivi Kompetentsi-

keskusesse loodud kaasaegsete seadmetega varustatud rendi laborid,

kus nii alustavad kui juba tegutsevad ettevõtted saavad toetavas

keskkonnas tootearendusega tegeleda. Nendes Eesti ainsates kaas-

aegsetes keemiavaldkonna rendilaborites saab kasutada sealsete

teadurite ja keemiainseneride abi, lisaks nõustab Põlevkivi Kom-

petentsikeskus ettevõtjaid intellektuaalse omandi alal ning pakub

tootearenduse toetamiseks teadus- ja uuringuteenust.

40

Üle miljoni euro kogukonnale

Põlevkiviettevõtted panustavad Ida-Virumaa traditsioonide

säilimisse, toetavad ettevõtmisi, mille üle uhkust tunda ning

loovad noorte arenguks mitmekesisemaid võimalusi.

2014. aastal viidi põlevkivitööstuse algatusel või toel Eestis läbi üle

90 erineva kogukonnaprojekti, millest valdav enamus toimus Ida-

Virumaal. Kokku toetasid põlevkiviettevõtted erinevaid algatusi

rohkem kui miljoni euroga. Enim panustati kultuuri ja heategevusse

ning teaduse ja hariduse edendamisse.

Kolm suurpäeva

Kaevurite päev Toilas: 2014. aastal korraldasid Kaevurite päeva

Eesti Energia ja VKG üheskoos. Suur rahvapidu tõi kokku üle 40 000

kohaliku inimese. Ürituse korraldamine on põlevkivi ettevõtete

lugupidamisavaldus kõigile kaevuritele ja Ida-Virumaa elanikele.

Keemikute päev: alates sajandivahetusest toimub iga aasta maikuus

VKG eestvedamisel Kohtla-Järvel Keemikute päev. Rikkaliku prog-

rammiga rahvapidu korraldatakse koostöös piirkonna suuremate

keemiatööstusettevõtetega. Viimastel aastatel on Keemikute päeva

KKT toetusel paralleelselt korraldatud ka Kiviõlis.

Energiapäev Narvas: 2014. aastal kutsus Eesti Energia kohaliku

kogukonna suursündmusena ellu kogupereürituse Energiapäev.

Mitmekülgse teadusteemalise, käsitöö- ja muusikaprogrammiga

üritusest võttis Narvas osa ligi 4 000 inimest.

Spordienergia levib

Kesksuvel meelitab Eesti Energia Ida-Virumaale jooksufännid üle

Eesti – toimub juba traditsiooniks saanud Narva Energiajooks.

Ettevõtmise eesmärk ei ole ainult eestimaalaste liikumisaktiivsuse

tõstmine, vaid ka Ida-Virumaa tutvustamine Eesti spordihuvilistele.

2014. aastal osales Narva Energiajooksul ligi 3400 liikumishuvilist.

VKG on viimase kümnendi jooksul järjepidevalt toetanud Eesti

Maadlusliitu ning Eesti maadluskoondise ettevalmistust tippvõist-

lusteks ja olümpiamängudeks. Kohaliku spordielu edendajana on

VKG toeks olnud Ida-Virumaa Spordiliidule ja sealsetele spordi-

klubidele, samuti on ettevõte aidanud korraldada Alutaguse ja Viru

suusamaratoni, Sinivoore motokrossi ja Avo Talpase mälestusvõist-

lust.

KKT on oma toetuse suunanud eelkõige kohalikele noortele spordi-

sõpradele. Näiteks on ettevõttel mitmeaastane koostöö Kiviõli jalg-

palliklubiga Irbis, kus lisaks professionaalsele meeskonnale käib

treeningutel ligi sada last Kiviõlist, Aserist ja Maidlast. Samuti on

KKT aastaid abiks olnud Kiviõli Seiklusturismi Keskusele.

Panus kogukonda

PÕNEVAMAD SÜNDMUSED PÕLEVKIVI VALDKONNAS 2014. AASTAL

JAANUAR

Põlevkivi Kompetentsi-keskusel valmis uus hoone Kohtla-Järvel

MÄRTS

Eesti Energia Narva põlevkivielektri-jaamade väävliheitmeid kukuvad tänu innovaatilistele väävlipuhastus-seadmetele viiendiku võrra.

APRILL

Alexela Group ostab Kiviõli Keemiatööstuse

VKG 80 miljonit eurot maksev Petroter III põlevkivi õli tehas sai nurgakivi

MAI

Ilmus „Kukersiit ja konnatahvel“ – Eesti esimene populaar teaduslik raamat põlevkivist.

VKG Energia lõpetas projekti, mille tulemusena on Lõuna soojuselektrijaama turbiinisaalis uus kompressorjaam

JUUNI

Tallinna endises elektrijaamas taasavas Eesti Energia toetusel uksed Energia avastuskeskus

VKG koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu-sega avas sünteesvaikude seadme, mis toodab toorainet maailma parimatele rehvitööstustele

JUULI

Demonteeritakse KKT vana mahutipark

AUGUST

Ida-Virumaal toimus üle 40 000 inimese osa-võtul kaevurite päev

KKT alustab koostööd sihtasutusega Noored Kooli

VKG Energia lubja-tehas sai valmis. Lubjatehas on ideaalne näide tööstuslikust keskkonnainvestee-ringust, millel on ka majanduslik põhjenda-tus ning mis on hästi integreeritud olemas-oleva VKG tootmisega.

SEPTEMBER

Lääne-Virumaal valmis poole kilomeetrine Simuna-Vaiatu teelõik, mille rajamisel kasutati Narva elektrijaamade põlevkivituhka

VKG ja EBRD sõlmisid 35 miljoni euro suuruse laenu lepingu keskkonna-hoiu projektide arendamiseks

NOVEMBER

Vabariigi Valitsus kinnitab keskkonnatasude määrad aastateks 2016-2025. Tasude tõus on 3-6%.

Toimus VI Põlevkivi Konverents “Tasakaal põlevkivi majandamisel”

OKTOOBER

Jordaania valitsus allkirjastas lepingud põlevkivi-elektrijaama rajamiseks. Eesti Energia on üks projekti arendajatest

Petroter II põlevkiviõlitehase pidulik avamine, milles võttis osa Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas. Projekti maksumus on ca 65 miljonit eurot.

DETSEMBER

Keskkonnaministeerium saadab kooskõlastusringile “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030” eelnõu.

Euroopa Liit võttis vastu juhindi, mis annab võimaluse turustada Euroopa Liidus põlevkiviõlist toodetud kütust.

Põlevkiviõlitööstus tähistas 24. detsembril 90. sünni päeva. Esimene õlivabrik avati Kohtla-Järvel 1924. aastal.

42