Tänane loeng

• IT olemus

• IT ja ühiskond

• IT ja meie

• Eesmärk

–Olete õppinud teiste vigadest

–Olete oma karjääris edukamad

1. IT olemus

• Kuidas pääseda koledast surmast oma kaastöötajate käte läbi ja tarkvaraprojektis ellu jääda?

• Miks enamik maailma IT projektidest ebaõnnestub?

• Mis on tarkvaraprojektil ühist sinivaaladega Šanghais?

• Puhtalt minu fiktsioon:– Saame õhtul enne tähtaega kokku– Võtame kaasa hunniku pitsat ja kokat– ... ja programmeerime öö läbi

• Probleemid– Koodi “kokku panek”– Stabiliseerimine– Töö kvaliteet– Vastavus eesmärkidele– Tehniliste probleemide tekkides ülesande üle jõu

käimine– ...

Kuidas programmeerimiskursuste raames tarkvara “toodetakse”

Kuidas seda siis toodetakse?

• Kirjutab Java koodi• Kirjutab skripte mõnes

skriptimiskeeles• Kirjutab automaatseid

teste• Kirjutab ehitusskripte• Kirjutab shelliskripte• Kirjutab SQL päringuid• Kirjutab stored procedure• ...

• Testib oma koodi• Loeb teiste koodi• Modelleerib käitumist ja

struktuuri• Dokumenteerib• Mõtleb• Suhtleb• Õpetab teisi • Õpib teistelt• ...

Analüütiku või projektijuhi elu on veel tohutult keerulisem!

Näide: Java arendaja ...

Illusioon maailma lihtsusest

Tarkvaraarenduse põhiteoreem

• Vea parandamise hind kasvab aja möödudes

• Praktiliselt kõik ebaõnnestunud tarkvaraprojektid saab taandada põhiteoreemi mingis vormis eiramisele

• Näide: FBI Virtual Case File System– Probleem: tellija vajaduste puudulik tundmaõppimine

• Näide: programmeerijad, kes üksteist segavad– Probleem: väheisoleeritud töökeskkond -> programmeerijal kaob

kontekst

• Näide: copy-paste tüüpi vead– Probleem: puudulik code review süsteem -> viga avastatakse hilja

• Näide: üks programmeerija tekitab teise programmeerija koodi sisse vigu– Probleem: puudulik unit testing -> viga avastatakse hilja

Tarkvaraarenduse põhiteoreem 2

Tehnoloogia vs sotsioloogia• Tom DeMarco ja Timothy Lister (raamatu Peopleware autorid)

uurisid 500 erinevat tarkvaraprojekti– Suur osa neist olid ebaõnnestunud projektid– Valdav enamik ebaõnnestumise põhjustest polnud tehnoloogilised

• Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega– Rohkem inimestevahelisi suhteid

• Me arvame, et me “töötame tehnoloogia vallas”– See pole tegelikult nii, tehnoloogia vallas töötavad üksikud

tippteadlased ja -insenerid– Meile on tehnoloogia vaid abivahendiks

• Tegelikult tegeleme me kommunikatsiooniga• Projekte katsutakse sellegipoolest parandada tehnoloogiliste

vahenditega– Nagu võtmete otsimine laterna alt, mitte sealt, kuhu me nad

kaotasime

Kliendisuhtlus

Kliendisuhtlus 2

Myers-Briggs iseloomutüübid• 4 telge

– Ükski pole parem või halvem kui teine!

• Extravert-Introvert

– Kust me oma energiat ammutame

• Sensing-iNtuition

– Kuidas me infot saame

• Thinking-Feeling

– Kuidas me otsuseid teeme

• Judging-Perceiving

– Kuidas me asju lõpule viime

IT-inimese iseloom

Lennufirma edukriteeriumid

• Inimesed saavad punktist A punkti B

• Lennukid ei kuku alla

• (Liiga palju) lende ei katkestata

Reisija edukriteeriumid

• Lend on mugav– Sealhulgas lennu

eelne ja järgne kogemus!

• Ma ei kannata liigset kahju– Pagasi kadumine,

hilinemised jne.

• Teenus on terviklik– Lennujaam, lend,

pagas, transport lennujaamast jne.

Erinevad soovid

Kuidas jõuda tulemuseni?

• Ranged prioriteedid

– “Kõik on oluline” = “miski pole oluline”

• Põhimõtted:

– Olla taiplik

– Teha asjad valmis

– Olla hea tiimikaaslane

Negatiivne näide: FBI Virtual Case File System

• 2000-2005• $170M maksumaksja raha• Osa suuremast kolmeosalisest projektist – Trilogy

– Esialgne eelarve $380M – tegelik üle $600M– Riistvara ja võrgu hange õnnestusid üldjoontes (mõningane ülekulu)– Tarkvaraprojekt katkestati 5 aasta möödumise järel

• Ebaõnnestumise põhjusi– Puudulik spetsifitseerimine– Korduvad spetsifikatsioonimuudatused– Korduvad juhtkonnavahetused– Mikromanageerimine– Brooks’i seadus – hilinevale projektile inimeste lisamine suurendab hilinemist– Tarnija ei kutsunud klienti korrale– Klient sekkus “kuidas” küsimustesse, selle asemel, et piirduda “mida-ga”

• Ükski põhjus polnud tehnoloogiline!

Positiivne näide – MS Office

• Tähtaeg on kuningas

• Versiooni tähtajad võivad olla 2 aastat ette fikseeritud

• Mitukümmend allüksust elab sama rütmi järgi

– Planeerimine, analüüs, disain, koodikirjutamine, stabiliseerimine, beeta, väljalase

• Kui tähtaja ja kvaliteedi kriteeriume ei saavutata, jäetakse tootest võimalusi välja

Töömahu hindamine - viktoriin

• Andke iga küsimuse vastusena 2 arvu: alampiir ja ülempiir– Püüdke teha nii, et olete 90% kindel, et õige vastus on nende 2 arvu

vahel

• Mis on Päikese pinna temperatuur?• Mis on Šanghai laiuskraad?• Mis on Aasia pindala?• Mis aastal sündis Aleksander Suur?• Kui palju on ringluses eurosid (sularaha)?• Mis on Peipsi järve ruumala?• Kui palju teenis film Titanic kinodes?• Mis on Vaikse Ookeani rannajoone pikkus?• Kui palju raamatuid on USA ajaloo jooksul välja antud?• Kui palju kaalub raskeim sinivaal?

Viktoriini vastused

• Mis on Päikese pinna temperatuur? – 6000 kraadi

• Mis on Šanghai laiuskraad? – 31N

• Mis on Aasia pindala? – 44 390 000 km2

• Mis aastal sündis Aleksander Suur?– 356 e.m.a.

• Kui palju on ringluses eurosid (sularaha)?– 762 miljardit

• Mis on Peipsi järve ruumala?– 25,1 km3

• Kui palju teenis film Titanic kinodes?– $1,835 miljardit

• Mis on Vaikse Ookeani rannajoone pikkus?– 135 663 km

• Kui palju raamatuid on USA ajaloo jooksul välja antud?– 22 miljonit

• Kui palju kaalub raskeim sinivaal?– 170 tonni

Seitse ahvi

2. IT ja ühiskond

• Kuhu maailm liigub?

• Kas minust saab Zuckerberg või sweatshopikuli?

• Kuidas riik saaks rikkaks?

Online maailm 2011• Facebook

– 800+ miljonit kasutajat– Enamik maailma arvutite arvust!– 50% USA elanikkonnast– 34% Eesti elanikkonnast

• Farmville/Cityville– 80+ miljonit kasutajat– Ameerikas ainult 1 miljon päris farmerit– Üle 5 korra suurem kui World of Warcraft– Mitte lihtsalt suurim mäng

• Suurem kui ükski teleshow või muu regulaarne meelelahutus

• Twitter– Naabrid kajastasid Osama bin Ladeni mahakõmmutamist

reaalajas

• Tehnoloogia põhjustab sotsiaalseid muutusi

• E-mail– 1995: vähestel inimestel– 2005: mõeldamatu ilma

olla

• Facebook / MySpace / rate.ee– 2005: vähestel inimestel– 2015: mõeldamatu ilma

olla

• Just nagu e-mail, see EI KAO ära

• Inimesed ise muutuvad tehnoloogia tõttu– Personaalarvutid– E-mail– Google– Instant messaging– Wikipedia– Facebook

• Sügavad sotsiaalsed muudatused

• Võimatu võidelda, ignoreerida või tagasi pöörata

• Inimeste online identiteet muutub tähtsamaks kui “päris” identiteet

• Tuleviku ettevõtete juhtkond on Facebooki põlvkonnast

• Nagu Skype ja Webmedia on emaili põlvkonnast

• Ennustus

• 2016 – Eestis on 650 000 Facebooki kontot, maailmas 1,5 miljardit

• Juhtkondade koosolekutel arutatakse regulaarselt, kuidas teatud klientide sõbralistidessesaada

IT töökohad: minevik

• Ehitame juppidest servereid ja administreerime neid

• Ehitame serveriplaatidest kappe ja administreerime neid

• Ehitame kappidest datacentereid ja administreerime neid

IT töökohad: tulevik

• Ostame teenust “kelleltki, kusagilt”

– Minu isiklik veebisait kolis Hong Kongist Bostonisse, ilma et ma oleksin tähele pannud

• Suurem, parem, kiirem, ODAVAM

• IT muutub tarbeaineks (commodity)

• Commodity (n) – Kaup, millele on olemas

nõudlus, aga mida pakutakse turul ilma kvalitatiivsete erinevusteta

• Kas keegi teine saab sinu töö ära teha?– Kui jah, siis teebki

• Tavalisi IT-teenuseid võib pakkuda igaüks– Suurim mängija võidab– Ainus väljapääs on

pakkuda spetsialiseeritud väärtust

• Aga pangad ja valitsused?

• Tavaline vastuväide: pangad ja valitsused ei anna kunagi oma andmeid käest ära

– Annavad küll

Minu pank

• Ainult internetis

• Pole kontoreid

• Pole valvureid

• Pole sularaha

• Ennustus: 2023 – Eesti top 20 ettevõttest enamiku peamised infosüsteemid jooksevad riistvaral, mis ei asu Eestis

• E-ühiskond

– E-pangad

– E-valitsus

– E-sõbrad

– E-suhted

– E-seks

• Matrix pole väga kaugel

• Ma saan oma telefoniga YouTube’i vaadata– 15 aastat tagasi polnud

see isegi ulme

• Ennustus– 2030 – Inimestel on

võimalik kogeda „perfektset“ virtuaalset seksi nii inim- kui virtuaalse partneriga

– 2033 – Inimesed tegelevad rohkem virtuaalse kui tegeliku seksiga

• Ettearvamatud demograafilised tagajärjed

IT on eriline

Las masin töötab, tema on rauast

Eesti SKT maailma riikide edetabelis

20

30

40

50

60

70

80

90

100

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

5%

6%

EU15

5,5%

OECD

6% 8%

9%

4%

Mida varem, seda parem

Kuidas riik saab rikkaks

IT ja meie

• Kuidas teenida IT-mehena rohkem raha?

• Kuidas olla edukas ja õnnelik?

Mikroökonoomika

• Omahinna müüt

• Reeglid rakenduvad nii töötaja ja tööandja kui ettevõtte ja kliendi vahel

Kuidas raha juurde ei saa

• Mul on vaja rohkem raha, et [lapsi saada, koolis käia, uude majja kolida]– Tööandja vastus: me oleme äriettevõte, mitte

heategevusasutus

• Ma käisin koolitusel ja tahan nüüd palka juurde– Tööandja vastus: kas see koolitus aitab meil klientidelt

rohkem raha saada?

• Mul on hiilgav idee– Tööandja vastus: ideid on mul endalgi küll, vaja on

teostust

Konsultatsiooniäri finantsmudel

Tulu• 160h/kuu * Tunnihind

– Eestis tüüpiliselt 40€ ringis

• Projekti efektiivsus – Müüdud tunnid / tegelikult

kulunud tunnid– ideaalis 85%

• Isiklik efektiivsus – Kasulikud tunnid /

nominaalne tööaeg– ideaalis 85%

• Maksimum 85%*85%*40€*160 = 4600€– Tegelik koguefektiivsus pigem

60%

Kulu• Keskmine palk

• Ligikaudu 1300€ net• Palgafond = Keskmine palk *

maksukoormus (1,73) * puhkusefond (12/11)• 2455€

• Üldkulud = Kontor + töövahendid + mittetootlik personal + juhtkond + müügikulu + soodustused (500-900€/kuu on tüüpiline)

• Inimese kulu = palgafond + üldkulud = 3200€

Konsultatsiooniäri finantsmudel 2

• Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted

• Peost suhu elamine– Inimesi pidevalt kas liiga

palju või liiga vähe– Reserve naljalt ei teki– Enamiku Eesti ettevõtete

kasumimarginaal <10%

• Suur raha on tiražeerimises

Programmeerija kasutegur nr 1

• Tüüpilises projektis:– Äriinimene– Kliendi kontaktisik– Ärianalüütik– Süsteemianalüütik– Arhitekt– Programmeerija– Arvuti

• Igal tasemel toimub uduste ideede tõlkimine järkjärgult formaalsemasse vormi– Suured infokaod ja ebaefektiivsus

• Ideaalis oleks siin vahel ainult üks inimene!

• Tõlkimise Atomaarne Ulatus

Programmeerija kasutegur nr 2

• IT omapära – kord juba valmis tehtud asja kopeerimine on üliodav

• Taaskasutus on võti

– Nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni!

• Kasutajate Arv jagatud Programmeerijate Arvuga

Programmeerija kasutegur nr 3

• Oluline pole idee, vaid teostus

– 1% annet ja 99% tööd

• Maniakaalne Üleolekuvajadus ja Ühele asjale keskendumine

– Olemas kõigil edukatel tehnoloogiajuurutajatel Thomas Edisonist Bill Gatesini ja Mark Zuckerbergist Taavi Kotkani

Kõik pole siiski enda teha

• Olla kambas kellegagi, kellel on väga kõrge μ– Charles Simonyi – progejast $-miljardäriks

• Õigel ajal Õiges kohas– Progeja saab tüüpiliselt rikkaks vanemarendajana

raketiks muutuvas firmas

– Suuresti juhuse asi

• Või siiski?– Paljude erinevate asjade proovimine suurendab

kullaaugu leidmise tõenäosust!

€ = τ x ϰ x μ x õ

1. Enesekindlus

2. Erinevad kogemused

3. Taiplikkus

4. Teeme asjad ära

5. Tiimitöö

Tellija vaade projektile

Arendaja areng

Arendaja areng

Arendaja areng

6. Mitmekesisus

7. Üks asi korraga

8. Innovatsioon

9. Eesmärgid

10. Tunda ennast hästi