ENSV kultuur

Eesti kultuur nõukogude okupatsiooni ajal

1944-1991

Eesti NSV sümboolika

• lipp• 1940-1963• 1963-1977 (lipu tagakülg

esiküljest erinev )• 1977- 1990

Vapp 1940-1990

ENSV hümn 1944 ja 1956http://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA&feature=related

• ENSV hümni algtekst:J.Semper/G.Ernesaks

• Jää kestma, Kalevite kange rahvas,ja seisa kaljuna, me kodumaa!Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,end läbi sajanditest murdsid sa.Ja tõusid töötajate vabaks maaks,et päikene su päevadesse paista saaks.

• Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,sirp, lõika, alasile, haamer, löö!Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,too õnne rahvale, me tubli töö!Me Liidu rahvaste ja riike seassa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

• Kui kants - nii seisavad su kodurannad,su ees vaid lainetavad laiad veed.Sa kõrgel leninlikku lippu kannad,suur Stalin juhtimas su tõusuteed.Käi kindlalt, saatmas sind su õnneteel,me võitlusvaim ja kohkumatu mehemeel.

• Jää kestma, Kalevite kange rahvas,ja seisa kaljuna, me kodumaa!Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,end läbi sajanditest murdsid saja tõusid õitsvaks sotsialismimaaks,et päikene su päevadesse paista saaks.

• Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,sirp, lõika, alasile, haamer, löö!Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,too õnne rahvale, me tubli töö!Me Liidu rahvaste ja riike seassa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

• Sa kõrgel leninlikku lippu kannadja julgelt kommunismi rada käid.Partei me sammudele suuna annabja võidult võitudele viib ta meid.Ta kindlal juhtimisel kasva saja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!

Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus

• Ametliku kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine

• Kogu vaimuelu ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes poliitilistest oludest: masendav Stalini, leebe Hruštšovi ja tugev Brežnevi ajal

• Tsensuur• Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest• Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940/ 1950- ndate

vahetusel• Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine• Tervet ühiskonda hõlmav propaganda

Saavutused

• Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel• Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada ( vt hümni sõnad Jää

kestma kalevite kange rahvas ja ….)• Jätkus eestlaste isetegevusharrastus ( laulukoorid, rahvatants)• Jätkus laulupidude traditsioon –rahvusliku varjundiga massiüritus• Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967

Vikerraadio• 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon• Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid

koduraamatukogusid• Rahvustunnet tervendas sport –korvpall kujunes peaaegu

rahvaspordiks (“Kalev”)

Jaak Lipso

Aleksei Tammiste

Anatoli Krikun

“KALEV”

Priit Tomson

Jaak Salumets

Teler KBH-29-4 väljalaskeaasta 1957

Autori erakogu

ETV

• 1955 Tallinna telemast 192m, 1957 Tartu telemast

• 23.06.1955 müügile esimesed telerid• 19.07 . 1956 esimene proovisaade• 1962 kaotati raadio ja TV kasutamise maks• 1961 esimene Eurovisioni saade• 1971 KTV infoprogramm Vremja kohustuslik

ETV kavas

Viktor Karrus Vilja riigile

Richard UutmaaRukkilõikajad Harju tänava taastamine, 1949

Periodiseering

1. VAIMSE SURUTISE AASTAD 1940. aastate II pool ja 1950. AASTATE I POOL

• Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: “tõrksad” heideti loomeliitudest välja, vallandati, arreteeriti

• Loomeinimestelt nõuti varasema loomingu mahasalgamist ( “ümberhindamist”) , kriitikat ( formalismis, kodanlikus natsionalismis) ja enesekriitikat ning edasises tegevuses sotsialistliku realismi järgimist

• Ulatuslikud paljastuskampaaniad teadusasutustes ja kõrgkoolides

Andrus Johani Isa portree, 1940

Endel Kõks Kohvikus 1942

Aarne Miikmaa Tüdruk punase baretiga, 1940

Irina BržesskajaLäksin, 1954

Evald Okas Vabastatud Tallinnas, 1943

Elmar Kits Interjöör ,1940

Adamson Eric Lilled laual , 1947Ilmar Ojalo Töötav Tallinn, 1947

Elmar Kits Rakvere turg, 1958

SULAPERIOOD 1950.AASTATE II POOL, 1960. AASTAD

• Vanem põlvkond saab võimaluse loometöö juurde tagasi tulla

• Küüditatud hakkavad Eestisse tagasi pöörduma• Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine• Olulist rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi,

kelle lõplik läbimurre toimus 1960.aastatel – nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogude inimesed

• Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid

Autori erakogu

Adamson Eric Kõrvitsad kausi ja kannuga, 1963

Lepo MikkoNatüürmort,1968

Adamson Eric Dekoratiivplaat, 1968

Ülo Sooster Vormid, 1962

Ilmar MalinMuinasjutt vee ja mäe kohtumisest,1969

Leili Muuga Orkester, 1962

Enn PõldroosSõjapõgenikud,1968

Elmar Kits Burlesk, 1966

Kaljo Põllu Kaks mõtet, 1967 detail

Uuendused teatris

• Voldemar Panso(1920-1977) oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane.

• Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi• Ta töötas Draamateatris näitlejana ja lavastajana, Noorsooteatri ja

Draamateatri peanäitejuhina.• 1957.aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida

juhtis• Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed• Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller)• Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar

Panso nimeline preemia,mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks

• http://www.youtube.com/watch?v=VaGglP3GzTA ( V.Panso räägib Feliks Moorist- legendaarsest raadiomehest )

• Hakati viljelema džässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis

• Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees

• Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas

• Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid (pildil radioola), telereid, magnetofone

• Maakultuuri hääbumine

PESSIMISM, SÜVENEV VENESTAMINE 1970.AASTAD, 1980. AASTATE II POOL

• Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur

• Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung• Venestuslaine põhjustas valitseva režiimi vastase

protesti- “ 40 kiri”• Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata

minevikku, et kaasajas vastu pidada• Kasutatakse “ridade vahele kirjutamist” ( nt. J. Krossi

Keisri hull )• Vastupanu toimus kultuuri kaudu

Mis teemal peaks kirjutama tänapäeva “40 kirja”vt. Postimees 28.10.2010

• Andres Tarand: Minu arvates oli selle kirja põhimõte see,

et ta hakkas nii hooga rahva seas levima ja seda treiti munga kombel põlve otsas ümber ja anti edasi

Mis puutub tänapäeva, siis mina ootaks inimestelt ikka protestiaktsioone. Sarnaseid kirju võiks meil olla juba kümneid. Üht-teist on meil MTÜ-delt ka tulnud, kuid nende sõnumit on suudetud edukalt ignoreerida

Tallinna teletornehitatud 1975-1980

30.12.1972 esimene telesaade värviline 1981 kõik saated värvilised

Haridus

• Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse

• Eesmärk režiimile kuuleka inimese kasvatamine• Vene keele õpetamisele suur tähelepanu• 7-klassiline haridus, 1959: 8- klassiline ja 1970-ndatel

kohustuslik keskharidus• Kõrghariduses kursuste süsteem• Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10-

klassilised

Moskva Olümpiamängud : osales 81, ei osalenud 64 riiki

Tallinna purjeregatt 1980• Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli

Arnold Green• Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84• Sportlasi osales 156• Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri• Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna

rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru

• Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa

• Ava- ja lõputseremoonia režii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika".

Tallinna purjeregati maskott hülgepoeg Vigrivahtkummist, “Polümeeri” toodang

Tallinn ehitas• Pirita Purjespordikeskus,

laevakujuline olümpiaküla• 314 m kõrgune teletorm• Tallinna Peapostkontor• Tallinna lennujaam• Hotell Olümpia• Tallinna Linnahall• Vanalinnas restaureeriti mitmed

elamukvartalid • Tallinnast Narva poole väljuv

maantee ehitati osaliselt neljarealiseks

• Pirita tee rekonstrueerimine

Tallinn ehitas

• Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus, olümpiaküla ehitati laevakujuline

• 314 m kõrgune teletorm• Tallinna Peapostkontor• Tallinna lennujaam• Hotell Olümpia• Tallinna Linnahall• Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid • Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt

neljarealiseks• http://www.youtube.com/watch?v=m0Wba7gMrBg&feature=related

Mentaliteet ja elu-olu1. Sõjajärgne aeg

• Nii moes, soengutes kui mööblis säilis 1930-ndate esteetika

• Üldine tarbe- ja toidukaupade puudus: enamik kaupu oli kaardi peal

• Rõivastuses sõjaväeline joon, patšokid nii naiste kui meeste rõivastuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn. kalifeed säärsaabastega, naistel moejalanõud valged tennised

• Lammutati palju, ehitati vähe. Uusehitised uhkeldavas stalinlikus stiilis

Sõnaseletused : kalifeepüksid, patšokid ehk õlakud

ENSV esimene stiiliõpik “Moealbum” ( joonistatud piltidega) Melanie Kaarma

“ Siluett” hakkas ilmuma 1958.aastal

“Moealbum”

Stalinlik arhitektuurLiivalaia/ Tartu mnt. nurgal

2. Kuuekümnendad• Nõukogude propagandal õnnestus häälestada suur hulk noortest usu

vastu• Levis põlgus väikekodanluse ja väikekodanlaste ( pursuide) vastu• Innustuti kosmonautikast, küberneetikast, aatomienergeetikast,

nailonist, magnetofonidest jms.• Sagenes parteisse astumine (redised: pealt punased, seest valged )• Moodi kitsad püksid, paksutallalised nn. tšehhi kingad- selliselt

rõivastatud linnavurle ristis J. Smuul lõnguseks ( tuletatud asjaosaliste lõnkuvast kõnnakust)

• Mööbel muutus heledamaks ja kergemaks• 1960.a. II poolel moodi alt laienevad püksid, tüdrukutel miniseelikud,

poistel juuksed õlgadeni• Levisid elektrilised kodumasinad- pesumasinad , külmkapid,

tolmuimejad, elektritriikrauad jms.• Hakati ehitama paneelelamuid. Esimesed olid hruštšovkad, mille

kortereid iseloomustasid madalad laed, tilluke köök ja kitsas esik

Hruštšovkad

Aiamajad• Aedlinn käibeväljendina juurdus vajadusest eristada näiteks

Tallinna lähistel põlist Harjumaa Muuga küla uuest aiamajade alast – Muuga aedlinnast

• “Muuga puuviljaaedade planeerimise kava” kinnitati Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 27.07.1959.a. otsusega

• Vastavas NL MN määruses kasutati nimetust kollektiivaedadeks eraldatud maatükid

• Tänavanimed anti vastavalt viljapuude järgi: Õunapuu, Kirsipuu, Viljapuu, Ploomipuu, Pirnipuu ja Murelipuu puiesteed (bulvarid)

• Esimesed projektid kinnitati 1960.a. juunis-juulis• Muuga aedlinn läks linnapea Hardo Aasmäe ajal Maardu linna

haldusalasse

Aiamaja tüüpprojekt S-2 Autori erakogu

S-2 Murelipuu 42 , 1967S-2 Tõlviku teel ,2010

Krimpleenkleit ja platvormkingad

•Kortsumatu ja vastupidava tehiskiu pealetungi ei suutnud miski peatada

•Linane ja villane olid korraga ajast ja arust

•Akende ette riputati nailonakardinad, põrandale rulliti sünteetika , agaramad lõid sellega üle koguni toaseinad

•Seitsmekümnendate krimpleenihullus astus nailoni ajajärgust sammu edasi

Klementi-nimelises Õmblustootmiskoondises õmmeldud krimpleenkleidi mudel aastast 1974

Sektsioonkapp

• Oli sul kodus Standardi, Võru või Narva sein, vahet polnud

• Küsimus polnud naabrist parem olemises, vaid pürgimises naabriga võrdväärseks

• Puudus su kodust sektsioonkapp, puudus ka naabrite lugupidamine

“Marat”

“Põhjala”

“Kreenholm”

Tartu Plastmasstoodete Tehas

“Norma”

Hinnatud kaup: likööripudel Kännu kukk

“Kommunaari” toodete müük

“Tarbeklaas”

3. Seitsmekümnendad

• Brežnevi kultuse süvenemine: pikki ja sisutuid kõnesid võis lugeda lehest, kuulda raadiost, näha telerist MIS ON BREžNEVI PAKIKE ?• Küllust ei olnud ja vaesust ka mitte• Moodsaid rõivaid ja jalanõusid oli poest võimatu saada, sest kui need ükskord tootmisse jõudsid, olid juba

moest läinud• Olmelise eneseteostuse tipp oli isiklik sõiduauto• Edukad inimesed olid kaubanduses , teeninduses töötavad inimesed,

taksojuhid, varustajad• Moodi tuli riidematerjal krimpleen, parukad ja nn. platvormkingad• Mööbel oli raske, tume, polüesterlakiga kaetud. Kõige iseloomulikumad olid

sektsioonkapid ja põrandal “Mistra” vaipkate• Uued kodumasinad: röster ja mikser• Üldlevinud tarbeesemeks sai kilekott• Paneelehituse õitseaeg

PaneelelamudMustamäele ehitati esimene maja 1962. aastal

Õismäe

Mustamäe

Lasnamäe

Ziguli (VAZ)Volga Autotehas

Lada

VAZ 2101VAZ 2107 ( tippvariant)

3A3 ZaporožetsZaporožje Autotehas

1967 1983

AZLKAvtomobilnõi Zavod imeni Leninskovo Komsomola

Moskvitš

Gorki Autotehas (GAZ)Volga

http://www.youtube.com/watch?v=Yz8SP-NtlRE&feature=related

Kasutatud allikad• Eksaminandile ajaloo riigieksamist 2010. Koostanud E. Tannberg, M. Nagel, A. Savi .

Argo 2010• Õppematerjal: Adamson Ericu muuseum 2010. Koostanud L. Selg, konsultant Ü.

Kruus• http://www.youtube.com/watch?v=UXgHPe_aIvc&NR=1• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_vapp• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_lipp• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV_h%C3%BCmn• http://sport.err.ee/index.php?0528159511470• http://korvpall90.postimees.ee/?id=270443• http://korvpall90.postimees.ee/?id=269896• http://korvpall90.postimees.ee/?id=270445• http://digikogu.ekm.ee/eesti1941_1990/maal/oid-2357• http://

st- lucas.com/show.php?id=63&menu=ourmuseum&category=Our%20Museum&p=25&page=1&srt=model%20ASC

• http://www.no99.ee/tekstid.php?event_id=0• http://uudised.err.ee/index.php?06210400• http://www.femme.ee/moekas/stiilivihjed/4047?P=1• http://argoideon.eu/page/4/• http://www.sirp.ee/archive/2000/06.10.00/Kunst/kunst1-1.html• http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=413258• http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=765974&page=4• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=191436• http://www.erm.ee/?lang=est&node=1654&parent=1261• http://www.eastcars.ee/• http://

www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.images&item_id=15715538• http://www.kalasaba.com/w/?1,88,&lk=5