Kerly Veide 10m

Inkade kultuur

Inkad olid rahvas, kes elasid Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani tänapäeva Peruu aladel. 13. sajandil asutati pealinn , mida nimetati Cuzco-ks.

Inkad elasid müüridega kaitstud linnades, ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme, samuti oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu.

Inkad:

Machu Picchu

varemed.

Linn avastati

1911. aastal kuna

Hispaania

vallutajad seda

linna ei leidnud

ning see on linn

on hiilgavaks

näiteks inkade

ehitskunsti

oskustest.

Käsitöö: Rohkelt on säilinud

keraamikat, mille hulgas on huvitavaid inimpeakujulisi nõusi. Suurem osa keraamikat ja ehitisi on ilma kaunistusteta, kuid tehniliselt väga otstarbekad. Inkadel oli ka kõrgelt arenenud tekstiilikunst, tikandite tegemine ja metallurgia(kulla ja vase töötlemine ).

Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad:Päikesejumal, kuujumal ja Ilmajumal. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri.

Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu.

Usundid:

Inkad harrastasid esivanemate kultust. Nad uskusid, et surnud sünnivad teispoolsuses uuesti. Kui lihrahva surnud niisama maha maeti, siis valitseja ja ülikud palsameeriti.

Usuti, et nende hing läks jumalate juurde. Nende muumiatel olid selgeltnägija- ja ravivõimed.

Surnute kummardamine:

Muumiad pidustustel:Usundite juurde käis

ka iga-aastane muumiate pidustused.

• Iga aasta novembris viidi inkade muumiad paleesse või suurele Cuzco väljakule. Seal pandi nad istuma kullast aujärjele ja neile pakuti süüa ja juua nagu elustale inimestele.

Kiri: Inkadel ei olnud ühtegi

kirjapandud keelt. Inkad tundsid omapärast infovahetusvahendit – kiput.

Kipu – eriline infovahetusviis. Kipu oli pikk horisontaalne nöör, mille külge kinnitati vertikaalselt rippuvad erineva jämedusega mitmevärvilised nöörid. Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Kuid kipu võimaldas edastada ainult arvulist ja veel mõningat, eelnevalt kokku lepitud, infot.

Teadaolevalt ei kasutatud ka ühtegi formaalset matemaatikasüsteemi, kuna puudus arvude ja tähtede kombinatsioonid.

Ajalugu ja pärimusi aga anti edasi suuliselt, mida tegid eraldi inimesed, kelle tööks oli ajaloo ja juttude elushoidmine rääkides seda edasi nooremale põlvele.

http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html’http://www.e-ope.ee/_download/euni_reposito

ry/file/566/8.Ameerika%20k%C3%B5rgkultuurid.pdf’

http://www.folklore.ee/tagused/nr9/peruu.htmhttp://www.inca.ee/inca.php?id=109http://www.miksike.ee/documents/main/refera

adid/inkad2.htm

Kasutatud kirjandus: