Euroopa Liit – 446 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki

Konrad Adenauer

Robert Schuman

Winston Churchill

Alcide De Gasperi

Jean Monnet

Nende panus püsiva rahu ja heaolu saavutamisse...

Teerajajad – mõned Euroopa projekti kavandajad

Euroopa Liidu sümbolid

Euroopa lipp

Euroopa hümn

Euro 9. mai – Euroopa päev

Juhtlause –ühinenud mitmekesisuses

24 ametlikku keelt

Български

Čeština

dansk

Deutsch

eesti keel

Ελληνικά

English

español

français

Gaeilge

hrvatski

Italiano

latviešu valoda

lietuvių kalba

magyar

Malti

Nederlands

polski

português

Română

slovenčina

slovenščina

suomi

svenska

Suur laienemine – ida ja lääne ühendamine

Berliini müüri langemine – kommunismi lõppELi majandusabi andmine – Phare programmRiikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid:• demokraatia ja õigusriigi põhimõte• turumajanduse toimimine• suutlikkus ELi õigusakte rakendadaAlgavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimisedKopenhaageni tippkohtumisel nõustuti suure 10 uut riiki hõlmava laienemisvoorugaKümme uut ELi liikmesriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari

1989

1992

1998

2002

2004

2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia

2013 Horvaatia liitub 1. juulil

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid

Riik Rahvaarv2018 (miljonites)

Bosnia ja Hertsegoviina 3,5

Montenegro 0,6

Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel 1,8

Põhja-Makedoonia 2,1

Albaania 2,9

Serbia 7,0

Türgi 79,8

Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus

Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Rooma lepingud:• Euroopa Majandusühendus• Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM)

Ühtne Euroopa akt: ühtne turg

Euroopa Liidu (Maastrichti) leping

Amsterdami leping

1952

1958

1987

1993

1999

2003 Nice'i leping

2009 Lissaboni leping

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Siduv kogu ELi tegevuse suhtes54 artiklit 6 jaotises:

Vabadused Võrdsus

Solidaarsus Kodanike õigused Õigusmõistmine

Väärikus

ELi rahvaarv võrrelduna ülejäänud maailmaga

Rahvaarv (miljonites)

446

14331366

127 146

329

EU (2019) China(2019)

India (2019) Japan(2019)

Russia(2019)

UnitedStates(2019)

(2020)

Kui palju inimesi Euroopa Liidus elab?

Rahvaarv miljonites (2019)

kokku 446 miljonit

82

.9

67

.2

60

.4

46

.7

38

19

.5

17

.2

11

.4

10

.7

10

.6

10

.3

10

.1

9.8

8.8

7.1

5.8

5.5

5.4

4.8

4.1

2.8

2 1.9

1.3

0.9

0.6

0.5

Sak

sam

aa

Pran

tsus

maa

Itaa

lia

His

paan

ia

Pool

a

Rum

eeni

a

Mad

alm

aad

Bel

gia

Kre

eka

Tšeh

hi

Port

ugal

Roo

tsi

Ung

ari

Aus

tria

Bul

gaar

ia

Taan

i

Soo

me

Slo

vakk

ia

Iirim

aa

Hor

vaat

ia

Leed

u

Slo

veen

ia

Läti

Eest

i

Küp

ros

Luks

embu

rg

Mal

ta

Euroopa majandus: üheskoos tugevamad

2008: Ameerika Ühendriikidest saab alguse ülemaailmne finantskriis Euroopa juhtide kooskõlastatud vastus:

• Pühendumine eurole ja finantsstabiilsusele

• Uued kriisihaldamise tööriistad ja eeskirjade reformimine:

Euroopa stabiilsusmehhanism: fond riikide abistamiseks erakorraliste majandusraskuste korral

Uued seadused pankade stabiilsuse tagamiseks

Pangandusliit: ELi-ülene pankade järelevalve ja mehhanism, mis sulgeb pankrotistuvad pangad

• Majanduse parem juhtimine:

Euroopa poolaasta: iga-aastane toiming, mille käigus koordineeritakse avalikud eelarved

Laiendatud euroala pakt, fiskaalkokkuleppe: vastastikune pühendumine kindlale riigi rahandusele

Euroopa investeerimiskava

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

2014. aasta novembris vastu võetud Euroopa investeerimiskavas kasutatakse erasektori investeeringute elavdamiseks avaliku sektori tagatisi.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu on kava raames (2019. aasta novembriks) juba kaasatud 439 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis on ületanud ootusi.

Kava kohaste investeeringutega on toetatud 1,1 töökoha loomist ja see näitaja peaks suurenema 2022. aastaks 1,7 miljonini.

Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid kasu saama ligikaudu miljon väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning kava on aidanud suurendada ELi sisemajanduse koguprodukti 0,9%.

Pangandusliit: turvalised ja usaldusväärsed pangad

ELi vastus finantskriisile:

• Reeglid

Uued seadused, mis tagavad, et pankadel on piisavalt kapitali ja parem riskijuhtimine.

• Järelevalve

Euroopa Keskpank teeb järelevalvet +/- 130 kõige olulisema panga üle.

Riiklikud pankade järelevalvajad teevad omavahel tihedat koostööd.

• Otsus

Üle-euroopaline ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada pankrotistunud panga tegevuse lõpetada.

Seda toetab fond, kuhu pangad ise maksavad, et maksumaksjad ei oleks need, kellel tuleb kulud kanda.

Kuidas EL oma raha kasutab?

2019. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 165,8 miljardit eurot, misabsoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1%liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest.

Kliimamuutused – ELi ambitsioonikad eesmärgid

Millisel maailmajaol õnnestub saada2050. aastaks esimesenakliimaneutraalseks – sellesküsimuses peitub nii tänapäevasuurim mure kui ka võimalus. Sellesaavutamiseks tutvustas EuroopaKomisjon 2019. aasta detsembrisEuroopa rohelist kokkulepet.

Roheline kokkulepe kuulublahutamatult praeguse komisjonistrateegiasse, mille eesmärk on viiaellu ÜRO 2030. aasta tegevuskavaja kestliku arengu eesmärgid.

Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks

Komisjon esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Sellega sätestatakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ELi õiguses.

EL on juba alustanud majanduse moderniseerimist ja ümberkujundamist, et saavutada kliimaneutraalsus. Ajavahemikus 1990–2018 vähenes kasvuhoonegaaside heide 23%, samal ajal kui majandus kasvas 61%.

2020. aasta suveks esitab komisjon mõjuhindamise läbinud kava, millega seada vastutustundlikul viisil kõrgem eesmärk vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas.

Euro – eurooplaste ühisraha

Miks euro?• Valuutarisk ja valuutavahetuskulud

puuduvad

• Tarbijatel on rohkem valikuid ja hinnad on stabiilsemad

• Tihedam ELi riikide majandusalane koostöö

Eurot saab kasutada kogu euroala piires• Mündid: üks pool riikide sümbolitega,

teine pool ühesugune

• Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata

ELi riigid, kus on käibel euroELi riigid, kus euro ei ole käibel

Ühtne turg – valikuvabadus

Ühisturg on kaasa toonud:

• paljude toodete ja teenuste (sh lennukipiletite ja telefonikõnede) hinna märkimisväärne langus

• tarbijate valikuvõimaluste suurenemine

• miljonid uued töökohad

• rohkem võimalusi ettevõtetele

Neli liikumisvabadust:

• kaubad

• teenused

• inimesed

• kapital

Euroopa ühendamine: digitaalne ühtne turg

Euroopa Komisjon on alates maist 2015 esitanud enamiku digitaalse ühtse turu strateegia ettepanekutest. Need on järgmised.

• Rändlustasud kaotati juunis 2017, et inimesed saaksid kasutada ELis reisides oma mobiilseadmeid, makstes sama hinda kui kodus.

• 25. mail 2018 jõustusid põhjalikud uued isikuandmete kaitset käsitlevad ELi eeskirjad.

• WiFi4EU algatusega toetatakse ELi kohalikesse kogukondadesse tasuta avalike WiFi levialade loomist.

• Loodud on uusi vahendeid, mille abil kaitsta inimesi ja ettevõtteid küberrünnakute eest.

• Alates 2018. aastast võimaldavad uued eeskirjad inimestel kasutada ELis reisides oma internetiteenuste paketti (filmid, televisioon, e-raamatud, videomängud või muusika).

• 2018. aastal koostati kava investeerida üks miljard eurot Euroopa tipptasemel superarvutite taristu rajamisse.

Sotsiaalne Euroopa

• Euroopa sotsiaalhartaga on ette nähtud sotsiaalsed ja majanduslikud põhiõigused. Sellega on tagatud mitmesugused igapäevased inimõigused, näiteks õigus tööle, eluasemele, tervishoiule, haridusele, sotsiaalkaitsele ja heaolule.

• Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa peamine tööhõive toetamise vahend, mille abil aidatakse inimestel leida paremaid töökohti ja tagatakse kõigile ELi kodanikele õiglasemad töövõimalused. 10 miljardi eru suurune iga-aastane investeering parandab miljonite eurooplaste võimalusi leida tööd, eelkõige aga neil, kellel on sellega raskusi.

• Euroopa tööhõivestrateegia põhieesmärk on luua kõikjal ELis rohkem ja paremaid töökohti.

• Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik alla 25-aastased noored saavad kvaliteetse

• töö-,• jätkuõppe-,• õpipoisiõppe-,• praktikakoht

nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist.

Euroopa sotsiaalkaitse on maailmas kõrgeimal tasemel ning kõrged on ka elukvaliteedi- ja heaolunäitajad.

See tagatakse muu hulgas järgmiste algatustega.

Liikumisvabadus

Schengen

• Puudub politsei- ja tollikontroll enamike ELi riikide ning Norra, Liechtensteini, Šveitsi ja Islandi vahelistel piiridel

• Tugevam kontroll ELi välispiiridel

• Tihedam koostöö ELi riikide politsei- ja sisserändeasutuste vahel

• Võimalus ELi riikides reisides osta ja tuua koduriiki isiklikuks tarbeks mõeldud kaupu

Õppimine või vabatahtlik tegevus välismaal

Programm „Erasmus+“

Igal aastal õpib või arendab ennast

teistes Euroopa riikides rohkem kui 400

000 noort. Neid toetab „Erasmus+“,

mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte-

ja spordiprogramm.

Erasmus+ toetab ka Euroopa

solidaarsuskorpust ja Euroopa

vabatahtlikku teenistust.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

• Euroopa Liidu põhiõiguste harta

• Ühine võitlus terrorismi vastu

• Koostöö ELi riikide politsei- ja õiguskaitseasutuste vahel

• Varjupaiga- ja sisserändepoliitika koordineerimine

• Tsiviilõigusalane koostöö

Euroopa Liit: rahu ja jõukuse eksportija

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika.

EL järgib ulatuslikku kaubandusläbirääkimiste tegevuskava ning tasakaalustatud ja edumeelset kaubanduspoliitikat, et ohjata üleilmastumist.

Uued kaubanduslepingud on sõlmitud:

• Kanadaga (2017)

• Jaapaniga (2018)

• ja paljude teistega!

Arengu- ja humanitaarabi.

•Kodanikukaitse mehhanism: valitsustelt saadav abi, mida pakutakse vahetult pärast katastroofi.

•rescEU – uus süsteem, mille eesmärk on suurendada katastroofidele reageerimise suutlikkust.

Euroopa Liit: julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamine

ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhieesmärgid on:

• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine; • arengukoostöö; • inimõigused ja õigusriigi põhimõte;• humanitaarkriisidele ja pakilistele kliimaprobleemidele reageerimine.

EL kasutab oma diplomaatilisi, poliitilisi, majanduslikke, julgeoleku ja humanitaarabivahendeid rahvusvaheliselt, et näiteks Liibüas, Süürias ja Ukrainas konflikte rahumeelselt lahendada.

2017. aasta detsembris otsustasid 25 liikmesriiki luua alalise struktureeritud koostöö õiguslikult siduva raamistiku, et teha julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tihedamat koostööd.

2017. aastal alustas tegevust Euroopa Kaitsefond, et edendada koostööd kaitseotstarbeliste tööstustoodete ja kaitsetehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Fondi raames investeeritakse 2020. aastaks teadusuuringutesse 90 miljonit ning arendustegevusse 500 miljonit eurot.

Euroopa Parlament kinnitas 2019. aasta aprillis kava, mille kohaselt saab fond ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastatel 2021–2027 hinnanguliselt 13 miljardit eurot ning rahastab koostööprojekte peamiselt toetuste vahendusel.

EL on suurim arenguabi andja maailmas

Euroopa Liit toetab arenguriike abi andmise ja koostööga ning sealsemajandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse edendamisega.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid olid2018. aastal jätkuvalt maailma juhtivadametliku arenguabi andjad ningsuurendasid jõupingutusi arenguriikideabistamisel.

Koguabi Euroopa Liidult ja selleliikmesriikidelt oli 2018. aastal 74,4miljardit eurot.

2018. aastal käivitati uus Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise jatöökohtade loomise allianss. Selle ükseesmärkidest viia ELi ja Aafrikapartnerlus järgmisele tasandile, aidatesAafrikas töökohti luua, toetades hariduseja oskuste omandamist, soodustadeskaubandust ning suunatesinvesteeringuid strateegiliselttähtsatesse majandussektoritesse.

Sooline võrdõiguslikkus

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi.

EL aitab naistel soovitud tööd leida ning meestega võrdset palka saada ningsaavutada parem tasakaal töö ja muude eluvaldkondade vahel.

• Tööhõive: 2017. aastal jõudis töötavate naiste osakaal ELis 66,6%-ni(meeste puhul on see 80%).

• Võrdne töötasu: Naised teenivad ELis keskmiselt 16% vähem kui mehed.2017. aasta novembris esitas EL meeste ja naiste palgalõhe kaotamisekstegevuskava „Uus algus“.

• Rahastus Investeerimine konkreetsetesse naiste tööhõive suurendamisemeetmetesse, mille hulka kuuluvad ümberõpe ja oskuste parandamine.Naistel aidatakse ka pärast karjäärikatkestust tööle naasta, pakkudeskvaliteetset lastehoidu ja individuaalset juhendamist ning suurendadestööandjate teadlikkust naiste kogetavatest raskustest.

• Majandus Meeste ja naiste tööhõivelõhe läheb ELi majandusele maksma370 miljardit eurot aastas. Soolise võrdõiguslikkuse parandamine looks2050. aastaks juurde 10,5 miljonit töökohta ja süstiks ELi majandusse 1,95–3,15 triljonit eurot.

Ühtlasi tehakse tööd ka naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla peatamiseks,mis on samuti üks prioriteetidest. ELi rahastatav kampaania „NON.NO.NEIN“julgustab mehi ja naisi seisma vastu naistevastasele vägivallale.

Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine

ELi tegevuse tulemused:

• puhtam suplusvesi• tunduvalt vähem happevihma • pliivaba kütus • vanade elektriseadmete lihtsam ja

ohutum kõrvaldamine• rangemad toiduohutusnormid talust

toidulauani • mahe- ja kvaliteetse põllumajanduse

suurem osakaal • mõjusamad terviseohu hoiatused

sigaretipakkidel• kõikide kemikaalide registreerimine ja

kontrollimine (REACH)

Saaste ei tunnista riigipiire – vaja on ühismeetmeid

Tarbijaõiguste kaitse

• Selge märgistamine

• Tervishoiu- ja ohutusstandardid

• Ebaõiglased lepingutingimused on keelatud

• Sõitjate õigused, näiteks hüvitis pika hilinemise korral

• Abi probleemide lahendamisel

Tarbijana on teie põhiõigused kõikjal ELis seadustega kaitstud, isegi reisides või internetis ostes

Kolm peamist institutsiooni

Euroopa Parlament

- inimeste hääl

David Sassoli, Euroopa Parlamendi president

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

- liikmesriikide hääl

Charles Michel, Euroopa Ülemkogu eesistuja

Euroopa Komisjon

- ühiste huvide edendaja

Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president

ELi institutsioonid

Euroopa Parlament

Euroopa Kohus

Kontrolli-koda

Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee

ELi nõukogu(nõukogu) Euroopa Komisjon

Euroopa Investeerimispank Euroopa KeskpankAmetid

Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine)

Kuidas valmivad ELi õigusaktid?

Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad

Komisjon teeb ametliku ettepaneku

Euroopa Parlament ja ELi nõukogu teevad koos otsused

Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused rakendavad

Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus teevad rakendamise üle järelevalvet

ELi nõukogu – liikmesriikide hääl

• Üks minister igast ELi liikmesriigist

• Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant

• Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös

Euroopa Parlamendiga

• Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

ELi nõukogu – Kuidas toimub hääletamine?

Enamik nõukogu otsuseid võetakse vastu topeltenamusepõhimõttel.

Otsust peab toetama vähemalt

• 55% liikmesriikidest• liikmesriigid, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast

Euroopa Ülemkogu tippkohtumine

• Toimub vähemalt neli korda aastas

• Pannakse paika ELi poliitikastrateegiate üldsuund

• President: Charles Michel

Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

• Kaksikroll:

– välisasjade nõukogu istungite juhataja

– Euroopa Komisjoni asepresident

• Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

• Euroopa välisteenistuse juht

Josep Borrell

Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja

27 volinikku – üks igast ELi riigist

• Teeb õigusaktide ettepanekuid

• Täitevorgan

• Aluslepingute täitmise järelevalvaja

• Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil

Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja

27 sõltumatut kohtunikku – üks igast ELi riigist

• Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta• Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis

ELi riikides

Euroopa Ombudsman

Emily O’ReillyEuroopa Ombudsman

• Uurib kaebusi ELi institutsioonide kehva haldustöö kohta

• Näiteks: ebaõiglane käitumine, diskrimineerimine, võimu

kuritarvitamine, õigustamatu venitamine, menetluse korrast

kõrvalekaldumine

• Kaebuse võib esitada ELis igaüks

Euroopa Kontrollikoda – rahal on väärtus

27 sõltumatut liiget

• Kontrollib ELi vahendite sihtotstarbelist kasutamist

• Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut

või organisatsiooni

• Tagab hinnastabiilsuse

• Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta

• Teeb pankade üle järelevalvet, et tagada turvaline pangandussüsteem

• Töötab valitsustest sõltumatult

Euroopa Keskpank – euro haldaja

Christine LagardeKeskpanga president

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee –kodanikuühiskonna hääl

• Esindab ametiühinguid, tööandjaid,

põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne

• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta

• Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi

küsimustesse

Regioonide Komitee – kohalike omavalitsuste hääl

• Esindab linnu ja piirkondi

• Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta

• Edendab kohalike omavalitsuste kaasamist ELi

küsimustesse

Võta ühendust ELi teemadega tegeleva talitusega

Sul on küsimusi ELi kohta? Europe Direct saab aidata

• Telefoni, e-posti või veebivestluse vahendusel

• Piirkondlikud teabekeskused kõikjal ELis

europa.eu/europedirect