PowerPointi esitlus

GUSTAVE FLAUBERT (18211880)TPL 2012

Pritolu ja kujunemineGustav Flaubert prines Rouenist.Tema isa oli kohaliku linnahaigla peaarst, hinnatud kirurg.Tenoliselt kujundas kasvukeskkond (isa petas meditsiinitudengeid, lahkamised olid igapevased) Flauberti objektiivselt vaatlema ning tpsust hindama.Surm oli lapsest peale Flauberti reaalsus. See muutis tema lapseplve melanhoolsemaks, pessimistlikumaks ning vabastas ta tenoliselt liigsest sentimentaalsusest.

Flaubert ja romantismRoueni ltseumis ppides vaimustus Flaubert, nagu ajastule kohane, ideaalidest ja kangelastest, niteks Chateaubriandi Renst.Et moes olid kunstnikud, armastati kunsti; et tuli trotsida reegleid, loeti sel salaja kirjandust, vihati labast ja unistati suurtest tegudest.Flauberti esimesed kirjanduslikud katsetusedki olid romantilised fantastilised jutustused.Minus on, kujundlikult rkides, kaks erinevat inimest: ks, kes on sisse vetud lugamistest, lrismist, krgetest kotkalendudest, lause kikidest klaefektidest ja mttenanssidest; teine, sellele vastandlik, kes tuhnib ja uuristab tde, niipalju kui suudab, kellele meeldib pisikesi asju sama palju esile tsta kui suuri ja tahab, et te peaaegu materiaalselt tunneksite asju, mida ta kujutab. Seega elasid kirjanikus nii romantik kui ka realist.Hinges ji Flaubert ikka tundlikuks ja entusiastlikuks. Tema romantiline poolus avaldus eelkige kirjades, kuid ka teoseis: Salammbs, Pha Antoniuse kiusamises, Phas Julianuses ja Herodiases.Flaubert oli pikka kasvu, laiade lgadega; lohaka elegantsiga kandis ta mingit musta jmedakoelist kitlit, telist merervli riietust; seelikutaolised avarad pksisred langesid taldadeni. Kiilas ja karvane, otsaesine kortsus, pilk selge, psed punase, vurrud ebamrast karva ja rippuvad, kehastas ta kike seda, mida vib lugeda vanadest Skandinaavia pealikest, kelle veri voolas tema soontes, kuigi mitte segamatult puhtana.Nii ngi kirjanikku tema noorem kaasaegne Anatole France.

Autor Eugne GiraudElustAstus 1841. a. Pariisi likooli igusteaduskonda, aga jttis pingud pooleli, kui 1843. aastal tabas teda esimene epilepsiahoog. Pariisis, skulptor Pradier juures puutus Flaubert kokku kuulsate romantikute, nt Hugoga, keda ta austas, imetles ja kellega sbrunes.Elas 1846. a-st loomingule phendunult oma misas Croissets.Klastas aeg-ajalt Pariisi, elades sna intensiivset seltsielu, suhtles mitme oma aja olulise kultuuriinimesega (George Sand, Zola, Maupassant). Tema kirjavahetus George Sandi, vendade Goncourtide ja Guy de Maupassantiga on kirjandusteadlastele ammendamatu varalaegas. ldtuntud on tema sprus Turgeneviga.

ReisidFlaubert reisis meeleldi ja sageli, nt Phja-Aafrikas, Lhis-Idas (Egiptus, Palestiina, Liibanon, Trgi), Kreekas, Itaalias.Reisidel kogetut ja uuritut kasutas ta hiljem loomingus, nt

1850ndate lpus kis kirjanik Tuneesias, et koguda materjali romaani Salammb jaoks.

Flaubert ja naised Flaubert eelistas ldiselt endast kmmekond aastat vanemaid naisi.1836. a kohtus ta muusikakirjastaja Schlsingeri abikaasa lisaga (pildil pojaga), keda ji kogu eluks ihalema. Flaubert tunnistas naisele oma armastust 35 aastat hiljem, kui daam oli lesestunud, oma esimeses armastuskirjas talle. Esialgu kirglik palang arenes aja jooksul diskreetseks jumaladamiseks, peaaegu mstiliseks tundeks.Naine inspireeris kirjutama novelli he hullu memuaarid, mida peetakse Tundekasvatuse esimeseks visandiks. Muidugi on tunnete arenemise lugu ka Tundekasvatuses eneses.

Flaubert ja naised 1840ndatel tutvus Flaubert boheemlaskonna keskuseks kujunenud skulptor Pradier ateljees kirjanduslike pretensioonidega daami Louise Coletga, keda peeti heks oma aja kaunimaks naiseks Prantsusmaal ja kellega tal on vahekord 1855. aastani. Kuigi pline ja veendunud poissmees, ei planud Flaubert rnemat sugu ning tal oli lhedasi suhteid Pariisi kuulsaimate suur- ja poolilmadaamidega, knelemata seiklustest koduprovintsis ja idamail. Psisuhe oleks kirjanikku loomingust liialt eemale kiskunud, seetttu eelistas ta end mitte siduda ja kasutas sageli prostituutide teenuseid.

Louise Colet portree Franz Xaver Winterhalterilt,Joonistatud 184o. aastatelFlaubert ja MaupassantMaupassant oli Flauberti ristipoeg. Ta osales Flauberti juures toimuvail kirjanduslikel kogunemistel Croissets. Flauberti mju tema kirjanikuks kujunemisele oli suur. Maupassant oli Flaubertiga sarnaselt tundlik, pessimistlik, satiiriline. Nagu Flaubertgi toetus ta reaalsusele ja arvas, et kunstiteos peab sellele truuks jma. Ka Flaubert oli temasse kiindunud: See on minu pilane ja ma armastan teda nagu oma poega. Just Flaubert soovitas Maupassantil debdiga oodata, mitte kiirustada oma teoste avaldamisega. Maupassant jrgiski tema nuannet. Kui ilmus Rasvarull, oli see teline vlkdebt.Just Flaubert tutvustas Maupassanti Zolale, esinaturalistile.

Flauberti teosed: Flauberti elu ajal ilmusid Madame Bovary 1857 selle aastaarvuga thistatakse realismi vitu Prantsusmaal;Salammb (1862) traagiline armastuslugu muistses Kartaagos orjade lestusu taustal;Tundekasvatus (Lducation sentimentale,1869) autobiograafiline kujunemisromaan, autori plvkonna kujunemise lugu;Pha Antoniuse kiusamine (La Tentation de Saint-Antoine, 1874) usufilosoofiline dialoog. Flaubert: See on teos kogu minu elust.Kolm lugu (Trois contes, 1877) novellikogu (3 novelli).Postuumselt ilmusidBouvard ja Pcuchet (1881) lpetamata satiiriline romaan; Kibetdede leksikon (1910)

Flaubert i realismFlaubert vttis omaks realismiphimtte, millele lisandus ajastule iseloomulik nn puhta kunsti taotlus.Tema noorus mdus meditsiinilises keskkonnas, kus nhtuste tpne uurimine oli reegliks ja kus kinnistus usk pshholoogilisse determinismi. Sealt tulenes idee laiendada bioloogilist, teaduslikku meetodit pshholoogiale, st vaadelda objektiivselt, et kujutada reaalselt, ja vib-olla juda nii ka pshholoogiliste nhtuste seadusprasusteni.

Flauberti loomemeetodFlaubert ttas vlja oma loomemeetodi. Nagu impressionistidki tema kaasaegsed lks ta alailma oma ateljeest vlja loodusesse, kujutas kike natuuri jrgi ja isiklike kogemuste phjal. Ta viibis pidevalt informatsioonijahil: klastas oma teoste tegevuspaiku, tutvus kohalike kommetega, tuhnis raamatukogudes, muuseumides.Vrdluseks: Flauberti kaasaegne Jules Verne ei olnud ealeski kinud paikades, millest kirjutas (k.a Eesti-aineline Draama Liivimaal) ta toetus vaid entsklopeediatele.

Flauberti loomemeetodKuna Flauberti romaanid phinevad enamasti testisndinud lugudel, kas kaasaegseil vi ajaloolistel, viis ta enne kirjutama hakkamist lbi hiiglasliku uurimist. Ta selgitas vlja oma tegelaste pritolu, nende prilikud jooned, kitumise, uuris nende elupaiku. Kirjutades pdis ta jda vimalikult tetruuks. Dokumentaalne tpsus sai Flauberti jaoks suisa kinnisideeks. Enne Mme Bovary mrgitusstseeni vi Mercenaireside nlja kujutamist luges ta meditsiinialast kirjandust, et kirjeldus tuleks teprane. Tnu hoolikale kaevamisele taastas ta Tundekasvatuses Pariisi 1840-1851. a milj ja eriti revolutsioonipevad tpsusega, mis tekitab imetlust isegi ajaloolasis.Flauberti eesmrgiks oli anda elust meditsiiniline pilt, te pilt, mis on ainus vahend emotsiooni suure mjuni judmiseks. Muidugi pidi ta faktide hulgast valima, et anda neile ldistav iseloom, universaalse te vrtus. Tema meetodiks oligi pidada teadusliku tpsusega kinni reaalseist sndmusist (koht, tegelased otseselt portreed v koondkujud, kirjeldused).

ObjektiivsusFlaubert leidis, et kirjanik saab aus olla vaid siis, kui ta vaatleb inimhinge loodusteadlase erapooletusega, segamata vahele isiklikke tundeid. Kunstnik peab olema oma teoses nagu jumal universumis, keda tunned kikjal, kuid ei ne kusagil. Kunstnik peab tegema nii, et jreltulevad plved usuksid, nagu ta polekski elanud. Flaubert pdiski kirjutada nii, et autorit nha poleks. Tundekasvatus on autobiograafiline romaan, ent selleski on ta suutnud silitada enneolematu objektiivsuse ja kiretuse: krvaltvaatajana kirjeldas ta pseudokangelast Frdric Moreaud, kes ometi suuresti kujutab teda ennast. Ta rhutas prilikkusest, keskkonnast ja asjaoludest seda, mis tingib ja seletab tegelaste tegusid. Flauberti meelest on reaalsus midagi muud kui tde, tema lhtus reaalsusest, et pda tde. Pshholoogiliseltki kujutas ta eelkige konkreetset, seda, mis on pshholoogilisis avaldusis objektiivselt tajutav, sest pshholoogilise objektiivsuse kaudu avaldub tegelase olemus.mberkehastumineAbsoluutne erapooletus on muidugi teostamatu, kuid Flauberti arvates peab kirjanik kehastuma oma tegelasteks, mitte neid endale lhendama. Et seda saavutada, veetis Flaubert pevi, kujutades end Emma Bovaryna; hobusena, kellel ta sidab; tema armukesena; puude ja lehtedena, mida nad nevad; tuulena jne. Mme Bovary mrgistust kirjeldades olevat ta tundnud suus arseeni maitset.

Flaubert Mme Bovaryd lahkamasJ. Lemot illustratsioon ajakirjast Paroodia, detsembrist 1869Kirjandus ja moraalObjektiivne romaan ei saa olla moraliseeriv. Ometi kannab iga teline teos endas petust ja kui lugeja ei leia raamatust moraali, siis on see lugeja imbetsill vi on raamat vlts. Ka Flaubert pole suutnud tiuslikult erapooletut teost luua. Niteks iroonia on aimatav kodanlaste lolluste kirjeldustes. Tema romaanides ei peegeldu erapooletu maailmangemus, vaid fundamentaalne pessimism, vrdumistunne la neetud poeedid Nerval ja Baudelaire, mis teeb temast 20. sajandi kirjanike eelkija.

Davide Levinei karikatuurVormikultusFlaubert oli veendunud, et peale moraalse vi sotsiaalse kaalutluse on kunstniku ainus missioon luua ilu. Realismi eesmrk on ilu, ainult see annab teosele igavese vrtuse. Maa peal pole ilu. Ainus vimalus sellele lhemale pseda on seda ise luua. Kirjandusteoses saab ilu realiseeruda vormi ja idee tielikus koosklas. Ei ole ilusaid ega labaseid seid, /.../ stiil ksi on absoluutne viis asjade ngemiseks.

Flauberti stiilipiinadFlauberti stiilipiinad (les affres du style) on kuulsad. Flaubert kirjutas vga kirglikult ja metoodiliselt. Tema veendumise jrgi peab kunstnik end phendama loomingule niisama tielikult kui munk Jumalale, kunst nuab samasuguseid ohvreid ja kannatusi kui usk.Ta ttas iga peatkki lakkamatult mber, mnest stseenist valmis 40 redaktsiooni (sic!). Seejrel kontrollis ta oma lauseid neid kva hlega deklameerides. Trkki lksid vaid viimse piirini tihendatud, vormistatud ning viimistletud teosed.Nii on Flaubert tnaseni snavara, rtmi, kla ja lause harmoonia poolest ks suuremaid prantsuse prosaiste.

Nide Flauberti Madame Bovary ksikirjastMadame Bovary (1857)Kuulsuse ti juba esikromaan kodanliku oleskelu labasust ja romantilisi illusioone paljastav Madame Bovary (1857 selle aastaarvuga thistatakse realismi vitu Prantsusmaal). Raamat anti amoraalsuse propageerimise ning hiskondliku moraali ja religiooni solvamise prast kohtusse. Kui sdistaja autorilt ksis, kust ta sellise liiderliku naise prototbi oli leidnud, vastas Flaubert: Emma, see olen mina! Flaubert vitis kohtuprotsessi. (Samal, 1857. aastal kaevati kohtusse teinegi pr. kirjanduse oluline teos Baudelairei Kurja lilled. Selle protsessi otsusel krvaldati luulekogust 6 luuletust.)

Madame Bovary

20Madame BovaryEt sbrad soovitasid kirjutada maisest ainest, valis Flaubert he hiljutise sndmuse: tema isa endise pilase Eugne Delamarei, Ry arsti truudusetu naine oli end mrgitanud ning arst ise kurvastusest surnud.Romaanis pidas kirjanik reaalseist sndmusist ja paigust vrdlemisi tpselt kinni, muutes vaid nimesid. Ry asemel toimub tegevus Yonvilleis, kuid vrastemaja Kuldlvi ja postitld Psuke eksisteerisid tepoolest. Bovary on Delamarei peaaegu tpne portree, Emma sarnaneb tema naisega. Teised tegelaskujud on rohkem kombineeritud, kuid samuti inspireeritud tsielust, erinevate inimeste koondportreed. Kui fakte polnud vtta, toetus Flaubert isiklikule kogemusele: talupojapulm, interjrid, suareed jm on vga realistlik.

Emma ja Charles Bovary,A. P. M. Richemonti illustratsioonPshholoogilises plaanis suutis Flaubert samuti realistlikult kujutada nii tegelaste mtteid, tundeid kui ka keelekasutust: Bovary keskprasus, Homais pidulik rumalus, Loni hbelikkus, amme etteheited jne.Emma puhul on mrgitud lapseplve ja kasvatuse ning vliste sndmuste mju kangelanna tunnete arengule. Romaani jooksul libiseb ta nagu determineeritult asjaolude ja oma iseloomu pahede koostoimel kallakut mda tdimuse, vale, truudusetuse ja lpuks enesetapu poole.

Madame BovaryEmma Bovary on eelkige illusioonide ja pdluste ohver: need ei sobinud tema sentimentaalse vikese kodanlase seisundiga. Patt oli see, et ta hakkas oma unistusi teoks tegema. Muidugi on siin tegemist naiseliku romantilisuse satiiriga, kuid ldisemas plaanis ka sgavalt inimliku pahega, mida Flaubert oli iseeneses uurinud (Madame Bovary, cest moi Flauberti enda lootuste purunemine, reaalsuse tunnetamine). Kirjutades, et vaene Bovary kannatab ja nutab kahekmnes Prantsusmaa klas, tundis ta, et individuaalset lugu jutustades oli ta teinud oma kangelannast universaalse tbi. Niisugust inimese kalduvust pidada end selliseks, nagu ta tahaks olla, ja unistada illusoorsest nnest, mis on tegelikkuses kttesaamatu, peab Flaubert suuremas osas oma romaanidest inimeste hdade peamiseks phjuseks. Sellist illusioonikalduvust on hakatud nimetama bovarysmiks.Emma Bovary

Isabelle Huppert Claude Chabroli filmis (1991)Frances O'Connor Tim Fywelli filmis (2000)

http://www.youtube.com/watch?v=CwYQnRFxPs0http://www.youtube.com/watch?v=GCQYAEVQ52I

http://www.youtube.com/watch?v=W8lXyHLfXeQ

Flaubert oli nn tunde-erak. Ta pgenes vihatud kodanlikust hiskonnast kunstiloomingusse. Kunstniku missioon on Flauberti snade jrgi snnikuhunnikul roose kasvatada. Ta oli vastuolus kaasaegse hiskonnaga, vrandunud, pessimistlik.

Tunde-erak FlaubertTundekasvatusTundekasvatus on romaan, mida kaasaeg ei mistnud, leiti, et see on segane, tegelaskujud hmased, kompositsioon juhuslik ja seosetu. Uuema kirjanduse valgel on selge, et Flaubert on loobunud XIX saj traditsioonilisest romaanistiilist, mida iseloomustas see, et autor oli oma tegelaste ja kujutatava tegelikkuse suhtes nagu midagi jumalataolist: ta teadis kike, vis kikjal viibida, tema kikengev pilk vis tungida tegelase kige sgavamate hingesoppideni ja ta vis lugejale elda, mida see inimene tpselt mtles ja kavatses, teadis kigi minevikku ja tulevikku, hesnaga oli kikvimas. Selle kige tpilisem nide on Balzac. Ka Flauberti Madame Bovary on nii kirjutatud. Tundekasvatuses on kik tegelased ja ajaloosndmused antud peategelase Frdric Moreau silmade lbi, autor omapoolseid hinnanguid ei anna.Kunst thendas Flaubertile vimalust maailmast pageda. Ehkki ta oli skeptiline kige inimliku ja vib-olla ka jumaliku suhtes, uskus ta siiralt kunsti, kirjandus andis tema elule mtte.Flauberti mju uusimale maailmakirjandusele on olnud suur, teda peetakse paljude hilisemate kirjandusnhtuste esiisaks.