Heategevus ja kommunikatsioon Toidupanga ja Teeme Ära näitel

Vabaühenduste inspiratsioonipäevKOMMUNIKATSIOON JA TEHNOLOOGIA – MTÜ SÕBRAD

16. juuni 2014Nele Hendrikson

Tuleb juttu…• mõnest põhimõistest• sellest, mida ja miks on tegemas Toidupank• sellest, mida ja miks on tegemas Teeme Ära!• ning mida saaks sellest kõigest kõrva taha panna.

2008 Eestis- 5 tundi- 10 000 tonni prügi- 50 000 vabatahtlikku

2014 maailmas- Liikumine umbes 110 riigis- Osalenud kokku umbes 10 miljonit vabatahtlikku, neist üle miljoni sellel aastal (39 riiki)- Miljoneid tonne prügi

Eesmärk aastaks 2018350 milj osalenut (5% Maa elanikest)

Video: Let’s do it! World Cleanup 2014

Toidupank: puuduse ja ülejäägi piiril

…samal ajal läheb Eestis raisku väga suurtes kogustes head toidukaupa.

• Aastas läheb hinnanguliselt raisku ~200 000 tonni tarvitamiskõlblikku toitu.

Paljud pered ei saa endale ja oma lastele lubada piisavas koguses täisväärtuslikku toitu…

• Suhtelises vaesuses elab 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest.

Kuidas Toidupank toimib? • Toidupank kogub toidu sealt, kus seda on üle ja toimetab

sinna, kus sellest on puudus. Kvaliteetne kaup kogutakse kokku kauplustest, hulgiladudest, toidutootjatelt, talunikelt jm.

• Toidupank on logistik – toit kogutakse, ladustatakse, sorteeritakse, kontrollitakse ja toimetatakse seejärel edasi.

Toiduabi jagatakse igal nädalal teistele heategevus-organisatsioonidele ning vaesuses elavatele (lastega) peredele.

Kommunikatsioon heategevusorganisatsioonis?

KASÜLDSE?

MILLEKS? KELLELE?

KUIDAS KÜLL…?

… JA MILLE EEST?

… on ühe- või mitmesuunaline teabevahetus. • Kommunikatsiooni käigus

toimub tähenduse loomine ja vahetus.

• Osalevad kommunikaator ehk teate saatja, kes edastab teate (tähendust omav märk) ning retsipient ehk teate saaja.

• Kommunikatsioon on võimalik erinevate märgisüsteemide abil, üks neist on kõnekeel.

_______________________________________

Foto: www.tlu.ee

Kommunikatsioon ehk suhtlus

Kommunikatsiooni tasandid

Intrapersonaalne = suhtlemine iseendaga, sisekõne

Interpersonaalne = inimestevaheline suhtlemine

Grupikommunikatsioon = rühmasuhtlemine

Massikommunikatsioon = massiteabelevi: hõlmab korraga

väga paljusid erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi

ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator,

kes tavaliselt ei esinda iseennast

_______________________________________

Mis on heategevus?

• Heategevus on panustamine (rahalised või ainelised annetused, vabatahtlik tegevus) teiste inimeste heaolu parandamiseks.

• Heategevus võib olla suunatud ka looduse ja loomade heaks.

• Heategevuse erinevus filantroopiast on see, et heategevus ei pruugi olla planeeritud ega süsteemne tegevus ühiskonna muutmiseks, vaid võib olla ka ühekordne tegu.

_______________________________________

“Ja kes sa selline oled…?”

_______________________________________

“Ja kes sa selline oled…?”

• Mis on see küsimus / vajadus / probleem kogukonnas, millele teie organisatsioon on vastuseks?

• Millist muutust te loote?• Kas see teadmine on organisatsioonis levinud? Kas see

kajastub inimeste omavahelises suhtluses?• Kas see teadmine on ka kuskil kirjas?

_______________________________________

Suhtlemine avalikkusega• Selgus, ühemõttelisus.• Rahulikkus ja positiivsus.• Probleem käsikäes lahendusega – julgusta tegutsema!• Suhtlemisvalmidus. Optimaalne infovoog.

Põhjuse suhtlemiseks võib anda ka mõni tehniline abivahend (nt prügikaart).

• Paku vabatahtlikele mugav võimalus kaasa lüüa. Kutse olgu selge ja arusaadav.

• Näita (ühise pingutuse) tulemust ning täna neid, kes panustasid.

PS: Korrektne ja ilus tekst ning korrektne keelekasutus on voorus!

_______________________________________

Heategevus kui väärtuspõhine kommunikatsioon

• Avatus ja suhtlusvalmidus.• Lahendustele orienteeritus. • Ausus, isegi kui mingi asi ei lähe nii, nagu alguses loodetud.• Koostöö – mida enam erinevaid koostööpartnereid, seda

paremini info levib.• Lihtne, arusaadav ja ligipääsetav kõigile.

_______________________________________

Meediasuhted• Suhtle ajakirjanikega, paku neile infot, sest neilgi on vaja sisukat

uut materjali. • Ole tähelepanelik ja jälgi hoolega, et kajastuste fookused oleks

sobilikud. Enne esinemisi on hea täpsustada intervjuu pikkus, põhiteemad jms. Artiklid püüa enne ilmumist üle vaadata.

• Loo suhteid ja hoolitse nende eest (pressilist, otsekontaktid).• Mõju mõõtmine (sotsiaalkampaaniad) ja kajastuste ulatuse

kindlakstegemine võib olla keeruline. • Pea meeles:

1) Meedia on orienteeritud kõmulistele lugudele ning probleemidele, mitte niivõrd headele uudistele.2) “Mis ajakirjaniku käes, see ajakirjaniku oma!”

_______________________________________

nele@toidupank.ee 5657 0525 Nele Hendrikson

www.facebook.com/toidupankwww.toidupank.eewww.letsdoitworld.org

Tänan kuulamast.Edu teile ninguute kohtumisteni!