JÄNKU-JUSSI TÄHERAAMAT

KIRJUTANUD JAANUS LEOSTE, JANIKA LEOSTE * ILLUSTREERINUD MAIGI MAGNUS * KEELETOIMETAJA KADRI PAJO

WWW.LASTEKAS.EE

AUTORIÕIGUSED © LASTEVEEB OÜ, 2012

AABITS

Jassile meeldis tähti õppida ema vana aabitsa abil. Siin olid lihtsad ja natuke naljakad lood. Aga lugudest rohkemgi huvitas Jassi aabitsa kaanel olev kukk. “Miks vanasti aabitsate kaanele kuke pilt pandi?” tahtis Jass teada. “Eestlaste esimesed aabitsad tehti Saksa ja Hollandi täheraamatute järgi,” seletas ema, “neis oli alati kuke pilt. Kukk tähistas õppija hoolsust ja võimet ennast kokku võtta. Vanasti algas hoolsa ja usina inimese tööpäev varahommikul kuke kiremisega.” Juss, kes ka ema juttu kuulama oli tulnud, tahtis sõna sekka öelda: “Jass, kas tead, et üks esimesi eestikeelseid aabitsaid ei olnudki igaühele mõeldud?” “Aga kellele see aabits siis mõeldud oli?” muutus Jass uudishimulikuks. Juss otsis natuke oma tahvelarvutist ja näitas siis Jassile pilti: “Näe, vaata, Jass! Siin see on: ‘ABD ehk lugemiseraamat lastele, kes tahavad lugema õppida’!” Jass teadis, et kui ta oleks vanasti elanud, siis see oleks olnud just talle sobiv raamat. “Mina tahan küll lugema õppida!” teatas ta.

2ISBN 978-9949-9204-9-5 (trükis)ISBN 978-9949-9313-0-9 (värviraamat)

3

Aa

JASS LOEB AABITSAT. AABITS, AHV, ALLVEELAEV, APELSIN, AUTO

4

BALLETT JA PASTLAD

Johanna ja poisid käisid ükskord balletti vaatamas. Ballett on selline etendus, kus rääkimise asemel hoopis tantsitakse. Baleriinid hõljuvad laval imekergete sammudega ringi ning nende tantsu on ilus vaadata. “Mina tahan ka baleriiniks saada!” õhkas Johanna oma emale. “Oi, aga siis tuleb sul balletikooli minna,” arvas Juta, Johanna ema. Balletikooli lähevad sellised väikesed tüdrukud ja poisid, kellele meeldib haldjate moodi tantsida. Peale õpinguid saavad neist baleriinid ja nad hakkavad teistele oma ilusat tantsu näitama. Riided, mida balletis kantakse, sõltuvad etendusest. Balletikingad on aga peaaegu alati samad: õrnad, kerged sussid. Muidugi on ka Johannal oma balletikingad olemas. Ta on neid mõnikord poistele näidanud. “Aga need on peaaegu samasugused nagu minu pastlad!” hüüdis Juss balletikingi lähemalt silmitsedes. Tõepoolest, pastlad ja balletikingad on tõesti üsna sarnased. Ometigi on siiski tegemist täiesti erineva otstarbega jalanõudega. Balletikingades tantsitakse õrnu ja väga ilusaid tantse, kus kõik tundub olevat haldjalikult kerge ja kaunis. Pastlad on oma olemuselt aga talurahva igapäevased tööjalanõud, mida kanti nii karjas käies, talutöid tehes kui ka teinekord villaste sokkidega talvelgi.

5

BbPp

JUSS TANTSIB BALLETTI, PASTLAD JALAS. BALERIIN, BANAAN, PANN, PART, PASTLAD

6

DIIVANITIGU

Juss ja Jass ostsid endale raamatupoest naljaka plastiliini. See helendas pimedas, sellest võis veeretada ehtsa põrkepalli ning kui plastiliin kusagile vedelema jäi, siis vajus ta ilusaks lapikuks pannkoogiks. Siit see lugu alguse saigi: üks poistest oli oma plastiliini jätnud diivanile. Nüüd oli plastiliin kokku vajunud ja kõvasti diivanipadja külge kleepunud. “Nii, poisid, tehke aga diivan korda!” arvas isa. Juss proovis ja Jass üritas, kuid päris puhtaks nad diivanipatja ei saanudki. Poisid väsisid hoopis ära, tõmbasid ennast mõnusalt kerra ja hakkasid pikutama. “Tohoh, mis teie nüüd siin teete!” imestas ema tuppa astudes. “Olete siin nagu kaks diivanitigu!” “Kes see diivanitigu on?” tahtis Jass teada. “Eks ikka teie muidugi: koristate teokiirusel ja nüüd olete keras ka nagu teod,” tegi ema nalja. Ei Juss ega Jass tahtnud diivanitigusid edasi mängida. Koos puhastades said nad plastiliinipleki diivanipadjalt peaaegu kätte. Päris puhtaks saadi diivan aga alles siis, kui ema oli patjade katted pesumasinast läbi lasknud.

7

DdTt

JUSS JA JASS MÄNGIVAD DIIVANIL TIGUSID.DIIVAN, DRAAKON, TULETÕRJEAUTO,

TIGU, TULBID