12. november 2013

JÄTKUSUUTLIKETTEVÕTE

TeemALeHT

Vastutustundlik ettevõtlus ehk eluterve ärivaistKristo timbergKPMG Baltics OÜ juhtimisnõustaja

Vastutustundlik ettevõtlus peaks viima jätkusuutliku ning ka ühiskonnale kasuliku ette-võtluseni, mitte jääma vaid en-nastohverdava heategevuse ta-sandile. See peaks olema olu-line nii klientidele, partnerite-le, ühiskonnale kui ka ettevõt-tele endale ning andma reaal-set mõõdetavat kasu, mida on võimalik saavutada strateegili-se läbimõeldusega.

2012. aasta vastutustundli-ku ettevõtluse indeksit auditee-rides leidis KPMG mitmeid hu-vitavaid ettevõtteid ning erine-vaid lähenemisi vastutustund-likule ja jätkusuutlikule mõt-teviisile.

Osa ettevõtteid Eestis on võtnud ühiskondliku vastutu-se strateegia koostamise ees-märgiks ühendada ühiskonna vajadused ettevõtte vajaduste-ga. Loogika ütleb, et kui klien-dil läheb hästi, läheb ka firmal hästi.

Igapäevane kasuTihti nähakse vastutustundli-kus ettevõtluses eelkõige ko-hustusi ning võimalustena märgatakse peamiselt otsest mõju klientidele, kes võib-ol-la sellest teemast hoolivad. Pa-raku on vastutustundliku et-tevõtluse mõju palju laiem. Vastutustundlik tegutsemine ei peaks kindlasti olema ilma eesmärkideta n-ö rohelise ku-vandi loomine – sellisest lä-henemisest on tõesti keeruli-ne näha suuremat kasu ette-võttele. Igapäevastes tegemis-tes aitab vastutustundlik lähe-nemine keskenduda aspektide-le, mis mõjutavad tema tege-vust ka homme ja ülehomme, seda muidugi juhul, kui seatud eesmärgid aitavad tagada jät-

VÕIMALUS. Vastutustundlik ettevõtlus ei ole mitte kohustus projektipõhiselt midagi head ära teha, vaid tähtis osa ettevõtte olemusest ja äritegemise seisukohast.

Kui vastutustundlikku ettevõtlusse suhtutakse kui rohelise kuvandi loomisesse, siis on sellest suuremat kasu raske näha.

Vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava näeb ette Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmist läbi jätkusuutliku äri edendamise. Mida riik omalt poolt püüab ära teha, loe lk 6-7.

Jätkusuutlik ettevõtlus ei ole ainult suurte firmade pärusmaa.

Ka väikesed organisatsioonid saavad tegutseda vastutustundlikult. Lk 8.

kusuutlikkust. Näiteks tööta-jatele parema keskkonna loo-mine tõstab töö efektiivsust ning vähendab töötajate vahe-tumist, sellega seotud koolitus-kulusid, võimalikke saamata-jäänud tulusid ja muid seotud riske. Liiga palju on tänapäeval ettevõtteid, kes deklareerivad, et nende suurim vara on seal töötavad inimesed, kuid reaal-

selt midagi selle vara hoidmi-seks ei tehta.

Müügitöös on ütlus, et kui klient tunneb ennast piisavalt mugavalt, et öelda ei, on tõe-näoline, et ta ütleb jah. Sarna-ne printsiip kehtib vastutus-tundliku tegevuse puhul. Ku-lud, mis esmapilgul võivad näi-da ebavajalikud ja mõõtmatud, võivad tõsta, klientide, partne-

rite jt motivatsiooni erineva-teks tegudeks.

CSr on projektidega juhitud mõtteviisTegemist on tõepoolest mõtte-viisiga, kuid selle mõjusaks ra-kendamiseks tuleb tegutseda eesmärgipäraselt ja projektipõ-hiselt. Ometi ei tohiks kesken-duda vaid projektipõhisele ka-susaamisele, vaid tasub vaada-ta suuremat pilti.

Vastutustundliku ettevõt-luse tegevused peaksid olema kooskõlas ettevõtte strateegia-ga ja toetama seatud eesmärki-de saavutamist. Tähtis on siin läbi mõelda, millist sõnumit eri-nevatele sihtrühmadele saade-takse ja kuidas seda tehakse.

Samuti toimub projektipõ-hiselt näiteks kontori haldus-kulude kärpimine säästlike pir-nide, liikumisandurite, ebaefek-tiivsete lahenduste ümbertege-mise kaudu, aga see on jällegi osa suuremast plaanist, ehk se-dapuhku eesmärgist vähendada kontori halduskulusid või kogu-ni osa terve ettevõtte kulude kärpimise plaanist. Haldusku-lude vähendamises võib viimas-te aastate jooksul järjest enam näha ka Eesti ettevõtete püü-du kokku hoida. Näiteks mit-med ettevõtted kasutavad ser-veriruumi soojust üldiseks küt-teks ning nõupidamisi ja koh-tumisi eelistatakse võimaluse korral teha videokonverentside vahendusel, et säästa loodust ja ärilisi ressursse.

Keskendu tähtsaleMõeldes natukene suuremalt võib tuua näiteks moetööstu-se, kus enamik kaupa valmib Aasia tehastes. Kõik eetilised küsimused, mis seonduvad laps-tööjõuga, alamakstud ja orjasta-tud vabrikutöölistega Aasia rii-kides, pole ilmselt meile kelle-

legi võõrad. Vastutustundlik te-gu ettevõtte jaoks oleks selliseid partnereid mitte valida. See ei pea tingimata tähendama kulu-de suurenemist. Kui mõõta ris-ki, mis kaasneb sellise tarnija-suhtega, võib see risk olla tihti suurem kui ressurss, mis kulub vastutustundliku tegevuse ta-gamiseks. Ning see ei kehti ai-nult suurte kaubamärkide pu-hul. Väiksed ettevõtted on ena-masti seotud nendesamade glo-baalsete jõududega, lihtsalt iga-päevase tarneahela riskide juh-timise käigus ei keskenduta pii-savalt 2., 3. või 4. astme tarni-jatele või hoopis kolmandatele osapooltele, kes võivad oma te-gevusega ettevõtet kahjustada.

Meie endi riigiski tegutseb mitmeid suuri ettevõtteid, kes eelistavad partneriteks valida kodumaiseid tootjaid, et muu-ta pakutav toodang oma klien-tidele usaldusväärsemaks, vä-hendades seeläbi ka tarnijate-ga seotud riske.

KokkuvõteKokkuvõtteks tasub rõhuta-da, et vastutustundlik ettevõt-lus ja jätkusuutlik äritegevus ei peaks tähendama roheliste reklaamplakatite ja aruannete trükkimist oma maine tõstmi-seks, vaid selle mõtteviisi taga peitub väga eluterve ning mõõ-detav tegevuste ahel. Läbimõel-dud ja strateegilise rakendami-sega võib aidata kasvatada or-ganisatsiooni konkurentsivõi-met, klientide usaldust, tööta-jate rahulolu või hoopiski opti-meerida kulusid. Erinevalt le-vinud arusaamast, et vastutus-tundlik ettevõtlus nõuab kind-lasti palju ressurssi, on piisa-valt tegevusi, mis aitaksid igas suuruses organisatsioonil oma tegevust paremini planeerida ning keskenduda sellele, mis on eduks tegelikult oluline.

Foto: KPMG

2 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258

Projektijuht: Mirjam Müür, mirjam.muur@postimees.ee, tel 666 2249

Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

27 000 vähekindlustatud perest last on käinud pakendiautomaatide kaudu tehtud annetuste toel teatris. Projekti koordineerib Heategevus­fond Aitan Lapsi.

Eesti Terviserajad raames on

750 kilomeetri ulatuses rajatud hooldatud tervise­spordiradu. Projekti arendavad Mer­ko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia.

42 242 annetuskõnet tehti möödunud aastal ETV heategevussaatesse Jõulutunnel. Kogutud raha toel rajab SA Maarja Päikesekodu raske või sügava vaimupuudega täiskas­vanuks saavatele lastele kodu.

Äri kujundab ühiskonda. Meie kujundame ärisidmarKo sillerVastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Mul on oma esivanematele ol-nud alati keeruline seletada, mis tööd ma täpselt teen. Õi-gemini, millise imelise teema-ga ma tegelen – sõnapaar «vas-tutustundlik ettevõtlus» ütleb neile midagi, ent mitte just eri-ti palju.

Arvan, et nad ei peagi tead-ma, kuidas defineerida vastu-tustundlikku ettevõtlust. Küll aga võiks nende kui tarbijate jaoks olla tähtis teada, kas üks või teine ettevõte on vastutus-tundlik või mitte. Miks see olu-line on?

Sellel, kuidas ettevõtted käi-tuvad ja tegutsevad, on suur mõju kogu ühiskonnale. See on-gi piisav põhjus. Ärisektoril on võim kujundada trende ja tin-gimusi, mis kõigi inimeste iga-päevaelu suunavad.

Ettevõtted saavad luua po-sitiivseid arenguid, näiteks võttes aktiivse rolli ühiskonna probleemide lahendamisel. Siin võib näidetena tuua nii erivaja-dustega inimeste tööhõive, ha-riduse kvaliteedi kui ka rahva tervise. Ent ettevõtete tegevu-sel võib olla ka negatiivne mõ-ju – koormus loodusele, tervist

ÜHISKOND. Vastutustundlik käitumine ei ole midagi sellist, mida me käed rüpes istudes oodata võime. Ka tarbijatena saame nõuda vastutustundlikku käitumist.

kahjustavad töötingimused, korruptsioon ja tarbija õigus-te ignoreerimine. Mõlemad ku-jundavad ühiskonda ehk meie kõigi elu.

Olen kindel, et vastutus-tundlikud ettevõtted on ühis-konnale kasulikud ja sellele mõttele on väga raske vastu vaielda. Milles see vastutustun-ne aga seisneb? Mis paneks fir-masid hoolivamalt tegutsema?

Vastutustundlik on selline äritegevus, kus ettevõte arves-tab oma tegevuse sotsiaalse ja loodusliku mõjuga. Ta on just-kui hea kodanik ja naaber üm-berkaudsetele inimestele – ei raiska loodusressurssi ega ri-ku rahulikku elurütmi, vaid pa-nustab kohaliku elu arengusse.

Ta on hea tööandja – teeb oma inimeste tervise ja töö-ohutuse edendamiseks, nende professionaalseks arendami-seks, erinevustega arvestami-seks ning tasakaaluka töö- ja eraelu võimaldamiseks rohkem, kui seadus ette näeb. Ta ei ka-suta inimesi pelgalt vahendina

Marko Siller on jätkusuutliku ettevõtluse eestkõneleja, juhtides Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit. Foto: UrMas LUiK / PärnU PostiMees

omanike kasumi maksimeeri-misel, vaid väärtustab neid kõi-ge hinnalisema ressursina pika-ajalise äritegevuse nimel.

Vastutustundlik ettevõte on eetiline oma turukäitumi-ses. Läbipaistev ja tegelikkuse-le vastav turundus, tarbija hu-vide tõeline kaitsmine, võrdne ligipääs toodetele ja teenustele kõigi ühiskonnarühmade jaoks – need on samuti märksõnad. Ausate mängureeglite järgimi-ne niikuinii.

Tähtis on, et ettevõtte põhi-tegevus peab olema vastutus-tundlik ega ole projektipõhine kõrvalepõige. Ideaalis peaks iga ettevõte käsitlema seda teemat kogu oma toote või teenuse elutsükli ulatuses. Lisaks selle-le, et tootmine ise on keskkon-nahoidlik, peab ka toote kasu-tamine olema energiaefektiivne ning keskkonda võimalikult vä-he koormav.

See kõik kehtib tootjate kõrval ka teenusepakkujate kohta ning on sobilik lähene-misviis nii suurfirmadele kui väikeettevõtetele.

Püüdes olla realist, tean, et ettevõtlusmaastikul juhib ot-suseid äriedu ja nii see peab-ki olema. Vastutustundlikuks tegutsemiseks peavad ettevõt-ted nägema sellises juhtimisfi-

losoofias omaenda kasu. Kuid ka olulised huvirühmad saavad firmasid vastutustundlikumalt käituma mõjutada.

Üks nendest huvirühma-dest on riik. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga on liitu-nud ettevõtted, kelle jaoks on teema oluline ning kes soovi-vad vastutustundlikkust soo-dustava ettevõtluskeskkonna ja -poliitika kujundamisel kaa-sa rääkida. Lisaks motiveeri-vale riigi ettevõtluspoliitika-le ja meedia teemapüstituste-le on väga tähtis roll igal ini-mesel endal.

Töötajana saame seda kõike küsida oma tööandjalt. Aktiivse kodanikuna võime juhtida tä-helepanu vastutustundetusele ettevõtete tegevuses ja pakku-da lahendusi. Ning lõpuks vast kõige tähtsam: tarbijana saame otsustada, millistele ettevõtete-le oma raha anname. Meie ku-jundame seda, kuidas ärisektor käitub. Teeme seda oma ostuot-sustega niikuinii pidevalt.

Enam ei ole see ajastu, kus edukaks äriks kasvasid vaid röövkapitalistid. Ühiskond ei lase sellel enam juhtuda. Tark ärimees saab väga hästi aru, et vaid vastutustundlik äri on jät-kusuutlik. Seda mõistab ka aru-kas tarbija.

Aktiivse kodanikuna võime juhtida tähelepanu vastutustundetusele ettevõtluses.

SISUKorD:

Indeks näitab ettevõtte vastutustundlikkust. LK 4

Erivajadusega inimestele tööpakkumine on kasulik mõlemale poolele. LK 5

Tegevuskava suunab jätkusuutliku ettevõtluse arendamisele. LK 6-7

Kohalikku elu saab edendada nii suur kui väike. LK 8

Ettevõtted peavad tarbijaid rohkem hindama. LK 10

Trükiste ökoloogilist jalajälge saab vähendada. LK 11

postimees, 12. november 2013 jätkusuutlik ettevõte || 3

4 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013

Jätkusuutliku ettevõtluse indeks 2012

valdkond osakaal kogutulemusest

Keskmine tulemus

1. Ettevõtte strateegia 20% 642. Põhimõtete integreerimine 20% 633. Valdkondade juhtimine 40% 723.1 Kogukond 10% 653.2 Looduskeskkond 10% 693.3 Töökeskkond 10% 773.4 Turukeskkond 10% 774. Tulemuste hindamine, aruandlus

ja kommunikatsioon20% 55

65

Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee

Jätkusuutliku ettevõtluse in-deks näitab, et aasta-aastalt kasvab Eesti ettevõtete vastu-tustundlik käitumine. Vastutus-tundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatav iga-aastane uuring heidab pilgu osalevate ettevõte-te tegevusse. 2012. aasta indeks hõlmab vastuseid 63 ettevõttelt.

Esimene indeks pandi kok-ku 2008. aastal ja selle koosta-misel osales 14 kutsutud ettevõ-tet. Indeksi koostaja, Vastutus-tundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuhi Marko Silleri sõnul osalesid pilootprojektis eelkõige ettevõtted, kelle puhul oli teada nende keskmisest suurem tead-likkus vastutustundlikust ette-võtlusest. Nii sai tulemus võr-reldes paari järgmise aastaga ka kõrgem. Alates 2009. aastast saavad mahukat küsitlust täita kõik indeksi koostamisel osa-leda soovivad ettevõtted, mil-le hulk aastast aastasse vaik-selt kasvab.

Tulemused paranevadParanevad ka tulemused. 2008. aasta seadis lati küll kõrgele – ettevõtete keskmine tulemus oli 70 punkti sajast võimali-kust. 2009. aastal, mil indeksi koostamisel osalejate arv mit-mekordistus, tuli keskmiseks tulemuseks 57 punkti. Alates sellest ajast on keskmine punk-tisumma vaatamata lisandu-nud ettevõtetele vaikselt kas-vanud. Möödunud aastal oli 63 ettevõtte keskmine tulemus 65 punkti. Siller rõhutab aga, et iga aasta tõuseb latt aina kõr-gemale, sest ootused ettevõtete vastutustundlikule käitumisele kasvavad. Nii on sama tulemu-se saavutamine aasta-aastalt ai-na raskem ning eeldab arengut.

Kui 2009. aastal saavutas üle 70-punktise tulemuse 37% osale-nutest, siis möödunud aastal ju-ba üle poole. Silleri sõnul on see ilmekas näide vastutustundliku ettevõtluse tähtsuse kasvust.

Küsimustik puudutab nelja peamist valdkonda: jätkusuut-liku ettevõtluse põhimõtted or-ganisatsiooni strateegias; integ-reerimine juhtimisprotsessides-se ja sidusgruppideni viimine; selliste valdkondade nagu ko-gukond, loodus-, töö- ja turu-keskkond juhtimine; CSRi te-gevuste tulemuste hindamine ja kommunikatsioon.

Viimaste aastate küsitlus-test selgub, et kuigi ettevõtete strateegias on CSRi põhimõt-ted aasta-aastalt samas suurus-järgus, siis keskmist hoiab kas-vamast pigem uute ettevõtete lisandumine. Need, kes indeksi koostamisel ka varem osalenud, saavutavad kõrgemaid tulemu-si. Marko Silleri sõnul aitab in-deksi küsimustiku täitmine tee-maderingi paremini mõista ja enda ettevõtte jaoks lahti mõ-testada. «Üha vähem peetakse vastutustundlikku ettevõtlust heategevuseks või projektipõhi-seks kõrvaltegevuseks ning üha

Indeks näitab vastutustundliku ettevõtluse rolli

UURING. Tähtsustamaks jätkusuutliku ettevõtluse rolli, tehakse igal aastal uuring, et hinnata ettevõtete vastutustundlikku käitumist.

inimesi palju ja töökohad väga erinevad,» ütleb Siller.

Kolmas komponent – vald-kondade juhtimine – on indeksi kujunemisel kõige praktilisem ja ühtlasi lõpptulemuse saavu-tamisel kaalukaim. See oma-korda jaguneb nelja võrdse kaa-luga osaks: kogukond, loodus-, töö- ja turukeskkond. Kogu-konna puhul jagunevad tegevu-sed kaheks – ühelt poolt toeta-takse konkreetseid inimesi või projekte, teisalt püütakse leida kogukonda toetavaid tegevusi, mis ka ettevõtte ärieesmärki-dega ühtiksid.

Kogukonna juures pee-

takse silmas seda, millisena näeb ettevõte oma laiemat rolli ühiskonnas – käitutakse hea naabrina, vajadusel pee-takse dialoogi tundlikel tee-madel, panustatakse ühiskon-na probleemide lahendamis-se ning mõeldakse laiemalt, kuidas ettevõtte igapäevasest tegevusest (toote- ja teenuse-arendusest, teadmisest ja ko-gemusest) võiks ühiskonnale kasu olla. Looduskeskkonnaga seotud vastutustundliku käi-tumisega on lihtsam suhestu-da eelkõige tootmisettevõte-tel, kuid see muutub aina täht-samaks ka teiste jaoks. Vastu-tustundlik suhtumine loodus-keskkonda on kindlasti üks CSRi väljapaistvamaid aspek-te, mis on ka ühiskonnas häs-ti mõistetav. Kuigi tulemused näitavad siingi paranemist, on veel arenguruumi, arvestades, et nii mõnedki lahendused loo-duskeskkonna suhtes lugupi-davamalt käitumiseks on oda-vad ja leidlikud.

väärtusta töötajaid Töökeskkonna puhul on in-deksi koostamisel osalenud et-tevõtete positsioon hea. Eriti heal järjel on koolitust, tervist ja tööohutust puudutav. Silleri sõnul tuleb aga küsitlusest väl-ja, et näiteks erinevustega ar-vestamine ei ole veel soovitud tasemel. Samuti saaksid ette-võtted rohkem ära teha näiteks võimalike koondamiste korral, rakendades programme, mis töötajatele kindlustunnet si-sendavad. Töötajaid aitab ette-võttega tihedamalt siduda, kui kaasata neid otsuste langetami-se protsessi. Sellised tegevused aitavad lisaks töötajate sidumi-sele ettevõttega saavutada ka paremaid äritulemusi.

Turukeskkonda silmas pi-dades on nõrgemaks kohaks oma tarnijatelt ja teistelt koos-tööpartneritelt vastutustundli-ku tegutsemise nõudmine – on näiteid, kus ettevõttega koos-töö tegemiseks peab ka teine pool täitma samu vastutus-tundlikkuse kriteeriume, mis ettevõttele tähtsad on. Seda peaks rohkem olema. Muidu on nii, et ise teeme hästi ja vastu-tustundlikult, aga tooraine tar-nimisel koheldakse inimesi hal-vasti, edasimüüjad ei ole kesk-konnasõbralikud vms.

Võrreldes teiste valdkonda-dega on tulemuste hindamine aga selgelt nõrgem ja suurima arengupotentsiaaliga. Ettevõt-ted on sõnastanud põhimõt-teid ja viinud ellu tegevusi, kuid nende hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon pole ooda-tud tasemel. Siin on ettevõtete keskmine hinne vaid 55. Teisi-sõnu – tegutsevad ettevõtted ei püüa tehtut piisavalt analüüsida ja tulemusi äritegevusse suuna-ta. Nii võibki paljudel juhtudel tekkida olukord, kus CSRi tege-vused on pigem projektipõhised ja heategevuslikud, kuid tehtul pole alati väärtust ettevõtte äri-tegevust silmas pidades.

rohkem igapäevategevuse ja põ-hitegevusega seotud äristratee-gia osaks,» räägib Siller.

Sõnadest tegudeni Indeksi teine oluline kompo-nent on tegudeni jõudmine, mis kasvab pidevalt. Kui 2009. aastal oli ettevõtete keskmine punktisumma 52, siis möödu-nud aastal juba 63. See tähen-dab, et CSRi tegevused ja põ-himõtted ei jää pelgalt paberi-le, vaid üha enam jõuavad ka reaalsete tegude ja inimesteni. «Vastutustundlikkuse inimes-teni viimine on pigem problee-miks suurtes ettevõtetes, kus

Ergonoomiline töökoht on paljude jaoks teada sõnapaar ja üldiselt ongi töökeskkonnad Eestis suhteliselt heal tasemel. Foto: Corbis/sCanPix

postimees, 12. november 2013 jätkusuutlik ettevõte || 5

Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee

2010. aastal ettevõtluskonkur-sil Ajujaht sotsiaalse ettevõt-luse eriauhinna saanud MTÜ Abikäsi on nüüdseks kasva-nud oluliseks organisatsioo-niks, mis on partneriks nii töö-tukassale kui ka paljudele era-ettevõtetele. Ühingu kaudu on tööd leidnud sajad erivajaduse-ga inimesed.

Teadlikkus kasvasÜhingu juhi Marko Simbergi sõnul on aasta jooksul teadlik-kus ja valmisolek erivajaduste-ga inimeste kaasamisest töö-jõuturule kasvanud, kuid aren-guruumi on endiselt. Simber-gi sõnul tuleb endiselt puutu-da kokku eelarvamuste ja väär-arusaamadega.

«Arvatakse, et erivajaduse-ga inimene on kuidagi vähem efektiivne, kuid see ei pruugi nii olla.» Loomulikult oleneb puudest, kuid tihti on erivaja-dusega inimene väga hea just temale sobivat tööd tehes. Ta on motiveeritud ja pühendu-nud ning ei pruugi sugugi ol-la vähem tõhus n-ö tavalisest inimesest. Veelgi enam, palju-del juhtudel ei tarvitse teised

Erivajadustega inimeste tööhõive ootab kasvu

TÖÖJÕUD. Erivajadusega inimesi saaks palju enam tööjõuturul rakendada. Selleks on vaja aga lükata ümber stereotüüpsed arvamused.

MTÜ Abikäsi kasvas välja ettevõtluskonkursilt Ajujaht ja on nüüdseks kasvanud oluliseks organisatsiooniks. Foto: MtÜ abiKäsi

arugi saada, et kolleeg on eri-vajadusega.

2009. aastal asutatud MTÜ Abikäsi on aja jooksul kordu-valt pidanud muutma viise, kui-das aidata erivajadusega inime-si tööjõuturule. Esmalt proovi-ti kätt vahendajana, lootes end ära elatada ettevõtete maksta-vast vahendustasust. «Kiires-ti sai selgeks, et ettevõtted ei ole pikalt töötute ja sotsiaalselt keerulise töötajaskonna vahen-damise eest valmis maksma,» ütleb ta.

Nii asutigi ise tööd pakku-ma, tehes allhanget näiteks te-lefonimüügi ja andmesisestuse vallas. Sellisel moel pakuti pro-jektipõhist tööd umbes 120 ini-mesele. Karm reaalsus on aga see, et tööealiste erivajaduste-ga inimeste hulk ainuüksi Tal-linnas on 9000 ringis. Sellest tulenevalt peab Simberg kasu-likumaks tegutseda ikkagi töö-vahendusvaldkonnas, kus saab aidata suuremat hulka inimesi.

«Oleme justkui hüppe-lauaks, tehes intervjuud, hinna-tes inimese oskusi ja võimalusi ning püüdes leida temale sobiv töökoht, külastades erinevaid ettevõtteid,» võtab Simberg ühingu tegevuse hästi lühidalt kokku. Tema sõnul on paljud

erivajadusega inimesed pikalt töötud olnud ja harjumus tööd teha on vähene, mistõttu tuleb nendega rohkem tegeleda, neid tööga harjutada. «On ka inime-si, keda liigitatakse tööjõutu-rule mittesobivaks, kuid nen-dega pikemalt tööd tehes on võimalik nad tööle suunata,» usub Simberg. Nii võib riigile vaid kuluartikliks olevast ini-mesest saada ka maksumaksja.

omavalitsuste roll võiks kasvadaKoos ühiskonna arenemisega muutub paremaks ja efektiiv-semaks ka erivajadustega ini-meste tööturule kaasamine, ol-gu selleks siis eurotoetuste abil elluviidavad projektid või riigi ja kohalike omavalitsuste prog-rammid.

Hea näitena toob Marko Simberg välja Tallinna linna, kes aastatel 2012–2013 lõi 30 sotsiaalset töökohta. Majan-duskriisist räsitud tööjõuturul oli see positiivne samm. Kuid koos kriisist väljatulemisega kahanes ka tööpuuduse arv ta-semeni, kus linn ei pidanud ots-tarbekaks analoogse projektiga edasi minna. Küll on erinevate projektide puhul saadud rahas-tust riigieelarvest.

Just kohalike omavalitsus-te rolli erivajaduste inimeste töölerakendamisel peab Sim-berg Eestis liiga väikeseks. Ta toob paralleeli Soomega, kus linn rahastab organisatsioone, mis tegelevad aktiivselt pika-ajaliste töötute töölerakenda-misega, õpetades neile lihtsa-maid ameteid ja suunates see-järel tööjõuturule.

Simberg ei soovi aga jätta muljet, nagu Eestis asjad hal-vasti oleks. Tema juhitava ühin-gu koostöö töötukassaga on üha viljakam. Kui veel mõne aasta eest oli probleemiks, et töötukassa ei jõua erivajadus-tega inimestega piisavalt tege-leda vähese ressursi tõttu, siis tänu tihedale koostööle MTÜga Abikäsi on riik ja kolmas sektor teineteisel abiks.

«Töötukassa saadab meie juurde inimese, meie interv-jueerime, uurime tema oskusi ja soove tööd teha ning vajadu-se korral anname talle ka mõ-ned proovitööd. Seejärel leiame talle tööandja ning kui inimene on esimese kuu tööl olnud ehk palka saanud, siis töötukassa tasub meile vahendamise eest,» räägib Simberg.

Just sellisel koostööl on hea tulemus, pidades silmas võima-

likult paljude inimeste tööle suunamist.

Spetsiaalsed töökohadEesti ettevõtjad on üha alti-mad võtma tööle erivajaduste-ga inimesi. Vaatamata kirjelda-tud eelarvamustele on kujune-nud tööandjad, kes töökäte va-jadusel erivajadustega inime-si oma ridades näha soovivad. Simberg toob hea näitena ühe puhastusteenuseid pakkuva et-tevõtte, kus on palgal üle 200 erivajadusega inimese. «Ei saa välja tuua konkreetseid ettevõt-teid, kes erivajadustega inime-si rakendada soovivad. Nii na-gu on tööotsijad erinevad ja iga-üks oma looga, on ka tööand-jad väga erinevad,» räägib Mar-ko Simberg.

Kindlasti on need ettevõt-ted vastutustundlikumad ja soovivad ühiskonda arendada. Tema sõnul on ka ettevõtteid, kes loovad töökoha erivajadu-sega inimese jaoks spetsiaalselt, kuigi selleks otsest vajadust ärilises mõttes ei pruugi olla. «Nende jaoks on tegemist põ-himõttelise otsusega, mis tule-neb nende majanduslikest või-malustest.» Kuid selle kõrval on arvestatavaks motivatsiooniks ka riigi loodud tugisüsteemid,

mis tööandjatel erivajadustega inimese rakendamist soosivad. «Näiteks ei pea miinimumpal-ga pealt maksma sotsiaalmak-su, selle tasub ettevõtte eest riik,» toob Simberg ühe näite. Ühe inimese kohta on see 95 eurot kuus kokkuhoidu. «Kui sul on selliseid töötajaid küm-mekond, siis on see arvestatav kokkuhoid,» ütleb ta. Samuti on olemas töötukassa makstav palgatoetus – enamasti on eri-vajadusega inimene ühtlasi pi-kaajaline töötu. Üle aasta töö-tuna arvel olnud inimese pal-gast maksab riik kuni pool kin-ni, seda miinimumpalga ulatu-ses. «Rahalisi väljundeid on, et-tevõttel on võimalik kuni 500 eurot kuus inimese pealt kok-ku hoida, see on väga oluline näitaja.»

Nagu ettevõtjatega suheldes ilmneb, teatakse toetusvõima-lustest suhteliselt vähe. Kõrvu-ti levinud eelarvamustega tä-hendabki see olukorda, kus et-tevõtjad ei ole piisavalt valmis erivajadustega inimesi rakenda-ma. «Ära kuulavad meid kõik ja pärast vestlusi on ettevõtjate informeeritus kindlasti parane-nud, mis viib lähemale ka eri-vajadustega inimese kaasami-sele,» on Simberg optimistlik.

Karm reaalsus on see, et tööealiste erivajadustega

inimeste hulk ainuuksi Tallinnas on 9000 ringis.

6 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013

Kuidas aitab vastutustundlik ettevõtlus ettevõtte väärtust tõsta?martin Kõdar

«Kui kaotad raha, siis võin sulle andestada, kui aga kahjustad kil-lukesti usaldusväärsust, siis olen ma halastamatu.» Selle lause on öelnud Warren Buffett, võttes il-mekalt kokku ärimaailmas jär-jest enam levinud tõdemuse, et li-saks tuluteenimisele on vähemalt sama oluline viis, kuidas seda te-hakse.

Iga hinna eest täiendava euro teenimise nimel on tihtipeale ah-vatlev minna hooletult lihtsa vas-tupanu teed, märkamata ja hoo-limata, missugused on tagajärjed kaugemas perspektiivis. Raha on väärtusetu, kui selle nimel on ri-kutud kõik suhted. Nii nagu es-mamuljet ei saa jätta kaks korda, ei saa ka rikutud suhteid mängle-va kergusega taastada – usaldus on habras ning seda pole võimalik tagasi osta ka kogu maailma ra-haga. Usaldusväärsuse loomine on pikk ja vaevarikas protsess, kuid seda kaotada on võimalik üheain-sa hetkega.

Seos usalduse ja väärtuse va-hel on suurem, kui esimese hooga arvata võiks – usaldus loob väär-tust. Usaldust ennast saab aga

luua järjepideva professionaalse tööga, mis kajastub ka ettevõtte väärtuses.

Usaldusväärsuse tõstmisel tu-levad appi läbimõeldud stratee-gia, kliendi huvidest lähtuvalt valmistatud tooted ja kindel kva-liteet. Tähtis on vastutustundlik töössesuhtumine, kliendi- ja töö-tajasõbralikkus ning keskkonna- ja kogukonnahoidlikkus. Klient, kes tunneb end väärtuslikuna, on kindlasti nõus ka toote või teenu-se eest rohkem maksma.

Ettevõtte väärtus ei pea ala-ti väljenduma käibe- ja kasumi-numbrites ning mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutuvad hoo-pis teised aspektid. Kindlasti on heaks väärtuse näiteks üha para-nev maine. Hea maine aitab vär-vata paremaid töötajaid, kvalifit-seeritud oma ala spetsialiste. Te-kivad püsikliendid ja usaldus-väärsed tarnijad, mis omakor-da paneb nendevahelise koostöö paremini toimima ning toodab lõppkokkuvõttes kasu kõikide-le osapooltele. Selline ettevõte on kindlasti rohkem hinnatud ka in-vestorite, pankade ja teenusepak-kujate silmis, lihtsustades oma-vahelist suhtlemist ja koostööd.

Heaks näiteks kasvanud väärtu-sest on teatav organiseeritus ja sujuvus ettevõtte sisemistes prot-sessides, mida üleöö ei saavuta. Väärtusele mõjuvad aga negatiiv-selt otsesed ja kaudsed ettevõtte tegevusega seotud riskid.

Riskid võivad tuleneda näi-teks keskkonnareostusest, hal-vasti sõlmitud lepingutest, läbi-paistmatust tegevusest, ebausal-dusväärsetest koostööpartneri-test, võimalikust seaduserikku-misest jne. Tihtipeale ei ole või-malik neid riske adekvaatselt kvantifitseerida ehk neile rahalist väärtust omistada, mistõttu puu-dub ettevõttel reaalne väärtus in-vestori silmis. See omakorda ras-kendab ettevõttes täiendava ka-pitali kaasamist. Kui aga sellised riskid viia miinimumini, annab see ettevõttele parema ligipääsu kapitalile ning aitab alandada ka-pitali hinda.

Tähtis on omaniku mõtteviis, tema maailmavaade ning oskus näha suurt pilti. Olulised on ka läbimõeldud ja fookustatud stra-teegilised eesmärgid ning sihi-kindlalt nende poole liikumine. Lühiajaline kasu ei taga ettevõt-te püsimajäämist, vaid pigem ta-

sub tööd teha kestliku edukuse nimel. Eesmärgiks ei saa olla ra-hateenimine iga hinna eest, sest arutute riskide võtmine ei ole jät-kusuutlik. Lühiajalist kasu ta-ga ajades unustatakse põhiväär-tused, see aga kahjustab ettevõ-tet ja ohustab ka ühiskondlikku heaolu.

Jagades oma kogemusi ning parimaid praktikaid, tugevda-des ettevõtete juhtkondi, kaasa-tes kompetentseid eksperte ning motiveerides inimesi õigesti, saa-me parandada ettevõtete tulemu-si, efektiivsust ning tõsta seeläbi nende väärtust. Ettevõtte väärtu-se määrab tema turuhind. Inves-tor on nõus maksma head hin-da, kui ettevõte on läbipaistev, te-ma kliendid ja töötajad on rahul. Omanik on aga see, kes peab ta-gama, et pakutava toote või tee-nuse tarbija sellega võimalikult rahul oleks. See kehtib ka ju-hul, kui toode ise ei ole esmapil-gul võib-olla kõige kasulikum, vastutustundlikum. Ehk teisi-sõnu – oma põhitoodet tuleb te-ha nii hästi kui võimalik. Tähtis on siinkohal see, et klient tunneb end lõppkokkuvõttes hästi, ta on saanud midagi head, temasse on

suhtutud austusega ning seesama positiivne emotsioon seob end kindla toote või teenusega.

Vastutustundlikku ettevõt-lust ei saa teha kampaania kor-ras, vaid see on püsiv ja pikaajali-ne protsess, mis kajastub kahtle-mata ettevõtte väärtuses.

BaltCap on Balti riikide juhtiv era- ja riski kapitaliettevõte, mis investeerib kasvule suunatud Baltimaade ettevõte-tesse ning finantseerib ettevõtete välja-oste.

BaltCap on esindatud kõigis kolmes Balti riigis. Praeguseks on BaltCap halla-nud mitmeid investeerimisfonde kogu-mahuga 190 miljonit eurot ja teinud üle 60 investeeringu. Mõned näited BaltCapi Eestisse tehtud investeeringu-test: Quattromed HTI Laborid, Air Maintenance Estonia, TREV-2 Grupp, Runway, Energate, FCR Media, eKool, Tal linna Pesumaja, INTRAC Eesti.

BaltCap on Eesti, Läti ja Leedu riski-kapitali assotsiatsioonide asutajaliige (www.estvca.ee, www.lvca.lv, www.vca.lt).

BaltCap on ühinenud ÜRO Vastutus-tundliku Investeerimise Programmiga (United Nations Principles for Respon-sible Investment).

Kadi-ingrid lillesSotsiaalse ettevõtluse inkubaatori Seiku juht

Tuntuim sotsiaalne ettevõte Eestis on ilmselt Uuskasutus-keskus, mille eesmärgiks pro-pageerida asjade uuskasutust ja vähendada seeläbi tarbimist ning laiendada keskkonnasõb-ralikku mõtteviisi. Kui palju me aga teame reaalselt sellest, mida kujutab endast sotsiaalne ette-võtlus, kas ja kui sarnane on see vastutustundlikule ettevõtluse-le ning miks võiks need teemad meist igaühele korda minna?

Kasumit ei jagataAlustuseks tasub ehk õige põ-gusalt defineerida sotsiaalse ja nii-öelda tavaettevõtluse põhili-sim vahe. Üldistades võib öelda, et kui traditsioonilisi ettevõt-jaid motiveerib ettevõtluses eel-kõige mõni turutühimik, mil-le täitmisest loodetakse kasu-mit teenida, siis sotsiaalse et-tevõtja jaoks on esmaseks ees-märgiks just mõne konkreet-se ühiskondliku probleemi la-

Sotsiaalne ettevõtlus – miks see võiks meile korda minna?

VASTUTUSTUNDLIK VÕI SOTSIAALNE? Eestis on sotsiaalne ettevõtlus eksisteerinud üle kaheksa aasta – selle aja jooksul on üksikutest sotsiaalsetest ettevõtmistest kasvanud välja pea eraldi sektori mõõtu kogukond erineva mastaabiga ettevõtetest.

hendamine – olgu selleks siis koolivägivald põhikooliealiste seas, väikelastega emade töö-puudus, aidsi ülikiire levik Ees-tis või erivajadustega inimeste sotsiaalne tõrjutus.

Oma ühiskondliku eesmär-gi saavutamiseks vajalikke ra-halisi vahendeid saadakse aga ettevõtlustegevustest, mis või-vad, kuid ei pruugi olla seotud vahetult lahendatava problee-miga.

Vastutustundlik ettevõt-lus paigutub selles pildis üsna täpselt nende kahe ettevõtlus-vormi vahele, ühendades endas ühelt poolt küll kasumile orien-teerituse, teisalt aga ka ühis-kondlikud eesmärgid ja vastu-tuse oma tegevuse eetilisusest ning ressursisäästlikkusest et-tevõtte huvirühmade ja kohali-ku kogukonna ees.

Nii sotsiaalse kui ka (sot-siaalselt) vastutustundliku et-tevõtlusega kaasneb vahel pa-ras annus skepsist – kas ühis-kondlike probleemide märka-mine ning soov nende lahen-damisse panustada on ikka et-

tevõtte DNAsse sisse kodeeri-tud või on tegu vaid positiiv-se mainekujundusega, ehk ise-gi võimalike kergeusklike pet-miseks kavandatud keerukama skeemiga?

Tasub teada fakti, et näiteks sotsiaalsete ettevõtete näol on tegu kasumijaotuseta organi-satsioonidega, mille põhilise eelisena nähaksegi kindlustun-de loomist ettevõtte klientide-le ja abistatavale sihtrühma-le – tegu on tõesti eelkõige sot-siaalsest eesmärgist motiveeri-tud organisatsiooniga.

Tugi on vajalikKuigi sotsiaalne ettevõtlus on nii Eestis kui ka maailmas tõu-sev ettevõtlustrend, pole selle-ga alustamine tihtipeale sugu-gi lihtne, nagu ettevõtlusega ül-diseltki. Nii on näiteks sotsiaal-se ettevõtte poole alates esime-sest tegutsemispäevast suuna-tud nii abivajajate, klientide kui ka avalikkuse jälgivad pil-gud, mis mõõdavad huviga se-da, kuivõrd ettevõte oma luba-tud ühiskondlikust missioonist

kinni peab – seetõttu peab sot-siaalne ettevõte olema enda äri kavandamises ja ülesehitamises tõeliselt hoolikas.

Kuna sotsiaalse ettevõtlu-sega alustamise juures on võr-reldes tavaettevõtlusega lisaks siiski mitmeid olulisi ja keeru-kaid ärilisi, sotsiaalse mõju pla-neerimise, selle mõõtmise, aga ka juriidikaga seotud küsimu-si, on üha teravamalt päeva-korras küsimus – kuidas aida-ta erinevate tugistruktuuride ja programmide kaudu kaasa hea-de sotsiaalse ettevõtluse ideede realiseerumisele?

Ühena eeskujulikest näide-test on seda probleemi asunud Eestis esimese sotsiaalse ette-võtluse inkubaatori näol lahen-dama Tartus tegutsev SEIKU, mis pakub sotsiaalsetele inno-vaatoritele nende ideede elluvii-

Sotsiaalsete ettevõtete näol on tegu kasumijaotuseta organisatsioonidega.

Eesti üks esimesi sotsiaalseid ettevõtteid – Uuskasutuskeskus. Foto: Peeter LanGoVits

miseks igakülgset abi ja kvali-teetseid tugiteenuseid.

Praegu on inkubaatoris alustanud arengu- ja arendus-protsessi esimene lend sotsiaal-seid äriideid. Nende seast võib leida väga mitmekülgseid et-tevõtmisi: erivajadustega ini-meste tööhõive suurendami-ne; koolitundide kaasahaara-vamaks ja õpilastele põneva-maks muutmine; noorsootöö innovatsioon läbi IT- ja multi-meedialahenduste aktiivsema rakendamise valdkonna igapäe-vatöös; loomakasvatuse efek-tiivsemaks muutmine praegu talunikele tihtipeale kättesaa-matuks jääva info ning nõuan-nete jagamise võrgustiku loo-mise kaudu.

Kaasatuse mõjuKuigi paljud meist pole ise et-tevõtjad, on nii sotsiaalne kui ka vastutustundlik ettevõt-

postimees, 12. november 2013 jätkusuutlik ettevõte || 7

Tegevuskava kutsub innovatsioonile

RIIK. Uuenev riigihangete seadus ja soov suurendada riigi- ja erasektori koostööd peaks edendama ka vastutustundlikku ettevõtlust.

Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee

Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi, Ettevõt-luse Arendamise Sihtasutu-se, Kaubandus- ja Tööstusko-ja, Vastutustundliku Ettevõt-luse Foorumi, Estonian Busi-ness Schooli ja ettevõtete osa-lusel valminud Eesti vastutus-tundliku ettevõtluse tegevuska-va 2012–2014 toob välja peami-sed suunised Eesti ettevõtlus-keskkonna arendamiseks, pi-dades silmas jätkusuutlikkust ja vastutustundlikku käitumist ettevõtluses.

Ministeeriumi majandus-arengu osakonna peaspetsia-list Piret Potisepp sõnab, et kuigi tegevuskavas mainitust on omajagu tehtud, siis tööd ja arenguruumi on veel palju. Võrreldes näiteks Põhjamaa-dega on just vastutustundliku tegutsemise osas siinsetel fir-madel pikk tee minna. «Põh-jamaadesse tehtud visiidid on Eesti ettevõtjaid viinud kok-ku sealsete tegijatega ning kui kolleegid Norrast uurivad, mida meie ettevõtted vastutustund-likku tegutsemist silmas pida-des ära teevad, siis tihti jää-dakse vastustes üldsõnalisteks – meil lihtsalt ei väärtustata se-da teemat veel piisavalt,» ütleb Potisepp.

Ka erinevad kvaliteedimär-

gised, mis on tunnistuseks et-tevõtte jätkusuutlikust tegevu-sest, pole kohalike ettevõtete seas väga levinud, kuigi võik-sid aidata kaasa uute klientide leidmisele. Eriti just Põhjamaa-des hinnatakse neid sertifikaa-te väga, tõdeb Potisepp.

Suur arengPõhjus, miks majandus- ja kom-munikatsiooniministeerium propageerib vastutustundlik-ku ettevõtlust, on see, et tege-vusest tõuseks kasu ettevõtete-le ja seeläbi edendataks ettevõt-luskeskkonda laiemalt. «Et me üldse sellistel teemadel arutle-me, näitab, kuhu oleme oma et-tevõtluskeskkonnaga võrreldes 1990. aastatega arenenud,» üt-leb Potisepp. Seda kinnitab ka näiteks ettevõtete ja valdkon-naliitude huvi vastutustundli-ku ettevõtluse teemaliste koo-lituste vastu.

«Kui vaadata ettevõtete üldist arvu, siis on koolitus-te sihtrühm väike, kuid nähes konkreetsete ettevõtete ja liitu-de soovi vastutustundlikumalt äri ajada, ei tundu see number nii väiksena,» räägib Potisepp, lisades, et 2014. aasta esimesel poolel toimuvatele koolitustele on osalema oodatud 130 ette-võtte ringis.

Teema vastu tuntakse üha rohkem huvi mitte pelgalt soo-vist ühiskonnas «midagi ära te-

ha», vastutustundlikku ette-võtlust käsitletakse ka kui jät-kusuutlikku äri ehk teisisõnu peab vastutustundlik käitu-mine looma ettevõtjale eelised edukaks äritegevuseks. Seega ei ole ilmtingimata tegemist ku-luga, vaid kaugem eesmärk on toetada ettevõtte põhitegevust ja teenida omanikule tulu.

Kuigi ka teadlikkus vastu-tustundlikust ettevõtlusest on vajalik, muutuvad üha tähtsa-maks reaalsed teod. Potisepp toob näite Suurbritanniast, kus enam ei mõõdeta teadlikkust, vaid olulisem on mõõta käitu-muslikke muutusi, mis on kaas-nenud teavitusega. Eestil on veel pikk tee minna, kuid me liigume õiges suunas.

Potiseppa sõnul arvatakse meil tihti, et vastutustundlik ettevõtlus on suurfirmade tee-ma. «Need, kellel on rohkem va-hendeid, paistavad loomulikult ka rohkem silma,» ütleb Poti-sepp, lisades siiski, et vastutus-tundlik käitumine ei sõltu ette-võtte suurusest. «Iga ettevõtja saab oma tegevusi ellu viia vas-tutustundlikult,» kinnitab ta.

Samas on loogiline, et suur-firmad selles valdkonnas enam silma paistavad. Neil on va-hendajaid rohkem, kuid ka roll ühiskonna ees on suurem. Po-tisepp toob näite varasemast kogemusest Lõuna-Ameeri-kas, kus turule siseneda sooviv

suurfirma pidi arvestama koha-liku kogukonna nõudmistega ka kohaliku elu edendada. Ilma selleta pole suurfirmal turule asja. Selle näitega jõuab Poti-sepp tõdemuseni, et ehk peaks Eesti tarbija ise ka nõudlikum olema ja uurima müüjalt, kui-das konkreetsed tooted või tee-nused sünnivad. Samuti on te-ma sõnul oluline, et ettevõtjad oma vastutustundlikku käitu-mist väljendavad, sest siis saab klient oma otsuseid tehes seda arvestada.

Vastutustundlik ettevõtlus ei tähenda ainult seda, et jäl-gitakse, kuidas sünnivad too-ted ning milline mõju on orga-nisatsiooni tegevusel näiteks keskkonnale. Olulisel kohal on ka ettevõtte aus ja lugupidav käitumine oma töötajate suh-tes. «Eesti töötajad tunnevad, et siinsed ettevõtted ei väär-tusta neid piisavalt. See on ka üks põhjus, miks ära minnak-se,» ütleb Potisepp, viidates nii uuringutele kui ka näidete-le meie endi tuttavate hulgast. «Millal hakkavad tööandjad nägema inimkapitali kui kõi-ge suuremat väärtust? Küllap siis, kui töötajaid enam pole …»

Põlvkondade erinevused Potiseppa sõnul väga levinud «juhtimisvõte» on lahkumisest teatanud töötaja keelitamine jätkama, pakkudes suuremat

lus siiski teemad, mis võiksid puudutada igaüht. Eriti selles osas, mis kätkeb meie vaba-tahtlikku panust ja selle väär-tust meid kaasata püüdvate organisatsioonide loodava või-maliku positiivse mõju suu-rusele.

Olgu selleks siis annetus-te kogumise aktsioon kohali-ku loomade varjupaiga toetu-seks, kogukonna kutsumine metsa istutama või palve tul-la võimaluse korral appi viima toitu hulgiladudest abivajava-te peredeni – igal sellisel ette-võtmisel on olemas oma mõ-ju, mida me teadlikumalt hin-nata võiksime, et ka meie pa-nusest oleks abivajajaile mak-simaalne kasu.

Kui lugejate seas leidub aga inimesi, kes tunnevad, et neil on sotsiaalse ettevõtluse vald-konda liigituv kirgas äriidee, olete oodatud enda mõtteid testima sotsiaalse ettevõtluse inkubaatorisse Seiku, et võtta koos ette ühiskonda suuremal või vähemal määral paremaks muutev ettevõtlusseiklus.

Oluline on inimeste kaasatus ettevõtmistesse.

palka või teist tööd. Kuid töö-taja motivatsioon on olnud sel-leks ajaks languses juba pikka aega – on ta ju käinud uut tööd-ki otsimas. Potisepp on nõus, et põlvkondade erinevus juhti-de hulgas on ilmselt üks põhju-seid, miks juhtimiskultuur meil veel näiteks Lääne-Euroopale alla jääb.

Põlvkondade erinevuse mõ-ju ilmneb vastutustundliku et-tevõtluse tegevuskava sirvides mitmeski kohas. Näiteks näeb see ette uue kodanikualgatus-liku valitsemise edendamise, mis nii mõneski mõttes vaa-tab üle riigi ja erasektori rollid, vastutuse, aga laiemas plaanis ka koostöö. «Pealekasvav põlv-kond, praegu 20. aastates noo-red näevad enda võimalusi ja riigi rolli erinevalt kui vanem põlvkond,» ütleb ta.

Tegevuskava näeb ette ko-danikualgatuse kasvu, aga ka erasektori rolli suurenemist näiteks sotsiaalsete ja kesk-konnaprobleemide lahendami-sel, mis seni avaliku sektori rol-liks olnud. «Keegi ei eeldagi, et riigi ülesanded jäävad kodani-ke kanda, kuid riigi jaoks on oluline, et kodanikud tunnek-sid riigi tegemiste vastu huvi ja lööksid kaasa,» ütleb Potisepp. «See loob sünergiat, kus mõle-mad pooled teineteist täiendak-sid.» Loomulikult tähendab see ka seda, et ametnikud ise oleks valmis koostööd tegema ja suh-tuksid algatustesse positiivselt. «Eks siingi on põlvkondade eri-nevus, kes on aktiivsem ja kes vähem.»

Üks olulisemaid, kuid sa-mas ka keerulisemaid aspekte on riigihangete süsteemi nüü-disajastamine, mis teeks võima-

likuks vastutustundliku ette-võtluse põhimõtete arvestami-se. «Sellele on elavalt tähelepa-nu juhtinud ka ettevõtjad, riigi tellimused on väga suured, ning hinnates hangetes kõrgelt ka teisi väärtusi peale hinna, soo-dustab riik innovatsiooni ja jät-kusuutlikku käitumist,» räägib Potisepp.

Praegu levinud põhimõte ei ole vastutustundlikku ettevõt-lust silmas pidades adekvaat-ne. Teisalt on äärmiselt keeru-line vastutustundlikkust hin-nata ja võrrelda, kuid esimesed sammud olukorra parandami-seks on siiski tehtud.

Potisepp toob hea näitena välja keskkonnaministeeriu-mi korraldatavaid keskkonna-hoidlikke riigihankeid. «Aren-datakse riigihangete registrit viisil, kus keskkonnahoidlik-kuse kriteeriumid on regist-risse sisestatud ja hankija saab neid oma hanke juures kvalifit-seerimis- ja vastavustingimus-tena või hindamiskriteeriumi-tena automaatselt hankedoku-mentidesse lisada. See lihtsus-tab edaspidi oluliselt keskkon-nahoidlike riigihangete elluvii-mist,» ütleb Potisepp.

Ta toonitab, et ka praegu-ne riigihangete seadus ütleb, et lähtuma peaks majandusli-kult kõige soodsamast pakku-misest. See ei tähenda aga kõi-ge odavamat hinda. Ta nõustub, et riigi roll on selle sõnumi eda-si andmine. «Hangete korralda-miseks tuleks hinnata nii lü-hi- kui ka pikaajalist perspek-tiivi – esmapilgul kallimad la-hendused võivad olla jätkusuut-likumad ja seeläbi pikas pers-pektiivis ka odavamad,» tõdeb Potisepp.

8 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013

Villapai ostab lõnga särasilmsete eesti villalammaste kasvatajate käest, ehkki palju odavam oleks osta välismaalt. Pildil Villapai üks asutajaid Iti Pällin. Foto: Liis treiMann

Kohalikku elu saab edendada nii suur kui ka väike ettevõte

KOGUKOND. Ettevõtete motiivid ja võimalused oma kogukonna heaks midagi ära teha on erinevad, kuid alati ei pea selleks suurt raha käiku panema.

marina lohK vabakutseline ajakirjanik

Mida suurem firma, seda enam on tal loomulikult ka rahalisi vahendeid, et teadlikult oma kohaliku kogukonna arengus-se panustada. Väikefirma, nagu seda on Villapai, peab aga te-gutsema teistmoodi, alustades kõige pisematest sammudest.

See kolm aastat tagasi Iti Pällini ja Kadri Viirandi loo-dud firma müüb peamiselt keskkonnasõbralikke beebi- ja lastekaupu – kaubavalikus on Villapai enda kaubamärgi ku-dumid, orgaanilisest puuvillast rõivad, siidi-meriinovilla keha-katted ning õiglase kaubanduse riided. Ennekõike oma laste va-jadustele mõeldes asutatud fir-ma aitab omal moel elus hoida maaelu ja -kultuuri. «Meie too-ted on kogukonnasõbralikud – peame silmas, et lõng tuleb Eestist,» selgitas Pällin.

eelista kohalikkuIti Pällin tõdes, et paljudel ini-mestel on arusaam, et Eesti vil-last ei saa häid tooteid valmis-tada, sest see on karvane. Ne-mad on aga leidnud üles tore-dad entusiastlikud säravate sil-madega villalammaste kasvata-jad, kelle käest lõnga osta, ehk-ki palju odavam oleks võib-olla osta kuskilt mujalt.

Villapai ei aja seejuures ta-ga ökosertifikaati, sest selleks

peaks sertifitseerija käima lam-bakasvataja juures igat protses-si jälgimas ning see ajaks lõpp-toote hinna üles. «Ma tean, kui-das neid lambaid kasvatatakse, ma tean, et nad ei reosta selle käigus,» märkis Pällin, lisades, et kõik nende tooted on kaht-lemata looduse- ja keskkonna-sõbralikud. «Me üritame pak-kuda oma klientidele usaldust – eeldame, et nad usaldavad meid. Kõige puhul, mida ma oma poes müün, olen ma nen-de inimestega kohtunud, ma tean nende tausta.»

Lisaks oma kudumitele müüb Villapai mõne teise väi-kefirma käsitööliste tooteid – näiteks taaskasutatud kangast riideid. «Jälle väga lihtne on kuskilt kataloogist tellida vä-lismaalt öko- või siis ka mitte-ökokaupa, aga meie tahame aja-da Eesti asja – toetada kogu-konda, et inimestel oleks tööd.»

Pällin lisas, et iga kord, kui keegi pakub neile oma tooteid müüki, vaatab ta, mis materja-list need asjad on, kuidas need on tehtud, kes need on teinud ja kas nad on piisavalt ilusad ja praktilised, et need oma lastele selga panna.

Lisaks e-poele ka Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esin-datud Villapai suurim väljakut-se tootjana ongi jääda Eesti too-te arendamise juurde – kasuta-da kodumaist toorainet, disaini ja käsitööd, mis pole kahtlema-

ta kõige odavam valik. «Meil on tooted käsitsi tehtud ja oleme väga suurt rõhku pannud mu-gavusele – et ääred ei sooniks ja nii edasi,» selgitas ta, lisades, et pakkuda seejuures konkurent-sivõimelist hinda pole kergete ülesannete killast.

Hakkab ära tasumaKui firmat asutades ning sage-li laste uneajast tööaega näpis-tades oli Pällini ja Viirandi ees-märgiks luua endale stabiilne sissetulek hiljemalt ajaks, mil võsukesed on saadetud lasteae-da, siis nüüd saavad naised öel-da, et eesmärk täitub. «Meil ei olnud all tohutut investeeringut ega meeletut reklaamikampaa-niat, et lähme turule ja valluta-me – pigem oli mõte, et hakka-me vaikselt tegema ja jõuame teatud tasemele mingiks ajaks,» märkis Pällin.

Nüüd on aga naistel roh-kem aega ärile pühenduda. Päl-lin tõdes, et esimese asjana tu-leb tagada piisav kudumite ko-gus Eesti turu jaoks – praegu on neil tööl vaid mõned kudu-jad ja talvehooajal kaupa ei jät-ku –, seejärel saab mõelda ka laiemalt, näiteks Põhjamaade peale, kust on Villapai toodan-gu vastu juba huvi tuntud.

Tähelepanu keskkonnakaitselEesti üks suuremaid tööstus-ettevõtteid Viru Keemia Grupp

(VKG) on pälvinud korduvalt tunnustust nii vastutustundli-ku ettevõtjana laiemalt kui ka keskkonnakaitsjana. Põlevkivi-töötleja jaoks tähendab kesk-konnahoid suurt tööd ning ka kõik muu, mis kogukon-na heaks tehakse, on ettevõt-te arengu ja eesmärkidega ti-hedalt seotud.

Kohtla-Järve külje all tegut-seva VKG ühiskondliku vastu-tuse osakonna juhataja Julia Piilmanni sõnul on tööstus-ettevõtte jaoks kõige tähtsam inimestega suhelda. «Meil on selleks rida sündmusi, üritusi ja algatusi; lisaks saab iga linna-elanik helistada ja öelda, et te siin remontisite soojatrassi ega ole heakorrastust lõpetanud – palun tehke korda! Siis me ri-vistume ja teeme korda,» mär-kis ta.

Üldiselt on kõik, mida et-tevõte lisaks keskkonnahoiu-le teeb, suunatud sõbralike su-hete hoidmisele kohaliku ela-nikkonnaga. «Kui nemad meid usaldavad ja näevad, et teeme head tööd, siis nad ei protestee-ri, kui ehitame järjekordset kol-mandat tehast, mida me praegu teeme,» ütles Piilmann.

Sponsorluse ja enda korral-datud ürituste kaudu panustab VKG olulisel määral Virumaa haridus- ja kultuuriellu ning ko-halike traditsioonide hoidmisse. Näiteks korraldatakse igal aas-tal kaevurite päeva ja keemiku-

te päeva. Kaevurite päev, mis on Piilmanni sõnul piirkonna lemmiküritus, kutsus Modern Talkingust tuntud Thomas An-dersi tasuta kontserdiga tänavu augustis kokku 50 000 inimest.

Lisaks suurejoonelisele kontsertprogrammile on neil üritustel Piilmanni sõnul suur rõhk ka lastealal, mis on oma kinode, batuutide ja muu las-tele meelepärase meelelahutu-sega kontsertprogrammist vaat et mitu korda kallim.

Samuti on VKG jaoks oluli-ne, et oma panuse kohaliku ko-gukonna elu heaks annaksid ka ettevõtte töötajad. «Meie tööta-jad teevad vabatahtlikku tööd, annetavad, koristavad, annavad verd, istutavad puid – ja kõike seda aasta ringi,» märkis Piil-mann.

Ettevõtte tulevikuplaani-desse kuulub aga ühe omanäo-lise muuseumi loomine. Nimelt tegeleb VKG koostöös EKA ja Tartu Kõrgema Kunstikooliga Kohtla-Järvel ettevõtte terri-tooriumil asuva õlivabrikutor-ni taastamisega.

Abiks hariduses Ka Eesti juhtiv toiduaine-te tootja Põltsamaa Felix, kes kuulub samuti Vastutustund-like Ettevõtete Foorumi asuta-jate hulka, on lisaks kodumaise tooraine kokkuostmisele aas-taid toetanud kohalikku kogu-konda lisategevustega. Ettevõt-

te turundusjuhi Marek Viiloli sõnul on seejuures suur rõhk kohalike ettevõtmiste ja noor-te materiaalsel toetusel – nii ra-ha kui ka toodetega.

«Näiteks toetame iga kuu Põltsamaal asuvat SOS laste-küla mahlaga ja oleme toeta-nud ka Põltsamaa noori jalg-pallureid-võrkpallureid. Samuti viitab meie toetusele FelixHal-li nime kandev Põltsamaal asuv moodne spordikeskus,» loetles firma turundusjuht.

Alates 2012. aastast hak-kas Põltsamaa Felix pakkuma kooliõpetajatele võimalust oma tunde mitmekesistada. «Näi-teks on Põltsamaa ühisgüm-naasiumi õpilased käinud Põlt-samaa Felixi laboris keemiatun-di pidamas – lapsed said teha katseid toodetega nagu päris la-borandid. Keemiatunde viisid ellu ettevõtte tootearendajad, kes on lõpetanud TTÜ toiduai-netehnoloogia eriala. Kindlasti jätkame ja arendame seda koos-töövormi. Sel moel anname õpi-lastele ellu kaasa õnge, mitte ei aita neid iga kord kala andes,» ütles Viilol.

Kahtlemata on Põltsamaa Felixi kui suure tootmisettevõt-te jaoks oluline ka keskkonna-hoid. Praegu on ettevõte muu hulgas rajamas oma heitvee eel-puhastussüsteemi, et vähenda-da oluliselt vee tarbimist ning koormust linna puhastussüs-teemile.

postimees, 12. november 2013 jätkusuutlik ettevõte || 9

evelin allasSEB vastutustundliku ettevõtluse valdkonna koordinaator

Iga indiviid ja ka ettevõte sõ-nastab vastutustunnet erine-valt. Tõenäoliselt on kõik pika-ajaliselt tegutsenud ettevõtted heaks näiteks vastutustundli-kust ettevõtlusest, sest vastu-tustundetult käituva ettevõt-te äritegevus jääb tänapäeva maailmas väga lühikeseks. Ise-asi, kuivõrd on ettevõtted en-da jaoks lahti mõtestanud, ku-hu nad oma energia suunavad. SEB on oma põhimõtted ja vas-tutusvaldkonnad sõnastanud ja loodetavasti annab nende-ga tutvumine mõtteainet ka teistele ettevõtetele, muutmaks oma tegevusi teadlikumaks.

Lähtume sellest, et panga-na saame olla vastutustundli-kud eelkõige oma põhitegevu-se kaudu. Suur osa meie rollist vastutustundliku ühiskonna-liikmena on täidetud juba sel-lega, kui teeme oma igapäe-vatööd klientide ja ühiskon-na ees vastutustundlikult. See kõlab lihtsamalt, kui see tegelikult on, sest eeldab vä-ga head teineteisemõistmist ja ühiste väärtuste jagamist. Ettevõtte ja kliendi sarnane maailmavaade on vastutus-tundliku käitumise mõistmi-sel väga oluline.

Pikaajaline koostööpart-ner, kas finantsmaailmast või mõnes muus valdkonnas, ta-sub seega valida ikka eelkõi-ge samalaadse mõttemaailma alusel, sest varem või hiljem on see omavahelistes suhe-tes kõige olulisem. Pangandu-ses kestab kliendisuhe tihtilu-gu aastakümneid ning seetõt-tu on oluline, et ka ettevõtte

väärtushinnangud ja tõekspi-damised areneksid koos ühis-konna ja tema klientide aren-guga.

Nii mõnedki praegused normid võivad juba viie aas-ta pärast tunduda meile ko-hatud või mittesobivad. See-ga tuleb ettevõttel olla samm ees oma klientidest ja ärgita-da neid mõtlema teemadele, mis on alles saamas ühiskon-nas olulisteks.

See viibki meid teema juur-de, miks SEB tegevus ei piir-du kaugeltki üksnes pangan-dusega. SEB positsioon juhti-va finantsasutusena tekitab ka ootusi meie tegevusele ja positsioonile ühiskonnas laie-malt. Nii meie pakutavad too-ted, klientide nõustamine, oma töötajate innustamine kui ka erinevate valdkondade toetus-tegevused täidavad eesmärki ühiskonda edasi viia.

Seb prioriteet – finantshariduse toetamineKlientide harimine ja finants-teadlikkuse tõstmine on meie oluline prioriteet.

SEB on aktiivne liige erine-vatel ümarlaudadel, kus aru-tatakse ja otsustatakse ela-nikkonna finantskirjaoskuse arendamise samme. SEB töö-tajad on aktiivsed vabatahtli-kud selles vallas.

SEB osales koostöös Pan-galiidu liikmespankadega 2013. aastal rahatarkuse tunni läbiviimisel eesti- ja venekeel-setes põhikoolides ning güm-naasiumides kõikides maa-kondades üle Eesti ning jagas finantsteadmisi, et tõsta koo-liõpilaste finantskirjaoskuse taset. SEB 30 töötajat andsid käesoleva aasta 16. jaanuaril

erinevates Eesti koolides kok-ku 46 rahatarkuse tundi.

SEB osales koostöös Pan-galiidu ja Finantsinspekt-siooniga aktiivselt täiskasva-nud õppija nädala rahatarku-se tundide läbiviimisel. Sep-tembris ja oktoobris andsid 26 SEB vabatahtlikku üle Eesti kokku 50 rahatarkuse tundi täiskasvanutele. Ettevõtmi-se eesmärk oli anda teadmi-si finantsteenuste kohta ning praktilisi näpunäiteid igapäe-vaeluks – pere eelarve koosta-miseks. SEB on jaganud Ees-ti elanikele finantskirjaoskust parandavaid teadmisi nii eesti kui vene keeles.

MTÜ SEB Heategevusfond annab alates 2010. aastast väl-ja õppestipendiume asendus- ja turvakodude lastele ning 2011. aasta kevadest stipendiu-mi noorelt emaks saanud nais-tele, kes soovivad oma katke-nud kooliteed jätkata. Noore ema stipendiumiga astume

sammukese edasi ennetuste-gevuses, et toetada neid noori, kes soovivad ühendada lapse-kasvatamist õpingutega, kuid kel puudub toetav tugiring.

SEB on loonud ajakohased ja uuenduslikud era- ja ärik-liendi internetipangad, kus uudse võimalusena saab era-klient kasutada Rahapäevikut ja Finantsnõustajat ning äri-klient Finantsabimeest, mis annavad klientidele hea üle-vaate igakuistest kulutustest ning soovitavad, kuidas edu-kamalt oma rahaasjadega toi-me tulla lühema ja pikema perioodi vältel.

Aasta tagasi hakkas SEB pakkuma kõigile oma eraklien-tidele lihtsat rahapuhvri kogu-mise lahendust nimega Digi-kassa, nüüdseks kasutab Digi-kassat juba üle 45 000 kliendi ja senthaaval on kogutud üle kolme miljoni euro. Keskmi-selt kogub iga klient senthaa-val 120 eurot aastas. Digikas-

sa propageerib säästmisharju-must just noorte hulgas.

vastutustundlikust käitumisest lähtub ka Seb laenupoliitika Laenuprojekti analüüsimi-sel lähtume lisaks kehtiva-te vastutustundliku laenami-se nõuete järgimisele klien-di kõigist finantsvajadustest tervikuna. Jõukohase mak-sekoormuse väljaselgitamise kõrval pöörame kliendi tähe-lepanu tema olulistele, kuid seni katmata finantsvajadus-tele – näiteks ootamatu sisse-tuleku vähenemise või kulude suurenemise korral rahapuhv-ri kogumise vajadusele või pe-re peamise sissetuleku tooja elu kindlustamise vajadusele.

Vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõt-teid järgime nii era-, kui äri-klientidele teenuseid pakku-des. Oma äriplaani jaoks lae-nu taotlevate ettevõtete pu-

hul pöörame tähelepanu, et ka nende tegevus lähtuks sar-nastest põhimõtetest ja SEB-lt täiendava finantseeringu saa-nud projektid oleksid loodus-hoidlikud, looksid lisaväärtu-si kogukonnale ning oleksid tulevikku silmas pidades jät-kusuutlikud.

vastutustundlik oma töötajate suhtesVastutustundlik on meie tege-vus nii klientide kui töötajate suhtes. Meile on tähtis, et töö-tajad tunneks end osana orga-nisatsioonist, mis väärtustab neid nii töötegijate kui indivii-didena. Peame oluliseks töö- ja eraelu tasakaalu. Poolteist aastat tagasi avasime töötaja-te lastele mõeldud spetsiaalse lastetoa, kus saab nii õppida kui mängida. SEB pakub oma töötajatele tööandjapensio-ni, SEBd hinnatakse kui head tööandjat, mille ilmekas tões-tus on see, et üle poole SEB töötajatest on ettevõttes töö-tanud juba üle 10 aasta.

Selleks et meie töötajad oskaksid suhestuda vastutus-tundliku ja jätkusuutliku et-tevõtluse temaatikaga, korral-dasime kõigile oma töötajate-le septembris vastutustundli-ku ettevõtluse päeva «Sinu pa-nus tulevikku».

Ettevõtmise eesmärk oli tõsta töötajate teadlikkust vastutustundlikust ettevõtlu-sest. Kaugemas perspektiivis mõjutab see positiivselt mees-konnatunnetust, ettevõtte edu ning seoste nägemise võimet oma töö ja vastutustundliku ettevõtluse vahel. Teeme oma igapäevatööd teadlikult suure vastutustundega klientide ja ühiskonna ees.

Vastutustundlik ettevõtlus

SEB vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted: juhtimine, sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutus. • Juhtimine. Kliendilojaalsus põhineb sarnastel väärtushinnangutel, seetõttu on meile oluline viljeleda head ärieetikat, olles oma tegevuses läbipaistev ja jätkusuutlik. Sellest lähtuvalt arendame tooteid ja teenuseid, mis vastavad kliendi vajadustele perspektiivi silmas pidades.• Keskkonnaalane vastutus. Klientidega suheldes ja teenuseid pakkudes juhime tähelepanu jät­kusuutlikkusele ja keskkonnasäästlikele investeeringutele. SEB-s on meie eesmärk alandada energia­tarbimist igal aastal 2,5 protsendi võrra ja vähendada märgatavalt paberi kasutamist meie kontorites. Seeläbi anname oma panuse keskkonnahoidu. • Sotsiaalne vastutus. Oma töötajatele soovime olla parim tööandja, väärtustades ja pakkudes head töökeskkonda ning innustades isiklikku arengut. Vähem tähtis pole ka finantshariduse arendamine Eestis, et inimesed mõistaksid, milliseid valikuid tasub rahaasjades teha.Nendest põhimõtetest lähtuvad meie igapäevategevused ning neid põhimõtteid järgides oleme kujun­danud mitmesuguseid toodete ja teenuste lahendusi, mis on klientidele kasulikud ning harivad.

aLLiKas: seb

Septembris toimunud kõigile SEB töötajatele mõeldud vastutustundliku ettevõtluse päev «Sinu panus tulevikku!» Foto: taneL MUrd

REKLAAMTEKST

Kuidas pank mõjutab vastutustundliku käitumise kaudu ühiskonda?

10 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013

esme KassaKvabakutseline ajakirjanik

Kas vastutustundlikkus on pel-galt ettevõtte roheline kuvand või peitub selles palju rohke-mat, sõltub ettevõttest ja sel-le eesmärkidest. Tarbijakaitse-ameti peadirektor Andres Soo-niste tõdeb, et vastutustund-likkus on ettevõtte jaoks kind-lasti privileeg ja kõige tugevam konkurentsieelis. Tähtis on see-juures olla usutav, et selle sõna taga ei avaneks üksnes mood-salt roheline mõttemall, vaid ka oma klientidest hoolimine.

Andres Sooniste, kui oluliseks ees-ti ettevõtted teie hinnangul peavad vastutustundlikkust?Meie arvates võiks olukord ol-la parem. Ettevõtted mõistavad vastutustundlikkuse all tihti-peale pigem seda, kui keskkon-nasõbralik ettevõte on või kui suure või väikese ökoloogilise jalajälje ta endast maha jätab. Või siis jälle, kuivõrd töötajate-le suunatud ettevõte on ja mil-listel alustel äri ajab. Ettevõte on oma põhiolemuselt suuna-tud kasumi teenimisele. Üle-jäänu on kaasnev nähtus: kui-das äri tehakse, mil määral ro-helised ja vastutustundlikud või personalisõbralikud ollak-se. Juhul kui oled tarbija suh-tes väga vastutustundetu, siis võid olla nii roheline kui tahes, ent see kõlab ikkagi õõnsalt. Kui kliendid tajuvad firma vas-tutustundlikkust, siis on see kindlasti kõige tugevam kon-kurentsieelis. Ühepäevaliblikad saavad varem või hiljem oma vitsad kätte.

Kas selliseid vastuolusid kohtab sa-geli?Harilikult selline vastuolu ko-he silma ei paista. Üldjuhul on ettevõtetel, kel on ressurssi te-geleda oma töötajate heaoluga, samuti keskkonnahoiuga jne, ka ressurssi oma toodet ja tee-nust lihvida. Kuid on neidki et-tevõtteid, kes tõenäoliselt vas-tutustundliku ettevõtlikkuse-ga kunagi ei haaku. Ühe võib-olla mitte kõige lihtsama näite põhjal oleks hea seada «arusaa-mine vastutustundlikkusest» proovile. Näiteks kuidas on et-tevõtte vastutustundlikkusega siis, kui ta ei anna oma klien-dile korrektset teavet toote ost-misel pretensiooni esitamise õi-guse kohta.

millal on siis tegemist pretensioo-ni esitamise õigusega ja millal müü-gigarantiiga?Siin tuleb vahet teha erineva-tel terminitel. Seadusest lähtu-valt on tarbijal õigus toote puu-duste ilmnemisel esitada jurii-dilisest isikust kauplejale pre-tensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest. Teenu-se korral on tarbijal õigus esi-

Andres Sooniste: «Vastutustundlikkus ettevõtluses annab konkurentsieelise»

TARBIJA. Seadustest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ei tähenda veel vastutustundlikku ettevõtlust. Iga äri saab oma kliente teenindada jätkusuutlikult, tagamaks nii kliendi rahulolu kui ka pikaajalise suhte.

tada teenusepakkujale preten-sioon kahe aasta jooksul alates teenuse kättesaamisest. Kõige suurem pisivale, mida tarbija-tele edastatakse, on kuuekuuli-ne garantiiperiood jalanõudele. Tegelikult see kuus kuud tähen-dab seda, et kui kingadel ilm-neb puudus ja tarbija esitab pre-tensiooni, siis sel perioodil on ettevõttel kohustus välja selgi-tada, kas viga tuleneb loomuli-kust kulumisest või mitte. Üle-jäänud pooleteise aasta jook-sul tuleb seda teha tarbijal. Ga-rantiiga peab kaupleja pakku-ma tarbijale suuremaid õigusi kui õigused, mis kehtivad ka-heaastase pretensiooni esitami-se perioodi jooksul. Täiendav

müügigarantii on näiteks au-tomüüjatel tasuta autoabi tea-tud aja jooksul. Ja kui kaupleja ütleb, et kaks aastat õigust pre-tensiooni esitada ongi garantii, siis see on keelatud. See on sea-dusest tulenev õigus.

mõned tarbijad leiavad, et teatud summani tuleb vigase toote enda jaoks kuludesse kandmine odavam kui asjaajamine. Kas kaebamine peaks kuidagi mugavam olema?Iseenesest ongi see väga mu-gav ja me teeme seda veelgi mugavamaks. Tarbijakaitse-ametil valmib peagi uus me-netluskeskkond. Selle kesk-konna kaudu saavad tarbijad tulevikus esitada kõik kaebu-

sed, kirjalikud pöördumised, jä-relepärimised ja teabenõuded, mis tulevad otse meie andme-baasi. Enne tarbijakaitseame-ti poole pöördumist on esime-ne reegel siiski pöörduda ette-võtja poole. Alles siis, kui ette-võtja seda probleemi vabataht-likult ei lahenda või lahendab poolikult või viisil, mis tarbi-jale ei sobi, on tal põhjust meie poole pöörduda.

Kas mõni valdkond paistab rohkem selle poolest silma, kuidas ebakva-liteetsete toodetega toimitakse?Paistab küll, ent üheselt ei saa kindlaid sektoreid välja tuua. Leidub tõesti valdkondi, mis on selgelt organiseerimata ja nen-

de firmade jaoks on n-ö soga-ses vees kalapüüdmine igapäe-vane tegevus stiilis «saan täna raha kätte, olen homme kadu-nud». Äsja käivitus meil näiteks koostöös maksu- ja tolliame-ti ning maanteeametiga kam-paania kasutatud autode müü-gi alal, kus varimajandus on vä-gagi levinud. Kasutatud autode müüjate seas on pooltõdede väl-jaütlemine ikka lausaline. Kogu probleem algab tihtipeale sel-lest, et inimesed ei ole oma os-tuotsustes ratsionaalsed ja see võimaldab ettevõtjatel mängida ostjate emotsionaalse poolega. Kasutatud autot ostes on väga oluline näiteks teada, kas os-tad auto juriidiliselt või eraisi-kult. Esimesel juhul kehtib pre-tensiooni esitamise õigus, teisel juhul mitte.

mõnede kodumasinate ja tehnika-vidinate puhul tundub, nagu oleks neile sisse kirjutatud aegumine teatud perioodi järel. Kas tarbijale peaks jagama infot toote minimaal-se kasutusea kohta?Moraalse vananemise vastu ei aita miski. Kui tootearendus mõnes sektoris on nii kiire ja rahvas nõuab järjest ulmelise-maid lahendusi, siis selle vastu ei saa. Sellist reeglit, mis sun-niks kauplejat ütlema näiteks, et sinu mobiiltelefon vananeb moraalselt tõenäoliselt poole aastaga, ei eksisteeri. Küll aga saab tarbija ise aktiivsem olla. Tasub küsida, kui palju maksa-vad näiteks varuosad või uuen-damine või kas konkreetne iPhone on viimast kuud müügil.

Ja printer on täpselt nii kaua tasuv, kui kestab tooner selle sees... Siinkohal võingi soovitada, et kui on valida erinevate printeri-te vahel, siis tuleks järele uuri-da, kui palju lisatarvikud mak-savad. Samuti tasub uurida se-da, kas konkreetne mudel on lähitulevikus plaanis välja va-hetada. Siis oleks tarbija muu-tuseks rohkem ette valmista-tud ja saaks võtta teadlikult ris-ki. Oma kliendisuhteid kõrgelt hindavad ettevõtted võiksid vastava info muidugi ise too-detele lisada: printeri hind on selline, hinna sees on komplekt toonereid, aga eraldi ostes on kulu niisugune.

Kas ettevõttel on kohustus anda asendustoode, kui parandus kuju-neb liiga pikaks?Ettevõttel on kohustus 15 päe-va jooksul toode korda teha või see uue täpselt samasugu-se tootega asendada. Juhul kui see pole selle aja jooksul võima-lik, peab tarbija saama konk-reetse tähtaja, millal probleem laheneb. Eraldi nõuet ajutiselt (toote parandamise või uuega asendamise ajaks) asendustoo-det anda ei ole, see oleks ette-võtte vastutulek.

Kust jookseb piir selle vahel, mil et-tevõte toimib majanduslikult efek-tiivselt, pakkudes töökohti ja ergu-tades ettevõtluskeskkonda, ning kus ettevõte ajab oma äri vastu-tustundlikult?Kõige lihtsam oleks öelda, et see piir jookseb ostu-müügisuh-tele kehtestatud reeglitest kin-nipidamisest. Kui neid reegleid täidad, siis oled miinimumta-semel oma kohustused täitnud. Paraku on sektoreid, kus tee-me jõupingutusi alles jõudmaks selle piiri lähistele. Eksisteerib hulk ettevõtteid, kes tegutse-vad vahelejäämise riski piiril või siis kalkuleerivad võimali-ku sanktsiooni oma kuludesse juba sisse. Aeg-ajalt joonistub selline suhtumine välja ka rek-laamide puhul. Tuleb tõdeda, et sellist mõtlemist tuleb kah-juks ikka ja jälle ette ning see pole kindlasti vastutustundlik.

Aga kas ise ka nõu küsitakse, et ennetada probleeme?Jah. Näiteks pakume ettevõt-jatele reklaamide tegemise pu-hul võimalust, et kui on kaht-lusi, kas ikka ettevalmistatav reklaam on korrektne ja koos-kõlas seadusega, siis tulge näi-dake. Kui reklaam on juba val-mis, ent selles on midagi vales-ti ja see tuleb ümber teha, võib see osutuda palju kulukamaks. Muidugi tuleb aeg-ajalt vaidlu-si ette. Pakume ettevõtetele ka tarbijaõiguste koolitusi «Suuna-näitaja», mis viimastel aastatel koostöös kaubandus- ja töös-tuskojaga on muutunud väga rahvarohketeks ning on sel-gelt probleeme ennetava suu-nitlusega.

rääkides reklaamist, siis kas tasu-ta tooted on olemas? Suvi läbi ta-suta internet, telefon…Üldjuhul ei ole tasuta asju ole-mas. Viimase paari aasta jook-sul oleme kõvasti vaeva näi-nud sõna «tasuta» kasutami-se korrastamisega reklaamis ning olukord on muutunud pa-remaks. Hea näide on sidesek-tor. Kui tasuta pakutakse min-git täiendavat toodet, siis see peab olema ka tegelikult ilma rahata ja selgelt eristuma. Ole-me selgitanud «tasuta» teemat oma reklaami käsitlevas ju-hendis. Paraku muutuvad et-tevõtted ja vahetuvad inime-sed, mistõttu algab selgitustöö lõppematu protsessina jälle ot-sast peale.

Kas tarbijakaitseamet on ettevõt-tele pigem hea partner või organi-satsioon, keda karta?Vastuse küsimusele, kas part-ner või karistusorgan, määrab ära ettevõtte enda suhtumine ja hoiak oma klientidesse. Kui need on ausad – vastutustund-likud – ja tarbijate õigusi järgi-vad, on tarbijakaitseamet kind-lasti partneriks.

Jalatsite ootamatult lühike eluiga on tihti tarbijatele muret teinud. Kes viib kingad parandusse, kes hakkab õiglust otsima. Foto: tooMas HUiK

postimees, 12. november 2013 jätkusuutlik ettevõte || 11

USA tehnoloogiahiid Microsoft teatas möödu­nud nädalal, et võtab Te­xases asuvas andmekes­kuses kasutusele tuule­energia. Kokkuleppe järgi ostab Microsoft 2015. aastaks valmiva tuule­energiapargi kogu 20 aasta jooksul toodetava energia. Viimasel ajal on taastuvenergiasse inves­teeringutest teatanud ka Google, Walmart ja Ikea, kirjutab The Guardian.Otseinvesteeringute te­gemine taastuvenergia tootmisse on Ühendriiki­des pigem vähe levinud. Selle asemel ostavad et­tevõtted taastuvenergia sertifikaate (renewable

energy credit ehk lühi­dalt REC), mida väljasta­vad taastuvenergia toot­jad. Euroopas on ana­loogseks lahenduseks nn rohelised sertifikaadid. Kontseptsiooni idee seis­neb selles, et tarbides mingi hulga elektriener­giat ostab ettevõte sama koguse jagu ka RECe. Saadud raha eest toode­tav roheline energia suu­natakse elektrivõrku. Nii on ettevõte justkui oma tarbitud elektrit rohelise­maks muutnud. See või­maldab ettevõtetel anda oma panus rohelise ener­gia arengusse, sõlmimata seejuures pikaajalisi le­pinguid või tegemata

suuri investeeringuid näi­teks enda tuuleparkide rajamisse.

Ent mida rohkem on tuuleparke ja mida enam toodetakse rohelist ener­giat, seda odavamaks see muutub. Oma osa on siin muidugi soodsatel maksutingimustel ja teis­tel hüvedel, mida paku­vad nii riik kui osariigid. Viimase nelja aastaga on tuuleenergia megavatt­tunni hind langenud ligi kaks korda, 40 dollarile.

Microsoft ei ole muidu­gi esimene suurettevõte, kes rohelisse energiasse otseinvesteeringuid teeb. Tehnoloogiaettevõ­tetest on selles vallas

üks eesrindlikumaid Google, kes on investee­rinud või lähiajal inves­teerimas enam kui mil­jard dollarit tuule- ja päi­keseenergiaparkide raja­misse. Tegemist on ärili­selt kasuliku tehinguga, sest ettevõte loodab tehtud investeeringutelt kopsakat tulu.

Ettevõtted, kel pole aga niivõrd suures mas­taabis plaanis taastuv-energiasse panustada, saavad seda siiski teha oma võimaluste kohaselt. Päikeserohketes piirkon­dades paigaldavad ette­võtted päikesepaneele. Võrreldes näiteks tuule­generaatoritega saab

päikesepaneele paigalda­da juba olemasolevatele pindadele, misläbi päike­sepaneel ise täiendavat pinda ei vaja. Kõige suu­remad päikesepaneelide kasutajad Ühendriikides on Walmart, Costco, Kohl’s, Apple ja Ikea.

Taastuvenergia toot­mine on aga endiselt kal­lim kui kivisöe või maa­gaasiga toodetud elekter. Rohelisse energiasse in­vesteerimine on äriliselt kasulik eelkõige väga palju energiat tarbivatele ettevõtetele, kes saavad majandusliku säästu taastuvenergiale tehta­vate soodustuste kaudu. (PM)

Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee

Trükikoda Kroonpress Tartus on kõike muud kui paberivaba majanduse musternäide. Seal-ses neljameetriste kivil kükita-vate risladega kaunistatud mee-diatehases teatakse, miks paber on suurepärane. Ettevõtte ju-hi Andres Kulli sõnul pole neil plaanis digitaalsele meediale al-la vanduda.

«Kui varem õigustasid kir-jastajad end sellega, et trüki-formaadis on kõige tulusam ja efektiivsem reklaami müüa ning seeläbi kvaliteetset sisu pakkuda, siis nüüd on eeskätt paberitootjate eestvedamisel trükk õigustamas end ka kesk-konnasõbralikkuse kuvandiga,» ütleb Kull. Selle mõtte turule-toomiseks on arendatud teenus Greenline Print. Olelusringipõ-hine süsinikjalajälje arvutami-ne sihib üht olulisemat kesk-konnaprobleemi, millega inim-kond praegu vastamisi seisab – kliimamuutustest inimfaktori kõrvaldamine.

Trükistel vähenev jalajälgGreenline Print on veebipõhine rakendus, mis arvutab trükise süsinikjalajälje ehk kogu tema tootmisahela käigus õhkupais-kunud kasvuhoonegaaside heit-med kasutatava trükivärvi, pa-beri ja trükimeetodi järgi, ar-vestades seejuures kõigi toorai-nete transpordi ning töötlemi-sega. «Kui klient tahab võima-likult väikese jalajäljega trükist, kuid asub ise näiteks Lõuna-Aafrikas ning soovib tellimuse saada mööda maismaad, peab ta arvestama meeletu transpor-dikuluga, mis kajastub ka tema trükise jalajäljes,» toob teenu-se arendamist juhtinud kesk-konnajuht Sander Jahilo näi-te. Nagu senine statistika tões-tab, ongi kaugeimad Greenline Printi kliendid pärit Rootsist ja Leedust, kuhu transportimine moodustab tellimuse heitme-test vaid kuni 10%.

Selle aasta jooksul on trü-kitud juba 30 miljonit trükist, mis kannavad vaid A- ja B-klas-si märgiseid ehk on väga väike-se süsinikjalajäljega. Kuid kas väikesest heitmekoormusest piisab, et digitaalsele meedia-le kandadele astuda? Jahilo sõ-nul saab praegu rääkida digi-meedia konnasilmadele astumi-sest, mida mitmed uuringud on ka kinnitanud. «Kuna 90% ees-timaisest elektritoodangust pä-rineb üüratute heitmetega põ-levkivikateldest, siis on kesk-misel arvutikasutajal veerand tunniga tekitatud sama kogus kasvuhoonegaaside heitmeid nagu ühe Postimehe paberek-semplari tootmisega.» Seejuu-res loeb paberlehte sageli mi-tu inimest ning paberit on või-malik seejärel veel taaskasuta-da ja töödelda.

Kommunikatsioonispetsia-listid aga väidavad, et tarbija-tele nende negatiivsetest kesk-konnamõjudest rääkimine muudab nad jõuetuks ja üks-kõikseks, sest koopasse elama

Suurfirmad investeerivad taastuvenergiasse

Eestis loodud teenus ühendab jätkusuutliku trüki digitaalse mugavusega

KESKKOND. Trükitööstust nähakse tihti kui metsade hävitajat. Kuid ka selles valdkonnas tehtav innovatsioon muudab trükitööstuse ökoloogilist jalajälge aina väiksemaks.

minemine pole mõeldav ning senise elustiili muutmine on lii-ga valulik. Jahilo sõnul ei ole äärmustesse mõtet laskuda – tema sõnul on keskkonnamõ-jude teadvustamine üks samm selleks, et inimesed oskaksid teadlikult tarbida. Turumajan-duses dikteerib tarbija – kui ini-mesed ostavad odavaid kaupu, teadmata selle odavuse põhjust, siis ei ole see kaugemas pers-pektiivis jätkusuutlik.

Lisaks eelmainituile on aga hulk neid, kes oma südametun-nistuse vaevamise asemel väi-davad, et kui inimene kliimat üldse suudab mõjutada, siis nemad hea meelega kiirendak-sid seda protsessi. Kroonpressi keskkonnajuht oponeerib sel-lele mõttele. «Millegipärast il-muvad teaduses kahtlejad väl-ja alati siis, kui ilmneb, et nen-de senine elustiil ei sobitu too-dud järeldustega – teadusliku skeptitsismiga pole siin min-git pistmist. Mis puutub sooje-nemise majanduslikesse hüve-desse, siis neid on vähe – kõi-ge enam võidavad vast pestit-siiditootjad ja loomaaiad; laias laastus peame ilmselt hakka-ma saama kallimate toiduhin-dade, rohkemate immigranti-de ning vaesunud eluslooduse-ga.» Millist rolli mängib selles aga paber?

metsamajandus tõhusaksEuroopa metsapindala on vii-mase 20 aastaga kasvanud ligi protsendi jagu, seda olukorras, kus paberi ja papi tootmine on kasvanud 43% võrra. Kuna puit on looduslik süsinikusalvesti, siis on tõhusa metsamajanda-misega võimalik kasvuhoone-gaaside õhkupaiskamisega või-delda – seda eriti siis, kui pui-tu kasutada elamute, mööbli ja teiste tarbeasjade tootmiseks – kuivades tingimustes võib puit säilida aastasadu. Green line Printi märgist kandvad trüki-sed kasutavad seda omadust ära. «Suurema osa paberite sü-sinikusisaldus on paberitehas-tes välja arvutatud, seega – kui on teada trükise tootmise käi-gus eraldunud heitmete kogus, on võimalik need arvud oma-vahel kõrvuti panna ja A-klassi trükiste puhul tulebki välja, et need on kliendile jõudmise het-kel süsiniknegatiivsed ehk on võtnud atmosfäärist süsihappe-gaasi rohkem ära, kui on sinna paisanud,» ütleb Jahilo.

Sellest võib järeldada, et le-helugejal on vägagi reaalne või-malus kliimamuutustega või-delda ilma raha kulutamata – hoiustada või korduvalt kasu-tada kõiki pabertrükiseid, mis kannavad A-klassi märgist. See on vaieldamatu eelis digitaal-meedia ees, sest bitid ja baidid on info-, mitte süsinikukand-jad, ega suuda eales atmosfää-rist kasvuhoonegaase vähe-maks võtta.

Kroonpressi keskkonnajuht Sander Jahilo ja süsinikku salvestavad trükised. Foto: KroonPress

20 aastaga on paberi­tootmine kasvanud 43%.

12 || jätkusuutlik ettevõte postimees, 12. november 2013