ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT 5. OKTOOBER 2010

MINU ETTEVÕTE

Väljununa majanduskriisist

peab mõtlema, kuidas minna

edasi, et saavutada uut kasvu.

Oluline rõhk on seejuures

innovatsioonil. Loe lk 2, 6, 7

Millist kontorit valida ja

millist mitte? Kuidas olla

kindel, et kolides uude

kohta ei mängita maha

seniseid eeliseid. Loe lk 3

Euro tulek mõjutab nii

tarbijaid kui ettevõtjaid.

Millised ettevalmistused

peaksid olema tehtud

kaupmeestel? Loe lk 4

Turundus on ettevõtte edu üks

alustalasid. Kuid sellegipoolest on

ettevõtjad pahatihti äraootaval

või isegi negatiivsel seisukohal.

Miks see nii ei tohiks olla? Loe lk 8

ILMAR PRALLAEASi innovatsiooni divisjoni direktor

Viimase aasta jooksul oleme näinud mitmeid uusi ja põnevaid tooteid. Tänavu Aasta Innovaatori tiitliga pärjatud fits.me kasvas leiutise faasist juba päris äriks suve hakul, kui robotmannekeeni hakkas ka-

sutama Briti särgitootja Hawes&Curtis. Ka traditsioonilistel ma-jandussektoritel on olnud häid uudiseid. Sai ju Estonia Klave-rivabrik hiljuti valmis uue klaverimudeli ning juba enne selle lõplikku valmimist olid kümned välismaised tellimused täit-mist ootamas.

Eestlased on ette võtmas vallutusi. Hiljuti võis lugeda roh-kem kui kümne ettevõtte dessandist innovatsioonimekasse Si-licon Valley’s. Teiste seas on räniorus tegevust alustamas mo-biiliteenuste pakkuja Fortumo, targa maja juhtimissüsteemi-de arendaja Yoga, uuenduslikele turvalahendustele keskendu-nud Defendec, päikesepatareide väljatöötaja Crystalsol ja uut tüüpi tuulegeneraatorite tootja Goliath Wind.

Majanduskriis on toonud ka uusi ärimudeleid. Näiteks aas-taid ainult arstidele laboriteenuseid osutanud Quattromed HTI pakub nüüd igaühele võimalust võtta proov suguhaiguste tes-tiks kodus, saata see postiga diskreetses pakendis laborisse ning vaadata testitulemust turvalise veebilahenduse kaudu. Just hiljuti hakkas samal viisil isadusteste pakkuma Eesti fir-ma DNA Test.

Isegi statistika näitab, et masu tõi Eestisse rohkem innovat-siooni. Üks laialt levinud mõõdik on investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes riigi sisemajanduse koguproduk-tiga. 2008. aastal kasvas innovatsiooniinvesteeringute tase võr-reldes varasemaga väga selgelt. Kuigi 2009. aasta statistikat ei ole veel avaldatud, julgen arvata, et see näitaja paranes Eestis ka eelmisel aastal. Seega on Eestist nüüdseks saanud üks kii-remini teadmistepõhise majanduse poole liikuvaid riike Eu-roopas. Samas on meie stardipositsioon siiski küllaltki madal ja tee seetõttu oluliselt pikem kui nii mõnelgi n-ö vanal Euroo-pa Liidu liikmesriigil.

Masu tingimustes sai uue hoo sisse uuenduste ja arendus-te väljatöötamine koostöös ülikoolidega, kasutades selleks ka EASi innovatsiooniosakuid. Viimane on lihtsaim finantseeri-misvõimalus, proovimaks koostööd ülikoolide ja teadusasu-tustega uuenduslike ideede elluviimiseks, näiteks koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga töötas galanteriikaupade tootja Gal-vi-Linda välja disainilahenduse katastroofipiirkondades kasu-tatavate esmase abi komplektide tootmiseks. Nüüdseks on et-tevõtete ja ülikoolide uusi koostööprojekte tekkinud juba üsna palju.

Rõõmu teeb see, et ka ülikoolid on muutnud oma õppe-kavasid ettevõtluskesksemaks. Näiteks Eesti Kunsti-akadeemia pakub ettevõtetele võimalust kaasata di-saini eriala üliõpilasi kursusetöö või suvepraktika raa-

mes ettevõtete tootedisainiga seotud arendustöösse. Kasu toob see mõlemale poolele: ettevõtjale on see soodsaim viis uuen-duslike toodete arendamiseks, tudengid aga saavad praktilise kogemuse ja teadmised ettevõtluse olemusest.

Kutsun kõiki ettevõtjaid üles otsima uusi lahendusi oma äri arendamiseks ning küsima selleks abi ka kõrgkoolidelt. Tihti on selleks vajalik toetusraha, kuid see ei asenda julget peale-hakkamist ega häid ideid.

Innovatsioon tuleb leida enesest

JUHTKIRI. Euro tuleku eel on majan-

duskriis Eestis hakanud jõudsalt taanduma.

Loodetavasti suurendab see ka meie et-

tevõtjate indu innovatsioonile panustada.

ANDRUS KARNAUandrus.karnau@postimees.ee

Septembri lõpus teatasid Jaanus Murakas ja Oli-ver Kruuda, et alusta-vad kahe piimanduset-

tevõtte liitumisläbirääkimisi. Nii võib sündida enam kui ka-he miljardi kroonise käibega kodumaine toidutootja. Lisaks kasumiootusele peidab E-Piima ja Tere liit endas suurt kasvupo-tentsiaali.

Vertikaalne integratsioon on üheks võtmesõnaks, et luua oma firmale uusi kasvueeldusi. Ning antud näite puhul ka te-gutsetakse. Murakal on edukas juustutööstus, sissetöötanud ekspordikanal Venemaal ja ta-lupidajad, kelle hoolealused iga päev umbes 250 tonni piima lüpsavad.

Kruuda piimatööstuse trum-biks on lai sortiment, suur tu-ruosa ja hea maine. Seni puu-dus aga kontroll toorme üle, mis nüüd osaliselt saadakse.

Lehmapidajaist talunikud saavad piimatööstuse osani-keks. «Ma ei kujuta ette, kumb kumma ostab,» kommenteeris liitumiskavatsust teenekas ja kogenud põllumees Aavo Möl-der. «Aga Kruudal on vaja Mu-rakat ja Murakal Kruudat, sest mõlemad tööstused vajavad se-nisest suuremat efektiivsust.»

UUTELE TURGUDELE

Võib öelda, et piimahinna tõu-sul on Möldril üsna tähelepa-nuväärne roll. Nimelt veab ta oma lehmade piima Leetu, teki-tades sellega kohalikul turul piima puudujäägi.

Geograafilise haarde laien-damine on teine võimalus, kui-das ettevõtte kasvupotentsiaa-li kasvatada. Mölder ja tema kompanjonid pole küll Leetu te-gutsema läinud, kuid asudes traditsiooniliste piimakokku-

ostjate kõrvale uusi otsima, te-gid nad just seda, mida teoree-tikud soovitavad: vaata kodu-maa piiride taha!

Aga tuleme tagasi vertikaa-lse integreerimise juurde. Möl-der märkis uudist kommentee-rides, et oma meierei on pikki aastaid olnud talunike unistus. Väikseid talumeiereisid on üks-jagu ja need tegutsevad samuti enamasti edukalt, kuid suure tootmise ligi pole talunikud pääsenud. Soome Valio, kes edukalt Eestis turgu haarab, on põhjanaabritest talunike firma. Nii et eeskuju selleks ei pea ku-sagilt kaugelt otsima.

«Kui ühe grupi käes oleksid kõik võimalused, mida piimast annab teha, annaks see firmale paindlikkuse ja suurema läbi-löögivõime,» märkis Jaanus Mu-rakas ühinemiskavatsusi tut-vustaval pressikonverentsil.

Kui tulla tagasi geograafili-se laienemise juurde, siis E-Piim omandas mullu ettevõtte, mis tegeles juustu vahendami-sega Venemaal. Raskete olude tõttu jäi vahendaja võlgu ja lõ-puks pidi leppima ülevõtmise-ga. Nii kinnitas edukas juustu-tootja kanna idanaabri juures kõvemini maha, sai sellega veel ühe konkurentsieelise näiteks Tere ees, kes sealseid vahenda-jaid kasutab.

LAIENDA TEGEVUSI

Vertikaalse integratsiooni näi-teks on ka värske metsatööstu-se uudis. Stora Enso teatas, et ehitab puidugraanulitehase Imaveresse. Firma saab selle ra-ha eest kontrolli saeveski jäät-mete üle, mida siiani pressisid teised firmad. Puit on aga glo-baalsel turul strateegiline toor-aine.

«Investeeringu aluseks on meie strateegilised eesmärgid – suurendada tahke biokütuse tootmist, et saada Põhja-Euroo-

pa juhtivaks integreeritud graa-nulitootjaks,» ütles Stora Enso Wood Products’i juht Hannu Kasurinen.

Eesti elektrimonopol Eesti Energia on uusi sissetulekual-likaid otsides uutele turgudele laienenud. Pole saladus, et Ees-ti Energia on kaotanud ja kao-tab tulevikus veelgi kliente Ees-tis. Selle kompenseerimiseks laiendas ettevõte müügivõrku välismaal, esmalt Lätti. Sealse esinduse juht Aivar Tihane on rääkinud, et alustades müügi-tegevust lõunanaabrite juures, tuli pihta hakata hoopis vaba-turu regulatsiooni läbisurumi-sega. Viimasel aastal on müü-gitöö seal küll väikse languse teinud, kuid see ei muuda asja-de toimimise põhimõtet – kui tahad leida uut kasvu, siis mi-ne välismaale.

Augustis müüs Eesti Energia Läti turul 28 GWh elektriener-giat, seda oli küll 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal, aga ikkagi on tegu tähelepanuväär-se kogusega. Olulise kasvu tegi aga jaemüük leedus, kus see kasvas augustis 43 GWh-ni.

Kui vaadelda õliäri, siis näe-me sama mustri joonistumist. Firma ehitab uut põlevkiviõlite-hast Narva lähedale, kuid ka-vandab sama tehnoloogia müü-ki kogu maailmas. Jordaania, Hiina, Ameerika või Maroko põ-levkivivarudele tuginedes saab müüa tehnoloogiat kordi roh-kem ja ka teenida järelikult kor-di rohkem. Eesti Energia ise on ka suurepäraseks näiteks abso-luutsest vertikaalsest integree-rumisest, firma kontrollib kogu

ahelat alates tootmise toorme kaevandmisest ja lõpetades lambipesade panekuga kliendi kodus.

KASV KA VÄIKESTELE

Teinegi Eesti firma Tallink sai uue tuule tiibadesse Silja Line’i ostu järel. Konkurent neelati al-la, koos temaga tema kliendid, turuosad ja arenguvõimalused.

Kui suurfirmade näited tun-duvad enamikule ettevõtjatele utoopilistena, sest Tallinki või Eesti Energiaga võrreldavaid firmasid Eestis rohkem pole, siis saab raskel ajal uue turuosa ostu näite tuua ka väiksemas mastaabis.

Eesti üks suuremaid pagari-tööstusi Eesti Pagar teatas hilju-ti, et ostis tegevuse laiendami-seks osaluse Läti suuruselt kol-mandas pagaritööstusettevõttes Dinella. Eesti Pagari juhataja Veikko Vaarja sõnul on Dinella tugeva turupositsiooniga ettevõ-te, mis loob hea aluse tegevuse laiendamiseks. «Kui senini on Dinellal Lätis ligikaudu 20 prot-sendi suurune turuosa, siis tugi-nedes Eesti Pagari kogemustele ja oskusteabele nii tootearendu-ses kui turunduses, suudame kindlasti Dinella tegevusmahte suurendada,» selgitas ta.

Majandusteadlased soovita-vad kriisi ajal ellujäämiseks ka tegevusharude mitmekesista-mist. Selle abinõu riskikohaks on see, et killustudes kaotab firma igal alal turuosa. Kriisi ajal on mitu tegevusharu aga heaks riskikindlustuseks, sest kõikides majandusharudes ei kuku käibed võrdselt.

Liitumine ja laienemine aitab kasvadaKASV. Osta konkurent üles, neela

toorainega varustaja alla või otsi uusi

turge ja tegevusalasid – sellised võiksid

olla esmased soovitused ettevõtjale,

kes otsib kuldvõtmekest, mis paneks

tema firma taas kasvama.

Silja Line’i ülevõtmine Tallinki poolt on üks legendaarse-maid laienemisi.

FO

TO

: M

IHK

EL

MA

RIP

UU

5. OKTOOBER 2010MINU ETTEVÕTE2

www.elion.ee/idu

0Uutele ettevõtetele teenused aasta lõpuni kr.

Elion toetab tärkavat Eesti ettevõtlust!

Toetame uute ettevõtjate innukat tahet ning aitame ideedel idaneda ja võrsuda Eesti majanduse Suurteks Asjadeks.

Kõik ajavahemikus 1. juuni – 31. detsember 2010 oma tegevust alustavad ettevõtted saavad Elionilt aasta lõpuni tasuta:

Ärilahenduse VoIP-paketi: Kiire internet Lauatelefoni number Tasuta firmasisesed telefonikõned

Kodulehemajutus ja e-post Lisaks kuu aega tasuta reklaami Neti märksõnaotsingus

Ligipääs internetti rohkem kui 500-s WiFi-punktis üle Eesti. Nüüd on alustamiseks vaja vaid head ideed!Ärikliendi teeninduse telefon: 1551.

ROBERT KITTSwedbanki ettevõtete panganduse

tegevdirektor

Eesti majandus kasvas käesoleva aasta kvarta-lis 3,1 protsenti ja võib väita, et taasiseseisvu-

mise järgne suurim majandus-kriis on möödas. Probleemiks on endiselt pea 20 protsendini ulatuv töötuse tase. On hea aeg pidada diskussiooni majandu-se ja ettevõtluse arenguteede üle ning uurida, millised on Eesti ettevõtete võimalused äri alustamiseks ja kasvatami-seks.

STABIILSUSE SUUNAS

Tänu globaliseerumisele on majandussüsteemid järjest kee-rulisemad ning (majandus)su-hete prognoosimine muutub üha raskemaks. See tähendab, et on eluliselt vajalik vältida kontsentreeritud tegevusi, mil-le õnnest või ebaõnnest sõltub kogu majanduse käekäik. Meie kiirelt kasvav majandus, mis lõppes kahekohalise langus-numbriga 2008. aastal, oli ehi-tatud üles peamiselt ehituse ja kinnisvaraga seotud kasvule. Lisaks mängis rolli suur sisetar-bimine, mis peamiselt impordi-ti. Meie majandusmudel oli omas ajas kiiresti kasvav, mis iseenesest oli tore. Samas oli see ka väga habras, mida näi-taski viimaste aastate kriis.

Uurides Eesti praegust ma-janduskeskkonda on hea meel nentida, et majandus on liiku-nud hapruselt stabiilsuse suu-nas. Majandusnäitajate muutu-sed ei ole enam kahekohalised. Väliskaubandus ja pankade laenu- ning hoiusteportfellid on jõudmas tasakaalu ning riigi rahandus on kontrolli all. See kõik loob eeldused Eesti majan-duskeskkonna paranemiseks.

KASVU VEAB EKSPORT

Käesoleva aasta majanduskas-vuks prognoositakse 2,2 prot-senti. See viib Eesti sisemajan-duse kogutoodangu 14,2 miljar-di euroni ehk umbes 10 prot-senti suuremaks kui 2006. aas-ta lõpus. Samas on see endiselt 10 protsenti väiksem kui 2007. aasta lõpus. Tugevaima panuse on taastärkamisel andnud just tööstustoodang, mille lisand-väärtuse maht tõusis II kvarta-lis 524 miljoni euroni, mis teeb kvartali kohta 100 miljonit roh-kem kui 2009. aastal. Võib liht-sustada, et majanduskasv saa-vutati tööstustoodangu kaudu, mis laias laastus eksporditi. See näitab, et meie ettevõtted suutsid kriisis ennast «ringi pöörata» ehk restruktureerida oma tootmist siseturult ekspor-dile. Kindlasti on ekspordi kas-vaval osakaalul tähtsus ka meie suhteliselt soodsamas kuluta-semes. Isiklikult arvan, et suu-rem osa ekspordikasvust tuleb «kirjutada» ettevõtjate fokusee-

ritud tegevusele uute turgude ja klientide leidmisel. Eesti eks-pordi maht on juba ligi kolm-veerand SKTst, mis on väga hea tulemus.

Stabiilseks arenguks on li-saks välistasakaalule oluline sisetasakaal. Selle peamine murekoht on töökohtade arv. Tööstuses, kaubanduses ja ehi-tuses on kriisi tõttu töö kaota-nud kokku umbes 110 000 ini-mest. Eestis küündib tööhõive ainult 560 000 inimeseni, mis teeb töötuse määraks 18,6 prot-senti. Sisetasakaalu saavutami-seks peaks töötuse määr olema vähemalt ühekohaline ehk töö-tute arv alla 70 000 inimese. Praegu on see 130 000.

STABIILNE RAHANDUS

Majanduskriis on teinud kõiki ettevaatlikumaks ja konserva-tiivsemaks. Seda näeme iga-päevases töös suheldes ettevõt-jatega üle Eesti. Sedasama võib väita ka pankade kohta. Kui kriisieelselt võis laenu saada pea igaüks, kellel oli piisavalt tagatist, siis nüüd proovime koos ettevõttega aru saada, kas ja kuidas on võimalik see laen ikkagi tagasi maksta. Pankade laenuportfell on küll kahane-nud, kuid seda eelkõige vana-de laenude amortiseerimise ja investeerimisprojektide puudu-mise tõttu.

Vaadates Eesti rahandus-maastikku laiemalt, siis torkab

silma ka laenude ja hoiuste ta-sakaalu taastumine. Aastal 2002 olid nii laenud kui ka hoiu-sed Eestis võrdsed ja tasemel 50 miljardit krooni. Aastatel 2006–2007 jõudsime laenude ja hoius-te suhteni 1,7 ehk iga hoiusta-tud krooni kohta olid pangad välja laenanud 1,7 krooni.

Kõigi eelduste kohaselt jõuame 2010. aasta lõpuks 1,45ni. Riigi rahanduse heast seisust on Eesti puhul palju rää-gitud, lisame siia juurde ka va-litsussektori 16 miljardi krooni suurused likviidsed varud ning saame küllalt hästi puhverda-tud pildi Eesti rahandusest.

MEIE VÕIMALUSED

Lennart Meri on öelnud: «Meil on just selline Eesti nagu ta on. Me oleme väiksed, kuid kol-mandik ÜRO riikidest on veelgi väiksemad». Kuid kas väiksus on probleem või võimalus? Mõ-ni aeg tagasi kirjutasin, et Ees-ti ei taha enam olla odav all-hankemaa. Ma rõhutan siinko-hal just sõna «odav». Me teeme väga kvaliteetseid asju, olgugi allhankena, ja oleme neid asju nõus tegema väikestes kogus-

tes, kiirelt ja paindlikult. Üks mu tuttav makroanalüütik üt-les, et igasugune tööstus on mingis mõistes allhange: puu-villast saab lõng, lõngast kan-gas, kangast riie, ja riie müüak-se mingi kaubamärgi all maha. Millises lõigus me mingis töös-tusharus opereerime – eks see sõltub sellest, milline on meie ambitsioon ja millised on või-malused. T-särkide masstoot-mises USA turule ei suuda me eales konkureerida Hiinaga. Samas asub Eestis üks kahest suuri satelliitantenne valmista-vast tehastest Euroopas! Meil on veel eeliseid: me asume Eu-roopaga samas ajavööndis, meie regulatsioonid ja äritavad on Euroopa standarditele vas-tavad ning arusaadavad ja me suudame oma toodangu viia õi-geks ajaks õigesse kohta «24 tunni jooksul». Meil on päris palju ettevõtteid, mis asuvad li-saväärtuse ahelas erinevatel kohtadel, kuid peamine on, et lisaväärtust luuakse. Nii käes-olev kui ka 1998. aasta majan-duskriis aitas ümber seadista-da ärimudeleid ning need, kes sellest väljusid, tegid seda tuge-vamana kui kriisi sisenedes.

KUIDAS EDASI?

2010. aasta teises kvartalis suutsime eksportida üle 10 mil-jardi krooni kuus, mis alates oktoobrist 2008 on selle näitaja kõrgeim tase. Samas on mitmed meie ekspordiartiklid seotud majanduste taastumisega Eu-roopas ja mujal maailmas. Täi-deti kriisi ajal tühjaks müüdud ladusid ning kasutati aktiivselt valitsuste majanduse stimulee-rimispakette.

Globaalne majanduskasv ei ole aga kindlasti pidev ja sellel teel tuleb ette käänakuid. See-ga saab 2010. aasta teine pool tõenäoliselt eksportööride jaoks olema raskem kui esime-ne. Võtmeküsimuseks järgne-vatel kvartalitel saab olema tööhõive kasvatamine ning si-seturu stabiilsus. Viimastes kü-simustes olen ma aga mõõdu-kalt optimistlik – meie riigi ja pankade finantsseis on nüüd-seks küllalt hea, euro kasutu-selevõtt sisendab optimismi ja loodetavasti näitavad ka välis-turud jätkusuutliku paranemi-se märke.

Viimaseks, kuid mitte vähe-oluliseks märksõnaks sooviks ma välja tuua koostöö. Koostöö omas sektoris, omas vallas või maakonnas, terve Eesti või Eu-roopa ulatuses. Hiljuti ütles üks ettevõtja mulle, et eestlased on väga head insenerid ja loojad, kuid hirmus kehvad müügime-hed. Meil on kompetentsi, mida üheskoos edasi arendada. Me ei tea, kust tekib järgmine «Eesti Nokia», kuid koostööst, mõtte-vahetusest ning diskussioonist on see palju suurema tõenäosu-sega tekkimas, kui üksi asju aja-des.

Kriis on möödas – kuidas edasi?KRIIS. Taanduv majanduskriis sundis ettevõtjaid ja riiki üle vaatama

oma tegevused ja leidma uusi viise edukaks tegutsemiseks. Nüüd võib

öelda, et kuigi oleme tublid olnud, on veel siiski palju teha.

Võtmeküsimuseks on

tööhõive ja siseturu

stabiilsuse taastamine

5. OKTOOBER 2010 MINU ETTEVÕTE 3

Enne

kolimist

hinda

täpselt

vajadusi.

Vanalinna kolides ar-vesta näiteks parkimis-probleemide-ga.

KEIT PIHLUus Maa Kinnisvarabüroo

äripindade konsultant

Ettevõtte arenedes tekib varem või hiljem vaja-dus kontori või teenin-duspinna asendamiseks

uuega. Seda võivad tingida mit-med asjaolud, millest peamis-teks põhjusteks on vajadus suu-rema või väiksema pinna järele, asukoha muutmise vajadus või soov eksklusiivsema või ka ta-gasihoidlikuma kontori järele.

Et vältida kolimisest tingitud vigu, tuleb juba varakult mõelda välja vastused paljudele küsi-mustele. Tähtis on, et vastused oleksid realistlikud, kuna soov-unelmad või valed hinnangud võivad kalliks maksma minna. Nii tuleb kindlasti hinnata, mil-line on kontori vahetamisest tin-gitud otsene mõju ärile. Samuti, kuidas mõjutab kolimine läbikäi-mist klientidega ning kas see või-maldab nende nõudmisi ja vaja-dusi täita. Analüüsima peaks ka tulevikuväljavaateid ning ette-võtte kasvuperspektiivi.

OLENEB SUUNITLUSEST

Kontori ja teeninduspinna vali-kul peab iga ettevõtja arvestama oma äri eripärasid. See, mis sobib ühele firmale ei pruugi sobida tei-sele. Kui äril on palju juhukülas-

tajaid, siis on mõistlik valida kon-tori asukohaks kaubanduskes-kus, kus on parem möödujatele silma jääda. Selline valik sobib hästi näiteks telekommunikat-siooni teenuste pakkujatele, pan-gakontoritele, reisibüroodele.

Kui klient ei külasta kontorit äkkmõtte ajel, vaid eelkõige on tegu planeeritud külastusega, siis pole tarvis paikneda suures keskuses. Küll aga tuleb mõelda lihtsale ligipääsetavusele ning parkimisvõimalustele.

Raamatupidamis- ja IT-fir-madel pole aga üldse vaja paik-neda tõmbekeskuses, kuna kliendid ettevõtte kontorit tava-liselt ei külastagi. Siis on võima-lik valida soodsama hinnaga büroo, mille puhul pole vähem tähtis ka kokkuhoid parkimis-kuludelt. Viimased võivad näi-teks kesklinnas asuva kontori puhul olla märkimisväärsed.

Kui eelnevalt vaatlesime kontori valikut kliendi seisuko-halt, siis ei tohi ära unustada ka töötajatepoolset aspekti. Tööta-jad on produktiivsemad, kui töö-tegemise keskkond on mugav. Kontori suurus, olmetingimu-sed, päevavalgus ja valgustus, kütte- ja kliimaseadmed, venti-latsioon on tähtsad komponen-did töötaja heaolu arvestades. Kui ettevõttel on palju töötajaid, võiks asukoha valikul silmas pi-

dada töötajate elukohast tulene-vat logistikat ning ühistranspor-di lähedust. Siiski enamasti on olulisem soodne või tasuta par-kimisvõimalus ning toitlustus kontori lähedal.

ARVESTA TULEVIKKU

Kui on selge, millist kontorit kliendist lähtuvalt vajatakse ning millised on töötajate vaja-dused, tuleb üle vaadata oma võimalused ja äri perspektiiv. Kui strateegia näeb ette perso-nali kasvu, tasub pigem möön-dusi teha asukoha valikul ning üürida tulevikku silmas pidades sobiva suurusega pind. Samas tuleb jälgida, et kontori üür, sel-lele lisanduvad kommunaal-

maksed, parkimiskulud, tele-kommunikatsiooni ja kontori-tarvete kulud, valve ja üldkasu-tatavate pindade halduskulud ei oleks võimete piiril.

Kui leiate pinna maakleri va-hendusel, tasub uurida, kelle kanda on vahendustasu ja kui suur see on. Üldiselt on vahen-dustasu maksjaks tehingupool, kelle kahjuks turg parasjagu töötab. Praegu oleme olukorras, kus pakkumisi on rohkem kui nõudjaid, mistõttu saame turgu nimetada ostja/üürijakeskseks ning vahendus jääb selles olu-korras enamasti üürileandja kanda. Kui leiate üüripinna ise, kuid ei ole üürilepingutega va-rem kokku puutunud, on soovi-

tav lepingu koostamisel kasuta-da pädeva spetsialisti abi. Nii vähendate edaspidiste negatiiv-sete üllatuste võimalust.

Kui oma äri vajadused ja või-malused on selged, saab asuda analüüsima kinnisvaraturu olu-korda. Äripindade praegune seis on mõjutatud buumi ajal toode-tud kvaliteetsetest büroohoone-test ning buumile järgnenud ma-janduslangusest. Turule tuli häid ja väga häid pindu soodsa-te hindadega. Sellist olukorda ei kohta tihti. Veel kevadel oli üüriturul parim aeg endale uus pind soetada või olemasoleva üürilepingu tingimusi paranda-da. Uute pindade vakants oli suurem kui kinnisvaraomanike-le meeldis, mistõttu oldi hinna-läbirääkimistes paindlikumad. Nii tekkis kerge liikumine kõr-gema klassi äripindadele ning üldine tarbitava äripinna kvali-teedi pilt muutus. Praegu ja tu-levikus mängib järjest enam rol-li kvaliteet ning näiteks keldri-tes asuvad äripinnad leiavad tei-se kasutuse.

Nüüdseks on olukord kvali-teetsemate pindade osas stabili-seerunud ning üürileandjad kokkulepetes jäigemad. Samas ei ole üürihinnad kaugeltki võr-reldavad buumiaegsetega ning tõenäoliselt sellist hinnataset niipea ei saavutata.

Kuidas valida kontoripinda?KINNISVARA. Kiiresti muutuvad majandusolud ning äripindade hinnamuutused on

viimasel ajal sundinud paljusid ettevõtteid tegelema kolimisega.

FO

TO

: T

OO

MA

S H

UIK

5. OKTOOBER 2010MINU ETTEVÕTE4

ANDRA ALTOAÄriarenduse divisjoni äriarendus-

juht, SEB

Eurole üleminekuks val-mistumine on käimas täie hooga. Väikeette-võtjale on tähtis, et tema

ettevõtte jaoks olulised protses-sid ja tegevused oleksid valmis uue raha käibele tulekuks. See-juures tuleks mõelda, kas ja kui suur on ettevõtte euro-vahetus-raha vajadus paralleelkäibe pe-rioodil. Samuti tasub veenduda selles, et kaardimaksed ka tule-val aastal kenasti toimiks.

VAHETUSRAHA VAJADUS KASVAB

Paralleelkäibe perioodil 1. kuni 14. jaanuarini tuleb klientidele vahetusraha tagasi anda juba eurodes ning ettevõtete käsutu-ses peaks olema piisav kogus nii euromünte kui ka väiksemaid kupüüre. Teiste riikide kogemu-se põhjal suureneb paralleelkäi-be perioodil vajadus vahetusra-ha järele kuni neli korda. Ette-võtted saavad juba praegu esita-da euro sularaha tellimusi läbi internetipanga ning pangakon-torite kaudu. Tellitud raha väl-jastatakse ettevõtetele selle aas-ta viimastel kuudel tagamaks, et kõikidel kaupmeestel oleks esi-mesest euro käibel oleku päe-vast alates kassades piisav hulk euro vahetusraha. Kaaseeljao-tuse paberraha ja mündid väl-jastatakse pangakontorist tasu-ta.

Sularaha taotluse esitamine on kõige mugavam ärikliendi in-ternetipanga vahendusel, kuhu

on üles seatud vastavad vormid. Kui pank sellist lahendust ei pa-ku, tuleb pöörduda pangakon-torisse. Taotlusel tuleks kindlas-ti märkida, millises vääringus sularahapakette ja milliseid ku-püüre eelistatakse. Õigesti vali-tud hulk sularaha ja mõistlik va-lik erinevaid kupüüre aitab ta-gada, et paralleelkäibe perioo-dil ei teki puudus euro vahetus-rahast. Samuti tuleb sularaha taotlemisel märkida, millistest kontoritest soovitakse raha kät-te saada või kas soovitakse raha kohaletoimetamist sularahaveo teenust kasutades. Viimane on eriti oluline siis, kui tellitava su-laraha kaal ületab 10-15 kilo. Pankadel on olemas spetsiaal-sed kalkulaatorid, mis aitavad välja arvutada tellitud sularaha kogukaalu.

KAARDIMAKSED TÖÖTAVAD TÕRGETETA

Kui paralleelkäibe perioodil suureneb oluliselt vahetusraha vajadus, siis ettevõtja peaks ole-ma valmis ka kaardimaksete ar-vu tõusuks. Teiste riikide koge-mus näitab, et euro kasutusele-võtt toob kaasa 10-protsendise kaardimaksete kasvu. Kaardi-maksesüsteemide eurole ülemi-neku üldplaan näeb ette uue va-luuta kasutuselevõtu uue aasta esimesest sekundist. Kaardi-makselahendustes ei rakendu üleminekuperioodi ega paral-leelkäivet nagu sularaha pu-hul.

Kuni 31. detsembri kella 24.00ni võetakse tehinguid vas-tu Eesti kroonides. Pärast ka-lendripäeva vahetust aga kohe

automaatselt ainult eurodes. Kõik kaardimakselahendused vajavad ümberseadistamist ole-nevalt ettevõtte tööajast ja graa-fikust.

Pangalt renditud kaardi-makseterminalides ehk POS-ter-minalides viiakse vastavad uuendused läbi automaatselt ja selle korraldab teenust osutav pank. Üleminek toimub distant-silt uue valuuta ja muude vasta-vate parameetrite saatmisega POS-terminali päeva lõpetami-se protsessis tehingute ärasaat-mise käigus. Iga terminal on programmeeritud automaatselt päeva lõpetama öisel ajal: näi-teks kui ettevõte sulges kliendi-teeninduse õhtul, siis hommikul tööle tulles leiab eest terminali, mis on öö jooksul uuele valuu-tale üle läinud ja võimaldab maksete sooritamist eurodes. Kindluse mõttes tuleb esimesel

tööpäeval summat sisestades veenduda, et ekraanil näidatak-se valuutaks euro. Kui see ei ole mingil põhjusel nii, tuleb termi-nalis sooritada päeva lõpetami-ne uuesti käsitsi, asjakohase toi-mingu juhtnöörid on kirjas seadme kasutusjuhises. Samuti tuleb ettevõttel, kes töötab aas-tavahetuse ööl, pärast kalendri-päeva vahetust algatada käsitsi terminali päeva lõpetamine ja sellega viia lõpule eurole ülemi-nek.

Kaardimaksete teenindami-sel ei ole ette näha pikemaid kat-kestusi, ehk kaardiga saab maksta ka ajal, mil sularahaau-tomaate ja internetipankasid al-les seadistatakse eurovalmis.

KAARDITEHINGUTE EEST RAHA LAEKUMINE

Pärast aastavahetust toimub kõikide kaarditehingute töötle-

mine eurodes. See tähendab, et kaupmeestele laekuvad vasta-vad summad samuti eurodes. Seda ka nende tehingute eest, mis on tehtud enne euro-aega. Arvelduste muudatuse korral-dab pank automaatselt ja kon-verteerib ise vastavad arveldus-kontod eurodesse. Arvelduskon-tode numbrid jäävad seejuures samaks, samamoodi töötavad edasi ka kaupmeeste kaardite-hingute aruanded.

MUUDATUSED KASSASÜSTEEMIDES

Ka kassasüsteemides tuleb seo-ses euro käibeletulekuga teha muudatusi. Kuna iga ettevõtte kasutatav kassasüsteem ja sel-lega integreeritud kaardimakse-lahendus on kohandatud min-gis osas konkreetse kaupmehe vajadustele, siis tuleb iga vasta-va lahenduse üleminek eurole kokku leppida süsteemi arenda-ja-hooldajaga. Ülemineku reali-seerimine kassasüsteemides on seega esmajoones kaupmehe ja kassasüsteemi arendaja koos-töö. Kindlasti tuleb muudatusi eelnevalt põhjalikult testida. Ta-gamaks kassasüsteemide turva-lisust ja vastavust rahvusvahe-liste kaardiorganisatsioonide nõuetele, teevad pangad tihedat koostööd kassasüsteemide aren-dajatega. Vähem tähtis pole ka jälgida, et kõikidel kasutatava-tel kaardimakselahendustel oleks kehtiv sertifikaat Pankade Kaardikeskuses. Süsteemi muu-datuste planeerimisel või kassa-süsteemi vahetamisel soovita-me eelnevalt kindlasti kontrol-lida selle vastavust nõuetele.

Mida peab eurole üleminekust teadma väikeettevõtja?EURO. Tuleval aastal kasutusele tulev euro nõuab põhjalikke ettevalmistusi. Et kauplemine ka uuel aastal sama valutult jätkuks, on

vaja teha ettevalmistusi. Pangad jagavad nõuandeid ning teevad pingutusi, et tagada oma klientidele sujuv eurole üleminek.

Tõenäoliselt kasvab aasta alguses kaar-dimaksete hulk hüppeli-selt.

FO

TO

: S

ILL

E A

NN

UK

Sulara-

ha tellimi-

ne tagab,

et kassas

oleks piisa-

valt vahe-

tusraha.

5. OKTOOBER 2010 MINU ETTEVÕTE 5

TIIT TIIDEMANNmehaanikainsener

Teooria leiutisülesannete lahendamiseks (Teorija Rešenija Izobretatelskih Zadatš, TRIZ) arendas

välja Bakuu insener Genrich Alt-shuller, kelle õpilased viisid meetodi pärast NSV Liidu lagu-nemist läände, kus see väga po-pulaarseks sai. Maailmas on pal-ju loodud juhtimisvõtteid ja -teh-nikaid süsteemide arendami-seks, kuid loov probleemilahen-dus TRIZ on erinev. Selles on väl-ja arendatud tööriistad uute teh-niliste lahenduste genereerimi-seks, ettevõtte arendamiseks, teadustöö hõlbustamiseks ning pedagoogikas ja igapäevaelus probleemide lahendamiseks. Need võtted süstemaatiliseks probleemilahenduseks ja aju-rünnakuks on uue lahenduse loomisel oluliselt viljakamad iid-sest katse-eksituse meetodist.

Üks lihtsamaid ja populaar-semaid TRIZi tööriistu on Alts-hulleri «40 võtet tehniliste vas-tuolude lahendamiseks». Selle loomisel kogus Altshuller leiu-tistes korduvalt kasutamist leid-

nud tehnilisi võtteid ja süstema-tiseeris neid, töötades nii läbi 200 000 leiutisekirjeldust. Kuigi enamik 40 võttest on tehnilist laadi, on seal ka väga üldisi va-nast ajast tuntud soovitusi.

Tuntud soovitust «Tee vastu-pidi!» näitlikustab hästi see, et kui varem liikus vesi kohvima-sinates läbi filtri (sõela), siis presskannus liigub sõel läbi vee ja kohviseade on oluliselt liht-sam.

Võte «Tee universaalse-maks!» tähendab funktsionaal-suse laiendamist. Näiteks jahi kiil sisaldab tinast raskust pur-je kallutusjõu tasakaalustami-seks. USAs lisati aga kiilu ras-kuseks tinaakud, mille vool käivitab laevakruvi tuulevaiku-se korral. Tugeva tuule korral toimub kruvi kaudu akude laa-dimine, ühendades nii kaks funktsiooni.

Võte «Segmenteerimine» si-saldab soovitusi, et kui ühes tü-kis ese tekitab probleeme, tuleb see teha koostatavaks. Kui aga ese on juba mitmes tükis, suu-renda tükelduse astet kuni pulb-ri, vedeliku, gaasi, ioonide moo-dustumiseni. Näiteks ekskavaa-tori kopa hambad kulusid ja re-mont oli keevitamise tõttu kal-lis, kuid hammaste eraldi vahe-tatavaks muutmisega vähenesid ka kulud.

Rida võtteid on seotud aine omaduste ärakasutamisega eri tingimustes, näiteks jäätumise, veeldumise ja aurustumisega. Sageli aitab ka keemiliste, füü-sikaliste või geomeetriliste näh-tuste kasutamine. Näiteks kui mööda toru transporditakse lee-liselist vedelikku, mis aja jook-sul selle ummistab, siis on mõistlik samas torus transporti-da ka hapet, mis söövitab toru jälle puhtamaks.

Mis tahes probleemi lahen-dades põrkame kokku vastuolu-dega. Teeks küll hea, kiire ja toot-liku masina, aga energiakulu ning maksumus suurenevad. Kii-rust suurendades suureneb liiku-vate osade mass ja jõud ning te-

kivad tugevusprobleemid, ohu-tusküsimused jne. See on ürgne «nokk kinni, saba lahti» prob-leem – parandades üht aspekti halveneb teine. Insenerlikud ta-valahendused pakuvad kompro-misse, kuid head tehnilised la-hendused suudavad need vastu-olud kompromissitult ületada.

Et leida sobivat lahendust «võ-tete» hulgast, töötas Altshuller välja otsingumaatriksi. Selle ka-sutamiseks tuleb formuleerida, mida soovitakse parandada ja mis sel juhul halveneb. Maatriks osundab soovitavaid võtteid, mi-da tuleb siis eraldi või koos kasu-tada uue lahenduse leidmiseks.

Altshulleri võtete kohta on peagi ilmumas eestikeelne raa-mat «36 mõtlemisvõtet loovas probleemilahenduses TRIZ» al-lakirjutanu värskes töötluses, mis sisaldab võtete kõrval ka mitmeid väga kasulikke tööriis-tu ja meetodeid loova mõtte är-gitamiseks.

Nõukogude ajast tootearendus-meetod vallutab maailmaTOOTEARENDUS. Pool sajandit tagasi sündis NSV Liidus tootearendusmeetod TRIZ, mis üllatuslikult on nüüdseks leidnud palju

järgijaid üle maailma. Seda kasutatakse eeskätt just tööstusettevõtetes, näiteks tehnoloogiahiidudes Samsung, LG ja Hyundai.

TRIZ on oluliselt

viljakam vanast katse-

eksituse meetodist. Peagi ilmub võtetest

eestikeelne raamat.

FO

TO

: C

OR

BIS

/SC

AN

PIX

5. OKTOOBER 2010MINU ETTEVÕTE6

SIIM RAIEEesti Kaubandus-Tööstuskoja

peadirektor

JUHAN BERNADTEkspordiAkadeemia partner

Eesti Nokia leidmise soo-vi on väljendatud aas-taid. Nokia on ettevõte, mis on suutnud ennast

kohandada ümbritsevate tingi-muste muutumise järgi. Enne maailma juhtivaks mobiiltelefo-ni tootjaks saamist tegeles ette-võte kummikute ja rehvide ning telerite ja koduelektroonikaga. Telekommunikatsiooni valdkon-na juhtivaks ettevõtteks sai No-kia tänu firmas kasvanud aru-saamale, et mobiilid ei ole teh-nika-, vaid tarbijatooted. See teadmine muutis firma stratee-giaid nii tootearenduses kui tu-runduses. Nüüd seisab Nokia uue väljakutse ees, mis on taas tingitud turu muutustest ja ette-võttes on käivitatud protsessid eesmärgiga liikuda mobiiltele-fonide tootjast internetitarbija ettevõtteks. Kestva edukuse ta-gab avatud silmadega ühiskon-na muutuste jälgimine ja mis veelgi olulisem – julgus suunda muuta.

KUST ME TULEME

Eestis leidub ettevõtteid, kelle äriidee on eristuv ja kes suuda-vad rahvusvahelistel turgudel edu saavutada. Miks on selliseid ettevõtteid nii vähe? Mis meid takistab või mis on põhjuseks, et oleme kinni juba sissetallatud radades?

Taasalustasime turumajan-dusega alles 20 aastat tagasi. Si-seturu ja nõudluse kasv olid kii-red ning eksporditavate kaupa-de eeliseks oli tänu palga- ja ku-lutasemele madal hind. Kõik toi-mis, kuid majanduskasvu kuk-kudes ja kulutaseme tõustes ko-

geme, et koduturul puudub os-tujõud ja eksportides konku-rentsivõime, sest hinnavõistlu-ses on aina raskem kaasa lüüa.

Et selles konkurentsi tihene-mises ellu jääda ja hakkama saa-da, peame rakendama uusi mõt-teviise äri- ja ettevõtte juhtimi-ses, sest senine tegevuspraktika lääne kõrge ostujõu ja arenguta-semega turgudel edu ei taga.

ARUSAAM TURGUDEST

Ekspordi õnnestumine sõltub peamiselt selgest arusaamast, kuidas sihtturud toimivad, kui-das mõtlevad ja tegutsevad kliendid ja konkurendid. Oluli-ne on ka tajuda trende. Välistur-gudele minnes peame tunnista-ma kohalikke erinevusi ega saa arvestada sellega, et ostjatele meeldib just see, mida oleme aastaid tootnud. Näiteks kodu-tekstiile tootev Wendre on loo-nud tugeva tarnija positsiooni juhtivatele rahvusvahelistele jaekaubandusfirmadele.

Wendre on loonud ettevõtte brändi, tundes lõpptarbijate eelistusi, vajadusi ning tehes nende teadmiste põhjal toote-arendust. 2008. aastal Saksa-maal avatud müügiesindus ei ole ainult müügikanal, vaid abiks ka tarbijate vajaduste koh-ta informatsiooni hankimisel. Sellega eristub Wendre tavapä-rasest allhankijast.

Esmalt tulebki tunnistada, et ainus ellujäämisvõimalus on tarbija silmis eristumine. Paljud ettevõtted keskenduvad tootmis-probleemide lahendamisele, püüavad eristuda parima tehno-loogiaga ning müük jääb teise-järguliseks. Allhankija ja oma-toodangu pakkuja suurim vahe seisnebki selles, kas müüakse tootmisvõimsust või tooteid ise. Teine hea Eesti näide on Audes, mis toodab ja müüb kõrgema kvaliteediga audiotooteid, kõla-

reid ja võimendeid. Audes aren-dab ja toodab ainult tippseg-mendile ning seetõttu on ka nende hinnad kõrgemad. On va-litud selge nišistrateegia, mida ainult Eesti turgu arvestades ei oleks võimalik rakendada.

SUUREM RÕHK TURUNDUSELE

Senisest suurem protsent ettevõ-tete eelarvetest peab olema suu-natud turundusse ja tootearen-dusse. Turundus ja müük ei ole raisatud ressurss – vastupidi, tõ-hus turundus ja osav müük on põhieeldus arenenud turgudel edu saavutamiseks. Arenenud turgude ettevõtetel läheb märk-sa suurem osa eelarvest turun-dusse kui Eesti ettevõtetel.

Kui teil on olemas ekspor-diosakond, siis võiks mõelda selle sulgemisele. Sest kui taha-te ajada rahvusvahelist äri, siis peab kogu ettevõte olema rah-vusvaheline. Kõik töötajad pea-vad teadma, et teenindavad glo-baalset turgu. Ekspordiosakon-naga firmas jääb paraku alati fookus koduturule ja ekspordi-tegevusele ei suunata piisavalt juhtimiskeset ja ressursse ning eksport jääb alternatiiviks.

Ka kuulumine ettevõtete võr-gustikesse omab järjest suure-mat tähtsust. Klastrid, organi-satsioonid, klubid, liidud aita-vad tuua ettevõttesse seni puu-duvaid teadmisi ja kultuuri.

EKSPORDI TOETAMINE

Kes peaks ettevõtetele muutus-tes toeks olema ja kuidas seda teha? Lihtsaim vahend ettevõt-tes oluliste muudatuste tegemi-seks, turgude tundmaõppimi-seks ning uute teadmiste ja os-kuste omandamiseks on raha. Paraku ei anna riigiabi alati op-timaalseid tulemusi. Rahaliste toetuste oht on, et need võivad pigem konserveerida vanu tege-

vusmustreid, taotlemise motiiv on mitteäriline ja mõju ebatõ-hus. Rahalise toetusega koos tu-leb riigil (k.a ülikoolidel) pakku-da toetavaid teenuseid ning koo-litusi, mis suunavad ettevõtjaid teistmoodi tegutsema.

Teiseks võimaluseks muuda-tustele kaasa aidata on soodus-tada kõikvõimalikel viisidel et-tevõtetevahelist koostööd ning infovahetust. Eesti ettevõtted on liiga väiksed, et ise ja üksi maa-ilma turge vallutada. Ühelgi et-tevõttel, ka suurtel rahvusvahe-listel, ei ole mõistlik kõike ise te-ha. Oluline on koostöö, mis ei seisne ainult tootmises, vaid ka arenduses, disainis ja turundu-ses.

HIND JA MARGINAAL

Lühidalt meie ettevõtluse puu-duseid sõnastades võib öelda, et Eesti ettevõtete tootlikkus pole ei mahu ega ka kasumlikkuse poolest rahvusvahelises konku-rentsis tipptasemel. Et suudak-sime toota samal tasemel maa-ilma efektiivseimate ettevõtete-ga, peame tootlikkust arenda-ma. See aga ei tähenda, et peak-sime müüma odavamalt. Suure-mad marginaalid annavad või-maluse investeerida jätkusuut-likkusse arengusse, sealhulgas tootearendusse ja turundusse.

Tihti kannatame hinnasur-ve all, kuid peaksime igal või-malusel vältima ainult hinna ja kvaliteediga konkureerimist, mis varem või hiljem ohustab et-tevõtte pikaajalist eksistentsi. Tormijooks madalaima hinna poole ei tõsta kasumlikkust ning on ohtlik strateegia.

Eesti koduturg on väike, see-tõttu tuleb valida n-ö laiem stra-teegia, eksportides on aga niši-strateegia ainus võimalus, sest oma kitsas nišis saab ka väike ettevõtja olla suur ja kõrge mar-ginaaliga tegija.

UUS MÕTTEVIIS

Kiire areng, uued turuloogikad ja tihedam konkurents nõuab uusi äritegemisviise. Lihtsalt tei-si kopeerides on raske edu saa-vutada, samuti ei piisa üksnes tehnoloogilisest innovatsioo-nist. Tänapäeval on üks kasum-likumatest arenguvaldkonda-dest ärimudeli innovatsioon. Seegi eeldab, et oled hästi tead-lik sellest, mis toimub turgudel ning mida kliendid mõtlevad ja ostavad.

Rahvusvahelise äri ja turun-duse õpetamine meie ülikooli-des ei ole adekvaatne ja piisav. Ka ettevõtluses puuduvad ini-mesed, kel oleks kogemusi uut-moodi rahvusvahelisest turun-dusest – neid oskusi on vaja kii-remas korras ettevõtetes arenda-da ja töötajaid koolitada. Samu-ti on hädavajalik talentide otsi-mine ning seda kaugemalt kui vaid Eestist. Ettevõtetesse tuleb sisse tuua multikultuursus, mit-te käia seda vaid aeg-ajalt välis-maal kaemas.

Lisaks sellele peaksime en-nast kohandama harjumuspära-sest pikema ajahorisondiga. Meie rutakus ja koheste ning ot-seste tulemuste nõudmine võib välispartnereid pigem hirmuta-da.

Kärsituse asemel vajame kauakestvaid suhteid ja pikaaja-list fokuseeritust ning tulemus-likkust.

Need muutused ei teki kiirelt ja uutmoodi mõtlemine ei sünni propagandast. Ettevõtted ise ja ka selleks ellu kutsutud institut-sioonid saavad kaasa aidata keskkonna loomisele, kus eks-pordiküsimused on igapäevase elu normaalne osa, kus aruta-takse ja arendatakse ekspor-diprobleeme jooksvalt, mitte kampaania või toetusskeemi kestel.

Edukas eksport nõuab uut mõtlemistERISTUMINE. Vajadusest muuta Eesti majanduse struktuuri ja väärtusahelas kõrgemale tõusta on pikalt räägitud. Nüüd, kui

kriis näitab taandumise märke, on mõistlik arutleda, kas oleme selle käigus astunud lähemale teadmistepõhisele majandusele.

Eristuvaid

ettevõtteid

on Eestis

endiselt

vähe.

Turunduse

olulisus

kasvab

hüppeliselt.

Wendre tooted arenevad tuginedes erinevate turgude klientide tagasisidele.

FO

TO

: U

RM

AS

LU

IK /

PÄ

RN

U P

OS

TIM

EE

S

5. OKTOOBER 2010 MINU ETTEVÕTE 7

MERILIN PÄRLIEAS kommunikatsioonijuht

Quattromed HTI Labo-rid OÜ on Eesti suu-rim erakapitalil põhi-nev meditsiinidiag-

nostika pakkuja, kelle põhite-gevuseks on laboratoorsete analüüside tegemine perearsti-dele, haiglatele, erakliinikute-le, töötervishoiukeskustele. Et-tevõtte teenuseid kasutab üle kolmandiku Eesti perearstidest ning suur osa Eesti kliinikuid ja haiglaid.

Seni käsitlesid innovatsioo-niprojektid selles ettevõttes ees-kätt uute diagnostikameetodite väljaarendamist ning puuduta-sid lähemalt vaid tervishoiu-sektorit. Kuigi need hüved jõua-vad lõppkokkuvõttes ka pat-sientideni, tellivad selliseid analüüse siiski arstid ja kliini-kud, mitte patsiendid ise. Näi-teks arendab ettevõte praegu biotehnoloogilistel platvormi-del baseeruvat kompleksdiag-nostikat tervishoiusüsteemile. Selle projekti käigus töötatakse välja uued süsteemid emaka-kaelavähi ning jäme- ja pära-soolevähi diagnostikaks. Uue analüüsimeetodi väljatöötami-seks saadi EASilt üle 15 miljoni krooni tootearendustoetust.

BALTIMAADES AINU-LAADNE SUGU-HAIGUSTE KODUS-TESTIMISE TEENUSQuattromed HTI omanikfirma Medicap Holdingu juhatuse esi-mehe Erki Mölderi sõnul soovis ettevõte juba enne masu saabu-mist laiendada klientide ringi

tohtritest ja teistest meditsiini-teenuste osutajatest patsienti-deni. «Kuna meil on tänapäeva-sed laborid kolmes linnas ning analüüsitulemused jõuavad arstideni elektroonselt, siis tu-li mõte hakata pakkuma paind-likku testimisvõimalust ka otse patsientidele ning seda just vee-bipõhiselt,» selgitas Mölder. «Suguhaiguste testimise suhtes on inimestel sageli valehäbi ning arsti poole pöördutakse viimases hädas. Tulemuseks on kaugelearenenud haigused, mis võivad põhjustada pöördu-matuid tervisekahjustusi ning suurendavad kindlasti nii pat-sientide endi kui ka Haigekas-sa kulusid raviteenusele ja ravi-mitele. Kodustestimine lahen-dab need probleemid, kuna pa-kub patsientidele suuremat diskreetsust ja privaatsust ning sageli ka kiiremat vastust oma haigusekahtlusele.»

Veebilehel www.testikodus.ee saab tellida proovivõtmise komplekti koos täpsete juhiste-ga, mis saadetakse postiga pat-siendile koju. Testiga on võima-lik kontrollida end herpesviiru-se, klamüdioosi, gonorröa ehk tripperi, mükoplasma ning trihhomonoosi suhtes. Testimi-seks võtab patsient juhendi jär-gi endalt proovi, saadab selle

laborisse ning saab veebikesk-konna kaudu vastuse kaks päe-va pärast proovide laekumist laborisse. Vastused kuvatakse koodnime alusel veebikesk-konda turvaliselt sisse logides. Haiguse leidmisel antakse pat-siendile soovitused arsti poole pöördumiseks. Ühe testi hind on 202 krooni, mis vastab Hai-gekassa poolt kehtestatud piir-määrale.

Proove analüüsib ning vas-tuse annab tunnustatud diag-nostikalabor PCR-meetodiga, mille abil tehakse proovis kind-laks uuritavale haigusetekitaja-le omane pärilikkuseaine DNA. DNA-põhine testimine on tava-pärane ja usaldusväärne mee-tod haigustekitajate tuvastami-seks, samuti ei hävine DNA transpordi käigus.

TESTIMISKOMPLEKTID TOODETAKSE EESTIS

Veebilehe www.testikodus.ee kaudu tellitavad suguhaiguste analüüsid on välja töötatud Tar-tu Ülikooli Molekulaar- ja Ra-kubioloogia Instituudi viroloo-gia õppetoolis ja Quattromed

HTI laborites. Kodustestimiseks ei kasutata välismaiseid teste, vaid Eesti teadlaste väljatööta-tud kõrgtehnoloogilisi meeto-deid. Sellest tulenevalt ei im-pordita testikomplekte Eestis-se, vaid need toodetakse siin kohapeal.

Quattromed HTI Laborid arendusjuht Kai Jõers ütles, et kuna arsti juures tehakse sugu-haiguste teste n-ö kohustusli-kus korras vaid lapseootel nais-tele, siis jääb tegelik riskirühm suures osas testimata. «Põhju-seks on noorte inimeste, iseära-nis meeste soovimatus pöördu-da arsti vastuvõtule,» rääkis Jõers. «Veebipõhine testimis-meetod on hea lahendus sugu-haiguste leviku piiramiseks, kuna internet on populaarne just suguhaiguste riskirühma – noorte inimeste ja ka seksuaal-vähemuste seas.»

Patsientide privaatsus ja anonüümsus tagatakse veebi-põhise teenusega sel viisil, et proovivõtu komplekt saadetak-se patsiendile koju diskreetses valges ümbrikus. Võetud proov tuleb panna komplektiga kaa-sasolevasse valgesse karpi, mil-le välimus ei ütle samuti mida-gi selle sisu kohta. Pärast proo-vi laborisse saabumist kustu-vad süsteemist kõik prooviga seotud isikuandmed – säilib vaid proovi anonüümne identi-fikaator. Identifikaator on seo-tud konkreetse kasutajatunnu-sega, millega www.testikodus.ee keskkonda sisse logides näeb testide tulemusi.

LAIENEMISPLAANID NAABERRIIKIDESSE

Erki Mölderi andmetel on Eesti Euroopas Rootsi ja Suurbritan-nia järel kolmas riik, kus sugu-haiguste kodustestimise võima-lust pakutakse. «Ettevõte loo-dab uue teenuse arvelt käivet kasvatada kuni 4 miljonit kroo-ni aastas. Lisaks plaanime ha-kata kodustestimist pakkuma Läti, Leedu ja teiste naaberrii-kide turgudel.»

Majanduskriisi kiuste uue ärimudeli juurdeEDULUGU. Quattromed HTI Laborid ei jätnud majanduskriisi saabudes tootearendust

seisma, vaid pani innovatsioonile isegi tuure juurde. Lisaks diagnostikameetodite

arendamisele tuli ettevõte välja täiesti uue ärimudeliga ning hakkas pakkuma suguhaiguste

kodustestimise teenust, jõudes nii Aasta Innovaatori konkursil parimate sekka.

Suguhaiguste

testimiseks

pöördutakse arsti

poole liiga hilja.

Patsiendi privaatsus

ja anonüümsus on

täielikult tagatud.

EESKUJULIK INNOVAATOR

ILMAR PRALLAEASi innovatsiooni divisjoni direktor

Quattromed HTI laborid on EASi hinnangul eeskujulik innovaator.

Vaatamata masule on ettevõte palju investeerinud tootearendusse, kuid

samal ajal suudavad nad ka oma teenust väga hästi müüa. Müügi

toimimiseks on Quattromed HTI tööle pannud korraliku

logistikasüsteemi. Sel aastal arendasid nad oluliselt ka oma ärimudelit

ning jõudsid uue kodustestimise teenusega Innovaator 2010 konkursil

nominentide hulka.

5. OKTOOBER 2010MINU ETTEVÕTE8

KULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

Turundus algab varem, kui suur osa ettevõtja-test seda arvata oskab. Sigre Parmi sõnul tege-

leb seetõttu enamik ettevõtteid turundusega. «Turundus algab palju varem kui teadlik turun-dustegevus – ettevõtte juhist, lo-gost, suhtlemisstiilist, hoonest, kus ettevõte paikneb, kodulehe ja visiitkaardi kujundusest jne,» ütleb ta. Teadliku turundus- ja reklaamitegevuseni jõutakse aga vajaduse tekkides. Tihti on sel-leks hetkeks tarbijaskonnal es-mamulje ettevõttest kujunenud ja kuvand olemas, ütleb Parm.

Olenevalt ettevõttest ja te-gutsemisvaldkonnast sõltub, kui palju rõhku teadlikule tu-rundustegevusele panna tuleks. Levinud arvamus, et ettevõte on liiga väike turunduse tegemi-seks ei pea Parmi sõnul paika. «Ükski firma pole turundami-seks liiga väike, see otsus sõltub pigem ettevõtte ambitsiooni-dest,» ütleb ta, lisades, et õiges-ti turundades võib väikesest suur saada. Võib kindel olla, et ettevõttel, kes turundusele rõh-ku ei pane, on vähem tarbijaid ja kliente.

Kuidas siis alustada? Esime-ne soovitus on õppida tundma oma turgu ja tarbijat. Ettevõtja peab teadma turusituatsiooni ja

olema kursis konkurentide tege-vusega. Veelgi olulisem on aga tunda oma tarbijat, mõistes tema soove ning vajadusi, tarbimishar-jumusi ja teisi nüansse, mis või-maldavad ettevõttel oma klienti-dele kasulik olla. Seejärel on Sig-re Parmi sõnul vaja paika panna eesmärgid, mida turundustege-vusega soovitakse saavutada.

Turunduskampaania ajal on oluline jälgida selle toimimist ja mõõta tulemusi. «Mõõdikuks võib olla käibekasv, klientide ar-vu tõus või potentsiaalsete tarbi-jate soosiv hoiak, kes täna ei ole ostnud, kuid homme teevad se-da,» õpetab Parm. Olenevalt ette-võtte seotud eesmärkidest võivad mõõdikud olla väga erinevad.

Viimastel aastatel aktiivne uue meedia ja kaasnevate rek-laamivõimaluste pealetung on pannud paljusid reklaamijaid ja turundajaid pöörduma uue mee-dia poole lootuses, et tegemist on millegi täiesti uue ja oluliselt efektiivsemaga. Küsimusele, kas vana meedia koos vanade tõeks-pidamistega tuleb nüüd hüljata, vastab Parm kategooriliselt ei. «Jätkuvalt on oluline järgida reklaamitõdesid, et hea reklaam ütleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.» Lisaks sel-lele peab reklaam olema vi-suaalselt pilkupüüdev. Küll seab aga tohutu igapäevane infomaht ja reklaamihulk kõrgemad nõu-ded reklaami märgatavusele, et

see üldse meie tähelepanu päl-viks. «Võtame kas või sellise klassikalise müügiedendusva-hendi nagu sooduskupong – vaatamata e-kupongidele ja m-kupongidele võib neid jätku-valt ka ajalehest välja lõigata,» ütleb Parm. «Oluline on definee-rida õige sihtrühm, keda rek-laam õigetele vajadustele vaju-tades kõnetab.»

Olles defineerinud vajaliku sihtrühma ja kommunikeerita-va sõnumi saab asuda turun-duskanali valikutele. «Uus mee-dia on sageli personaalsem, si-hitum ja vahetum viis oma sõ-numeid edastada,» ütleb Sigre Parm. «Vana meedia osas oleme muutumas vähese osalusmää-

raga ja pealiskaudseteks n-ö kiirmeedia tarbijateks.»

Oma reklaamisõnumitega on aga aina raskem pildile pää-seda. Maailmas pole kunagi va-rem olnud nii palju erinevat meediat, selle fragmenteerumi-sega muutub eklektilisemaks ka reklaam. «Turundajale on suur väljakutse suunata oma sõnumit nii, et tarbija, kes argipäeva õh-tul naudib kergemat ja pealis-kaudsemat meediat, saaks tema sõnumid kätte ka teisel tasan-dil,» mõtiskleb Parm. Usun, et iga traditsioonilise kanali saab hullude ideedega moodsaks muuta ja selline iseenese taas-tootmine on ka üks reklaami-tööstuse võludest.

Turundusega saab tegeleda iga firmaTURUNDUS. Ettevõtte tegutsemise lahutamatuks osaks on turundamine. Seda tehakse teadlikult, tihti aga eneselegi

märkamata. Bauhof Grupi turundusjuht Sigre Parm jagab nõu ja mõtteid, kas ja kuidas turundada.

Teemalehe väljaandmist toetavad:Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258

Reklaami projektijuht: Anne Linnas

anne.linnas@postimees.ee | 666 2327

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees

Maakri 23a, Tallinn

tel 666 2202 | faks 666 2301

KULDAR KULLASEPPkuldar.kullasepp@postimees.ee

Hea reklaamikampaa-nia haarab erinevaid kanaleid, kasutades seejuures ära igaühe

spetsiifilisi eeliseid. Oluline roll on seejuures kanda ka otsepos-til, usub Eesti Posti infologisti-kadivisjoni juht Toomas Türk. Tema sõnul on meediareklaami-turu languses otsepostituse tu-ruosa kogu meediaturul pigem kasvanud, ulatudes varasemast viiest protsendist kaheksani. Kasv ja turuosa näitab, et otse-postitusel on endiselt oluline roll reklaamsõnumite edastami-sel.

Inimesed, kelle postkasti ummistavad kümned küsitava väärtusega reklaamid, võrdle-

vad vägisi topitud reklaami tih-ti e-postkasti reostava rämpspos-ti ehk spämmiga. Kuigi võrdlust võib tarbija seisukohalt pidada ehk põhjendatuks, siis tegelik-kuses on need kaks vägagi eri-nevad.

HUVITAVAD VÕIMALUSED

Elektroonilise spämmi puhul ei saa rääkida personaalsetest pakkumistest ja kuigi pimepost on endiselt levinud, siis post-kasti jõudev personaliseeritud reklaam on tunduvalt kallim edastada. Seetõttu on selle adek-vaatsus reklaami edastamise tellinud kliendile ka olulisem. Otsepostitusteenust on pidevalt arendatud ja tihtipeale ei ole postkasti jõudnud reklaam pal-jude stereotüüpse arvamuse ko-

haselt umbropsu kõigile visa-tud, vaid võib põhineda konk-reetselt valitud sihtrühmal. Mi-da aeg edasi, seda täpsemalt on võimalik reklaamsõnumite saa-jaid valida.

«Personaalselt tarbija post-kasti jõudmine tähendab suure-mat tööd tema käitumise ja eelistuste kaardistamisel. Siin saab abiks olla just kliendiseg-mentide põhine personaliseeri-tud ja andmebaasidel põhinev

pakkumiste ning kampaaniate ülesehitamine, mida kindlasti toetab ka otsepostitus või uue teemana geoturunduse võima-lused,» ütleb Türk. Samuti toob ta välja eelise, et kui näiteks e-uudiskirjaga saab tutvuda eel-kõige selle saaja, siis postkasti jõudnud kataloog lesib elutoa laual pikemalt ja seda saavad uurida kõik pereliikmed. Muidu-gi eeldab kõikide nimetatud või-maluste ärakasutamine omaja-

gu leidlikkust hea reklaamisõ-numi kliendini viimisel. Siit koorubki välja oluline nüanss – Türki sõnul ei tohi tarbijat ala-hinnata.

OSA SUUREMAST KAMPAANIAST

Turundus- ja reklaamikampaa-niate läbiviimine nõuab tavali-selt mitme erineva reklaamika-nali kasutamist. Nagu eelnevalt öeldud, on nn marketing mix’is oluline koht ka otsepostituse pa-kutavatel võimalustel – erinevad reklaamikanalid mitte ei asenda teineteist, vaid täiustavad.

Välireklaam on suurepärane lühikeste konkreetsete sõnumi-te kommunikeerimiseks, mis ei eelda reklaaminägijalt kohest tegutsemist. Reklaam ajalehes-ajakirjas lubab edastada sõnu-mit korraga, olenevalt trükise ti-raažist ja lugejatest kas suure hulga inimesteni või suhteliselt spetsiifilise sihtgrupini. Rek-laam teles püüab pilku, raadio-reklaam äratab tähelepanu.

Otseposti teel edastatav rek-laam sobib aga spetsiifiliste sõ-

numite edastamiseks ja kinnis-tamiseks, kuna selle eluiga võib osutuda näiteks telest ja raa-diost pikemaks, olles võrreldav ajalehtedes ja ajakirjades ilmu-vate reklaamidega.

Nii nagu iga kavandatava kampaaniaga, tuleb ka otsepos-tituse puhul mõelda enne tegut-sema asumist eesmärkidele. Sa-muti tuleb paika panna, kuidas kampaaniat mõõta. «Eesmärki-deks võivad olla käibekasv, kor-duvostud, esmased tellimused, suhete loomine, uute klientide leidmine või olemasolevate klientide elavdamine,» loetleb Türk võimalusi. Kasutades eri-nevaid reklaamikanaleid, tuleks kindlasti paika panna ka metoo-dika, kuidas mõõta kanalites edastatud reklaamide edukust. Olles kampaania planeerinud, tuleb asuda reklaamide ja sõnu-mite tootmisele. Siin on piiran-guks ainult fantaasia ja eelarve. «Tarbija ootab kampaaniapak-kumisi ja eelkõige hinnainfot, mis seostub tema eelistuste ja liikumistrajektooriga,» annab Türk konkreetse vihje.

Oskuslikul kasutamisel on otsepost tõhus turunduskanalOTSEPOST. Kui uue meedia

pealetulek justkui eeldaks vanade

turunduskanalite kadumist, siis

otsepostitus on näide vastupidisest.

Ka reklaamiposti toovat postiljoni võib oodata armas üllatus.

Tark konverents ‘Raamatupidamine, maksud ja euro aastal 2011’ 10.-11. novembril 2010 Baltika Kvartali Moelaval

Tarkus on

moes!

Omanda tarkust konverentsi õhkkonnas. Mood ja üllatused on kauba peale.

Esinejateks oma ala parimad asjatundjad nii PwC-st, Raamatupidamise Toimkonnast, Maksu-ametist, Maksumaksjate Liidust kui mujalt (teiste hulgas Ago Vilu, Tiit Raimla, Erki Mägi, Jüri Etverk, Ain Veide, Hannes Lentsius, Villi Tõntson, Lasse Lehis, Maivi Ots jt).

Teemad ulatuvad muudatustest raamatupidamises ja maksuseadustes kuni e-aruandluse ja euro juurutamiseni. Ühesõnaga kõik, mida ühel finantsjuhil või raamatupidajal vaja uueks aastaks valmistumisel teada. Kogu programm www.pwc.ee

Kiire registreeruja soodushind kuni 22. oktoobrini: kaks päeva 4200 krooni; PwC kliendile ning EML liikmele 3900 krooni, üks päev 2300 krooni; PwC kliendile ning EML liikmele 2100 krooni. Hindadele lisandub käibemaks. Kiirusta, sest sel korral on kohtade arv piiratud.Registreerumine soodushinnaga on avatud ka teistele PwC selle hooaja koolitustele, sest mida rohkem tarkust omandad, seda soodsam see on (vaata lisa www.pwc.ee).

Registreerumine telefonil 6141 800 või e-kirjaga: koolitus@ee.pwc.com

FO

TO

: M

EE

LIS

ME

ILB

AU

M /

VIR

UM

AA

TE

AT

AJA