Jeremy Rifkin“TÖÖ LÕPP”

Originaal 1995, eesti keeles 1998

Tööhõive, inimese identiteedi ja ühiskondlike suhete probleemid

infoajastul

Seos Marxiga:

Marx nägi ette, et “automatiseeritud tootmise süsteem” asendab inimtööjõu majandusprotsessis.

Ta nimetas seda “töö viimaseks metamorfoosiks:

“See, mis oli töölise töö sisu, saab masina tööks.”

Probleem:

Sedamööda, kuidas eelolevatel kümnenditel inimtööjõud asendub üha suuremal määral masinatega, “vabastatakse” miljonid inimesed tööst. Nii jäävad nad väljapoole majandusprotsessi ja turgu.

“KASUTAMATA INIMTÖÖ SAAB OLEMA SAABUVA AJASTU KESKSE TÄHTSUSEGA REALITEET JA PROBLEEM”, MILLEST SÕLTUB KOLMANDA TÖÖSTUSREVOLUTSIOONI ÜLEELAMINE.

1994. aastal oli maailmas töötuid ligi 800 miljonit.

Igal aastal kaotatakse USA suurettevõtetes ligi 2 miljonit töökohta

See tähendab, et mõne prognoosi järgi kaob 90 miljonit töökohta 124

miljonist

“Ettekujutus ühiskonnast, mis ei rajane enam tööle, on nii sügavalt võõras

kõigile meie ettekujutustele sellest, mil viisil organiseerida suuri inimhulki

ühiskondlikuks tervikuks, et meil seisab tõenäoliselt ees vajadus ümber hinnata ühiskondliku leppe põhilisimad alused”

(lk 31)

“Üleminek massilisel tööhõivel põhinevast ühiskonnast ühiskonda, mille sotsiaalne struktuur rajaneb

mitte-turukriteeriumidel, nõuab praegu valitseva maailmavaate

muutmist. Üksikisiku rolli ümberdefineerimine

ühiskonnas on võib-olla saabuva aja kõige viljakam mõtlemisteema.”

Põllumajandus→ Tööstus→

Teenindus→Teadmistesektor

“Tööline kaob tootmisest nagu hobune põllumajandusest.”

Tehnoloogilise nõrgumise idee:majanduspoliitika alus tööstusriikides

Uus tehnoloogia:kiirendab tootlikkuse arengutalandab tootmiskulusidsuurendab odavate kaupade pakkumistSee omakorda:stimuleerib ostujõu kasvuavardab turgeloob juurde uusi töökohtiNiisiis: tehnoloogia edusammud saavad osaks massidele

odavnevate kaupade, kasvava ostujõu ja rohkete tööpakkumiste näol...

TARBIMISE EVANGEELIUM

Sõna “tarbimine” – consumption – tähendas algselt “hävitamist, rüüstamist, alistamist, ärakulutamist”

Veel 1920. aastateni oli sel negatiivne tähendus, näiteks räägiti, et tuberkuloos “konsumeerib” haiget...

Rifkin: “Tarbimise metamorfoos pahest hüveks on üks 20. sajandi olulisemaid, ent ka üks vähemuuritud nähtusi.” (lk 37)

Tarbimise evangeelium 2

Tööstussuhete konsultant Edward Codrick tõi käibele termini

RAHVUSE UUS MAJANDUSLIK EVANGEELIUM

Varem: protestantlik töö-eetika väärtustas kokkuhoidlikkust, kasinust, järeltulevatele põlvedele parema elujärje tagamist

Eneseohverduse voorust peeti väärtuslikumaks kui silmapilkse rahulduse otsimist turul

Tarbimise evangeelium 3

Äriliidrid pingutasid selle nimel, et luua

RAHULDAMATU TARBIJA

Näiteks Charles Kettering (General Motorsist):

“Majandusliku õitsengu võti seisneb organiseeritud viisil rahulolematuse tekitamises.”

Niisiis hakati automudeleid igal aastal muutma ja püüti reklaamikampaania abil kasvatada rahulolematust olemasoleva mudeliga....

Tarbimise evangeelium 4

Uut tüüpi reklaam:Varem kasutati utilitaristlikke argumente ja jagati

kirjeldavat infotNäiteks: Coca-Colat tutvustati algul peavalurohuna ja

patent kuulus ühele Atlanta apteekrile.Patendi ostis ära Asa Candler ja kujundas toote ümber

karastusjoogiks:“...paljudel inimestel esineb peavalu kõigest kord aastas.

Aga on olemas üks hirmus haigus, mille käes igaüks meist... kannatab päevast päeva... mida ravitakse kuue kuni kaheksa kuu vältel aastast ja millest saadakse ka kergendust, kuid mis vähem kui tunni aja pärast on jälle tagasi. See haigus on janu!”

Tarbimise evangeelium 5Reklaamis: emotsioonidel põhinev mängimine staatusele

ja ühiskondlikule diferentseeritusele: äärelinnad, “Jones’idega sammupidamine

Tarbijakrediit: 1929. a kriisi eel osteti 60 protsenti autodest, raadiotest, mööblist võlgu.

Hazel Kyrk: “Rikaste luksus tuleb muuta vaesemate klasside vajaduseks.”

“Moodsa – vanamoodsa” vastandamine, “kodukootud” esemete halvustamine

“STAATUSE ALUSEKS EI OLE ENAM VÕIME ASJU VALMISTADA, VAID VÕIME NEID OSTA” (H. Braverman)

Nägemus tehnoparadiisist

Iga ühiskond loob endale idealiseeritud ettekujutuse tulevikust, mis aitab suunata rahva kujutlusvõimet ja energiat.

Näiteks: tõotatud maa, taevane paradiis, kommunism...

Moodsal ajal tööstusriikides: usk tulevikumaailmasse, kus masinad asendavad inimtöö ning saabub külluse- ja jõudeolekuajastu...

Tehnoparadiis

USA-s valitses nende riigi ajaloo algusest peale korraga kaks suurt mõttevoolu:

• Taevane ja igavene lunastus (religioosne)

• Loodusjõud ja võitlus nendega (metsiku lääne hõivamise paatos)

• Masinast saab kultuuriikoon eriti 19. sajandi viimasel veerandil:

• “Inimene on muutunud mehaaniliseks ka oma peas ja südames, nii nagu on muutunud mehaaniliseks tema käsi” (inglise kriitik Thomas Carlyle)

Religiooni ja tehnoprogressi kummaline liit

19. sajandi lõpul tekib uus ilmalik pseudoreligioon, eriti ulmekirjanduse baasil.

Iseloomulikke pealkirju:

“Maa täiustamine”, “Uus epohh”, “Suur ärkamine”, “Kuldne ajastu”, “Miljonär”, “Rikkuse päev”, “Elu tehnokraatias”, “Milltillionäär”.

Idee, et teadus ja tehnika käsikäes usinate töötajate riigiga viib meid suure rikkuse ja rohke jõudeajaga maapealsesse paradiisi, on tänaseni juhtiv ühiskondlik ja majanduslik paradigma.

ÜMBERÕPE?

Uuring “Täiskasvanute kirjaoskus Ameerikas” 1993:

Üle 90 miljoni ameeriklase haridus on nii napp, et nad ei suuda “kirjutada lühikest kirja, mis selgitaks viga krediitkaardi arvestuses, leida laupäevast bussi väljumisaega sõiduplaanis või kasutada kalkulaatorit, et arvutada välja vahe allahindluse ja tavalise hinna vahel.”

Üks kolmest täiskasvanud USA kodanikust on funktsionaalselt, osaliselt või täielikult kirjaoskamatu.

Rohkem kui 20 miljonit ameeriklast ei oska üldse lugeda või jääb nende oskus alla viienda klassi taseme. Veel 35 miljoni lugemisoskus jääb alla 9. klassi taseme.

Jaotamine

1953: ettevõtte juhtkonna tasu oli 22% ettevõtte kasumist

1987. aastal: juhtkonna osa kasumist oli 61%

1979: firma tippjuht teenis 29 korda rohkem kui tööline

1988: firma tippjuht teenib 93 korda rohkem kui keskmine tööline.

1977-1990 kasvasid USA tippjuhtide palgad 220 %, reatööliste palk aga vähenes mõnikümmend dollarit.

Jaotamine 2: rikkus

1980. aastaid kutsutakse “priskete kasside kümnendiks”:

Miljardäride arv kasvas 26 perekonnalt 52-le kahe aastaga (1986-1988)

Kõige rikkamate perede koguvara (o,5% elanikkonnast): 5,62 triljonit dollarit;

alumise 90% perede varandus: 4,8 triljonit...

Jaotamine 3: vaesus

1992. aastal elas ametliku uuringu andmetel allpool vaesuspiiri 36,9 miljonit ameeriklast.

40 % neist vaestest töötab, kuid ei tule ots-otsaga kokku osalise tööaja ja madala palga tõttu.

Riiklikust toiduabist sõltub üks igast kümnest inimesest (s. o. suurim protsent pärast programmi käivitamist 1962. aastal): 27,4 miljonit inimest. Hinnanguliselt oleks toiduabi vaja veel 20 miljonil, kes pole seda taotlenud.

Olukord täna:

Suur hulk inimesi langeb püsivalt alamklassi seisundisse. Nad otsivad juhuslikke tööotsi või kalduvad kuritegelikule teele. Narkokaubandus ja prostitutsioon laienevad. Kõrvaletõrjutud inimeste abipalved jäävad tähelepanuta, kuna valitsused kärbivad riigi kulutusi ja prioriteedid nihkuvad hoolekande asemel korrakaitsejõudude ja vanglate finantseerimisse.

Rifkini lahendused:

1. Lühendatud tööaeg, mis tagab töötamise võimaluse rohkematele inimestele.

2. Seejuures kasumi jagamine õiglasemalt, nõnda et lühem tööaeg ei tooks kaasa töötajate massilist vaesumist.

3. Kuritegevuse ja asotsiaalsuse vältimiseks tugevdada kolmandat sektorit.

4. Sotsiaalpalk vabatahtliku töö eest, ühiskonna teenimise eest...