TALLINNA LIKOOL Kasvatusteaduste Teaduskond Eelkoolipedagoogika osakond

Inga Miule Maris Pedak Helen Reilson Triin Tniste Kadri Allikme Krt Veber

SEMINARIT: JOHANNES KISRhmat

Juhendaja: Tiiu Kuurme

TALLINN 2009

SisukordSissejuhatus ................................................................................................................................ 3 J. Kisi panus pedagoogika arengusse ....................................................................................... 4 I Elulugu ..................................................................................................................................... 4 II Tkooli idee .......................................................................................................................... 6 Mis on tkooli phimte laiemalt? ....................................................................................... 7 Mida peab Kis silmas tkooli phimtte all? ..................................................................... 7 Kokkuvtvalt olid ja on tkoolil jrgnevad phielemendid: ................................................ 8 III Isetegevus ja pilaste hindamisest ....................................................................................... 10 IV Looduspetuse sihid ja lesanded lasteaias ja algkoolis ..................................................... 12 V ldpetus.............................................................................................................................. 15 ldpetuse miste ................................................................................................................ 15 ldpetuse phimtteist ....................................................................................................... 15 ldpetus koolieelse lasteasutuse riiklikus ppekavas. ....................................................... 16 ldpetuse kaasaegsus ......................................................................................................... 16 petaja roll ldpetuses ....................................................................................................... 17 VI Mida viks Kisi ldpetusest rakendada tnapeva lasteaias ........................................... 18 Kokkuvte ................................................................................................................................ 21 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 22

2

SissejuhatusMtlesime oma rhmaga pris mitu peva, kas julgeme vtta seminarit teemaks Johannes Kisi, kuna oleme teda ka teistes ainetes ksitlenud. Planeerisime algselt minna klla lo Vooglaiule aga tundsime, et me ei jua fsiliselt seda lihtsalt teha, kuigi peame temast petlasena vga lugu.

Kisist meldes tundsime, et oleme temast esimese kursuse lipilastena igas aines justkui rkinud, samas oleme temast justkui le lennanud ega ole tegelikult kordagi temasse tegelikult svenenud ja proovinud oma seoseid leida. Seetttu otsustasimegi selle vea parandada ning leida just traditsioonilise teema juures oma vaatenurga ja seose. Tundsime lausa vajadust teha lpuks ometi td millestki kindlast ning jreleproovitust ja leida aega sellesse svenemiseks, sellest millegi teliselt ppimiseks. Oleme vga tnulikud, et me selle teema ikkagi valisime. Tnu sellele saime ka teistes erialaainetes ksitletud Kisi metoodikad paremini selgeks, ja seda just oma vaatenurga, mitte lihtsalt referaadi vormis, et seda hiljem juba oma seostega kasutada. Proovisime vaadata tema petust mitte kui asja iseeneses, vaid tnu meie grupikaaslasele Ingale, kui midagi, mis meid knetab, milles leiame endale huvipakkuva seose ja kneleme siis sellest.

Vaadates ja lugedes J. Kisi tkooli idee kohta tundub, et tegemist on mnes mttes nagu Eesti Sterineriga, kes on hariduslikke mtteid jaganud mitte ainult omas ajas, vaid kirjutanud neid ka lugematutele edasistele plvedele ette. Palju tegelikult on rakendunud Kisi petusest, jb praktilises hariduselus osalejate otsustada, kuid see, et tema snum ja ideed on judnud niivrd laia auditooriumini, on testi thelepanuvrne. Ning paljusid, enamikke tema ideedest saab kasutada tnapevalgi ttt-elda on sealt ikka ja jlle midagi uut ppida. Tuleb vaid tnulik olla, et eesti pedagoogidel ja haridusteadlastel on olnud julgust ja avatust Kisi uuendusi vastu vtta ning neid kmnendite jooksul edasi arendada.

Ja kui melda selle peale, mis Kisi vanas snnikodus Plvamaal, Rosma koolimajas praegu toimub, siis vib kll rahulikult hingata ja tnada, et tema petus elab edasi mitte ainult kirjanduse, vaid ka praktilise elu vahendusel. Vike Rosma lasteaed Theke, mis Kisi isakodus nd tegutseb, kannab oma loomulikkuse, lapselheduse ja lihtsusega pris kindlasti 3

edasi kiki Kisi phimtteid ldpetusest, keskustatuse phimttest ja tkasvatusest, krvalmajas ttavast Rosma koolimajast rkimata. Tihti korraldatakse seal Vanemate kooli ritusi, kus lapsevanemad ka ise pnevaid haridusmetoodikaid katsetavad, koolis toimuvad ka filmihtud, nidendid. Enamik Rosma Haridusseltsi ettevtmisi saavad teoks vaid lastevanemate, petajate, pilaste, vilistlaste ja teiste huviliste toel. Rosma kooli ja lasteaia mber on kogunenud palju huvitavaid inimesi, kellest enamikku vib julgelt nimetada teadlikeks lapsevanemateks. Oma phit ja muude tegemiste krvalt ollakse valmis panustama vabatahtlikku tegevusse, sest kogu waldorfkooli ja lasteaia toimimine eeldab tihedamat koostd kooli ja kodu vahel, kirjutab Erkki Peetsalu Bioneer.ee-s.

30. mail 2009 toimus koolis ka koguperekonverents Head valikud hariduses, kus osales le 100 inimese. Piltidega ritusest on vimalik tutvuda siin: www.rosma.edu.ee.

Rosma koolimaja ning lasteaeda ning ka nende pidevat tegutsemist vaadates vib elda: Enam ei ole kool ja ka lasteaed eraldatud laste kinnipidamisasutus, kuhu lapsevanemad oma nina ei topi ning kus lapsed kasvavad muust maailmast sltumatult. Rosma kool ja lasteaed on kogukonna kujundada, juhtida ja luua. Olgu kikidel Eesti koolidel julgust samamoodi toimida! Siis vib ka hariduse tulemus olla parem jb parem maik suhu nii lastel, petajatel, kui lapsevanematel. Kui kik on olnud hariduse protsessis osalised ja selle aktiivsed loojad ja kujundajad, siis ongi petus olnud elav, aktiivne, osalev, elust rmu tundmise osa, mis on kasvanud vlja inimeste loomuprasest huvist. Aith Johannes Kisile!

J. Kisi panus pedagoogika arengusse

I Elulugu

Johannes Kis sndis 26. detsembril 1885. aastal Vrumaal Rosma klakoolipetaja Peeter Kisi ja Liisa Kisi peres. Peres oli kokku 6 last, Johannes Kis sndis perre neljanda lapsena (Eisen 1985: 115). Oma pinguteed alustes Johannes isa ke all Rosma klakoolis, aastatel 1897-1899 jtkas pinguid Plva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Vru linnakoolis. 1903

4

sooritas Johannes Kis Pihkva gmnaasiumi juures kreiskoolipetaja kutseeksami ning asus tle Ltimaale Limbai linnakooli (http://www.htk.tlu.ee/kais/elu). 1904. aastal petas ta Peterburi petajate Instituudi (eksternina). Edasi ttas ta Valmiera linnakoolis ja ttarlastegmnaasiumis, Riia Peeter-Pauli linnakoolis, Riia Aleksander I gmnaasiumis looduspetuse petajana. Johannes Kis pani aluse Eestis looduspetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. Aastal lpetas ta Petrogradi likooli fsika-matemaatikateaduskonna 1. Jrgu diplomiga. 1917-1919 oli Kis Vologda petajate Instituudis geograafia ja looduspetuse ppejud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. (Kopso 2006) Johannes Kis naasis Eestisse 1920. 1920-1921 ttas ta Haridusministeeriumis riigikoolinunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli ppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Vru petajate Seminari direktor, 1931 Paldiski hisreaalgmnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti petajate Liidu teaduslik sekretr, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1940-1941 ja 1945-1949 ajakirja Nukogude Kool tegevtoimetaja, 1944-1947 Haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ning 1947-1950 koolide inspektor (http://www.htk.tlu.ee/kais/elu). Johannes Kis rakendas kooliuuenduslikke phimtteid ja korraldas petajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Kis kooliuuendusrhma, kuhu kuulus le 400 petaja. 1938-1940 juhtis petajate kolmeaastasi tienduskursusi, mis said tuntuks suvelikooli nime all (http://www.htk.tlu.ee/kais/elu). Johannes Kis rajas Eesti looduspetuse metoodika ja koolifenoloogia. Veel propageeris ta kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Ta oli viljakas publitsist, kes kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid ning taotles htluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Kisi trkis ilmunud phiteosed "Isetegevus ja individuaalne tviis" (1935, soome keeles 1937) ja "Looduspetus algkoolis" (1927-1930). Kis on koostanud kogumiku Loenguid ja kokkuvtteid I-II (Tartu, 1938-1939) ja aastaraamatu Teel tkoolile I-VI (Vru, 19241929). Toimetanud metoodilist sarja Uusi teid algpetuses (Tallinn, 1931-1936, 13 ksiraamatut koos tvihikute ja juhenditega), blletni Kooliuuenduslane (1933-1940) ning Eesti entsklopeedias artikleid loodusteaduse, geograafia, pllumajanduse ja pedagoogika alalt (http://www.htk.tlu.ee/kais/elu). Johannes Kisi on sdistatud kodanliknatsionalistlike vaadete propageerimisel, kuna 1946. aastal avaldas Valitud td, mis

5

kajastas sjaeelset kooliuuendust. . Kis oli sunnitud metoodika osakonna juhataja kohalt lahkuma. Tema teosed keelustati, kll hakati 1960. aastate keskpaigast F. Eiseni eestvttel samme astuma tema rehabiliteerimiseks. Eesti NSV teeneline petaja (1945). Johannes Kis suri 29. juunil 1950 (http://www.htk.tlu.ee/kais/elu).

II Tkooli ideeks tuntumaid Kisi metoodikaid lisaks ldpetusele on tkooli idee, mida rakendatakse aktiivselt ka tnapeva aktiivse pimetoodikana. Ainult tehes ise, pime, petades teisi pime, ppimine toimub lbi kogemuse.

Mis kasutamata jb, on raske koorem, on Goethe elnud. Imelised snad, mis on vetud tsitaadina Kisi Kooliraamatust. Mida rohkem toimub lihtsalt omandamist ja mitte seostamist, seda vsinumaks muutub inimene ppimisprotsessis, seda tdinumaks inimene muutub, kui ta pole leidnud ppimise juures ainega oma isiklikku seost, mis tekitaks aine vastu huvi, sest pole ju hariduse eesmrk mitte aine kvakettale (ajutise) salvestamine, vaid reaalne phimtete ja (uute) kontseptsioonide mistmine, nende le arutlemine, enda kontseptsioonide loomine ja uue ngemuse leidmine. Kui vtta haridust pange titmise ja selle hilisema thjendamisena, mis kasu siis sellest on?

Kui praktiliselt kike nn tkooli meetodil jrgi proovida, tundub haridus klje jvat vaid siis, kui temast on ka reaalset kasu ning iga teadmise saab reaalselt lbi proovida, realistlikus, mitte abstraktses ja vaid teoreetiliselt eksisteerivas olukorras. Kui pole seost, ei ole ka haridusel kuhugi kinnituda ning ta jb asjaks iseeneses, thjaks ideeks vi nhtuseks, millel ei ole toetuspinda ning mis vib seetttu sama kergelt hajuda, kui ta tekkinud on.

Vga hea meel on lugeda, et haridusfilosoof, praktik ja uuendaja on lhtunud phimtetest, mis viivad tegeliku protsessini ning ta on ninud, kuidas petaja saab luua keskkonna ppimiseks, soodustades ppijate isetegevust, selle asemel, et ksida kuidas hallata (juga) neid lugematuid pilasi ja teha seda vimalikult hsti, mis tundub paljude petajate jaoks olevat ksimus kui mitte teadlikult, siis alateadlikult kindlasti. Kuivrd uue ajastu lapsed ei

6

allu enam traditsioonilisele hierarhilisele vimu ja alistamise taktikale ning paljud petajad on sellega tnapeval pris hdas, kuna neid lihtsalt ei kuulata. Aga siis viks ju ksida miks?. kki on midagi valesti? Kisi lugemine paneb mtlema sellele, kui suurt vastutust ks petaja tegelikult kannab, lastes lastel ise ppida, luues selleks vimaluse. ppimine saab ju toimuda ikkagi inimese enda sees, seda ei saa vljastpoolt peale suruda, sest ta on seotud inimese enda arusaamadega ja vastuvtlikkusega, oma elungemuse ja selle pildi ning oma filtri kujundamisega, mis tal mbritsevaga seoses tekib. Aga see saab olla ainult inimese enda loodud, petada tegelikult saab vaid siis, kui ka petatav on nus seda infot vastu vtma.

Mis on tkooli phimte laiemalt?Tkooli idee on idee, mis sai alguse juba 20. sajandi alguse lnes. Selle phimtte pooldajaid leidus nii Lne-Euroopas kui Ameerikas. Peztalozzi: T, fsiline tegevus on tsine, pha ja igavene abinu meie judude hendamisel nende ties ulatuses heksainsaks juks inimsuseks Igal pool vib nha, kuidas t mistust harib ja tunnetele judu annab, kuidas ta elujudu ja puhtust kahjulikkudest eksimustest hoiab, kuidas ta kohusetunnet kindlustab. (Peztalozzi, Kis 199:24). Peamine idee oli kasvatada last tle t lbi (Kis 1996:24). Esindajaid oli pris palju: Dewey, Seidel, Kerschensteiner, Wetekamp, Pabst, Lay, Seinig jt.

Mida peab Kis silmas tkooli phimtte all?Kis ei melnud konkreetsete ametioskuste ppimist, vaid pigem igasugust tegevust, mis paneb liikuma kiki laste meeli: ksi, jalgu, keelt ja meelt: ekskursioonid, lugemine, jutustamine, lillede istutamine aitas, papilikamine, puusaagimine jne. Samas oli oluline, et nende tegevuste eesmrk oleks ppetegevus. Tkooliks aga nimetame kooli, kus kik need tegemised on juhitud laste keha arendamiseks, meelte teritamiseks, laste vaimliste vimete ja loovate judude arenduseks ja kasvatamiseks.

7

Td ksitles Kis kui vahendit ppimiseks, et luua inimesele kui tervikule vimalus ppida midagi praktilise tegevuse kigus, ppida tegemise kigus, katsudes, puudutades, liigutades, kuulates, kasutades tervet oma keha hesnaga. Tkooli ks kandvaid ideid oli iseseisev t ning vimalikult aktiivne osalemine kigis protsessides: Nt keemiakatse tegemisel, teevad lapsed ise selleks valmis ka kik vahendid jne. Philine on just tegevus ning isetegevus ja loov t. Paju ei ole mitte ksnes kujutlemise ja mtlemise organ, vaid ka liigutuste juhtija. Selle tttu ei ole ka t mitte puht fsiline, vaid sna keeruline pshhofsiline protsess: t sihi ja eesmrgi leidmisel on lekaalus kujutlused, eesmrgileviiva tee ja abinude valikul otsustused. Sellele jrgneb fsiline tegevus kehaosade liigustustena, mis t eesmrgist, abinudest ja sisust tingitud. Eesmrgi saavutamine toob lpuks esile emotsionaalse ehk tundelise momendi: rahuldus tehtud t jrel. (Kis 1996:26) Siinkohal viks niteks ehk tuua likooli pimappide koostamised, praktikad, iseseisvad td, mis eeldavad iseseisvat materjali lbittamist ning selle mistmist.

Kokkuvtvalt olid ja on tkoolil jrgnevad phielemendid: Suur rhk erinevate meelte rakendamisel vaimline isetegevus pilase aktiivsus, tema vaba tegevus ongi kasvatuse krgem siht, mille lpul seisab arenenud isiksus (Kis 1996: 27). Eks see osa on ka tugevalt seotud iseseisva tga. Selle eelduseks on aga usaldus, et igas lapses peituvad vimed ning tkooli idee on need vimed lahti psta lbi kelise tegevuse, mis teostab seda, mis vaimus toimub. Huvitaval kombel kirjutas Kis, et ppeainete hulka ja ulatust tuleb piirata, et vimaldada nende igaklgset, sgavat lbittamist pilaste isetegevusel. Ainult sel teel pseme pealiskaudsusest ja poolikust haridusest, millel tegelikus elus pole mingit suuremat vrtust (Kis 1996: 27). Ka likoolis vib tihti juhtuda, et he aine raames jutakse nii kiiresti lpuni, et sisulist svenemist ei juagi veel toimuda ning phithelepanu lheb jooksvalt liini peal olemisele, et kik kodutd juaksid igeks ajaks valmis aga mis on nende sisu? Kas inimene on 8

tegelikult aru saanud phimtetest, millest ta kirjutab? Tegelikult on kige selle jaoks vaja aega. Kuigi elektroonilised vahendid ja raamatute kttesaadavus on suurendanud meie ligipsu informatsioonile, vajab vaim ikkagi aega seedimiseks ja mistmiseks. Ainult siis saab tekkida mingi oma teadmine ja arusaam, kui asjale inimese sees ruum tekitada. Isegi lihtsalt nt mne loengu teemal mtlemiseks on vaja natuke aega, et teemasse sveneda, tegeleda enesereflektsiooniga, vaid siis saab ka peale kallatud infost saada tegelik inimese sisu, kui ta selle lbi oma seose vastu vtab. Kui minnakse helt tlt ja punktikogumiselt le teisele, vib asi jda vidujooksu tasandile, kus lpuks ongi tunne, et tegelikult on omandatud niliselt justkui kike aga eriti sisuliselt mitte midagi. ppeained peaksid moodustama terviku ning kik ained on hevrilised ning omavahel seostatud. [...] pole thtis mida petada, vaid kuidas petada [...] (Kis 1996:25). Siinkohal tuleb meelde esiteks tsklipe, mida ka Eestis osades koolides rakendatakse. likoolidest rakendatakse seda nt SEB Riga majanduskrgkoolis Riias, kus korraga pitaksegi nt ainult hte ainet, et toimuks svenemine ning keskendumine. Teiseks tuleb meelde (ja mida Kis ka rhutas) petaja osakaalu viksem thtsus petajana ja suurem osathtsus suunajana. petaja peab passiivseks jma vliselt, knelemise suhtes, olles selle asemel aktiivne pilaste algatusel lbiviidava t ldises juhtimises. petaja on kui moderaator, kes aitab pilaste teadmistel vlja kasvada nende enese seest materjali phjal, mille nad on seostanud enda kogemusega ning leidnud enda seoses kohad, mille klge ldse uus teadmine vi arusaam saab kinnituda. Hindamine: Huvitavalt kirjutab Kis hinnetest. Tkoolis on iga pilase t hevriline teisega, sest nad ksteise aset tita ei saa. Klass on thiskond, pilane selle organiseeritud terviku liige, kirjutab Kis. Tkoolis ei ole kohta pilaste vistlusele auahnuse, kiituse ja numbri prast, sest igaks ttab isemoodi, nrgem ei j mitte maha teistest, teda aitavad jrele ja tmbavad kaasa paremad pilased, et klassi kui thiskonna viljakust tsta. (Kis 1996:28 Kooliraamat, taastrkk)

9

pilase aktiivsus. Tkool kui tulevikukool. [...] telise asja juures kikide meelte osavttel peab pilane ise teadmusi leidma, rmsas isetegevuses elamusi ise koguma, mitmesuguseid vljendusviise peab ta ise tarvitama, ja kui see kik snnib, leiab ta ka palju juhuseid oma tahte kasvatamiseks. Tkooli ei iseloomusta mitte ainult ketegevus, ta tuseb ppekoolist palju krgemale selle lbi, et ta petusmeetodina tarvitab pilase algatust, ksimust, vaidlust, omavalitsust, petust looduses jne. (Kis 1996:29)

Loov t ja tde omaprase vaatenurga kasvatamine. Nt mitte lihtsalt refereering, vaid anals, iseseisev ja endaga seostatud vaatenurk.

Isetegevus ja sellelt liikumine iseseisvusele. On kasvatus pilase niikaugele viinud, et ta oma kehalisi ja vaimlisi jude iseseisvalt ka loovaks tks tarvitada oskab, siis on kool oma lesande titnud. (Kis 1996: 29)

Tkoolis oli ka oluline pperaamatu vike osathtsus. Samas oli tkoolis oluline pperaamatu vline kirjandus, mille phjal pilane ise seoseid looma ppis (taaskord viide iseseisvale tle). Viimast, tundub, rakendatakse vhemalt Tallinna likoolis sna ohtrasti.

ldiselt oli tkool see sel ajal (vga huvitav, et just siis) vga populaarne suundumus ning rm on nha, et seda rakendatakse hariduses (just likoolitasandil) vga edukalt ka tnapeval. Nagu Peztalozzi tleb: T, fsiline tegevus on tsine, pha ja igavene abinu meie judude hendamisel nende ties ulatuses heksainsaks juks inimsuseks.

Olen tnulik, et endisaegsed haridusfilosoofid ja praktikud on olnud niivrd sgavad oma vaimsetes arusaamades.

III Isetegevus ja pilaste hindamisestTkooli metoodika esimene ja thtsaim nue on lapse isetegevus. Isetegevus on moodsa petuse mrgusna, isetegevuse lbi saab kool tkooliks. Kis pooldas tkooli avaramat ja mitmeklgsemat mistmist, kus t on metoodiline printsiip, mis lbib kogu kooli tegevuse. 10

Ta vaatles tkooli kui elavat arenemisvimelist organismi, kus td rakendatakse iseseisva aktiivse isiksuse kasvatamiseks. Isetegevus on laiema pedagoogilise phimte- individuaalse printsiibi ks ja nimelt didaktiline klg. Mitmesugustest teedest isetegevusele on aga kige enam kasutamist leidnud individuaalne tviis. Isiksus vljendub individuaalsel kujul, haridus aga tuleb kohandada pilase individuaalsusega. Kokkuvttes viksime isetegevust mista jrgmiselt: ...isetegevus on iseseisev, individuaalsete vimete ja huvidega kohandatud t. Seda rakendatakse koolits mitmesugusel kujul sltuvalt pilaste oskustest, eelteadmistest ja ldisest arenemisest. Siit kasvavad vlja isetegevuse astmed.

Esimene aste isetegevuses on aktiivsuse aste, mis kujutab endast philiselt iseseisvat td. See vimaldab ttamist individuaalses tsammus, ent ei anna vimalust tlesannete valikuks ega t korraldamiseks pilase vimete kohaselt. Eeliseks on see, et pilane saab segamatult t le jrele mtelda.

Teiseks isetegevuse astmeks on individuaalne t, kus pilasele on jetud tlesannete valikul vabadus toimida oma vimete, kalduvuste ja huvide jrgi.

Kolmas on vaba tegevuse (spontaansuse) aste. Siin on tsihi mramine, lesannete valik ja tkorraldus pilasele tiesti vaba. Kis mistab vabadustegevuse all loomingut, selle niteks on vaba joonistamine, vabakirjandi vi peviku kirjutamine.

Isetegevuse ks thtsamaid lesandeid on arendada iseseisvat mtlemist. Iseseisva mtlemisega on tegemist vaid sel juhul, kui otsused on enda tehtud, mitte reprodutseeritud.

Kasvatuse krgemaks lesandeks peame isiksuse kujundamist ja vrtuslikke individuaalsete omaduste arendamist; petusel hindame kike, mis vimaldab lastele rmsat, elamusrikast tegutsemist, isetegevat vaimujudude harimist. Need uued kasvatuslikud sihid on kujunenud viimaste aastakmnete jooksul. pilaste hindamise viisid aga psivad peaaegu muutumatult endistest aegadest tnaseni, sest uuendused on puudutanud ainult koolitunnistuse vlimust.

11

Igasugune hindamine mjub halvasti pilaste vaimsele tegevusele. Selle teadmine, et kik ta snad, mtted ja toiminguid kuuluvad alalise ngematu ja tabamatu mtmise alla, riisub pilaselt tema otsekohesuse ja vrskuse ning petab teda oma nrkusi hoolega varjama. pilastes juurdub teadmine, et ppida tuleb mitte arenemise ja teadmuste omandamise, vaid numbrite prast. pilasel ei ole vimalust anduda tle tie huviga ja sveneda ainesse oma kalduvuste jrgi.

Hindamisel numbritega vis olla mtet, niikaua kui pshholoogias arvati, et inimese vaim pole midagi muud kui mitmesuguste kalduvuste ja omaduste lihtne summa. Uue pshholoogia valgustuses aga ei paista inimhing enam nii lihtsana, et teda vimalik oleks ka tpselt mta. Individuaalsed vimed ei seisa eraldatud postidena ksteise krval, nagu seda eeldab numbrissteem, vaid esinevad rmiselt komplitseeritud suurustena, mida numbriga hinnata on raske. ksikute vastuste hindamine numbritega kui ebapedagoogiline vte on vastuolus kigile tkooli phimtetele.

Selleks, et kaotada soovimatuid vastuolusid kooli sisemises elus, on aeg teha tsiseid uuendusi pilaste hindamisel. Tuleks krvale heita ajast maha jnud hindamisviisid ja leida ajakohane sisu koolitunnistusele vastavalt uutele kasvatuslikkudele sihtidele.

IV Looduspetuse sihid ja lesanded lasteaias ja algkoolisJohannes Kis neb looduspetuses essentsiaalset ppeainet, mida on seni ksitletud liialt heklgselt ning pinnapealselt. Peale selle, et looduspetus arendab meie mistust ning annab eluks vajalikke teadmisi, suudaksime ainesse svides nha kasvatuslikke ning hariduslikke vrtusi, mida selle integreerimisvimalused endas ktkevad. Loodus oma mitmeklgususes kujutab endast parimat vimalikku ppematerjali. Selle eiramine ning asendamine tvihikute, leksikaalse ppe ja indorfineerivate meetoditega eriti lasteaias ja algkoolis vib kaasa tuua kahetsusvrseid tagajrgi. Looduspetuse telikuks lesandeks on arendada noortes kiki vaimlisi vimeid (mistust, tahet) ja krgemaid vrtusi (klbelsi, eetilisi ja intellektuaalseid tundeid). Kige selle juures annab ta ka elulise vrtusega teadmusi.. Kis leiab ka, et looduse tundmine ja tema elu mistmine on loodusearmastuse eeltingimus, sest

12

armastada vime ainult seda, mis meile tuttav ja meie vaimule ligidal seisab (Eisen 1996: 160). Kuna inimesed on vrandunud naturaalsest elukeskkonnast, kimbutavad neid tihti stress ning erinevad haigused. mbritsevale eriti tundlikuna on lapsed sna suur riskigrupp. ppeprotsessi piiratus sisetingimustega ning ppeainete liigne eluvrsus vivad tihti viia kitumishirete, stressi ning haigusteni. Andekad lapsed surutakse tundideks koolipinki istuma, kus neil tuleb loovat energiat maha surudes petaja kskudele alluda. Sel moel vivad kaduma minna mitmed sravad isiksused, kes inimsbraliku ppeviisi kaudu oleks vimalik oma potentsiaali rakendada. Sealt vivad alguse saada ka mitmed probleemid edadises elus nagu niteks iseenda ning oma vimete alavrtustamine. Loodusearmastus ja looduserm on jud, mis aitavad le raskustest meie eluteel (Eisen 1996: 161). Seetttu juhatab loodusele suurema thelepanu pramine meid tervema ning terviklikuma elu poole. Siin tuuakse nhtavale ka looduspetuse vimalikud sotsiaalsed vrtused. Kui sellist suhtumist arendada juba lasteaias ning algkoolis, suudame aidata kaasa enese- ning keskkonnateadlikuma hiskonna kujunemisele. Looduspetuse edendamine aitaks kaasa ka isamaa-armastuse kasvamisele ning seekaudu kultuuriprandi silitamisele. Tnapeval levinud ebaelulised kasvatusmeetodid soodustavad rahvuslike tavade unustamist ning patriotismis nhakse tihti vaid fanaatilist hullusevormi. Haritlaste poolt kardetakse eesti keele ja kultuuri vljasuremist, ent siiski ei prata thelepanu tegelikule phjusele selle liiga kuivale serveerimisele ja elukaugsusele ppeprotsessis. Kuna lastele ei tutvustata looduse vlusid ja vimalusi, ei oska nad neid hinnata ning suunduvad juba noores eas pris maastike asemel virtuaalmaastikele, kus elukauge kasvatus vljendub frustratsiooni ja vgivallana. Selleks, et kasvatada indiviide, kes teavad oma pritolu ning tunnevad end seotult oma juurtega, tuleks pilk tagasi looduse poole prata ning lasta temal meid petada. Kodu- ja kodumaa-armastus on isamaa-armastuse algaste ja phialus. Ilma selle aluseta ei ole meldav meie krgema tunde, tsise isamaaarmastuse kasvatamine ja svendamine ning paljude inimeste juures jbki ta ainult kodumaaarmastuseks.. Nii vimaldab looduspetus saavutada kasvatuse krgeimat eesmrki, kodanikukasvatust (Eisen 1996: 161).

13

Ringi vaadates kohtame palju tehismaastikke ning pollutsiooni, kuid selle asemel, et viia lapsi niigi harvemaks jvatesse parkidesse vi metsiku looduse vrskusesse, on nad tihti surutud igavasse klassiruumi. ha aktuaalsemaks muutuv keskkonnakaitse ja loodushoiu vajalikkus ei suuda leida piisavalt thelepanu, kui lapsi kasvatatakse loodusvras kesk-konnas. Loodusest ei saa hoolida, kui end sellega ei seostata. Kaastunne ja hoolitsemine on aga krgelt hinnatavad klbelised vrtused, mida tuleks arendada eelkige noortes. Vaatlusprotsess oma elulise ja konkreetse sisuga arendab lapses keskendumisvimet ning kikvimalike meelte ppeprotsessi kaasamine aitab kogemuse sgavamalt mllu talletada. Seetttu on oluline ppida lbi praktilise kogemuse keskkonnas, mis vimaldab kaasata kiksuguseid erinevaid aistinguid, et antud kogemusega saaks tekkida vimalikult palju assotsatsioone. Vaatluse kasutamine ppets tekitab seetttu vhem ksitavusi ning on aluseks edaspidises elus suure thtsusega vaatlusvime arendamisele. Vaatlusest alguse saanud loogiline tuletamine ning olukorra anals on tuumse thtsusega mtlemisprotsessi arengus. Sellist analtilist lhenemist ongi kige hlpsam kasutada looduspetuse tundide ueppes. Oma judude ja vimete tarvitamine asjade uurimisel annab pilasele algatusvimet ja julgust edaspidiseks tks, kasvatab leidlikkust, ttahet ja arvustavat mtet (Eisen 1996: 162). Millegi keagakatsutava ra tegemine annab aga sisemise rahulolutunde ning see omakorda motivatsiooni edaspidiseks tegutsemiseks. Vga oluliseks teguriks looduse vaatlemise juures on selle esteetilisus. Loodus ratab meie ilumeeled, olles tihti inspiratsiooniallikaks loomingulistele protsessidele. Seda vime nha kasvi prates thelepanu loodusluule, loodusnhtusi kujutavate tantsude vi maastikumaalide rohkusele ajaloos, mille kaudu on ptud edasi anda loodusest impulsi saanud emotsioone. Samuti ei tohiks unustada, et uespe kaasab endaga kehalist tegevust, mis oleks tnuvrne tnapeval niigi levinud halbade toitumisharjumuste ja istuva eluviisi juures. Looduspetuse lbiviimine uesppe nol on oluline, et inimene kogeks kust ta prit on ning mis tema mber toimub, et tekiks avatus rakendada oma tit potentsiaali tiuslikuimas vimalikus keskkonnas. Seda kike saaks ja tuleks vimetekohaselt rakendada juba eel- ja algkoolis, et viks kasvada tervem, avatum, hoolivam ja enesekindlam hiskond, kes teab, kust ta tuleb ning kuhu teel on. 14

V ldpetusldpetuse misteldpetus ehk keskustamine on ppekavas olevate ainete integreerimise viis. ldpetuse liikumine juurdub nendes vaimsetes vooludes, mis pavad intellektualismi mjul killustunud maailmapilti hendada. Eestis ldpetuse idee prineb J. Kisilt, 1990. aastail arendas seda edukalt K. Saar (Kuuks 2008). ldpetuses seotakse kik ppeained tervikuks he keskse ppeaine teemade kaudu. J. Kis ei vastandanud ldpetust ainessteemile, ta soovis vaid viimast avardada ja elulhedasemaks muuta. ppeained jid ka ldpetuses psima, samuti nende tviisid. Aga ppeained ei esinenud iseseisvatena, vaid seoses koduloolise vaatepetusega, mille umber keskustus kogu ppetegevus. Kisi arvates ei olnud kodulugu ainult maateaduse, looduspetuse ja ajaloo eelkursus vaid kogu algpetuse kese (Valik... 1989:98), ehk uus ppemeetod, mis arendab pilaste vaatlusvimet, iseseisva t oskust ja mtlemist, ergutab fantaasiat ja laiendab tema huvideringi.

ldpetuse phimtteistldpetuse olulisem joon, keskendus, on tekkinud moodsa kasvatusteaduse nudest rajada petus lapsepshholoogiale, rhutas J. Kis. Kekenduse aluseks on jrgmised nuded: lapseprasus (lapsekesksus) ja elulhedus. Lapsekeskne petamisviis toetub laste huvidele ja paindlikkusele. petuse sisuks vivad olla ainult lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nhtused, mis talle ka arenemis- ja jukohased. Arengupshhologia kohaselt lapse tahteline thelepanu on vga lhiajaline ja ppetegevust tuleb orienteeruda palju kauem kestvale tahtmatule thelepanule, mille vallandab huvi (Laps 2005:233). Huvi paneb last mtlema nhtu ja kuuldu le. Loomulik huvi juhib last mbritseva elu thelepanemise, vaatlemise ja kuulamise oskuseni. Elulheduse nue on tidetud siis, kui petus koolis / lasteaias hoiab sidet lapse kodu ja koduse eluga, kodumbrusega. Koduloolises vaatepetuses on hlpsasti ja tielikult teostatav vaatlikkuse, nitliku petuse nue. Laps saab harjutada kiki oma meeli, vib katsuda asju kega. Hsti areneb koduloos lapse suuline vljendus, snaloov tegevus, sest pilane vib iseseisvalt jutustada kigest, mida ta on teliselt ninud ja kogenud.

15

ldpetus koolieelse lasteasutuse riiklikus ppekavas.Tnapeval tuginevad ldpetuse phimtteile kaks mrgatavat liikumist: Hea Algus (Eestis al. 1994a) ja Miksike. Hea Alguse liikumine mravalt mjutas koolieelse lasteasutuse riikliku ppekavale vljattamisele. Tnapeval ldpetuse meetod on vetud uue alushariduse raamppekava phimtteks: ppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja mbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud ppesisu ja -tegevuste limimisel lhtutakse ldpetuslikust phimttest (Koolielse... 2008). ldpetuse alusphimtted on nd seaduslikut kehtestanud: uus raamppekava on lapsekeskne ja elulhedane. Niteks, veel paar aastat tagasi olid alushariduse raamppekavas eesmrkidena kirjas enamasti petaja lesanded lapsega tegelemisel (oli niteks valdkonnas kunst eesmrkideks kirjas: kujundada vaatlusoskust, rikastada fantaasiat jne). Uues ppekavas on valdkondade eesmrgid kirjeldatud lapsest lhtuvalt (Veel... 2009). Riiklikus ppekavas on kunsti valdkonna eesmrgid niteks niisugused: laps tunneb rmu loovast enesevljendusest, laps vaatleb, kirjeldab ja kujundab mbritsevaid tarbeesemeid jne. Tnapeva riikliku ppekava jrgi ppe- ja kasvatustegevus lasteaias seostatakse eelkige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.

Lasteasutused raamppekava phimttetest lhtudes koostavad oma ppekava. MLA Viimsi Lasteaiad on, niteks, oma lasteaia ppekavas rhutas, et nemad tegutsevad just Johannes Kisi pedagoogilisi phimtteid rakendades. Nendeks on: ldpetus, kodulugu ja vaatepetus ehk meeltega tunnetamine, looduspetus, tkool ehk kogemuse lbi ppimine, isetegevus ja individuaalne tviis (MLA Viimsi Lasteaia ppekava).

ldpetust peetakse eriti efektiivseks alushariduses ja algpetuses. J. Kis leiab, et esimeses kolmes klassis annab ldpetus hid tulemusi (1.-2. klass) vi on tulemused rahuldavad (3. klass).

ldpetuse kaasaegsusMillises maailmas kaasaegne laps kasvab tiskasvanuks? Sneergia teooria jrgi maailm muutub jrjest keerulisemaks ja tiuslikumaks, mramatus (entroopia) kasvab ning ilmuvad 16

uued seosed ja nhtused, mis puuduvad senise plvkonna ngemisel. Seega, petaja ei saa enam petada, ta saab ainult suunata last ise tegutseda ja maailma avastada. ppemeetod, mis vimaldab isetegevuse printsiibi rakendada on kriitilise thtsusega. ldpetuse koodulooline vaatepetus seda vimaldab. Vaatepetuses laps on aktiivne, ta ise tajub ja kogeb. Laps ise leiab mtte- ja tahteergutusi, ise otsib ja pstitab eesmrgi, ise valib vahendeid ja teid oma eesmrgile judmiseks (Kis 2004:157160).

Kaasaegne kasvatuse muutumine on seotud inimese mina-pildi muutumisega, milles rhutatakse isiksuse aktiivset osa maailma kujundamisel (ppimine 2008:223). Isetegevuslik individuaalne tviis arendab ka lapse individuaalsust, mis on oluline loov isiksuse kujundamisel. Demokraatlik elukord vajab just isiksusi. Ndisajal leiab elus koha ainult see, kellel on kllalt iseseisvust, algatus- ja organiseerimisvimet. Koolieelse lasteasutuse riikliku ppekavas on rhutatud, et lasteasutuse ppe- ja kasvatustegevuse lbiviimise phimteteks on: lapse individuaalsuse arvestamine.

Kuna koolieelses eas ppiva lapse jaoks on eriti oluline pshiliste protsesside areng, tuleks lasteaia erinevaid ppetegevusi lbi viia nii, et need moodustaksid lapse tervikliku vaimse arengu jaoks soodsa keskkonna mngude, uurimise-avastamise, arutluste jm eakohase tegevusena. Kasutatavad tvtted peaksid looma vimalusi tajude, kujutluste ja mtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse ppimiseks vaja (Laps 2005:235). ldpetuse tvtted ideaalselt vstavad lalmainitud eesmrkidele.

petaja roll ldpetusesIga ppeviis, olgu ta kuitahes loomupraselt les ehitatud, annab edu ainult elava inimese,

17

ettevalmistatud ja vilunud petaja kes, kes ta elukllaseks teoks muudab (Kis 2004:35). J. Kisi ldpetuses on vga olulisel kohal petaja oskus lapse vajadusest ja vimetest arusaada ning lapsearengut toetada. Lisaks, kodulooline vaatepetus eeldab, et petaja tunneks hsti koolimbrust (loodust, ajalugu, kultuuri, inimeste majanduslikku tegevust ja eluolu). ldpetus eeldab loomulikult kogu petuse koondamist he petaja ktte. ldpetuse kvaliteetne rakendumine lasteaias sltub seega ka petajate koost oskustest koost nii rhmapetajte vahel kui ka laste vanematega. ldpetuses thtsal kohal on pekigud. Ideaalis kodulooline vaatepetus toimub rhma seinte taha: tegevused oma uealal, matkad, ekskursioonid jne. Riiklikus pekavas on mratlenud, et pitavaga (objektid, nhtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas, kuid reealselt pekike tehakse ainult suurematele lastele (al. 5a). Asi ei ole nii kurb, kui lasteais on oma korralik ueala, kuid paljudes linna lasteaedadel see puudub. Kuna ldpetus on selline ppemeetod, millel puudub range tkorraldus ning petajal on suur vabadus tegutsemises, siis saame tdeda, et ldpetus on petaja isiksusest sltuv.

VI Mida viks Kisi ldpetusest rakendada tnapeva lasteaiasPraeguse aja lasteaedades viks rakendada pris mitmeid Kisi ldpetuse phimtteid, nagu niteks isetegevus, elulhedus (looduslhedus ja reaalsus), lapselhedus ja samuti kodumaa ning looduse armastamise phimte. ppeainete valiku ja ksituse printsiipidena viks kasutada just Kisi pakutud nudeid: 1) Lapseprasuse nue- petuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nhtused, mis on talle jukohased; 2) Elulheduse nue- petus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja mbrusega. ks olulisemaid vtteid laste petamisel viks lhtuda koduloolisest vaatepetusest, kodukoha ehk kodumaa phimttest. Lapsed, kes alles lasteaed lhevad, peavad kodu vga oluliseks ja seetttu on hea, kui kik tegevused lasteaias oleksid elulhedased. petaja viks alguses olla lastele nagu ema eest, kes hommikuti sa teeb ja lapsi lauas aitab ning nendega suhtleb. See looks lastes kindlustunde ja hubase hkkonna, nad tunnevad, et on nagu kodus. Kodumaa lheduse phimtet vib rakendada ka hoolitsedes lasteaia peenra eest, kpsetades

18

leiba, lauldes koos eestimaalisi laule (seal hulgas ka regilaule) vi thistades erinevaid talurahva thtpevi. Selliseid toiminguid tehes tugevneb ka kodumaalisuse phimte. Vimalik on rakendada ka isetegevuse phimtet ja individuaaltd. Lapsed korjavad iseseisvalt loodusest erinevaid ande ja materjale- lehed, seened, marjad, oksad, samblatutikesed vms, et neid hiljem teistega koos tundma ppida. Hiljem on vimalik kike korjatut kokku lugeda, vrrelda, rkida sellest, mida vljas nhti, mis puid ra tunti, mis vrvi on erinevad seened, marjad jne. Isetegevuse phimtet on oluline rakendada siis, kui lapsed pivad uusi asju tundma. Niteks siis, kui minnakse ppekigule mne sepa, ksit-, vi kunstihuvilise juurde. Lastel peaks olema vimalus ise midagi meisterdada ja katsuda. Oluline on, et nad neksid ja saaksid aru, kuidas mingit asja tehakse, see tekitab neis huvi ja lapsed soovivad rohkem teada saada. Siis on asi saavutanud oma elulheduse ja koduloolisuse eesmrgi saab ju lastele petada ikkagi reaalset elu, mitte tiskasvanu ngemust sellest, kuidas asjad viksid olla. Eisen toob oma raamatus vlja, et alguses oleks hea kui lapsed vaataksid kike iseseisvalt ning seejrel saavad lapsed esitada oma ksimusi. Aga peamine on laste endi initsiatiiv ning vaatlus. ppekik on saavutanud tiesti eesmrgi, kui laste kujutlus- ja elamustemaailm rikastus uue varaga, mida saab mitmeklgselt kasutada koolits. (Eisen 1989: 22). Prast viks kik pitu koos kokku vtta, ksides lastelt nt seda, et mida me tna ngime, mida me ppisime, keda me ngime, kes seal oli ja mis kige rohkem meeldis. Siis saavad ka lapsed vljendada oma rmu ning tagasisidet. Loomulikult on vimalus kasutada rhmatd. Lapsed saavad kik koos hoolitseda peenra eest, valmistada koogitainast ja arutleda rhmasiseselt erinevatel teemadel (nt mis puud on okas- ja mis lehtpuud). Hea idee oleks lasteaias kasutada vaatepetuse tundi. Vaatepetuse tund taotleb kigepealt petuse ldsihte: vaatlusvimet, thelepanu, mtlemise arendamist, fantaasia elustamist, suulise vljenduse harimist jne. (Eisen 1989:27). Vaatluspetuse tunnis on vaatluse all ks ala. Eiseni raamatus oli heaks niteks toodud nt Sgistuul teeb vallatusi ning kik assotsiatsioonid, mis lastel sellega siis tekivad: nt lehed langevad, mtsi viis peast, linnud lendavad lunamaale, vihma sajab. Ja kiki neid hli saab siis ka jrele teha.

19

Vaatlustunni osad - ppejutt ja vaatlus on samuti metoodikad, mida saab kasutada tnapeval. ppejutt (vestlus) ja vaatlus on vaatepetuse tunni oluline osa. Siin petaja jb nivalt passiivseks, ei sega asjata pilaste endaavaldusi nitamist, jutustusi, ksimusi ksteisele, nende seletusi jne. (Eisen 1989: 27). ppejutu ehk vestluse jooksul nitavad lapsed asju teineteisele, ksivad ksimusi, arutavad omavahel. Lasteaialastele on see vib-olla veel liiga vara aga vanemate lasteaia lastega saab seda teha vormis, et kasvataja osaleb laste ringis, kus asju arutatakse. (Eisen 1989: 27) ks idee, mis lastele kindlasti meeldiks, on dramatiseerimise meetod. See thendab, et lapsed saavad kehastuda nt erinevateks metsloomadeks, muinasjutukangelasteks vms. Loovmng on paljude laste elus olulisel kohal, see aitab neil kehastuda kellekski teiseks ja olla argipeva asemel hoopis mnes pnevamas maailmas. Selliste vabatdega saab hsti teha nt kokkuvtet. Kui lapsed on koos kinud nt metsas ppekigul viks teha kokkuvtte, mida Kis ka oluliseks peab (Eisen 1989: 29) teha nt joonistuse vi hise jutukese kujul. Iga laps jutustab nt he lause hiselt jutustatavast muinasjutust jne. Kindlasti on vga paljud Kisi ideed praegustes lasteaedades rakendust leidnud ja usun, et see tuleb lastele ainult kasuks.

20

KokkuvteKokkuvttes vib elda, et Kisi panus Eesti haridusuuendusse ja tnapeva haridusse on tiesti unikaalne ja asendamatu. Tema metoodikad, phimtted, ideed, nuanded ka reaalsete tvihikutena, tema tundlik suhtumine ja hool loodusesse ja kike elavasse vrib kummardust. Samuti see, mis vrtused on tema petuse taga loodushoid, koduloolisus, ldse kodu kui phimte hariduskeskkonnas, kodusus ja kodune atmosfr, kus on hea ning turvaline ppida, ka kodumaa armastus, koost, seostatus tegeliku eluga, lapse loomuliku huvi ja individuaalse arengu toetamine.

Jb ainult tnada Kisi ja soovida, et taolisi mtlejaid ja ka praktilisi tegutsejaid meie haridusruumi ikka jtkuks ning juurde tekiks. Et inimesed julgeksid ksida ja ksimuse alla seada ning ka uusi metoodikaid loovalt katsetada, et mitte jda kinni vanasse ja harjumusprasesse, vaid olla, elada ja luua.

Sooviksime lpetada he Johannes Kisi tsitaadiga, mis kneleb loodusest: Loodusarmastus juhib meid ka looduskaitse mttele: meie ei luba rikkuda ja asjata hvitada seda, mis meile armas, veel vhem vime endal lubada elusolevustele valu teha, kll aga tunneme neile kaasa ja tahame nende eest hoolitseda. (Kis 1996:161). Nii viks olla ka haridusega. Et kool poleks koht, kus inimese hing saab haiget ning kus ta pannakse raamidesse, vaid koht, kus ta kasvab ja areneb oma isiklikku hinge teekonda tunnetama. Kool viks olla tundlik keskkond, elu osa, elukeskkond, kuhu snnime ja mis julgustab meid vabadusele, mida snnime siia kogema. Vabadus kulgeda ja areneda enda poolt valitud suunas ning olla sellel teekonnal toetatud. Me ju kik soovime seda kogeda

21

Kasutatud kirjandus1. Hea Algus, http://www.heaalgus.ee/ 2. Laps ja lasteaed, lasteaiapetaja ksiraamat (2005). Koost. Kivi, L. ja Sarapuu, H. Tartu: Atlex 3. Koolieelse lasteasutuse riiklik ppekava. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a mrus nr 87. Riigi Teataja. 4. Kuusk, T. (2008). ppekava integratsiooni vimalusi. [2008] http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=447196/t.kuusk_ette kande_tekst_05.11.08.pdf 5. Kis, J. (2004). Kooliraamat. Tartu: Ilmamaa 6. MLA Viimsi Lasteaia ppekava. [2009]. http://www.viimsilasteaiad.ee/index.php?leht=oppekava 7. Valik Johannes Kisi tid. (1989). Koost. Eisen, F. Tallinn : Valgus 8. Veel riikliust ppekavast II. [2009] http://www.koolieelik.ee/page.php?id=1620 9. ppimine ja petamine koolieelses eas (2008). Toim. Kikas, E. Tartu: Tartu likooli Kirjastus 10. Koolile phendatud elu: Johannes Kis 1885-1950, koostaja F. Eisen, Tallinn, Kirjastus Valgus, 1985 11. Isetegevus ja individuaalne tviis. J. Kis. Koolibri. Tallinn 1992. 12. Rosma kooli koduleheklg: www.rosma.edu.ee 13. Johannes Kisi elulugu internetis: http://www.htk.tlu.ee/kais/elu 14. Savine suvi Rosmal, tiesti vabatahtlik. E. Peetsalu 2009. http://www.bioneer.ee/eluviis/kodu/aid-6346/Savine-suvi-Rosmal-t%C3%A4iestivabatahtlik

22