Kinnitatud TLÜ loodus- ja terviseteaduste

instituudi 26.märtsi 2018. otsusega nr 1-6/

Tallinna Ülikool

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri erialade õppekavad

JUHEND

kehakultuuri erialade bakalaureuse- ja magistritöö

koostamiseks ja vormistamiseks

Tallinn 2018

2

SISUKORD

1. ÜLDISED NÕUDED JA JUHISED LÕPUTÖÖLE 3

1.1 Lõputöö eesmärk 3

1.2 Lõputöö uurimiskava koostamine, teema valik ja selle kinnitamine 3

1.3 Lõputöö juhendamine 4

1.4 Lõputööna teostatava uurimistöö liigid ja sisulised nõuded 5

1.5 Lõputöö kaitsmine ja hindamine 6

2. LÕPUTÖÖ STRUKTUUR JA VORMISTAMINE 7

2.1 Lõputöö struktuur 7

2.2 Töö maht 9

2.3 Viitamine ja kasutatud allikate loetelu 9

2.4 Töö keel ja stiil 10

2.5 Vormistamise ja küljendamisega seotu 10

2.6 Tabelid ja joonised 11

LISAD 12

Lisa 1 Eelkaitsmine ja kaitsmisprotseduuri reeglid 13

Lisa 2 TLÜ loodus- ja terviseteaduse instituudi liikumis-, tervise- ja sporditeaduste

akadeemilise suuna lõputööde kaitsmise kord 15

Lisa 3 Tiitellehe kujunduse näidis 17

Lisa 4 Autori kinnitus 18

Lisa 5 RESÜMEE (ingl ABSTRACT) 19

Lisa 6 Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamise näited 20

LISA 7 Kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse õppekavade magistritööde ja nende kaitsmise

hindamiskriteeriumid 23

3

1. ÜLDISED NÕUDED JA JUHISED LÕPUTÖÖLE

Käesolev juhend reguleerib kehakultuurialase bakalaureuse- ja magistritöö (edaspidi koos

tähistatuna lõputöö) koostamise ja vormistamise tingimusi Tallinna Ülikooli (edaspidi

TLÜ) loodus- ja terviseteaduste instituudis liikumis-, tervise- ja sporditeaduste

akadeemilisel suunal. Ülikooli lõpetamise ja lõputöö kaitsmise korda reguleerib Tallinna

Ülikooli õppekorralduse eeskiri (edaspidi ÕKE).

● Töö on kirjutatud õppekava keeles (v.a juhul, kui on olulisel põhjusel kirjalikult

taotletud ja saadud luba töö muus keeles kirjutamiseks, näiteks kui põhi- või

kaasjuhendaja ei valda eesti keelt)

● Töös on olemas kõik kohustuslikud osad (s.h tiitelleht, autori kinnitus, resümee,

võõrkeelne resümee/võõrkeelsete tööde puhul eestikeelne resümee ja

põhiterminoloogia eestikeelne lahtiseletus, sisukord, sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte,

kasutatud allikate loetelu)

● Töö vastab vormistuse osas akadeemilistele tavadele ja kohustuslikena toodud nõuetele

● Töö viitamise stiil järgib läbivalt ühe tunnustatud viitamissüsteemi nõudeid, kusjuures

valitud süsteemile on töös viidatud

● Töö vastab eetikakoodeksi põhimõtetele (ei esine plagiaati, ei kasutata võltsitud

andmeid või fabritseeritud tulemusi, uuringuga ei tekitata kahju uuringus osalejatele,

jms), lähtuda saab ka Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (kättesaadav LTI

veebilehelt).

1.1 Lõputöö eesmärk

Lõputöö eesmärgiks on üliõpilasele teadusliku uurimistöö kogemuse andmine,

uurimistööks vajalike teadmiste süvendamine ja oskuste arendamine. Lõputöö tõestab

üliõpilase erialast ettevalmistust ning näitab üliõpilase võimet liikumis-, tervise- ja

sporditeaduste valdkonda kuuluvate probleemide teaduslikuks käsitlemiseks.

Erinevus bakalaureusetöö ja magistritöö vahel seisneb käsitletava probleemi ulatuses,

kasutatavate meetodite raskusastmes ja probleemi uurimiseks tehtava töö mahus ja

põhjalikkuses.

1.2 Lõputöö uurimiskava koostamine, teema valik ja selle kinnitamine

Reaalse uurimustööga alustamine nõuab suurt eeltööd ja enne seda peab endale selgeks

tegema, millist probleemi ning kuidas lahendama hakata, millist metoodikat kasutada ja

kuhu üldjoontes tahetakse välja jõuda. Üliõpilasel tuleb koostada teema ja juhendaja

kinnitamise tähtajaks vabas vormis lõputöö kava (1-2 lk). Kava peab sisaldama:

− teema lühiiseloomustus (sh nimetus, valiku põhjendus);

− keskne uurimisprobleem (uurimisküsimuse formuleerimine);

− uurimistöö eesmärk;

4

− uuritava objekti kohase andmestiku või muu materjali kirjeldus;

− töö teostamise etappide loetelu ja ligikaudne ajakava;

- soovi korral ka lõputöö rakendusväljundid.

Teema valikul lähtub üliõpilane kas osakonna poolt pakutavast lõputöö teemade

nimekirjast või pöördub siis oma valitud teemaga vastava valdkonnaga tegeleva

õppejõu/teaduri poole. Teema valikul on soovitav silmas pidada järgmiseid tegureid: oma

huvid, võimed ja kogemused, juhendaja olemasolu ja nõuanded, võimalus teemat

järgmistes töödes edasi arendada, teema aktuaalsus, lahendatavus; uurimisobjekti omapära.

Teema valik ei tohi olla juhuslik ning eriti tuleb vältida laialivalguvat teemakäsitlust.

Lõputöö teema peab olema seotud põhiõppekava valdkondadega. Lõputöö teema aitab

täpsustada juhendaja.

Üliõpilane esitab vormikohase avalduse bakalaureuse- ja magistritöö teema juhendajale

kinnitamiseks. Avaldusel peab olema juhendaja allkiri. Sellega tõendab juhendaja, et ta on

nõus konkreetset üliõpilast konkreetsel teemal juhendama. Avaldus tuleb esitada

väljakuulutatud tähtajaks. Avaldusele lisatakse lõputöö kava.

1.3 Lõputöö juhendamine

Lõputöö on üliõpilase iseseisev uurimistöö, mis teostatakse juhendaja suunamisel.

Juhendaja ülesanded on kirjeldatud ÕKE-s, juhendaja roll on on nõustav ja suunav.

Juhendaja:

− abistab teema valikul ja probleemi sõnastamisel;

− abistab metoodika valikul;

− soovitab tööks vajaliku teaduskirjanduse;

− juhib tähelepanu vigadele ja lünkadele töös;

− pöörab tähelepanu teema arenduse ebajärjekindlusele ja nõrkadele kohtadele

argumentatsioonis;

− hindab töö keele ja stiili teaduslikkust;

− kontrollib töö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele;

− ülesandeks ei ole parandada keele- ega stiilivigu.

Juhendajaks on üldjuhul TLÜ loodus- ja terviseteaduse instituudi liikumis-, tervise- ja

sporditeaduste akadeemilise suuna õppejõud või teadur. Juhul, kui töö on

interdistsiplinaarne või koostatakse teise instituudi või teise akadeemilise suuna

uurimismaterjale kasutades, võib erandina juhendajaks olla ka TLÜ teiste

instituutide/akadeemiliste suundade õppejõud või teadur või TLÜ väline juhendaja. Erandi

puhul peab üliõpilane isiklikult pöörduma õppekava kuraatori poole nõusoleku saamiseks.

Juhul kui töö on rakenduslikku laadi, võib lisaks juhendajale olla lõputööl konsultant

väljastpoolt ülikooli või teisest TLÜ instituudist.

Üliõpilase ülesanded lõputöö koostamisel on sätestatud ÕKE-s.

Üliõpilase ülesanneteks on:

1) koostada uurimistöö tegevuskava, otsida ja läbi töötada teemakohane kirjandus ning

vormistada uurimistöö tulemused korrektseks lõputööks;

2) esitada lõputöö osad juhendajale lugemiseks ja kommenteerimiseks vastavalt

kokkulepitud tegevuskavale;

3) esitada üksuse poolt määratud tähtajaks nõuetekohaselt vormistatud lõputöö.

5

Juhendaja ülesanded lõputöö koostamisel on sätestatud ÕKE-s. Juhendaja ülesandeks on:

1) abistada üliõpilast teema valikul, uurimisprobleemi sõnastamisel, meetodite valikul,

teemakohase kirjanduse ja muude allikate valikul ning teadusliku usaldusväärsuse

tagamisel;

2) kooskõlastada uurimistöö tegevuskava, nõustada, juhendada ja konsulteerida

üliõpilast uurimistöö tegemise protsessis selle kõikidel etappidel;

3) kontrollida uurimistöö vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele ning kinnitada

allkirjaga nõuetele vastava lõputöö kaitsmisele lubamist.

Juhendaja ja üliõpilane lepivad kokku lõputöö koostamise ajakava. Üliõpilane on

kohustatud hoidma juhendajaga pidevat töökontakti ja kinni pidama kokkulepitud

ajakavast. Üliõpilase kohustuseks on teavitada oma juhendajat esilekerkivatest raskustest ja

võimalikest teema ning probleemipüstituse muutustest. Kui üliõpilane korduvalt rikub

kokkulepitud ajakava, on juhendajal õigus loobuda juhendamisest.

Üliõpilane peab oma lõputöö lõppvariandi esitama juhendajale enne tööde esitamise

tähtaega piisava ajavaruga, et juhendaja jõuaks enne töö kaitsmisele lubamist tervikliku töö

läbi vaadata. Kui juhendaja loeb esitatud töö kehtivatele nõuetele vastavaks, siis juhendaja

allkirjastab selle.

1.4 Lõputööna teostatava uurimistöö liigid ja sisulised nõuded

Lõputöö on reeglina empiiriline uurimus, kuid lubatud on ka teoreetilist ja rakenduslikku

laadi uurimused. Vajalik on uurimisküsimuse täpne formuleerimine ja töö piiritletus.

Lõputöö pealkiri peab adekvaatselt kajastama töö sisu. Kõigi tööde puhul peab töö kirjutaja

määratlema, milles seisneb tema omapoolne originaalne panus.

Empiiriline uurimus

Empiiriline uurimus põhineb primaarsete või sekundaarsete andmete originaalsel uurimisel,

kasutades kindlat metoodikat. Empiirilises uurimuses võib kasutada nii kvantitatiivseid kui

kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Meetodite valik sõltub töös püstitatud eesmärgist ning

uurimisküsimusest. Empiiriliste tööde puhul peab autor väga täpselt kirjeldama kasutatud

meetodeid ja andmeid.

Teoreetiline uurimus

Teoreetilise töö eesmärgiks on olemasolevate teoreetiliste käsitluste ja/või uuringute alusel

välja töötada oma lähenemine uurimisprobleemile, kriitiliselt ja võrdlevalt analüüsida

erinevaid käsitlusi. Teoreetilise sisuga töö tegemisel eeldatakse töö teemavalikut

ainekursustega seonduvatel teemadel.

Rakenduslik uurimus

Rakenduslik töö koosneb kaitstavast projektist (ala projekt, piirkonna või organisatsiooni

tõhustamise projekt, sportliku tegevuse didaktiline materjal vm) ja sellega kaasnevast tööst,

milles kajastub teoreetilis-metoodiline analüüs ja põhjendus. Ka rakendusliku uurimuse

puhul eeldatakse valitud teema piires olulisemate teoreetiliste seisukohtade kirjanduse toel

tundmaõppimist. Rakendusliku suunitlusega tööl peab olema praktilist rakendusväärtust

mida kinnitab juurutamise akt.

6

1.5 Lõputöö kaitsmine ja hindamine

Lõputöö põhikaitsmisele eelneb eelkaitsmine (vt Lisa 1). Lõputöö avalik kaitsmine toimub

suulise ettekande ja diskussiooni vormis (vt Lisa 1, Lisa 2). Ettekanne on soovitav teha

PowerPoint slaidiesitlusena ning illustreerida näitliku materjaliga (skeemid, joonised).

Lõputöö on hindeline. Töö vastavust lõputöödele kehtestatud nõuetele hindab retsensent.

Töö hindajaks on kaitsmiskomisjon, võttes aluseks lõputöö, retsensendi arvamuse ja

akadeemilise diskussiooni. Tööd hinnatakse sõnaliselt “suurepärane”, “väga hea”, “hea”,

“rahuldav”, “kasin” ja täheliselt “A – E”; negatiivne tulemus on “puudulik” (F). Lõputööde

kaitsmise tulemused tehakse üliõpilastele teatavaks suuliselt kaitsmispäeval vahetult pärast

otsustamist.

Lõputöö hindamisel arvestatakse:

− teema piiritletust, probleemiasetust;

− töö sisu vastavust teemale;

− taustkirjanduse adekvaatset lahtimõtestamist, kasutatud allikate mahtu ja asjakohasust;

− valitud uurimismetoodikat, selle valdamist ja vastavust püstitatud eesmärkidega;

− empiirilise materjali piisavust, uurimistulemuste esitamise ja analüüsi põhjalikkust;

− teoreetilise tausta sobivust ja selle seostamist analüüsiga;

− töö ülesehitust, struktuuri loogilisust;

− korrektsust allikate kasutamisel ja viitamisel;

− keelekasutuse korrektsust ja stiililist ühtsust;

− töö üldist vormistust;

− ettekande ülesehitust ja kvaliteeti;

− väitlemisoskust ning suutlikkust küsimustele vastata;

− ettekandes ja väitluse käigus demonstreeritud erialateadmiste hulka.

Õpetajakoolituse õppekavade hindamisel arvestatakse lisaks Lisas 7 sätestatut.

7

2. LÕPUTÖÖ STRUKTUUR JA VORMISTAMINE

2.1 Lõputöö struktuur

Lõputöö koosneb vastavalt valitud uurimistöö liigile reeglina järgmistest osadest, kusjuures

iga konkreetse töö struktuur ja peatükkide pealkirjad koostatakse sisulistest kaalutlustest

lähtudes:

Empiiriline uurimus (kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid kasutav) − tiitelleht (kujunduse näidis vt Lisa 3);

− autori kinnitus ( vt Lisa 4);

− resümee ( vt Lisa 5); – lõputöö eestikeelne lühikokkuvõte (maks. 1 lk, reavahe 1,0), mis

sisaldab kokkusurutud, kuid võimalikult üksikasjalikul viisil uuringu eesmärgi, metoodika,

tulemused ja järeldused. Resümee peab sisaldama algusesse paigutatud töö bibliograafilist

kirjet (autori nimi, pealkiri, töö tase, teostamise asutus, aasta) ja lõppu asetatud

võtmesõnade (5-7) loetelu, mis kõige enam iseloomustavad antud uurimistöö sisu;

− abstract – lõputöö ingliskeelne lühikokkuvõtte (sisuliselt eestikeelse resümee tõlge) koos

bibliograafilise kirje ja võtmesõnadega (maks. 1 lk, reavahe 1,0);

− sisukord – sisukorras näidatakse kõik töö põhiosa numeratsiooniga tähistatud pealkirjad

ranges vastavuses töös toodud pealkirjadega koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav

jaotus. Sisukorda lisatakse, kuid ei numereerita resümee, abstract, sissejuhatus, kirjanduse

loetelu, lisad jm töö iseseisvad osad;

− sissejuhatus – avatakse teema, põhjendatakse teema valikut, iseloomustatakse allikaid,

mille põhjal uurimus tehakse, kirjeldatakse uurimise metoodikat, antakse ülevaade teemat

puudutavast varasemalt käsitletust ja sellest millele toetutakse, esitatakse töö eesmärk ja

ülesanded. Eesmärk ja ülesanded võivad olla formuleeritud ka eraldi peatükina;

− kirjanduse ülevaade – analüütiline ülevaade teaduskirjanduses olemasolevatest

andmetest, seisukohtadest ja teooriatest, mis töö teemat otseselt puudutavad. Peatükk on

reeglina jaotatud teemade kaupa alapeatükkideks;

− metoodika – teostatud empiirilise uurimuse metoodika üksikasjalik kirjeldus ja selle

valiku põhjendus, ühtlasi valimi, andmekogumise ja -töötluse kirjeldus. Kui uurimus on

teostatud uurimisrühmas osaledes, siis siin on vaja näidata autori otsene isiklik panus selle

valmimisse. Ka see peatükk on soovitav jaotada alapeatükkideks;

− töö tulemused – esitatakse tekstina, jooniste ja/või tabelitena, diagrammidena jne.

Valiku tegemine jooniste või tabelite kasuks on vaba. Hoiduda tuleb dubleerimisest, st

samade andmete esitamisest nii tabeli kui joonisena. Tekst piirdub selles peatükis peamiselt

tähelepanu juhtimisega kõige olulisemat tähtsust omavatele tulemustele. Ka see peatükk on

otstarbekas jaotada alapeatükkideks;

− tulemuste arutelu – see on kohustuslik eristada omaette peatükina. Siin arutletakse

tulemuste sarnasuse ja erinevuse üle võrreldes oma tulemusi kirjanduses esinevate

andmetega. Analüüsitakse, kas saadud andmed kinnitavad tööhüpoteesi või millise vastuse

võimaldavad need anda püstitatud probleemile;

− kokkuvõte ja järeldused – sõnastatakse lühidalt ja selgelt. Nendes peab kajastuma

vastus püstitatud probleemi(de)le, seisukohavõtt tööhüpoteesi suhtes. Järeldused peavad

põhinema autori poolt saadud andmetel ja nende analüüsil. Üliõpilane paneb oma allkirja

kokkuvõte ja järeldused peatükki lõppu;

− kasutatud allikate loetelu – sisaldab töös viidatud allikate täielikku süstemaatilist

loetelu, kus esitatakse vaid need allikad, millele tekstis viidatakse. Allikad järjestatakse

alfabeetiliselt.

8

− lisad (vajadusel) – paigutatakse uurimisraporti tekstiosa lõppu kasutatud kirjanduse

järele, varustatakse üldpealkirjaga “Lisad” (eri lehel). Lisad pealkirjastatakse,

nummerdatakse märkides pealkirja kohale paremale serva “Lisa 1”, “Lisa 2” jne, iga lisa

alustatakse uuelt lehelt. Lisadena esitatakse materjal, mis illustreerib tööd või annab

lisateavet. Lisade hulka loetakse tabelid, joonised, fotod, kaardid, väljavõtted

dokumentidest, küsitluslehed, ankeedid jm, mis on vajalikud põhiteksti paremaks

mõistmiseks, kuid oma mahu või sisu poolest hakkaksid teksti lugemist takistama.

Järgnevates uurimusliikides tööde struktuur erineb mõnevõrra eespool esitatust. Avatakse

vaid need struktuuri osad, mis teistlaadsed või sisult erinevad.

Teoreetiline uurimus

− tiitelleht;

− autori kinnitus;

− resümee;

− abstract;

− sisukord;

− sissejuhatus – avatakse teema, põhjendatakse teema valikut, iseloomustatakse

kirjandust, mille põhjal uurimus tehakse, ülevaade struktuurist (mida mingi osa

käsitleb);

− teemaarendus peatükkidena – koosneb probleemi varasemate käsitluste analüüsist

kirjanduse põhjal, mis esitatakse loogiliselt järgnevate peatükkidena ja sisaldavad

autori enda seisukohti;

− kokkuvõte;

− kasutatud allikate loetelu;

− lisad (vajadusel).

Rakenduslik uurimus

− tiitelleht;

− autori kinnitus;

− resümee;

− abstract;

− sisukord;

− sissejuhatus – avatakse teema, rakendusobjekti aktuaalsus jm teemavaliku põhjendused,

töö eesmärgid ja ülesanded, ülevaade struktuurist (mida mingi osa käsitleb);

− teemaarendus peatükkidena – loogiliselt järgnevate peatükkidena antakse ülevaade

projektiga seonduvatest teoreetilistest aspektidest, probleemi lahendamise metodoloogiline

kirjeldus, probleemi lahenduse kirjeldus ja lahendite presenteerimine;

− kokkuvõte;

− kasutatud allikate loetelu;

− lisad (vajadusel).

Töö täpse väljundi ja sisulise ülesehituse täpsustab üliõpilane konsultatsioonides

juhendajaga.

Töö struktuuriosade maht peab olema otstarbekas. Ühelt poolt on lugejal hõlpsam lugeda

liigendatud teksti. Teiselt poolt tuleks jaotada osi ainult siis, kui selleks on sisuline põhjus.

Näiteks peab alaosi olema vähemalt kaks, nad ei tohi olla liiga lühikesed (ainult mõne lõigu

pikkused) ega väga ebaproportsionaalsed.

9

2.2 Töö maht

Empiirilise ja teoreetilise lõputöö pikkus on ilma lisadeta järgmine:

− bakalaureusetöö puhul mitte enam kui 40 lehekülge;

− magistritöö puhul mitte enam kui 60 lehekülge.

Rakendusliku lõputöö kaitsmiseks tuleb kaitstavale projektile lisada lõputöö tavapäraseid

osi sisaldav töö (vt p 2.1). Lisatava töö pikkus on järgmine:

− bakalaureusetöö puhul 20-30 lehekülge;

− magistritöö puhul 30-40 lehekülge.

Rakendusliku lõputööna kaitstava projekti mahtu ei piirata.

2.3 Viitamine ja kasutatud allikate loetelu

Viitamine on kohustuslik igal pool, kus refereeritakse kelle tahes tööd, kasutatakse mõtteid,

ideid või andmeid olemasolevatest allikatest. Viitamine algallikale on osa akadeemilisest

tavast ja oskusest. Lõputöö nõuab täpset viitamissüsteemi. Lohakas või puudulik viitamine,

mis lubab autoril endale omistada võõraid mõtteid, ideid või andmeid, viib töö hindamiseni

plagiaadina. Seepärast peab viitamisel olema väga hoolikas ja autoritekst peab olema

selgelt eristatav. Täpne viitamine on vajalik veel selleks, et:

− austada teiste autorite mõtteid ja ideid;

− pakkuda lugejale (sageli uurimistöö hindajale) kinnitust töö autori lugemuse ulatusest ja

põhjalikkusest;

− võimaldada töö lugejal kergelt määrata kindlaks viidatud materjal.

Teaduslikul publitseerimisel on kasutusel mitmeid erinevaid viitamise süsteeme, millest on

kerge leida näiteid raamatutest ning ajakirjadest. Lõputöödes on soovitav kasutada autor-

aasta süsteemi, mida tuntakse kui Harvardi süsteemi. Selles viidatakse teksti sees sulgudes

teose autori perekonnanimele ja ilmumise aastale – nt (Valge, 2005), vajadusel ka

lehekülgedele – nt (Valge, 2005: 137) või (Valge, 2005, lk 137) ning viide ise asub

kasutatud allikate loetelus töö lõpus alfabeetilises järjestuses autori ja aasta põhjal (vt

täpsemalt Lisa 6). Juhul kui otsustatakse kasutada mõnda teist süsteemi (nt ajaloolises

uurimistöös joonealust viitamistehnikat), siis on oluline, et seda järjekindlalt töö algusest

kuni lõpuni järgitaks. Viidete kasutamisel tuleb silmas pidada, et allika kirje tuleb esitada

täpselt. Allika nimel ei esitata mingeid oma tõlgendusi või väiteid, st viide tuleb paigutada

teksti nii, et lugeja mõistaks kergesti, missuguse tekstiosa juurde see täpselt kuulub. Viite

mõjupiirkond ulatub viiteni – viide osutab seda kohta, kus lõpeb refereering või tsitaat. Kui

viide on lõigu lõpus, katab see kogu lõigu, kui lause lõpus, kuulub see ainult selle lause

juurde. Kui lõik lõpeb viidatava lausega, pannakse viide enne lauselõpu punkti. Kui viide

seisab üksiku sõna juures, käib viide üksnes selle sõna kohta. Viide allika leheküljele on

kohustuslik, kui tekstis on toodud täpne tsitaat. Sama on vajalik ka siis, kui refereeritakse

mingit konkreetset mõtteavaldust, järeldust, arvandmeid.

Kasutatud allikate loetelus esitatakse kõik allikad, millele töös on viidatud, ja ainult need.

Allikad esitatakse üldjuhul ühes nimekirjas alfabeetiliselt, eristamata erinevat tüüpi

väljaandeid. Juhul, kui töö empiiriliseks materjaliks on kirjalikud materjalid (nt

arhiivimaterjalid, ajaleheartiklid, ametlikud dokumendid), intervjuud, internetitekstid, tuleb

viited empiirilisele materjalile esitada eraldi nimekirjana.

10

Tudengil on soovitatav kontrollida täiendavalt akadeemilistest tavadest kinnipidamist,

kasutades selleks olemasolevaid programme (nt Kratt ja URKUND jt).

2.4 Töö keel ja stiil

Lõputöö kirjutatakse reeglina eesti keeles, välja arvatud magistritöö, mis on lubatud

erandjuhul kirjutada ka inglise keeles. Lõputöö kirjutamisel tuleb arvestada, et tekst oleks

asjalik, kergesti mõistetav ja väljendused ühetähenduslikud. Oluline on töö keeleline

korrektsus ja stiililine ühtsus. Soovitav on keeleline neutraalsus, st eelistada tuleks

umbisikulise tegumoe (töös käsitletakse, analüüsitakse) või kolmanda pöörde vormide (töö

vaatleb, analüüsib) kasutamist. Erandiks on kvalitatiivne uurimus, kus ei taunita esimese

pöörde vormide kasutust (uurin, analüüsin). Oluline on kasutada tehtud valikut järjekindlalt

kogu töös. Teisalt tähendab neutraalsus hinnanguliste ja suhtumist väljendavate keelendite

vältimist. Vältida tuleks ka üliemotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või

protsesside iseloomustamisel (nt majanduslik olukord on lausa suurepärane, lapsed jooksid

maru kiiresti). Autor peab kõigepealt ise oma teksti korduvalt hoolikalt kontrollima.

Soovitav on paluda ka teisel inimesel (nt kaasüliõpilane) töö enne lõplikku vormistamist

läbi lugeda ja seda kommenteerida, sest kirjutamise käigus muutub tekst liiga tuttavaks,

mistõttu kõiki oma vigu ja vasturääkivusi autor tavaliselt ise ei märka.

2.5 Vormistamise ja küljendamisega seotu

Töö kirjapanekul tuleb kinni pidada üldistest rahvusvaheliselt väljakujunenud teadusliku

töö vormistamise nõuetest. Lõputöö vormistamisel tuleb järgida kindlaid reegleid ja kogu

töö lõikes ühtset vormistusstiili.

Lõputöös kasutatakse A4 formaadis valget paberit. Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele

küljele.

Töö kirjastiil eelistatult Times New Roman. Kirja suurus on standardne, st 12 punkti,

reavahe peab olema põhitekstis 1,5. Tabelite pealkirjades, jooniste allkirjades, pikkade

tsitaatide puhul ja viidetes (v.a viidete vahel) on soovitav kasutada reavahet 1,0. Lehekülje

ülemine ja alumine veeris 2,5 cm, paremal 2 cm, vasakul köitmise hõlbustamiseks

vähemalt 3,5 cm. Lõigustiil peab olema ühtlane, st kasutatakse kas lõike, mis algavad

taandega (pärast pealkirja esimene lõik ilma taandeta), või siis taandeta lõike, mille vahel

on tühi rida. Neid kahte võimalust läbisegi ühes töös kasutada ei tohi. Tekst joondatakse

mõlemast, st nii paremast kui vasakust servast. Kõik töö leheküljed nummerdatakse.

Tiitellehte ei nummerdata, kuigi loendatakse (st leheküljenumbrid algavad tiitellehele

järgneval leheküljel numbriga 2). Lõputöö leheküljenumbrid paiknevad all keskel.

Töö tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks. Peatükkidele ja nende

alapeatükkidele pannakse sisule vastavad pealkirjad. Põhiosa peatükid ja nende alljaotused

nummerdatakse. Töö liigendatuse esiletoomiseks on soovitav kasutada pealkirjade ees

mitte enam kui kolmetasandilist numeratsiooni. Soovitav on kasutada automaatset

pealkirjastamist. Hoolikalt tuleb jälgida, et pealkirjad töös ja sisukorras langeksid kokku.

Kõik töö iseseisvad koostisosad ja esimese astme pealkirjad algavad uuelt leheküljelt

(uuele lehele minekuks kasutada klahvikombinatsiooni CTRL+Enter). Töö pealkirjades

11

sõnu „peatükk“, „osa“, „punkt“ vms ei kasutata. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu

vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleb trükkimist alustada järgmiselt lehelt.

Pealkirjade kujundamisel arvestatakse järgmist: kõikide peatükkide ja iseseisvate osade

(sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne) pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega;

alljaotuste (alapeatükkide, allosade) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur

algustäht); pealkirjade lõppu punkti ei panda; pealkirjad peavad olema lühikesed,

lakoonilised ja vastama peatüki sisule; sõnade poolitamine ja lühendite kasutamine

pealkirjades pole soovitav; peatükid peavad olema loogilises järgnevuses ja sõltuvuses.

2.6 Tabelid ja joonised

Kõik töös esitatavad tabelid ja joonised peavad olema nummerdatud jooksvalt. Tabelitel ja

joonistel on kummalgi oma numeratsioon. Tabelite ja jooniste esitamisel tuleb järgida

tabelis ja joonisel esitatu peab olema hõlpsasti ja ühemõtteliselt tõlgendatav; tabelile

kirjutatakse pealkiri (näit: Tabel 1. Eriala lõpetajad 1999-2009 aastatel) ja joonisele

allkiri (näit: Joonis 1. Eriala lõpetajate vanuseline jaotus), mis peavad olema lühikesed ja

selged, kuid sisu ammendavalt lahtimõtestavad; tabelid ja joonised tuleb paigutada

võimalikult selle tekstilõigu järele, milles sellele viidatakse. Tabelites ja joonistel esitatud

andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada kas otsest viitamist (Tabel 2

iseloomustab…; Joonis 1 kirjeldab...) või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse

viide lause lõppu sulgudesse – nt “tegevustes osalejate arv langeb järsult peale

keskhariduse omandamist (Joonis 4).”; kui kasutatav tabel või joonis pärineb mujalt, peab

joonise/tabeli all olema viide allikale, kust see võetud on – nt Allikas: TLÜ Spordisotsio-

loogia labori kooliõpilaste spordiharrastuse uuring, 2003.

NB! Põhjalikumat teavet uurimistöö koostamiseks saab näiteks raamatust Hirsjärvi, S.

Remes, P. & Sajavaara, P., 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, teadusuuringute eetika

põhiseisukohad leiad Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (kättesaadav LTI veebilehelt).

12

LISAD

13

LISA 1

Lisa 1 Eelkaitsmine ja kaitsmisprotseduuri reeglid

Eelkaitsmine

Eelkaitsmine korraldatakse vähemalt 4 nädalat enne põhikaitsmist eelkaitsmiskomisjoni

ees.

Eelkaitsmise nõuded:

- Lõputöö sisuliselt valminud versioon (kiirköites) esitatakse eelkaitsmiskomisjonile

eelkaitsmise ajal. Eelkaitsmiseks peab valmis olema vähemalt 75% tööst ning töö

versioonis peavad kaetud olema kõik töö osad.

- Kaitsmisprotseduur vastab põhikaitsmisele: ettekande pikkus 10–15 minutit (vastavalt

bakalaureuse ja magistritöö puhul), millele järgnevad komisjoni küsimused, soovitused ja

diskussioon.

- Ettekandes ei ole vaja kulutada aega üldtuntud seisukohtade esitamisele vaid lühidalt ja

konkreetselt põhjendada uurimisobjekti valikut, selgitada töö (hüpotees) eesmärk, välja

tuua teoreetilised seisukohad, töö teostamise metoodika, tulemused, üldistused, järeldused

ning neist tulenevad omapoolsed konkreetsed metodoloogilist ja praktilist laadi

ettepanekud.

- Ettekandest peab selgelt nähtuma töö valmidusaste! Ettekanne on soovitav teha

PowerPoint slaidiesitlusena ning illustreerida näitliku materjaliga (skeemid, joonised).

Komisjon kuulab üliõpilase poolt esitatud ettekande, esitab küsimusi ja soovitusi töö

lõpliku valmimise osas, ning soovitab eelkaitsmise järgselt õppekava kuraatorile

põhikaitsmiseks retsensendi. Eelkaitsmisel peaksid aktiivselt osalema ka lõputööde

juhendajad.

Kui komisjon annab nõu tööd veel täiendada oluliselt ja ei soovita sellisel kujul kaitsmiseks

esitada, siis tudeng võib oma töö esitada põhikaitsmiseks vaatamata tehtud märkustele ja

puudustele, arvestades teadlikult eelkaitsmisel tehtud ettepanekute ja küsitavuste arvesse

võtmist põhikaitsmise hindamisel.

Lõputööde kaitsmisprotseduuri reeglid

1. Protseduuri juhatab kaitsmiskomisjoni esimees, kes kuulutab välja kaitsmise alguse ja

tutvustab kaitsmisprotseduuri ja päevakava.

2. Kaitsmiskomisjoni esimees annab lõputööd kaitsvale üliõpilasele sõna oma töö

tutvustamiseks.

3. Üliõpilane esitab püsti seistes oma ettekande, mille tutvustamiseks antakse

bakalaureuse lõputöö puhul 10 minutit ja magistritöö puhul 15 minutit. Seejärel

võib üliõpilane soovi korral istuda. Ajalimiidi ületamise korral on

kaitsmiskomisjoni esimehel õigus ettekanne katkestada.

4. Üliõpilase sõnavõtu lõppedes annab kaitsmiskomisjoni esimees sõna töö

retsensendile.

5. Retsensent esitab kokkuvõtlikult oma hinnangu üliõpilase lõputöö peamiste

seisukohtade ja töö teostamise taseme kohta. Järgnevalt esitab retsensent

küsimused. Kui retsensent kohal ei viibi, loeb kaitsmiskomisjoni esimees või tema

poolt volitatud isik retsensendi kirjaliku arvamuse ja küsimused ette. Järgnevalt

14

toimub väitlus lõputöö kaitsja ja retsensendi (või retsensendi puudumisel

kaitsmiskomisjoni esimehe või tema poolt volitatud isiku) vahel. Retsensendi

sõnavõtt, kaitsja vastamine küsimustele ja sellega seotud väitlus kestab kokku mitte

rohkem kui 15 minutit.

6. Kaitsmiskomisjoni esimees annab sõna kaitsmiskomisjoni liikmetele lõputöö kaitsjale

küsimuste esitamiseks. Väitlus jätkub kaitsja ja komisjoni vahel (mitte rohkem kui

5 minutit). Kaitsmiskomisjoni esimees annab sõna soovi korral kõigile

kohalviibijatele (sh komisjon) lõputöö kaitsjale küsimuste esitamiseks. Järgneb

ülddiskussioon (mitte rohkem kui 5 minutit). Kaitsmiskomisjoni esimees jälgib, et

esitatavad küsimused ei kalduks kaitstavast lõputöö teemast kõrvale.

7. Kaitsmiskomisjoni esimees annab sõna töö kaitsjale lõppsõnaks (kuni 1 minut).

8. Kaitsmiskomisjoni esimees kuulutab üliõpilase lõputöö avaliku kaitsmise lõppenuks.

Ühe lõputöö kaitsmise protseduur kestab mitte rohkem kui 45 minutit.

9. Pärast kõikide antud päeva lõputööde avalikku kaitsmist hindab komisjon kaitstud

töid kinnisel koosolekul.

10. Kaitsmiskomisjoni otsuse teeb teatavaks kaitsmiskomisjoni esimees suuliselt nii

kaitsjaile kui kuulajaile vahetult pärast otsustamist.

15

LISA 2

Lisa 2 TLÜ loodus- ja terviseteaduse instituudi liikumis-, tervise- ja

sporditeaduste akadeemilise suuna lõputööde kaitsmise kord

1. Üliõpilane esitab vormikohase avalduse bakalaureuse- ja magistritöö (edaspidi

lõputöö) teema ja juhendaja kinnitamiseks. Avaldusel peab olema juhendaja allkiri.

Sellega tõendab juhendaja, et ta on nõus konkreetset üliõpilast konkreetsel teemal

juhendama. Avaldus tuleb esitada hiljemalt oktoobris. Avaldusele lisatakse lõputöö

kava.

2. Lõputöö sisuliselt valminud korralikus kiirköites eksemplar, milles võib esineda

vormistuslikke vajakajäämisi ning mille esitamiseks on lõputöö juhendaja andnud oma

nõusoleku, esitatakse eelkaitsmise ajal eelkaitsmiskomisjonile.

3. Lõputööde eelkaitsmine on kohustuslik.

4. Lõputöö peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt bakalaureuse- ja

magistritööde juhendile.

5. Üliõpilase poolt esitatud lõputöö vaatab läbi eelkaitsmiskomisjon, kes annab nõu töö

parendamiseks ja vajadusel soovitab töö kaitsmisele minekut edasi lükata. Lõpliku

otsuse töö kaitsmisele lubasmisel teeb töö juhendaja, kinnitades seda oma allkirjaga

lõputöö tiitellehel.

6. Eelkaitsmiskomisjon soovitab eelkaitsmise järgselt tööle retsensendi tehes

sellekohased ettepanekud õppekava kuraatorile.

7. Retsensendiks määratavalt isikult eeldatakse kõrgharidust, kõrget kvalifikatsiooni ja

kompetentsust lõputöö teemaga seonduvas valdkonnas, mida väljendab akadeemiline

kraad vastaval erialal või silmapaistev praktiline kogemus vastaval tegevusalal ning

erapooletust töö kaitsja isiku suhtes.

8. Lõputöö kaitstakse akadeemilises kalendris ettenähtud ajal. Üldjuhul on kaitsmised

kaks korda õppeaastas: jaanuaris ning mai lõpus või juuni alguses. Lõputööga seonduv

info ja täpsed kuupäevad fikseeritakse ja pannakse instituudi veebilehele algava

semestri teisel õppekuul.

9. Lõplikult vormistatud lõputöö esitatakse kaitsmiseks õppenõustaja- ja spetsialistile

hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Lõputöö tuleb esitada kolmes eksemplaris: kaks

köidetud paberversiooni (vähemalt üks kõvas köites) ja üks elektrooniline versioon pdf-

na. Kõvas köites paberversioonis töö tiitellehel peab olema juhendaja allkiri, mis

tõendab lõputöö kaitsmisele lubamist. Üliõpilane kirjutab oma allkirja autori

kinnitusele ja teksti lõppu, st kokkuvõtte ja järelduste peatüki alla (enne kirjanduse

loetelu). Lõputöö esitamisel täidetakse õppeinfosüsteemis kaitsmisele registreerimise

avaldus (MA lõpetaja) või vormistatakse lõputöö teema kinnitamine (BA lõpetaja).

10. Üks eksemplar köidetud tööst jääb õppenõustaja- ja spetsialistile juurde tutvumiseks

välja, teise eksemplari toimetab õppenõustaja- ja spetsialist retsensendile. Peale

lõputööde kaitsmist tagastatakse üks eksemplar köidetud tööst autorile, teine antakse

säilitamiseks instituudi raamatukokku.

11. Retsensent esitab oma kirjaliku seisukohavõtu töö kohta hiljemalt kolm tööpäeva

enne kaitsmist. Kaitsja saab retsensiooni hiljemalt üks tööpäev enne kaitsmist.

12. Retsensendi kirjaliku arvamuse pikkus ei tohiks ületada kahte lehekülge (10 minutit).

Käsitlema peaks järgmiseid aspekte: uurimisteema olulisus, töö sisuline ja teaduslik

tase, terminoloogia täpsus, kirjandusallikate ja andmete analüüsi põhjalikkus, tulemuste

uudsus, uurimismetoodika piisav kirjeldus ja sobivus püstitatud eesmärkide

lahendamiseks, läbitöötatud materjalide maht, järelduste argumenteeritus, töö

16

ülesehituse loogilisus, vormistuse korrektsus ja vastavus lõputööde juhendis kehtestatud

nõuetele. Kirjalik arvamus peaks sisaldama ka retsensendi küsimusi töö autorile.

13. Retsensendi viibimine bakalaureuse- ja magistritööde kaitsmisel on kohustuslik, kuid

kui ta mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda ei saa, peab kindlasti esitama kirjalikult oma

arvamuse töö kohta (vt punkt 12 ja 13).

14. Lõputöö kaitsmine toimub avalikul kaitsmisel. Kaitsmisel järgitakse

kaitsmisprotseduuri reegleid.

15. Lõputöö on hindeline. Lõpphinde panekul arvestatakse retsensendi ettepanekuid ning

toimub arutlus ja hääletamine kõigi kohalviibivate kaitsmiskomisjoni liikmete osavõtul.

Lõpphinde panekul arvestab komisjon ka töö kaitsmist (sh ettekande ülesehitust ja

kvaliteeti, väitlemisoskust ning suutlikkust küsimustele vastata ning ettekandes ja

väitluse käigus demonstreeritud erialateadmiste hulka).

16. Kaitsmiskomisjon paneb hinded kinnisel koosolekul pärast seda, kui kõik tööd on

kaitstud ning teatab need suuliselt kaitsjaile ja kuulajaile kaitsmise päeval vahetult

pärast otsustamist.

17. Lõputööde kaitsmisega seotud dokumendid on:

− Juhend bakalaureuse- ja magistritöö koostamiseks ja vormistamiseks

− Lõputööde kaitsmisprotseduuri reeglid

− Avaldus lõputöö teema ja juhendaja kinnitamiseks

− Avaldus lõputöö kaitsmisele registreerimiseks (ainult MA tudengitel, esitatakse

õppeinfosüsteemis)

− Juhised retsensendile kirjaliku seisukohavõtu vormistamiseks

18. Lõputöö kaitsmisega seoses lähtutakse TLÜ õppekorralduse eeskirjast.

17

LISA 3

Lisa 3 Tiitellehe kujunduse näidis

TALLINNA ÜLIKOOL

Loodus- ja terviseteaduste instituut

…………………………….. (õppekava nimetus)

Autori ees– ja perekonnanimi

TÖÖ PEALKIRI

Bakalaureusetöö/Magistritöö (mis tasandi töö)

Juhendaja: (eesnimi perekonnanimi, akadeemilised tiitlid)

......................................

(juhendaja allkiri)

Tallinn 20…

18

LISA 4

Lisa 4 Autori kinnitus

Autori kinnitus

Mina, ____________________________________, kinnitan, et olen lõputöö Autori nimi

teinud iseseisvalt ning seda ei ole keegi teine varem kaitsmiseks esitanud. Kõigi teiste

autorite uurimistööde ja mujalt pärinevate andmete kasutamisel on allikale viidatud.

Annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) oma lõputööd säilitada ja üldsusele

kättesaadavaks teha Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu digihoidlas. Kinnitan,

et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete

kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Töö autor: _______________________________________________ Kuupäev, allkiri

19

LISA 5

Lisa 5 RESÜMEE (ingl ABSTRACT)

Resümee (ingl Abstract) ülal eraldi lõigus tuleb anda märge autori, pealkirja, töö taseme,

kaitsmise asutuse ja aasta kohta. Resümee lõpus tuleb tuua eraldi lõigus olulisemad

võtmesõnad (3-5). Resümee põhitekst on vormistatud reeglina ühes lõigus, umbkaudu 200-

300 sõna reavahega 1,0. Ei sisalda viiteid allikatele. Resümee peab andma vastuse

järgnevatele küsimustele:

- Miks uuriti = töö eesmärk? Millistele küsimustele püüti vastata?

- Kuidas teostati? Kirjeldada lühidalt metoodika.

- Mida leiti? Kirjeldada peamised tulemused.

- Miks see uurimus oluline on? Tuua esile tähtsamad järelmid.

Näide:

Jalajas, Kärt. Eneseobjektiviseerimise, sotsiaalse kehakuju ärevuse ja

treeningharjumuste vahelised seosed naissoost aeroobika harrastajate ja treenerite

seas. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Tallinn, 2013.

Magistritöö eesmärgiks oli uurida seoseid eneseobjektiviseerimise, sotsiaalse kehakuju

ärevuse ja treeningharjumuste vahel aeroobikatreeningutel osalevate naiste seas. Tuginedes

eneseobjektiviseerimise teooriale ja varasematele uurimustele, eeldati ilmnevat olulised

seosed nende vahel. Samuti oletati, et eneseobjektiviseerimise ja sotsiaalse kehakuju

ärevuse osas esinevad märkimisväärsed vanuselised erinevused. Valimi moodustas 141

aeroobikatreeningutel osalevat (harrastajad ja treenerid) naist vanuses 15-76 (34,6±12,2)

aastat. Uuringus osalejatel paluti vastata eneseobjektiviseerimise, objektiviseeritud keha

teadlikkuse ja sotsiaalse kehakuju ärevuse küsimustikule ning küsimustele

treeningharjumuste kohta. Sarnaselt varasematele uurimustele, leiti olulised seosed

eneseobjektiviseerimise ja sotsiaalse kehakuju ärevuse vahel ning leiti, et kõrgema

sotsiaalse kehakuju ärevuse tasemega naistel on kõrgem objektiviseeritud keha teadlikkuse

tase ning võrreldes madalama eneseobjektiviseerimise tasemega naistega, teostavad

kõrgema eneseobjektiviseerimise tasemega naised enam keha seiret, tunnevad enam oma

keha pärast häbi ja kogevad enam sotsiaalset kehakuju ärevust. Vastupidiselt senistele

uurimustele ei ilmnenud käesolevas uuringus eneseobjektiviseerimise ja sotsiaalse

kehakuju ärevuse seoseid treeningsagedusega. Olulised seosed leiti aga treeningriietuse

valiku osas; kõrgema sotsiaalse kehakuju ärevusega naised kalduvad kandma figuuri

varjavamaid treeningriideid. Oodatult esinesid olulised erinevused aeroobika harrastajate ja

treenerite vahel. Võrreldes harrastajatega objektiviseerivad treenerid end oluliselt vähem

ning kogevad oluliselt vähem ka sotsiaalset kehakuju ärevust. Uuringu põhjal leidis

kinnitust mitmetes varasemates uurimustes tõdetu, et võrreldes vanemaealiste naistega on

eneseobjektiviseerimine ja sotsiaalne kehakuju ärevus kõrgem nooremaealistel naistel.

Uurimistöö tulemused osutavad, et eneseobjektiviseerimise ja sotsiaalse kehakuju ärevuse

teooriad võivad olla olulised mõistmaks aeroobikatreeningutel osalevate naiste

treeningkäitumist. Ühtlasi on saadud tulemused oluliseks teadmiseks treeneritele

treeningute juhtimisel ning treeningutel osalevate naiste mõttemaailmast ja oma kehasse

suhtumisest arusaamisel.

Võtmesõnad: objektiviseerimise teooria, eneseobjektiviseerimine, sotsiaalne kehakuju

ärevus, naised, aeroobikatreeningud

20

LISA 6

Lisa 6 Viidete ja kasutatud allikate loetelu vormistamise näited

Siinkohal toodud näited viitekirjete ja kasutatud allikate loetelu vormistamiseks järgivad

Harvardi süsteemi. Näidetena esitatavad viited ja allikad on koostatud üksnes illustreerival

eesmärgil. Mistahes sarnasus publitseeritud tööga on kokkusattumus.

Tekstisisene viitamine

Viitamine ühe ja kahe autoriga tööle:

Uudsus kerkib esile tuttavlike elementide ootamatutest kombinatsioonidest (Red, 1998).

White ja Brown (2004) käsitlevad... või ...uurimuses (White & Brown, 2004).

Kui autori nimi kajastub põhitekstis, siis seda vahetult järgnevas viites ei korrata; täpse

tsitaadi korral on viide ka leheküljele:

Grey (2008: 56) väidab, et “...”

Kui tööl on kolm või enam autorit, siis märgitakse viidete puhul ainult esimene autor ja

“jt” või “et al.”:

Green jt (2004) leidsid, et... või ...leiti hiljutises uurimuses (Green, et al., 2004).

Kui esitatud tekst tuleneb mitmete autorite töödest, tuleb mitmete autorite tööd

järjekindlalt järjestada kas aasta alusel või alfabeetiliselt:

Rekreatsioonil on Eestis, Soomes ja Iirimaal... (Valkoinen, 2000; Blue, 2001; Must, 2008).

Rekreatsioonil on Eestis, Soomes ja Iirimaal... (Blue, 2001; Must, 2008; Valkoinen, 2000).

Autori mitmele tööle korraga viidates tuleb tööd reastada vanemast uuemani; kui samal

aastal on autorilt ilmunud mitu tööd, lisatakse alfabeetilises järjestuses täht aasta juurde:

Red (1998; 2000a; 2000b; 2005) on oma uurimuste näidanud, kuidas...

Kui viidatakse kaudselt teise allika kaudu, kus antud mõtteid või tsitaati on kasutatud,

peab tekstis olema kinnitus, et see, mida tsiteeritakse või refereeritakse, on võetud teisest

allikast:

Nagu Red (1998 viidatud Must, 2008: 5) märgib... või ...(Red, 1998 viidatud Must, 2008:

5).

Sellisel juhul on selge, et autor on hankinud oma informatsiooni Mustalt, mitte Red’lt.

Kasutatud allikate loendisse tuleb lisada ainult Must (2008). Viitamine mingi autori tööle

teise autori töö kaudu ei ole hea tava ja seda peab võimalikult vältima! Kaudset viitamist

võib kasutada ainult erandjuhul, kui originaalteos ei ole kättesaadav.

Kasutatud allikate loetelu vormistamine

Raamatud

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastaja.

Esimese väljaande raamatud:

Red, A., 1998. Avoiding panic: how Americans exercise in everyday life. New York:

Beacon Press.

(jätkub)

21

LISA 6 järg

White, C.J. & Brown, H., 2004. Public leisure. London: Sagamore Press.

Hilisemate väljaannete raamatud:

Red, A., 2005. Work and leisure. 2nd ed. Berkeley: University of California Press.

Tõlgitud raamatud:

Grey, L., 2008. Rekreatsioon kaasaegses ühiskonnas. Inglise keelest tõlkinud Anna Hall.

Tallinn: Valgus.

Toimetatud raamatud:

Blue, S.T. & White, S. eds., 2003. Leisure studies. New York: Heaven Press.

Must, S. toim., 2008. Eestlaste vaba aja harrastuste struktuur. Tartu: Ilmatar.

e-raamatud:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Pealkiri. [meedia tüüp] Ilmumise koht:

Kirjastaja. Kättesaadav: e-raamatu allikas ja veebiaadress. [Külastamise kuupäev].

Rose, R., 2005. Global tourism. [e-book] Chester: Castle Press. Kättesaadav: University

Library/Digital Library/e-books http://libweb.orglia.ar/E-books [13.04.2009].

Artiklid

Artikkel kogumikus:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Artikli pealkiri. Kogumikus: Kogumiku

toimetaja. Kogumiku pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastaja, leheküljed.

Blue, S.T., 2001. Rethinking the concept of leisure. In: J. Black, ed. Reworking concepts in

new century. Ithaca: Cornell University Press, 23-37.

Valge, H., 1999. Rekreatsiooniteadused uue sajandi künnisel. Kogumikus: S. Must, toim.

Sotsiaalteadused muutuste tuules. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 33-46.

Artikkel ajakirjas:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimetus, köide

(number), leheküljed.

Brown, M., 2000. What leisure specialists know about recreation. Leisure Studies, 12 (3),

167-184.

Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas:

Red, A., 1998. Shortage of recreation for poor grows in the U.S. Leisure Times, 21 April,

24, 12-15.

e-ajakirjad:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimetus, köide

(number), leheküljed kui olemas. Kättesaadav: veebiaadress. [Külastamise kuupäev].

Purple, C., 1999. What’s wrong with recreation management? Recreation Standard,

[Online]

13 (4), 38-40. Kättesaadav: http://libweb.orglia.ar/ejournals/328 [12.05.2009].

Ajalehe artikkel:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Artikli pealkiri. Ajalehe täisnimetus, Päev

ja kuu leheküljenumber.

Hall, M., 2005. Kas eeskuju paneb liigutama? Postimees, 3. September lk 8.

Online ajalehe artikkel:

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Artikli pealkiri või dokumendi nimi.

Ajalehe täisnimetus, Päev ja kuu. Kättesaadav: veebiaadress. [Külastamise kuupäev].

Hall, M., 2005. Kas eeskuju paneb liigutama? Postimees, 3. September. Kättesaadav:

http://sport.postimees.ee/?id=154023 [23.09.2005].

(jätkub)

22

LISA 6 järg

Lõputööd

Viidatakse põhimõttel: Autor, Initsiaal., Aasta. Lõputöö pealkiri. Tase. Ülikooli nimetus.

Roosa, P., 2005. Sõru linna noorte vaba aja harrastused. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool.

Internetist pärinevad allikad

Viidatakse põhimõttel: Autor või Allikas, Aasta. Veebidokumendi või veebilehe nimetus.

[meedia tüüp] Kättesaadav: veebiaadress. [Külastamise kuupäev].

European electronic Library for Leisure, 2007. Can sleeping make you healthier? [Online]

Kättesaadav: http://www.eell.edu.hth.sleeping [17.07.2007].

Kaardid

Viidatakse põhimõttel: Kaardi autor, Väljaandmise aasta. Kaardi nimetus. Kaardi seeria,

Lehe number, Mõõtkava, Väljaandja.

Regio, 2006. Soomaa. Eesti maastikud, Leht 6, 1:1000, Eesti Maastike Kaitsekeskus.

Allikate järjestamine

Tekstis viidatud allikad esitatakse autori või toimetaja(te) perekonnanime järgi

alfabeetiliselt järjestades.

Sama autori erinevad tööd järjestatakse nende väljaandmise järgi, st kõige varasem

esimesena:

Red, A., 1998. Shortage of recreation for poor grows in the U.S. Leisure Times, 21 April,

24, 12-15.

Red, A., 2005. Work and leisure. 2nd ed. Berkeley: University of California Press.

Sama autori samal aastal välja antud töödele lisatakse väljaandmise aastale täht ‘a’, ‘b’ jne

ning järjestatakse alfabeetiliselt tööde pealkirjade järgi:

Red, A., 2000a. Beyond the boredom. Chicago: University of Chicago Press.

Red, A., 2000b. Leisure and recreation. London: Cambridge University Press.

Kui sama autor kordub ka kaasautorluse kirjes, siis esmajärjekorras esitatakse selle autori

ainuisikulised tööd, seejärel kaasautorluses olevad (järjestatakse esimese autori järgi):

Blue, S.T., 2001. Rethinking the concept of leisure. In: J. Black, ed. Reworking concepts in

new century. Ithaca: Cornell University Press, 23-37.

Blue, S.T. & White, S. eds., 2003. Leisure studies. New York: Heaven Press.

Sama perekonnanimega autorite korral järjestatakse eesnime järgi.

23

Lisa 7

LISA 7 Kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse õppekavade magistritööde

ja nende kaitsmise hindamiskriteeriumid

Leitav LTI kodulehelt