Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a ... · ARVUTIGRAAFIKA (kasutab jooniste ja eskiiside koostamiseks joonestab 2D jooniseid ühes enamkasutatavas programmis;

Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a käskkirjaga nr 1.1-7/97

Narva Kutseõppekeskuse IT-süsteemide nooremspetsialist 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

Sihtrühm Keskhariduse järgne esmaõpe.

Õppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevorm.

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 INFOTEHNOLOOGILISE TARISTU ÜLALHOID

ORGANISATSIOONIS

5 EKAP (130 t)

Eesmärk:õppija mõistab infotehnoloogia ülesandeid organisatsiooni eesmärkide elluviimisel ja omab ülevaadet IT-taristu ülalhoiu korraldamise põhimõtetest ning

mõistab oma õigusi ja kohustusi organisatsiooni liikmena.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Denis Volkov, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Tatjana Ševtšenko, Jevgeni Agapitov

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. mõistab infotehnoloogia

ülesandeid organisatsiooni

eesmärkide elluviimisel

lähtudes organisatsiooni

arengukavast, IT strateegiast,

protsesside kirjeldusest

2. tunneb IT-taristu ülalhoiu

korraldamise põhimõtteid,

mõistab teenustaseme

lepingu olemust ning selle

mõju oma tööle

3. mõistab hankeprotsessi

põhimõtteid ja on suuteline

osalema müügipakkumiste

koostamisel

selgitab iseseisvalt

infotehnoloogia

ülesandeid

organisatsiooni

eesmärkide elluviimisel ja

lahendab juhendi abil

meeskonnatööna

lihtsamaid IT-juhtimisega

seonduvaid

probleemülesandeid

selgitab iseseisvalt IT-

taristu ülalhoiu

korraldamise põhimõtteid

ettevõttes, sellega seotud

peamiste standardite ja

IT KORRALDUSE ALUSED

(1 EKAP)

Organisatsioon ja IT.

Organisatsioonid.

Organisatsioonide

vajadused. IT mõju

organisatsioonide

infotöötlusele. IT roll

organisatsioonis. IT

eesmärgid.

IT strateegia.

IT tugiteenused.

Organisatsiooni infosüsteem

Infosüsteemi roll

organisatsiooni halduses.

18 4 4 Loeng

Rühmatöö

Praktiline

töö

Analüüs

Arutelu

Ideekaart

Rollimäng

Iseseisev töö

Test

Õppekäigu aruanne

(näidisorganisatsiooni

kirjeldamine etteantud

tunnuste järgi)

Juhtumianalüüs kooli

väärtuste kohta

Enesekontrolli testid

EUCIPI IT juhtimine osa

teemade alusel

Rühmatöö ja SWOT

analüüsi esitlus

Enesejuhtimise analüüs

juhtimistegevustest

lähtuvalt



raamistike põhimõtteid

ning erinevusi, kasutab

valdkonnaga seotud

terminoloogiat

arusaadavas õppe, eesti ja

inglise keeles

Infotehnoloogiliste

lahenduste hindamine, IT

taristu arendamine.

Toote elutsükkel.

Süsteemiarendus.

Hanked. IT teenuslepingud.

Probleemülesanne

(ettevõtte kirjelduse sh

kooli põhjal IT

tugiteenuste kirjelduse

koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine)

4. koostab lihtsama

ülesehitusega projektiplaani,

kasutades projektihaldamise

infotehnoloogilisi vahendeid

koostab meeskonnatööna

erialase projektiplaani, sh

kirjeldab

projektihaldamisega

seotud peamisi

toiminguid

PROJEKTIHALDUSE

ALUSED(1 EKAP)

Projekti elukaar. Projekti

meeskond, rollid ja vastutus.

Projekti plaan. Projekti

haldamise

infotehnoloogilised

vahendid. Projekti juhtimine,

projekti aruandlus.

IT alases projektis

osalemine.

18 4 4 projektitarkvaras

vormistatud projekt

enesekontrolli-testid

5. järgib oma töös infoturbe

põhimõtteid lähtudes

kehtivast seadusandlusest

tunneb ära IT-taristu

ülalhoiu valdkonnas

tekkinud peamised

probleemsituatsioonid,

analüüsib sümptomeid,

toimib vastavalt juhendile

ja klienditeeninduse heale

tavale

tunneb ära lihtsamad

infoturbe intsidendid ja

käitub vastavalt juhistele

INFOTURVE

ORGANISATSIOONIS

(1 EKAP)

Infoturbe põhialused.

Infoturve organisatsioonis.

Õigusaktid jm

regulatsioonid. Infoturbe

kontseptsioon. Riskihaldus.

Infoturbehaldus: ISO, ISKE,

auditeerimine/sertifitseerimi

ne.

IT süsteemid:

süsteemiarendus ja infoturve.

18 4 4 standardite ja

raamistikega (ITIL,

ISKE) tutvumine

koostada serveriruumi

planeerimiseks ISKE

alusel pakkumine

turvameetmete kirjelduse

koostamine (teenustaseme

lepingus infotube osaga

tutvumine, meetmete

kirjeldus, kuidas tagada

teenuse toimepidevus)



selgitab iseseisvalt

infoturbe põhimõtteid,

arvestab nendega

probleemülesannete

lahendamisel ja järgib neid

töösituatsioonides

Asutuse tegevus: töös

olevate süsteemide kaitse

ülesanded. Infrastruktuuri

turve. Turvameetmete

kavandi koostamine.

Hädaolukorrad ja nende

käsitluse plaanimine.

Prognoositavad arengud

infoturbes.


INFOTEHNOLOOGIA

JUHTIMISE ALUSED

(1 EKAP)

IT strateegia IT strateegia

põhimõtted. IT strateegia ja

äristrateegia seos. Juhtimise

hierarhia. IT strateegia

koostamise põhimõtted IT-

finantsjuhtimine. IT-kulud.

Investeeringute järelevalve.

ERP. IT juhtimise tavad ja

protsesside standardid. ITIL.

BPMN. UML.

IT-personali juhtimine. IT-

valdkonna töökorraldus,

inimressursi haldussüsteemid.

Kvaliteedijuhtimine IT-

valdkonnas. Standardid.

Meetodid. Sertifitseerimine.

Infovajadused, kliendisuhete

haldussüsteemid (CRM),

ettevõtte sisuhaldussüsteemid

22 4 kvaliteedimudeli skeem

analüüs rollimängust

(klient ja IT spetsialist,

kliendi nõustamine.

Rollimäng inglise keeles

(klient ja

teenusepakkuja). Taristu

toimimise kirjeldus.

probleemülesanne

(ettevõtte kirjelduse sh

kooli põhjal IT

tugiteenuste kirjelduse

koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine)




(ECM), otsuste

toetamissüsteemid (DSS)

6. kasutab IT-taristuga seotud

terminoloogiat väljendades

ennast õppekeeles, eesti ja

inglise keeles arusaadavalt

osaleb mooduli teemadega

seotud õppekeelsetes

arutlustes ning kasutab

erialaga seonduvaid

põhimõisteid sisuliselt

õiges kontekstis

ERIALANE EESTI KEEL

(0,5 EKAP)

ERIALANE INGLISE KEEL

(05, EKAP)

IT korralduse, infoturbe,

juhtimise ja projektijuhtimise

põhimõisted

6

6

4

4

3

3

Loeng,

Rühmatöö,

Praktiline

töö,

Iseseisev

töö

korrektse eestikeelse

terminoloogia kasutamine

erinevate õppeülesannete

täitmisel

inglisekeelne

terminoloogia kasutamine

erinevate õppeülesannete

täitmisel

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Standardite ja raamistikega (ITIL, ISKE) tutvumine;

Serveriruumi planeerimiseks ISKE alusel pakkumise koostamine(tunneb ära probleemid ja pakub välja lahendused);

Projektitarkvaras projekti vormistamine;

Varunduskava koostamine kooli jaoks;

Enesekontrollitestid;

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb kui õpilane esitab õpimapi, mis sisaldab kõiki hinnatavaid ülesandeid.

Hindekriteeriumid Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.

Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

Ideekaart koolis pakutavate IT tugiteenuste kohta.

Meeskonnatööna analüüs (kooli IT taristu, erinevad kasutajagrupid ja nende IT vajadused).

Praktiline töö (tutvumine kooli infosüsteemiga).

Juhtumianalüüs (kooli IT taristu või serveriruumi vaatlus ja võrdlus ISKEga).

Teenustaseme lepingust oma vastutusala ja ülesannete määratlemine.

Analüüs rollimängust (klient ja IT spetsialist, kliendi nõustamine.

Rollimäng inglise ja eesti keeles (klient ja teenusepakkuja). Taristu toimimise kirjeldus.



T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P –töökeskkonnas, I – iseseisva praktika töö tunnid

Meekonnatööna (1 hankija) hankekeskkonnas spetsifikatsiooni koostamine, pakkumise koostamine).

Projektitarkvaras vormistatud projekt.

Turvameetmete kirjelduse koostamine (teenustaseme lepingus infotube osaga tutvumine, meetmete kirjeldus, kuidas

tagada teenuse toimepidevus).

Kvaliteedimudeli skeem.

Enesekontrolli-testid .

Probleemülesanne (ettevõtte kirjelduse sh kooli põhjal IT tugiteenuste kirjelduse koostamine ja analüüs,

dokumenteerimine).

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid

Infoturbe käsiraamat õpetaja valikul

Seadusandlus

EUCIPI kursuse e-õppe materjal

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine

http://www.e-uni.ee/e ... d/eucip/juhtimine_vk/

http://kasiraamat.aripaev.ee/itjuhtimine

http://www.itjuhtimine.ee/et

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine

http://www.e-uni.ee/e%20...%20d/eucip/juhtimine_vk/

http://kasiraamat.aripaev.ee/itjuhtimine




2 RAKENDUSTARKVARA 7,5 EKAP (195 t)

Eesmärk:omandab teadmised ja oskused rakendustarkvara tüüpidest ning kasutab peamisi grupitöö tarkvaralisi lahendusi, suudab seada konkreetseid eesmärke ja

neid ellu viia.


Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Olga Laar, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T Pt P I

1. kirjeldab

rakendustarkvara

põhitüüpe, nende

tähendusi, erisusi,

kasutusvaldkondi ja

näidiseid

2. võib paigaldada,

toetada, uuendada

tarkvara

3. tunneb süsteemi- ja

rakendustarkvara

erinevusi ja

kasutusvaldkondi

eristab süsteemi- ja

rakendustarkvarasid ja

kirjeldab vastavalt nõuetele

nende

kasutusvaldkondasid;

loetleb

operatsioonisüsteemide

põhitüüpe ja nende

tähendusi;

teab programmidega seotud

termineid;

võib iseseisvalt töötada

uute tarkvara

programmidega pärast

instruktaaži;

eristab litsentside tüüpe

oskab uuendada

rakendustarkvara;

RAKENDUSTARKVARA

JUHEND (0,5 EKAP)

süsteemi- ja rakendustarkvara

erinevused ja kasutusvaldkonnad

rakendustarkvara põhitüüpid,

nende tähendused, erisused,

programmide näidised

operatsioonide põhitüüpid ja

nende tähendused;

rakendustarkvara seotud

terminoloogia ;

rakendustarkvara põhiterminid ja

põhioperatsioonide nimetused

eesti ja inglise keeles.

litsentside eristamine

programmidega seotud

probleemid ja nende probleemide

lahendamise meetodid;

5 5 3 Loeng

Grupitöö

Praktiline

töö

Uurimistege

vus

Test

Ideekaart

Töö tehnilise ülesande

järgi



koostab võõrkeelseid

tarkvara kasutamise

juhendeid;

dokumenteerimine

kasutajate tugi (juhendmaterjali

koostamine kasutajatele)

4. tunneb süsteemi- ja

rakendustarkvara

erinevusi

5. kasutab iseseisvalt

tavakasutaja tasemel

enamlevinud

rakendustarkvara ning

teostab failihaldust

6. kasutab baastasemel

kontoritöö tarkvara

7. oskab kasutada ECDL

baastasemel

kirjeldab süsteemi- ja

rakendustarkvara erinevusi

ja kasutusvaldkondi

valib ülesandele vastava

rakendustarkvara ja kasutab

seda ECDL tasemel;

teostab failihaldust ECDL

tasemel;

seadistab erinevatel

seadmetel veebilehitseja ja

meilikliendi vastavalt

nõutud turvatasemele ning

kasutaja eelistustele (sh

keelesätted)

KONTORITÖÖ TARKVARA

(4 EKAP)

1. Süsteemitarkvara.

Süsteemitarkvara mõiste, liigid.

Rakendustarkvara. Näiteid

enamlevinud.

2. Pilveteenused. Enamlevinud

pilveteenuste pakkujad.

Kasutusvõimalused. Failide

haldus pilveteenustes.

3. Failihaldus. Failid ja kaustad.

Failiformaadid. Failide

salvestamine erinevates

formaatides. Failide

kopeerimine, teisaldamine ja

kustutamine. Failide hoidmine

pilverakendustes.

4. Tekstitöötlus. Vormindamine.

Objektide paigutamine teksti ja

nende vormindamine. Tabelid.

Tabulatsioon. Kirjakooste.

Dokumendi- mallid ja

dokumendistiilid, nende

10 80 14 Loeng

Rühmatöö

Praktiline

töö

Iseseisev töö

Kirjalike

tööde

vormistamin

e juhendi

Lugemine

küsimustiku

Alusel

Infootsing

Ideekaart

Arutelu

Google

teenuste

kasutamine

praktiline töö -

vormindab etteantud

teksti vastavalt nõuetele

(leheveerised, teksti rea-

ja lõiguvahed,

tekstijoondus, pealkirjade

stiilid ja autom

nummerdus, lk nr, pildid)

rühmatöö – hindab

kaasõpilase erialase teksti

vormistamist etteantud

juhendi järgi, teeb

ettepanekud

parandamiseks

praktilised tööd -

lahendab etteantud

ülesandeid tabelarvutus

programmi abil

praktiline töö - koostab

esitluse etteantud

tingimustel (oma

kujundatud taust,

juhtslaidile paigutatud

logo, animatsioonid,



vormindamine. Tabelite loomine

ja kujundamine.

5. Tabelarvutus. Vormingud.

Arvutamine ja funktsioonide

kasutamine. Sorteerimine.

Diagrammid. Liigendtabelid.

pildid, tekst lühidalt

märksõnadega)

iseseisev töö – erialase

eesti ja inglisekeelse

sõnastiku koostamine

test - failihaldusest

8. osaleb meeskonnatöös

ja kasutab

grupitöötarkvara

9. valmistab ette sobivate

parameetritega faile

erinevatele

väljundseadmetele

nimetab grupitöö tarkvara

liike ja kirjeldab iga liigi

jaoks vähemalt ühte

valmislahendust ja selle

kasutamise võimalusi;

selgitab grupitöö

tarkvaraga seotud mõisteid

ja pakub abimaterjalile

tuginedes kliendile sobiva

valmislahenduse;

kasutab sõnumivahetuse,

dokumendihalduse,

ajaplaneerimise ja failide

ristkasutuseks mõeldud

rakendusi ning

pilveteenuseid

6. Esitluse loomine Esitluse

loomise põhireeglid,

salvestamine erinevates

formaatides. Teksti jt objektide

lisamine ja vormindamineslaidil.

Üleminekud ja animatsioonid.

Ettekande tegemine koos

slaidiesitlusega. Veebipõhised

esitluse loomise võimalused.

7. Internet. Otsingumootorid,

otsingu parameetrid. Portaal.

Infovahetus (kirjavahetus, posti-

loendid ja uudisgrupid,

otsesuhtlus internetis)

8. Grupitöö tarkvara.

Grupitöövahendid, nende

kasutusvaldkonnad.

Valmislahendused ja nende

praktiline kasutamine.

10. kasutab jooniste ja

eskiiside koostamiseks joonestab 2D jooniseid

ühes enamkasutatavas

programmis;

ARVUTIGRAAFIKA (3 EKAP)

Arvutigraafika põhimõisted.

Arvutigraafika liigid.

20 40 18 Loeng

Praktiline

töö

kujundab arvutigraafika

faili ja seejärel teisendab



sobivat

rakendustarkvara kontrollib joonise

mõõtkavale vastavust;

selgitab raster- ja

vektorgraafika olemust,

parameetreid ja

kasutusvaldkondi

valdab peamisi raster- ja

vektorgraafika töövõtteid

Värvihaldus. Graafika

failivormingud. Raster- ja

vektorgraafika. Arvutigraafika

rakendusvaldkonnad.

Rakendusprogrammide

sihipärane kasutamine (vähemalt

ühe raster- ja ühe vektorgraafika

programmi kasutamine).

Trükigraafika. Trükigraafika

kujundamine ja printimine.

Kujundamise põhimõtted.

Iseseisev töö

faili etteantud suurusele

ja vormingule vastavaks.

trükib välja etteantud

parameetri ja vorminguga

arvutigraafika faili

koostab arvutivõrgu

joonise



hindamine)

Kirjaliku töö vormistamine juhendi alusel

Infootsing (Jooniste loomiseks sobivad vabavaralised tarkvarad)

Esitluse loomine grupitöö

Arvutivõrgu joonise loomine

Elektriskeemi joonistamine

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindekriteeriumid


Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb, kui õpilane esitab õpimapi mooduli teemade kohta.

Hindekriteeriumid Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

Lõimituna teiste ainetega vormistab kooli kirjalike tööde juhendi alusel suuremamahulisema kirjaliku töö (teksti vormindamine,

sisukorra loomine, stiilide loomine, viitamine, töö piltide ja joonistega, tabeltöötlus, esitlus).

Rollimängu analüüs (spetsialisti vestlus kliendiga töö vormistamisest).

Koostab arvutivõrgu joonise.

Kujundab arvutigraafika faili ja seejärel teisendab faili etteantud suurusele ja vormingule vastavaks.

Trükib välja etteantud parameetri ja vorminguga arvutigraafika faili.



Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

1. Õpetaja poolt koostatud materjalid

2. EUCIPI kursuse e-õppe materjal

3. http://www.ecdl.ee/AO.html

4. Lisamaterjalid internetis

5. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid

6. www.Metshein.com

7. Tekstitöötlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend

8. Esitluse koostamine - http://web.ametikool.ee/anne-li/pp2

9. Tabeltöötlus - http://web.ametikool.ee/anne-li/excel


http://www.ecdl.ee/AO.html

http://www.metshein.com/

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend

http://web.ametikool.ee/anne-li/pp2

http://web.ametikool.ee/anne-li/excel




3 ORGANISATSIOON JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 5 EKAP (130 t)

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ettevõtluskeskkonna arengutest ja tööalasest suhtlemisest määral, mis võimaldab töötada IT-

spetsialistina kaasaegses organisatsioonis koostöövõimelise meeskonnaliikmena.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud IT taristu ülalhoid organisatsioonis (projektihalduse alused osa), rakendustarkvara

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Nadežda Grebenštšikova, Olga Laar



1. mõistab multikultuurses

organisatsioonis toimuvaid

protsesse, üksikisiku ja

rühma käitumise ning

suhtlemise üldiseid

seaduspärasusi;

toob näiteid sotsiaalsete,

kultuuriliste ja

majanduslike faktorite

koosmõju kohta

organisatsioonides

selgitab

näidisorganisatsiooni

näitel organisatsiooni

struktuuri, toimivaid

käsuliine ja asjaajamise

korralduse põhimõtteid

ning kirjeldab neid

lähtuvalt

juhtimisteooriatest

tunneb organisatsioonis

asjaajamise korda

ORGANISATSIOON(0,5

EKAP)

Asjaajamine

organisatsioonis. Struktuur.

Rollid. Käsuliin.

Ametliku info edastamine

suuliselt, e-maili teel,

listides.

Organisatsioonikultuur.

Organisatsioonikultuuri

mõiste ja tüübid.

Organisatsioonis ühised

väärtused.

Kooli põhiväärtused.

Dokumentide vormistamine

ja esitamine.

10 3 Õppekäik

Praktilised

tööd (kooli

infosüsteemi

tundmine,

õppekorraldu

seesk irjade

tundmine

Arutelu

Õppekäigu aruanne

(näidisorganisatsiooni

kirjeldamine etteantud

tunnuste järgi)

Juhtumianalüüs kooli

väärtuste kohta

Enesekontrolli testid

EUCIPI IT juhtimine

osa teemade alusel

2. seostab ettevõtluskeskkonna

üldiseid arenguid

organisatsiooni

juhtimistegevusega;

seostab meeskonnatööna

erinevaid tegevusi ja

nende mõju

organisatsiooni arengule

organisatsioonikultuurist

lähtuvalt

ÕIGUSE ALUSED(1 EKAP)

Tööga seotud seadusandlus.

Töökeskkonna alane

seadusandlus.

Ergonoomia.

Andmekaitse.

22 4 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev töö

Juhtumianalüüs

andmekaitsest

Infootsing levitamist

lubavate litsentside

kohta



kirjeldab

ettevõtluskeskkonda

Eestis ja Euroopa Liidus

ning e -lahenduste sh

riiklike andmekogude

mõju

ettevõtluskeskkonnale

Autoriõigused.

Andmekogude seadus.

Infootsing

sh

võõrkeeles

Juhtumianal

üüs

Majandusuu

diste

jälgimine ja

arutelu

Õppekäik

Juhtumianalüüs

autorikaitsest, ühele

omaloodud

dokumendile

levitamist lubava

litsentsi tähise

märkimine

Infootsing

ettevõtlusalase info

kohta.

Juhtumianalüüs

(Ettevõtluskeskkonna

tegurite mõju õpitava

valdkonna ettevõtte

näitel)

Ettevõtlusprojekt

(äri- idee

püstitamine, analüüs,

esitlus, äriplaani

koostamine,

meeskonnatööna

õpilasfirma loomine

ja tegevuste

teostamine,

aruandlus)

MAJANDUSE JA

ETTEVÕTLUSE ALUSED (1

EKAP)

Majanduse põhimõisted.

Üksikisiku roll majanduses.

Vajadused. Isiklike vajaduste

kaardistamine ja ressursside

hindamine.

Tarbija. Tarbimiskäitumine.

Tarbijate ootused. Ostuotsus.

Tarbija õigused ja

kohustused. Tarbijakaitse.

Majandus ja –informatsioon.

Majanduse põhi-küsimused.

Põhilised majandusnäitajad.

Kuud ja tulud. Majandusinfo

allikate kasutamine.

Majandussektorid. Erinevad

majandussüsteemid. Eesti ja

Euroopa Liidu

majandusseisust ülevaade.

IT sektori roll majanduses.

IT positsioon erinevates

majandussektorites. IT

sektori ettevõtete mõju

majandusele.

20 6



Riigi roll ettevõtluses. Riigi

ettevõtted. Riigi osalus

ettevõtete juhtimises.

Riigi eelarve koostamise

protsess. Riigieelarve kulude

ja tulude jaotus. ettevõtluses.

Riigi ettevõtted.

Riigi osalus ettevõtete

juhtimises. Riigi eelarve

koostamise protsess.

Riigieelarve kulude ja tulude

jaotus.

Ettevõtluskeskkond.

Ettevõtlust mõjutavad

tegurid.

Riigi roll

ettevõtluskeskkonna

kujundajana

Eesti maksusüsteem.

Ettevõtlusprojekt. Ettevõtja

väljakutsed. Ettevõtte

alustamine. Ettevõtte

registreerimine. Ettevõtte

sulgemine.



3. järgib enesejuhtimise põ-

himõtteid, lähtudes

enesekontrolli põhimõtetest

ja oma rollikaardist;

4. teeb koostööd ning järgib

meeskonnatöö põhimõtteid;

kirjeldab IT spetsialisti

rolli, vastutusala ja

koostööd teiste

struktuuriüksuste või

töötajatega vähemalt kahe

erineva organisatsiooni

näitel

analüüsib juhendi abil

oma tegevust lähtuvalt

enesejuhtimise

põhimõtetest

MEESKONNATÖÖ ALUSED

(0,5 EKAP)

Inimese käitumist mõjutavad

tegurid.

Kontakti loomine.

Kuulamine. Kontakti

lõpetamine.

Koostöö põhimõtted.

Meeskonnatöö ja grupitöö

erinevused.

Meeskondade tüübid.

Meeskonnatöö edutegurid ja

esinevad probleemid.

10 3 Loeng

meeskonnat

öö alustest

Eneseanalüü

s juhendi

alusel

Iseloomustada

koostöösuhteid ja

analüüsida

meeskonnatööd

konkreetse grupitöö

baasil

5. eristab eetilist ja ebaeetilist

käitumist ning tunneb

kutseeetika põhimõtteid;

6. järgib klienditeeninduse

head tava töös klientidega

analüüsib

meeskonnatööna

tööalaseid situatsioone

lähtuvalt kutse- ja

ärieetika põhimõtetest

ning teeb järeldusi

tunneb organisatsioonis

ära oma töövaldkonnas

tekkinud

probleemsituatsioonid,

analüüsib neid ja pakub

võimalikke lahendusi

lahendab meeskonnatööna

IT - süsteemide

spetsialisti töö

teenindussituatsioone

lähtuvalt

klienditeeninduse heast

KLIENDITEENINDUSE

ALUSED (1 EKAP)

Teeninduse mõiste.

Teeninduse olemus.

Teeninduse ala.

Teenindusviis.

Kliendid ja nende ootuste

täitmine klienditeeninduses.

Klient ja tema ootused.

Kliendi kirjeldus.

Kliendirühmad.

Erineva kultuuritausta,

regionaalsete erinevuste ja

keeleruumiga kliendid.

Klienditeenindaja.

Klienditeenindaja roll.

Klienditeenindaja tüübid.

Klienditeeninduseks sobivad

22 4 Rollimängud

Praktiline

klienditeenin

dus

Juhtumianalüüs

klienditeeninduse kohta

kutse-eetika põhimõtete

alusel

Rühmaarutelu: millised

on hea klienditeeninduse

tunnused

Rollimäng: gruppides

rollimäng erinevates

klienditeenindus

situatsioonides



tavast ja lahendab

konstruktiivselt

probleemid

demonstreerib

rollimängus

klienditeeninduse hea

tava järgimist IT -

valdkonnaga seotud

teenindussituatsioonides

isiksuseomadused. Praktiline

klienditeenindamine.

Telefoni ja e -maili teel

teenindaja suhtlemine

kliendiga.

Teeninduse kvaliteet.

Klienditeeninduse kvaliteet

ja võimalused selle

tagamiseks.

Eksimused

klienditeeninduses ja

probleemide lahendamine.

Kutse -eetika. IT spetsialisti

kutse -eetika. IT valdkonna

klienditeeninduse parimad

praktikad.

7. koostab kliendisuhtluses

vajalikke dokumente, järgib

keelereegleid ja kehtivaid

dokumendivorme.

koostab juhendi abil

müügipakkumisi ja järgib

oma tegevuses

teeninduslepingut (Vt. IT

taristu mooduli juures)

vormistab ametlikud

dokumendid lähtudes

standarditest ja ettevõtte

eeskirjadest

ASJAAJAMINE (1 EKAP )

Dokumentide vormistamine

ja esitamine.

Asjaajamise korraldus.

Praktiliselt avalduse

vormistamine, CV

vormistamine,

motivatsioonikiri,

algatuskiri, vastuskiri.

Dokumendi allkirjastamine

sh digiallkirjastamine.

E-kiri, selle koostamise

reeglid (koostöös eesti keele

ja rakendustarkvara ainega).

22 4 Digitaalkirja

analüüs

Praktiline

töö

(vormistatud

dokumentide

le rollile

vastavalt

digiallkirjaa

ndmine)

Dokumendih

aldussüstee

mi

kasutamine

(dokumendi

liikumine,

Avalduse vormistamine

CV vormistamine

Motivatsioonikirja

vormistamine

Algatuskirja

vormistamine

Vastuskirja

vormistamine

Protokoll

Käskkiri



Dokumentide

haldussüsteemid.

Arhiiv.

Standardid ISO ja EVS.

juurdepääsu

õiguse d,

arhiveerimin

e)

E-lahenduste

kasutamine



hindamine)

Õppekäigu aruanne.

E-kiri ja motivatsioonikiri ettevõttepraktikale asumiseks.

Praktikadokumentatsiooni (praktikapäevik, praktikaaruanne) vormistamine.

Esitlus dokumendihaldussüsteemidest

Ettevõtlusprojekti äriidee esitlus, aruannete koostamine

CV vormistamine.

Enesekontrolli testid.



Hindekriteeriumid


Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb, kui õpilane esitab õpimapi mooduli teemade kohta.

Hindekriteeriumid Õpimapp peab sisaldama järgnevaid korrektselt vormistatud dokumete, mis vastavad ülesande juhistele:

1. Õppekäigu aruanne

2. Organisatsiooni tutvustus lähtudes õpitud teooriast

3. Kohaliku piirkonna ettevõtlus-keskkonna analüüs juhendi alusel.

4. Ideekaart erinevate e-lahenduste kohta.

5. Juhtumianalüüs.

6. Riigi majandus- näitajate analüüs.

7. Dokumentide e-portfoolio koostamine (asjaajamise põhidokumendid).

8. SWOT analüüs.

9. Kohaliku piirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs uue IT teenuseid pakkuva ettevõtte turule toomiseks. Kasutatav õppekirjandus



2. EUCIPI kursuse e-õppe materjal:http://www.euni.ee/ekursused/eucip/juhtimine/index.html

3. Lisamaterjalid internetis

http://www.euni.ee/ekursused/eucip/juhtimine/index.html



4. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid

5. Veebiressursid: http://palk.crew.ee , minuraha.ee , meieraha.ee , www.tarbijakaitse.ee , www.emta.ee , www.eas.ee

6. „Ideest eduka ettevõtteni“ Innove http://www.innove.ee

7. Klienditeeninduse materjalid www.teenindaja.ee


http://www.innove.ee/




4 IT-SÜSTEEMIDE RIISTVARA 5 EKAP (130 t)

Eesmärk:õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud IT-süsteemi riistvara käsitlemiseks kooskõlas töökeskkonna nõuetega. Õpingute käigus

kujundatakse matemaatika ja füüsika pädevusi.


Õpetajad: Denis Volkov, Aleksandra Leštšuk, Tatjana Ševtšenko, Natalja Sidorova, Olga Laar



1. korraldab töökoha arvutite

riistvara nõuetekohaseks

käsitlemiseks

loob töökohal tingimused

arvutite riistvara

nõuetekohaseks

käsitlemiseks

teavitab probleemidest

lähtuvalt isiklikust ja

töökeskkonna ohutusest

ARVUTITEHNIKU

TÖÖKOHT JA

OHUTUSTEHNIKA

(0,5 EKAP)

Töökoha ergonoomika.

Töövahendid.

Ohutustehnika (elektriohutus

sh maandused).

5 5 3 Loeng

ohutustehni

kast

Praktiline töö

meeskonnatööna arvutite

riistvara projekt

(väikekontori erinevate

konfiguratsioonidega

arvutite komplekteerimine

lähtuvalt kliendi

vajadustele ja selle

nõuetekohane

dokumenteerimine)

2. valib arvutisüsteemidesse

sobivad komponendid ja

lisaseadmed

3. leiab erialakirjandusest või

internetist arvutikomplekti

komponentide täielikud

kasutusjuhendid ja

parameetrid

kirjeldab iseseisvalt

arvutisüsteemide

komponentide ja

lisaseadmete

tööpõhimõtteid ning

peamisi parameetreid

leiab valikust iseseisvalt

arvutisüsteemi jaoks

sobivad komponendid

lähtuvalt süsteemi

nõuetest ja kliendi

vajadustest

ARVUTITE RIISTVARA (1

EKAP)

Arvuti üldehitus.

Arvutisüsteemi

põhikomponendid ja nende

funktsioonid.

Riistvara alused.

Riisvara: korpus, toiteplokk,

jahutus, protsessor, mälu,

kõvaketas, BIOS,

laienduskaardid, emaplaat,

salvestusseadmed.

10 10 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Infootsing

sh

võõrkeeles

Kontrollida

teoreetiliste teadmiste

Arvuti

komplekteerimine

etteantud

komponentidest

laboris

Erinevate


arvutite

komplekteerimine ja

selle

dokumenteerimine



koostab iseseisvalt PC

tüüpi arvutisüsteeme,

vastavalt etteantud

lähteandmetele, järgib

koostepõhimõtteid ja

reegleid

paigaldab ja vahetab

iseseisvalt IT-süsteemide

riistvarakomponente ja

lisaseadmeid kasutades

korrektseid töövõtteid

Sülearvutid, nutiseadmed,

puutetundlikud seadmed.

Praktiline töö: riistvara

komponentide valik ja

tehtud valiku

põhjendamine

4. teab ja tunneb lisaseadmete

põhimõisteid, liike, tüüpe,

peamisi parameetreid ja

kasutusvaldkondi

5. teab ja tunneb lisaseadmete

omavahelist sobivust

6. hindab lisa- ja

arvutiseadmete parameetreid

7. valib vajadusele vastavaid

arvuti lisaseadmed

8. seadistab ja kasutab arvuti

lisaseadmeid otstabekalt

valib ja seadistad

lisaseadmeid, vajadusel

parandab töö vigu.

lahendab probleeme

meeskonnas ja iseseisvalt

kasutab lisasedmete

terminoloogiat õigesti,

projekti lisaseadmete

valik tehtud vastavalt

kriteerimidele

kirjalik töö vastav

kutseõppeasutuse

nõudmistele

ARVUTITE LISASEADMED

(1 EKAP)

Lisaseadmed: omadused,

tehnoloogia ja tööpõhimõte.

Lisaseadmed: printer,

skänner, faks,

paljundusmasin, projektor,

konverentsivahendid,

mikrofon, kõlarid, kuvar,

klaviatuur, hiir, portatiivsed

salvestusseadmed ja

mälukaardid.

Lisaseadmete kasutamine,

isntalleerimine, hooldus,

vigade ennetus.

Foto- ja videotehnika.

Tehnoloogia ja tööpõhimõte.

Omadused ja lisavahendid.

Fotograafia ja filmimise

alused.

12 8 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Infootsing

sh

võõrkeeles

Kontrollida

teoreetiliste teadmiste

Arvuti

komplekteerimine

etteantud

komponentidest

laboris

Erinevate


arvutite

komplekteerimine ja

selle

dokumenteerimine



9. tuvastab IT-süsteemide

riistvara tõrgete korral

mittetoimivad riistvara

komponendid

tuvastab juhendi alusel

levinumad

riistvaraprobleemid

kasutades iseseisvalt riist-

ja tarkvaralisi vahendeid

analüüsib probleemi

sümptomeid leidmaks

kasutaja vea või tõrke

valdkonna

otsib probleemide

lahendamiseks

informatsiooni

teabeallikatest

ARVUTITE RIISTVARA

DIAGNOSTIKA

(0,5 EKAP)

Tüüpvead.

Standardlahendused.

Probleemide lahendamine.

Ülddiagnostika vahendid.

Veateated.

4 6

3 Praktiline

töö

Praktiline töö (arvuti

riistvara diagnostika,

probleemi tuvastamine,

toimimine probleemi

korral, võimaliku

lahenduse pakkumine,

selle lahendamine)

10. Seostab IT-süsteemide

riistvara tööpõhimõtteid

matemaatikaga ja füüsikaga

teab ja tunneb arve ja

arvusüsteeme, arvuhulki ja

arvusüsteemide seoseid

arvutitehnikaga

tunneb lühidalt loogika

ajalugu, loogika erinevaid

like, matemaatilise loogika

põhimõisteid tunneb

lausearvutuse

valemeid ja

tõeväärtustabeli

koostamise põhimõtteid

tunneb loogikalülitusi ja

nende rakendust

infotehnoloogias

oskab joonistada

lausearvutusvalemi põhjal

elektronskeemi;

ERIALANE MATEMAATIKA

(1 EKAP)

Arvusüsteemid

Loogika, Buuli algebra

Hulgateooria, funktsioonid

Graafid, orienteeritud graafid

Kombinatoorika,

tõenäosusteooria

20 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Arvestustöö -

Arvusüsteemid

Arvestustöö – Loogika

Arvestustöö -

Funktsionid, graafid

Arvestustöö -

kombinatoorika ja

tõenäosusteooria



koostab tõeväärtustabeleid

lausearvutusvalemit

tõeväärtustabeli põhjal

leiab disjunktiivse ja

konjunktiivse normaalkuju

ja kasutab saadud teadmisi

erialaõpingutes

teab ja tunneb graafidega

põhimõisteid ning

põhimõtteid

tunneb kombinatoorika ja

tõenäosusteooria olemust

kasutab teadmisi

praktiliste liikumise,

optika, elektromagnetism,

vakuumi elektronika

ülesannete lahendamisel

uues olukorras

oskab leida infot

teatmeteostest ja

füüsikaliste suuruste

tabelitest arvusüsteemide

ülesandeid

ERIALANE FÜÜSIKA (1

EKAP)

Mehaanika: pöördliikumine.

Soojusõpetus:

termodünaamika I ja II

seadus, soojusbilanss,

erinevad arvutite

jahutusmeetodid.

Optika: valgusallikad ning

nende mõju materjalidele (nt

informatsiooni

salvestamiseks).

Elektromagnetism:

elektrivool, energiaallikad,

alalis- ja vahelduvvool,

staatiline elekter, materjalide

elektrijuhtivus. Magnetväli,

laengud magnetväljas,

elektromagnetiline

20 6 Loeng

Praktiline

töö

Iseseisev

töö

Arvestustöö – Mehaanika,

Soojusõpetus

Arvestustöö – Optika

Arvestustöö –

Elektromagnetism.

Pooljuhid



induktsioon, materjalide

magnetilised omadused (nt

informatsiooni

salvestamiseks),

elektromagnetkiirgus.

Vakuumi elektroonika.

Pooljuhid.



hindamine)

Kirjalik töö koos esitlusega projekti ettevalmistamisel:

Arvutikomplekti nõuete koostamine lähtuvalt klientide vajadustest ja etteantud hinnast, arvuti komplekteerimine etteantud

nõuete alusel, arvestades ühildatavust, õige terminoloogia kasutamine, erialakeele kasutus, korrektne viitamine, valiku

põhjendus.

Ühe etteantud kaaslase projekti retsenseerimine ja küsimuste koostamine.



Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb arvutite riistvara projekti, selle esitlemise, lisaseadmete testide ja riistvara diagnostika tööde

koondhindena.

„3“ „4“ „5“

Nõuded on koostatud kliendi

vajadustest lähtuvalt

Lahendus jääb etteantud hinna

piiridesse

Standardkomplekti komponentide valik

ja nende kasutamise põhjendus

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada

selle täitmist projektis

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab

korrektset terminoloogiat ja erialast

keelt, meeskonnatööna esitluse

koostamine

Hinna kalkuleerimisel on arvestatud

andmemahtudega, arvestab komponentide

valikuga kaasnevaid riske.

Oskab hinnata riske ja põhjendada valikut

kliendi vajadustega.

Mõistab oma vastutust rolli täitmisel ja oma

ülesannete tulemuse mõju projektile tervikuna.

Oskab vastata retsensioonis esitatud

küsimustele.

Vastab täiendavalt kahele lisaküsimusele,

lahendab ülesanned

Arvestab võimalusega antud projekti

edasiarendamiseks, kriitiliste

põhjenduste väljatoomine.

Vastab retsensioonis esitatud ja kohapeal

tekkinud küsimustele, oskab analüüsida

oma tööd

Põhjendab täiendavalt lisaküsimuse

vastuseid, lahendab põhi ja lisa-

ülesanned



Vastab kõikidele küsimustele lävendi

tasemel, lahendab ülesanned

Hindekriteeriumid Meeskonnatööna arvutite riistvara projekt (väikekontori erinevate konfiguratsioonidegi arvutite komplekteerimine lähtuvalt

kliendi vajadustele) ja selle nõuetekohane dokumenteerimine. Infootsing võõrkeeles.

Arvuti riistvara diagnostika, probleemi tuvastamine, toimimine probleemi korral, võimaliku lahenduse pakkumine, selle

lahendamine.

1. Nõuete koostamine

2. Hinna arvutamine

3. Komponentide valiku põhjendus

4. Meeskonnatöö hindamine

5. Esitlemine Kasutatav õppekirjandus


1. VabaVaraVeeb http://vabavara.eu/index.php?kategooria=83,

2. https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-

edition-4-6/

Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid:

1. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

2. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

3. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

4. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

5. http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/


http://vabavara.eu/index.php?kategooria=83

https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-edition-4-6/

https://arvutiturve.wordpress.com/2009/12/24/tasuta-pakkumine-diagnostika-ja-susteemiinfo-programm-everest-ultimate-edition-4-6/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/




5 ARVUTIVÕRGUD JA VÕRGUSEADMED 7 EKAP (182 t)

Eesmärk:õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning lihtsamate võrkude ehitamiseks ja seadmete

haldamiseks. Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele-, füüsika- ja matemaatika pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar



1. mõistab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning nende

seoseid kasutatavate

tehnoloogiatega

selgitab abimaterjale

kasutamata arvutivõrkude

toimimise

aluspõhimõtteid;

kirjeldab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning

nende seoseid

kasutatavate

tehnoloogiatega

1. ARVUTIVÕRKUDE

ALUSED (2 EKAP)

Arvutivõrgu mõiste, ajalugu

ja tänapäevased kasutusalad.

Erinevate suuruste ja

arhitektuuriga võrgud.

Võrgu komponendid –

meediumid ja seadmed.

Võrgu protokollid.

Kodeerimine ja kapseldus.

Standardid.

Võrgutopoloogia.

Võrgu mudelid. OSI(7) ja

TCP/IP(4).

Füüsiline kiht. Elektrilise

signaali edastamine ja

vastuvõtt üle erinevate

edastusmeediumite.

Kanalikiht. Ethernet

protokoll. MAC aadress ja

selle roll võrgus.

Võrgukiht. IP aadressid ja

nende roll võrgus. IPv4 ja

30 10 12 Loeng

Praktiline töö

Arvutivõrgu projekt

(meeskonnatööna

võrgu arhitektuuri

planeerimine.

Jõudluse arvutus,

komponentide

valimine.

Kuluarvutus. Võrgu

seadmed,

dokumenteerimine).

2. paigaldab kohtvõrgu

komponente (sh kaableid)

võttes aluseks võrgu

paigaldusreeglid

paigaldab peamisi

kohtvõrgu aktiiv- ja

passiivkomponente, järgib

paigaldusreegleid ja

levinud praktikaid,

kasutades korrektseid

töövõtteid ja protseduure

3. seadistab juhendi alusel

võrguühendusi ja -

seadmeid lähtuvalt

arvutivõrgule esitatavatest

tehnilistest ja infoturbe

nõuetest

seadistab juhendi alusel

arvutites ja seadmetes

loogilisi võrguühendusi

(sh IPv4, IPv6)

seadistab juhendamisel

peamisi



kommunikatsiooniprotok

ollide parameetreid (nt

VLAN-d, marsruutimine

jne) lähtuvalt olukorrast ja

nõuetest

IPv6. Reserveeritud IP

võrgud. IP võrkude

alamvõrkudeks jaotamine.

Transpordikiht. TCP ja UDP

protokollid. Pordid.

Seansikiht. Seansi mõiste ja

loomine.

Esitluskiht. Esitluskihi

protokollide tööpõhimõte.

Rakenduskiht. Tuntumad

rakenduskihi protokollid.

4. dokumenteerib juhendi

alusel võrgulahenduse,

selle parameetrid ja

kasutatavad

võrguteenused kasutades

arvutivõrgu

dokumenteerimise

vahendeid

dokumenteerib juhendi

alusel kasutades

korrektset terminoloogiat,

kohtvõrgu planeeringu,

taristu parameetreid,

seadmete seadistusi ja

seadistuste muudatusi

2. VÕRGUSEADMED (3

EKAP)

Traadita võrgu seaded.

VLAN – mis see on ja

milleks kasutatakse.

Seadistamine switchides ja

ruuterites.

Switchid – otstarve,

tööpõhimõte, seadistamine

Ruuterid – otstarve,

tööpõhimõte, seadistamine.

Firewall. Routing. NAT

Marsruutimine. Staatilised

ruutingud. Seadistamine.

Ruutingu protokollid -

dünaamilised ruutingud.

Seadistamine.

Võrgu ja seadistuste

dokumenteerimine.

30 30 18 Loeng

Praktiline töö

Praktiline töö (Vigade

leidmine võrgus ja

nende kõrvaldamine.

Diagnostika. Haldus.

Monitooring)

5. teostab juhendamisel

kohtvõrgu seiret jälgib juhendamisel

võrguliiklust lähtudes

juhendist

selgitab erinevate

tehnoloogiate mõju

kohtvõrgu turvalisusele

6. kasutab dokumentide

koostamisel ja suhtlemisel

arvutivõrkudealast õppe-

ja ingliskeelset

terminoloogiat

kirjeldab

multimeediumite mõju

arvutivõrkudele ning

nende ressursivajadusi

kasutab korrektset

arvutivõrkudega seotud



õppe- ja inglise keelset

terminoloogiat

7. planeerib ja seadistab

võrguühendusi ja –

seadmeid lähtuvalt

arvutivõrgule esitatavatest

tehnilistest ja infoturbe

nõuetest

8. planeerib arvutivõrgu

ehitamise ja haldamisega

seotud ressursse

9. kasutab dokumentide

koostamisel ja suhtlemisel

arvutivõrkudealast õppe-

ja inglisekeelset

terminoloogiat

hindab kohtvõrkude

jõudlust ja selle vastavust

vajadustele ning

mittevastavuse korral

planeerib vajalikud

muudatused; koostab

etteantud ülesande ja

hinnakirja põhjal

kohtvõrgu ehitamiseks

kuluarvutuse

teostab kohtvõrgu seiret

lähtudes esitatud nõuetest

selgitab erinevate

tehnoloogiate mõju

kohtvõrgu turvalisusele

dokumenteerib

nõuetekohaselt, kasutades

korrektset terminoloogiat,

kohtvõrgu planeeringu,

taristu parameetreid,

seadmete seadistusi ja

seadistuste muudatus

ARVUTIVÕRGU

PROJEKTEERIMINE (2

EKAP)

Võrgu arhitektuuri

planeerimine. Jõudluse

arvutus, komponentide

valimine. Kuluarvutus.

Võrgu ehitamine ja

dokumenteerimine.

Vigade leidmine võrgus ja


Diagnostika tööriistad.

Haldustarkvara.

Monitooring.

15 15 9 Loeng

Probleemõpe

Praktiline too

Praktiline töö

(kohtvõrgu seire,

turvameetmete

kavandamine)

Praktiline töö

(dokumentatsiooni

loomine)



hindamine)

Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.

Kokkuvõttev hinne kujuneb testide, praktiliste tööde ja projekti esitlemise koondhindena.

Arvutivõrgu projektis kulumaterjali arvutus ja turvalisuse nõuete selgitamine.






Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Meeskonnatööna võrgu arhitektuuri planeerimine. Jõudluse arvutus, komponentide valimine. Kuluarvutus. Võrgu seadmed,

dokumenteerimine. Esitluse koostamine oma töö kohta, esitlemine.

„3“ „4“ „5“

Võrgu arhitektuur. Jõudluse

hindamine. Kulu arvutus

võrgukomponentide ja seadmete

valikuks.

Selgitab lahti võrgu arhitektuuri

joonise.

Hindab jõudluse õigesti.

Jääb etteantud hinna piiridesse.

Esitleb projektis standardlahendust.

Selgitab oma pakutud lahendust

Lahendab iseseisvalt ülesande kasutades õigeid

töövõtteid.

Hindab jõudluse õigesti.

Õpilane vastab lisaks talle esitatud küsimustele.

Selgitab oma alternatiivseid lahendusi ja hindab

valikuga kaasnevaid riske ja võrgu turvalisust.

Hindekriteeriumid Võrguseadme seadistamine vastavalt etteantud juhendile. Võib olla seotud arvutivõrgu projektiga. Dokumenteerib ja analüüsib

oma tööd ning lahendust vajavat probleemi.

1. Võrgu arhitektuur

2. Jõudluse hindamine

3. Kulu arvutus võrgukomponentide ja seadmete valikuks


/õppematerjal

1. Materjalid http://vana.nvtc.ee:89/

2. Cisco materjalid

3. http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

4. http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

5. Raamatud http://bookwebmaster.narod.ru/network.html

6. Infotehnoloogia II, Arvutivõrgud ja multimeedia, (1998). Pihlau, Jaak. Tallinn : Külim, 1998. 207 lk

7. Laaneoks, Erkki. Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. 200 lk

8. Internetworking with TCP/IP: Principles, Protocols and Architecture.Comer, D. (2000).


http://vana.nvtc.ee:89/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

http://bookwebmaster.narod.ru/network.html




6 ARVUTIVÕRKUDE HALDUS JA VÕRGUTEENUSED 6 EKAP (156 t)

Eesmärk:õppija omandab teadmised arvutivõrkude haldamisest ja peamistest võrguteenustest ning oskab kasutades vajalikku korrektset keelt ja terminoloogiat

võrguteenuseid erinevates operatsioonisüsteemides seadistada ja monitoorida. Õpingute käigus kujundatakse füüsika-, võõrkeele- ja matemaatika pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Arvutivõrkude alused läbitud

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar



1. mõistab võrguteenuste

tööpõhimõtteid ning nende

seoseid kasutatavate

tehnoloogiatega

2. planeerib nõutavad

võrguressursid, teeb selleks

vajalikud arvutused

3. planeerib ja haldab peamisi

võrguteenuseid tagamaks

nõutud teenustaset

4. dokumenteerib

võrgulahenduse, selle

parameetrid ja kasutatavad

võrguteenused

5. kasutab võrguliikluse

jälgimise ja arvutivõrgu

dokumenteerimise vahendeid

6. kasutab korrektset õppe- ja

inglise keelset arvutivõrkude

halduse- ja

võrguteenustealast

terminoloogiat

selgitab peamiste

võrguteenuste

toimimispõhimõtteid ja

kasutusvaldkondi

selgitab kasutuses olevate

võrguteenuste

tehnoloogiaid ja

tulevikusuundi

planeerib, paigaldab ja

häälestab peamisi

võrguteenuseid vastavalt

lähteülesandele kasutades

abimaterjale ja jälgides

teenustele osutatavaid

nõudeid

rakendab reaalset

töökeskkonda

simuleerivas olukorras

abimaterjalide abil

meetmeid võrguteenuste

konfidentsiaalsuse,

terviklikkuse ja

käideldavuse tagamiseks

Levinumad TCP / UDP

võrguteenused ning nende

pordinumbrid

Levinumate

võrguprotokollide

funktsonaalsuse tutvustus

Nimelahenduse teenuse

kontseptsioon ja

komponendid (DNS, A, MX,

AAAA, CNAME, PTR)

dünaamiline DNS.

Virtuaalvõrgu komponendid ja

virtualiseerimine

(Virtuaalsed switchid, VDI,

virtuaalserverid, virtuaalne

PBX)

DHCP

Võrguhaldus

Koormuse jagur (load

balancer)

Puhverserver (Proxy)

70 50 36 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Demonstratsio

on

Projekt

Esitlus

Teoreetiline test

Harjutustöö

Praktiline töö

Projekt



dokumenteerib iseseisvalt

võrguteenuste ülalhoiu ja

planeeringuga seotud

andmed

seadistab erinevaid

virtualiseerimise

tarkvaralahendusi ja

selgitab nende

põhimõtteid

Sisu filtreerimine (Content

filter)

Virtuaalse privaatvõrgu lüüs

(VPN concentrator)

Riistvaralised

probleemituvastamise

vahendid

Tarkvaralised

probleemituvastusvahendid

(protokolli analüsaator,

koormustestid,

seadistab erinevate


levinumate võrguteenuste

tarkvaralisi lahendusi

paigaldab, seadistab ja

haldab enamlevinud

võrgurakendusi

paigaldab ja haldab

erinevaid monitooringu

tarkvara valmislahendusi

suudab monitooringu

tarkvara abil kogutud

andmeid analüüsida,

koostada aruandeid ja

teha ettepanekuid

ühenduste testid, ping,

traceroute, nslookup, dig,

nbstat, netstat, route)

Võrguseire vahendid:

(SNMP, syslog, logid ja

logide ajalugu, võrguliikluse

analüüs, protokolli

analüsaator)

Dokumentatsioon –

füüsilise- ja loogilise

topoloogia joonised,

võrgujoonised,

dokumentatsioon,

kaablihaldus lahendused, IT

varade haldus, normaalse

teenuse olukorra



probleemide

kõrvaldamiseks

kasutab korrektset õppe-

ja inglise keelset

arvutivõrkude halduse ja

võrguteenustealast

terminoloogiat määral,

mis võimaldab kirjeldada

suuliselt või kirjalikult

erinevaid tehnoloogiaid ja

tööpõhimõtteid

defineerimine (baseline),

muudatuste haldus.

Võrguliikluse

optimeerimise meetodid:

QoS, koormuse jaoturid,

kõrgkäideldavus ja liiasus

Võrguoptimeerimise

motiivid: latentsus (latency),

suurt ribalaiust nõudvad

rakendused, (VoIP, video),

Uptime.

Võrguturvamine – Traadita

andmeside, ACL,

Tunneldamine ja

krüpteerimine, kaugligipääs

(RAS, RDP, SSH, PPPoe,

PPP)

Kasutajate autentimine ja

autoriseerimine – PKI,

Kerberos, AAA,

mitmetasemeline

autentimine,

Projekt



hindamine)

Teemakohase baaskursuses ülesannete lahendamine ja kordamisküsimustele vastuste leidmine.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb testi, analüüsi ja praktiliste tööde hinnete koondhindena.

Hindamise eelduseks on moodulis praktiliste tööde sooritamine positiivsele hindele.



Mooduli hinne kujuneb: näidislahenduse praktilise teostuse, esitatud aruande ja selle kaitsmise põhjal.

Probleemülesande lahendamine võrguteenuste kohta, lahenduse leidmine, väljapakkumine, testimine, dokumentatsiooni

vormistamine.

„3“ „4“ „5“

Praktiline näidislahendus on töötav

ning järgib osaliselt parimaid

praktikaid.

Dokumentatsioonis on kasutatud

arusaadavat õpp- inglisekeelset

terminoloogiat.

Projekti kaitsmisel selgub iga

meeskonnaliikme panus ning

hinnatava meeskonnaliikme panus

hinnatakse meeskonna kaaslaste

poolt piisavaks.

Praktiline näidislahendus on töötav ja

järgib parimaid praktikaid,

dokumentatsioonis on kasutatud

korrektset õppe- ja inglisekeelset

terminoloogiat.

Projekti teostamiseks valitud

tehnoloogiate valik on põhjendatud.

Projekti kaitsmisel selgub iga

meeskonnaliikme panus ning

hinnatava meeskonnaliikme panus

hinnatakse meeskonna kaaslaste poolt

suureks.

Praktiline näidislahendus on töötav ja järgib parimaid

praktikaid, dokumentatsioonis on kasutatud korrektset

õppe- ja inglisekeelset terminoloogiat.

Projekti teostamiseks valitud tehnoloogiate valik on

põhjendatud ja põhjendused veenvad.

Projekti praktilisele teostamisele eelnevalt on tehtud

dokumenteeritud analüüs tehnoloogiate valikuks.

Projekti kaitsmisel selgub iga meeskonnaliikme panus.

Hinnatava meeskonnaliikme panus hinnatakse

meeskonna kaaslaste poolt väga suureks.


/õppematerjal

1. Materjalid http://vana.nvtc.ee:89/

2. Cisco materjalid

3. http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

4. http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

5. Raamatud http://bookwebmaster.narod.ru/network.html

6. Infotehnoloogia II, Arvutivõrgud ja multimeedia, (1998). Pihlau, Jaak. Tallinn : Külim, 1998. 207 lk

7. Laaneoks, Erkki. Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. 200 lk

8. Internetworking with TCP/IP: Principles, Protocols and Architecture.Comer, D. (2000).


http://vana.nvtc.ee:89/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/jj648426.aspx

http://www.tomsitpro.com/articles/configure-dns-windows-server-2012,2-793.html

http://bookwebmaster.narod.ru/network.html




7 WINDOWS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS 6,5 EKAP (169 t)

Eesmärk:õppija omandab Windows operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused,

väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul operatsioonisüsteemid Õpetajad: Jevgeni Agapitov,Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Irina Šutova


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. paigaldab mobiilseadmetele,

tööjaamadele ja serveritele

windowsoperatsioonisüstee

me järgides parimaid

praktikaid

2. seadistab


mide teenuseid

3. haldab kasutajaid ja

windowsi paigaldisi,

kasutades


midele omast

kataloogiteenust ja

grupipoliitikaid

4. planeerib ettevõtte suurusele

ja seal kasutatava taristu

paigaldab iseseisvalt

Windows

operatsioonisüsteeme,

kasutades erinevaid

paigaldusmeetodeid;

loob ja kasutab

kujutisfaile;

koostab abimaterjale

kasutades paigalduse

vastusefaile.

seadistab failiserveri;

seadistab

kaugtööhalduse

teenuseid;

seadistab servereid sh

DHCP, DNS,

veebiserverit.

WINDOWS

OPERATSIOONISÜSTEEMI

ARHITEKTUUR JA

AJALUGU (0,5 EKAP)

Erinevad probleemid.

Millised otsused tehti

Microsoftis iga versiooni

korral ja mille pärast need

tehti.

10 3 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline töö

(operatsioonisüsteemi

paigaldamine, seadistamine,

kasutajate haldus, teenuste

paigaldus kasutades

abimaterjale, sh võõrkeelseid)

WINDOWS


PAIGALDAMINE (1 EKAP)

Erinevad paigaldusmeetodid.

Upgrade.

Litsentseerimine.

Tõmmiste ehk kujutisfailide

kasutamine.

10 10 6 Loeng

Iseseisev töö



keerukusele vastavalt taristu-

ja tarkvaralahendused paigaldab Windows-


kataloogiteenuseid;

kasutades abimaterjale

seadistab

masspaigalduskeskkondi

(nt Microsoft

Deployment Toolkit);


koostab ja rakendab

grupipoliitikaid ja

erinevaid turvareegleid

paigaldab abimaterjale

kasutades vajalikud

taristuteenused väike- ja

keskmise suurusega

ettevõtete näitel, tagab

nende toimimise

tavaolukordades;

koostab ettevõtte


sobiva ning asjakohase

Windows-tööjaamade ja

–serverite

paigaldamiseks ja

haldamiseks vajaliku

lahenduse;

haldab MAC OS X ja

Linux-tööjaamu

realiseeritud

juurteenuste

keskkonnas, kasutades

WINDOWS


SEADISTAMINE(2 EKAP)

Teenused. Teenuste

seadistamine. Tulemüür.

Erinevad serveriteenused.

Masspaigaldus

Kataloogiteenuste haldus.

Kasutajate gruppide haldus,

rühmapoliitikate haldus.

8 35 9 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline

töö

Loeng

Active

Directory

OPERATSIOONI-SÜSTEEMI

VIRTUALISEERIMINE (1

EKAP)

Virtualiseerimine erinevatel

platvormidel.

Pilvetehnoloogiad.

Pilvetehnoloogiate tutvustus.

4 16 6 Loeng

litsenseerimi

se kohta,

virtualiseeri

mise

platvorm

Hyper- V,

pilvetehno-

loogiate

kasutamine.

Probleemipõ

hine õpe

Rühmatöö

(vajaduste

analüüs,

vajalike

toodete

selekteerimi

ne)

Praktiline

töö (MAC

OS X ja

Projekt (meeskonnatööna

näidisettevõtte vajaduste

analüüs, litsentseerimise

meetodite põhjal hinna

arvutamine, tegevuskava

koostamine, realiseerib

projekti

virtuaalkeskkonnas,

dokumenteerib oma töö

nõuetekohaselt,

inglisekeelsete allikate

kasutamine, viitamine)

ALTERNATIIVSETE


DE HALDAMINE WINDOWS

VAHENDEID KASUTADES

(1 EKAP)

Alternatiivsete


haldamine. Mac OS X jt.

10 10 6



Windows-servereid ja

nende abil pakutavaid

teenuseid

Linux-

tööjaama

administreer

imine

kasutades

Windowsi

vahendeid,

juhtpaneel)

5. Kasutab korrektset eesti- ja

ingliskeelset Windows

operatsioonisüsteemidega

seotud terminoloogiat

kasutab korrektset

Windows

operatsioonisüsteemideg

a seotud eesti- ja

ingliskeelset


mis võimaldab aru saada

Windows


tehnoloogiast ning

võimaldab klienditoe

osutamist.

ERIALANE INGLISE KEEL

(0,5 EKAP)

Terminoloogia ja

igapäevakeele sümbioos.

Suhtlemine

erialasituatsioonides.

Viisakusväljendid.

Teenindussituatsiooni

analüüs.

Dokumentatsiooni

funktsionaalne lugemine.

Erialase teksti koostamine.

10 3 Loeng

Iseseisev töö

Rollimäng või

sotsiodraama klienditoe

osutamise kohta

Teenindus-situatsiooni

analüüs.

Funktsionaalne lugemine

(Võõrkeelse

dokumentatsiooni

lugemine, mõistmine,

eestikeelse kokkuvõtte

tegemine)

Erialase teksti koostamine EESTI KEEL (0,5 EKAP)

Klienditoe osutamine,

viisakusväljendid.

Teenindussituatsiooni

suhtlemisviis.

Dokumentatsiooni

funktsionaalne lugemine.

10 3 Loeng

Iseseisev töö



hindamine)

Vastavasisuliste e-õppe kursuste läbimine ja rühmatööna näidislahenduse koostamine ja dokumenteerimine.

Infootsing: Microsofti operatsioonisüsteemide arenduse toimumine.





Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb praktiliste tööde ja projekti koondhindena.

Meeskonnatööna näidisettevõtte vajaduste analüüs, litsentseerimise meetodite põhjal hinna arvutamine, tegevuskava koostamine,

realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine, viitamine.

„3“ „4“ „5“

Teostab töö vastavalt juhendile. 60%

juhendis nõutud teenustest töötavad.

Vajaduste väljaselgitamine,

sõnastamine terminoloogiat kasutades,

dokumenteerimine.

Arvestab tarkvaralitsentside hindu

kalkulatsiooni koostamisel.

Koostab põhitegevuste nimekirja ja

ajakava.

Standardlahenduse realiseerimine,

vajalikud teenused töötavad.

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada

selle täitmist projektis.

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab

korrektset terminoloogiat ja erialast

keelt, meeskonnatööna esitluse

koostamine.

Kasutajate haldus on teostatud vastavalt

juhendis nõutule. Turvanõudeid on jälgitud.

Vajaduste väljaselgitamine, sõnastamine

terminoloogiat kasutades, dokumenteerimine.

Arvestab tarkvaralitsentside hindu

kalkulatsiooni koostamisel.

Koostab põhitegevuste nimekirja ja ajakava.

Standardlahenduse realiseerimine, vajalikud

teenused töötavad.

Mõistab oma rolli ja oskab selgitada selle

täitmist projektis.

Lähtub esitlemise reeglitest, kasutab korrektset

terminoloogiat ja erialast keelt, meeskonnatööna

esitluse koostamine.

Töö on vastavalt nõuetele

dokumenteeritud. Juhendis nõutud

teenused on paigaltatud, kasutajate

haldus on teostatud korrektselt.

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab

need.

Arvestab tootetoe ja lisateenuste

olemasolu hinna kalkuleerimisel

Põhjendab koostatud tegevuskava.

Põhjendab ja selgitab oma projekti

realiseerimist.

Vastab retsensioonis, esitatud ka

kohapeal tekkinud küsimustele, oskab

analüüsida oma tööd.

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemi paigaldamine, kujutusfaili loomine kliendivajadustest lähtuvalt, realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas,

haldab kasutajaid ja teenuseid jälgides turvareegleid, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine,

viitamine. Kasutatav õppekirjandus


1. Lisamaterjalid internetist.

2. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.

3. http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/windows-8-1-deployment-jump-start

4. Windows-tööjaamade sertifikaadieksami ettevalmistusmaterjalid (eksamid 687 ja 688 või samaväärne)

5. Windows Serveri sertifikaadieksami ettevalmistusmaterjal (eksamid 410, 411 ja 412 või samaväärne)

http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/windows-8-1-deployment-jump-start



6. MS IT-akadeemia http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7t4a#euni_repository_10895


http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7t4a#euni_repository_10895




8 LINUX/BSD OPERATSIOONISÜSTEEMIDE HALDUS 6,5 EKAP (169 t)

Eesmärk:õppija omandab Linux- või BSDoperatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja

oskused, väljendab end korrektses keeles ja tunneb erialast terminoloogiat. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Omandatud operatsioonisüsteemide algteadmised

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Denis Volkov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. paigaldab mobiilseadmetele,

tööjaamadele ja serveritele

linux/bsd -

operatsioonisüsteeme

järgides parimaid praktikaid

2. seadistab Linux/BSD -


teenuseid


Linux/BSD paigaldisi,

kasutades

operatsioonisüsteemidele

omaseid kataloogiteenuseid

ja keskhaldusvahendeid

4. planeerib ettevõtte suurusele

ja seal kasutatava taristu

keerukusele vastavalt taristu-

ja tarkvaralahendused

5. kasutab korrektset õppeja

ingliskeelset Linux/BSD -

operatsioonisüsteemidega

seotud terminoloogiat

paigaldab iseseisvalt

Linux/BSD

operatsioonisüsteeme,

valides sobiva

paigaldusmeetodi

loob ja kasutab

kujutisfaile

koostab abimaterjale

kasutades paigalduse

vastusefaile


seadistab

masspaigalduskeskkondi

paigaldab Linux/BSD -


haldusteenuseid

loob kasutajakontod ja

määrab

juurdepääsuõigused

paigaldab lisateenused

(ftp, SSH jne)

LINUX JA BSD


ARHITEKTUUR JA

AJALUGU (2 EKAP)

Erinevad probleemid.

Millised on erinevused iga

versiooni korral ja mille

pärast need tehti.

Mobiilsete seadmete


eripärad, riistavaralised

vajadused

20 40 18 Loeng

Iseseisev töö

Praktiline

töö

Infootsing

Ideekaart

Analüüs

Lugemine

Test

Praktilised tööd:

Linux/BSD

operatsioonisüsteemi

paigaldus

paigaldusmeedialt;

Linux/BSD


paigaldus

automatiseerimine

kasutades Puppy,

Clonezilla/DRBL või

muud sarnast

paigaldusvahendit

Praktilised tööd:

komponentide ja rollide

lisamine ja eemaldamine;


teenuste seire; serveri

rollide seadistamine:

failiserver, printserver,

DHCP, kataloogiteenus ja

LINUX JA BSD


PAIGALDAMINE (3 EKAP)

Erinevad paigaldusmeetodid.

Upgrade. Litsentsi tüübid.

GNU. Tõmmiste ehk

kujutisfailide kasutamine.

Failisüsteem.

Lisateenuste ülevaade

30 30 18



rakendades

turvareegleid

koostab ettevõtte


sobiva ning asjakohase

Linux/BSD -tööjaamade

ja –serverite

paigaldamiseks ja

haldamiseks vajaliku

lahenduse

ÜLEVAADE

ENAMKASUTATAVATEST

TARKVARAPAKETTIDEST

(1,5 EKAP)

Tüüplahendused.

Pilveteenused.

Alternatiivsete


haldamine Linuxi ja BSD

vahendeid kasutades

15 15 9 nimeserver; kasutajate ja

gruppide loomine;

ajastatud tegevused ja

nende seadistamine

Rühmaarutelu:

Linux/BSD

taristuteenuste keskusena

Praktilised tööd:

kasutajate kasutajaliidest

mõjutavad

keskhaldusvahendid ja

nende haldus;

CFEngine, Puppet või

mõne muu sarnase

keskhaldusvahendi

kasutamine ja

seadistamine (sh

kolmandate tootjate


haldamiseks);

tarkvarauuenduste haldus

kasutades keskset

uuenduste haldust ja

grupipoliitikaid



hindamine)

1. Valmistab ette kujutisfaili

2. Dokumentatsiooni koostamine




Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb praktiliste tööde ja projekti koondhindena.



Hindekriteeriumid Meeskonnatööna näidisettevõtte vajaduste analüüs, litsentseerimise meetodite põhjal hinna arvutamine, tegevuskava koostamine,

realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine, viitamine.

„3“ „4“ „5“

Vajaduste väljaselgitamine,

sõnastamine terminoloogiat kasutades,

dokumenteerimine.

Ettevalmistatud kujutisfaili alusel

operatsioonisüsteemi paigaldamine,

operatsioonisüsteem toimib ja vastab

kliendi nõuetele.

Lisab ja kustutab kasutajakontosid ja

määrab neile juurdepääsuõigusi.

Dokumenteerib projekti põhitegevused

kasutades korrektset terminoloogiat.

Esitleb tehtud tegevused.

Kohapeal valmistab kliendi nõusmistest

lähtuvalt kujutisfaili ette.

Kasutajagruppide loomine, kasutajate profiilide

migreerimine

Nõuetekohaselt dokumenteeritud projekti

tegevused kasutades korrektset terminoloogiat.

Esitlemisel suudab selgitada valikuid ja

tegevusi.

Märkab ka kaudseid vajadusi ja sõnastab

need.

Arvestab ressursivajadust kujutisfaili

loomisel.

Loob tsentraliseeritud autentimise.

Dokumenteeritud projekti tegevused

kasutades korrektset terminoloogiat nii,

et selle alusel oleks võimalik süsteem

taastada, viitamine nii eesti kui

inglisekeelsetele allikatele.

Oskab lisaks vastata küsimustele ja

põhjendada oma valikuid

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemi paigaldamine, kujutusfaili loomine kliendivajadustest lähtuvalt, realiseerib projekti virtuaalkeskkonnas,

haldab kasutajaid ja teenuseid jälgides turvareegleid, dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt, inglisekeelsete allikate kasutamine,

viitamine. Kasutatav õppekirjandus


Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.

Teemakohased materjalid veebis.

Comptia Linux +, NDG Linux Essentials, https://www.lpi.org/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6utn#euni_repository_10895


https://www.lpi.org/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6utn#euni_repository_10895




9 OPERATSIOONISÜSTEEMID 5 EKAP (130 t)

Eesmärk:õppija omandab operatsioonisüsteemide teoreetilised alused ja vastava terminoloogia ning tööjaamade, serverite, mobiilseadmete ja vähemkasutatavate

operatsioonisüsteemide paigaldamiseks ja haldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Õpingute käigus kujundatakse emakeele- ja võõrkeele pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko



1. selgitab


vajalikkust ja kirjeldab

nende struktuure,

funktsioone, põhimõisteid ja

olemust

2. selgitab


liikide ja põlvkondade

erinevusi ning sarnasusi,

kasutades erialast

terminoloogiat;

kirjeldab failisüsteemi ja

juurdepääsu õigusi;

toob näiteid ja selgitab

käsurea kasutamist;

nimetab


põhiteenuseid ja selgitab

nende ülesandeid

tunneb


põhivõimekusi ja liigitust

selgitab erinevate


peamisi erinevusi

tuvastab vajadusel

veebivõi kirjandusallikate

abil seadmes kasutatava

operatsioonisüsteemi ja

selle versiooni


DE TEOORIA ALUSED (2

EKAP)

Failisüsteem.

Operatsioonisüsteemide

struktuur. Põhiteenused.

Käsurida. Mäluhaldus.

Erinevad probleemid, mis

tulenevad

operatsioonisüsteemist.

Tüüplahendused.

Operatsioonisüsteemi

varundamine ja taastamine.

Litsentsid, nende tüübid.

Erinevad rollid ja

administreerimise õigused.

30 12 10 Loeng

Praktiline töö

Ideekaart

erinevate

operatsioonisüs

te emide kohta

Rühmatöö

Kirjalik töö


de põhiteenuste,

käsurea kasutamise

kohta,


de erinevused.

3. paigaldab tööjaamadele ja

serveritele

vähemkasutatavaid

operatsioonisüsteeme

paigaldab tööjaamadele

või serveritele mõeldud

vähemkasutatava (nt Mac

OS X)

VÄHEMKASUTATAVAD


D (1 EKAP)

12 8 6 Loeng

Praktiline töö

Praktiline töö

(vähemkasutatava


paigaldamine,




vähemkasutatavate


tööjaamu, kasutades

kataloogiteenuseid ja

keskhaldusvahendeid


parimate praktikate

kohaselt

teostab vähemkasutatava

(nt Mac OS X)


haldustegevusi

Ülevaade erinevatest

vähemkasutatavatest

operatsioonisüsteemidest.

MAC OS X paigaldamine.

Kasutajate haldus,

juurdepääsuõigused

Kataloogiteenused.

haldamine,

dokumenteerimine)

loob, muudab ja kustutab

vähemkasutatava (nt Mac

OS X)


kasutajaid, kasutades nii

lokaalseid kasutajaid kui

kataloogiteenust

5. kasutab pilveteenuseid

mobiilseadmete

seadistamisel ja haldamisel

6. haldab mobiilseadmete

operatsioonisüsteeme ja

nende kasutajakontosid

7. kasutab korrektset õppe- ja

ingliskeelset


terminoloogiat.

kasutab seadmeid ja

nendes olevaid

pilveteenuse võimalusi

rakendab mobiilseadmete

haldamiseks

(seadmelukustamine,

andmete kustutamine ja

kontaktide, kalendrite ja

seadete sünkroniseerimine

pilveteenustega)

seadistab ja uuendab

operatsioonisüsteemiga

mobiilseadet

kasutab korrektset eesti-

ja inglise keelset


mis võimaldab kirjeldada

MOBIILISEADMETES

KASUTATAVAD


D(2 EKAP)

Võrgu arhitektuuri

planeerimine. Jõudluse

arvutus, komponentide

valimine. Kuluarvutus.

Võrgu ehitamine ja

dokumenteerimine.

Vigade leidmine võrgus ja


Diagnostika tööriistad.

Haldustarkvara.

Monitooring.

20 20 12 Rühmatööna

oma telefonide

seadistamine.

Demonstratsioon

Loeng

pahavaratuvasta

mise kohta

Praktiline töö

(pahavara

eemaldamine)

Esitlus

Esitlus etteantud

mobiiliseadme


haldamise kohta

Terminoloogia

tundmine

Esitluse loomisel

kasutab

inglisekeelseid

allikaid.




tehnoloogiaid



hindamine)

Operatsioonisüsteemi varundamine ja taastamine etteantud probleemi korral.

Dokumentatsiooni kasutamine teenuste kasutamiseks.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb kokkuvõtliku hindelise töö soorituse põhjal, see hindeline töö on võimalik sooritada kui esitatud on kõik

mooduli läbimise käigus nõutud praktilised tööd, kasutusjuhendid ja teostatud esitlus.

Kokkuvõtlik töö koosneb nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast: teoreetilise osa nõutaval tasemel sooritamine on eelduseks

praktilisele osale.

„3“ „4“ „5“

Õppija on saavutanud kõik

õpiväljundid, seega suudab ta

kirjeldada operatsioonisüsteemide

struktuure, funktsioone,

põhimõisteid ja nende olemust.

Hallata operatsioonisüsteeme,

kasutajakontosid ja rakendusi

kasutades mõnd enamlevinud

pilveteenust.

Õppija kasutab korrektset

operatsioonisüsteemidega seotud

eesti- ja ingliskeelset

terminoloogiat.

Õppija on saavutanud kõik

õpiväljundid vähemalt lävendina

nõutud tasemel, kuid lisaks sellele

suudab ta valida etteantud seadmete

sobivaima haldusviisi ja oma valikut

veenvalt põhjendada.

Õppija on saavutanud kõik õpiväljundid vähemalt

hindele „4“ nõutud tasemel, kuid lisaks sellele suudab

ta juhendada teisi õppijaid pilveteenuste kasutamisel.

Hindekriteeriumid Operatsioonisüsteemide põhiteenuste, käsurea kasutamine, operatsioonisüsteemide erinevused.

Vähemkasutatava operatsioonisüsteemi paigaldamine, haldamine, dokumenteerimine.

Etteantud mobiiliseadme operatsioonisüsteemi haldamine. Kasutatav õppekirjandus


http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89f3#euni_repository_10895

Õpetaja poolt koostatud materjalid, veebimaterjalid.

http://e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=89f3#euni_repository_10895



S. Tanenbaum: Modern Operating Systems, 3rd Edition





10 RAKENDUSSERVERITE HALDUS 8 EKAP (208 t)

Eesmärk: õppija oomandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse.

Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele- matemaatika pädevusi.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Denis Volkov, Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1. teeb andmebaasiserveri

haldustegevusi kasutades

nii käsurida kui graafilist

kasutajaliidest

2. teeb andmebaasi

varundamiseks ja

taastamiseks vajalikke

tegevusi

nimetab ja kirjeldab

erinevaid

andmebaasidega

seonduvaid mõisteid

ja põhimõtteid;

tunneb ära erinevate

süsteemi- ja

rakendustarkvarade

erinevused ning

kirjeldab nende

kasutusvaldkonnad

vastavalt nõuetele

teab ja oskab

rakendada erinevaid

klient/server

andmebaaside

haldusega seonduvaid

protseduure

viib läbi erinevaid

andmebaasidega

seonduvaid

haldustegevusi

ANDMEBAASID. SQL

TÜÜPI KEELE

KASUTAMINE (4 EKAP)

SQL tüüpi keele

kasutamine.

Erinevat tüüpi

andmebaaside

tutvustamine.

LDAP. NO SQL tüüpi

teenused (nt MongoDB).

Graafiteooriapõhine

andmekogum.

Paroolide haldus,

turvalisus.

Andmebaasi osade ja

kogu andmebaasi

varundamise võimalused.

.

86 18

Loeng

Praktilised

tööd SQL

kasutamise

ks

Kontrolltöö

Praktiline töö

andmebaasiserveri

haldamiseks

(käsureast, veebist,

klientrakendustest

varundamine ja

taastamine)



3. haldab veebiservereid ja

veebirakendusi

4. kasutab teenustaseme

jälgimiseks ja

varadehalduseks sobivaid

tarkvaralisi lahendusi

seadistab ja

administreerib

veebiservereid ja

grupitöörakendusi

oskab rakendada

erinevaid

varundussüsteeme ja

neid seadistada

VEEBISERVERID

(3 EKAP)

Veebiserveri otstarve.

Veebiserveri

paigaldamine.

Rakenduste haldus.

Domeeni ja kodulehe

haldus

(Sisuhaldussüsteemid).

PHP seadistamine

Kasutajate haldus

Riskid ja turvalisus

veebiserveris.

Muudatuste haldus.

Varundamine ja

taastamine

Teenustasemete haldus

Taristu erinevad

serverlahendused.

Serverite monitooring ja

monitooringutulemuste

analüüs.

Grupitööserverid.

Lisateenuste serverid.

Klastrid.

60

18 Loeng

Praktiline

töö

Praktiline töö

veebiserveri

administreerimise

kohta

5. kasutab ingliskeelset

rakendusserverite

terminoloogiat

dokumenteerib

vastavalt nõuetele

rakendusserverite

haldusega seonduvaid

protseduure kasutades

HALDUSTEGEVUSTE

DOKUMENTEERIMINE

(1 EKAP)

Dokumentatsiooni

koostamine.

10 10 6 Praktiline

töö

Dokumentats

ioo ni

koostamine

Lõimitult eelmiste

punktidega




ingliskeelset

terminoloogiat



hindamine)

Dokumentatsiooni koostamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb, testide, praktiliste tööde ja dokumentatsiooni koostamise hinnete koondhindena.

Võõrkeelt ja matemaatikat hinnatakse mitteeristavalt.

„3“ „4“ „5“

Standardlahenduse kasutamine

abimaterjale kasutades (paneb toimiva

server tööle, dokumenteerib tegevused

inglise keeles).

Lisateenuste lisamine.

Lisateenuste lisamine. Rakenduse üleviimine ühest teenusserverist teise

serverisse

Hindekriteeriumid Andmebaasiserveri haldamine (käsureast, veebist, klientrakendustest varundamine ja taastamine). Haldustegevuse

dokumenteerimine.

Veebiserveri administreerimine.


(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Teemakohased materjalid veebis

Õpetaja elektroonilised materjalid

http://www.microsoftvirtualacademy.com/product-training/sql-server

http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-topics/collaboration_topic_page_en

MS IT-akadeemia

http://www.microsoftvirtualacademy.com/product-training/sql-server

http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-topics/collaboration_topic_page_en




11 SKRIPTIMISVAHENDID 4.5 EKAP (117 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused erinevatest skriptimisvahenditest ning nende kasutamisest. Õpingute käigus kujundatakse võõrkeele- ja

matemaatika pädevusi.

Nõuded mooduli alustamiseks: Operatsioonisüsteemid. Matemaatika. Rakendusserverid.

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Denis Volkov, Tatjana Ševtšenko, Natalja Sidorova

Õpiväljundid


alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1. teab vajalikul tasemel

programmeerimise

põhimõisteid

skriptimiseks;

2. kirjeldab peamisi

skriptimiskeskkondi,

skriptimiseks

kasutatavaid keeli ja

vahendeid

valib sobiva

andmetüübi,

funktsiooni ja kasutab

seda ülesannete

lahendamisel;

kirjeldab skriptimise

olemust ning üldiseid

mõisteid (voogude

suunamine,

regulaaravaldiste

mõiste ja kasutamine).

PROGRAMMEERIMISE

ALUSED(1,5 EKAP)

Andmed, andmetüübid.

Keskkonnamuutujad.

Operatsioonid andmetega.

Funktsioonid.

Skriptimiskeskkonnad.

Keeled. Vahendid.

33 6

Loeng

erinevatest

keeltest,

keelte seos

erinevate

operatsioon

isüsteemide

ga

Praktiline

töö

Protsessisk

eemide

loomine

Praktiline töö (tsüklite

koostamine, skripti

kommenteerimine,

lihtlausete

koostamine)

3. koostab skripte

korduvkasutatavuse

põhimõttel

4. automatiseerib

skriptimisvahenditega

korduvad

haldustegevused

Linux/BSD ja Windows

operatsioonisüsteemides

tagab loodud skriptide

korduvkasutatavuse,

kasutades selleks

parimate praktikate

kohast dokumenteerimist

ning skriptide jaotamist

eraldatavateks

koodiosadeks

teab automatiseerimise

olemust ning rakendab

SKRIPTIDE

KORDUVKASUTUS (1

EKAP)

Automatiseerimine.

Automaatselt kasutajate

tegemine.

Andmevood. Skriptide

kasutamise tingimused,

käskudevahelised

seosed. Skriptide

20

6 Loeng

Praktiline töö

Praktilised tööd



seda süsteemide

haldamisel

automatiseerib korduvaid

haldustegevusi,

kasutades vajadusel

sobivaid kirjandus- või

internetiallikaid

koostamine ühe keele

baasil.

Konfiguratsioonisüstee

mide backupi tegemine.

Andmete varundamine.

Bash. Põhimõisted ja

konfiguratsioonifailid

Käsud. Failisüsteemi-,

otsingu-, suunamis-,

õigus-te-, protsesside

haldamiskäsud.

Haldusülesanded.

Pakettide-, salvestus-,

võrgu-, otsingu-,

arhiveerimisteenuste

haldamine. Exit code.

5. automatiseerib

rakendusserverite

haldamiseks vajalikud

haldustegevused

kasutades skriptimise

rakendusliidest

selgitab etteantud

skriptide tööd

kohandab vajadusel

olemasolevaid skripte

paigutab skriptid

kesksesse

versioonihaldussüsteemi

RAKENDUSSERVERIT

E HALDUSE

TÜÜPLAHENDUSED (1

EKAP)

Rakendusserverite

teenused, rakenduste

käivitamine ja

peatamine. Logifailide

analüüs. Teenuste

toimimise jälgimine.

Versioonihaldus.

Skriptide kohandamine.

Skriptide

kommenteerimine

10 10 6 Praktilised

tööd (vigade

parandamine,

selgitamine)

Praktilised tööd



6. kasutab matemaatika ja

loogika põhiseoseid

skriptide koostamisel

dokumenteerib loodud

skriptid korrektses

inglise keeles

kasutab lausearvutuse

tehteid ja loogilisi

samaväärsusi

selgitamaks

matemaatilise loogika

seoseid skriptimisega

MATEMAATILINE

LOOGIKA (1 EKAP)

Matemaatiline loogika.

Lausearvutus (AND,

OR, NOT).

Tõeväärtustabelid.

Teisendused.

Samasusteisendused.

Matemaatilise loogika

tehete seos skriptimise

alustega (lõimitud osa).

Ressursside arvutus

skriptide tegemiseks.

22 4 Loeng

Praktilised

tööd

Lõimitult eriala

praktilise ülesandega



hindamine)

Codecademy vastava kursuse läbimine.

Vastavasisuliste e-õppe kursuste läbimine ja praktilise tööna valminud skriptide täiendamine ja dokumenteerimine.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb, testide, praktiliste tööde ja dokumentatsiooni koostamise hinnete koondhindena.

Võõrkeelt ja matemaatikat hinnatakse mitteeristavalt.

„3“ „4“ „5“

Selgitab, mida konkreetne skript

üldjoontes teeb

Erineva keerukuse ülesannete

lahendamine eelnevalt praktiliste tööde

käigus.

Lihtsamate skritimisülesannete

lahendamine.

Selgitab täpselt, mida konkreetne

skript teeb.

Keskmise raskusastmega

ülesannete koostamine.

Selgitab täpselt, mida konkreetne skript teeb.

Keerukama ülesande alusel skripti koostamine

Hindekriteeriumid Tsüklite koostamine, skripti kommenteerimine, lihtlausete koostamine.






/õppematerjal

Teemakohased materjalid veebis

Õpetaja elektroonilised materjalid

MS Technet http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction/

http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction/




12 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP (156 t)

Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.


Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Nadežda Grebenštšikova

Õpiväljun

did

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeeto

did

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T P

t

P I

Mõistab

oma

vastutust

teadlike

otsuste

langetamise

l elukestvas

karjääriplan

eerimise

protsessis.

analüüsib juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab oma

tugevusi ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng,

arutelu,

iseseisev

töö, grupitöö

Iseseisev töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused

(üldoskused, erioskused). Minapilt,

enesehinang, identiteet, reflektsioon, sotsiaalne

küpsus (Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise

kaudu.)

1 1 Loeng,

iseseisev

töö,

grupitöö,

arutelu

Iseseisev töö


„ Huvid“,

„Vajadused“,„Võimed“,

„Oskused“,„Elurollid“

„ Minapilt“)

seostab kutse, eriala ja

ametialase ettevalmistuse

nõudeid tööturul rakendamise

võimalustega

leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja õppimisvõimaluste

kohta

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu

tundmine karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala

valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents,

trendid ja arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate

ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed,

kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid

eriala näitel.

1

1

Loeng,

esitlus,

arutelu,

iseseisev töö

Iseseisev töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)



2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad

õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.

Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem, mitteformaalne

haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng,

esitlus,

arutelu,

praktiline

töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja õppimisvõimaluste

kohta

leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid,

alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed.

Ametialane karjäär.Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja

karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1

1

Loeng,

arutelu,

paaristöö,

praktiline

töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)

koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokumente-

CV, motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide vormistamise

heast tavast

valmistab juhendi alusel ette

ja osaleb näidistööintervjuul

koostab juhendamisel endale,

sh elektrooniliselt lühi-ja

pikaajalise karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu

eriala näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine:

eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja

planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

eriala valdkonna näitel.

1 2 Loeng,

iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„ Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani kirjutamine)



Mõistab

majanduse

olemust ja

majanduske

skkonna

toimimist.

kirjeldab oma majanduslikke

vajadusi, lähtudes ressursside

piiratusest

selgitab nõudluse ja

pakkumise ning turutasakaalu

kaudu turumajanduse olemust

koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu eelarve

loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid makse

täidab juhendamisel etteantud

andmete alusel elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning

kohustuste kohta

kasutab majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi

alusel riiklikku infosüsteemi

„e-riik“

MAJANDUSE ALUSED

Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud

otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

Piiratud ressursid ja piiramatud

vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad

majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus,

pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad

pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)

2 2 16 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused

(sh

veebipõhised

)

töölehed

praktiline

töö

probleemsi

tuatsiooni

lahendamine

iseseisev

töö

Mitteeristav (A)

3 Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

1 uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

1 harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni täitmine

juhendi alusel;

1 Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

3 testid

Mõtestab

oma rolli

ettevõtluske

skkonnas.

kirjeldab meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda Eestis

oma õpitavas valdkonnas

võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast


ETTEVÕTLUSE ALUSED

Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja

olukord Eestis ning kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond.

Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline

keskkond.)

6 4 9 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonna

töö,

loeng-

seminarid

arutelu

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,

ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus,

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

1 test



vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid

selgitab meeskonnatööna ühe

ettevõtte majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda


kultuuridevaheliste erinevuste

mõju ettevõtte

majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed õpitava

valdkonna näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud

äriplaani.

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede

leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)

videod

harjutused

(sh

veebipõhised

)

töölehed

praktiline

töö

probleemsi

tuatsiooni

lahendamine

Õppemäng

ud

Õpilasfirm

a

Õppekäik

Ettevõtlusa

lase info

otsing

(www.eas.ee

;

www.eesti.e

e jm)

iseseisev

töö

1 Suuline esitus: Eesti

ettevõtluse areng ja olukord

2 Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

majandustegevuse

ülevaate koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna ettevõtte

näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

http://www.eas.ee/

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/




Mõistab

oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkon

nas

toimimisel.

loetleb ja selgitab iseseisvalt

tööandja ja töötajate peamisi

õigusi ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja

loetleb meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust töötaja

õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja oma

tegevust tulekahju

puhkemisel töökeskkonnas

leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest, sh

elektrooniliselt töötervishoiu

ja tööohotuse alast

informatsiooni

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase

töökorraldus 1.1Töökeskkond:

üldnõuded, töökoht, töövahendid.

1.2Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1(Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja

psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed

ohutegurite mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2Tööõnnetus. 3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine ning

registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine

tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

2

4

4

4

2

4

6

loeng

esitlus

diskussi

on

e-õppe

keskkond

õppefil

m

meesko

nnatöö

iseseise

v töö

situatsio

onülesanne

kirjalik

töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema1. Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4.. Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö

leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni töölepingu,

Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev töö -

1 EKAP

1.1. Lepingulised suhted

6

Esitlus

Loeng,

kirjalik ja

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.



tööajakorralduse ja puhkuse

kohta

nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu peamisi

erinevusi ja kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi,

kohustusi ja vastutust

arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle

liigid, sisu ja sõlmimise kord).

1.2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise

töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu

muutmine. Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu lõpemine.........

1.3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga

maksmise kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:

põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse

hüvitamine

1.4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu

sõlmimine, õigused ja kohustused)

2

6

4

1

2

2

2

1

4

2

praktiline

töö

Loeng,

kirjalik ja

praktilised

töö,situatsio

onülesanne

Loeng,

kirjalik ja

praktilised

töö,situatsio

onülesanne

Loeng


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.

Mitteeristav

hindamine,situatsioonülesa

nne.

koostab ja vormistab juhendi

alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja sh

allkirjastab digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi

elemendid. Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide

liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm.

Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja

liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

vormistamine.

2

1

1

1

1

1

2

1

1

2

2

1

loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline

töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine. Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

Test Moodle

keskkonnas „Dokumentide

loomine“



6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja koostamine ja

vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-

posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

1

5

kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond

(seadused, määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline

töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

Test Moodle

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

Käitub

vastastikust

suhtlemist

toetaval

viisil.

kasutab situatsiooniga sobivat

verbaalset ja mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh järgib

telefoni- ja internetisuhtluse

head tava

järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

1. SUHTLEMISE OLEMUS

1.1 Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

1.2 Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

1.3 Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

1.4 Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

1.5 Telefonisuhtlus.

1.6 Internetisuhtlus.

1.7 Kirjalik suhtlemine.

1.8 Suhtlemisbarjäär ja selleületamise

võimalused.

2

6

2

Loeng,arutel

u

Esitlus

Diskussion

Ruhmatöö

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste

ja tähtsuse tundmine,,



selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

kirjeldab juhendi alusel

meeskonnatööna kultuurilisi

erinevusi suhtlemisel

1.9 Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.

1.10 Tõepärane enesehinnang.

2. KÄITUMINE

SUHTLEMISSITUATSIOONIDES.

1.1Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja

läbirääkimised.

1.2Positiivse mulje loomine.

1.3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

1.4Erinevad suhtlemissituatsioonid.

1.5 Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

1.6Grupp ja meeskond.

1.7 Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid

grupis.

1.8 Meeskonnatöö põhimõtted.

1.9 Meeskonda kuulumise positiivsed ja

negatiivsed küljed.

1.10Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. TOIMETULEK STRESSIGA.

1.1 Pingete tekkepõhjused. 1.2Stress ja seda

põhjustavad tegurid.Tööstress.

1.3Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja

stressiga.

4. Klienditeenindus

1.1Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

1.2Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

6

2

2

Meeskonnat

öö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonül

esande

lahendamine

Esitlus

Diskussion

Analüüs.

Esitlus

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“

Struktureeritud kirjaliktöö:

Kirjalik test.

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja seda

põhjustavad

tegurid.Tööstress.,,

Iseseisev

töö

moodulis:

Portfoolio kohustusliku osa:

4. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word -dokumendina.Dokument sisaldab järgmiseid osi:

tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.



(eesmärk,

teema,

vajadusel

hindamine)

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

1. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

2. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

3. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (2t) Hindamine –mitteeristav

5. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (2t) Hindamine- mitteeristav

6. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (2t) Hindamine- mitteeristav

Iseseisevtöö (4 t.)

Eesmärk: õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine.

Ülesanne: Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri,

käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ (õige).

Mitteeristav hindamine (arvestatud).

Iseseisevtöö - Õpilane peab näitama oma teadmisi põhilised sätted Töölepinguseaduse aru päris tööhõivesituatsioonist.

Tööseadusandlus- põhimõtted- esitlus.


Mooduli

hinde

kujunemin

e:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


Hindamisülesanne – test e-õppe keskkonnas (õige-vale võivalikvastustega 50 küsimused)

Hindamiskorraldus – e-õppe keskkond Moodle

Hindekriteeriumid - tunneb töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust strateegiast:Töökeskkonnaalase

töökorraldus.Töökeskkonna ohutegurid. Tööõnnetused. Riskianalüüs. Esmaabi ja tuleohutus.

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest ja õpiväljundite omandamisel sooritatud iseseisvatest töödest:

-elektrooniline ülevaate koostamine töövõimalustest erialal (õpiväljund 1)

-CV ja motivatsioonikirja koostamine (õpiväljund 1)



Hindamisjuhend

Hindekri

teeriumi

d

-leibkonna ühe kuu eelarve koostamine (õpiväljund 2)

-referaadi koostamine teemal „Finantsasutuse poolt pakutavad teenused ning kaasnevad kohustused“ (õpiväljund 2)

-meeskonnatööna ettevõtte äriplaani koostamine ja esitlemine (õpiväljund 3)

-referaadi koostamine teemal töötervishoiu, tööohutusealase informatsiooni ja juhtumi näite põhjal (õpiväljund 4)

-ülevaate koostamine töölepinguseadusest lähtuvalt töölepingu sisu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta. (õpiväljund 4)

-ajatöö ja tükitöö palga ning töövõimetushüvitise arvutamine (õpiväljund 4)

-algatus- ja vastuskirja ning e-kirja koostamine, allkirjastamine digitaalselt (õpiväljund 4)

-meeskonnatööna referaadi koostamine teemal „Kliendikeskse teenindamise põhimõtted“ (õpiväljund 5)

Koostab portfoolio kohustuslikud osad. Kuidas toimub hindamise protsess, kuid moodulit õpetavad ja hindavad erinevad õpetajad

Portfoolio (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid.

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

iseloomust.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Test

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne „arvestatud“ on saavutatud kui õpilasel:

-kõik töölehed on täidetud ja esitatud elektrooniliselt

-CV on koostatud eesti keeles, esitatud ja sisaldab elukäigu ja õpingute lühikirjeldust.(õpiväljund 1)

- Motivatsioonikiri on koostatud eesti keeles, esitatud ja sisaldab pöördumise põhjust ja põhjendust, miks inimene on tööst huvitatud, mida

soovib saavutada.(õpiväljund 1).



- Lühi ja pikajaline karjääriplaan on koostatud ja esitatud (õpiväljund 1)

Dokumendid on elektrooniliselt korrektselt vormistanud, arvestades dokumentidele esitatavaid nõudeid.

Koostab portfoolio kohustuslikud osad.

Mooduli kokkuvõttev hinne „arvestatud“ on saavutatud kui õpilasel:

- Õppemapp „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ on koostatud õigesti (kõik tööd on olemas). Õppemappis peab olema: dokumendiblank,

algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja

dokumendihaldus“ (õige).

- Test Moodle keskkonnas.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekrite

eriumid

Kasutatav õppekirjan

dus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid -

https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus -

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

4. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

5. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

6. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

7. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

8. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

9. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

10. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

11. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

12. Rahandusministeerium www.fin.ee

13. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

14. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

15. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895



16. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

17. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

19. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

20. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

21. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine

22. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

23. Tööinspektsioon. Töötervishoid ja tööohutus. Kaubandus.

24. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

25. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

26. http://rajaleidja.ee/106352/ - Abram Maslow püramiidi kirjeldus

27. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

28. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

29. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,

2013

30. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

31. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

32. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

33. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

34. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

35. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

36. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

37. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

38. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.

pdf - karjääriteemalised loengud koolides

39. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

40. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

41. www.sekretar.ee

42. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

43. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

44. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

- Personalidokumendid

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://rajaleidja.ee/106352/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://www.sekretar.ee/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html



45. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

46. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/ 47. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/




13 PRAKTIKA 30 EKAP (780 t)

Eesmärk:õppija tutvub praktika käigus ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega, täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendades seeläbi isiksuse omadusi,

meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust ning nende kasutamisest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud praktika sooritamiseks vajalikud moodulid

Õpetajad: Irina Erstling


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. osaleb aktiivselt

praktikakoha leidmises

2. nõustab kasutajat tarkvara

kasutamisel baastasemel

3. suhtleb klientidega järgides

hea klienditeeninduse tava

4. paigaldab juhendi alusel IT-

süsteemide komponente ja

lisaseadmeid

5. testib juhendi alusel tõrgete

korral mittetoimivad IT-

süsteemi komponendid

kasutades tehnilisi vahendeid

6. kasutab juhendamisel

võrguliikluse jälgimise ja

dokumenteerimise rakendus

hangib infot

praktikavõimaluste kohta,

osaleb

kandideerimisprotsessis ja

peab kinni

praktikalepingu

sõlmimise ajast

kasutab kutse-, erialases

töös asjakohaseid

töömeetodeid,

töövahendeid ja materjale

ja tuleb toime põhiliste

töödega

tuleb toime erinevates

situatsioonides ja

meeskondades

PRAKTIKA

Praktikakoha leidmine

Töötamine IT meeskonna ja

organisatsiooni liikmena

Interneti kasutamine

ettevõtetes

Tekstidokumentide

töötlemine

Reklaamprospektide loomine

Presentatsiooni loomine

Praktika juhendaja

korralduste täitmine

Praktikadokumentatsiooni

koostamine

Praktika aruande kaitsmine

780 Praktika

Arutelu

Demonstrats

ioon

Analüüs

Praktiline töö: kontakt

praktikakohaga,

praktikadokumentatsioo

niks info hankimine,

praktikaintervjuul

osalemine, koostöös

praktika organisatsioonig

a individuaalse

praktikaülesande

sõnastamine, praktika

ajakava kokkuleppimine.

Esitlus praktika

ülesannetest

Teemakohastele

küsimustele vastamine

Esitab nõuetekohaselt

täidetud



7. kasutab töös ja praktikal

sooritatut kirjeldades

korrektset erialast

terminoloogiat

täidab talle antud

ülesanded ja hindab enda

töötulemusi

sobitab eeskirju ja

juhendeid erinevates

situatsioonides ja järgib

tööohutusnõudeid

hindab informatsiooni

õigsust ja usaldusväärsust,

süstematiseerib, võrdleb

ja analüüsib hangitud

teadmisi, kasutades neid

oma töös

järgib tööohutusnõudeid,

organisatsioonide

praktikaülesandega seotud

eeskirju ja juhendeid

erinevates situatsioonides

planeerib oma aega

lähtuvalt tööülesandest,

tähtaegadest, töökoha

eripärast ja

organisatsiooni/tellija

nõuetest

mõistab oma tegevuse

mõju organisatsiooni

tulemustele

suhtleb ametialaselt

korrektselt, võtab

vastutuse talle antud

ülesannete eest

praktikadokumentatsioo

ni

Kaitseb praktikaaruande

vastavalt etteantud

juhendile





hindamine)

Mõttega lugemine: praktikaleping, praktikajuhend

Praktikaaruande kirjutamine ja vormistamine.



Hindekriteeriumid


Mooduli hinde kujunemise aluseks on praktika õpiväljundiste saavuatmine praktikal, praktikadokumentide sh praktikaaruande

tähtajaline esitamine, praktikaseminaris osalemine.

Praktika loetakse sooritatuks, kui praktika eesmärgid ja maht on täidetud ning praktika on edukalt kaitstud.

Õpilane sooritab praktika täies mahus.

Praktikaaruanne sisaldab juhendis nõutud dokumentatsiooni.

Õpilane esitab kokkuvõtte oma praktikast.

Õpilane vastab praktika kohta käivatele küsimustele ning põhjendab oma kirjalikku ja praktilist tööd ettevõttes.

Võimalusel esitleb etttevõttes tehtud tööd.

Ettevõttepoolne praktikajuhendaja on õpilasele kirjutanud positiivse hinnangu.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane leiab praktikakoha, püstitab isikliku praktikaülesande, mille realiseerib praktika käigus,

esitab korrektelt vormistatud praktikaaaruande, praktikapäeviku ning osaleb praktikakaitsmisel oma loodud esitlusega.


/õppematerjal

Kooli veebilehel dokumendid õppijale ja praktika dokumendid http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika,

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1

Praktikajuhend


http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1





Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht

1 INFOSÜSTEEMI ELUTSÜKKEL 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:Õppija omandab baasteadmised infosüsteemi olemusest ja selle valmistamise põhietappidest, omandab üldist ettekujutust infosüsteemist ja selle

olulisusest tänapäeva ühiskonnas. Õpilanekirjeldab, analüüsib ja oskab projekteerida lihtsamaid infosüsteeme.

Nõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alused

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Misina, Tatjana Ševtšenko

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb infosüsteemide

põhimõisteid ja rakendusi

teab ja tunneb infosüsteemi

klassikalist ja alternatiivseid

elutsükleid

teab ja tunneb elutsükli

etappide eesmärke, tegevusi ja

põhilisi tulemusi

teab ja tunneb infosüsteemi

standardit

kirjeldab, analüüsib ja

projekteerib infosüsteemi ja

selle osi

määratleb erinevate elutsükli

mudelite eelised ja puudused

koostab riist-ja tarkvarahankeid

koostab ja realiseerib

testimisplaani

dokumenteerib infosüsteemi ja

selle osi.

Õpilane sõnastab ja

kasutab

infosüsteemiga seotud

terminoloogiat suuliselt

ja kirjalikult

INFOSÜSTEEMI

MÕISTE.

Infosüsteemi mõiste ja

olemus.

Infotehnoloogia ja

infosüsteemide roll

ettevõttes.

4 2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng, test

Praktilised ülesanded A1,

A2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õpilane määrab

iseseisvalt rakenduse

tüübi, määrab

rakenduse kasutamise

valdkondi

Õpilane määratleb

erinevate elutsükli

mudelite eelised ja

puudused

Õpilane valib

optimaalselt

infosüsteemi

arendamise mudeli

projeki liigi ja

nõudmiste lähtudes

INFOSÜSTEEMIDE

RAKENDUSED JA

ELUTSÜKLID.

Rakenduste tüübid ja nende

kasutamise valdkonnad.

Infosüsteemide elutsükli

enamlevinud mudelid

2

4

2

2

4

4

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

A4,A5

Iseseisev töö

Enesekontrolli test



Õpilane eristab ja

järjestab elutsükli

etappe, nendeeesmärke,

tegevusi ja põhilisi

tulemusi

Õpilane teeb nõuete

analüüsi, koostab

funktsioonaalsete ja

mittefuktsionaalsete

nõuete nimekirja.

Õpilane teeb

kasutusjuhtumi

diagramme ja

protsessidiagramme ette

antud lähteülesande

põhjal vähemalt

paberkandjal.

Õpilane teeb vahet

mõistetel kasutatavus

(usability) ja kasutaja

kogemus (user

experience)

ANALÜÜSI MEETODID

JA VAHENDID.

Nõuete analüüs ja

dokumenteerimine.

Funktsionaalsed ja

mittefunktsionaalsed

nõuded.

UML KEEL

UML diagrammide

loomine

4

2

2

4

2

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

B1,B2,B3

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õppur oskab luua

andmebaasi vastavalt

süsteemi nõudmistele,

projekteerib ja loob

andmebaasi vastavalt

vähemalt 3.le

normalkujule

Õpilane kirjeldab,

kuidas toimub

ANDMEBAAS

Relatsioonilised

andmebaasid

Kasutusliidesed

4

4 2 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktiline ülesanne C1,

C2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test



suhtlemine rakenduse ja

andmebaasi vahel.

Õpilane teeb lihtsamaid

SQL käske andmebaasi

pöördumisel.

Õpilane koostab ette

antud lähteülesande

põhjal

testimisstsenaariumi

vastavalt standartidele.

Õpilane nimetab

vähemalt kolme

testimistehnikat ja

kasutab neid praktikal.

TESTIMINE

Tarkvara testimise olemus

ja liigitus

Tarkvara testimise

tehnikad

Tarkvara testimise

standartid ja artefaktid

2

2

2

4

4

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne D1,

D2, D3

Enesekontrolli test

Õppur oskab kirjeldada

juurutamisega seotud

riske.

Õppur oskab koostada

ette antud

tarkvarakomponendi

kohta kasutamisjuhendit.

Õppur teeb vahet

lokaliseerimisel ja

rahvusvahelistumisel.

Õppur teeb vahet

juhtimis- ja

tehnoloogiaalastel

hoolduse

võtmesuundadel.

JUURUTAMINE JA

HOOLDUS

2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne E1

KOKKUVÕTTEV

ARVESTUSTÖÖ

4

Valminud tööde

portfoolio

Valminud portfoolio

kaitsmine






hindamine)

Temaatilised enesekontrolli testid


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Töödes esineb nii teoreetilisi kui ka

praktilisi vigu, kuid põhimõtted

praktilised oskused on enam-vähem

omandatud

Kõik tööd on esitatud, õpilane on

omandatud nii teoreetilised kui ka

praktilised oskused, kuid töödes

esineb vigu ja tema vajab abi

nende lahendamisel

Kontakt-tundides aktiivne osalemine, kõik

tööd õigeaegselt esitatud, õpilane on


praktilised oskused, oskab neid kasutada ja

on näidanud võimet edasi arendada

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel läveni taseme



/õppematerjal

Tauno Hanni e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Natalja Prishvitsyna e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Jaak Tepandi „Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine“




2 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED 7 EKAP (182 t)

Eesmärk: õppija omandab teadmised projektijuhtimise tehnoloogiast ja projektitöös vajalike praktilised juhtimisalased oskused algtasemel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Infosüsteemi elutsükkel,Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused

Õpetajad:Aleksandra Leštšuk, Tatjana Ševtšenko

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. õppija teab

projektijuhtimise

põhimõisted

2. hindab projekti mõjus

ust ja tulemuslikkust,

värtuslikkus

organisatsiooni jaoks

Õpilane selgitab

projekti seotud

põhimõisteid suuliselt

ja kirjalikult

Õpilane eristab

projekte liigituse järgi

Õpilane nimetab

vähemlt 3 projektitöö

peamist tunnust

Õpilane sõnastab

vähemalt 3 projektide

edukuse kriteeriume

Õpilane selgitab, mis

projektipõhine töö on

populaarne

PROJEKT

Projektiga seotud

põhimõisted.

Projektide liigitus.

Projekti ja programmi

erinevus.

Projektitöö peamised

tunnused ja edukuse

kriteeriumid.

Projektitöö plussid ja

miinused

Projekti huvigrupid.

10 4 4 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

Töölehtede täitmine ja

jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Rühma/meeskonnatöö

Kirjalik töö

1. õppija teab

projektijuhtimise

põpõhimõisted ja

tehnoloogiat

2. Õpilane tunneb

meetodeid projekti

hindamiseks,

Õpilane oskab valida

projektijuhtimise

meetodeid ja tarkvara

vastavalt vajadustele.

PROJEKTIJUHTIMINE

Projektijuhtimine.

Projektijuhtimise

valdkonnad.

Enamkevunud

projektimetoodikad.

Enamlevinud

projektijuhtimise tarkvara

8 6 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö, ettekanne



3. kasutab erinevaid

meetodeid projekti

planeerimisel ja

läbiviimisel.

4. koostab projekti ja

vormistab projekti

dokumenatsiooni

lahendused (sh

veebipõhilised)

Projekti peamised

artefaktid

Kirjalik töö

1. õpilane tunneb

projektijuhtimise

protsessi peamised

etappid

Õpilane nimetab

projekti faasid õiges

järjekorras, sõnastab

nendega seotud

tegevusi

PROJEKTI FAASID

Projekti peamised faasid

ja nendega seotud

tegevused

6 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


1. oskab leida ideed

projekti rakendamiseks

IT alal

PROJEKTI

EELKAVANDAMINE

Probleemide määratlemine

ja analüüs:

probleemide põhjendused

ja tagajärjed

Projekti idee.

Projekti nime valimine.

Teostavuse hinnang

Otsus projekti läbiviimise

kohta: eelhindamise

võimalused.

Projekti lähteülesanne.

8 6 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus




1. püstitab ja sõnastab

projektialase tegevuse

eesmärke

Õpilane oskab

püsistada ja sõnastada

projekti eesmärke ja

võimalikuid

alameesmärke

vastavalt SMART

reegile.

PROJEKTI EESMÄRGID

Eesmärgide püsistamise

printsiipid.

SMART-reegel

6 6 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Ajurünnak


Kirjalik töö

1. oskab koostada

lihtsamate projektide

tegevus ja ajakava,

oskab lugeda

dokumentatsiooni

2. analüüsib projekti

ressursside

üldist kasutamist

Õpilane planeerib

toode arendamise

ülesandeid, aega,

inimesi ja vahendeid.

PROJEKTI

PLAANIRIMINE

Plaanimise eeldused

Ülesannete plaanimine

Ajaplaanimine

Inimresursside

plaanimine

Vahendite plaanimine

Kulude plaanimine

Kvaliteedi plaanimine

Kontrollimise ja

aruandluse

plaanimine

10 8 6 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö

1. teab ja tunneb tüüpilisi

vigu projekti

ettevalmistamisel,

planeerimisel,

juhtimisel ja nende

ennetamise võimalusi

2. avastab riskid,

rakendab teadmisi

analüüsida riske ja

kõrvaldab nende

Nimetab vähemalt 5

käesoleva projektiga

seotud riske ja nende

vältimise võimalusi.

RISKID

Riski mõiste ja liigid

IT-alased riskid

Personali ja varadega

seotud riskid

Riskide liigitus ja

hindamine

Riskide ennustamine ja

vältimine

8 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös



1. teab ja tunneb

projekti meeskonna ja

projektijuhi töö põhi

mõtteid

Õpilane teeb

enesehinnangud oma

rolli määramiseks

projektides vastavalt

päädevustele ning

töömotivaltisooni

tõstmiseks.

Õpilane nimetab

vähemalt 5

meeskonnatöö eelise

põhjust

Õpilane nimetab

vähemalt 3

infovahetuse

parendamise

võimalust projekti

läbiviimisel

Õpilane leiab

lahenduse

konfliktidest

PROJEKTI MEESKOND

Projektijuht – tema roll ja

vastutus

Koostöö põhimõisted

Meeskonna kujundamine

ja juhtimine

Motivatsioon

Infovahetus

Töö delegeerimine

Konfliktide lahendamine

Tegevuste hindamine

6 4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös

1. Teab ja tunned

muudatuste juhtimise

protsessi projektides

Õpilane lahendab

probleemi projekti

käivitamise faasis

adekvaatselt.

PROJEKTI

KÄIVITAMINE

Muudatuste juhtimine

projektides

4 2 Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine

meeskonnatöös



Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

1. Mõistab projektide

koostamise loogikat,

lähtudes

juhendmaterjalidest ja

õigusaktidest

2. Oskab hinnata projekti

edukust projekti

lõpetamisel

Koostab korrektses

eesti keeles kasutades

arvutiprogramme

meeskonnatööna

projekti kavandi

vastavalt

juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

PROJEKTITAOTLUSE

KOOSTAMINE

Projekti määratlemine ja

idee analüüsimine

Projekti tegevuste ja

ressursside planeerimine

Õigusaktid ja juhendid

Tabelarvutus- või

projektitarkvara

Projekti koordineerimine

ja juhtimine

Projekti lõpetamine ja

tulemuste hindamine

8 6 6 Loeng

projektitaotluse

koostamisest

Arutelu idee

analüüsimise

kohta

Arutelu projekti

tegevuste ja

ressursside

planeerimise

kohta

Esitlus

õigusaktide ja

juhendide kohta

Meeskonnatöön

a projekti

tulemuste

hindamine

Praktiline töö -

korrektses eesti keeles

kasutades

arvutiprogramme

projekti kavandi

vastavalt

juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

koostamine

1. Planeerib projekti

ressursid, rakendades

projektipõhist

arvestussüsteemi

2. Orienteerub projekti

aruandluses lähtudes

projektidele

esitatavatest nõuetest

Koostab projekti

eelarve lähtudes

kulude

abikõlblikkusest

kasutades

tabelarvutus- või

projektitarkvara.

PROJEKTIPÕHINE

RAHASTAMINE JA

ARVESTUS

Rahastamismudelid

Projekti kulueelarve ja

rahavoogude juhtimine

Projekti kajastamine

raamatupidamises

8 8 6 Loeng

projektipõhine

rahastamisest ja

arvestusest

Arutelu

rahastamismude

lite kohta

Praktiline töö (projekti

eelarve lähtudes

kulude

abikõlblikkusest

kasutades

tabelarvutusvõi

projektitarkvara

koostamine)



Rakendab ressursside

planeerimisel

projektipõhist

arvestust ja sobivat

tarkvara

Annab hinnangu

võimalikele riskidele

projekti kavandist ja

kriteeriumidest

lähtuvalt

Koostab projekti

lõpparuande vastavalt

juhendmaterjalidele

ning õigusaktidele Analüüsib ja esitleb

projekti ressursside

kasutamist lähtuvalt

projekti lõpparuandest

Loeng projekti

raamatupidamis

es kajastamise

kohta

Ülesanded

meeskonnatööna

projekti

lõpparuande ja

võimalikele

riskidele

analüüs

Arutelu projekti

hindamise kohta

Projekti esitlus

Kompleksekülesanne

ressursside

planeerimise ja

võimalike riskide

projekti kavandise

hindamise kohta

Praktiline töö -projekti

lõpparuande

koostamine vastavalt

juhendmaterjalidele

ning õigusaktidele

Esitlus ja seletus

projekti ressursside

kasutamise kohta,

lähtuvalt projekti

lõpparuandest

Projekti lõpparuande

analüüs ja hinnang

võimalikele riskidele

projekti kavandist ja

kriteeriumidest

lähtuvalt



hindamine)

Teema: Enamlevinud projektijuhtimise tarkvara lahendused (sh veebipõhilised)

Ühe projektijuhtimistarkvara lahenduse uurimine ja analüüs valitud teemal: eelised ja puudused. Hindamisel on kirjalik töö ja

suuline kaitsmine esitlusega.

Tutvumine erinevate juhendmaterjalide ja õigusaktidega Riigiteataja kodulehel

Looginaline maatriks: projekti tegevuste ja ressursside planeerimine

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


On sooritatud 3 teooria kontrolltööd lävendi tasemel, valminud iseseisev kirjalik töö vastavalt kooli nõudmisetele ja kaitstud

auditoorselt.

Praktilised harjutused (sh töölehed) ja rühmatööd on täidetud lävendi tasemel.

Võimalikud vead parandatud iseseisvalt, juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.



Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Õpilane aktiivselt osaleb õppetööst auditoorselt.

Koostatud projektikavand, koostatud, analüüsitud ja esitletud lõpparuanne. Kirjalik kavand, lõpparuanne, esitlus

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid 1. Koostab korrektses eesti keeles kasutades arvutiprogramme meeskonnatööna projekti kavandi vastavalt juhendmaterjalidele ja

õigusaktidele

2. Koostab projekti eelarve lähtudes kulude abikõlblikkusest kasutades tabelarvutus- või projektitarkvara

3. Rakendab ressursside planeerimisel projektipõhist arvestust ja sobivat tarkvara

4. Annab hinnangu võimalikele riskidele projekti kavandist ja kriteeriumidest lähtuvalt

5. Koostab projekti lõpparuande vastavalt juhendmaterjalidele ning õigusaktidele

6. Analüüsib ja esitleb projekti ressursside kasutamist lähtuvalt projekti lõpparuandest



/õppematerjal

1. Perens, A. (2001).Projektijuhtimine.

2. Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –Äripäev

3. PM book (2010)

4. Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS Äripäev

5. Siimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.

6. Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus

7. Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus

8. Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus

9. Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki

10. Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt

11. Royce, W. (Inc 1999). Sowtware Project

12. Management Massachusetts: Addison, Wesley Longma

13. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused

14. http://www.tlu.ee/~martins/pj/

15. http://www.siseministeerium.ee/300/

16. http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html

17. http://juhtimine.ee/swot-analuus

18. http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/

19. http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html

20. http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

21. Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/108122010015)

http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122010015




22. EUCIP Õppe materjal [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/index.html] Peatükk A Projektijuhtimine

Õppeinfosüsteemis Moodle kursusele registreerunutele

1. E-Kursus: Projektijuhtimine majandusarvestuse spetsialistidele (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3405)





3 VEEBIRAKENDUSTE LOOMISE ALUSED 8 EKAP (208 t)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ning selgitab turvalisuse nõuetele vastavaid asünkroonsete osadega veebirakendusi, kasutades mõnda

veebiraamistikku ning vajalikul määral korrektset inglise keelt.

Nõuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused, Andmebaasisüsteemide alused

Õpetajad:Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T P

t

P I

1) kasutab

veebirakenduses

kasutatavaid

märgendikeeli ning

oskab nende abil

kujundada soovitud

väljundi, mis vastab

W3C standardile

2) kasutab

veebirakenduste

silumisvahendeid

3) kasutab

veebirakenduste

loomisel JavaScript-i ja

enamlevinud

JavaScript-i teeke

4) kasutab AJAX

meetodeid

asünkroonsete

veebirakenduste ja

nende osade loomiseks

kasutab HTML, XML,

CSS jt märgendikeeli

lihtsate veebilehtede

koostamiseks

selgitab veebipõhiste

rakenduste eripärasid,

võrreldes lokaalselt

töötavate või nn paksu

kliendi najal

realiseeritud

süsteemidega

tagab erinevate

veebilehitsejatega

veebirakenduste töö

selgitab

veebisüsteemide

tööpõhimõtteid õppe-

ja inglise keeles,

päringu (request)

sessiooni ja vastuse

(response) olemust

Veebilehtede

kujunduspõhimõtted. WWW

teenused. Veebilehe

temaatika ja informatsiooni

täitmine. Funktsionaalsus.

Kasutajasõbralikkus.

Välimus.Kujundamine CSSi

abil.

Veebirakenduste

silumisvahended. Ülevaade.

Kasutamise näited

JavaScript-i kasutamine

veebirakenduste loomiseks. Tekk jQuery

Kasutamine AJAX

meetodeid asünkroonsete

10

10

10

20

10

20

loeng

praktiline töö

projekt

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

Projekti loomine

KT - Praktilised tööd


KT- Praktilised tööd



test



5) mõistab

veebirakenduste

turvalisuse olulisust

ning põhilisi

ründevektoreid

6) kasutab

veebirakenduste

loomisel levinud

raamistikku

7) kasutab korrektselt

kokkulepitud

koodistandardit

8) kasutab õppe- ja

ingliskeelset

veebirakenduste

loomise terminoloogiat

ja dokumenteerib

loodud rakendused

inglise keeles

loob lihtsama

veebirakenduse

LAMP-platvormil

loob lihtsama

ASP.NET

veebirakenduse (kas

veebivormi või MVC

rakenduse)

arvestab oma

veebirakenduse

loomisel turvalisuse

nõuetega

arvestab rakenduse

disainimisel

käideldavuse nõuetega

oskab anda

muutujaile,

meetoditele, klassidele

jne korrektsed, üheselt

mõistetavad ning

koodistandardile

vastavad ingliskeelsed

nimetused

veebirakenduste ja nende

osade loomiseks

Veebirakenduste turvalisuse

ründevektorid

Levinud raamistikud

veebirakenduste loomiseks

Kokkulepitud

koodistandardid

veebirakenduste loomisel

Veebirakenduste loomisega

seotud terminid inglise keeles

10

10

10

10

18

10

20

20

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

praktiline töö

Inglisekeelne

terminoloogia

kasutamine erinevate

õppeülesannete

täitmisel



hindamine)




Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.



Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Erialase inglise keele arvestus on

sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud, projekt on

valminud.

Erialase inglise keele arvestus

on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud,

projekt on kaitstud.



/õppematerjal

Lisamaterjalid internetist.

Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.





4 ARVUTIGRAAFIKA 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:Õppija omandab teoreetilised baasteadmised tööks graafilise infoga, saab ülevaate erinevatestgraafikaformaatidest ning omandab praktilised oskused

tööks graafilise infoga jälgides seadusandlust; oskab kasutada pilditöötlustarkvara lihtsamade projektide loomisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Misina, Tatjana Ševtšenko, Olga Laar

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb arvutigraafika

põhimõisteid

teab ja tunneb vektor-ja

rastergraafika olemust,

põhiparameetreid ja erinevust,

kasutamise valdkondi

teab ja tunneb erinevaid

graafika failivorminguid ja

nende kasutamist

teab ja tunneb põhiliseid

värvimudeleid, nende

kasutamise põhimõtteid ja

võimalusi ja võrdlust

teab ja tunneb graafikatarkvara

võimalusi ja erinevusi

kasutab algtasemel vähemalt

ühte rastergraafika-ja ühte

vektorprogrammi

valib otstarbekalt sobivat

failivormingut erinevates

meediates kasutamiseks

Õpilane oskab

eristada vektor- ja

rastergraafika pilte,

Valib iseseisvalt

kvaliteetsed pildid

töötluseks vastavalt

seadusandlusele

Õpilane nimetab

vähemalt 3 raster-ja 3

vektograafika

töötlustarkvara

lahendust

Õpilane valib

vastavalt vajadusele

sobivat

failivormingut;

ARVUTIGRAAFIKA

PÕHIMÕISTED

Arvutigraafika mõiste

Arvutigraafika liigitus

Rastergraafika ja vektorigraafika

Peamised värvimuudelid

Graafikafailide tüübid ja

põhiparameetrid (suurus,

punktitihedus, värvussügavus,

jne)

Enamlevinud graafikatöötluse

tarvara lahendused

2

soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Õppemäng

„Failitüübid“

Õpilane leiab infot ja

lähtefaile, jälgib

seadusi

ERINEVAD

RAKENDUSVALDKONNAD

JA ALLIKAD.

Arvutigraafika lähtefailide

loomise ja leidmise võimalused

Graafika failide repositooriumid

2 Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Praktiline töö

„Graafikafailide

otsimine vastavalt

päringutele“



CC litsents VANKeR õpiobjekt

„Graafikalaual

joonistamine“

Õpilane teeb projekte

vastavalt projekti

arendamise mudelile.

Õpilane otstarbekalt

valib värvimudeli

oma projekti jaoks

PRAKTILINE TÖÖ

GRAAFIKAPAKETTIDEGA

Projekti arendamise peamised

sammud

ADOBE PHOTOSHOP:

Töökeskkond.

Manipulatsioonid failidega

Transformeerimine.

Peamised tööriistad, nende

kasutamine:

Kihid. Selektsiooni

muutmine kihiks, kihi

liigutamine ja kopeerimine,

kihi transformeerimine,

kihtide haldamine.

Töö fotodega – pildi

kvaliteedi parandamine

sammud

Vektorigraafika elemendid.

Path.

Filtrid

Kihi effektid

Kihi maskid

Animatsioonid.

Veebigraafika põhimõisted.

COREL DRAW:

1

9

3

5

Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

Praktiline töö

Projekt

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide

selekteerimine ja

trasformeerimine:

“Neiu roosidega”

«Sudoku Cube»

«Pasta»

Pildikvaliteedi

paandamine: vana foto

taastamine

Kontuuri loomine:

«Tiger»

Filtride kasutamine

Animatsiooni loomine



Tookeskkonna tutvustus

Abijoonte määramine ja

kasutamine, abijoontele

haakumine

Primitiivide loomine ja

muutmine

Objektide tükeldamine ja

ühendamine

Töö mitme objektiga: objektide

aktiveerimine, grupeerimine,

joondamine, järjestamine

Muud manipulatsioonid

Varvuste kasutamine,

labipaistvus

Teksti kujundamine

Piltide importimine

Efektid

Mida teha valmis pildiga

(printimine, salvestamine,

eksport)

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide loomine,

selekteerimine ja

trasformeerimine,

objektide editeerimine.

Praktiline too

“Skeleton”

Opilane tootab

iseseisvalt, naitab

loovust ja

ettevotlikust projekti

arendamisel.

PROJEKT 2 2

0

Ruhma sisemine

konkurss

Projekt

Graafika projekti

(animatsiooni) loomine

valitud teemal (teemad

on erinevad)



hindamine)

Opilane loob animatsiooni ja avastab kaitsmisele.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid




omandatud





nende lahendamisel









/õppematerjal

Arvutigraafika e-kursushttps://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3632

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3632




5 KOLMEMÕÕTMELISE ARVUTIGRAAFIKA ALUSED 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:õppija saab ülevaate 3D graafika põhimõistetest ja oskab luua lihtsamaid 3D objekte, tunneb huvi temaatiliste infoallikate vastu ja oskab leida infot

erinevatest temaatilistest kogukondadest, teeb päringuid infootsimise päringuid vastavalt nõudmistele, rakendab kogukonnade komponente oma projektides, ning

jälgib seadusandlust projektide loomisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain, Arvutigraafika, Erialane füüsika.

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Misina, Olga Laar, Tatjana Ševtšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


õpilane teab graafika

liigistust ning põhimõisteid,

oskab kasutada nii suuliselt

kui ka kirjalikult

Õpilane osaleb

aktiivselt õppetööst,

täidab konspekti

Õpilane kasutab aine

terninoloogiat

õigesti.

SISEJUHATUS

Graafika põhimõisted.

Kordamine.

3D graafika põhimõisted ja

tarkvara kasutamine võtmed:

Polügonaal- ja orgaaniline

modelleerimine.

Erinevate primitiivide

kasutamine modelleerimisel.

Kloonimise ja massiivide

kasutamine modelleerimisel.

Polügonaalmodelleerimise

tööriistade kasutamine.

Orgaaniline modelleerimine

6 rõhutatud

loeng,

küsimustik,

õppemäng,

meeskonnatöö

Kirjalik töö

„Arvutgraafika

liigitus ja

põhimõisted“

Õpilane teab ja tunneb

3D ajalugu, põhimõisteid ja

3D programmide liike

ja võimalusi


töövahenditele esitatavaid

nõudeid

Õpilane leiab

erinevaid 3D

programme ja

kogukondi, võrdleb

nende võimalusi,

valib

arendamiskeskkondi

PROGRAMMIDE

SÜNNILUGU JA ARENG.

Tasulised ja tasuta tarkvara

lahendused

Erinevate tasuta 3D

programmide ülevaade.

4 10 rõhutatud

loeng,

kirjalik töö,

uurimistöö,

esitlus,

aktiivne

kuulamine,

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

“Erinevate tasuta

3D programmid”

loomine suuliste

ettekannete järgi



vastavalt

nõudmistele.

meeskonna

töö,

suuline

ettekanne.


3D graafika seotud

põhiliseid standarte

Õpilane eristab

standarte, oskab

sõnastada nende

tähendust nii

suuliselt kui ka

kirjalikult

ERINEVATE STANDARDITE

KUJUNEMINE.

Core System, GKS-3D,

PHIGS, PHIGS+, РЕХ (MIT

Х Consortium), OpenG, jne.

4

rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

õppemäng,

aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

“Standartid”

täitmine,

Suuline ettekanne

teab ja tunneb 3D ajalugu,

põhimõisteid ja 3D

programmide liike

ja võimalusi

teab ja tunneb

töövahenditele esitatavaid

nõudeid

Õpilane saab valida

tarkvra vastavalt

projekti eesmärgile

ERINEVAD 3D

PROGRAMMID.

3D Studio и 3D Studio MAX,

LightWave 3D,

Xara 3D, Amorphium, Poser,

Strata 3D, Pixar's RenderMan,

Corel's Bryce 3D, Blender,

Newtek's Lightwave 3D,

Softimage XSI, Mental Images'

Mental Ray, Alias's Maya 3D,jne

Virtuaalmaailmad

2 8 Kirjalik töö,

uurimistöö,

esitlus,

aktiivne

kuulamine,

meeskonna

töö,

suuline

ettekanne,

õppemäng

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

loomine suuline

ettekanne alusel

teab ja tunneb 3D ajalugu,

põhimõisteid ja 3D

programmide liike

ja võimalusi

Õpilane nimetab

vähemal 3 põhilist

kogukondi ja oskab

kasutada vähemalt 1

muudelide

SUUREMAD 3D

KOGUKONNAD.

INFOALLIKAD

01 - Mis on Google SketchUp

2 rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

loomine suuline

ettekanne alusel



Õpilane oskab kasutada

erinevaid infoallikaid

jälgides seadusandlust

salvestamiseks ja

integreerimiseks. õppemäng,

aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Õpilane tunneb

modelleerimise, tekstuurim

ise põhimõtteid ja

meetodeid,

teab lihtsamaid töövõtteid

ja töö etappe, oskab

rakendada nii teoorias kui

ka praktikal

Õpilane kasutab

kooli poolt õpetatav

aid 3D programme

otstarbekalt

Õpilane modelleerib

objekte vastavalt

tehnilistele

ülesandele 3D

tarkvara abil

Õpilane

kasutab erinevaid

materjale realistliku

stseeni saavutamise

ks

Õpilane

koostab lihtsamaid

3D stseeneÕpilane

näitab iseseisvust,

loovust ja

ettevõtlikust

modeleerimisel

SISSEJUHATUS

MODELLEERIMISTEHNIKA

TESSE

Töö 3D programmiga

Näidis:GoogleSketchUp:

Mis on Google SketchUp

SketchUp - mallid ja

kasutajaliides

SketchUp - Joonistamine

joonega

SketchUp - Joonistamine

ristkülikuga

SketchUp - Vaatega

manipuleerimine

SketchUp - Veel kujundeid

joonistamiseks

SketchUp - Push/Pull

SketchUp - Selekteerimine

SketchUp – Kustutamine,

peitmine

SketchUp - Nihe

SketchUp - Liigutamine ja

murramine

SketchUp - Grupeerimine

SketchUp - Komponendid

SketchUp - Keeramine ja

peegelpilt

12 15

rõhutatud

loeng,

funktsionaalne

lugemine,

aktiivne

kuulamine

projekt

Praktilised

harjutused



SketchUp - Kopeerimine

SketchUp - Lõikumine

SketchUp - Kujundi loomine

mööda rada

SketchUp - Mõõdulint, mall

ja abijooned

SketchUp - Tekstid, mõõdud

ja kommentaarid

SketchUp – Tekstuurid

SketchUp – Animatsioonide

loomine

PROJEKT

15 Valminud isiklik

projekt (teemad on

erinevad)



hindamine)

Kirjalik töö: Tasuta 3D lahenduse uurimine ja analüüss+ettekanne

Kirjalik töö: Tasulise 3D lahenduse uurimine ja analüüs+ettekanne


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




omandatud





nende lahendamisel









/õppematerjal

VANKeR e-kursus: http://metshein.com/index.php/cad/google-sketchup-8






Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

6 IT ÕIGUS 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk:õppija omandab põhiteadmised IT valdkonna õiguskaitsest ja seadustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Õiguse alused.

Õpetajad: Deniss Volkov, Olga Laar



1. Teab ja tunneb IT valdkonna

õigusakte

2. Teab ja tunneb isikuandmete

kaitse ja autoriõiguste

tagamise meetodeid

3. Teab ja tunneb IT alase

seadusvastase tegevuse ohte

4. Tunneb IT-alase kutse-eetika

väärtusija käitub vastavalt

nendele

5. Tegutseb vastavalt

seadusandlusele

Tunneb ära, kus leida

IT valdkonna

õigusakte.

Tunneb IT-õiguse

valdkonna

kokkuleppeid (sh.

juhtdokumente,

praktika koodekseid,

vaidluste lahendamise

mehhanisme jne.) Kirjeldab IT

spetsialisti kutse-

eetika.

Tunneb infoühiskonna

teenused, kus neid

leida.

Selgitab, kuidas

kasutada elektroonilise

identiteediga.

Eristab Euroopa Liidu

ja USA

tarkvarapatentide

süsteemi.

IT VALDKONNA

ÕIGUSKORRALDUS.

1. IT valdkonna õigusaktid.

Riigi teataja.

2. Avaliku teabe seadus.

Kontrolli- ja

järelvalveasutused.

4 Loeng,

Esitlus,

Praktiline

töö,

Iseseisev

töö,

Individuaaln

e töö,

Arutelu

Praktilised tööd hinne

kujunemise eelduseks on kõigi

hinnatavate ülesannete

sooritamine tasemel

”arvestatud”

Praktiline harjutus:

3 KT Testi „Põhialuste IT

seaduste normid”

Info otsing riigiportaalis

www.eesti.ee

Info otsing portaalis

www.id.ee

Info otsing portaalis Eesti

patendiametis www.epa.ee

Esitlus “Patentid” ja

kaitsmine.

INFOÜHISKONNA

TEENUSED. 1. Infoühiskonna teenuse

seadus

4 2

IT LEPINGUD.

1. IT-lepingute koostamise

põhimõtted.

2. Sanktsioonid lepingutes.

Lepinguterakendamine.

3. IT töölepingud. Vastutus.

Konkurentsikeeld.

4. Võlaõigusseaduse vastavad

sätted.

2

KUTSE-EETIKA.

1. Head tavad.

2


http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/



Tunned põhialuste IT

seaduste normid.

Orienteerib

Karistusseaduses.

ISIKUANDMETE KAITSE. 1. Delikaatsed isikuandmed.

Privaatsus.

2. Isikuandmete kaitse

seadus.

2 1

ANDMEKOGUD. 1. Andmekogude

moodustamine ja

registreerimine.

2. Andmekogude seadus.

4

DIGITAALALLKIRI. 1. Elektrooniline identiteet.

2. Digitaalallkirja seadus.

2

AUTORIÕIGUSED.

1. Varalised õigused. Õiguste

kaitse.

2. Autoriõiguse seadus.

3. Litsentsid.

4 2

IT KURITEGEVUS. 1. Tarkvarapiraatlus.

2. Karistused.

Karistusseadustiku

vastavad sätted.

4 2

TARKVARA ÕIGUSKAITSE. 1. Kaubamärk, selle

taotlemine.

2. USA ja Euroopa

tarkvarapatentide süsteem.

2 2





hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.

Õppematerjalide kindlustamiseks lahendab samasuguseid harjutusi nagu tundides (kirjalikult, õpetaja kontrollib, mitteeristavalt)

1. Esitlus “Mis tähendab E-Estonia”.

2. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kokkuvõttev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab

erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma

õpetaja abita.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev

tööd õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise,

ilma õpetaja abita.

Konspekt.




/õppematerjal


2. https://www.riigiteataja.ee/ Eesti seadused.

3. Riigiportaal www.eesti.ee

4. Portaal ID www.id.ee

5. Eesti patendiamet www.epa.ee

6. EUCIP Õppe materjal [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip]


https://www.riigiteataja.ee/


http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/



Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

7 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toime inglise keelega erialases töökeskkonnas.


Õpetajad: Tatjana Ševtšenko



Euroopa Nõukogu keeleoskuste

süsteemiserialane ja

majandusalane inglise keel

tasemel B1

1) teab, tunneb ja kasutab erialast

terminoloogiat

2) põhjendab lühidalt oma

seisukohti inglise keeles

3) annab edasi sisu erialases

inglise keelses vestluses

4) koostab adekvaatselt oma

erialaga seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

teab ja eristab inglise keele

enam kasutatavaid

erialatermineid

analüüsib esinenud töödes

vigu

koostab ingliskeelseid

ettekandeid ja esitab neid

korrektses inglise keeles põhjendab ja selgitab oma

seisukohti

koostab IT erialaga

seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

Course Overview And

Introduction

Using The Computer/IT User

Fundamentals

Managing Files

Word Processing

Spreadsheets

Presentation

Using the Internet

2 10 2 loeng

iseseisev töö

e-õppe

praktiline töö

2KT

Küsitlus

Project Management Basic Concepts

Project Planning Principles

Time Management

Communication Strategy

Teamwork

Project Evaluation

2 4 2 1KT

Kuulamisülesanne

Grammatikaülesanne

Küsitlus

IT Legal And Ethical Issues

Intellectual Property

Copyright

Digital Signature

IT Crime

IT Contracts

Professional Ethics

2 4 2 1KT

Dialog



Computer Hardware Computer Architecture

Processor

Motherboards

BIOS

Memory

Storage Devices

Video Cards

Sound cards

Headphones and Microphones

Cases

Input/ Output Devices

Monitors

2 6 2 1KT

Vestlus

Test

Dialog

Operating Systems Operating System Functions And

Tasks

Operating Systems Types And

Versions

User Interface

Application Program Interface

Users

2 2 1KT

Computer Graphics Computer Graphics Basics

Color Theory

Bitmap Graphics

Vector Graphics

Image Processing

2 6 2 1KT

Grammatikaülesanne

Dialog



Multimedia

Multimedia

Cross-media

3D

Web

Animation

Video And Audio

2 6 4 1KT

Essee põhjendab ja

seklgitab oma

seisuskohti

multimeediumialases

terminites

Web Applications

Basic Web Design Principles

WWWServices

HTML, XHTML, CSS and

Javascript

Web Applications Related Terms

2 6 4 2KT

Küsitlus

Vestlus



hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks.

Ingliskeelse ettekandekoostamine ja kaitsmine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse eristavalt.

Mooduli lõpus sooritab õpilane 13 arvestuslikku tööd (praktilised või kontrollitööd): ja esitab kursuse teemadestettekandet.

„3“ „4“ „5“

On tehtud vähemalt 8 praktiliset,

kontrolltööd ja iseseisvad tööd,

ettekande on valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel vastab kõikidele

küsimustele lävendi tasemel.

On tehtud vähemalt 10 praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on valminud ja

esitatud.

Ettekande esitamisel vastab täiendavalt kahele

lisaküsimusele.

On tehtud kõik praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on

valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel põhjendab

täiendavalt lisaküsimuse vastuseid



(avalikult

kättesaadav)/õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid.

http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html

http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html



Esteras S. R. English for Computer Users. Cambridge: Cambridge University Press, Pp. viii + 152 ISBN 0-521-45980-X

(paper), 2009

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist

e-õpe:https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4088



8 ANIMATSIOONI ALUSED 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija saab sissejuhatav ülevaate animatsioonist – animatsiooni ajaloost, erinevate animatsioonis kasutatavate

joonistamisstiilidest, storyboardimisest, looblihtsamaid animatsioone.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain

Õpetajad: Tatjana Ševtšenko



1) teab ja tunneb animatsiooni

põhimõisteid, ajalugu, liike

2) teab ja tunneb animatsiooni

töövõtteid ja töö etappe

3) kasutab animatsiooni

teostamise tarkvara projektide

arendamiseks

4) koostab stsenaariumi ja

storyboardi

planeerib võtmepoose ja

nende vahelist ajastust

eristab erinevaid

joonistamisstiile

kasutab Adobe Flash

animatsiooni loomisel

valib tööks vajalikke

vahendeid

Sissejuhatus animatsiooni,

animatsiooni ajalugu ja liigid,

programmid

Võtmepoosid ja võtmekaadrid

(keyframe), ajastus, inertsid,

gravitatsioon, kiirendus jne.

Ülevaade joonistamise ja

animatsiooni arengust

Lühike ülevaade animatsiooni

programmidest

4

4 loeng

praktiline töö

iseseisev töö

e-õppe

Praktiline ülesanne:

infootsing Internetist

Esitlus

Joonistamisstiilidelühitutvustus Klassikaline, ruff, manga

2 Küsitlus

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist




5) planeerib võtmepoose ja nende

vahelist ajastust

6) teostab lihtsama animaklipi

Klassikalise animatsiooni

loomise ametid Animaatorid, fasseerijad, clean-

up’ijad, värvijad, skaneerijad,

komposiitorid

2 Praktiline töö:

Stsenaariumi ja

storyboard'i loomine

Storyboard Storyboard, selle vajalikkus

2 2 2

Flashi tutvustus

Adobe Flash kasutajaliides,

tööriistad ja lühikäsud,

animatsioonide loomine

20 28 12 Praktilised harjutused

Praktiline töö: banneri

või slaidiesitlus

Flash projekt:multifilm



hindamine)

Ettevalmistamine esitluseks ja projekti kaitsmiseks.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud praktiliste tööde, esitluse ja projekti.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud.

Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.

On tehtud kõik praktilised tööd ja projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud ja kaitstud.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.

On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt on tähtajaks esitatud ja kaitstud.

Praktilisi töid teeb iseseisvalt.




/õppematerjal

1. E.A. Vander Veer and Chris Grover Flash CS6 “The Missing Manual”, O’REILLY, 2012

2. Tony White The Animator's Workbook: Step-By-Step Techniques of Drawn Animation, Watson-Guptill, 1988

3. http://dma.edc.org/resource/part-1-introduction-animation www.programmersheaven.com Introduction to Animation

4. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=964








9 VIDEO JA HELINDAMISE ALUSED 4,5EKAP (117 t)

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õppija tunneb ja kasutab tänapäavase heli- ja videotöötluse peamisi vahendeid ja töövõtteid, heli- ja videostandardeid.


Õpetajad: Kalle Kivistik, Jevgenija Sadejeva

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja


1) teab ja tunneb

digitaalse video ja heli

põhimõisteid ja

standardeid

Eristab ja kasutab

sobivalt

kompresseerimata ja

kompresseeritud heli- ja

videofailide formaate.

Valib hindamisülesande

lahendamiseks

videosalvestusel ja

videomontaažil sobiva

tarkvara seadistuse ja

piisava kvaliteediga

riistvara .

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivaid tarkvara ja

riistvara seadistusi.

1. Erinevate telestandartite

tutvustus. PAL, NTSC,

SECAM, HD, full HD.

Nende plussid ja miinused.

2. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

videosalvestusformaatidest

Betacam SP, VHS, SVHS,

Hi8, HDD, CD, DVD,

DVCPRO, Mini DV,

HDV, mälukaardiga

kaamerad (P2, SDHC jt)

3. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

helisalvestusformaatidest.

Magnetlint, vinüülplaat,

MiniDisc, DAT audio,

HDD, CD, DVD

4. Heli digiteerimise

eesmärgid, põhimõtted ning

parameetrid. PCM

sampling,

diskreetimissagedus

(sampling rate) ja

diskreetimissuurus (bitrate)

3 4 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Essee.



2) teab ja tunneb

digitaalseks heli- ja

videotöötluseks

vajalikke vahendeid

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivat tarkvara ja

tarkvara ja riistvara

seadistusi.

Kasutab programmide

Adobe Audition ja Pro

Tools võimalusi

digitaalseks

helitöötluseks ja

montaažiks

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut ja Adobe

Premiere videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Heli tootmise ja

monteerimise vahendid

ning töövõtted: Riistvara:

mikserpuldid, mikrofonid,

ühenduskaablid, arvuti

audioliidesed,

heliprotsessorid.

2. Tarkvara: helisalvestus- ja

redigeerimisprogrammid,

virtuaaleffektid.

3. Helifailide toimetamine

ühe- ja mitmerealise

toimetajaga.

4. Adobe Auditioni

kasutamine üherealise ja

mitmerealise editorina. Pro

Toolsi kasutamine heli

redigeerijana.

5. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander,

limiter ja gate.

4 8 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Individuaalne praktiline

harjutus, (heli import,

redigeerimine,

kokkumäng)

Praktilne rühmatöö

helistuudios (nt.

Kooliraadio, näidendi

helitaustad)

Praktiline rühmatöö

videostuudios (nt Kooli

TV, videoklipi

helindamine,

reklaamiklipid)

3) salvestab heli- ja

videomaterjali arvutisse

kasutades vastavat

tarkvara

Kasutab programmi Pro

Tools mikrofoniheli

salvestuseks arvutisse.

Impordib programmide

Final Cut ja Adobe

Premiere abil

videomaterjali

kaamerast arvutisse.

1. Helialvestamine

programmides Pro Tools ja

Logic Pro

8 16 3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline harjutus.

Rühmatöö (salvestamine,

materjali import arvutisse)

4) kompresseerib

vajadusel heli ja Konverteerib vajadusel

kompresserimata

1. Audiokompressioon.

Failide kompresseerimine.

4 8 2 Loeng Praktiline harjutus

(konverteerib



videofailid, kasutades

sobivaid koodekeid

5)

helifailid

kompresseeritud

formaatidesse ja valib

selleks sobivad

parameetrid.

MP3 ja teised

kompresseeritud

heliformaadid.

2. Videokoodekid. Liigid,

nende plussid ja miinused,

kasutusvõimalused (264,

mpeg jt).

Praktiline töö

Iseseisev töö

kompresseerimata

helifailid mp3-ks)

Praktiline harjutus

(konverteerib või

renderdab videomaterjali

sobivate koodekite abil

sobivasse suurusse ja

formaati)

5) teostab lihtsamat

helitöötlust tarkvara abil

Suudab tarkvara

kasutades monteerida

lihtsamat heliklippi

(näiteks raadioreklaam)

1. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander,

limiter jagate.

8 16 3 Praktiline töö Praktiline töö (monteerib

helifailid, kasutab

virtuaalprotsessoreid,

renderdab projekti)

6) teostab lihtsamat

videomontaaži ja –töötlust

tarkvara abil

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut Pro ja

Adobe Premiere

videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Lineaarne ja mittelineaarne

montaaž.

2. Videotöötlusprogrammide

tutvustus. Nt.

Adobe Premiere, Final Cut

Pro, Avid Media Composer.

8 18 3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline töö: monteerib

videomaterjali, teeb

lihtsama korrektuuri, lisab

ja reguleerib helirea ja

vajadusel lisab tiitrid)



hindamine)

1. Kirjeldab video- ja helikoodekid ja formaate.

2. Põhjendab heli dünaamikaprotsessorite kasutamist. Leiab internetist vastavaid materjale.

3. Leiab internetist juhendmaterjale helisalvestusprogrammide, heli- ja videotöötlusprogrammide kasutamiseks

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalikud testid Vastab kõikidele küsimustele lävendi

tasemel

Vastab täiendavalt kahel lisaküsimusele Põhjendab täiendavalt lisaküsimuste

vastuseid

Praktilised harjutused Sooritab tööülesande lävendi tasemel. Sooritab tööülesande lävendi ületaval tasemel Analüüsib oma tegevust.



Õppija parandab vead, mis õpetaja on

leidnud.

Õppija leiab ja parandab vead

iseseisvalt.

Õppija juhendandab vajadusel teisi

õppijaid.

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel lävendi taseme



/õppematerjal

www.adobe.com

www.apple.com

www.avid.com

www.wikipedia.org

NVTC failiserver “mmlabor” Kivistik Powerpoints


http://www.adobe.com/

http://www.apple.com/

http://www.avid.com/

http://www.wikipedia.org/




10 MULTIMEEDIUMI TOOTE DISAIN 9 EKAP (234 t)

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused multimeediumipõhiste toodete loomiseks


Õpetajad: Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov



teab ja tunneb multimeediumi

toodete kasutusvaldkondi

teab ja tunneb toote disaini

meetodeid ja kasutajakeskse

disaini põhimõtteid

teab ja tunnebkujunduse, sh

kompositsiooni-ja värviõpetuse

põhimõtteid

teab jatunneb multimeediumi

arendusvahendeid

analüüsib olemasolevaid

multimeediumi tooteid

planeerib ja kavandab

multimeediumi toodet

(iseseisvalt ja meeskonnas)

kasutab multimeediumi

elemente toote loomisel

oskab kirjutada multimeedia

toote tekste

disainib, arendab ja loob

multimeediumi toote

prototüüpe

Kursuse jooksul toimub

protsess hindamine,

arvestuslikud tööd.

Iga õpilane valmistab

ette ka oma portfoolio.

Protsessihindamise all

mõistetakse, et õpilane

sooritab kõik nõutavad

kirjalikud tööd, teeb

suulised esitused, audio-,

video- või graafilised

esitlused, koostab

korralikult oma portfoolio,

aktiivselt osaleb

projektitöös.

Hindamisel arvestatakse

õppija oskust oma teadmisi

suuliselt ja kirjalikult

edastada.

Moodulide teemade

õppesisu omandamist

Multimeediumi disain

Multimeedia mõiste

Disaini mõiste

Disaini funktsioonid

Disaini süsteemi riistvara

tase

Erinevad graafiliste

kujutiste liigid

Arvutigraafika liigid

Graafiliste failide formaatid.

Laiendused

20 16 4 Individuaalne

töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Disainiharud. Näidiste

otsing

Rühmatöö: „Plakat

disaini

funktsiooniga“.

Erinevate

funktsioonide esindus

Disaineri riistvara.

Info otsing ja analüüs

Interaktiivne test

„Leida multimeedia

osad“

Riistsõna „Graafika

terminid“

Rühmatöö: „Graafika

liigid“. Esindus

illustreerimisega

Laienduste leidmine.

Interaktiivne test

Interaktiivne arvestustest

mooduli teemade järgi

Joonistamine ja kompositsioon

Joone erinevused

Kompositsiooni mõiste

Kompositsiooni vahendid


töö

Info

kogumine

Joonistamine

väikeseid

kompositsioone



kontrollitakse hindelise

kõigepealt projektitööga,

kus hinnatakse:

• multimeediumi

kasutusvaldkondade

tundmist,

• oskust kunstiliselt

analüüsida varemloodud

tooteid,

• multimeediumitoote

otstarbeka planeerimise

oskust,

• disainimeetodite tundmist,

• multimeediumitoote

tehnilise ja kunstilise

teostamise oskust.

Kompositsiooni elementid

Kompositsiooni printsiipid

Kompositsiooni reeglid

Kompositsiooni seadused

Looduse geomeetria.

Erinevad vormid

Kuldne lõige

Perspektiiv

Varjude õpetus

Taju omadused

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

individuaalselt ja

grupis

Raster- ja vektor

tarkvara abil

kompositsioone

loomine

Konspektide kontroll

Interaktiivne test

„Joonistamise ja

kompositsiooni

terminid“

Interaktiivne teoreetiline

arvestustest mooduli

teemade järgi

Värvid ja graafiline disain

Värviõpetus

Värviring ja värvispekter

Värvimudelid (süsteemid)

Värvide tähendused

Värvikontrasti mõiste

Trükikoja kunst

Visuaalne

kommunikatsioon

Optiline kunst

Brändi mõiste

Reklaami mõiste

Veebidisaini mõiste


töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Praktiline töö

mudelite kasutamises

raster- ja vektor

programmides

Info osting

(individuaalne ja

grupis)

Polügraafia loomine

Veebisaitide loomine

usability printsiibe

kasutades



teemade järgi



Tekstiloomine

Šrifti põhilised terminid

Minimaalsed teksti

elemendid

Šriftide grupid

Teksti tähtsad osad

Teksti koostamise

psühholoogia disainis ja

reklaamis

Dokumentiga töötamise

etapid


töö

Info kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Šriftide loomine

Teksti effektid raster

programmides

Tekstide loomise

praktika

Tekstide kujundamise

praktika



teemade järgi

Disainiprojekt

Disainprojekti planeerimine

Brändi loomine

Brähdi esitlemine,

kaitsmine


töö

Info kogumine

E-õpe

Joonistamine

Vormistamine

Projekti

koostamine

Loov töö

Esinduse

loomine

Projekti

kaitsmine

Info otsing

Firma stiili

mustandiku

vormistamine

Logo, slogani,

firmagraafikat,

veebisaidi

väjlatootmine

Projekti kaitsmine



hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine ja kontrolltöödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“



Hindekriteeriumid Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde

täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.

Omab stiili, teeb tööd põhiliselt ja originaalselt.

Õppija lahendab ülesanned rohmem ise, ilma

õpetaja abita.

Erinevates vormides koostatud

ülesanned lahendatud õigeaegselt ja

korrektselt. Tööde täitmiseks õppija

kasutab erinevaid infoallikaid.

Genereerib disainprojekti originaalset

idee, planeerib oma tööd, teeb seda

kiiresti ja kvaliteetselt. Oskab oma idee

esitleda ja kaitsta. Teeb tööd iseseisvalt.




/õppematerjal

Multimeediumi toote disaini kursus. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3320

Osa “Disain”. http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

E-materjalide personaalne hoiukoht.http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/



http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/




11 HELITEHNIKA KASUTAMINE 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised professionaalse helitehnika seadmete kohta ja kasutab helitehnikat erinevates olukordades.

Nõuded mooduli alustamiseks: Mooduli “Video ja helindamise alused “ läbimine.

Õpetajad:Kalle Kivistik

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1) teab ja tunneb

helitehniliste seadmete liike

ja tööpõhimõtet, helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib helindamisel

olukorras sobiva

helitehnika,

kommuteerib ja

ühendab seadmed

õigesti

HELITEHNIKA LIIGID.

Analoog- ja digitaalmikserid,

aktiiv- ja passiivkõlarid,

võimsusvõimendid, monitorid,

heliprotsessorid,

ühenduskaablid,

magistraalkaablid. XLR-, TRS,

TS-, RCA- ja DIN-pistikud.

Mikrofonide liigid. KÕLARITE

PARAMEETRID JA

KASUTAMINE. Kõlarite

võimsus, helirõhk, tundlikkus,

suunategur, sagedusvahemik.

Kõlariahelate (array)

moodustamine. Bassikõlarid ehk

subwooferid, signaali sageduslik

jagamine krossoveri abil.

HELIPROTSESSORITE

KASUTAMINE.

Helieffektide lisamine aux-

funktsiooni abil.

Heliprotsessorid insert-

lülituses.

3 4 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest.

Praktiline rühmatöö

(infootsing seadmete

kohta,

kommuteerimine,

häälestamine)



2) teab ja tunneb helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib ülesande

lahendamiseks

sobiliku tehnika ja

tehnilise lahenduse

HELITEHNIKA KASUTUS-

VALDKONNAD. Kontserdid,

etendused, taustmuusika

edastamine, koosolekud

2 6 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö (tehnika

vajaduste

väljaselgitamine,

valimine,

paigaldamine,

kommuteerimine)

3) teab ja tunneb helitehniku ja

helirežissöri tööülesandeid

Täidab praktilise

töökäigus

helitehniku ja

helirežissöri rolle.

HELITEHNIK JA

HELIREŽISSÖR. Helitehnik kui

eelkõige tehniline töötaja.

Helirežissör kui kunstiline

töötaja.

4 1

Praktiline töö Rühmatöö

(praktiline

helindamine ttö

jaotamisega

helirežissöri ja

helitehnikute vahel)

4) Oskab hinnata vajamineva

helitehnika liike ja hulka Koostab helitehnilise

lahenduse, mis järgib

esinejate vajadusi ja

arvestab

olemasolevaid

võimalusi.

HELITRAKT KONTSERDIL.

Helitrakti skeem kontserdil.

Aparatuuri valik lähtuvalt

esinemise liigist ja vajalikust

kvaliteedist.

6 1 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö

5) Oskab koostada, paigaldada

ja häälestada helitehnilisi

lahendusi, kvaliteetselt ja

effektiivselt kasutada

helivõimendus-aparatuuri

vähemalt helitehniku tasemel

Paigaldab vastavalt

ürituse ja esinejate

vajadustele saali heli

(FOH) ja

monitorheli

aparatuuri. Järgib

helindamisel

esinejate lavaplaani

ja tehnikanimekirja.

SAALIHELI (FOH ehk front of

house) HÄÄLESTAMINE

MONITORHELI

KASUTAMINE JA

HÄÄLESTAMINE. Monitoride

vajalikkus. Heli suunamine

monitoridesse aux- ja matrix-

funktsiooni abil.

Monitormikseri kasutamine.

ESINEJATE LAVAPLAAN

(stage plan) ja tehnika nimekiri

(technical rider)

1

0

1 Rühmatöö (ülesande

analüüs, tehnika

paigaldamine,

häälestamine, ürituse

helindamine)

Iseseisev töö moodulis: 1. Mikserpultide, võimendite ja kõlarite jms. parameetrite kindlakstegemine infootsingu abil.




hindamine)

2. Helindamisteemaliste õppevideote vaatamine ja analüüs (näit. Youtube, Avid jt.)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel,

vastatud ühele lisaküsimusele

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele,

lisaküsimuse vastus põhjendatud

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud õpetaja juhendamisel.

Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi

tasemel. Võimalikud vead parandatud

iseseisvalt.

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud iseseisvalt, juhendab ja

aitab parandada kaasõpilaste vigu.




/õppematerjal

1. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi,

USA

2. White, P. 2000.b. Basic Live Sound. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

3. NVTC failiserver mmlabor/ Kivistik Powerpoints





12 HELISALVESTUS 3 EKAP (78 t)

Eesmärk:õpetusega taotletakse, et õppija õpib süvendatult tundma helisalvestuse töövaldkonda, omandab helistuudio seadmete kasutamise töö- ja kunstilised

põhimõtted ja oskused ning tarkvara kasutamise võtted.

Nõuded mooduli alustamiseks: Video ja helindamise alused mooduli läbimine

Õpetajad:Kalle Kivistik

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


Oskab helistuudio kasutamise

tehnilisi ja kunstilisi võim

alusi,

Tunneb helistuudio seadmete

ja tarkvara kasutamise

töövõtteid,

helisalvestusprotsessi

tehnoloogiat

Oskab helisalvestust

planeerida, iseseisvalt ja

otstarbekalt helisalvestuse

erinevaid tööoperatsioone läbi

viia,

Oskab helistuudio seadmeid ja

tarkvara eesmärgipäraselt

kasutada.

Mõistab

helisalvestuse

tööoperatsioonide

olemust

1. TÖÖOPERATSIOONID

HELISTUUDIOS:

preproduktsioon,

salvestamine,

postproduktsioon,

miksimine, masterdamine.

2. HELITRAKT

STUUDIOS. Helisignaali

kulgemine stuudios.

Seadmete kommuteerimine.

Sümmeetriline ja

ebasümmeetriline

kaabliühendus. Patchbay

ehk kommutaator.

6 8 4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Essee helistuudio

tehnika ja kunstiliste

lahenduste teemal.

Rühmatöö: seadmete

kommuteerimine ja

häälestamine

helisalvestuseks.

Kasutab mikrofone

effektiivselt, teeb

salvestustarkvaras

projektifaili, valib

optimaalsed

salvestusformaadid

ja parameetrid.

Kasutab riistvara,

tarkvara ning

virtuaal- ja füüsilisi

1. MIKROFONIDE

KASUTAMINE.

Dünaamiline ja

kondensaatormikrofon.

Mikrofonide suunategur.

Mikrofonitehnikad:

klassikaline ja lähitehnika.

Mikrofoni stereotehnikad:

AB-, XY -, CAP-, M+S-

ja OIRT -tehnikad.

10 16 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö:

valmistatakse ette

salvestussessioon,

paigaldatakse

riistva,

valmistatakse ette

projektifail

häälestatakse

riist- ja tarkvara.



heliprotsessoreid

ettnähtud viisil ja

otstarbekalt.

Mikrofonide kasutamine

vokaali ja

muusikainstrumentide

salvestamisel. „Proximity“

effekt.

2. ARVUTI

HELISTUUDIOS. Arvuti

konfigureerimine

helisalvestuseks.

Helikaardid ehk

audioliidesed. Välised

(USB ja Firewire) ja

sisemised audioliidesed.

Kombineeritud

audioliidesed ja programmi

kontrollerid. PRO TOOLS

. Pro Tools HD riistvara ja

tarkvara (PCIe kaardid,

liidesed, eelvõimandid,

kontrollerid). Pro Tools

audioliidesed ja tarkvara.

Projektide ühilduvus.

3. ERINEVAD

HELISALVESTUS- JA –

TÖÖTLUSTARKVARAD

. Logic Pro, Wavelab,

Adobe Audition

Planeerib

salvestusprotsessi

tehniliselt

otstarbekalt,

planeerib

1. HELISALVESTUSE

TEOSATMINE.

Salvestuse planeerimine,

tehnika kommuteerimine,

häälestamine,

10 20 4 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö:

ettevalmistatud

salvestusprojekti

praktiline teostamine

(salvestus,



ajaressursi

kasutamise.

Kautab effektiivselt

kõiki

stuudioseadmeid

salvestusprotsessi

erinevates

etappides.

salvestamine,

postproduktsioon,

miksimine, masterdamine.

2. HELITÖÖTLUS

STUUDIOS.

Salvestustarkvara,

virtuaaleffektide,

heliprotsessorite,

mikserpultide ja/või

kontrollerite kasutamine

3. MIDI KASUTAMINE

STUUDIOS. MIDI-

protokoll kui digitaalsete

muusikainstrumentide ja

stuudioseadmete

suhtluskeel. MIDI-

liidesed, MIDI-pordid,

MIDIkanalid, MIDI-

kontrollerid. MIDI

ühendus läbi USB- ja

DIN-kaablite. MIDI

kasutamine

salvestusprotsessi

automatiseerimisel.

postproduktsioon,

miksimine,

masterdamine)

Vajadusel lõpp-

produkti

konverteerimine teise

formaati.



hindamine)

1. Helisalvestus-teemalise essee ettevalmistamine

2. Seadmete ja programmide spetsifikatsioonide ja kasutusjuhenditega tutvumine

3. Salvestuse planeerimine, kokkulepped artistidega


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“



Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel Teooriatest vähemalt lävendi tasemel, lisaks

vastatud õigesti lisaküsimus

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel,

lisaks vastatud õigesti lisaküsimus

Rühmatöös osalemine vähemalt

lävendi tasemel., võimaliud vead

parandatud õpetaja juhendamisel

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt, lisaks kaasõpilaste

juhendamine ja rühma

koordineerimine




/õppematerjal

1. The Home Recording Helper.www.studiobuddy.com . 2009. 21. mai.

2. Moulton, D. 2000. Total Recording. Groton: MA, USA. KIQ Productions, Inc.

3. White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

4. NVTC failiserver mmlabor/Kivistik Powerpoints


http://www.studiobuddy.com/


Narva Kutseõppekeskuse IT-süsteemide nooremspetsialist 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava Valikõpingute moodulid nr

MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

13 TEOREETILINE LÕPUEKSAM JA PRAKTILINE LÕPUTÖÖ 1,5 EKAP (39 t)

Eesmärk:Eesmärgiks on erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu tõendamine

Nõuded mooduli alustamiseks: Kõik moodulid on läbitud.

Õpetajad: Olga Laar, Denis Volkov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1. kasutab eesmärgipäraselt ja

korretselt terminoloogiat;

2. kasutab iseseisvatöö või

meeskonnatöö põhimõtteid;

3. süstematiseerib ja kasutab

omandatud teadmisi ja

oskusi asjatundlikult lõputöö

ettevalmistamiseks ja

kaitsmiseks

4. väljendab ennast suuliselt ja

kirjalikult jälgides head tava

ja kooli poolt kehtestatud

nõudeid

kasutab eesmärgipäraselt

ja korretselt

terminoloogiat;

kasutab iseseisvatöö või

meeskonnatöö

põhimõtteid;

süstematiseerib ja kasutab

omandatud teadmisi ja

oskusi asjatundlikult

lõputöö

ettevalmistamiseks ja

kaitsmiseks

väljendab ennast suuliselt

ja kirjalikult jälgides head

tava ja kooli poolt

kehtestatud nõudeid

Ülevaade teoreetiliste

lõpueksami materjalidest

Lõputöö vormistamine

lähtuvalt koolis kehtestatud

18vormistusnõuetest

30 9 Loeng

Proovi

eksam

Praktiline

töö arvutis

Iseseisev töö

Praktilised tööd hinne

kujunemise eelduseks on kõigi

hinnatavate ülesannete

sooritamine tasemel

”arvestatud”

Praktiline töö:

Terminoloogia teadmisi

kontrollimine

Konspekti kontroll

Proovi eksam



hindamine)

Õppematerjalide kindlustamiseks lahendab samasuguseid harjutusi nagu tundides (kirjalikult, õpetaja kontrollib, mitteeristavalt)






Hindekriteeriumid

Kutsehariduslik lõpueksam koosneb teoreetilist lõpueksamist ja praktilisest tööst. Teoreetiline lõpueksam sisaldab

küsimusi. Praktiline töö koosneb ühest ülesandest

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Vastab küsimustele õigesti Selgitab küsimuste omadused ja nüansid Vastab täiendavale küsimusele



/õppematerjal

Õppija ja juhendaja valikul

Documents

Kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse direktori 31.05.2016.a ... · ARVUTIGRAAFIKA (kasutab jooniste ja eskiiside koostamiseks joonestab 2D jooniseid ühes enamkasutatavas programmis;