Supilinna Seltsi, Tartu Linnavalitsuse ja EestiPlaneerijate Ühingu ühisprojekt "Osalusplaneerimine

Supilinna teemaplaneeringu koostamisel"

JUHENDMATERJAL KAASAMISEKAVANDAMISEKS NING

KAASAMISTEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS

Tartu 2011-2012

Sisukord:

SissejuhatusOsalusplaneerimise põhimõtted ja otsustusprotsessKeda kaasata ja millal?Kommunikatsioon planeerimisprotsessis ja kaasamiselKaasamise meetodeidIntervjuudEmotsionaalne jalutuskäikEmotsionaalse kaardi koostamineKüsitlusVestlusringKoolikirjandJoonistaminePiirkonna kaardi ühine täiendamineKokkuvõtvad soovitused kaasamistegevustekavandamiseks planeeringute koostamisel

346891012141517192021

24

Käesoleva juhendmaterjali koostamise eesmärgiks onosalusplaneerimise põhimõtete tutvustamine ningsoovituste andmine huvigruppide ja sihtrühmadekaasamiseks osalusplaneerimisel. Soovitusedpõhinevad käesoleva juhendmaterjali koostamiseeeltöö raames läbi viidud tegevustel, teoreetiliselmaterjalil ning koostajate varasemal kogemusel niikohaliku kogukonna aktiivsete liikmetena kui karuumilise keskkonna kujundajatena ja Eestistegutsevatelt planeerijatelt saadud tagasisidel.Juhendmaterjali koostamiseks katsetati valikutkaasamismeetodeid Supilinna teemaplaneeringukoostamise raames. Supilinna teemaplaneeringualgatamise ettepaneku tegi Tartu LinnavalitsuseleSupilinna Selts juba 2006. aastal. Planeering algatatiTartu Linnavolikogus 24. mail 2007, planeeringutkoostab Tartu Linnavalitsus. Supilinnateemaplaneeringu eesmärgiks on Tartu linna jaoksolulise miljööala säilimise tagamine võimalikultalgupärasel kujul läbi maakasutus- jaehituspõhimõtete seadmise. Tulenevalt Supilinnateemaplaneeringu eripärast on juhendmaterjaliskeskendutud soovituste andmisele üldisestäpsusastmes planeeringu koostamise protsessile.Supilinn on Tartu linnaosa, mille tänane struktuur jahoonestus pärineb valdavalt 19. sajandist ja 20.sajandi algusest ning on rajatud esimese linnastumiselaine ajal maalt linna saabunud töölisperedemajutamiseks. Supilinna hoonestus koosneb valdavaltühe- kuni kahekorruselistest ahjuküttegapuitelamutest. Nõukogude okupatsiooni perioodil oliSupilinnal elupiirkonnana võrdlemisi halb maine –elamutes puudusid mugavused, hooned lagunesid.Viimase 10-15 aasta jooksul on Supilinnas asetleidnud gentrifikatsiooni protsess, mille käigustoimub hoonete renoveerimine, elanikkonnavahetumine, asumi maine ja kinnisvarahindade tõus,samuti järjest teadlikum elukeskkonna väärtustamine.Ühtlasi tegutseb Supilinnas Eesti üks esimesijärjepidevalt aktiivseid asumiseltse – Supilinna Selts.Selts on oma ligemale kümne tegevusaasta jooksulosalenud aktiivselt muuhulgas Supilinna puudutavatesplaneeringutes ning mõjutanud seeläbi asumielukeskkonna kujunemist.Seega katsetati käesoleva juhendmaterjali koostamiseeeltöö käigus kaasamismeetodite rakendamistolukorras, kus:

- koostamisel on miljööväärtusliku asumiteemaplaneering,

- kohalikel elanikel on olemas esinduskogu, millelon ka planeeringuprotsessis osalemise kogemus,

- Supilinnal kui asumil on laiemalt kui vaid kohalikeelanike seas tuntud identiteet, asumitväärtustatakse elukeskkonnana.

Skeem 1 illustreerib, millises Supilinna teema-planeeringu koostamise ja menetlemise faasistäiendav kaasamine läbi viidi – planeeringueskiislahenduse väljatöötamise ja ülevaatamisegaparalleelselt. Kaasamistegevuste eesmärgiks oli sidudaplaneerimisse erinevad huvigrupid ja elanikud,sõltumata nende seotusest Supilinna Seltsi kui elanikeesindusorganiga, kelle arvamus võib tavaolukorras (stvaid seaduse nõuetest tuleneva kaasamise korral)jääda tähelepanuta. Ühtlasi seati eesmärgiksolulisemate tulemuste rakendamine koostatavasSupilinna teemaplaneeringus ning seeläbiväärtuslikuma ning elanikele omasemaplaneeringulahenduse kujundamine.Käesolev juhendmaterjal ning selles toodudkaasamissoovitused on suunatud eelkõige nii avalikuskui erasektoris tegutsevatele planeerijatele, kesotseselt korraldavad ja viivad läbi planeeringutekoostamist. Loodetavasti leiavad tegutsevadplaneerijad juhendmaterjalist inspiratsiooni jatahtmist kaasata erinevaid huvigruppe senisest enam,kuulata ja arvestada rohkemaid arvamusi. Samastahame pakkuda tuge ka asumiseltsidele ja elanikele,tõstes nende teadlikkust planeerimises osalemisevajalikkusest ning erinevatest võimalustest.Kodanikuühenduste hääle kuuldavakstegemine sõltubühelt poolt ühenduste enda teadlikkusest javõimekusest, teiselt poolt aga planeeringuprotsessiläbiviijast ja otsustajatest ning nende oskusest jatahtest arvamusi ära kuulata ja arvestada. Seetõttu onlisaks kodanikuühenduste teadlikkuse tõstmiseleoluline tutvustada kaasamise põhimõtteid kategutsevatele planeerijatele, kuivõrd paljuski sõltubjust nendest, kas ja keda planeerimisprotsessikaasatakse, kuidas kaasamine korraldatakse ningkuivõrd avaldatud arvamusi arvesse võetakse.Planeerija ei ole küll otsustaja rollis, kuid tema käeson esmane võim tehtud ettepanekut/avaldatudarvamust tõsiselt võtta või see kuulmata jätta.Mida avatum on planeerimisprotsess ning midasisukam erinevate osapoolte panus, seda ausamakskujuneb ka lõpptulemus ehk planeering kuikokkulepete kogum. Seega on laiem kaasamine kavõimaluseks vähendada korruptsiooniriski

Sissejuhatus3

planeerimisprotsessis. Korruptsiooniriski vähenda-misel on esimeseks sammuks otsustamine osalus-planeerimise põhimõtete järgimise ning kogukonnakaasamise kasuks juba enne planeeringu algatamistvõi selle käigus. Sealt edasi tuleb vastavaid põhimõt-teid järgida läbi kogu planeerimsprotsessi.Juhendmaterjali koostasid:

• Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing),

• Laura Uibopuu (Eesti Planeerijate Ühing),• Mart Hiob (Supilinna Selts),• Tiit Oidjärv (Eesti Planeerijate Ühing).

Kirjeldatud tegevuste läbiviimisel osalesid lisaksnimetatutele veel Nele Nutt (Supilinna Selts), IndrekRanniku (Tartu linnavalitsus), Aire Priks (Tartulinnavalitsus), Ingrid Perner (Tartu linnavalitsus),Reesi Soodla (Tartu linnavalitsus) ja Kadri Soome.

Skeem 1: Käesoleva juhendmaterjali eeltöö käigus läbi viidud täiendav kaasamine toimus Supilinna teemaplaneeringueskiislahenduse väljatöötamise faasis

Osalusplaneerimise põhimõtted ja otsustusprotsessOsalusplaneerimine tähendab planeerimisprotsessi,millesse on kaasatud kohalik kogukond. Kaasamiseall ei ole siinkohal silmas peetud ainultinformeerimist, vaid kahepoolset suhtlemist(koostööd), kus nii kaasaja kui ka kaasatavadkuulavad teise osapoole argumente ning kohandavadenda seisukohti vastavalt sellele.Osalusplaneerimise mõiste tuleneb kommunika-tiivsest planeerimisteooriast, mis omakorda põhinebSaksa filosoofi ja sotsiaalteoreetiku Jürgen Habermasifilosoofilistele töödele.Hambermasi neli kommunikeerumise tingimust –arusaadavus, tõesus, siirus ja õigustatus –moodustavad normatiivse ideaali osalusprotsessiläbiviimiseks planeerimises. Ideaaliks on, et kogu

kommunikatsioon osalejate vahel on arusaadav,faktiliselt tõsi, siiras ja õigustatud.Kommunikatiivse planeerimisteooria pioneeriks onameeriklane John Forester, kes on Habermasi teooriapõhjal hinnanud planeerimispraktikat heakommunikatsiooni ja demokraatliku osalusevaatenurgast. Oma olulisimat kirjutist – “Planning inthe Face of Power” (1989) – alustab J. Forester kaheruumilise planeerimise arengut oluliselt mõjutanudpõhimõttega: “Planeerimine on inimeste jaoks” ning„Planeerimispraktika on piiritletud poliitilistereaalsustega tugevalt kapitalistlikus ühiskonnas”1.Kommunikatiivse planeerimise edasiarendamisega ontegelenud inglise planeerimisteoreetik Patsy Healey,kes on oma käsitlustes ühendanud protsessikeskse ja

1 Taylor N 1998. Urban Planning Theory since 1945.London, Sage Publications.

4

tulemuskeskse lähenemise kollaboratiivseplaneerimise mõisteks. P. Healey räägibkollaboratiivsest planeerimisest kui strateegilisestplaneerimisest, mille lähtekohaks on tõdemus, etsäästliku arengu saavutamine on võimalik vaid siis,kui erinevates planeerimisetappides on kaasatuderinevad huvigrupid2.Seega on osalusplaneerimise peamistekslähtepunktideks seisukoht, et kõigil ühiskonna-

gruppidel peaks olema õigus ja võimalus neidpuudutavates arengutes kaasa rääkida ning eeldus, etkõik ühiskonnagrupid on selleks võimelised. Taolistlähenemist kasutas Brasiilia haridusuuendaja PaoloFreire, seistes vaeste ning teiste allasurutud kodanikeeest.Teiseks osalusplaneerimise põhimõtteliseksväljatöötajaks loetakse Kurt Lewinit, Poola-Ameerikapäritolu psühholoogi, kelle tegevus panikontseptuaalse ning metodoloogilise aluse edasisteleuurimustele osalusprotsesside vallas. K. Lewinitpeetakse sotsiaalse psühholoogia loojaks, kespüüdlustes leida võimalusi rassilise ja etnilise

ebavõrdsuse ületamiseks uuris muuhulgasrühmadünaamikat, organisatsioonilist kujunemist,demokraatlikke võimusuhteid ning kasutas avatudsüsteemi teooriat.Osalusplaneerimise mõistet on esimesena põhjalikultkäsitletud ÜRO inimasustuse keskuse3 korraldatudülemaailmse linnalise valitsemise kampaania4 raameskoostatud juhendmaterjalis „Building bridgesbetween citizens and local governments to workmore effectively together through particiaptoryplanning“. Nimetatud juhendmaterjali koostajad ontoonud välja seisukoha, et kohalikud omavalitsused jakogukonnad, kes soovivad olla sotsiaalsete jamajanduslike muutuste esirinnas, peavad tunnistamakaasamise olulisust. Kogukonna üldist elukvaliteetipuudutavate oluliste otsuste tegemisse tuleb kaasatakõik, olenemata varalisest seisust, soost, vanusest,rassist või usulistest tõekspidamistest. Teineteadvustamist vajav aspekt on jagatud valitsemiseolulisus – ideaalis ületatakse jagatud valitsemiseraames konkreetsed piirid omavalitsuse ningkogukonna vahel, arutelud toimuvad vastastikuseusalduse ja avatud dialoogi tingimustes. Neistingimustes jõutakse ühistest strateegiatest, ideedest javisioonidest konkreetse tegevusplaanini.Osalusplaneerimise otsustusprotsess põhineb võrdselotsustusõigusel ja otsusega kaasneval vastutusel. Seetähendab, et kõigil protsessis osalevatel osapooltel onvõimalus võtta vastutust ja teha planeeringulahendustkujundavaid otsuseid, olles valmis argumenteerimaoma otsuse toetuseks ja/või tagama oma panuseotsuse elluviimisse. Menetluslikult jääb lõplikuotsustamise ehk planeeringu kehtestamise õiguskohalikule omavalitsusele5, kuid planeeringulahen-duse kujunemisse saavad panustada kõik osapooled.Osalusplaneerimine ei toimi ning kaasamine on tühivaev, kui otsustusvõimalused protsessi käigus onebavõrdsed või kui otsustusõigusega ei kaasnekohustust oma otsuste eest vastutada.Omavalitsus kui planeeringuprotsessi läbiviija peabvastuoluliste seisukohtade ilmnemisel langetamaselgelt põhjendatud otsuse ühe planeeringulahendusekasuks. Otsuse langetamisel tuleks esile tuua eelkõigeratsionaalsed argumendid, mida osalusprotsessipooled saavad võrrelda ning veenduda, et neid onõigesti mõistetud. Vastasel korral võib vaatamatakaasamisele jääda osalejatele mulje, et kuulati küll ära,kuid arvesse ei võetud.

Kõigil ühiskonnagruppidel peaksolema õigus ja võimalus rääkidakaasa neid endid puudutavatesarengutes.

Erinevate ühiskonnagruppidekaasamisel on eelduseks, et kõiknad on võimelised analüüsima jamääratlema iseenda olukorda.

Kaasamine on võti majanduslikuja sotsiaalse edukuseni.

Kaasamine on tulemuslik, kui seetoimub jagatud valitsemisetingimustes.

Kõigil protsessis osalevatelosapooltel on võimalus võttavastu otsuseid.

Otsus = vastutus!

2 Healey P 1997. Collaborative planning. Hampshire, Macmillan.3 United Nations Centre for Human Settlements (UNCHS)4 Global Campaign on Urban Governance5 Antud töös räägitakse üld- ja vähemal määral detailplaneeringu taseme planeeringutest. Osalusplaneeri-mise põhimõtted kehtivad aga ka riigi tasandi planeeringute puhul.

5

Keda kaasata ja millal?Otsus osalusplaneerimise kasuks on põhimõttelineotsus, mis tuleks teha võimalikult varakult,planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamise käigus .Miks? Sest kaasamine peab algama jubalähtesituatsiooni määratlemise ja probleemistikukaardistamise faasis. Selleks, et visioneerida ningtulevikku kavandada, peaksid kõik osapooled jõudmasarnase nägemuseni sellest, kus hetkel ollakse ningmis on seejuures hästi ja mis halvasti. Kuilähtepositsioon on määratletud ning probleemistikkaardistatud võimalikult laiapõhjaliselt, onplaneeringu koostamise jooksul väiksem tõenäosuskohata täiendavat vastuseisu või põrgata ootamatuteprobleemide otsa. Osalusplaneerimist ei tohiks siiskinäha vaid kooskõlastamisel probleemide vältimisevahendina. Otsus järgida osalusplaneerimisepõhimõtteid peab põhinema veendumusel, et „mitupead on mitu pead“, st planeeringulahendus saabparem siis, kui kaasatud on erinevaidväärtushinnanguid esindavad huvigrupid.Sihtrühmade kaardistamine ehk kaasatavatemääratlemine toimub lähtuvalt käsitletavastteemast/teemadest. Võtmeküsimused, millelevastates selguvad olulised sihtrühmad:

Kes võiksid antud teemal olla hästiinformeeritud?

Kes võiksid saada kasu või kahju/ollamõjutatud praeguse olukorra jätkumisest?

Kes võiksid saada kasu või kahju/ollamõjutatud muutustest valdkonnas?

Võtmeküsimustele vastates on kasulik läbi kaaludakõik võimalikud sihtrühmad, sh erinevadametkonnad, teadusasutused, arendajad, kolmandasektori esindajad jne. Kui võimalikud kaasatavadametkonnad kattuvad nendega, kellega seadusesttulenevalt on hiljem vaja planeeringulahenduskooskõlastada, siis ongi otstarbekas nendeametkondadega suhelda juba planeeringu koostamisevarases faasis. Nii saab eskiislahenduseväljatöötamisel hilisemate kooskõlastajateseisukohtadega juba arvestada ning kooskõlastamiseprotsess sujub ladusamalt.Probleemistiku kaardistamine ning seega kasihtrühmade määratlemine planeerimisprotsessialguses ei ole lõplik ega kõikehõlmav – ka kõige

Skeem 2: sihtrühmade määratlemine toimub vastavalt planeeringus käsitletavateleteemadele. Iga teema puhul leitakse olulised sihtrühmad, vastatesvõtmeküsimustele (toodud eespool).põhjalikuma eeltöö korral kerkib planeeringukoostamise käigus siiski üles uusi aspekte, teemasid,probleeme. Nende ilmnemisel tuleb üle vaadata kakaasatud osapoolte nimekiri ning mõelda, kastulenevalt täiendava informatsiooni ilmnemisesttuleks ka kaasatute nimekirja täiendada. Rakendubjällegi protsess, mida illustreerib skeem 2.Käesoleva juhendmaterjali koostamise eeltöönaläbiviidud täiendavad kaasamistegevused Supilinnateemaplaneeringu raames püüdsid ühelt poolt

laiendada planeeringu koostamisse kaasatudsihtrühmade nimekirja sellega suurendadesplaneeringulahenduse põhjenduseks vajalikku teabehulka. Teiselt poolt oli eesmärgiks kaasata protsessivõimalikult palju kohalikke elanikke, pannes suurematrõhku elanikkonna rühmadele, kes on tavapäraseltvähem aktiivsed. Kohalikel elanikel on küll olemasorganiseerunud esinduskogu Supilinna Selts, kelletaotluse alusel planeeringu koostamise protsessalgatati, kuid on ühiskonnagruppe, kes ei ole seltsi

6

tegevusega kursis või ei ole seltsi seisukohtadega päri.Samuti leidsime, et eraldi tähelepanu vajavadkeskmisest ehk veidi erinevate vajadustega rühmad

nagu näiteks lapsed, aga ka eakad inimesed, puuetegainimesed. Supilinna teemaplaneeringu peamiseksteemaks tulenevalt piirkonna eripärast, on miljöö,selle olemus, tähtsus ja säilitamine. Seega onplaneeringus sisuliselt küsimuse all kõigi Supilinnapraeguste elanike võimalikud tulevased elutingimused– millised ja kus saavad olema uued hooned, kuidason lubatud korrastada olemasolevaid hooneid,

millised on lubatud tänavakattematerjalid,korrastatavate tänavate ristlõiked jne. Võimalikultpaljudele elanikele sobiliku planeeringulahendusenijõudmiseks oli oluline saada teada Supilinnaelanikkonna kõigi huvitatud esindajate arvamus.Suurima tagasiside saamiseks koostati lausküsitlus,mis postitati kahes eksemplaris kõigisse Supilinnapostkastidesse. Kaaluti ka võimalust küsitluseläbiviimisel külastada personaalselt kõiki elanikke,kuid see jäeti kõrvale nii liigse ajakulu tõttu kui kapõhjusel, et inimeste isiklik küsitlemine võib viiamoonutatud vastusteni olukorras, kui inimesed onebakindlad või ei ole teemaga kursis. Seepärastotsustati vabatahtlikult tagastatava küsimustikukasuks kõigi huvitatud elanike arvamuseteadasaamiseks.

Skeem 3: Kaasatavate sihtrühmade nimekiri võib planeeringu koostamise jooksul järk-järgulttäieneda, vastavalt informatsiooni lisandumisele ning uute teemade/probleemide üleskerkimisele.

Kaasamine peab algama jubalähtesituatsiooni määratlemise japrobleemistiku kaardistamisefaasis, et jõuda ühistelearusaamadele ning hoida kokkuaega ja energiat planeeringukoostamise hilisemates etappides.

Sihtrühmad, keda kaasata,määratletakse käsitletavateema/teemade põhjal.

Osalusplaneerimise protsessikaasatud meeskond ningplaneeringu koostaja on igalhetkel avatud uutele liikmetele!

7

Kommunikatsioon planeerimisprotsessis ja kaasamisel

Skeem 4: Planeerimisprotsessi suhtlusvõrgustiku skeem (kaasamise koordineerimise kommunikatsioonisüsteemikirjeldus). Infovahetust koordineerib planeeringu koostaja, kasutades erinevate osapooltega suhtlemisekserinevaid meetodeid ja vahendeid.

Kohtle kõiki, nii protsessisosalejaid kui ka kõrvalseisjaidvõrdselt ning hoia infovahetusläbipaistva ja avatuna.

Esita informatsioon kõigileosapooltele arusaadavana.

Informeeri kõiki osapoolipõhimõtetest, millel protsesspõhineb.

Jaga informatsiooni ning annatagasisidet! Edasta otsusedosapooltele koos põhjendustega.

Abivahendiks kaasamise ninginfovahetuse koordineerimisel onkaasamiskava.

8

Osalusplaneerimisel on tähtis info läbipaistvus,arusaadavus ja avatud esitamine nii protsessisosalevatele osapooltele kui ka kõrvalseisjatele. See

tagab võrdse kohtlemise ning vähendabmitmetimõistmise ja möödarääkimiste ohtu.Olles teinud otsuse viia planeerimisprotsess läbiosalusplaneerimise põhimõtteid järgides, tulebsuhtlemisel ja osapoolte kaasamisel tagada, et needpõhimõtted oleksid kõigile teada. Lahkhelide jaarusaamatuste vältimise huvides on oluline, et teataks,millistel alustel toimub kaasamine, millised onõigused ja vastutus otsustusprotsessis, kas ja kuidason võimalik soovi korral kaasa rääkida. Lisakssissejuhatavale infole protsessis aluseks olevatepõhimõtete ning planeeringu sisu kohta, tuleb andaülevaade protsessi käigus toimunud suhtlusest,esitatud seisukohtadest ja vastu võetud otsustest. Äraei tohi unustada ka tagasiside andmist ettepanekute jamärkuste esitajale, seda koos põhjendustega – kasettepanekuga arvestati ning kui ei arvestatud, siismiks. Tagasiside saamine annab osalejalekindlustunde, et tema vaev ei ole olnud asjata, temaettepanekut on kaalutud ning tagasilükkamise korralseda ka põhjendatud.Kaasamisprotsessi ja kommunikatsiooni haldamiselon abiks kaasamiskava koostamine. Kaasamiskava ontöövahend, mis täieneb protsessi jooksul. Kava aitabläbi mõelda, keda kuidas kaasata, milliseidinfokanaleid ja suhtlusvahendeid kasutada. Samuti

aitab see hoida silme ees vajalikke eesmärke jaoodatavaid tulemusi ning pidada silma pealajagraafikul. Kaasamiskavasse kirja pandudeesmärkide täitmise põhjal on võimalik hinnatakaasamise edukust. Vajadusel tuleb uuesti läbi mõeldakaasamise moodused, infokanalid jm ning püüdajõuda põhjuseni, miks kaasamise eesmärk jäi täitmataja mida saaks/tuleks teha teisiti.Kaasamiskava koostatakse peale sihtrühmadekaardistamist ning täiendatakse jooksvalt, vastavalt

lisanduvatele teemadele, siht-rühmadele jaeesmärkidele. Kaasamiskava peaks andma ülevaate,keda kaasatakse ja miks ning millal ja mil moel sedatehakse. Samuti saab kaasamiskavale lisada eraldilahtri märkuste ja selgituste jaoks. Soovi korral võibplaneeringu koostaja täiendada plaani ka näitekskaasamismooduse eeldatava maksumusega. Sel viisilon kaasamiskava sisendiks ka omavalitsuse eelarvekujundamisel. Kõige mugavam on kaasamiskava ülesehitada tabelina:

Tavapäraselt kasutatavad kaasamismeetodid –arutelud, koosolekud, on üsnagi formaalsed ning omaarvamuse kuuldavaks tegemiseks peab arvajal olemajulgust, eriti kui teda huvitavat teemat ei olekoosolekul tõstatatud ja see pole ka päevakorras.Koosoleku ja arutelu formaat võib osadelesihtrühmadele olla seetõttu sobimatu, võõristusestavaliku esinemise vastu jääb planeeringu koostajajaoks oluline informatsioon esitamata. Tavapäraseltläbiviidud koosolekud ja arutelud on sageli nöühepoolse kommunikatsiooni vahendiks, kuskoosolekupidaja jagab kohaletulijatele informatsiooni.Osalejatele antakse sõna reeglina lõpuosas ning ka siisotsustab arutatavate teemade üle koosolekupidaja.Seetõttu, olenevalt sellest, keda soovitakse kaasataning millist informatsiooni saada, on mõistlik kaaludaka muude kaasamismeetodite kasutamist lisaksaruteludele ja koosolekutele.

Kaasamise meetodeidEsitame siinkohal ülevaate meetoditest, midakasutasime Supilinna teemaplaneeringu raamestäiendava kaasamise läbiviimisel koos meiepoolsetesoovituste ja kommentaaridega. Kaasamismeetoditevalikul on aluseks juhendmaterjali koostajate varasemkogemus planeeringute koostamisel ningteoreetilistest allikatest pärinevad soovitused.Eesmärgiks oli ühelt poolt kaasata elanikegruppe, kestavapäraste avalike arutelude puhul ei pruugi ennastsihtgrupina tunda (noored ja eakad). Teisalt lähtutisoovist katsetada mujal maailmas kasutusel olevatemeetodite sobivust tagasihoidlikele ja mõnevõrrapassiivsetele eestlastele. Lisaks peeti oluliseks kakaasamistegevuse käepärasust – tagasihoidlikkerahalisi kulutusi läbiviimisele ning hõlpsatkasutatavust analoogiliste planeeringute puhul teistesEesti piirkondades.

9

IntervjuudSupilinna teemaplaneeringu koostamise raames viidiläbi poolstruktureeritud intervjuud valitud isikutega –Supilinna elanike ning linnaosa arengus aktiivseltosalenud inimestega. Poolstruktureeritud intervjuuon sotsiaalteadustes igapäevaselt kasutatavuurimismeetod, mille eesmärk on koguda valdkonnakohta infot, mille saamine eeldab teemaga seotudinimeste arvamuste ja hinnangute süvitsi käsitlemist –uurimist, kuidas teatud teemasse suhtutakse ning mison põhjendused ja selgitused, mida sellega seosesesitatakse. Poolstruktureeritud intervjuu on omaolemuselt kvalitatiivne uurimismeetod – intervjuudeläbiviimine ei anna reeglina alust väita, et uuritavaspopulatsioonis arvab antud teemade osas mingi hulkinimesi teatud moel. Selle asemel saab intervjuudetulemusena välja tuua, et mingis teemas omatakse(muuhulgas) selliseid arvamusi ning kasutatakse(muuhulgas) sellist argumentatsiooni. Sõna„poolstruktureeritud“ viitab intervjuu ülesehitusele –tegemist ei ole rangele struktuurile tuginevaanketeerimisega (kindlas järjekorras esitatavad üheseltsõnastatud küsimused, teatud juhtudel kavastusevariandid), vaid vestlusega, mis küll hõlmabintervjueerija poolt eelnevalt paika pandud teemasid,ent nende käsitlemise järjekord ja ka täpne sisu võibmuutuda, tulenevalt intervjuu kulgemisest.Tegemist on ka ekspertintervjuudega –intervjueeritavateks valiti teadlikult inimesed, kellelon linnaosa arengu osas väljakujunenud arvamus.Intervjueeritavad pakuti antud juhul välja projektiläbiviijate koostöös, võttes arvesse erinevatearvamuste ning osapoolte esindatust moodustatavasvalimis. Intervjueeritavateks võivad olla nii nötavalised inimesed kui ka teadaolevad arvamusliidrid– tähtis on, et nad annaksid sisendi piirkonna laiemalmõtestamisel. Samas tuleb arvestada, et tegemist onnö kontsentraadiga – kõrgendatud teadlikkusega jatundlikkusega ümbritseva keskkonna/käsitletavateema suhtes. Oluline on intervjueeritavate valikulsilmas pidada, et esindatud saaksid võimalikulterinevad seisukohad ja arvamused. Planeeringutekoostamise puhul peaksid esindatud saama näiteks niikiiret arengut eelistavad inimesed kui vastukaaluks karuumi arengu suhtes alalhoidlikud arvamused.Poolstruktureeritud intervjuu kui meetodi tugevusekson avatus – valikuvariantide puudumise tõttu onvastajal võimalik esitada oma arvamus selliselt, nagutema ise seda tajub, enda isikliku keelekasutuse ninghinnangutega. Samas, nagu igal meetodil, on ka selleloma nõrk koht, milleks on tulemusteüldistamisvõimalus. Tegemist on ikkagi üksikute,

Olles otsustanud (poolstruktu-

reeritud) intervjuude läbiviimise

kasuks, kaalutle, kas tegeled

kõigega, nii ettevalmistuste, intervjueeri-

mise kui ka tulemuste analüüsiga ise või

on mõttekam abiks võtta varasemate

kogemustega inimene. Ettevalmistus-

protsessis (teemade ja intervjueeritavate

valik) peaksid igal juhul aktiivselt

osalema.

1.

Olenemata sellest, kas teed kõike

ise või viib intervjuud läbi ja

analüüsib tulemusi keegi teine,

mõtle alustuseks läbi, milliste teemade/

küsimuste osas soovid intervjuudest infot

saada. Teemade/küsimuste nimekiri on

intervjueerimisel selgrooks, millest

vestluse juhtimisel lähtuda.

2.

Mõtle läbi, milliste valdkondade

esindajatega on vaja vestelda, et

saada võimalikult mitmekesine arvamuste

kogum. Selle põhjal pane kokku

intervjueeritavate nimekiri. Tee nimekiri

igaks juhuks pikem hädapärasest – mõni

intervjueeritav võib keelduda või tekib

probleeme valitud inimese kättesaamisega.

Kui oled sõlminud kellegagi kokkuleppe

intervjuude läbi viimiseks ning tulemuste

analüüsimiseks, siis anna siinkohal

teatepulk talle üle.

3.

Võta valitud intervjueeritavatega

ühendust ning lepi kokku intervjuu

läbi viimise aeg.

4.

10

konkreetselt valitud inimeste arvamustega, mida eisaa üle kanda ja laiendada kogu kogukonnale.Seetõttu on (pool)struktureeritud intervjuu sagelikasutusel ühe meetodina laiemast metoodikast, milleson kombineeritud erinevad, üksteise nõrku kohtikompenseerivad meetodid.Planeeringu koostamise protsessis on intervjuudeteostamine otstarbekas vähemalt kahel otstarbel.Esiteks pakuvad intervjuud olulist infot planeeringualgetapis. Poolstruktureeritud intervjuude eesmärk onarvamuste kogumine, mis annab väärtusliku sisendieelkõige üldplaneeringu tasandi planeeringumaakasutuse üldiste põhimõtete määratlemisse.Teiseks on intervjuud abiks, kui plaanis on läbi viiakattev elanikeküsitlus. Intervjuudest kooruvad niiküsitluses käsitlemist vajavad valdkonnad kuivõimalikud vastusevariandid, mille olulisust ja levikuton võimalik hiljem kvantitatiivselt, st katva küsitlusetulemusi analüüsides kontrollida.Poolstruktureeritud intervjuude läbiviimisekavandamisel tuleb läbi mõelda valimi esinduslikkusja vajalik intervjuude arv. Valimi esinduslikkus onoluline, kuna tulemuse kvaliteet sõltub suurel määralsellest, kellega räägitakse – kas esindatud on erinevadnägemused asumi tulevikust, sh tuleks tasakaalustadanii mehed kui naised, erinevad vanusgrupid jaerinevad piirkonnad, käsitletavale alale hiljuti kolinudja n-ö vanad olijad – loetelu võiks ilmselgelt veelgijätkata. Oluline on, et mõeldaks läbi, milliselsihtrühmal võiks olla planeeringu koostamiseseisukohalt olulisi arvamusi ja kas nende arvamus onkaasatud. Vajaliku intervjuude arvu osas on keerulineühest nõu anda – sõltub, kui mitut teemavaldkondasoovitakse käsitleda, millise iseloomuga onkäsitletavad teemavaldkonnad, kui suur on eeldatavaltarvamuste varieeruvus. Üldjuhul võib arvestada 10-20intervjuuga. Intervjuude täpne arv võibki selgudanende läbiviimise käigus – kui intervjueerija tunneb,et edasiste intervjuude läbiviimine ei anna enamjuurde olulist panust täiendava info näol, võibläbiviidud intervjuude arvu lugeda piisavaks.Sotsioloogias, kus intervjuud on sagedastikasutatavaks kvalitatiivseks uurimismeetodiks,räägitakse sel puhul valimi ammendumisest. Lisakseelnimetatule tuleb intervjuude kavandamiselarvestada, et osad kavandatud vastajad langevad välja– kas soovimatusest vastata, intervjuu aja teostamisesobimatuse tõttu või lihtsalt seetõttu, et nendega eisaa ühendust. Seega tuleks algselt pakkuda väljapikem vastajate loetelu, mis ilmselt uuringu käiguspigem lüheneb. Soovitatav on intervjuudeläbiviimiseks ja tulemuste analüüsimiseks validainimene, kellel on kogemusi kvalitatiivsete

Asu intervjueerima! Kui tunned, et

intervjuudel saadav informatsioon

hakkab korduma ning uut ei

lisandu, võid valimi lugeda ammendunuks

ning loobuda edasisest intervjueerimisest.

5.

Transkribeeri intervjuud ning

analüüsi tulemusi vastavalt

püstitatud eesmärkidele.

6.

Lisaks tavapärastele

vahenditele nagu telefon

ja arvuti on intervjueeri-

misel vältimatu abi-vahend diktofon.

Samuti võtab intervjuude läbiviimine

üksjagu aega ning nõuab vastavaid oskusi.

Vajaläheb:

Poolstruktu-

reeritud

intervjuu

meetod on sobilik erinevate vaatenurkade

teadasaamiseks. Samuti pakub see head

võimalust koguda lähteinfot juhul, kui

plaanis on viia läbi kattev küsitlus. Ainult

intervjuude tulemuste põhjal laiapõhjalisi

üldistusi teha on ohtlik, kuna tegemist on

siiski üksikute arvamustega.

Millalkasutada:

11

uurimismeetoditega töötamisel.Supilinna teemaplaneeringu kaasamisprojekti käigusviidi läbi 11 poolstruktureeritud intervjuud, uuringuaruanne on esitatud eraldiseisva dokumendina.Emotsionaalne jalutuskäikEmotsionaalne jalutuskäik on meetodi „jalutuskäikplaneerija/arhitektiga“ ümberpööratud käsitlus.„Jalutuskäik planeerija/arhitektiga“ on lihtne meetodlinnaelanikele ja teistele huvilistele linnaruumiskavandatavate arengute tutvustamiseks. Tavapäraseltjuhib jalutuskäiku linnaplaneerija –või arhitekt, olleseelnevalt koostanud ja kaardile kandnud huvipakkuvaja jõukohase marsruudi. Kaardid jagatakse osalejatelening seejärel jalutatakse sihtkohast sihtkohta, kuulatesvahepeal linnaplaneerija/arhitekti selgitusi.Jalutuskäigu kokkuvõtteks puhatakse jalga kohvitassitaga, arutades jalutuskäigul kogetu ühiselt läbi.Ümberpööratud käsitluse ehk emotsionaalsejalutuskäigu meetodi puhul juhatab jalutuskäikulinnaelanik, tutvustades enda jaoks olulisi paiku ningjagades omapoolseid selgitusi/põhjendusi/seisukohti/mälestusi, mis nende paikadega seonduvad.Planeerija (või ka arhitekt) osaleb passiivses, stkuulaja ning üles tähendaja rollis.Supilinna teemaplaneeringu täiendavate kaasamis-tegevuste raames läbi viidud jalutuskäikude ajal liigutielaniku juhendamisel mööda vabalt valitud trajektooriSupilinnas, vesteldes olulistest paikadest,meeldimistest/mittemeeldimistest, elukohagaseonduvast. Planeerija roll oli passiivne ning seisneskaardile märkmete tegemises ning fotografeerimises.Planeerija märkis kaardile läbitud trajektoori, olulisedmärksõnad vestlusest, pildistamise kohad ningühendas märksõnad vajadusel konkreetsetepaikade/objektidega (foto 1). Supilinnateemaplaneeringu raames täiendavakaasamistegevusena läbi viidud emotsionaalsetel

Mõtle läbi, kui mitme inimesega

ning milliste inimestega jalutuskäik

korraldada. Arvesta, et tund või

kauem kestev jalutamine oleks valitud

inimesele jõukohane.

1.

Võta soovitud inimestega ühendust

ning lepi kokku sobiv aeg. Vaata

muuhulgas ilmateadet ning arvesta,

et pildistada on palju parem valges!

2.

Palu osalejal viia sind tema jaoks

olulistesse paikadesse, uuri

osalejalt tema hinnanguid, muresid,

meeldimisi ja mittemeeldimisi. Pea silmas,

et küsiksid avatud küsimusi ning esitaksid

oma küsimused selliselt, et need ei suunaks

vastust.

3.

Tee märkmeid läbitud trajektoori,

vestluse ning olulisena osutatud

paikade kohta. Hea on üles

märkida pigem rohkem kui vähem – arvad

küll, et on meeles, kuid hiljem selgub, et ei

olegi!

4.

Jalutuskäigu lõpetab osalev

kodanik. Täna teda panuse eest

ning anna teada, kus, millal ja

kuidas ta soovi korral veel saab selle

planeeringu koostamises kaasa rääkida.

5.

Foto 1

12

jalutuskäikudel ilmnesid olulise infona Supilinnaerinevad kihistused, ajas muutuvad funktsioonid,olulised paigad, eripära (vt jalutuskäikude kokkuvõtetlisadest).Meetod sobib kindlasti esmaseks tutvumiseksplaneeringualaga, selle kohta informatsioonikogumiseks. Näiteks juhul, kui planeerija ei ole isepiirkonnaga tuttav. Tuleb aga arvestada, et saadavinformatsioon on subjektiivne, mistõttu ei peaks sellepõhjal tegema otseseid üldistusi. Emotsionaalsejalutuskäigu raames saab planeerija võimaluse nähapiirkonda teise inimese pilguga, mis avardab temavaatenurka üldisemalt ning võib tuua esile väärtusi,probleeme ja seoseid, mis muidu jääksid märkamata.Emotsionaalse jalutuskäigu meetodit saab kasutadaka väärtuste kaardistamisel ühe võimalusena väärtusteväljaselgitamiseks. Taas tuleb silmas pidada, et saadavinfo on subjektiivne ega sobi laiapõhjaliseksüldistamiseks. Soovitatav on kasutada väärtustekaardistamisel paralleelselt ka teisi meetodeid.Ühtlasi toimib emotsionaalne jalutuskäik kakaasatavat inimest informeerivana – tal on võimalikotsesest allikast saada teavet, millist planeeringut onkoostama asutud, mis on selle eesmärgid ning kuidasta saab soovi korral edaspidi kaasa töötada.Informeeritavate inimeste grupp on emotsionaalsejalutuskäigu puhul küll väike, kuid lähenemine samasväga isiklik ning seetõttu informeerimine sedavõrdtõhusam.Emotsionaalse jalutuskäigu puhul mängib kõigesuuremat rolli kaasatava isik ja temateadmised/kogemused. Jalutuskäigu võib korraldadapiirkonna elanikuga, aga ka juhusliku inimesega.Aspektid, mida kumbki märkab, võivad olla üsnaerinevad. Käesoleva metoodika koostajate poolt läbiviidud jalutuskäikude kokkuvõtetest järeldub näiteks,et kauaaegne elanik näeb sama piirkonda paremusepoole liikuvana (tondilosse tehakse korda), uuemelanik aga märkab enam sobimatuid lahendusi, midarenoveerimisel on kasutatud.Emotsionaalse jalutuskäigu planeerimisel tasub silmaspidada, et jalutuskäigu õnnestumine sõltubmuuhulgas ka ilmast – ebameeldiva ilma korral võibjalutuskäik jääda lühikeseks või kaasatav sellestsootuks loobuda. Kuna informatsioonijäädvustamiseks kasutatakse ka pildistamist, onsamuti mõistlik enne jalutuskäigu aja kokku leppimistilmateadet uurida, ühtlasi kavandada jalutuskäikpäevasele ajale, mil on valge. Valge aeg on tõenäoliseltmeeldivam ka kaasatava jaoks – pimedusega võib,sõltuvalt inimesest, kaasneda hirm mõnede paikade

Piirkonna kaarti, vähe-

malt ühte eksemplari;

välitingimustes kasutami-

seks sobilikku kirjutus-

vahendit; foto-aparaati; vajadusel

diktofoni ja/või lisapaberit märkmete

jaoks.

Vajaläheb:

Emotsionaalne

jalutuskäik

sobib

meetodina planeerija/ametniku vaatenurga

üldisemaks avardamiseks, planeeringuala

kohta alusinformatsiooni kogumiseks.

Esile võivad tulla seosed, probleemid ja

väärtused, mis muidu jääksid märkamata.

Emotsionaalse kaardistamise meetodit

võib kasutada piirkonna väärtuste

kaardistamisel ühe meetodina väärtuste

väljaselgitamiseks. Ainsa meetodina

kasutamine ei ole soovitatav saadava

informatsiooni subjektiivsuse tõttu.

Millalkasutada:

7 T. Nigola, 2009, „Sotsiaalsed struktuurid Supilinnas“, Eesti Maaülikool, maastikuarhitektuuri eriala kursusetöö

13

ees. Muidugi võib korraldada jalutuskäigu ka justsellise eesmärgiga – kaardistada paiku, mida elanikudpimedas kardavad/väldivad. Tuginedes käesolevametoodika koostajate kogemusele ei pruugiemotsionaalse jalutuskäigu meetod sobidaliikumisraskustega, sh väga vanade inimeste kaasa-miseks.Emotsionaalse kaardi koostamineEmotsionaalse kaardi koostamise eesmärgiks onkaardistada emotsionaalselt olulised paigad mingispiirkonnas või saada informatsiooni kindlate paikadeemotsionaalse olulisuse kohta. Supilinnas kaardistatiemotsionaalselt oluliste paikadena kohtumis- jasuhtlemispaigad7. Kaardistamine toimus

tänavaküsitluse käigus, st küsitletute ringi võisidsattuda ka Supilinnas mitte elavad, kuid sealsetlinnaruumi kasutavad inimesed. Supilinnatänavaküsitluse käigus selgunud olulised kohtumis- jasuhtlemispaigad on toodud skeemil 5. Emotsionaalsekaardi koostamisel on teemade ning läbiviimise viisiosas valik üsna vaba, kuid oluline on, et vastajad ehkkaardi täitjad saaksid oma arvamust väljendadasõltumatult – et küsimuse püstitus, lisainformatsioon(nt sissejuhatav info või ka teiste vastanutearvamused) ei suunaks vastust. Seetõttu on parimlahendus, kui iga inimene saab teha märkmed eraldikaardile. Võimalik on muidugi koostadaemotsionaalne kaart grupitööna, kuid sel juhul tulebarvestada, et kõik grupi liikmed ei anna tõenäoliseltvõrdset panust – tagasihoidlikumate grupiliikmetearvamus võib jääda varju.Mis puudutab emotsionaalse kaardi koostamise viisi,siis selleks on mitmeid võimalusi lisakstänavaküsitlusele. Sobilik viis sõltub seatudeesmärgist, millist informatsiooni täpsemaltsoovitakse koguda ning milline on kaasatavinimgrupp. Näiteks, kas vastajate hulka soovitakse kaväljaspool piirkonda elavaid inimesi või peaks

Otsusta, kas vajad taustainfot

kindlate paikade/paiga kohta või

otsid mingi kindla emotsionaalse

tähendusega paikade asukohti.

1.

Mõtle läbi, kelle käest soovid infot

koguda ning vastavalt vali sobilik

sihtgrupile lähenemise meetod

(tänavaküsitlus, kodukülastus, koostöö

soovitud sihtgruppi kuuluvaid inimesi

ühendava organisatsiooniga vmt).

2.

Valmista ette materjalid – kaart

koos uurimisküsimuse/küsimustega.

Pea silmas, et ühekorraga ei ole hea

küsida liialt mitut küsimust või väga

paljude paikade tähendusi. Mida selgem ja

üheselt mõistetavam on ülesanne, seda

kvaliteetsema tulemuse tõenäoliselt saad.

Sõnasta ülesanne objektiivselt ja

hinnanguvabalt, et see ei hakkaks

mõjutama vastajat.

3.

Vii uuring läbi ja analüüsi tulemusi

seatud eesmärgile vastavalt.4.

Skeem 5: Supilinna tänavaküsitlusele vastanute jaoks olulisedkohtumis- ja suhtlemispaigad Supilinnas.

14

vastajad olema ainult piirkonna elanikud? Kassoovitakse koguda infot juhuslikelt vastajatelt võikindlalt ühiskonnagrupilt (noored emad, teismelised,vanurid vmt) jne. Vastavalt tuleks valida ka sobivlähenemisviis valitud sihtrühmale, pidades silmaseelpool mainitud sõltumatu vastamise võimalust.Teemade ring, mida palutakse kaardistada, tuleb läbimõelda seoses saada soovitava informatsiooniolemusega. Mõistlik on teema(d) määratleda selgelt jaüheselt mõistetavalt, nii on kindlam, et vastajadsaavad ülesande püstitusest ühtmoodi aru ningsaadav informatsioon vastab paremini ootustele.Samal põhjusel on mõistlik hoida ühe kaardistamisekäigus käsitletav teemade ring piiratuna, st mittepaluda kaardistada liialt paljude erinevate teemadegaseonduvaid paiku või avaldada arvamust liialt paljudeerinevate paikade kohta. Jah, emotsionaalselkaardistamisel võivad teemaks olla ka paigad ise (võipaik). Sellisel juhul on küsimuseks, millele vastustotsitakse, kas ja millega seoses on mingid kindladpaigad vastajale olulised.Emotsionaalne kaardistamine sobib info kogumiseksruumikasutuse kohta. Meetodit võib kasutadaeraldiseisvana või kombineerida mõne teiseruumikasutust hindava meetodiga, nt loenduse,vaatluse või muu taolisega. Emotsionaalse kaardikoostamise erinevus võrreldes vaatluse võiloendusega seisneb selles, et emotsionaalselkaardistamisel selgub ruumi kasutamise eesmärk(Supilinna tänavaküsitluse puhul nt paigad, kussaadakse teiste inimestega kokku ja suheldakse),saadakse hinnanguline vastus küsimusele, miksmingis paigas viibitakse. Kasutadesplaneerimisprotsessis kaasamismeetodina, sobibemotsionaalne kaardistamine nii planeeringuettevalmistavas ja algfaasis informatsioonikogumiseks kui ka näiteks protsessi käigus esilekerkinud teemade käsitlemisel täiendavainformatsiooni kogumiseks.KüsitlusKvantitatiivne elanikkonnaküsitlus on ehk levinumaidmeetodeid elanike arvamuse kaasamiseks planeeringukoostamisse, mida kasutatakse lisaksplaneerimisseaduses nõutud avalikele aruteludele.Küsitluse eesmärk on tavaliselt saada võimalikultkattev, st võimalikult paljude elanike seisukohtiesindav ülevaade elanike arvamusest.Küsitluse korraldamise kaalumisel tuleb arvestada, ettegemist on kuluka ettevõtmisega, seda nii ajaliseltkui ka rahaliselt. Sealjuures võidakse ekslikultalahinnata küsimustiku ettevalmistamiseks kuluvat

Sobilikku kaarti ning

paberit, millele kaardid

koos ülesandega trükki-

da. Mida rohkem on vastajaid, st isikliku

emotsionaalse kaardi koostajaid, seda

suurem on vajamineva paberi hulk.

Grupitöö puhul vajad ainult üht, kuid see-

eest soovitatavalt suuremat kaarti.

Vajaläheb:

Emotsionaalne

kaardistamine

on üks meeto-

deist ruumikasutuse uurimisel. Samuti

sobib see meetod olemasoleva ruumi

väärtuste väljaselgitamiseks. Kasutades

planeerimisprotsessis kaasamismeetodina,

sobib emotsionaalne kaardistamine nii

planeeringu ettevalmistavas ja algfaasis

informatsiooni kogumiseks kui ka näiteks

protsessi käigus esile kerkinud teemade

käsitlemisel täiendava informatsiooni

kogumiseks.

Millalkasutada:

Mõtle järele, kas küsitluse korral-

damiseks on piisavalt ressursse.1.

Pane paika küsitluse eesmärk ning

mõtle läbi, kuidas soovid tulemusi

kasutada.

2.

15

aega – arvesse tuleb võtta ka planeerija panusevajadus. Vaid planeerija sisuka osalemisegaküsimustiku ettevalmistamises on võimalik tagadaankeedi ja planeeringu vajaduste kooskõla.Olles siiski otsustanud küsitluse läbiviimise kasuks,tuleb esmalt määratleda küsitluse eesmärk – midasoovitakse saavutada/teada saada. Enne uuringuläbiviimise ning küsitlusankeedi koostamise juurdeasumist tasub läbi mõelda ka tulemuste kasutamine.Näiteks, millises täpsusastmes on teavet vaja ningkuidas toimub selle arvestamine planeeringukoostamises, millises ulatuses ja milliste otsustemotiveerimine saab toimuda inimeste arvamuseganing kuidas seda seostada muude planeeringuseisukohalt oluliste kaalutlustega. Teisena on olulineteadvustada, mida inimestelt saab küsida, stküsimused peavad olema üheselt mõistetavad, mittesuunavad või manipuleerivad ning sellisel tasemel, ettavainimene on võimeline vastusevariante kaalumaning otsust langetama. Soovitav ei ole esitadaküsimusi väga detailsete näitajate kohta (nt mitmemeetri laiune võiks olla sõidutee, mitme meetrikõrgune võiks olla hoone jne), sest tavainimesel eipruugi olla eelteadmisi nende näitajate määramiseks.Parem on küsimusi esitada pigem võrdlevalt (nt kassõiduteed peaks olema kitsamad/laiemad, kaskiirusepiirang peaks olemas suurem/väiksem).Supilinna kaasamisprojekti raames läbi viidudküsitluse puhul kasutati katvat postitamist, stküsitlusankeedid viidi igasse Supilinna postkasti.Katva postituse kasutamise eeliseks on asjaolu, et selviisil on igaühel võimalus esitada oma arvamus.Tasub siiski läbi mõelda, millised on tulemusteanalüüsimiseks kasutada olevad ressursid ning kaskatva postituse korraldamine on jõukohane. Lisakskatvale postitusele on mitmeid teisi valimimoodustamise võimalusi, erinevaid alternatiive tuleksküsitluse kavandamisel kaaluda ning valida sobiv,vastavalt küsitluse eesmärgile ning võimalustele.Valiku tegemine sõltub nii küsitlusviisist, uuringuvajadustest kui kasutada olevatest ressurssidest:võimalik on rahvastikuregistri andmetele tuginevavalimi moodustamine, ukselt-uksele näost-näkkuküsitlus erinevate valimi moodustamise meetoditegavõi ka juhuvalim mingis kohas liikuvatest inimestest,kui selline valim on põhjendatud. Igal juhul tasubkaasata protsessi vastavaid oskusi ja kogemusi omavspetsialist, põhjendatud võib olla ka uuringufirmakaasamine. Valimi koostamisel tuleb arvestada, et osainimesi ei pruugi huvi tunda ruumilist planeerimistpuudutavate küsimuste vastu isegi juhul kui seeilmselgelt võib neid mõjutada. Sellisel juhul tulekstagada, et inimene väljendaks oma arvamuse

Otsusta, kuidas on otstarbekas

moodustada valim. Vajadusel kon-

sulteeri sel alal kogenud spetsia-

listiga.

3.

Kaalu, kas küsitluse läbi viimine

ning tulemuste analüüsimine on

jõukohane olemasolevale töö-

grupile/sinule endale või oleks otstarbekas

kasutada kogemustega abijõudu.

4.

Asu koostama küsimustikku. Isegi

kui oled otsustanud jätta küsitluse

läbiviimise ning tulemuste ana-

lüüsimise kogenumate hooleks, saab ainult

planeerija aktiivsel osalusel koostada

planeeringu vajadustele vastava küsi-

mustiku. Küsimustiku kokku panemisel on

mugav alusmaterjalina kasutada väärtuste

kaardistamise tulemusi (selleks võivad olla

ka muude kaasamismeetodite, nt inter-

vjuud, kirjandid, vestlusringid jmt abil

saadud tulemused), kui need on olemas.

5.

Vii küsitlus läbi, sisesta andmed ja

analüüsi tulemusi vastavalt seatud

eesmärgile või telli töö kogenud

spetsialistilt.

6.

16

avaldamisel ikkagi kaalutletud seisukohta mittejuhuslikult väljaöeldut, selleks et küsitluse läbiviijat„aidata“. Läbimõtlemata vastused ei pruugiväljendada vastaja tegelikke soove, vaid ajakirjandusesvõi tuttavate hulgas levinud arvamusi. Seepärast ei olesellised vastused tõsiseltvõetavad. Küsimusteesitamisel tasub valdkondade kaupa lisada kavõimaluse vastajal väljendada küsimuse tähtsust temajaoks. See võimaldaks eristada tähtsad teemadvähemtähtsatest.Ankeetküsitluse puhul on alati kasulik ja soovitatavpilootuuringu läbiviimine. Selle käigus kontrollitakseküsimuste sobivust ja arusaadavust. Välja tulevadküsimustiku kitsaskohad, mida on võimalikparandada enne päris-küsitluse juurde asumist.Supilinna teemaplaneeringu kaasamisprojekti raamesviidi küsitlus läbi võrdlemisi hilises etapis –planeeringu eskiislahendus oli põhiosas jubakoostatud ning anketeerimist kasutati sellesttulenevalt eskiislahenduse „kontrollimiseks“.Ankeedid kanti Supilinna kõikide leibkondadepostkastidesse, kokku 1152 postkasti. Tulenevaltprojekti osapoolte ettepanekutest asetati igassepostkasti kaks ankeeti, et soovi korral oleks võimalikvastata mõlemal täiskasvanud leibkonnaliikmel.Tagastati 286 ankeeti. Tulemused on esitatuderaldiseisva aruandena.Ulatuslikuma küsitluse läbi viimisel on soovitatavkonsulteerida vastavat kogemust omavaettevõtte/inimesega või palgatagi küsitluse läbiviimiseks kogenud spetsialist. Lõppkokkuvõttes võibseeläbi säästa nii ajas kui ka rahas. Väiksema, stväiksemat inimeste hulka hõlmava või lühikeseankeediga küsitluse läbi viimine peaks siiski olemaplaneeringu koostajale jõukohane. Ükskõik, kasküsitlus korraldatakse oma jõududega või spetsialistiabiga, vajavad läbi mõtlemist järgmised küsimused:mis on küsitluse eesmärk, milliseid tulemusi vajatakse(täpsusaste), millised on kasutada olevad ressursid(aeg, raha, töövahendid, inimressurss). Küsitluse võibkorraldada erinevates planeeringu faasides – kasplaneeringu koostamise alguses alusinformatsioonikogumiseks ja väärtuste välja selgitamiseks või siisplaneeringu koostamise edasistes etappides, ntväljatöötatud lahenduse elanikele sobivusekontrollimiseks või mingi konkreetse konfliktteemakohta laiema arvamuse teada saamiseks.VestlusringVestlusring on ligikaudu paaritunnise kestusega vabasvormis vestlus grupile inimestele, mida juhib jasuunab ekspert/planeerija/ametnik. Vestlusringis

Aega, teadmisi, finants-

vahendeid, tarkvara tule-

muste analüüsimiseks.

Vajaläheb:

Küsitlus annab

vajalikku ja

ülevaatlikku

infot planeeringu koostamise algfaasis, sh

võib seda kombineerida nt intervjuudega.

Kuid küsitlus sobib ka juba välja töötatud

planeeringulahenduse elanikele

meelepärasuse testimiseks, andes

tõenäoliselt laiema vastajate/arvamuste

hulga kui nt avalik arutelu. Küsitluse

korraldamine võib osutuda asjakohaseks

ka situatsioonis, kus planeeringu

koostamise käigus on üles kerkinud

konfliktteema, mille osas soovitakse välja

selgitada laiemat arvamust.

Millalkasutada:

Mõtle läbi, kellega soovid vestelda,

mis võiks olla vestlusringi teema.1.

17

osalemine on vabatahtlik ning eeldab osaleja huvikäsitletava teema vastu. Grupi suurus ei ole otseseltlimiteeritud, kuid vestluse sujuvaks kulgemiseks onsoovitatav hoida grupp väiksem kui 30 inimest. Kuivõib eeldada, et huvi on suur, saab grupi suurusepiiramiseks korraldada eelregistreerimise ning jagadaregistreerunud vajadusel mitmesse rühma.Vestlusringi läbiviija paneb paika vestluse teema jaüldise eesmärgi ning mõtleb läbi võimalikud viisidvestluse suunamiseks, saavutamaks seatud eesmärki.Konkreetsete, põhjalikult läbimõeldud küsimusteettevalmistamine ei ole vajalik. Vestlusringikorraldamisel ning selle toimumisest teavitamiselantakse teada ka vestluse teema, nii et vestlusringisosalejad on vastavalt häälestunud. Vestlusring toimubmitteformaalses õhkkonnas, kõigil osalejatel onvõrdne sõnaõigus. Vestluse läbiviija ei modereerivestlust rangelt, vaid suunab seda omapoolsetemärkuste ja küsimustega sobival hetkel.Mitteformaalse õhkkonna rõhutamiseks onsoovitatav viia vestlus läbi neutraalsel pinnal (st ntväljaspool ametiasutust), paigutada toolidringikujuliselt või muul osalejate positsioonevõrdsustaval moel. Võimalusel pakutaksevestlusringis ka juua ja suupisteid. Eesmärk onkujundada osaleja jaoks võimalikult õdus ja mugavõhkkond, mis võiks õhutada ka kidakeelsemaid omamuresid ja arvamusi välja rääkima.Vestlusringi meetod on teoreetiliselt laiarakendatavusega, võimalik on kaasata väga erinevaidsihtrühmi. Vestlusringi korraldamisel tuleb hoolikaltläbi mõelda sihtrühmale lähenemise võimalused.Tõenäoliselt annab parema tulemuse võimalikultisiklik lähenemine, kuivõrd osalemine on vabatahtlikning osaleja peab panustama oma vaba aega. Läbituleks mõelda ka võimalused teema või vestlusringisihtrühmale atraktiivsemaks muutmiseks. Vestlusesosalejate arvu on keeruline ennustada, see võibosutuda oodatust väiksemaks, kuid ka suuremaks.Vestlusringi meetodit rakendama asudes on kasulikläbi mõelda mõlemad variandid ning nendeennetamise/lahendamise võimalused.Vestlusring sobib sihtrühmade väärtuste ja vajadustekaardistamiseks, aga ka alusinformatsiooni võitäiendava info kogumiseks, samuti juba välja töötatudlahenduse läbiarutamiseks. Vestluse läbiviimisel onvõimalik määratleda erinevaid teemasid, seadaerinevaid eesmärke, vastavalt soovitavale tulemusele.Vestlusringi korraldamisel ja läbi viimisel on kindlastioluline arvestada kaasatava sihtrühma eripärasid –sobivaid aegasid, liikumisvõimalusi, ka keelekasutust.Nii kuulutus kui vestlus ise peavad olema sihtrühmalearusaadavas keeles, st nt väga spetsiifilise

Vastavalt sihtgrupile tee plaan info

levitamiseks ning vestlusringi

läbiviimiseks. Pea silmas, et koht ja

aeg oleksid osalejate jaoks mugavad.

2.

Kui kasutad kaarti, arvesta, et see

peab olema hästi loetav ka neile,

kes jäävad vestlusruumis sellest

veidi kaugemale. Vajadusel tee varu-

koopiaid, mida jagada.

3.

Valmista ette vestluse läbi viimise

ruum – oluline on luua osalejate

jaoks õdus, mitteformaalne õhk-

kond. Kõige parem on, kui vestlus toimub

osalejate jaoks juba tuttavas kohas,

milleks ei sobi hästi ametiasutus.

4.

Vii vestlusring läbi. Juhi vestlust

vastavalt teemadele, mida soovid

käsitleda, kuid püüa samas hoiduda

liigsest kammitsemisest.

5.

Täna osalejaid panuse eest ning

anna teada, kus, millal ja kuidas

nad soovi korral veel saavad selle

planeeringu koostamises kaasa rääkida.

6.

Vahendeid vestluse

salvestamiseks ja/või

märkmete tegemiseks.

Vajaläheb:

18

terminoloogia kasutamist tuleks vältida, kui tegemistei ole just ekspertide vestlusringiga, ning püüdateemat selgitada teiste sõnadega.Supilinna teemaplaneeringu raames täiendavakaasamistegevusena kavandatud vestlusringid eakatelening erivajadustega inimestele ebaõnnestusid – kakordusüritusele ei ilmunud ühtegi huvilist (vtvestlusringide kokkuvõtet lisadest). Selline kogemusviitab vajadusele hoolikalt läbi mõelda vestlusringitoimumise paik, aeg ning sellest teavitamine jaosalema motiveerimine. Tasub näiteks kaaludavestlusringi ühildamist mõne teise, soovitudsihtrühma esindajaid koondava üritusega. Supilinnateemaplaneeringu puhul võib tagantjärele eeldada kaliialt vähest „puutuvust“ – kuna tegemist ei olnudasumipõhiste organisatsioonidega (suheldiülelinnaliste eakaid ning puuetega inimesi koondavateorganisatsioonidega), ei olnud teema sihtgrupi jaokspiisavalt aktuaalne.KoolikirjandKirjand on võrdlemisi kitsa sihtgrupi kaasamisevõimalus, sõltudes vanusest – nooremad kuikooliealised veel ei kirjuta, (üli)koolieast vanematejaoks on kirjalik eneseväljendus sageli võõraksjäänud. Seetõttu võib koolieast vanemate inimestepuhul kirjandi kirjutamine kaasamisenaebaõnnestuda, kuna paljude jaoks on kirjalik eneseväljendamine ebamugav ning nõuab eneseületust.Lisaks saab vanemate inimeste puhul kirjutaminepõhineda vaid vabatahtlikkusel, kooliõpilaste puhulon võimalik viia kaasamine läbi kooliprogrammiosana ja tagada seeläbi mingi kindel osalusmaht.Kuigi kirjandi puhul on sobilik sihtgrupp kitsas, onkirjandi raames võimalik käsitleda erinevaid teemasid,sh erinevas täpsusastmes. Kirjand sobib hästi näiteksväärtuste ja vajaduste kaardistamiseks. Kirjandikirjutamist võib lugeda üsna heaks meetodikskooliealiste laste kaasamiseks planeerimisse, kuivõrdkirjandi kirjutamine kui selline on neile tuttavtegevus. Boonusena tõuseb osalenud õpilasteteadlikkus planeerimise olemasolust, omaelukeskkonna üle arutlemine võib olla õpilasteleuueks vaatenurgaks.Supilinna teemaplaneeringu täiendavatekaasamistegevuste läbi viimise raames kirjutasid TartuKesklinna Kooli 9B klassi õpilased kirjandi omakirjandustunni raames, emakeele õpetajajuhendamisel. Teema oli määratletud käesolevajuhendi koostajate poolt ning jäetud meelegavõrdlemisi laiaks, et võimaldada erinevate skaaladeesiletulekut. Täpsustavate juhistena juhendati

Vestlusringi

meetod sobib

nii planeeringu

koostamise algfaasis info kogumiseks kui

ka hilisemates etappides kasutamiseks, nt

eskiislahenduse üle arutamiseks või

planeeringu koostamise käigus üles

kerkinud teema osas täiendava info ja

arvamuste saamiseks.

Millalkasutada:

Mõtle läbi ning sõnasta kirjandi

teema. Otsusta, kas sobivam on see

seada üsna täpne või jätta pigem

lahtiseks. Seejuures tasub silmas pidada ka

kaasatavate laste vanust – teema ja

täpsusaste võiksid olla neile jõukohased.

1.

Sõlmi kokkulepped koolide ja

õpetajatega, kus soovid kirjandi

kirjutamise läbi viia. Vajadusel

saad õpetajatele jagada teema osas

täiendavaid selgitusi.

2.

Loe kirjandid läbi ning tee neist

enda jaoks vajalikud kokkuvõtted.3.

Võid igaks juhuks

arvestada paberikuluga

kirjandite tarvis, muud

midagi vaja ei lähegi!

Vajaläheb:

19

emakeele õpetajat, et eesmärgiks on saada teavet sellekohta, mis lastele oma elupiirkonnas meeldib või eimeeldi, millest tuntakse puudust. Üldiselt kirjutatikirjandid anonüümselt, vaid mõni laps oliharjumusest oma nime juurde märkinud.Kirjanditest selgusid üsna hästi õpilaste jaoks olulisedteemad, näiteks sooviti sageli, et kodu ja kooli lähedaloleks kiirsöögikoht; hinnati toredaid naabreid,rahulikku liiklust, rohelust, sõpradega kogunemisekohtade olemasolu, turvalisust, heakorda. Annelinnas(Tartu suurim paneelelamupiirkond) elavad lapsedväljendasid kurbust seoses kakluste ja vägivallagaavalikes paikades, nende jaoks olid probleemiks kakultuurierinevused vene keelt kõnelevate Annelinnaelanikega. Räämas hooned, räpasus ja asotsiaalsedinimesed olid õpilaste seas ebasoosingus.JoonistamineJoonistamine sobib kaasamismeetodina eelkõigeväikeste laste puhul. Hilisemas vanuses on lihtsam japraktilisem rakendada suulist ja kirjalikkueneseväljendust kasutavaid meetodeid. Väikeste lastejoonistamise kaudu kaasamise kasutegur seisnebeelkõige laste (ja ka nende kasvatajate) harimises jainformeerimises. Reaalselt planeeringu koostamisel

Kirjand on

sobiv vahend

kooliealiste

laste vajaduste ja väärtuste väljaselgita-

miseks. Seetõttu sobib see kaasamismeetod

kasutamiseks eelkõige planeeringu

koostamise algfaasis.

Millalkasutada:

Kui korraldad joonistusvõistluse

lasteaedade abiga, sõlmi nendega

vajalikud kokkulepped. Kui kasutad

muid võimalusi lasteni jõudmiseks, mõtle

läbi info levitamine, joonistamise

toimumiskoht jne.

1.

Varu vajalik kogus paberit ja

joonistusvahendeid.2.

Vii joonistusvõistlus läbi. Kuna

planeerija jaoks oluline info selgub

pigem joonistamise kõrvalt

toimuvas vestluses lastega, siis on oluline,

et viibiksid joonistamise juures. Eriti hea

on, kui selleks on mitu inimest.

3.

Täna kõiki osalejaid nende panuse

eest ning selgita, kuidas see sind

aitab ning milline mõju sel on.

4.

20

kasutatavat informatsiooni saab sel meetodil vähe,seda on keeruline tõlgendada ning üldjuhul annavadautorite poolt joonistustele antud kommentaaridsiiski enam teavet kui pilt ise. Seetõttu soovitamegi(tagantjärele tarkusena) planeerijal/ametnikul viibidajoonistamise juures ning selle käigus lastega vestelda.Laste jaoks köitvaks ja inspireerivaks tegevuseks onseejuures joonistamine, planeerija/ametniku jaoksinformatiivseks tegevuseks aga vestlus.Piirkonna kaardi ühine täiendaminePiirkonna kaardi täiendamine on lihtsustatud jakohandatud versioon Tony Gibsonikogukonnaplaneerimise tehnikast Planning For Real.Tehnika peamiseks omapäraks on oma elupiirkonnakujundamise võimalus, mida kohalikele elanikelepakutakse. Kujundamine toimub piirkonna 3Dmaketi abil, kuhu on võimalik lisada nnettepanekukaarte, mille abil tehakse ettepaneksoovitava arengu kohta konkreetses asukohas.Ettepanekukaardid sorteeritakse ja seatakse tähtsusejärjekorda – nii kujuneb tegevusplaan, midaarutatakse ja kujundatakse edasi töögruppides.Kokkuvõttes jõutakse piirkonna planeeringu(neighbourhood development plan) koostamiseni.Käesoleva metoodika koostamise raameskatsetamiseks töötati välja lihtsustatud ja lühendatudversioon Planning For Real tehnikast. Eesmärgiks olieelkõige katsetada töötamist piirkonna kaardiga,andes kaasatavatele võimaluse kavandada piirkonnaarengut oma äranägemise järgi, paigutades kaardilesoovitavaid objekte/teenuseid. Piirkonna kaardiühine täiendamine toimus 23.11.2011 TartuKesklinna Kooli 9b klassi ühiskonnaõpetuse tunniraames, st kaasatavaks sihtrühmaks olidkooliõpilased. Meetod sobib ka teiste sihtrühmadekaasamiseks, samuti kombineerituna nt vestlusõhtumeetodiga. Eeltööna tuleb ette valmistada piirkonnakaart ning nn ettepanekusildid. Tasub läbi mõelda,

Paberit,

joonistusvahendeid,

kuulamisoskust.

Vajaläheb:

Joonistamine

on sobiv meetod

väiksemate

laste kaasamiseks ning planeerimise kui

sellise tutvustamiseks. Joonistamine on

lastele tegevusena tuttav, omane ja

meeldiv, sinul aga avaneb võimalus

joonistavate lastega vestelda ning

selgitada välja nende soovid, vajadused ja

hinnangud. Joonistusvõistluse korraldami-

sest on abi eelkõige planeeringu koos-

tamise algfaasis, mil kogutakse infot ja

ideid ning kaardistatakse väärtusi.

Millalkasutada:

Olenevalt sihtrühma(de)st, kellega

soovid piirkonna kaarti täiendama

asuda, koosta plaan info

levitamiseks ning sõlmi vajalikud

kokkulepped.

1.

Valmista ette kaart. See peab olema

piisavalt suur ja hästi loetav, nii et

kogu info ei kaoks, kui kaardile

hakatakse ettepanekusilte lisama.

Soovitatav on kinnitada kaart tugevale

alusele, nii on seda mugavam kasutada.

Kui plaanid kasutada ettepanekusiltide

kaardile kinnitamiseks rõhknaelu, pea

seda silmas aluse valikul.

2.

21

millised on kasutuses olevad võimalused ja soovid –kas kaart peab olema kasutatav laual või soovitakseseda riputada, kuidas kinnitatakse kaardi külge sildidjne. Ettepanekusiltide ettevalmistamisel tasub silmaspidada, et sildid ei tohi olla liialt suured – kattakaardile paigutatuna kinni ka ümbritsevad alad, ningpeavad olema korduvalt kaardile kinnitatavad ja sealteemaldatavad. Kaarti täiendavad elanikud võivadomavahelise arutelu käigus ümber mõelda ningsoovida silte ümber paigutada. Samuti järgnebesmasele kaardi täiendamisele ühise arutamise ningerinevatele arenguideedele poolt- ja vastuargumentideleidmise faas, mille käigus võib samuti tekkidavajadus osad sildid ümber paigutada või sootukskaardilt eemaldada. Lihtsa lahendusena saab paberiletrükitud piirkonna kaardi kinnitada tugevale alusele(papp, kapa plaat vmt), millesse on võimalik torgatarõhknaelu – nendega kinnitatakse kaardile

ettepanekusildid. Ettepanekusiltidele märgitakselahendused, mida elanikud võivad soovida piirkonnasnäha – seda teeb üldjuhul planeerija/ametnik, abiksvõivad siin olla teiste kaasamismeetodite, ntintervjuude, vestlusõhtute vmt väärtusi kaardistavatetegevuste tulemused. Supilinna puhul kasutatiettepanekusiltide ettevalmistamisel koolikirjandite

Valmista ette ettepanekusildid,

mida kaardi täiendajad saavad

kaardile lisada. Hea on, kui saad

siltidele märkimiseks kasutada juba välja

selgitatud soove (võivad selguda teiste

kaasamistegevuste käigus). Pea silmas, et

arenguvõimalused ei piirduks ainult sinu

enda eelistatud/soositud võimalustega.

Jäta kindlasti varuks ka tühje silte, millele

kaardi täiendajad saavad ise kirjutada.

3.

Vii läbi piirkonna kaardi ühise

täiendamise üritus. Pea silmas, et

kaardi täiendamine ise koosneb

kahest etapist – esiteks lisavad kõik oma

soovitud arengud, kuhu soovivad, teiseks

arutatakse saadud tulemus, sellega

kaasnevad võimalikud mõjud ning

avandatud sobivus konteksti üheskoos läbi

ning korrigeeritakse vastavalt siltide

paigutust ja/või olemasolu kaardil.

Vajadusel selgita osalejatele, kuidas

(planeeringu)kaarti lugeda.

4.

Täna osalejaid panuse eest ning

anna teada, kus, millal ja kuidas

nad soovi korral veel saavad selle

planeeringu koostamises kaasa rääkida.

5.

22

Sobivas suuruses kaarti,

alust kaardi kinnitami-

seks, vahendeid ettepa-

nekusiltide valmistamiseks ja kaardile

kinnitamiseks, tegevuse salvestamise soovi

korral salvestusvahendeid.

Vajaläheb:

põhjal selgunud väärtusi ja arenguideid, lisadesmõned tüüpilisemad arenguvõimalused. Samuti onhea ette valmistada tühjad sildid, kuhu osalejad isesaavad märkida nende jaoks olulise, kuid puudu olevaidee.Piirkonna kaardina võib kasutada olemasolevatolukorda kujutavat kaarti (ka nt orto- või aerofotot),need on sobilikud võimalused juhul, kui piirkonnakaardi ühine täiendamine viiakse läbi planeeringukoostamise algfaasis. Samas võib meetodit rakendadaka hiljem, nt eskiislahendusele tagasiside saamiseks,sel juhul on loomulikult kasulikum tehagi täiendusieskiislahenduse kaardil. Piirkonna kaardi ühinetäiendamine eskiislahenduse baasil on ühtlasi heaksvõimaluseks eskiislahenduse tutvustamiseks ningplaneeringukaardi lugemise osas nõuannetejagamiseks. Planeeringukaartidel kasutataksespetsiifilist märgistust ja tähistusi, mis ei pruugivaldkonnaga varem mitte kokkupuutunule esmapilgularusaadavad olla ning planeeringukaardi lugemine jasellest aru saamine nõuab pikemat süvenemist.Selgitused selles valdkonnas toovad pikasperspektiivis kasu just planeerijale endale – vähenebvormistuslikest segadustest tekkivate vastuväidetetõenäosus ning keskenduda saab sisulisteleettepanekutele. Supilinna töö raames kasutati

teemaplaneeringu eskiislahenduse kaarti. Õpilasteleselgitati enne kaardi ühise täiendamise juurde asumistplaneerimise ning kaasamise põhimõtteid ja vajadust,samuti anti üldine ülevaade, mida eskiislahendusegasoovitakse kavandada.Piirkonna kaardi ühine täiendamine, nagu kavestlusring, võiks toimuda vabas, osalejate jaoksõdusas ning mitteformaalses õhkkonnas. Sellesttulenevalt tasub läbi mõelda, kus oleks sobilik ürituskorraldada, sõltuvalt sihtgrupist, keda soovitaksekaasata. Soovitatav on kasutada osalejate positsioonevõrdsustavaid toolide-laudade paigutamise võimalusi(nt ringis või täiendatavale kaardile võrdseidligipääsuvõimalusi loovalt).Piirkonna kaardi täiendamine toimub kahes etapis:esmalt võivad kõik osalejad lisada kaardile endalemeelepäraseid teenuseid/hooneid/arenguid, teisesetapis arutatakse ühiselt saadud tulemuse ning sellerealistlikkuse ja sobivuse üle. Kokkuleppeleemaldatakse ebasoovitavaks või sobimatuksosutunud silt/sildid kaardilt. Kaardi täiendamiseteises etapis esitab planeerija osalejatele suunavaidküsimusi arengute sobilikkuse ning nendegakaasnevate võimalike mõjude kohta, ärgitadesosalejaid mõtlema kaugemale esmastest soovidest.Supilinna töö puhul arutleti õpilastega näiteks, kuidasvõiksid õpilaste kavandatud ning kaardile paigutatudpilvelõhkujad sobida Supilinna miljöösse. Piirkonnakaardi ühise täiendamise tulemuseks onkompromisslahendus, mis on saavutatud erinevaidaspekte ja soove läbi arutades.Kuna selle meetodi puhul on tegemist grupitööga,eristuvad paratamatult sõnakamad ja hakkajamad,mõned osalejad aga jäävad võrdlemisi passiivseks.Soovides meetodi rakendamisel saavutada kindlastikõikide osalejate panust, tuleks tegevust ja vestlustjõulisemalt modereerida.

23

Piirkonna

kaardi ühine

täiendamine on

hea võimalus koguda infot ja ideid

planeeringu algfaasis. Samas sobib see

meetod ka juba välja töötatud

eskiislahenduse läbi arutamiseks ja nö

kontrollimiseks.

Millalkasutada:

24

Kokkuvõtvad soovitused kaasamistegevuste kavandamiseksplaneeringute koostamiselKäesolev projekt viidi läbi kindlas asukohas käimasoleva planeeringu raames konkreetsete kaasatavatesihtrühmadega. Tänapäevane teoreetiline kirjandussoovitab ruumiliste planeeringute koostamiselpiiritletud asumites soodustada kogukonnatundesüvendamist, mis omakorda soodustaks headsotsiaalset kliimat ning tõstaks asumi elanike heaolu.Tuginedes projekti läbiviijate varasemateletöökogemustele ning teoreetilisele planeerimisalaselebaasile võib kogukonna ruumiliste planeeringutekoostamisel anda käesolevas peatükis kirjeldatavasoovitusliku lähenemise. Väljapakutud raamistiksobib kõige paremini tajutava identiteediga asumitele,lähtudes elanike väärtustest, millele annab mõtestatudplaneeringulise sisu oskuslik planeerimisspetsialist(omavalitsuse töötaja või palgatud konsultant). Samasei ole tegemist ainuvõimaliku lähenemisviisiga, vaidläbiviidud projekti käigus järeleproovitud tegevustepõhjal kujundatud soovitusliku raamistikuga.

Planeeringu koostamise esimesesjärgus tuleb teostada alusuuringud, mispuudutavad asumi varasemat arengut,

tänapäevast ehituslikku ning sotsiaalset seisu(hoonestus, elanikkond, ettevõtluskeskkond jne) jaarvestavad riigi tasemel kirjeldatud väärtusi(muinsus- ja looduskaitse).

Planeeringu koostamise teises järgustuleks püüda sõnastada piirkonnaväärtused, sealhulgas nii säilitamist kui

muutmist vajavad asjaolud. Selleks annab parimavõimaluse süvaintervjuude läbi viimine inimestega,kes on piirkonna ajaloo ning arengu probleemidepeale sügavamalt mõelnud ja kellel on visioon,milliseks võiks piirkond kujuneda. Intervjuu võibtoimuda ka kohapeal emotsionaalse jalutuskäigunavõi jalutuskäiku võib kasutada täiendava kvalitatiivseteabeallikana. Antud projekti raames toimusidsüvaintervjuud pärast planeeringu eskiislahendusekoostamist, kuid soovitatav oleks koostadaplaneeringu eskiis(id) just sõnastatud väärtuste põhjal.Planeerimisspetsialisti roll oleks seejuures „tõlkida“nii tänapäevaste arengute jätkumise tulemus kui kasoovitud visiooni täitmiseks vajalikud põhimõtted jategevuste jada. Lisaks peab planeerija tagama, eterinevate arengute tulemuste juures oleks väljatoodud arengute jätkusuutlikkus ning otsese vastuolupuudumine omavalitsuse ning riigi üldisematearengueesmärkidega. Samavõrra tuleb tähelepanu

pöörata nii muutmis- kui ka säilitamisvajadusele.Planeeringu koostamise kolmandasjärgus oleks vajalik sõnastatud väärtustesäilitamiseks ja loomiseks vajalike

põhimõtete kohta elanike ja võimalike teisteplaneeritava ruumi kasutajate seisukohateadasaamine. Selleks on parim viis lausküsitluseläbiviimine. Antud järgus on oluline roll planeerijal,kes koostöös küsitlust läbi viiva spetsialistiga (ntsotsioloogiga) töötab välja sellise küsitlusankeedi,mille alusel saab otsustada erinevate väärtusteeelistamise ulatuse üle. Küsitlusel tuleb tagada, etvastajad saaksid väljendada, kui olulised erinevadküsimused nende jaoks on. Sellega uuritakse väljalisaks arvamuse teadasaamisele ka vastuste kaalukus.Vähem aktiivsete elanike arvamuse teadasaamisekson soovitatav korraldada lisaks spetsiaalselt neilesuunatud üritusi nagu kohviõhtud ning ühisedarutelud kitsamas ringis (nt ka mentaalsete kaartidejoonistamine). Üks raskemaid ülesandeid on küsitlusetulemuste hindamine ning nende „tõlkimine“konkreetseteks ruumilisteks lahendusteks. Füüsiliseplaneerimisega saab vaid piiratud ulatuses kaasaaidata soovitud väärtuste püsimisele ja arenemisele.Seda enam nõuab see planeerijalt laialdast kogemustning teoreetilisi teadmisi. Samas peab planeerijavältima oma väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi,mis ei ole selgelt põhjendatud põhiseaduslike õigustejärgimise, konkreetsete avalike huvide võijätkusuutliku arengu tagamisega.Pärast kirjeldatud kaasamistegevuste läbiviimist saabkoostada planeeringu eskiisi või sarnase toetusegaselgete alternatiivide väljajoonistumisel mitu eskiisi,mille saab suunata avalikule arutelule. Ühtlasi onoluline kaaluda ka planeeringuväliseid võimalusi(sotsiaalkorterite rajamine, kohalike kauplustetoetamine jms), mis tagaksid väljaselgitatud väärtustelpõhineva visiooni elluviimise. Planeeringu edasinemenetlemine peaks sisaldama väiksemamahulisiväljavalitud eskiisi muudatusi (kui ei ilmne vastuoluriiklike huvidega), mis ei lähe vastuollu kaasamiseleelistatud väärtuste soodustamisega.Väljatoodud tegevusraamistikku järgides kandubkaasamistegevuste raskuskese pigem planeeringukoostamise algusfaasi. Selline toimimisviis onkooskõlas ka teaduskirjanduses väljatoodudarusaamadega. Samas tuleb avalikkust kaasataplaneeringu kehtestamiseni ning olla valmis

1.

2.

3.

25

planeeringu faaslähteseisukohtade väljatöötamine

lähteseisukohtade väljatöötamine

lähteseisukohtade sõnastamine japlaneeringu algatamine

planeeringu eskiisi väljatöötamine

planeeringu eskiisi täpsustamine jaheakskiitmine

planeeringu koostamine jakooskõlastamine, koostöö,planeeringu vastuvõtmine

planeeringu avalik väljapanek,vaidluste lahendamine jakehtestamine

tegevusedalusuuringud

intervjuud asumit tundvateinimestega ja/või emotsionaalsedjalutuskäigudküsitlus, arutelud eraldihuvirühmadega(kodanikuühendused, vähemkaitstud elanikerühmad), lasteruumitaju uurimussõnastatud väärtuste aluselplaneeringuliste tingimuste määra-mineeskiisi(de) avalik tutvustamineelanikele ja teistele huvitatudisikutele, arutelud

planeeringu täiendavate osadekoostamine ning kooskõlastaminevajalike riigiasutustega ning koostöövõrguvaldajate ja huvitatud isikutegaavalik väljapanek koos vähemalt ühetutvustava aruteluga ning üheväljapaneku tulemusi tutvustavaaruteluga, võimalike vaidlustetäiendav lahendamine esmaltomavalitsuses ning kokkuleppemittesaavutamise korralmaavalitsuses

tulemusedülevaade kujunemisest, praegusesthoonestusest, elanikkonnast, aga kamuinsus- ja loodusväärtustestasumi erinevate väärtuste japrobleemide väljaselgitamine

väärtuste eelistuste ja probleemideeelistatud lahendusvariantide välja-selgitamine

planeeringu eskiis või eskiisid

elanike suurimale osale sobiva, agaka säästva arengu põhimõtetegakooskõlas oleva eskiislahenduse väl-javaliminevastuvõetud ja avalikuleväljapanekule suunatud planeeringu-lahendus

laia elanikkonna poolehoidu omavkehtestatud planeering

täiendavate ettepanekute ära kuulamiseks,kaalumiseks ja põhjendatuse korral nende arvessevõtmiseks.

Soovitused osalusplaneerimispõhise protsessiläbiviimiseks asumi planeerimisel:

Põhimõtted8, mida kaasamisel meeles pidada:VõrdsusVõrdsus ei pea üheselt tähendama võrdset arvu jakordi, küll aga on oluline võrdne esindatuse võimalus,võrdne ligipääs võimu- ja mõjuvahenditele. Protsessisosalevate osapoolte kohtlemine peab olemaerapooletu ning õiglane.Avatus ja läbipaistvusOluline on osalusprotsessi, selle käigus toimuvasuhtluse ning infovahetuse avatud ja läbipaistev

esitamine nii kõigile osapooltele kui kaprotsessivälistele isikutele. Samavõrra tuleb ollavalmis ära kuulama, aru saama ning arvestamakõikide osalejate, aga ka väljastpoolt tulevateideedega. Protsessi kaasatud meeskond on igal hetkelavatud uutele liikmetele.MitmekesisusKaasatavate huvigruppide määratlemisel on olulinemõelda laiemalt kui tavapärane soo, vanuse, rassi jarahvuse jaotus. Näiteks võivad arvamused erineda

8 Toodud põhimõtted tuginevad ÜRO inimasustuse keskuse korraldatud ülemaailmse linnalise valitsemise kampaaniaraames koostatud juhendmaterjalis „Building bridges between cityzens and local governments to work more effectivelytogether through particiaptory planning“ antud soovitustel.

26kogukonna erinevates sotsiaalsetes gruppides, samutitulenevalt erinevast geograafilisest paiknemisest,majanduslikust järjest, elu- ja töökogemusest,poliitilisest kuuluvusest jne.Otsustusõigus ja vastutusKaasatud osapooled, sealhulgas kohalik omavalitsus,vastutavad oma otsuste ja tegude eest. Ühtlasi onkõigil osapooltel õigus ja võimalus võtta vastutust!Kaasamine, kus osapooltel puudub õigus otsustadavõi kohustus oma otsuste ees vastutada, on poolikega anna soovitud tulemust.

UsaldusUsalduse tase, mis tekib (suudetakse tekitada)kaasatavates teiste protsessis osalejate ning protsessiläbiviijate suhtes, määrab nende panuse sisukuse ningkaasamise tulemuslikkuse. Kaasatavate esialgneumbusk ja eelarvamused on tavapärane, oluline onneed protsessi käigus ületada ning jõuda usalduse jaseeläbi konstruktiivse koostööni.