16
Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal Aare Tammemäe Senior Partner Toiduainetööstuse aastakonverents 29.04.2009

Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

  • Upload
    hollye

  • View
    49

  • Download
    13

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal. Aare Tammemäe Senior Partner. Toiduainetööstuse aastakonverents 29.04.2009. Sissejuhatus. Chesley B. Sullenbergeri manööver. Kriis reaalmajanduses Ülevõtmised ja ühinemised – senised trendid - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised

2009. aastal

Aare TammemäeSenior Partner

Toiduainetööstuse aastakonverents 29.04.2009

Page 2: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

2

Sissejuhatus

Chesley B. Sullenbergeri manööver

Footer

Kriis reaalmajanduses

Ülevõtmised ja ühinemised – senised trendid

Mida oodata lähiaastatel ühinemiste ja ülevõtmiste (Ü&Ü) turul Eestis?

Soovitused ettevõtetele

Page 3: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

3

Andres Sutt (Eesti Pank), Pärnu finantskonverents 2009:

"Paarile lühiajalisele võnkele vaatamata on USA majandus neil aastail järjepidevalt liikunud ülespoole. Pikaajalist kasvu pole suutnud rajalt raputada kodusõda, Suur Depressioon, kaks maailmasõda ning erinevad muutused maailmamajanduse mudelites. Oleks lühinägelik arvata, et nüüdse kriisiga peatub majanduse kasv"

Põhiküsimus:

Kriis reaalmajanduses

Igale langusele järgneb tõus

Kuidas me suudame väljuda võitjatena olukorrast, kui majandus pöördub tõusule

Eesti lähiturgudel!

Page 4: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

4

Kriis reaalmajanduses

Kui ulatuslik oli kiire laenukasv?

Laenude kasv võrreldes SKP kasvuga (2001 – 2008)

Allikas: IMF, ING

Eesti laenude suhe SKP-sse on regiooni kõrgeimaid, ca 100% SKP-stEttevõttelaenude aastane kasv on kukkunud 60%-lt aastas 0 kasvu tasemele

Page 5: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

5

Laenutingimuste halvenemine, rahvusvaheline krediiditurg on kinni (samas likviidsus ja pangandussektori kapital on Eestis piisaval tasemel)Nõrgem välisnõudlus (kuid paranev jooksevkonto positsioon)Eelarvedefitsiit ja avaliku sektori toimetulek on kriitiline (Eurole üleminek)Investeeringute vähenemine, tööpuuduse kasv (samas tööturg on tõestamas paindlikkust)

Kriis reaalmajanduses

Eesti probleemid on väikeriigile omased

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Majandususaldusindeks (1995 - 2009)

Page 6: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

6

Kriis reaalmajanduses

Toiduainete ja jookide sektor on kasvanud hoogsalt laenukohustuste* arvelt

Töötlev tööstus (sh toiduainete ja jookide tootmine) oli 2008. a andmetel kolmas-neljas kõige suurema laenukoormusega sektor koos hulgi- ja jaekaubandusega peale kinnisvara ja finantsvahendus valdkondiLaenukohustused toiduainete ja jookide tootmises on kasvanud kiiremini, kui töötlevas tööstuses tervikunaSektori võlakoormus hakkas uuesti kasvama koos laenubuumi algusega

Tuh Krooni

Allikas: Eesti Statistikaamet

Laenukohustuste osakaal bilansimahust (2000 - 2007) Toiduainete ja jookide sektor (2000 - 2007), tuh. krooni

* Laenukohustused = lühiajalised laenukohustused ja pikaajalised kohustused kokku

Page 7: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

7

Kriis reaalmajanduses

Sektorite käitumine majanduslanguse faasis

Sektorite languse järjekord ja mõju EBIT-le (%, tipp-põhi)

1973-75 1980-82 1990 2001 Q3 2008

Toiduainete, jookide, tubakatoodete, ravimite ja tarbekaupade sektor

-38 -5 +6 -5

Auto-, tekstiili- ja rõiva-, vabaaja ja kodumajapidamistoodete sektor

-71 -62 -47 -36

Tööstussektor -13 -48 -46 -26

Esimeses järjekorras

Viimaste seas

Samas tempos

Ei oma mõju

Allikas: McKinsey on Finance "Perspectives on Corporate Finance and Strategy"

Kõik viis maailma viimase aja suurimat kriisi on alanud kestvuskaupade müügilanguse ja EBITA krahhiga Toiduainete ja jookide sektor on kukkunud viimaste seas või majanduslangusega samas tempos, negatiivne mõju kasumlikkusele väiksem kui enamikes teistes sektorites

Page 8: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

8

Kriis reaalmajanduses

Sektorite käitumine tõusu faasis

Sektorite tõusu järjekord 1973-75 1980-82 1990 2001 Q3 2008

Toiduainete, jookide, tubakatoodete, ravimite ja tarbekaupade sektor

?

Auto-, tekstiili- ja rõiva-, vabaaja ja kodumajapidamistoodete sektor

?

Tööstussektor ?

Esimeses järjekorras

Viimaste seas

Samas tempos

Ei oma mõju

Allikas: McKinsey on Finance "Perspectives on Corporate Finance and Strategy"

Majanduskasv ei oma üldiselt olulist mõju toiduainete ja jookide sektori taastumiseleKui tüüpiliselt võtab kasumipõhjade kättesaamine aega 1-2 aastat, siis taastumine võib võtta kuni 10 aastat. Tõsi, 2001. aasta langusest taastusid sektorite kasumid ca 2 aastaga

Page 9: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

9

Toodangu eksportijad Eestis on eriti rängas olukorras, sest nõrgenevad nii eksportturgude (nt.

SEK, RUB) kui ka konkureerivate tootjariikide valuutad (nt. UAH, PLN)

Kriis reaalmajanduses

Lääne- ja Idaturgudel valuutade nõrgenemine

RUB/EUR, Langus 20% alates nov 2008 UAH/EUR, Langus 47% alates nov 2008

SEK/EUR, Langus 16% alates sept 2008 PLN/EUR, Langus 28% alates sept 2008

Page 10: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

10

Kriis reaalmajanduses

Toiduainesektori olulisemad teemad lähiajal

Sektori laenukoormus on tõusnud buumiajal jõudsalt ning paljudel ettevõtetel ei olnud ette valmistatud muutuste kava majanduskriisi sisenemiseks

Valmista ette mitu stsenaariumi , paljude laenuvõtjate jaoks pole tegemist ajutise probleemiga, vaid tuleb korrigeerida tegevussuundi

Püsivama eksportturgude languse korral tuleb arvestada 10-20% madalamate käivete ja veelgi suuremate kasumilangustega

Tõsta tootlikkust teistest kiiremini ning kiirenda ettevõtte ümberkorraldust vähemalt samas suurusjärgus, kui turgude langusBack to basics – suuna tootearendus lihtsale ja soodsale tooteleVähenda toodete nomenklatuuri, kärbi tööjõukulusid jne

Otsi üles konkurent ja analüüsi ühinemise korral tekkivaid sünergiaid

Page 11: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

11

Eelmine ühinemiste ja ülevõtmiste tsükkel saavutas tipu 1999. aastal

2000 aastal kukkus tehingute maht 50%2002 aastal kukkusid ühinemiste ja ülevõtmiste tehingute mahud põhja

Mis vedas käima uue tsükli, mis jõudis tippu 2008 aastal?*Suurenenud globaliseerumine

Eelmine tsükkel olid tehingute mahtude osakaalud järgmised: USA - 60%, Euroopa - 30% ja Aasia - 10%

2008 a jaotusid tehingud geograafiliselt järgmiselt: USA - 40%, Euroopa - 40% ja Aasia - 20%

Megatehingute (üle $10 mlrd) suurenemine Peamiselt pankade ühinemised ja ülevõtmised

Vaenulikud ülevõtmisedSuur kindlustunne ja laenufinantseerimise kättesaadavus

Riskikapitali võidukäikKui riskikapital esindas 2000 aastal ca 4% kõikidest ühinemiste ja ülevõtmiste tehingutest, siis 2007 aastal ulatus osakaal 20%-ni!

Ühinemised ja ülevõtmised – senised trendid

Ühinemiste ja ülevõtmiste pikk positiivne tsükkel lõppes 2008. aastal

* Allikas: McKinsey ja Company

Page 12: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

Globaalne vaadeGlobaalne finants- ja majanduskriis ning vähenenud ettevõtete finantsvõimalused on oluliselt vähendanud ühinemiste ja ülevõtmiste tehingute arvu

Kogu Euroopas langes ühinemiste ja ülevõtmiste aktiivsus 2008. aastal

Teostati kokku 5 094 tehingut kogusummas €740 mlrd mis oli 32% vähem kui 2007 aastal2008. a II poolel oli kukkumine eriti järsk, kus tehingute arv vähenes 37% võrreldes II poolega 2007. aÜlevõtmised langesid lausa 62% võrrelduna 2007. aastaga

Ühinemised ja ülevõtmised – senised trendid

Ühinemiste ja ülevõtmiste hiljutised trendid

Allikas: Mergermarket

Euroopa Mid-market M&A activity - Kvartaalne

2009 II pool – 2011 toimub Ü&Ü

tehingute oluline aktiviseerumine –

nõrgemad võetakse üle tugevamate

poolt; paljud ühinevad

ENNUSTUS

12

Page 13: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

13

Tehingute teostamise kiirus suureneb oluliselt majanduskriisis vaevlevatel turgudel, kus kiirus maksab:

Alla $1mlrd tehingute kiirus kukkus 130 päevalt (1995 – 2007) ca 60 päevani (2008 a. lõpp)

Tehingud finantseeritakse peamiselt omakapitaligaPotentsiaalsete ülevõtmis- ja ühinemiskandidaatide aktiivne kaardistamine (nn. wish list)Väga madalad hinnatasemed

Mida oodata lähiaastatel Ü&Ü turul Eestis?

2009-2010 aasta toob palju muudatusiMaailma trendid* Eesti olukord

* Allikas: McKinsey ja Company** Allutatud laenu vorm, mis on kallim, kui tavaline laenukapital

Pangad finantseerivad uue rahaga järjest vähem tehinguid

Eestis tegutsevate pankade laenuportfellid kahanevad 2009. aastalSuureneb mitterahaliste tehingute mahtPangad survestavad ja määravad Ü&Ü tehingute kandidaate

Tehinguid finantseeritakse peamiselt riskikapitali ja mezzanine** laenugaAlgab sektori ettevõtete konsolideerimine

Mõningane huvi taastumas, jälgitakse huviga Balti ettevõtete arenguidÜhinemised Balti riikide ettevõtete vahel

Need ettevõtted, kes ei suuda efektiivsust tõsta ja tegevust saneerida, võetakse üle tugevamate poolt või pankrotistuvadEttevõtete varad on saadaval madalate hinnatasemetega

Page 14: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

14

Soovitused ettevõtetele

Ettevõtluse arendamise programmid – laenud, toetused ja riskikapital

Organisatsioon Milleks/mis kujul SummadEAS Toetused ettevõtte

alustamiseks ja arendamiseks

kuni 500 000 krooni, osad programmid alates 1 miljonist kroonist, hüvitatakse maksimaalselt 75% kuludest

EAS Laenud ettevõtte käivitamiseks

kuni 500 000 krooni

EAS Eksporditoetused kuni 2,5 miljonit krooni, hüvitatkse kuni 50% kuludest

MES Riskikapital kuni 1,5 miljonit eurotMES ( Laenud kuni 1,5 miljonit eurotKredEx Riskikapital kuni 16 miljonit krooniKredEx Laenud kuni 16 miljonit krooniArengufond Riskikapital kuni 30 miljonit krooni

Toetusid jagavad ka PRIA ja muud EL-ga seotud struktuurid, lisaks on olemas garantiitootedPraeguses majanduse arenguetapis on vajalik väga tihe valitsuse koostöö erasektoriga, et leida võimalusi parimal viisil riigipoolsete meetmete kasutamiseks

Organisatsioon Milleks/mis kujul Summad

Page 15: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

15

Kohane muutustega turulValmista ette mitu tulevikustsenaariumi, korrigeeri tegevussuundiTõsta tootlikkust teistest kiiremini ning kiirenda ettevõtte ümberkorraldustBack to basics – suuna tootearendus lihtsale ja soodsale tooteleVähenda toodete nomenklatuuri, kärbi tööjõukulusid jne

Otsi võimalusiEnneta finantsprobleeme – otsi aktiivselt alternatiivseid finantseerimisvõimalusi ja tegele sellega juba täna (riskikapital, mezzanine ja teised uued kapitalivormid)Kaardista ettevõtteid, kellega võiksid ühineda või keda võiks üle võtta -ühinemistehinguid võib teostada ka järgnevatel aastatel, kuid strateegia peaks olema paigas juba varemOtsi ülevõtmiskandidaate Lätis ja Leedus, miks mitte kaugemalgi

Soovitused ettevõtetele

Kokkuvõte

Page 16: Laienemine või ellujäämine – rahastamise kaasamise võimalused ja ühinemised 2009. aastal

Tänan tähelepanu eest!