KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE ja · 2 b330 : Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid..... 37 b340 : Muude hääleliste väljenduste funktsioonid..... 38

1

b : ORGANISMI FUNKTSIOONID................................................................................ 10 VAIMSED FUNKTSIOONID (b1 )............................................................................. 10

b110 : Teadvuse funktsioonid................................................................................... 10 b114 : Orienteerumisfunktsioonid ............................................................................ 11 b117 : Intellektuaalsed funktsioonid......................................................................... 12 b122 : Üldised psühhosotsiaalsed funktsioonid........................................................ 12 b126 : Temperamendi ja isiksuse funktsioonid ........................................................ 12 b130 : Vaimse energia ja tungifunktsioonid ............................................................. 14 b134 : Unefunktsioonid............................................................................................. 14 b139 : TT ja Tta üldised vaimsed funktsioonid ........................................................ 15 b140 : Tähelepanufunktsioonid................................................................................. 15 b144 : Mälufunktsioonid........................................................................................... 16 b147 : Psühhomotoorsed funktsioonid ..................................................................... 17 b152 : Emotsioonide funktsioonid............................................................................ 18 b156 : Tajufunktsioonid............................................................................................ 19 b160 : Mõtlemisfunktsioonid.................................................................................... 20 b164 : Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid.............................................................21 b167 : Keele vaimsed funktsioonid........................................................................... 22 b172 : Arvutamisfunktsioonid .................................................................................. 24 b176 : Keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid ................ 24 b180 : Enese- ja ajataju funktsioonid........................................................................ 25 b189 : TT ja Tta spetsiifilised vaimsed funktsioonid................................................ 25 b198 : TT vaimsed funktsioonid............................................................................... 25 b199 : Tta vaimsed funktsioonid............................................................................... 26

SENSOORSED FUNKTSIOONID JA VALU (b2 ).................................................... 26 b210 : Nägemisfunktsioonid..................................................................................... 26 b215 : Silmamanuste funktsioonid............................................................................ 28 b220 : Silma ja -manustega seonduvad aistingud..................................................... 29 b229 : TT ja Tta nägemisega seotud ja nägemisfunktsioonid................................... 29 b230 : Kuulmisfunktsioonid ..................................................................................... 29 b235 : Tasakaaluelundi funktsioonid ........................................................................ 30 b240 : Kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud ................. 31 b249 : TT ja Tta kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid ................................................. 32 b250 : Maitsmisfunktsioon ....................................................................................... 32 b255 : Haistmisfunktsioon ........................................................................................ 32 b260 : Asenditundlikkuse funktsioon ....................................................................... 32 b265 : Puutetundlikkuse funktsioon.......................................................................... 32 b270 : Temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid............ 33 b279 : TT ja Tta muud sensoorsed funktsioonid ...................................................... 33 b280 : Valuaisting..................................................................................................... 34 b289 : TT ja Tta valuaisting...................................................................................... 35 b298 : TT sensoorsed funktsioonid ja valu ............................................................... 36 b299 : Tta sensoorsed funktsioonid ja valu............................................................... 36

HÄÄLE- JA KÕNEFUNKTSIOONID (b3 )................................................................ 36 b310 : Häälefunktsioonid.......................................................................................... 36 b320 : Hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid...................................................... 37

2

b330 : Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid ............................................................. 37 b340 : Muude hääleliste väljenduste funktsioonid.................................................... 38 b398 : TT hääle- ja kõnefunktsioonid....................................................................... 38 b399 : Tta hääle- ja kõnefunktsioonid ...................................................................... 39

KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE ja RESPIRATOORSE SÜSTEEMI FUNKTSIOONID (b4 ) .......................................... 39

b410 : Südamefunktsioonid ...................................................................................... 39 b415 : Veresoonte funktsioonid................................................................................ 40 b420 : Vererõhu funktsioonid ................................................................................... 41 b429 : TT ja Tta südame ja veresoonte funktsioonid................................................ 41 b430 : Vere funktsioonid .......................................................................................... 41 b435 : Immuunsüsteemi funktsioonid....................................................................... 42 b439 : TT ja Tta vere ja immuunsüsteemi funktsioonid ........................................... 43 b440 : Hingamisfunktsioonid.................................................................................... 43 b445 : Hingamislihaste funktsioonid ........................................................................ 44 b449 : TT ja Tta hingamissüsteemi funktsioonid ..................................................... 45 b450 : Muud hingamisfunktsioonid.......................................................................... 45 b455 : Koormustaluvuse funktsioonid ...................................................................... 45 b460 : Südame ja veresoonte ning hingamisfunktsioonidega seonduvad aistingud. 46 b469 : TT ja Tta südame ja veresoonte ning hingamissüsteemi muud funktsioonid ja aistingud.................................................................................................................... 46 b498 : TT südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid46 b499 : Tta südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid................................................................................................................................... 46

SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMI FUNKTSIOONID (b5 ).. 46 b510 : Toidu manustamise funktsioonid................................................................... 47 b515 : Seedimisfunktsioonid..................................................................................... 48 b520 : Toidu omastamise funktsioonid..................................................................... 49 b525 : Defekatsioonifunktsioonid............................................................................. 49 b530 : Kehakaalu säilitamise funktsioonid ............................................................... 50 b535 : Seedesüsteemiga seonduvad aistingud .......................................................... 50 b539 : TT ja Tta seedesüsteemiga seotud funktsioonid ............................................ 51 b540 : Üldised ainevahetusfunktsioonid................................................................... 51 b545 : Vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid ....................... 52 b550 : Termoregulatsiooni funktsioonid................................................................... 53 b555 : Endokriinnäärmete funktsioonid.................................................................... 54 b559 : TT ja Tta ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid ............ 54 b598 : TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid.......................... 54 b599 : Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid ........................ 54

UROGENITAALSED JA REPRODUKTIIVSED FUNKTSIOONID (b6 ) ............... 54 b610 : Uriinitekke funktsioonid................................................................................ 55 b620 : Urineerimisfunktsioonid ................................................................................ 55 b630 : Uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud....................................... 56 b639 : TT ja Tta uriinitekke ja urineerimisfunktsioonid........................................... 56 b640 : Seksuaalfunktsioonid..................................................................................... 56 b650 : Menstruatsioonifunktsioonid ......................................................................... 57

3

b660 : Soojätkamisfunktsioonid ............................................................................... 58 b670 : Genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud ........ 59 b679 : TT ja Tta genitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid .................................. 59 b698 : TT urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid ....................................... 59 b699 : Tta urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid....................................... 60

NÄRVIDE, LIHASTE, LUUSTIKU JA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID (b7 )............................................................................................................................... 60

b710 : Liigeste liikuvuse funktsioonid...................................................................... 60 b715 : Liigeste stabiilsuse funktsioonid.................................................................... 60 b720 : Luude liikuvuse funktsioonid ........................................................................ 61 b729 : TT ja Tta liigeste ja luude funktsioonid......................................................... 62 b730 : Lihasjõu funktsioonid .................................................................................... 62 b735 : Lihastoonuse funktsioonid............................................................................. 63 b740 : Lihaste vastupidavuse funktsioonid............................................................... 65 b749 : TT ja Tta lihaste funktsioonid........................................................................ 66 b750 : Motoorsete reflekside funktsioonid ............................................................... 66 b755 : Tahtmatute liigutusreaktsioonide funktsioonid ............................................. 66 b760 : Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid............................................... 67 b765 : Tahtmatute liigutuste funktsioonid ................................................................ 67 b770 : Kõnnaku funktsioonid.................................................................................... 68 b780 : Lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud .................................................. 69 b789 : TT ja Tta liigutuste funktsioonid ................................................................... 69 b798 : TT närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid .................. 69 b799 : Tta närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid.................. 69

NAHA JA SELLEGA SEOTUD STRUKTUURIDE FUNKTSIOONID (b8 )........... 70 b810 : Naha kaitsefunktsioonid ................................................................................ 70 b820 : Naha paranemisfunktsioonid ......................................................................... 70 b830 : Muud nahafunktsioonid ................................................................................. 70 b840 : Nahaga seonduvad aistingud ......................................................................... 70 b849 : TT ja Tta nahafunktsioonid............................................................................ 71 b850 : Juuste funktsioonid ........................................................................................ 71 b860 : Küünte funktsioonid ...................................................................................... 71 b869 : TT ja Tta juuste ja küünte funktsioonid......................................................... 71 b898 : TT naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid..................................... 71 b899 : Tta naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid..................................... 71

d : TEGUTSEMINE JA OSALUS ................................................................................... 72 ÕPPIMINE JA TEADMISTE RAKENDAMINE (d1 ) ............................................... 72

d110 : Vaatamine ...................................................................................................... 72 d115 : Kuulamine...................................................................................................... 72 d120 : Muu sihipärane tajumine ............................................................................... 72 d129 : TT ja Tta meeleelundite sihipärane kasutamine ............................................ 72 d130 : Jäljendamine .................................................................................................. 72 d135 : Kordamine ..................................................................................................... 73 d140 : Lugemaõppimine ........................................................................................... 73 d145 : Kirjutamaõppimine ........................................................................................ 73 d150 : Arvutamaõppimine ........................................................................................ 73

4

d155 : Oskuste omandamine..................................................................................... 73 d159 : TT ja Tta põhiõppimine ................................................................................. 74 d160 : Tähelepanu koondamine................................................................................ 74 d163 : Mõtlemine...................................................................................................... 74 d166 : Lugemine ....................................................................................................... 74 d170 : Kirjutamine .................................................................................................... 75 d172 : Arvutamine .................................................................................................... 75 d175 : Probleemide lahendamine.............................................................................. 75 d177 : Otsuste tegemine............................................................................................ 76 d179 : TT ja Tta teadmiste rakendamine .................................................................. 76 d198 : TT õppimine ja teadmiste rakendamine......................................................... 76 d199 : Tta õppimine ja teadmiste rakendamine ........................................................ 76

ÜLDISED ÜLESANDED JA NÕUDED (d2 ) ............................................................ 76 d210 : Ühe ülesande täitmine.................................................................................... 76 d220 : Paljude ülesannete täitmine ........................................................................... 77 d230 : Igapäevatoimingute tegemine........................................................................ 78 d240 : Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek................................... 79 d298 : TT üldised ülesanded ja nõuded .................................................................... 79 d299 : Tta üldised ülesanded ja nõuded.................................................................... 79

SUHTLEMINE (d3 ) .................................................................................................... 80 d310 : Suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ................................................. 80 d315 : Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ................................... 80 d320 : Viipekeeles edastatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ........................... 81 d325 : Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel.............................................. 81 d329 : TT ja Tta suhtlemine - sõnumite vastuvõtmine............................................. 81 d330 : Rääkimine ...................................................................................................... 81 d335 : Mitteverbaalsete sõnumite edastamine .......................................................... 81 d3350 : Kehakeele kasutamine ................................................................................. 81 d3351 : Märkide ja sümbolite kasutamine................................................................ 82 d3352 : Jooniste ja fotode kasutamine...................................................................... 82 d3358 : TT mitteverbaalsete sõnumite edastamine................................................... 82 d3359 : Tta mitteverbaalsete sõnumite edastamine .................................................. 82 d340 : Sõnumite edastamine viipekeeles .................................................................. 82 d345 : Kirjalikud sõnumid ........................................................................................ 82 d349 : TT ja Tta suhtlemine - sõnumite edastamine................................................. 83 d350 : Vestlus ........................................................................................................... 83 d355 : Arutelu ........................................................................................................... 84 d360 : Kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine................................. 84 d369 : TT ja Tta vestlemine ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine ................................................................................................................ 85 d398 : TT suhtlemine................................................................................................ 85 d399 : Tta suhtlemine................................................................................................ 85

LIIKUVUS (d4 ) ........................................................................................................... 85 d410 : Keha põhiasendi muutmine ........................................................................... 85 d415 : Kehaasendi säilitamine .................................................................................. 86 d420 : Enda ühest kohast teise nihutamine ............................................................... 87

5

d429 : TT ja Tta kehaasendi muutmine ja säilitamine.............................................. 88 d430 : Esemete tõstmine ja kandmine ...................................................................... 88 d435 : Esemete liigutamine alajäsemetega ............................................................... 89 d440 : Käte täppisliigutused...................................................................................... 90 d445 : Käte ja käsivarte kasutamine ......................................................................... 90 d449 : TT ja Tta esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine.............................. 91 d450 : Käimine.......................................................................................................... 91 d455 : Muul viisil liikumine ..................................................................................... 92 d460 : Mitmesugustes kohtades liikumine................................................................ 93 d465 : Abivahenditega liikumine.............................................................................. 94 d469 : TT ja Tta käimine ja liikumine ...................................................................... 94 d470 : Liiklusvahendi kasutamine ............................................................................ 94 d475 : Liiklusvahendi juhtimine ............................................................................... 95 d480 : Loomadega ratsutamine................................................................................. 96 d489 : TT ja Tta liiklusvahendi abil liikumine ......................................................... 96 d498 : TT liikuvus..................................................................................................... 96 d499 : Tta liikuvus .................................................................................................... 96

ENESEHOOLDUS (d5 ) .............................................................................................. 96 d510 : Enda pesemine ............................................................................................... 96 d520 : Kehaosade hooldus ........................................................................................ 97 d530 : Tualettruumi toimingud ................................................................................. 98 d540 : Riietumine...................................................................................................... 99 d550 : Söömine ......................................................................................................... 99 d560 : Joomine........................................................................................................ 100 d570 : Oma tervise eest hoolitsemine ..................................................................... 100 d598 : TT enesehooldus .......................................................................................... 101 d599 : Tta enesehooldus.......................................................................................... 101

KODUSED TOIMINGUD (d6 )................................................................................. 101 d610 : Eluaseme hankimine.................................................................................... 101 d620 : Kaupade ja teenuste hankimine ................................................................... 102 d629 : TT ja Tta eluks vajaliku hankimine .............................................................102 d630 : Toiduvalmistamine ...................................................................................... 102 d640 : Kodutööde tegemine.................................................................................... 103 d649 : TT ja Tta majapidamistööd.......................................................................... 104 d650 : Koduse vara hooldus.................................................................................... 105 d660 : Teiste abistamine ......................................................................................... 106 d669 : TT ja Tta koduse vara hooldus ja teiste abistamine..................................... 107 d698 : TT kodused toimingud................................................................................. 107 d699 : Tta kodused toimingud ................................................................................ 107

INIMESTEVAHELINE LÄVIMINE JA SUHTED (d7 ) .......................................... 107 d710 : Elementaarne inimestevaheline lävimine .................................................... 108 d720 : Komplitseeritud inimestevaheline lävimine ................................................ 108 d729 : TT ja Tta üldine inimestevaheline lävimine ................................................ 109 d730 : Võõrastega kontakteerumine ....................................................................... 110 d740 : Ametlikud suhted......................................................................................... 110 d750 : Mitteametlikud sotsiaalsed suhted............................................................... 110

6

d760 : Perekondlikud suhted................................................................................... 111 d770 : Intiimsuhted ................................................................................................. 112 d779 : TT ja Tta spetsiifilised inimestevahelised suhted ........................................ 113 d798 : TT inimestevaheline lävimine ja suhted ...................................................... 113 d799 : Tta inimestevaheline lävimine ja suhted...................................................... 113

PEAMISED ELUALAD (d8 ) .................................................................................... 113 d810 : Mitteametlik õppimine................................................................................. 113 d815 : Koolieelne õppimine.................................................................................... 113 d820 : Kooliharidus................................................................................................. 113 d825 : Kutseharidus ................................................................................................ 114 d830 : Kõrgharidus ................................................................................................. 114 d839 : TT ja Tta õppimine ja haridus...................................................................... 114 d840 : Õpiaeg tööks ettevalmistumine) .................................................................. 114 d845 : Töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine......................................... 114 d850 : Tasustatav töö .............................................................................................. 115 d855 : Tasustamata töö ........................................................................................... 116 d859 : TT ja Tta töö ja tööhõive ............................................................................. 116 d860 : Lihtsad majandustegevused ......................................................................... 116 d865 : Keerulised majandustegevused.................................................................... 116 d870 : Majanduslik sõltumatus ............................................................................... 117 d879 : TT ja Tta majandustegevus.......................................................................... 117 d898 : TT peamised eluvaldkonnad........................................................................ 117 d899 : Tta peamised eluvaldkonnad ....................................................................... 117

ÜHENDUSTES OSALEMINE, SELTSKONNA- JA KODANIKUELU (d9 ) ........ 118 d910 : Ühendustes osalemine.................................................................................. 118 d920 : Puhkus ja vaba aeg....................................................................................... 118 d930 : Religioon ja spirituaalsus............................................................................. 119 d940 : Inimõigused ................................................................................................. 120 d950 : Poliitikaelu ja kodakondsus ......................................................................... 120 d998 : TT ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu................................ 121 d999 : Tta ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu ............................... 121

e : KESKKONNATEGURID ......................................................................................... 122 TOOTED JA TEHNOLOOGIAD (e1 ) ...................................................................... 122

e110 : Toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks ............................................ 122 e115 : Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks.................... 123 e120 : Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas ................................................................................................................... 123 e125 : Kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad............................................. 124 e130 : Õppevahendid ja -tehnoloogiad ................................................................... 125 e135 : Töövahendid ja-tehnoloogiad ...................................................................... 125 e140 : Kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad................... 126 e145 : Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vahendid ning tehnoloogiad....... 127 e150 : Üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad............................................................................................................ 128 e155 : Eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad............................................................................................................ 129

7

e160 : Maakasutuse tooted ja tehnoloogiad ............................................................ 130 e165 : Varad............................................................................................................ 131 e198 : TT tooted ja tehnoloogiad ............................................................................ 131 e199 : Tta tooted ja tehnoloogiad............................................................................ 131

LOODUSKESKKOND JA INIMESTE TEHTUD KESKKONNAMUUTUSED (e2 )..................................................................................................................................... 131

e210 : Loodusgeograafia......................................................................................... 132 e215 : Rahvastik...................................................................................................... 132 e220 : Floora ja fauna ............................................................................................. 133 e225 : Kliima........................................................................................................... 133 e230 : Loodusnähtused ........................................................................................... 134 e235 : Inimeste põhjustatud nähtused..................................................................... 134 e240 : Valgus .......................................................................................................... 134 e245 : Ajaga seotud muutused ................................................................................ 135 e250 : Heli............................................................................................................... 136 e255 : Vibratsioon................................................................................................... 136 e260 : Õhu kvaliteet ................................................................................................ 136 e298 : TT looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused....................... 137 e299 : Tta looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused ...................... 137

TOETUS JA SUHTED (e3 )....................................................................................... 137 e310 : Kitsas perekonnaring.................................................................................... 137 e315 : Laiem perekonnaring ................................................................................... 138 e320 : Sõbrad .......................................................................................................... 138 e325 : Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased .................... 138 e330 : Juhtpositsiooniga inimesed .......................................................................... 138 e335 : Alluva positsiooniga inimesed ..................................................................... 138 e340 : Tugiisikud ja hooldajad................................................................................ 139 e345 : Võõrad.......................................................................................................... 139 e350 : Kodustatud loomad ...................................................................................... 139 e355 : Tervishoiutöötajad ....................................................................................... 139 e360 : Muude erialade inimesed ............................................................................. 139 e398 : TT toetus ja suhted....................................................................................... 140 e399 : Tta toetus ja suhted ...................................................................................... 140

HOIAKUD (e4 ) ......................................................................................................... 140 e410 : Lähedaste perekonnaliikmete isikupärased hoiakud.................................... 140 e415 : Kaugemate perekonnaliikmete isikupärased hoiakud.................................. 140 e420 : Sõprade isikupärased hoiakud...................................................................... 141 e425 : Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste isikupärased hoiakud.................................................................................................................... 141 e430 : Juhtpositsiooniga inimeste isikupärased hoiakud ........................................ 141 e435 : Alluva positsiooniga inimeste isikupärased hoiakud ................................... 141 e440 : Tugiisikute ja hooldajate isikupärased hoiakud ........................................... 141 e445 : Võõraste isikupärased hoiakud .................................................................... 142 e450 : Tervishoiutöötajate isikupärased hoiakud.................................................... 142 e455 : Muude erialainimeste isikupärased hoiakud................................................ 142 e460 : Ühiskondlikud hoiakud................................................................................ 142

8

e465 : Sotsiaalsed normid, kombed ja ideoloogiad ................................................ 142 e498 : TT hoiakud................................................................................................... 143 e499 : Tta hoiakud .................................................................................................. 143

TEENISTUSED, SÜSTEEMID JA STRATEEGIAD (e5 ) ....................................... 143 e510 : Tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad ..................... 143 e515 : Arhitektuuri- ja ehitusteenistused, süsteemid ning strateegiad.................... 144 e520 : Maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad ........................... 145 e525 : Elamumajandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad ............................... 146 e530 : Kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad ..................................... 147 e535 : Kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad .......................... 147 e540 : Transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad ....................................... 148 e545 : Kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad................................ 149 e550 : Juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad......................................... 150 e555 : Ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ning strateegiad .......... 150 e560 : Meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad............................................. 151 e565 : Majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad ......................................... 152 e570 : Sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad............................ 153 e575 : Üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad........................... 154 e580 : Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad........................................ 155 e585 : Haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad ......................... 156 e590 : Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad .............................. 157 e595 : Poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad.......................................... 158 e598 : TT teenistused, süsteemid ja strateegiad...................................................... 159 e599 : Tta teenistused, süsteemid ja strateegiad ..................................................... 159

s : ORGANISMI STRUKTUURID................................................................................ 160 NÄRVISÜSTEEMI STRUKTUURID (s1 )............................................................... 160

s110 : Peaaju struktuur............................................................................................ 160 s120 : Seljaaju ja sellega seotud struktuurid ........................................................... 161 s130 : Ajukelmete struktuur.................................................................................... 162 s140 : Sümpaatilise närvisüsteemi struktuur...........................................................162 s150 : Parasümpaatilise närvisüsteemi struktuur .................................................... 163 s198 : TT närvisüsteemi struktuur .......................................................................... 163 s199 : Tta närvisüsteemi struktuur.......................................................................... 163

SILM, KÕRV JA NENDEGA SEOTUD STRUKTUURID (s2 ).............................. 163 s210 : Silmakoopa struktuur ................................................................................... 163 s220 : Silmamuna struktuur .................................................................................... 163 s230 : Silmaümbruse struktuurid ............................................................................ 164 s240 : Väliskõrva struktuur..................................................................................... 164 s250 : Keskkõrva struktuur ..................................................................................... 165 s260 : Sisekõrva struktuur....................................................................................... 165 s298 : TT silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid................................................ 166 s299 : Tta silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid............................................... 166

HÄÄLE JA KÕNEGA SEOTUD STRUKTUURID (s3 ) ......................................... 166 s310 : Nina struktuur............................................................................................... 166 s320 : Suu struktuur ................................................................................................ 166 s330 : Neelu struktuur............................................................................................. 167

9

s340 : Kõri struktuur ............................................................................................... 168 s398 : TT hääle ja kõnega seotud struktuurid ......................................................... 168 s399 : Tta hääle ja kõnega seotud struktuurid.........................................................168

SÜDAME JA VERESOONKONNA, IMMUUN- JA HINGAMISSÜSTEEMI STRUKTUURID (s4 ) ................................................................................................ 168

s410 : Südame ja veresoonkonna struktuur ............................................................ 169 s420 : Immuunsüsteemi struktuur........................................................................... 169 s430 : Hingamissüsteemi struktuur......................................................................... 170 s498 : TT südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid.. 171 s499 : Tta südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid . 172

SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID (s5 ) ................................................................................................ 172

s510 : Süljenäärmete struktuur................................................................................ 172 s520 : Söögitoru struktuur....................................................................................... 172 s530 : Mao struktuur ............................................................................................... 172 s540 : Soolestiku struktuur...................................................................................... 172 s550 : Kõhunäärme e pankrease struktuur .............................................................. 173 s560 : Maksa struktuur............................................................................................ 173 s570 : Sapipõie ja -juhade struktuur........................................................................ 173 s580 : Endokriinnäärmete struktuur........................................................................ 173 s598 : TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid............ 174 s599 : Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid ........... 174

UROGENITAAL- JA REPRODUKTIIVSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID (s6 ) ............................................................................................................................. 174

s610 : Kuseeritussüsteemi struktuur ....................................................................... 174 s620 : Vaagnapõhja struktuur ................................................................................. 174 s630 : Reproduktiivsüsteemi struktuur ................................................................... 175 s698 : TT urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid .................... 177 s699 : Tta urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid.................... 177

LIIKUMISEGA SEOTUD STRUKTUURID (s7 ) .................................................... 177 s710 : Pea ja kaela piirkonna struktuur ................................................................... 177 s720 : Õlapiirkonna struktuur ................................................................................. 178 s730 : Ülajäseme struktuur...................................................................................... 178 s740 : Vaagnapiirkonna struktuur........................................................................... 180 s750 : Alajäseme struktuur...................................................................................... 181 s760 : Kehatüve struktuur ....................................................................................... 183 s770 : Muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid ..................................... 184 s798 : TT liikumisega seotud struktuurid ............................................................... 185 s799 : Tta liikumisega seotud struktuurid............................................................... 185

NAHK JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURID (s8 ) ........................................... 185 s810 : Nahapiirkondade struktuur........................................................................... 185 s820 : Nahanäärmete struktuur ............................................................................... 186 s830 : Küünte struktuur........................................................................................... 186 s840 : Juuste struktuur ............................................................................................ 186 s898 : TT nahk ja nahaga seotud struktuur .............................................................186 s899 : Tta nahk ja nahaga seotud struktuur............................................................. 187

10

b : ORGANISMI FUNKTSIOONID

VAIMSED FUNKTSIOONID (b1 ) See peatükk käsitleb aju funktsioone: nii üldisi vaimseid funktsioone nagu teadvus, energia ja tung, kui ka spetsiifilisi vaimseid funktsioone nagu mälu-, keele- ja arvutamisfunktsioonid.

b110 : Teadvuse funktsioonid Üldised vaimsed funktsioonid, mis määravad teadvuse ja virguse, k.a ärkveloleku selguse ja püsivuse.

Kaasa arvatud : teadvuse seisundit, püsivust ja kvaliteeti mõjutavad funktsioonid; teadvusetus, kooma, vegetatiivsed seisundid, hämarolek, transs, maaniad, ravimitest põhjustatud teadvusemuutused, deliirium, stuupor

Välja arvatud : orienteerumisfunktsioonid (b114) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130) ; unefunktsioonid (b134)

b1100 : Teadvuse seisund Vaimsed funktsioonid, mille häirumisel tekib teadvuse hämardumine, stuupor või kooma.

b1101 : Teadvuse pidevus Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ärkveloleku, virguse ja teadvuse selguse ning mille häirete korral võivad tekkida hämarolek, transs või muud sarnased seisundid.

b1102 : Teadvuse kvaliteet Vaimsed funktsioonid, mis häirumise korral kutsuvad esile ärkveloleku, virguse või teadvuse selguse muutusi, nagu ravimitest põhjustatud seisundimuutused või deliirium.

b1108 : TT teadvuse funktsioonid

b1109 : Tta teadvuse funktsioonid

11

b114 : Orienteerumisfunktsioonid Üldised vaimsed funktsioonid, mis määravad eneseteadvuse ja suhtumise endasse, teistesse, aega ning ümbritsevasse.

Kaasa arvatud : orienteerumisfunktsioonid ajas, kohas ja isikus; orienteerumine enda isikus ja teistes; desorienteerumine ajas, kohas ja isikus

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; tähelepanufunktsioonid (b140) ; mälufunktsioonid (b144)

b1140 : Orienteerumine ajas Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ajataju, nagu nädalapäeva, kuupäeva, kuu ja aasta teadvustamise.

b1141 : Orienteerumine kohas Vaimsed funktsioonid, mis tagavad kohataju, nt oma vahetu ümbruse, linna või maa teadvustamise.

b1142 : Orienteerumine inimestes Vaimsed funktsioonid, mis tagavad isiku enda identiteedi ja tema vahetus ümbruses olevate isikute identiteedi teadvustamise.

b11420 : Orienteerumine endas Vaimsed funktsioonid, mis tagavad iseenda identiteedi teadvustamise.

b11421 : Orienteerumine teistes Vaimsed funktsioonid, mis tagavad lähimas ümbruses olevate teiste inimeste identiteedi teadvustamise .

b11428 : TT orienteerumine inimestes

b11429 : Tta orienteerumine inimestes

b1148 : TT orienteerumisfunktsioonid

12

b1149 : Tta orienteerumisfunktsioonid

b117 : Intellektuaalsed funktsioonid Üldised vaimsed funktsioonid, mis on vajalikud, et mõista ja konstruktiivselt seostada mitmesuguseid vaimseid talitlusi, kaasa arvatud kõiki tunnetusfunktsioone ja nende arengut eluaja jooksul.

Kaasa arvatud : intellektuaalse arengu funktsioonid; intellektuaalne arengupeetus, vaimne arengupeetus, dementsus

Välja arvatud : mälufunktsioonid (b144) ; mõtlemise funktsioonid (b160) ; kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164)

b122 : Üldised psühhosotsiaalsed funktsioonid Elu jooksul väljakujunevad üldised vaimsed funktsioonid, et mõista ja konstruktiivselt seostada vaimseid funktsioone, mis võimaldavad vastastikuseks sotsiaalseks tegevuseks vajalike isikutevaheliste oskuste väljakujunemist nii sisu kui ka eesmärgi mõttes.

Kaasa arvatud : selllised puuded, nagu autismi puhul

b126 : Temperamendi ja isiksuse funktsioonid Üldised vaimsed funktsioonid, mis avalduvad indiviidi reageerimises olukordadele temale omasel viisil, tulenevalt konstitutsionaalsest eelsoodumusest, kaasa arvatud vaimsete tunnuste kogum, mis teeb indiviidi teistest erinevaks.

Kaasa arvatud : ekstravertsuse, introvertsuse, koostöövõime, kohusetundlikkuse, psüühilise ja emotsionaalse stabiilsuse ning kogemustele avatusega seotud funktsioonid; optimism; uudsuseotsing; enesekindlus; usaldusväärsus

Välja arvatud : intellektuaalsed funktsioonid (b117) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130) ; psühhomotoorsed funktsioonid (b147) ; emotsioonide funktsioonid (b152)

b1260 : Ekstravertsus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla aval, suhtlemisaldis ja ilmekas, mitte aga kinnine, vaoshoitud ega pärsitud.

13

b1261 : Koostöövõimelisus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla koostööaldis, sõbralik ja kohanev, mitte aga ebasõbralik, trotsiv ega tõrges.

b1262 : Kohusetundlikkus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla töökas, järjekindel ja hoolikas, vastandina neile vaimsetele funktsioonidele, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla laisk, ebausaldusväärne ja vastutustundetu.

b1263 : Psüühiline stabiilsus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla tasakaalukas, vaikne ja rahulik, mitte aga ärritatud, murelik, ettearvamatu ega tujukas.

b1264 : Kogemustele avatus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla uudishimulik, kujutlusvõimega, teadmishimuline ja elamusi otsiv, mitte aga huvideta, tähelepanematu ega emotsionaalselt väljendusvõimetu.

b1265 : Optimism Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla elurõõmus, lõbus ja lootusrikas, mitte aga raskemeelne, sünge ega lootusetu.

b1266 : Enesekindlus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla otsustusvõimeline, julge ja läbilöögivõimeline, mitte aga arglik, ebakindel ega liiga tagasihoidlik.

b1267 : Usaldusväärsus Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla usaldatav ja põhimõttekindel, mitte aga valelik ega ebasotsiaalne.

b1268 : TT temperamendi ja isiksuse funktsioonid

b1269 : Tta temperamendi ja isiksuse funktsioonid

14

b130 : Vaimse energia ja tungifunktsioonid Füsioloogiliste ja psühholoogiliste mehhanismide üldised vaimsed funktsioonid, mis põhjustavad indiviidi pideva püüdlemise põhi- ja erivajaduste rahuldamise poole.

Kaasa arvatud : vaimse energia taseme, motivatsiooni, isu, himu k.a himu ainete väärtarvitamise järele) ja impulsside kontrollimise funktsioonid

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; temperamendi ja isiksuse funktsioonid (b126) ; unefunktsioonid (b134) ; psühhomotoorsed funktsioonid (b147) ; emotsioonide funktsioonid (b152)

b1300 : Vaimse energia tase Vaimsed funktsioonid, mis määravad elujõu ja vastupidavuse.

b1301 : Motivatsioon Vaimsed funktsioonid, mis innustavad tegutsema; teadvustatud või teadvustamata tegutsemistung.

b1302 : Isu Vaimsed funktsioonid, mis tekitavad loomuliku iha või soovi, eriti loomuliku ja taastekkiva soovi toidu ja joogi järele.

b1303 : Himu Vaimsed funktsioonid, mis tekitavad pakilise vajaduse ainete tarvitamise, ka väärtarvitamise järele.

b1304 : Impulsside kontrollimine Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad ja summutavad äkilist tungivat vajadust midagi teha.

b1308 : TT vaimse energia ja tungifunktsioonid

b1309 : Tta vaimse energia ja tungifunktsioonid

b134 : Unefunktsioonid Üldised vaimsed funktsioonid, mis tingivad perioodilise, pöörduva ja valikulise füüsilise ning vaimse eraldumise vahetust ümbrusest ning millega kaasnevad iseloomulikud füsioloogilised muutused.

15

Kaasa arvatud : uinumise, une kestuse, säilitamise ja kvaliteedi funktsioonid; une tsüklilisuse funktsioonid, nagu unetuse, liigunisuse e hüpersomnia ja tukkumistõve e narkolepsia puhul

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130) ; tähelepanufunktsioonid (b140) ; psühhomotoorsed funktsioonid (b147)

b1340 : Une kestus Vaimsed funktsioonid, mis on seotud unes viibimise ajaga päevases või ööpäevases tsüklis.

b1341 : Uinumine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ülemineku ärkvelolekust unne.

b1342 : Une säilitamine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad une püsimise.

b1343 : Une kvaliteet Vaimsed funktsioonid, mis tagavad optimaalse füüsilise ja vaimse puhkuse ning lõõgastust võimaldava loomuliku une.

b1344 : Une tsüklilisuse funktsioonid Vaimsed funktsioonid, mis tagavad kiirete silmaliigutustega une REM - unenägudega seotud) ja aeglaste silmaliigutustega une NREM uni on aeg, mida traditsiooniline käsitlus iseloomustab kui füsioloogilise ja psühholoogilise aktiivsuse vähenemist.

b1348 : TT unefunktsioonid

b1349 : Tta unefunktsioonid

b139 : TT ja Tta üldised vaimsed funktsioonid

b140 : Tähelepanufunktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad vajalikul ajavahemikul keskenduda välisele ärritajale või seesmisele kogemusele.

16

Kaasa arvatud : tähelepanu säilitamise, ümberlülitamise, jaotamise ja koondamise funktsioonid; kontsentreerumine; hajameelsus

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130) ; unefunktsioonid (b134) ; mälufunktsioonid (b144) ; psühhomotoorsed funktsioonid (b147) ; tajufunktsioonid (b156)

b1400 : Tähelepanu säilitamine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad vajalikul ajavahemikul tähelepanu kontsentreerimise.

b1401 : Tähelepanu ümberlülitamine Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad kontsentreerumist suunata ühelt ärritajalt teisele.

b1402 : Tähelepanu jaotamine Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad tähelepanu üheaegselt suunata kahele või enamale ärritajale.

b1403 : Tähelepanu objekti jagamine teistega Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad kahe või enama inimese tähelepanu koondamist samale ärritajale, nagu nt laps ja tema hoidja mõlemad koondavad mõlemad tähelepanu ühele ja samale mänguasjale.

b1408 : TT tähelepanufunktsioonid

b1409 : Tta tähelepanufunktsioonid

b144 : Mälufunktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis registreerivad ja salvestavad informatsiooni ning vajaduse korral taastavad selle.

Kaasa arvatud : lühi- ja püsimälu funktsioonid, vahetu, lähi- ja kaugmälu; mälumaht; mälu taastumine; meelespidamine; õppimisel ja meenutamisel kasutatavad funktsioonid, nagu nominaalse, selektiivse või dissotsiatiivse amneesia puhul

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; orienteerumisfunktsioonid (b114) ; intellektuaalsed funktsioonid (b117) ; tähelepanufunktsioonid (b140) ; tajufunktsioonid (b156) ; mõtlemisfunktsioonid (b160) ; kõrgemad kognitiivsed

17

funktsioonid (b164) ; keele vaimsed funktsioonid (b167) ; arvutamisfunktsioonid (b172)

b1440 : Lühimälu Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ajutise, katkendliku mällusalvestamise umbes 30 sekundiks, seejärel info kaob või kinnistub püsimällu.

b1441 : Püsimälu Vaimsed funktsioonid, mis tagavad info lühimälust püsimällu ülekandmist võimaldava mälusüsteemi. Mineviku sündmusi säilitatakse autobiograafilises ning keelt ja fakte semantilises püsimälus.

b1442 : Meenutamine Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis toovad teadvusse püsimällu salvestatud info.

b1448 : TT mälufunktsioonid

b1449 : Tta mälufunktsioonid

b147 : Psühhomotoorsed funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad nii motoorseid kui ka psüühilisi protsesse organismi tasandil.

Kaasa arvatud : psühhomotoorse regulatsiooni funktsioonid, nagu psühhomotoorne aeglustumine, rahutus või ärritus, sundasendid, katatoonia, negativism, ambitendents, ehhopraksia kajaliigutused) ja ehholaalia kajakõne); psühhomotoorse funktsiooni kvaliteet

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; orienteerumisfunktsioonid (b114) ; intellektuaalsed funktsioonid (b117) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130) ; tähelepanufunktsioonid (b140) ; keele vaimsed funktsioonid (b167) ; keeruliste liigutuste järjestamise ga seotud vaimsed funktsioonid (b176)

b1470 : Psühhomotoorne regulatsioon Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad nii motoorseid kui ka psüühilisi komponente hõlmavat käitumise kiirust või reageerimisaega, nagu psühhomotoorset aeglustumist aeglaselt liikumine ja rääkimine; ?estide ja spontaansete liigutuste vähenemine) või psühhomotoorset rahutust tavaliselt ülemäärane käitumuslik või tunnetuslik aktiivsus, sageli

18

vastusena sisemisele pingele, mis avaldub jalaga takti löömise, kätemudimise, ärevuse või püsimatusena) põhjustavad kontrollihäired.

b1471 : Psühhomotoorsete funktsioonide kvaliteet Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mitteverbaalse käitumise osade õige järjestuse ja viisi, nagu käte ja silmade koordinatsioon või kõnnak.

b1478 : TT psühhomotoorsed funktsioonid

b1479 : Tta psühhomotoorsed funktsioonid

b152 : Emotsioonide funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega.

Kaasa arvatud : emotsioonide sobivuse, nende reguleerimise ja ulatuse funktsioonid; afekt; kurbus, õnn, armastus, hirm, viha, vihkamine, pinge, rahutus, rõõm, mure; emotsioonide labiilsus; afekti leevendamine

Välja arvatud : temperamendi ja isiksuse funktsioonid (b126) ; vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130)

b1520 : Emotsioonide adekvaatsus Vaimsed funktsioonid, mis tagavad tunde või afekti olukorraga sobivuse, nagu õnnetunne hea uudise saamisel.

b1521 : Emotsioonide reguleerimine Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad afekti kogemist või väljendamist.

b1522 : Emotsioonide ulatus Vaimsed funktsioonid, mis määravad kogu tunnete või afektide kogemise spektri, nagu armastus, rahutus, kurbus, rõõm, hirm ja viha.

b1528 : TT emotsioonide funktsioonid

b1529 : Tta emotsioonide funktsioonid

19

b156 : Tajufunktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis tagavad sensoorsete ärritajate tajumise ja tõlgendamise.

Kaasa arvatud : kuulmis-, nägemis-, haistmis-, maitsmis-, kompimis- ja ruumitaju funktsioonid, nagu hallutsinatsioon või illusioon

Välja arvatud : teadvuse funktsioonid (b110) ; orienteerumisfunktsioonid (b114) ; tähelepanufunktsioonid (b140) ; mälufunktsioonid (b144) ; keele vaimsed funktsioonid (b167) ; nägemine ja sellega seotud funktsioonid (b210-b229) ; kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid (b230-b249) ; muud sensoorsed funktsioonid (b250-b279)

b1560 : Kuulmistaju Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse helisid, toone, helikõrgust ja muid akustilisi ärritajaid.

b1561 : Nägemistaju Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse vormi, suurust, värvust ja muid visuaalseid ärritajaid.

b1562 : Haistmistaju Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse lõhnu.

b1563 : Maitsmistaju Vaimsed funktsioonid maitsete, nagu magus, hapu, soolane ja mõru, eristamiseks.

b1564 : Kompimistaju Vaimsed funktsioonid tekstuuri erinevuste, nagu kareda või sileda pinna, eristamiseks puudutuse abil.

b1565 : Ruumitaju Vaimsed funktsioonid esemete suhtelise paigutuse eristamiseks nägemise abil ümbruse või iseenda suhtes.

b1568 : TT tajufunktsioonid

b1569 : Tta tajufunktsioonid

20

b160 : Mõtlemisfunktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud mõtlemise vormilise ja sisulise kulgemisega.

Kaasa arvatud : mõtlemise kiiruse, vormi, kontrolli ja sisu funktsioonid; sihipärased ja mittesihipärased mõtlemisfunktsioonid; loogilise mõtlemise funktsioonid, nagu mõtlemispinge, ideede lend, mõtlemisseisak, mõtlemise seosetus, umbkaudsus e tangentsiaalsus, detailsus, pettekujutlused, kinnis- ja sundmõtted

Välja arvatud : intellektuaalsed funktsioonid (b117) ; mälufunktsioonid (b144) ; psühhomotoorsed funktsioonid (b147) ; tajufunktsioonid (b156) ; kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164) ; keele vaimsed funktsioonid (b167) ; arvutamisfunktsioonid (b172)

b1600 : Mõtlemise kiirus Vaimsed funktsioonid, mis määravad mõtlemisprotsessi kiiruse.

b1601 : Mõtlemise vorm Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mõtlemisprotsessi seotuse ja loogika.

Kaasa arvatud : mõtete kordumise e perseveratsiooni, umbkaudsuse e tangentsiaalsuse ja detailsuse puuded

b1602 : Mõtlemise sisu Vaimsed funktsioonid, mis on seotud ideede ja nende sisu ühendamisega mõtlemisprotsessis sisuline mõtlemine).

Kaasa arvatud : pettekujutluste, ülehinnatud ideede ja somatisatsiooni puuded

b1603 : Mõtlemise kontrollimine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mõtlemise teadliku kontrolli ja mida inimene ise sellisena tuvastab.

Kaasa arvatud : mõtiskelu, kinnismõtete, mõtete levi ja mõtete sisendamise puuded

b1608 : TT mõtlemisfunktsioonid

b1609 : Tta mõtlemisfunktsioonid

21

b164 : Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis sõltuvad peamiselt aju otsmikusagaratest, kaasa arvatud keerulised sihipärased käitumisviisid, nagu otsuste vastuvõtmine, abstraktne mõtlemine, plaanide kavandamine ja elluviimine, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine; sageli nimetatakse neid sihipärase tegutsemise funktsioonideks.

Kaasa arvatud : abstraheerimise ja ideede korrastamise funktsioonid; aja arvestamine, intuitsioon ja otsustusvõime; mõistete loomine, liigitamine ja paindlik kasutamine

Välja arvatud : mälufunktsioonid (b144) ; mõtlemisfunktsioonid (b160) ; keele vaimsed funktsioonid (b167) ; arvutamisfunktsioonid (b172)

b1640 : Üldistamine e abstraheerimine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud üldiste ideede, omaduste või tunnuste tuletamisega reaalse situatsiooni, spetsiifiliste objektide või tegelike juhtumite põhjal.

b1641 : Organiseerimine ja plaanimine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud osade tervikuks koondamise ja süstematiseerimisega; toimingu või tegevuse meetodi kavandamise vaimne funktsioon.

b1642 : Aja arvestamine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud sündmuste kronoloogilise järjestamisega, sündmustele ja tegevustele ajalise kestuse omistamisega.

b1643 : Tunnetuse paindlikkus Vaimsed funktsioonid, mis on seotud strateegiate või mõttemallide muutmisega ja mis on eriti vajalikud probleemide lahendamisel.

b1644 : Enesetunnetus Vaimsed funktsioonid, mis on seotud iseenese ja oma käitumise teadvustamise ning mõistmisega.

b1645 : Otsustusvõime Vaimsed funktsioonid, mis on seotud mitmesuguste võimaluste eristamise ja hindamisega, nagu need, mida on vaja arvamuse kujundamisel.

b1646 : Probleemi lahendamine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud ühtimatu ja vastuolulise info identifitseerimise, analüüsimise ja integreerimisega lahenduse leidmiseks.

22

b1648 : TT kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

b1649 : Tta kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

b167 : Keele vaimsed funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud märkide, sümbolite ja muude keeleosade mõistmise ja kasutamisega.

Kaasa arvatud : suulise, kirjaliku või muu keelevormi, nagu viipekeele mõistmise ja dešifreerimise funktsioonid; suulise, kirjaliku või muu keelevormi väljendamise funktsioonid; kirjaliku ja suulise kõne sellised terviklikud funktsioonid, mille häirumine tekitab retseptiivset, ekspressiivset, motoorset e Broca, sensoorset e Wernicke afaasiat või düsfaasiat

Välja arvatud : tähelepanufunktsioonid (b140) ; mälufunktsioonid (b144) ; tajufunktsioonid (b156) ; mõtlemisfunktsioonid (b160) ; kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164) ; arvutamisfunktsioonid (b172) ; keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid (b176) ; sensoorsed funktsioonid ja valu (II peatükk) ; hääle- ja kõnefunktsioonid (III peatükk)

b1670 : Keele mõistmine Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud suulises, kirjalikus või muus keelevormis, nagu nt viipekeeles edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16700 : Suulise kõne mõistmine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud suuliselt edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16701 : Kirjaliku kõne mõistmine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud kirjalikult edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16702 : Viipekeele mõistmine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud kätega edastatavaid märke või muid liigutusi kasutavates keeltes edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16708 : TT keele mõistmine

23

b16709 : Tta keele mõistmine

b1671 : Keele väljendamine Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku info edastamisega suulises, kirjalikus, viipe- või muus keelevormis.

b16710 : Suulises kõnes väljendumine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku suulise info edastamisega.

b16711 : Kirjalikus keeles väljendumine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku kirjaliku info edastamisega.

b16712 : Viipekeeles väljendumine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku info edastamisega nendes keeltes, kus kasutatakse kätega tehtavaid märke või muid liigutusi.

b16718 : TT keele väljendamine

b16719 : Tta keele väljendamine

b1672 : Keele integratiivsed funktsioonid Vaimsed funktsioonid, mis annavad semantilise ja sümboolse tähenduse, grammatilise struktuuri ja sisu suulises, kirjalikus või muus keelevormis edastatud infole.

b1678 : TT keele vaimsed funktsioonid

24

b1679 : Tta keele vaimsed funktsioonid

b172 : Arvutamisfunktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud matemaatiliste sümbolite ja meetodite määratlemise, hindamise ja käsitlemisega.

Kaasa arvatud : liitmise, lahutamise ja muude lihtsate matemaatiliste tehete funktsioonid; keeruliste matemaatiliste tehete funktsioonid

Välja arvatud : tähelepanufunktsioonid (b140) ; mälufunktsioonid (b144) ; mõtlemisfunktsioonid (b160) ; kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164) ; keele vaimsed funktsioonid (b167)

b1720 : Lihtne arvutamine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud numbritega arvutamisega, nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine.

b1721 : Keeruline arvutamine Vaimsed funktsioonid, mis on seotud sõnaliste probleemide aritmeetilisteks teheteks taandamise, matemaatiliste valemite aritmeetilisteks teheteks taandamise ja muude numbrite abil tehtavate keeruliste manipulatsioonidega.

b1728 : TT arvutamisfunktsioonid

b1729 : Tta arvutamisfunktsioonid

b176 : Keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud keeruliste sihipäraste liigutuste koordineerimise ja järjestamisega.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ideatoorne, ideomotoorne, okulomotoorne, riietumis- ja kõnevõimetus

Välja arvatud : psühhomotoorsed funktsioonid (b147) ; kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164) ; Närvide, lihaste ja luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid (VII peatükk)

25

b180 : Enese- ja ajataju funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda identiteedi, keha ja asendi teadvustamisega reaalses ümbruses ning ajas.

Kaasa arvatud : enese, oma keha ja aja tajumise funktsioonid

b1800 : Enesetaju Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda identiteedi ja asendi teadvustamisega reaalses ümbruses.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu depersonalisatsioon ja derealisatsioon

b1801 : Kehataju Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda keha teadvustamise ja kujutamisega.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu fantoomjäse või end liiga paksu või liiga kõhnana tundmine

b1802 : Ajataju Spetsiifilised psüühilised funktsioonid, mis on seotud aja kulgemise ja aja pikkuse subjektiivse tajumisega.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ei-iial-nähtu-tunne e jamais vu ja nähtutunne e déj? vu

b1808 : TT enese- ja ajataju funktsioon

b1809 : Tta enese- ja ajataju funktsioon

b189 : TT ja Tta spetsiifilised vaimsed funktsiooni d

b198 : TT vaimsed funktsioonid

26

b199 : Tta vaimsed funktsioonid

SENSOORSED FUNKTSIOONID JA VALU (b2 ) See peatükk käsitleb meeleelundite aistinguid - nägemist, kuulmist, maitsmist jne ning valutunnet.

b210 : Nägemisfunktsioonid Sensoorsed funktsioonid, mis puudutavad valguse ja vaadeldava objekti vormi, suuruse, kuju ja värvuse tajumist.

Kaasa arvatud : nägemisteravuse funktsioonid; nägemisvälja funktsioonid; nägemise kvaliteet; valguse ja värvuse tajumise, kaug- ja lähinägemisteravuse, ühe ja kahe silma nägemisteravuse funktsioonid; nägemiskujutise kvaliteet; sellised puuded nagu lühinägevus e müoopia, kaugnägevus e hüpermetroopia, astigmatism, poolnägevus e hemianopsia, värvuspimesus, tunnelnägemine, tsentraalne ja perifeerne skotoom e nägemisväljatumend, kahelinägemine e diploopia, kanapimesus ja puudulik valgusega kohandumine

Välja arvatud : tajufunktsioonid (b156)

b2100 : Nägemisteravuse funktsioonid Nägemisfunktsioonid kuju ja kontuuri tajumiseks kahe või ühe silmaga, kaugele või lähedale vaatamisel.

b21000 : Kaugnägemisteravus kahe silmaga vaatamisel Nägemisfunktsioonid silmast kaugel asuvate esemete suuruse, kuju ja kontuuri tajumiseks mõlema silmaga vaatamisel.

b21001 : Kaugnägemisteravus ühe silmaga vaatamisel Nägemisfunktsioonid silmast kaugel asuvate esemete suuruse, kuju ja kontuuri tajumiseks ainult parema või ainult vasaku silmaga vaatamisel.

b21002 : Lähinägemisteravus kahe silmaga vaatamisel Nägemisfunktsioonid silmale lähedalolevate esemete suuruse, vormi ja kontuuri tajumiseks mõlema silmaga vaatamisel.

27

b21003 : Lähinägemisteravus ühe silmaga vaatamisel Nägemisfunktsioonid silmale lähedalasuvate esemete suuruse, vormi ja kontuuri tajumiseks ainult parema või ainult vasaku silmaga vaatamisel.

b21008 : TT nägemisteravuse funktsioonid

b21009 : Tta nägemisteravuse funktsioonid

b2101 : Nägemisvälja funktsioonid Nägemisfunktsioonid, mis on seotud fikseeritud pilguga nähtava alaga.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu nägemisväljatumendi e skotoomi, tunnelnägemise, anopsia puhul

b2102 : Nägemise kvaliteet Nägemisfunktsioonid, mis hõlmavad valgustundlikkust, värvuste nägemist, kontrastitundlikkust ja kogu nähtava pildi kvaliteeti.

b21020 : Valgustundlikkus Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad väikseima valgushulga valgusmiinimumi) ja väikseima valgusintensiivsuse erinevuse valguserinevuse) tajumist.

Kaasa arvatud : pimedusega kohanemise funktsioonid; sellised puuded nagu kanapimesus liiga väike valgustundlikkus) ja valguspelgus e fotofoobia ülitundlikkus valguse suhtes)

b21021 : Värvuste nägemine Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad värvuste eristamist ja võrdlemist.

b21022 : Kontrastitundlikkus Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad minimaalseima valguse korral eraldada objekti selle taustast.

b21023 : Nägemiskujutise kvaliteet

28

Nägemisfunktsioonid, mis tagavad nägemiskujutise kvaliteedi. Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ekslevate tulede nägemise, muutunud nägemiskujutise kvaliteedi ujumine või ämblikuvõrk), kujutise moonutumise ja sädemete või välgatuste nägemise puhul

b21028 : TT nägemise kvaliteet

b21029 : Tta nägemise kvaliteet

b2108 : TT nägemisfunktsioonid

b2109 : Tta nägemisfunktsioonid

b215 : Silmamanuste funktsioonid Silmas ja silma ümber asuvate nägemisfunktsioone hõlbustavate struktuuride funktsioonid.

Kaasa arvatud : silmasiseste ja -väliste lihaste ning silmalau funktsioonid, kaasa arvatud tahtlikud silmaliigutused ja refleksid ning silma fikseerimine, pisaranäärmed, akommodatsioon, pupillirefleks; sellised puuded nagu silmatõmblus e nüstagm, silmakuivus e kseroftalmia ja ülalau vajumine e ptoos

Välja arvatud : nägemisfunktsioonid (b210) ; närvide, lihaste ja luustiku ning liikumisega seotud funktsioonid (VII peatükk)

b2150 : Silmasiseste lihaste funktsioonid Silmasiseste lihaste funktsioonid, mis reguleerivad pupilli ning läätse kuju ja suurust, nagu vikerkest.

Kaasa arvatud : akommodatsioonifunktsioonid; pupillirefleks

b2151 : Silmalau funktsioonid Silmalau funktsioonid, nagu kaitserefleks.

29

b2152 : Silmaväliste lihaste funktsioonid Lihaste funktsioonid, mis võimaldavad eri suunas vaatamist, üle nägemisvälja liikuva objekti jälgimist, liikuva sihtmärgi tabamiseks vajalike järskude nõksuvate liigutuste tegemist ja silma fikseerimist.

Kaasa arvatud : silmatõmblus e nüstagm; mõlema silma koordinatsioon

b2153 : Pisaranäärmete funktsioonid Pisaranäärmete ja -juhade funktsioonid.

b2158 : TT silmamanuste funktsioonid

b2159 : Tta silmamanuste funktsioonid

b220 : Silma ja -manustega seonduvad aistingud Väsinud, kuiva ja kiheleva silma või muu sarnase tundmine.

Kaasa arvatud : survetunne silma taga, võõrkeha- või põletustunne silmas, silma ülepingutus; silmaärritus

Välja arvatud : valuaisting (b280)

b229 : TT ja Tta nägemisega seotud ja nägemisfunkts ioonid

b230 : Kuulmisfunktsioonid Helide olemasolu ja nende paigutuse, kõrguse, tugevuse ja kvaliteedi tajumisega seotud sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : heliallika kuulmise, akustilise eristamine ja lokaliseerimise, heli suuna tajumise ja kõne eristamise funktsioonid; sellised puuded nagu kurtus, vaegkuulmine või kuulmisnõrkus

Välja arvatud : tajufunktsioonid (b156) ; keele vaimsed funktsioonid (b167)

b2300 : Heli tajumine Helide tajumisega seotud sensoorsed funktsioonid.

30

b2301 : Heli eristamine Helide tajumise ja taustast eristamisega seotud sensoorsed funktsioonid ning mõlema kõrvaga kuuldavate helide koondamine tervikuks binauraalne süntees), helide eraldamine ja ühendamine.

b2302 : Heliallika lokaliseerimine Heliallika asukoha määramisega seotud sensoorsed funktsioonid.

b2303 : Heli lateraliseerimine Sensoorsed funktsioonid, mille abil tehakse kindlaks, kas heli tuleb paremalt või vasakult.

b2304 : Kõne eristamine Sensoorsed funktsioonid, mille abil määratletakse suulist kõnet ja eristatakse seda muudest helidest.

b2308 : TT kuulmisfunktsioonid

b2309 : Tta kuulmisfunktsioonid

b235 : Tasakaaluelundi funktsioonid Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud asendi, tasakaalu säilitamise ja liikumisega.

Kaasa arvatud : asendi ja asenditaju funktsioonid; keha tasakaalu ja liikumise funktsioonid

Välja arvatud : kuulmise ja tasakaaluelundi funktsioonidega seonduvad aistingud (b240)

b2350 : Kehaasendiga seotud vestibulaarfunktsioonid Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud kehaasendi kindlaksmääramisega.

b2351 : Tasakaaluga seotud vestibulaarfunktsioonid Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud keha tasakaalu säilitamisega.

b2352 : Liikumisega seotud vestibulaarfunktsioonid Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud keha liikumisega, kaasa arvatud liikumise suund ja kiirus.

31

b2358 : TT tasakaaluelundi funktsioonid

b2359 : Tta tasakaaluelundi funktsioonid

b240 : Kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga se onduvad aistingud

Peapööritus-, kukkumis-, tinnitustunne või tasakaaluhäired vertiigo).

Kaasa arvatud : kõrvade kumisemine, ärritus- või survetunne kõrvas, peapööritus- või tasakaalutustundega seotud iiveldus

Välja arvatud : tasakaaluelundi funktsioonid (b235) ; valuaisting (b280)

b2400 : Tinnitus Madalatoonilise müha, sisina või kumisemise tunne kõrvas.

b2401 : Peapööritustunne Iseenda või oma ümbruse liikumise tunne; tiirlemis-, õõtsumis- või kaldumistunne.

b2402 : Kukkumistunne Pinna jalge alt kaotamise ja kukkumise tunne.

b2403 : Peapöörituse või tasakaaluhäirega seotud iiveldus Oksendamistunne, mille põhjustab peapööritus või tasakaaluhäire.

b2404 : Ärritus kõrvas Kihelus või muu selletaoline aisting kõrvas.

b2405 : Surve kõrvas Survetunne kõrvas.

b2408 : TT kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud

b2409 : Tta kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud

32

b249 : TT ja Tta kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid

b250 : Maitsmisfunktsioon Mõru, magusa, hapu ja soolase maitse tundmise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : maitse tundmise funktsioonid; sellised puuded nagu maitsetundetus e ageusia ja maitseaistingunõrkus e hüpogeusia

b255 : Haistmisfunktsioon Lõhnade ja haisude tundmise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : haistmisse puutuvad funktsioonid; sellised puuded nagu haistmisvõimetus e anosmia või haistmisnõrkus e hüposmia

b260 : Asenditundlikkuse funktsioon Kehaosade omavahelise asendi tajumise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : paigaloleku- ja liikumisaistingu funktsioonid

Välja arvatud : tasakaaluelundi funktsioonid (b235) ; lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud (b780)

b265 : Puutetundlikkuse funktsioon Pindade ja nende struktuuri või kvaliteedi tajumise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : puudutamise, puudutuse tundmise funktsioonid; sellised puuded nagu tuimus, tundetus e anesteesia, torkimisaisting, väärtundlikkus e paresteesia ja liigtundlikkus e hüperesteesia

Välja arvatud : temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid (b270)

33

b270 : Temperatuuri ja muude ärritajatega seotud se nsoorsed funktsioonid

Temperatuuri, vibratsiooni, surve ja kahjustavate ärritajate tajumise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : temperatuuri, vibratsiooni, raputamise või kõikumise, pindmise surve, tugeva surve, põletustunde või kahjustavate ärritajate tajumise funktsioonid

Välja arvatud : puutetundlikkuse funktsioonid (b265) ; valuaisting (b280)

b2700 : Temperatuuritundlikkus Külma ja kuuma tajumise sensoorsed funktsioonid.

b2701 : Vibratsioonitundlikkus Raputamise või kõikumise tajumise sensoorsed funktsioonid.

b2702 : Survetundlikkus Nahale avaldatava surve tajumise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ülitundlikkus puudutuste suhtes, tuimus, tundlikkuse vähenemine e hüpesteesia, liigtundlikkus e hüperesteesia, väärtundlikkus e paresteesia ja torkimisaisting

b2703 : Tundlikkus kahjustavate ärritajate suhtes Valu- ja ebamugavustunde tajumise sensoorsed funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu vähe- või liigvalutundlikkus hüpalgeesia või hüperpaatia), muutunud valutundlikkus e allodüünia, valutundetus e analgeesia ja valulik tuimus

b2708 : TT temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid

b2709 : TTta temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid

b279 : TT ja Tta muud sensoorsed funktsioonid

34

b280 : Valuaisting Ebameeldiva aistingu tajumine, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

Kaasa arvatud : üldise või paikse valu tundmine ühes või mitmes kehaosas, valu nahasegmendis, torkav, põletav, tuim, pidev valu; sellised puuded nagu lihasevalu e müalgia, valutundetus e analgeesia ja liigvalutundlikkus e hüperalgeesia

b2800 : Üldine valu Ebameeldiva aistingu tajumine üldisena või üle kogu keha, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2801 : Valu mingis kehaosas Ebameeldiva aistingu tajumine ühes või mitmes kehaosas, mis osutab mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28010 : Pea- või kaelavalu Ebameeldiva aistingu tajumine peas või kaelas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28011 : Rinnavalu Ebameeldiva aistingu tajumine rinnus, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28012 : Mao- või kõhuvalu Ebameeldiva aistingu tajumine maos või kõhus, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

Kaasa arvatud : valu vaagnapiirkonnas

b28013 : Seljavalu Ebameeldiva aistingu tajumine seljas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

Kaasa arvatud : valu selja ülaosas; nimmevalu

35

b28014 : Ülajäsemevalu Ebameeldiva aistingu tajumine kas ühes või mõlemas ülajäsemes, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28015 : Alajäsemevalu Ebameeldiva aistingu tajumine kas ühes või mõlemas alajäsemes, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28016 : Liigesevalu Ebameeldiva aistingu tajumine ühes või mitmes liigeses, kaasa arvatud väikesed ja suured liigesed, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

Kaasa arvatud : puusavalu; õlavalu

b28018 : TT valu mingis kehaosas

b28019 : Tta valu mingis kehaosas

b2802 : Valu mitmes kehaosas Ebameeldiva aistingu tajumine mitmes kehaosas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2803 : Kiirguv valu naha innervatsioonisegmendis Ebameeldiva aistingu tajumine ühe närvijuure innerveeritud nahapiirkonnas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2804 : Kiirguv valu nahasegmendis või -piirkonnas Ebameeldiva aistingu tajumine eri kehaosade nahapiirkondades, kus ei ole tegemist sama närvijuure poolt innerveeritud aladega, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b289 : TT ja Tta valuaisting

36

b298 : TT sensoorsed funktsioonid ja valu

b299 : Tta sensoorsed funktsioonid ja valu

HÄÄLE- JA KÕNEFUNKTSIOONID (b3 ) See peatükk käsitleb helide ja kõne moodustamist.

b310 : Häälefunktsioonid Mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid õhu kõrist läbimineku ajal.

Kaasa arvatud : hääle tekitamise ja selle kvaliteedi funktsioonid; hääle moodustamise, hääle kõrguse, tugevuse ja muude omaduste funktsioonid; sellised puuded nagu häälekadu e afoonia, häälehäire e düsfoonia, kähehäälsus, liig- või vaegnasaalsus

Välja arvatud : keele vaimsed funktsioonid (b167) ; hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320)

b3100 : Hääle tekitamine Heli tekitamise funktsioonid kõri ja kõri ümbritsevate lihaste ning hingamissüsteemi tegevuse koordinatsiooni kaudu.

Kaasa arvatud : hääle tekitamise e fonatsiooni ja hääle tugevuse funktsioonid; häälekao e afoonia puue

b3101 : Hääle kvaliteet Hääle kõrguse, kõlavuse jt omaduste tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kõrge või madala heli funktsioonid; sellised puuded nagu liignasaalsus, vaegnasaalsus, düsfoonia, hääle kähedus või karedus

37

b3108 : TT häälefunktsioonid

b3109 : Tta häälefunktsioonid

b320 : Hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid Kõnelemisel tekitatavate helidega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : hääldamisviisi, foneemide artikulatsiooni funktsioonid; spastiline, ataktiline, lõtv düsartria; anartria

Välja arvatud : keele vaimsed funktsioonid (b167) ; häälefunktsioonid (b310)

b330 : Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid Kõnetempo ja -voolu tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kõne ladususe, rütmi, kiiruse ja meloodia funktsioonid; prosoodia ja intonatsioon; sellised puuded nagu kogelemine, kokutamine, pudistamine, kõneaeglus e bradülaalia ja kiirkõnesus e tahhülaalia

Välja arvatud : keele vaimsed funktsioonid (b167) ; häälefunktsioonid (b310) ; hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320)

b3300 : Kõne ladusus Sorava ja katkematu kõnevoolu tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kõne sorava ühendamise funktsioonid; sellised puuded nagu kokutamine, kogelemine, pudistamine, katkendlikkus, helide, sõnade või sõnaosade kordamine ja ebaregulaarsed kõnekatkestused.

b3301 : Kõne rütm Kõne modulatsiooni, tempo ja rõhuasetuse funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu stereotüüpne või korduv kõnerütm

b3302 : Kõne kiirus Kõne kiirust määravad funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu kõneaeglus e bradülaalia ja kiirkõnesus e tahhülaalia

38

b3303 : Kõne meloodia Kõne helikõrguse muutmise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kõne prosoodia, intonatsioon, meloodia; sellised puuded nagu monotoonne kõne

b3308 : TT kõne ladususe ja rütmi funktsioonid

b3309 : Tta kõne ladususe ja rütmi funktsioonid

b340 : Muude hääleliste väljenduste funktsioonid Mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : toonide ja helindite tekitamise funktsioonid, nagu laulmisel, retsiteerimisel, lalisemisel ja ümisemisel; valjusti nutmine ja karjumine

Välja arvatud : keele vaimsed funktsioonid (b167) ; häälefunktsioonid (b310) ; hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320) ; kõne ladususe ja rütmi funktsioonid (b330)

b3400 : Toonide tekitamine Muusikaliste vokaalhelide tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : üksiku või seotud vokaalheli pikendamine, muutmine või lõpetamine helikõrguse muutmisega, nagu laulmisel, ümisemisel või retsiteerimisel

b3401 : Järjestikuste helide moodustamine Mitmesuguste hääleliste väljenduste tekitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : laste lalisemise funktsioonid

b3408 : TT muude hääleliste väljenduste funktsioonid

b3409 : Tta muude hääleliste väljenduste funktsioonid

b398 : TT hääle- ja kõnefunktsioonid

39

b399 : Tta hääle- ja kõnefunktsioonid

KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE ja RESPIRATOORSE SÜSTEEMI FUNKTSIOONID (b4 ) See peatükk käsitleb kardiovaskulaarsüsteemi südame ja veresoonte funktsioonid), hematoloogilise- ja immuunsüsteemi vere ja immuunsuse funktsioonid) ning respiratoorsüsteemiga hingamise ja koormustaluvuse funktsioonid) seotud funktsioone.

b410 : Südamefunktsioonid Südame kui pumba funktsioon, mis tagab sobiva ja vajaliku verehulga ning vererõhu kogu kehas.

Kaasa arvatud : südame löögisageduse, rütmi ja minutimahu funktsioonid; südamevatsakeste lihaste kontraktsioonijõud; südameklappide funktsioonid; vere pumpamine läbi kopsuvereringe; südamevereringe dünaamika; sellised puuded nagu tahhükardia, bradükardia ja ebaregulaarne südame töö infarkti, kardiomüopaatia, müokardiidi või koronaarpuudulikkuse korral

Välja arvatud : veresoonte funktsioonid (b415) ; vererõhu funktsioonid (b420) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4100 : Südame löögisagedus Funktsioonid, mis on seotud südame kokkutõmmete arvuga minutis.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu liiga suur või liiga väike südame löögisagedus tahhükardia või bradükardia)

b4101 : Südamerütm Südamelöökide regulaarsusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu arütmiad

b4102 : Südamelihaste kontraktsioonijõud Südamelihastega iga südamelöögi ajal pumbatud vere hulgaga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu vähenenud löögimaht

40

b4103 : Südame verevarustus Südamelihase verevarustusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu südame isheemiatõbi

b4108 : TT südamefunktsioonid

b4109 : Tta südamefunktsioonid

b415 : Veresoonte funktsioonid Vere kehasse transportimise funktsioonid.

Kaasa arvatud : arterite, kapillaaride ja veenide funktsioonid; vasomotoorne funktsioon; kopsuarterite, -kapillaaride ja -veenide funktsioonid; veeniklappide funktsioonid; sellised puuded nagu arterite ummistumine või ahenemine; ateroskleroos, arterioskleroos, trombemboolia ja veenikomud

Välja arvatud : südamefunktsioonid (b410) ; vererõhu funktsioonid (b420) ; vere funktsioonid (b430) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4150 : Arterite funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud verevooluga arterites.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu arterite laienemine; arterite ahenemine, nagu see on vahelduva lonkamise puhul

b4151 : Kapillaaride funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud verevooluga kapillaarides.

b4152 : Veenide funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud verevooluga veenides ja veeniklappide funktsioonid.

Kaasa arvatud : selllised puuded nagu veenide laienemine; veenide ahenemine; ebapiisav klappide sulgumine, nagu see on veenilaiendite puhul

b4158 : TT veresoonte funktsioonid

b4159 : Tta veresoonte funktsioonid

41

b420 : Vererõhu funktsioonid Arteriaalse rõhu säilitamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : vererõhu säilimise funktsioonid; kõrge ja madal vererõhk; sellised puuded nagu hüpotensioon, hüpertensioon ja keha asendist sõltuv hüpotensioon

Välja arvatud : südamefunktsioonid (b410) ; veresoonte funktsioonid (b415) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4200 : Kõrge vererõhk Funktsioonid, mis on seotud süstoolse või diastoolse rõhu tõusuga üle ealise normi.

b4201 : Madal vererõhk Funktsioonid, mis on seotud süstoolse või diastoolse rõhu langusega alla ealise normi.

b4202 : Vererõhu säilimine Kehas toimuvatele muutustele vastava vererõhu säilitamisega seotud funktsioonid.

b4208 : TT vererõhu funktsioonid

b4209 : Tta vererõhu funktsioonid

b429 : TT ja Tta südame ja veresoonte funktsioonid

b430 : Vere funktsioonid Vereloome, hapniku ja ainevahetusproduktide transpordi ning vere hüübimise funktsioonid. Kaasa arvatud : vereloome ja luuüdi funktsioonid; vere hapnikutranspordi funktsioonid; verega seotud põrna funktsioonid; vere metaboliitide transpordi funktsioonid; vere hüübimine; sellised puuded nagu kehvveresus, veritsustõbi ja vere hüübimise häired Välja arvatud : südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429) ; immuunsüsteemi funktsioonid (b435) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

42

b4300 : Vereloome Vere ja kõigi selle koostisosade loomega seotud funktsioonid.

b4301 : Vere hapnikutranspordi funktsioonid Vere hapnikutranspordivõimega seotud funktsioonid.

b4302 : Vere ainevahetusproduktide transpordi funktsioonid Vere ainevahetusproduktide transpordivõimega seotud funktsioonid.

b4303 : Vere hüübimisfunktsioonid Vere hüübimisega seotud funktsioonid, nii nagu vere hüübimine vigastuskohas.

b4308 : TT vere funktsioonid

b4309 : Tta vere funktsioonid

b435 : Immuunsüsteemi funktsioonid Kehavõõraste ainete ja infektsioonide vastase kaitsega seotud funktsioonid spetsiifilise või mittespetsiifilise immuunvastusena.

Kaasa arvatud : spetsiifiline või mittespetsiifiline immuunvastus; ülitundlikkuse reaktsioonid; lümfisoonte ja -sõlmede funktsioonid; rakulise ja humoraalse immuunsuse funktsioonid; immuunreaktsioonid; sellised puuded nagu autoimmuunsuse, allergiliste reaktsioonide, lümfisõlmepõletiku e lümfadeniidi ja lümfiturse e lümfödeemi puhul

Välja arvatud : vere funktsioonid (b430)

b4350 : Immuunvastus Organismi reageerimine kehavõõrastele ainetele, ka infektsioonidele.

b43500 : Spetsiifiline immuunvastus Organismi reageerimine spetsiifilisele kehavõõrale ainele.

b43501 : Mittespetsiifiline immuunvastus Organismi üldine reageerimine kehavõõrastele ainetele, ka infektsioonidele.

43

b43508 : TT immuunvastus

b43509 : Tta immuunvastus

b4351 : Ülitundlikkusreaktsioonid Organismi reageerimine suurenenud tundlikkuse korral kehavõõraste ainete, nagu erinevate antigeenide suhtes.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ülitundlikkus või allergia

Välja arvatud : toidutaluvus (b5153)

b4352 : Lümfisoonte funktsioonid Lümfisoontega seotud funktsioonid.

b4353 : Lümfisõlmede funktsioonid Lümfisoonte teel paiknevate lümfisõlmedega seotud funktsioonid.

b4358 : TT immuunsüsteemi funktsioonid

b4359 : Tta immuunsüsteemi funktsioonid

b439 : TT ja Tta vere ja immuunsüsteemi funktsiooni d

b440 : Hingamisfunktsioonid Õhu kopsudesse sissehingamise, vere ja õhu vahelise gaasivahetuse ning õhu kopsudest väljahingamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : hingamissageduse, -rütmi ja -sügavuse funktsioonid; sellised puuded nagu apnoe, hüperventilatsioon, ebaregulaarne hingamine, paradoksaalne hingamine, bronhospasm ja kopsuemfüseem

44

Välja arvatud : hingamislihaste funktsioonid (b445) ; muud hingamisfunktsioonid (b450) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4400 : Hingamissagedus Minutis tehtavate hingamistsüklite arvuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu liiga kiire või liiga aeglane hingamine tahhüpnoe või bradüpnoe)

b4401 : Hingamisrütm Hingamise perioodilisuse ja korrapärasusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ebaregulaarne hingamine

b4402 : Hingamissügavus Hingamise ajal kopsude mahu suurenemisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu pindmine või pealiskaudne hingamine

b4408 : TT hingamisfunktsioonid

b4409 : Tta hingamisfunktsioonid

b445 : Hingamislihaste funktsioonid Hingamises osalevate lihaste funktsioonid.

Kaasa arvatud : rindkere hingamislihaste funktsioonid; diafragma funktsioonid; hingamise abilihaste funktsioonid

Välja arvatud : hingamisfunktsioonid (b440) ; muud hingamisfunktsioonid (b450) ; koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4450 : Rindkere hingamislihaste funktsioonid Rindkerelihaste funktsioonid hingamisel.

b4451 : Diafragma funktsioonid Diafragma funktsioonid hingamisel.

b4452 : Hingamise abilihaste funktsioonid Muude lihaste funktsioonid hingamisel.

45

b4458 : TT hingamislihaste funktsioonid

b4459 : Tta hingamislihaste funktsioonid

b449 : TT ja Tta hingamissüsteemi funktsioonid

b450 : Muud hingamisfunktsioonid Muud hingamisega seotud funktsioonid nagu köhimine, aevastamine ja haigutamine.

Kaasa arvatud : puhumine, vilistamine ja suu kaudu hingamine

b455 : Koormustaluvuse funktsioonid Kehalise koormuse ajal vajaliku respiratoorse ja kardiovaskulaarse suutlikkusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : füüsilise vastupidavuse, aeroobse suutlikkuse, vastupidavuse ja väsimise funktsioonid

Välja arvatud : südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429) ; vere funktsioonid (b430) ; hingamisfunktsioonid (b440) ; hingamislihaste funktsioonid (b445) ; muud hingamisfunktsioonid (b450)

b4550 : Üldine füüsiline vastupidavus Kehalise koormustaluvuse või üldise vastupidavuse tasemega seotud funktsioonid.

b4551 : Aeroobne suutlikkus Funktsioonid, mis määravad, kuivõrd inimene saab end enne hingelduse tekkimist koormata.

b4552 : Väsimine Väsimustundega seotud funktsioonid kõigil koormustasanditel.

46

b4558 : TT koormustaluvuse funktsioonid

b4559 : Tta koormustaluvuse funktsioonid

b460 : Südame ja veresoonte ning hingamisfunktsioon idega seonduvad aistingud

Näiteks südamelöökide puudumise, südamepekslemise ja hingematmise tunne.

Kaasa arvatud : surumistunne rinnus, ebaregulaarsete südamelöökide, hingelduse, õhupuuduse, lämbumise, "klomp kurgus" või räginad rinnus tunne


b469 : TT ja Tta südame ja veresoonte ning hingamis süsteemi muud funktsioonid ja aistingud

b498 : TT südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hi ngamissüsteemi funktsioonid

b499 : Tta südame ja veresoonte, vere, immuun- ja h ingamissüsteemi funktsioonid

SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMI FUNKTSIOONID (b5 ) See peatükk käsitleb söömise, joomise, seedimise, eritusfunktsioonide ning ainevahetuse ja endokriinnäärmetega seotud funktsioone.

47

b510 : Toidu manustamise funktsioonid Tahkete ja vedelate ainete suu kaudu organismi viimise ja töötlemisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : imemise, närimise ja hammustamise, suus töötlemise, süljeerituse, neelamise, röhitsemise, toidu tagasiheite regurgitatsiooni), sülitamise ja oksendamise funktsioonid; sellised puuded nagu neelamishäire e düsfaagia, toidu hingamisteedesse tõmbamine, õhuneelamine e aerofaagia, ülemäärane süljeeritus, süljevoolus või vähene süljeeritus

Välja arvatud : seedesüsteemiga seonduvad aistiingud (b535)

b5100 : Imemine Põskede, huulte ja keele liigutustega tekitatud imemisjõuga vedeliku suhu tõmbamise funktsioonid.

b5101 : Hammustamine Esihammastega toidu tükeldamise, jaotamise või rebimise funktsioonid.

b5102 : Närimine Tagahammastega nt molaaridega) toidu purustamise, peenendamise ja mälumise funktsioonid.

b5103 : Toidu liigutamine suus Keele ja hammastega toidu suus liigutamise funktsioonid.

b5104 : Süljeeritus Suus sülje tekkimise funktsioon.

b5105 : Neelamine Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi suuõõne, kõri ja söögitoru makku juhtimise funktsioonid.

Kaasa arvatud : suu-, kurgu- või söögitoru düsfaagia; toidu läbi söögitoru mineku häired

b51050 : Suu kaudu neelamine Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi suuõõne juhtimise funktsioon.

b51051 : Neelu kaudu neelamine Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi neelu juhtimise funktsioon.

48

b51052 : Söögitoru kaudu neelamine Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi söögitoru juhtimise funktsioon.

b51058 : TT neelamine

b51059 : Tta neelamine

b5106 : Toidu tagasiheide ja oksendamine Toidu või vedeliku manustamisele vastupidises suunas liikumise funktsioonid - maost söögitorru, sealt suhu ja suust välja.

b5108 : TT toidu manustamise funktsioonid

b5109 : Tta toidu manustamise funktsioonid

b515 : Seedimisfunktsioonid Toidu läbi mao-sooletrakti juhtimise, toidu lagundamise ja toitainete imendumise funktsioonid.

Kaasa arvatud : toidu läbi mao transportimise funktsioonid, peristaltika; toidu lagundamine, ensüümide teke ning toime maos ja sooltes; toitainete imendumine ja toidutaluvus; sellised puuded nagu mao ülehappesus, toitainete puudulik imendumine, toidutalumatus, soolte liigliikuvus e hüpermotiliteet, soolte paralüüs, soolte obstruktsioon ja vähenenud sapinõristus

Välja arvatud : toidu manustamise funktsioonid (b510) ; toidu omastamise funktsioonid (b520) ; defekatsioonifunktsioonid (b525) ; seedesüsteemiga seonduvad aistingud (b535)

b5150 : Toidu transportimine läbi mao ja soolte Peristaltika ja muud seedetrakti motoorika liigid, mille abil viiakse toit läbi mao ja soolte.

49

b5151 : Toidu lagundamine Toidu väiksemateks osadeks muutmise mehhaanilised ja keemilised funktsioonid mao-sooletraktis.

b5152 : Toitainete imendumine Söögist ja joogist saadavate toitainete sooltest verre imendumise funktsioonid.

b5153 : Toidutaluvus Sobiva söögi ja joogi seedimiseks vastuvõtmise ning sobimatu kõrvaleheitmise funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu ülitundlikkus ja gluteenitalumatus

b5158 : TT seedimisfunktsioonid

b5159 : Tta seedimisfunktsioonid

b520 : Toidu omastamise funktsioonid Funktsioonid, mille abil toitained muudetakse kehaomasteks ainevahetusproduktideks.

Kaasa arvatud : toitainete kehasse ladestamise funktsioonid

Välja arvatud : seedimisfunktsioonid (b515) ; defekatsioonifunktsioonid (b525) ; kehakaalu säilitamise funktsioonid (b530) ; üldised ainevahetusfunktsioonid (b540)

b525 : Defekatsioonifunktsioonid Jääkainete ja seedimatu toidu roojana organismist väljutamise funktsioonid ning sellega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : rooja väljutamise, konsistentsi ja kontinentsi, roojamissageduse ja flatulentsi e kõhupuhituse funktsioonid; sellised puuded nagu kõhukinnisus e konstipatsioon, kõhulahtisus e diarröa, vedel väljaheide ja anaalsulgurlihaste puudulikkus või nende pidamatus

Välja arvatud : seedimisfunktsioonid (b515) ; toidu omastamise funktsioonid (b520) ; seedesüsteemiga seonduvad aistingud (b535)

50

b5250 : Rooja väljutamine Jääkainete pärasoolest väljutamise funktsioonid, kaasa arvatud sellekohane kõhulihaste kontraktsioon.

b5251 : Rooja konsistents Rooja konsistents, nt kõva, pehme või vedel.

b5252 : Roojamise sagedus Roojamise sagedusega seotud funktsioonid.

b5253 : Roojapidamisvõime Defekatsioonifunktsiooni tahtliku kontrollimisega seotud funktsioonid.

b5254 : Flatus e kõhugaasid Sooltest liigse õhu või gaaside väljutamisega seotud funktsioonid.

b5258 : TT defekatsioonifunktsioonid

b5259 : Tta defekatsioonifunktsioonid

b530 : Kehakaalu säilitamise funktsioonid Sobiva kehakaalu säilitamise funktsioonid, kaasa arvatud kaaluiive kasvuperioodil.

Kaasa arvatud : sobiva kehamassi indeksi (BMI) säilitamise funktsioonid; puuded, nagu alakaalulisus, kahheksia, kehakaalu järsk vähenemine, ülekaalulisus, pikaajalisest toidupuudusest põhjustatud kõhnumine ning primaarne ja sekundaarne rasvumus

Välja arvatud : toidu omastamise funktsioonid (b520) ; üldised ainevahetusfunktsioonid (b540) ; endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b535 : Seedesüsteemiga seonduvad aistingud Söömise, joomise ja nendega seotud seedefunktsioonidega kaasnevad aistingud.

Kaasa arvatud : iivelduse, kõhukrampide, täiskõhu- või klombitunne kõhus; maokrambid, kõhupuhitus ja kõrvetised

Välja arvatud : valuaisting (b280) ; toidu manustamise funktsioonid (b510) ; seedimisfunktsioonid (b515) ; defekatsioonifunktsioonid (b525)

51

b5350 : Iiveldustunne Oksendamisvajaduse tunne.

b5351 : Puhitustunne Kõhu või mao paisumise tunne.

b5352 : Kõhukrambitunne Mao-sooletrakti silelihaste kramplike või valulike kokkutõmmete tunne.

b5358 : TT seedesüsteemiga seonduvad aistingud

b5359 : Tta seedesüsteemiga seonduvad aistingud

b539 : TT ja Tta seedesüsteemiga seotud funktsiooni d

b540 : Üldised ainevahetusfunktsioonid Keha põhikomponentide, nagu süsivesikute, valkude ja rasvade, nende üksteiseks ülemineku ja nende energiaks muundumise funktsioonid.

Kaasa arvatud : ainevahetuse, põhiainevahetuse, süsivesikute, valkude ja rasvade metabolismi, katabolismi, anabolismi ja energiatekke funktsioonid; põhiainevahetuse kiirenemine või aeglustumine

Välja arvatud : toidu omastamise funktsioonid (b520) ; kehakaalu säilitamise funktsioonid (b530) ; vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid (b545) ; termoregulatsiooni funktsioonid (b550) ; endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5400 : Põhiainevahetus Funktsioonid, mis on seotud organismi hapnikutarbimisega kindlate puhke- ja temperatuuritingimuste korral.

Kaasa arvatud : põhiainevahetuse kiirenemine või aeglustumine; sellised puuded nagu kilpnäärme liig- või vaegtalitluse hüper- või hüpotüreoidismi) puhul

52

b5401 : Süsivesikute ainevahetus Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud süsivesikute ladestamise või glükoosiks muutumise ning oksüdatsiooniprotsessiga, mille lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi.

b5402 : Valkude ainevahetus Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud valkude aminohapeteks muutumise ja nende edasise töötlemise protsessiga.

b5403 : Rasvade ainevahetus Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud rasvade ladestamise ja nende edasise lõhustamise protsessiga.

b5408 : TT üldised ainevahetusfunktsioonid

b5409 : Tta üldised ainevahetusfunktsioonid

b545 : Vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasaka alu funktsioonid Vee, mineraalainete ja elektrolüütide reguleerimise funktsioonid organismis.

Kaasa arvatud : veetasakaalu, mineraalainete, nagu kaltsiumi-, tsingi ja rauatasakaalu ning elektrolüütide, nt naatriumi ja kaaliumi tasakaalu funktsioonid; sellised puuded nagu veepeetuse, kuivamise e dehüdratsiooni, hüper- ja hüpokaltseemia, rauavaeguse, hüper- ja hüponatreemia, hüper- ja hüpokaleemia puhul

Välja arvatud : vere funktsioonid (b430) ; üldised ainevahetusfunktsioonid (b540) ; endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5450 : Veetasakaal Organismis oleva vee hulga säilitamisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu dehüdratsiooni ja rehüdratsiooni puhul

b54500 : Veepeetus Organismi veepeetusega seotud funktsioonid.

b54501 : Veetasakaalu säilitamine Organismi optimaalse veehulga säilitamisega seotud funktsioonid.

53

b54508 : TT veetasakaalu funktsioonid

b54509 : Tta veetasakaalu funktsioonid

b5451 : Mineraalainete tasakaal Mineraalainete manustamise, säilitamise, kasutamise ja eritamise tasakaalu hoidmisega seotud funktsioonid.

b5452 : Elektrolüütide tasakaal Elektrolüütide manustamise, säilitamise, kasutamise ja eritamise tasakaaluga seotud funktsioonid.

b5458 : TT vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid

b5459 : Tta vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid

b550 : Termoregulatsiooni funktsioonid Kehatemperatuuri reguleerimise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kehatemperatuuri säilitamise funktsioonid; sellised puuded nagu hüpo- ja hüpertermia

Välja arvatud : üldised ainevahetusfunktsioonid (b540) ; endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5500 : Kehatemperatuur Kehatemperatuuri reguleerimisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu hüper- või hüpotermia

b5501 : Kehatemperatuuri säilitamine Optimaalse kehatemperatuuri säilitamisega seotud funktsioonid, kui ümbruskonna temperatuur muutub.

Kaasa arvatud : kuuma- või külmataluvus

54

b5508 : TT termoregulatsiooni funktsioonid

b5509 : Tta termoregulatsiooni funktsioonid

b555 : Endokriinnäärmete funktsioonid Keha hormonaalse taseme tekke ja reguleerimisega, kaasa arvatud tsükliliste muutustega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : hormonaalse tasakaalu funktsioonid; hüper- ja hüpopituitarism ajuripatsi eessagara liig- ja vaegtalitlus), hüper- ja hüpotüreoidism kilpnäärme liig- või vaegtalitlus), hüpoadrenalism neerupealiste vaegtalitlus), hüper- ja hüpoparatüreoidism kõrvalkilpnäärmete liig- ja vaegtalitlus), hüper- ja hüpogonadism sugunäärmete liig- või vaegtalitlus)

Välja arvatud : üldised ainevahetusfunktsioonid (b540) ; vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid (b545) ; termoregulatsiooni funktsioonid (b550) ; seksuaalfunktsioonid (b640) ; menstruatsioonifunktsioonid (b650)

b559 : TT ja Tta ainevahetus- ja endokriinsüsteemig a seotud funktsioonid

b598 : TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid

b599 : Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüstee mi funktsioonid

UROGENITAALSED JA REPRODUKTIIVSED FUNKTSIOONID (b6 ) Selles peatükis käsitletakse uriinieritust ja reproduktiivseid funktsioone, kaasa arvatud seksuaal- ja soojätkamisfunktsioone.

55

b610 : Uriinitekke funktsioonid Uriini tekke ja kusepõide kogunemisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : uriini tekke ja kusepõide kogunemise funktsioonid; sellised puuded nagu neerupuudulikkuse, anuuria, oliguuria, hüdronefroosi, hüpotoonilise kusepõie ja ureteraalse obstruktsiooni korral

Välja arvatud : urineerimisfunktsioonid (b620)

b6100 : Uriini filtratsioon Uriini filtratsioonifunktsioon neerudes.

b6101 : Uriini kogunemine Kusejuhade kaudu uriini kogunemise ja põies säilitamise funktsioonid.

b6108 : TT uriinitekke funktsioonid

b6109 : Tta uriinitekke funktsioonid

b620 : Urineerimisfunktsioonid Põie tühjendamisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : urineerimise, selle sageduse, uriinipidamisvõime funktsioonid; sellised puuded nagu rõhk-, sund-, refleks-, ülevoolu- ja pideva inkontinentsuse e kusepidamatuse, tilkumise või nirisemise, põieautomatismi, liigkusesuse e polüuuria, uriinipeetuse ja sundinkontinentsuse puhul

Välja arvatud : uriinitekke funktsioonid (b610) ; uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud (b630)

b6200 : Urineerimine Põie tühjendamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu uriinipeetuse e uriini retentsiooni puhul

b6201 : Urineerimise sagedus Põie tühjendamise sagedusega seotud funktsioonid.

b6202 : Uriinipidamisvõime Urineerimise kontrollfunktsioonid.

56

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu rõhk-, sund-, refleks-, pideva ja segatüüpi pidamatuse puhul

b6208 : TT urineerimisfunktsioonid

b6209 : Tta urineerimisfunktsioonid

b630 : Uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aist ingud Uriinitekke ja põie tühjendamisega seonduvad aistingud.

Kaasa arvatud : põie mittetäieliku tühjendamise ja täispõie tunne

Välja arvatud : valuaisting (b280) ; urineerimisfunktsioonid (b620)

b639 : TT ja Tta uriinitekke ja urineerimisfunktsio onid

b640 : Seksuaalfunktsioonid Suguaktiga seotud psüühilised ja füüsilised funktsioonid, kaasa arvatud erutustekke, eelmängu, orgasmi ja pingelanguse staadiumid.

Kaasa arvatud : seksuaalse erutuse tekke, eelmängu, orgasmi ja pingelanguse faasi funktsioonid: seksuaalse huvi ja selle arenemise, peenise erektsiooni, kliitori erektsiooni, vaginaalse lubrikatsiooni, ejakulatsiooni ja orgasmiga seotud funktsioonid; sellised puuded nagu impotentsus, frigiidsus, vaginism, enneaegne seemnepurse, priapism ja hilinenud ejakulatsioon

Välja arvatud : soojätkamisfunktsioonid (b660) ; genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud (b670)

b6400 : Seksuaalse erutuse tekkefaasi funktsioonid Seksuaalse huvi ja ärritusega seotud funktsioonid.

b6401 : Seksuaalse eelmängufaasi funktsioonid Seksuaalvahekorra ettevalmistamisega seotud funktsioonid.

57

b6402 : Orgasmifaasi funktsioonid Orgasmi saamisega seotud funktsioonid.

b6403 : Seksuaalse pingelanguse faasi funktsioonid Orgasmijärgse rahulolu ja sellega kaasneva lõdvestusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu orgasmiga rahulolematus

b6408 : TT seksuaalfunktsioonid

b6409 : Tta seksuaalfunktsioonid

b650 : Menstruatsioonifunktsioonid Menstruatsioonitsükliga seotud funktsioonid, kaasa arvatud menstruatsiooni regulaarsus ja menstruaalsekreedi eritamine.

Kaasa arvatud : menstruatsiooni regulaarsuse ja intervalli, menstruaalvere hulga, menarhe e menstruatsioonide alguse ja menopausiga seotud funktsioonid; sellised puuded nagu primaarne ja sekundaarne amenorröa, menorraagia, polümenorröa, retrograadne menstruatsioon ja premenstruaalne sündroom

Välja arvatud : seksuaalfunktsioonid (b640) ; soojätkamisfunktsioonid (b660) ; genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud (b670) ; valuaisting (b280)

b6500 : Menstruatsioonitsükli regulaarsus Menstruatsioonitsükli regulaarsusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : liiga sage või liiga harv menstruatsioon

b6501 : Menstruatsioonitsüklite intervall Kahe menstruatsioonitsükli vahelise perioodi pikkusega seotud funktsioonid.

b6502 : Menstruaalvere hulk Menstruaaleritise hulgaga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : liiga vähene menstruaaleritis hüpomenorröa); liiga rohke menstruaaleritis menorraagia, hüpermenorröa)

58

b6508 : TT menstruatsioonifunktsioonid

b6509 : Tta menstruatsioonifunktsioonid

b660 : Soojätkamisfunktsioonid Viljakuse, raseduse, sünnitamise ja laktatsiooniga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : mehe ja naise viljakusega seotud funktsioonid, rasedus, sünnitamine, piima eritamine ja imetamine; sellised puuded nagu seemnerakutus e azoospermia, oligozoospermia, piimavoolus e galaktorröa, piimatus e agalaktorröa, alaktatsioon ja sellised puuded, mis esinevad subfertiilsuse, steriilsuse, iseeneslike abortide, emakavälise raseduse, raseduse katkemise, väikese loote, looteveeliigsuse e hüdramnioni ja enneaegse sünnituse ning ülekantud raseduse korral

Välja arvatud : seksuaalfunktsioonid (b640) ; menstruatsioonifunktsioonid (b650)

b6600 : Fertiilsusega seotud funktsioonid Soojätkamiseks vajalike sugurakkude e gameetide produtseerimise võimega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu subfertiilsuse ja steriilsuse puhul Välja arvatud : seksuaalfunktsioonid (b640)

b6601 : Rasedusega seotud funktsioonid Rasedaks jäämise ja rasedusega seotud funktsioonid.

b6602 : Sünnitamisega seotud funktsioonid Sünnitamisprotsessiga seotud funktsioonid.

b6603 : Laktatsioon Piimatekke ja piima lapsele kättesaadavaks tegemisega seotud funktsioonid.

b6608 : TT soojätkamisfunktsioonid

b6609 : Tta soojätkamisfunktsioonid

59

b670 : Genitaalsete ja reproduktiivsete funktsiooni dega seonduvad aistingud

Seksuaalvahekorra, menstruatsiooni ja muude genitaalsete või reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud.

Kaasa arvatud : düspareuunia, düsmenorröa, menopausiaegsed kuumad hood või öine higistamine

Välja arvatud : valuaisting (b289) ; uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud (b630) ; seksuaalfunktsioonid (b640) ; menstruatsioonifunktsioonid (b650) ; soojätkamisfunktsioonid (b660)

b6700 : Seksuaalvahekorraga seonduv ebamugavustunne Seksuaalse erutuse, eelmängu, vahekorra, orgasmi ja pingelangusega seonduvad aistingud.

b6701 : Menstruatsioonitsükliga seonduv ebamugavustunne Menstruatsiooniga, kaasa arvatud pre- ja postmenstruaalfaasiga seonduvad aistingud.

b6702 : Menopausiga seonduv ebamugavustunne Menstruatsioonitsükli lakkamisega seonduvad aistingud.

Kaasa arvatud : menopausiaegsed kuumad hood ja öine higistamine

b6708 : TT genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud

b6709 : Tta genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud

b679 : TT ja Tta genitaalsed ja reproduktiivsed fun ktsioonid

b698 : TT urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsi oonid

60

b699 : Tta urogenitaalsed ja reproduktiivsed funkts ioonid

NÄRVIDE, LIHASTE, LUUSTIKU JA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID (b7 ) See peatükk käsitleb liikumist ja liikuvust, kaasa arvatud liigeste, luude, reflekside ja lihaste funktsioonid.

b710 : Liigeste liikuvuse funktsioonid Liigese liikumisulatuse ja -kerguse funktsioonid.

Kaasa arvatud : ühe või mitme liigese, lülidevahe-, õla-, küünar-, randme-, puusa-, põlve-, hüppe-, sõrme- ja varbaliigeste liikuvuse funktsioonid; üldine liigeste liikuvus; sellised puuded nagu liigeste hüpermobiilsuse, liigesejäikuse, õlajäikuse, liigesepõletiku e artriidi puhul

Välja arvatud : liigeste stabiilsuse funktsioonid (b715) ; tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760)

b7100 : Ühe liigese liikuvus Ühe liigese liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7101 : Mitme liigese liikuvus Kahe või enama liigese liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7102 : Üldine liigeste liikuvus Kogu keha liigeste liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7108 : TT liigeste liikuvuse funktsioonid

b7109 : Tta liigeste liikuvuse funktsioonid

b715 : Liigeste stabiilsuse funktsioonid Liigeste struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

61

Kaasa arvatud : ühe või mitme liigese või liigeste üldise stabiilsuse funktsioonid; sellised puuded nagu ebastabiilse õlaliigese, liigese nihestuse, õla- ja puusanihestuse puhul

Välja arvatud : liigeste liikuvuse funktsioonid (b710)

b7150 : Ühe liigese stabiilsus Ühe liigese struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7151 : Mitme liigese stabiilsus Kahe või enama liigese struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7152 : Üldine liigeste stabiilsus Kogu keha liigeste struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7158 : TT liigeste stabiilsuse funktsioonid

b7159 : Tta liigeste stabiilsuse funktsioonid

b720 : Luude liikuvuse funktsioonid Abaluu, vaagna-, randme- ja pöialuude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu abaluu ja vaagna jäikus

Välja arvatud : liigeste liikuvuse funktsioonid (b710)

b7200 : Abaluu liikuvus Abaluu liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu abaluu ette, taha, küljele ja keskele nihkumine protraktsioon, retraktsioon, laterorotatsioon ja mediaalrotatsioon)

b7201 : Vaagnaluude liikuvus Vaagnaluude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : vaagnaluude rotatsioon

62

b7202 : Randmeluude liikuvus Randmeluude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7203 : Pöialuude liikuvus Pöialuude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7208 : TT luude liikuvuse funktsioonid

b7209 : Tta luude liikuvuse funktsioonid

b729 : TT ja Tta liigeste ja luude funktsioonid

b730 : Lihasjõu funktsioonid Lihase või lihasrühma kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : spetsiifiliste lihaste ja lihasrühmade, ühe jäseme lihaste, ühe kehapoole lihaste, allkeha lihaste, kõigi jäsemete, kehatüve ja organismi kui terviku lihasjõuga seotud funktsioonid; sellised puuded nagu käte ja jalgade väikeste lihaste nõrkus, lihaste parees või paralüüs, monopleegia, hemipleegia, parapleegia, tetrapleegia ja akineetiline mutism

Välja arvatud : silmamanuste funktsioonid (b215) ; lihastoonuse funktsioonid (b735) ; lihaste vastupidavuse funktsioonid (b740)

b7300 : Üksikute lihaste või lihasrühma jõud Spetsiifilise ja isoleeritud lihase või lihasrühma kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu jalgade ja käte väikeste lihaste nõrkus

b7301 : Ühe jäseme lihaste jõud Ühe käe või jala lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu monoparees või monopleegia

63

b7302 : Ühe kehapoole lihaste jõud Vasaku või parema kehapoole lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu hemiparees või hemipleegia

b7303 : Allkeha lihaste jõud Allkeha lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu paraparees või parapleegia

b7304 : Kõigi jäsemete lihaste jõud Kõigi nelja jäseme lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu tetraparees või tetrapleegia

b7305 : Kehatüve lihaste jõud Kehatüve lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

b7306 : Keha kõigi lihaste jõud Keha kõigi lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu akineetiline mutism

b7308 : TT lihasjõu funktsioonid

b7309 : Tta lihasjõu funktsioonid

b735 : Lihastoonuse funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud lihaste puhkeoleku toonusega ja passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : üksikute lihaste või lihasrühma, ühe jäseme, ühe kehapoole ja allkeha lihaste, kõigi jäsemete lihaste, kehatüve lihaste ja organismi kõigi lihaste pingega seotud funktsioonid; sellised puuded nagu hüpotoonia, hüpertoonia ja lihaste spastilisus

Välja arvatud : lihasjõu funktsioonid (b730) ; lihaste vastupidavuse funktsioonid (b740)

64

b7350 : Üksikute lihaste või lihasrühma toonus Funktsioonid, mis on seotud eri lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu koldelise düstoonia, nt kõõrkaela puhul

b7351 : Ühe jäseme lihastoonus Funktsioonid, mis on seotud ühe käe või jala lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : monopareesi ja monopleegiaga seotud puuded

b7352 : Ühe kehapoole lihastoonus Funktsioonid, mis on seotud vasaku või parema kehapoole lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : hemipareesi ja hemipleegiaga seotud puuded

b7353 : Allkeha lihastoonus Funktsioonid, mis on seotud alumise kehapoole lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : parapareesi ja parapleegiaga seotud puuded

b7354 : Kõigi jäsemete lihastoonus Funktsioonid, mis on seotud kõigi nelja jäseme lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

Kaasa arvatud : tetrapareesi ja tetrapleegiaga seotud puuded

b7355 : Kehatüve lihastoonus Funktsioonid, mis on seotud kehatüve lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

b7356 : Keha kõigi lihaste toonus Funktsioonid, mis on seotud kogu keha lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

65

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu generaliseerunud düstoonia ja Parkinsoni tõbi, üldine parees või paralüüs

b7358 : TT lihastoonuse funktsioonid

b7359 : Tta lihastoonuse funktsioonid

b740 : Lihaste vastupidavuse funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud lihaskontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

Kaasa arvatud : üksikute lihaste või lihasrühma ning kogu keha lihaste kontraktsiooni säilitamisega seotud funktsioonid; puuded nagu raske müasteenia puhul

Välja arvatud : koormustaluvuse funktsioonid (b455) ; lihasjõu funktsioonid (b730) ; lihastoonuse funktsioonid (b735)

b7400 : Üksikute lihaste vastupidavus Funktsioonid, mis on seotud isoleeritud lihaste kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

b7401 : Lihasrühma vastupidavus Funktsioonid, mis on seotud isoleeritud lihasrühmade kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

Kaasa arvatud : monopareesi ja -pleegia, hemipareesi ja -pleegia, parapareesi ja -pleegiaga seotud puuded

b7402 : Keha kõigi lihaste vastupidavus Funktsioonid, mis on seotud kogu keha lihaste kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

Kaasa arvatud : tetrapareesi, -pleegia, üldise pareesi ja paralüüsiga seotud puuded

b7408 : TT lihaste vastupidavuse funktsioonid

b7409 : Tta lihaste vastupidavuse funktsioonid

66

b749 : TT ja Tta lihaste funktsioonid

b750 : Motoorsete reflekside funktsioonid Spetsiifiliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : sirutusrefleksi, automaatse lokaalse liigeserefleksi, kahjustavatest ja muudest välistest ärritajatest tingitud reflekside funktsioonid; äratõmberefleks, biitsepsirefleks, radiaalrefleks, nelikpealihase refleks, põlverefleks, kannarefleks

b7500 : Sirutusrefleks Sirutamise tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

b7501 : Kahjustavatest ärritajatest tingitud refleksid Valulike või muude kahjustavate ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : äratõmberefleks

b7502 : Muudest välistest ärritajatest tingitud refleksid Muude kui kahjustavate väliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

b7508 : TT motoorsete reflekside funktsioonid

b7509 : Tta motoorsete reflekside funktsioonid

b755 : Tahtmatute liigutusreaktsioonide funktsiooni d Suurte lihaste tahtmatute kontraktsioonide või kogu keha liikumise funktsioonid, mida põhjustavad keha asend, tasakaal või ähvardav ärritaja.

Kaasa arvatud : asendivahetuse, sirguajamise, keha kohendamise, tasakaalu, tugi- ja kaitsereaktsioonid

Välja arvatud : motoorsete reflekside funktsioonid (b750)

67

b760 : Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioon id Tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

Kaasa arvatud : lihtsate ja keeruliste tahtlike liigutuste, tahtlike liigutuste koordinatsiooni, käe või jala tugifunktsiooni, vasak-parem motoorse koordinatsiooni, silm-käsi-, silm-jalg- koordinatsiooni funktsioonid; sellised puuded nagu kontrolli- ja koordinatsiooniprobleemid, nt düsdiadohhokinees

Välja arvatud : lihasjõu funktsioonid (b730) ; tahtmatute liigutuste funktsioonid (b765) ; kõnnaku funktsioonid (b770)

b7600 : Lihtsate tahtlike liigutuste kontrollimine Lihtsate või üksikute tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

b7601 : Keeruliste tahtlike liigutuste kontrollimine Keeruliste tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

b7602 : Tahtlike liigutuste koordineerimine Funktsioonid, mis on seotud lihtsate ja keeruliste tahtlike liigutuste koordineerimisega, liigutuste sooritamisega õiges kombinatsioonis.

Kaasa arvatud : vasak-parem-koordinatsioon, visuaalselt suunatud, nt silm-käsi- ja silm-jalg-koordinatsioon; sellised puuded nagu düsdiadohhokinees

b7603 : Käe või jala tugifunktsioonid Funktsioonid, mis on seotud tahtlike liigutuste kontrollimise või koordinatsiooniga toetumisel käsivartele küünarnukkidele või kätele) või jalasäärtele põlvedele või jalalabadele).

b7608 : TT tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid

b7609 : Tta tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid

b765 : Tahtmatute liigutuste funktsioonid Lihaste või lihasrühmade tahtmatu, sihipäratu või poolsihipärase tahtmatu kontraktsiooniga seotud funktsioonid.

68

Kaasa arvatud : tahtmatud lihaskontraktsioonid; sellised puuded nagu treemor, tikid, manerismid, stereotüüpiad, motoorne perseveratsioon, tantstõbi e korea, atetoos, hääletikid, düstoonilised liigutused ja düskineesia

Välja arvatud : tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760) ; kõnnaku funktsioonid (b770)

b7650 : Tahtmatud lihaskontraktsioonid Lihase või lihasrühmade tahtmatu, sihipäratu või poolsihipärase kontraktsiooni funktsioonid, nt psüühiliste häirete osana.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu tantstõvele iseloomulikud e koreaatsed või atetootilised liigutused; unega seotud liigutushäired

b7651 : Treemor Liigest ümbritseva lihasrühma värisemist põhjustava vahelduva kontraktsiooni ja lõõgastumisega seotud funktsioonid.

b7652 : Tikid ja manerismid Lihasrühma korduvate, näiliselt sihipäraste tahtmatute kontraktsioonide funktsioonid.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu hääletikid, rõvetsemine e koprolaalia ja hammastekiristus e bruksism

b7653 : Stereotüüpiad ja motoorne perseveratsioon Spontaansete, sihitute liigutuste funktsioonid, nt edasi-tagasi kiigutamine, peanoogutamine või tudisemine.

b7658 : TT tahtmatute liigutuste funktsioonid

b7659 : Tta tahtmatute liigutuste funktsioonid

b770 : Kõnnaku funktsioonid Kõndimise, jooksmise ja muude kogu keha liikumisviiside funktsioonid.

Kaasa arvatud : kõndimis- ja jooksmisviisid; sellised puuded nagu spastiline kõnd, hemipleegiline kõnd, parapleegiline kõnd, asümmeetriline kõnd, lonkamine ja jäik kõndimisviis

69

Välja arvatud : lihasjõu funktsioonid (b730) ; lihastoonuse funktsioonid (b735) ; tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760) ; tahtmatute liigutuste funktsioonid (b765)

b780 : Lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud Keha lihaste või lihasrühmade ja nende liikumisega seonduvad aistingud.

Kaasa arvatud : lihasjäikuse ja -pinge, lihaskrambi või -kontraktsiooni ning lihaste raskuse aistingud


b7800 : Lihasjäikuse aisting Lihaste pinguloleku või jäikuse tunne.

b7801 : Lihaskrambi aisting Lihase või lihasrühma tahtmatu kontraktsiooni tunne.

b7808 : TT lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud

b7809 : Tta lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud

b789 : TT ja Tta liigutuste funktsioonid

b798 : TT närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid

b799 : Tta närvide, lihaste, luustiku ja liikumiseg a seotud funktsioonid

70

NAHA JA SELLEGA SEOTUD STRUKTUURIDE FUNKTSIOONID (b8 ) See peatükk käsitleb naha, küünte ja juuste funktsioone.

b810 : Naha kaitsefunktsioonid Naha funktsioonid, mis kaitsevad organismi füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste ohtude eest.

Kaasa arvatud : päikesekiirguse ja muude kiirguste eest kaitsmise funktsioonid, valgustundlikkus, pigmentatsioon, naha kvaliteet; naha soojusregulatsiooni, armide tekke, luumõhnade moodustumise funktsioonid; sellised puuded nagu nahavigastused, haavandid, lamatised ja nahaatroofia

Välja arvatud : naha paranemisfunktsioonid (b820:) ; muud nahafunktsioonid (b830)

b820 : Naha paranemisfunktsioonid Haavade ja muude nahakahjustuste paranemise funktsioonid.

Kaasa arvatud : kärna tekkimise, paranemise, armistumise, sinimike ja armkasvajate (keloidide) tekkimise funktsioonid

Välja arvatud : naha kaitsefunktsioonid (b810) ; muud nahafunktsioonid (b830)

b830 : Muud nahafunktsioonid Muud nahafunktsioonid peale paranemis- ja kaitsefunktsiooni, nt keha jahutamise ja higi eritamise funktsioonid.

Kaasa arvatud : higistamise ja nahanäärmete funktsioonid ning neist tulenev kehalõhn

Välja arvatud : naha kaitsefunktsioonid (b810) ; naha paranemisfunktsioonid (b820)

b840 : Nahaga seonduvad aistingud Nahaga seonduvad aistingud, nt sügelemine, põletustunne ja pakitsemine.

Kaasa arvatud : sellised puuded nagu surisemis- või "sipelgate jooksmise" tunne ja judisemistunne


71

b849 : TT ja Tta nahafunktsioonid

b850 : Juuste funktsioonid Juuste kaitse-, värvuse- ja väljanägemisfunktsioonid.

Kaasa arvatud : juuste kasvamise, pigmentatsiooni, paigutuse funktsioonid; sellised puuded nagu juuste väljalangemine või kiilaspäisus

b860 : Küünte funktsioonid Küünte kaitse-, kriimustamis- ja väljanägemisfunktsioonid.

Kaasa arvatud : küünte kasv ja pigmentatsioon, küünte kvaliteet

b869 : TT ja Tta juuste ja küünte funktsioonid

b898 : TT naha ja sellega seotud struktuuride funkt sioonid

b899 : Tta naha ja sellega seotud struktuuride funk tsioonid

72

d : TEGUTSEMINE JA OSALUS

ÕPPIMINE JA TEADMISTE RAKENDAMINE (d1 ) See peatükk käsitleb õppimist, õpitud teadmiste rakendamist, mõtlemist, probleemide lahendamist ja otsuste tegemist.

d110 : Vaatamine Nägemismeele sihipärane kasutamine visuaalsete ärritajate tajumisel, nagu spordisündmuse või laste mängimise jälgimine.

d115 : Kuulamine Kuulmismeele sihipärane kasutamine auditiivsete ärritajate tajumisel, nagu raadio, muusika või loengu kuulamine.

d120 : Muu sihipärane tajumine Organismi teiste põhimeeleelundite sihipärane kasutamine ärritajate tajumisel, nagu esemete puudutamine ja nende tekstuuri tajumine, maiustuste maitsmine või lillede nuusutamine.

d129 : TT ja Tta meeleelundite sihipärane kasutamin e

d130 : Jäljendamine Matkimine ehk jäljendamine kui õppimise põhikomponent, nagu ?esti, heli või tähestiku tähtede järeletegemine.

73

d135 : Kordamine Sündmuste või sümbolite järjestuse kordamine kui õppimise põhikomponent, nagu kümnendsüsteemis arvutamine või luuletuse päheõppimine.

d140 : Lugemaõppimine Kirjutatud teksti kaasa arvatud Braille kirja) sorava ja täpse lugemise oskuse väljaarendamine, nagu tähtede ja tähestike tundmine, sõnade õige hääldamine ning sõnadest ja lausetest arusaamine.

d145 : Kirjutamaõppimine Häälikuid, sõnu ja fraase kujutavate märkidega tähenduse edasiandmise oskuse väljaarendamine kaasa arvatud Braille kirjas), nagu õigete tähtede kirjutamine ja õige grammatika kasutamine.

d150 : Arvutamaõppimine Arvude kasutamise ning lihtsate ja keeruliste matemaatiliste tehete sooritamise oskuse väljaarendamine, nt matemaatiliste märkide kasutamine liitmisel ja lahutamisel ning probleemile õige matemaatilise lahenduskäigu leidmine

d155 : Oskuste omandamine Põhiliste ja keeruliste oskuste omandamine tervikliku tegevuse sooritamiseks või ülesande täitmiseks, suutmaks omandatud oskusi rakendada ja kasutada, nagu nt tööriistade käsitsemine või malemäng.

Kaasa arvatud : põhioskuste ja keeruliste oskuste omandamine

d1550 : Põhioskuste omandamine Elementaarse sihipärase oskuse omandamine, nagu söögiriistade, pliiatsi või lihtsa tööriista kasutamise õppimine.

74

d1551 : Keeruliste oskuste omandamine Terviklike tegevusjärjestuste õppimine, et järgida reegleid, järjestada ja koordineerida oma liigutusi, nagu jalgpalli mängimise või ehitustööriista käsitsemise õppimine.

d1558 : TT oskuste omandamine

d1559 : Tta oskuste omandamine

d159 : TT ja Tta põhiõppimine

d160 : Tähelepanu koondamine Tahtlik tähelepanu koondamine spetsiifilistele ärritajatele, nagu keskendumine kärarikkas ümbruses.

d163 : Mõtlemine Ideede, mõistete ja kujutiste kas sihipärane või sihipäratu formuleerimine ning nendega kas eraldi või koos manipuleerimine, nagu väljamõtlemine, teoreemi tõestamine, ideedega mängimine, ajurünnaku korraldamine, mediteerimine, kaalutlemine, oletuste tegemine või mõtisklemine.

Välja arvatud : probleemide lahendamine (d175) ; otsuste tegemine (d177)

d166 : Lugemine Kirjutatud teksti nt raamatute, juhendite või ajalehtede kas tavalises või Braille kirjas) arusaamise ja interpreteerimisega seotud tegevus, mille eesmärgiks on saada üldisi teadmisi või spetsiifilist teavet.

Välja arvatud : lugemaõppimine (d140)

75

d170 : Kirjutamine Sümbolite või keele kasutamine või loomine info edastamiseks, nagu sündmuste või ideede kirjalik ülestähendamine või kirja koostamine.

Välja arvatud : kirjutamaõppimine (d145)

d172 : Arvutamine Arvutuste tegemine, kasutades ülesannete lahendamisel sõnades formuleeritud matemaatilisi printsiipe ning tulemuste saamine või esitamine, nt kolme arvu summa arvutamine või ühe arvu teisega jagamise tulemuse leidmine.

Välja arvatud : arvutamaõppimine (d150)

d175 : Probleemide lahendamine Küsimustele või olukordadele lahenduste leidmine probleeme määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ning valitud lahendust realiseerides, nagu nt kahe inimese vaidluse lahendamisel.

Kaasa arvatud : lihtsate ja keeruliste probleemide lahendamine

Välja arvatud : mõtlemine (d163) ; otsuste tegemine (d177)

d1750 : Lihtsate probleemide lahendamine Üht probleemi või küsimust sisaldavale lihtsale probleemile lahenduse leidmine, probleemi määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ning valitud lahendust realiseerides.

d1751 : Keeruliste probleemide lahendamine Paljusid ja omavahel seotud probleeme või paljusid sarnaseid probleeme sisaldavatele keerulistele probleemidele lahenduse leidmine, selleks probleemi määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ja valitud lahendust realiseerides.

d1758 : TT probleemide lahendamine

d1759 : Tta probleemide lahendamine

76

d177 : Otsuste tegemine Variantide vahel valiku tegemine, valiku realiseerimine ja valiku mõju hindamine, nagu spetsiifilise eseme väljavalimine ja ostmine või ühe ülesande valimine ja täitmine paljude täitmistvajavate seast.

Välja arvatud : mõtlemine (d163) ; probleemide lahendamine (d175)

d179 : TT ja Tta teadmiste rakendamine

d198 : TT õppimine ja teadmiste rakendamine

d199 : Tta õppimine ja teadmiste rakendamine

ÜLDISED ÜLESANDED JA NÕUDED (d2 ) See peatükk käsitlebühe või paljude ülesannete täitmist, tavade loomistt ja stressiga toimetuleku üldiseid aspekte. Neid võib kasutada koos spetsiifilisemate ülesannete või tegevustega, et identifitseerida ülesannete sooritamise põhjuslikke tunnuseid eri tingimustes.

d210 : Ühe ülesande täitmine Lihtsate või keeruliste koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud ühe ülesande vaimsete või füüsiliste komponentidega, nagu ülesande täitmiseks vajaliku aja, koha ja materjalide ettevalmistamine, ülesande täitmise käigu kindlaksmääramine, ülesande alustamine, teostamine ja lõpuleviimine.

Kaasa arvatud : lihtsa või keerulise ülesande täitmine; ühe ülesande täitmine kas üksinda või koos teistega

Välja arvatud : oskuste omandamine (d155) ; probleemide lahendamine (d175) ; otsuste tegemine (d177) ; paljude ülesannete täitmine (d220)

77

d2100 : Lihtsa ülesande täitmine Lihtsa ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; lihtsa, ühe põhikomponendiga ülesande täitmine nagu raamatu lugemine, kirja kirjutamine või voodi ülestegemine.

d2101 : Keerulise ülesande täitmine Keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; rohkem kui ühe komponendiga keerulise ülesande täitmine, mida võib täita kas üksteise järel või samal ajal, nagu kodus mööbli ümberpaigutamine või koolitöö tegemine.

d2102 : Ühe ülesande täitmine üksinda Lihtsa või keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; iseseisev ülesande täitmine ja lõpetamine ilma teiste abita.

d2103 : Ühe ülesande täitmine rühmas Lihtsa või keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; ülesande täitmine ja lõpetamine koos inimestega, kes osalevad kas mõnes etapis või kogu ülesande lahendamise jooksul.

d2108 : TT ühe ülesande täitmine

d2109 : Tta ühe ülesande täitmine

d220 : Paljude ülesannete täitmine Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine kas üksteise järel või samaaegselt osadena paljudest terviklikest ja keerulistest ülesannetest.

Kaasa arvatud : paljude ülesannetega tegelemine; paljude ülesannete lõpetamine; paljude ülesannete täitmine kas üksinda või rühmas

Välja arvatud : oskuste omandamine (d155) ; probleemide lahendamine (d175) ; otsuste tegemine (d177) ; ühe ülesande täitmine (d210)

d2200 : Paljude ülesannetega tegelemine Paljude ülesannetega tegelemiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete koos või üksteise järel käsilevõtmine ja täitmine.

78

d2201 : Paljude ülesannete lõpetamine Paljude ülesannete lõpuleviimine kas koos või üksteise järel.

d2202 : Paljude ülesannete täitmine üksinda Paljude ülesannete täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete kas koos või üksteise järel käsilevõtmine ja ilma teiste abita täitmine.

d2203 : Paljude ülesannete täitmine rühmas Paljude ülesannete täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete koos või üksteise järel käsilevõtmine ja täitmine koos teistega, kes osalevad kas mõnes etapis või kõigi ülesannete täitmise ajal.

d2208 : TT paljude ülesannete täitmine

d2209 : Tta paljude ülesannete täitmine

d230 : Igapäevatoimingute tegemine Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud igapäevakohustuste ja -toimingute kavandamise, tegemise ja lõpuleviimisega, nagu teatud aja või päeva jooksul tehtavate eraldi tegevuste kavandamine.

Kaasa arvatud : igapäevatoimingute korraldamine ja lõpuleviimine; oma aktiivsuse reguleerimine

Välja arvatud : paljude ülesannete täitmine (d220)

d2301 : Igapäevatoimingute korraldamine Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, et kavandada ja toime tulla igapäevakohustuste või -tegevuste korraldamisega.

d2302 : Igapäevatoimingute lõpuleviimine Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, et igapäevakohustusi või -tegevusi lõpule viia.

d2303 : Oma aktiivsuse reguleerimine Tegevuste ja käitumisviisi valimine, et jätkuks aega ja energiat igapäevategevuste ja -kohustuste täitmiseks.

79

d2308 : TT igapäevatoimingute tegemine

d2309 : Tta igapäevatoimingute tegemine

d240 : Stressi ja muude psüühiliste koormustega toi metulek Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et toime tulla ja kontrollida psüühilist koormust, mida on vaja selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad suurt vastutust ja kätkevad stressi, häirivaid tegureid või kriisiolukordi, nagu sõiduki juhtimine tihedas liikluses või paljude laste eest hoolitsemine.

Kaasa arvatud : vastutuse võtmine; stressi ja kriisiolukorraga toimetulek

d2400 : Vastutuse võtmine Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine ülesande täitmiseks vajalike kohustustega toimetulekuks, tunnistades nende olulisust.

d2401 : Stressiga toimetulek Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et tulla toime ülesande täitmisega seotud pinge, hädaolukordade ja stressiga.

d2402 : Kriisiolukorraga toimetulek Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et keerulisest olukorrast või suurest ohust üle saada.

d2408 : TT stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

d2409 : Tta stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

d298 : TT üldised ülesanded ja nõuded

d299 : Tta üldised ülesanded ja nõuded

80

SUHTLEMINE (d3 ) See peatükk käsitleb keele, märkide ja sümbolite abil suhtlemise spetsiifilisi ja üldiseid tunnuseid, kaasa arvatud info saamine ja edastamine, vestlemine ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine.

d310 : Suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel Suulises kõnes edastatud sõnumi otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nagu arusaamine, kas öeldu on fakt või idiomaatiline väljend.

d315 : Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtl emisel ?estide, sümbolite või joonistega edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nagu tõdemine, et laps on väsinud, kui ta oma silmi hõõrub, või et kellade helisemine tähendab, et kusagil on tulekahju.

Kaasa arvatud : kehaliigutuste, üldiste märkide ja sümbolite, jooniste ja fotode tähenduse mõistmine suhtlemisel

d3150 : Kehaliigutuste tähenduse mõistmine suhtlemisel Näoilmete, käeliigutuste või märkide, kehaasendi või muu kehakeele väljenduse tähenduse mõistmine.

d3151 : Üldiste märkide või sümbolite tähenduse mõistmine suhtlemisel

Üldtuntud märkide ja sümbolite tähenduse mõistmine, nagu liiklusmärkide, hoiatavate sümbolite, nootide või teaduslike tähiste ning piltkujutiste mõistmine.

d3152 : Jooniste ja fotode tähenduse mõistmine suhtlemisel Jooniste, skeemide, graafiliste või kolmedimensiooniliste kujutiste, graafikute, diagrammide ja fotode tähenduse mõistmine, nagu nt arusaamine sellest, et tõusev joon pikkusdiagrammil näitab lapse kasvamist.

d3158 : TT mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

81

d3159 : Tta mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

d320 : Viipekeeles edastatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel Viipekeeles edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse vastuvõtmine ning mõistmine.

d325 : Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel Kirjalikult ka Braille kirjas) edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nt poliitikasündmuste jälgimine ajalehes või religioosse kirjutise eesmärgist arusaamine.

d329 : TT ja Tta suhtlemine - sõnumite vastuvõtmine

d330 : Rääkimine Sõnade, lausete ja pikemate suuliste sõnumite väljaütlemine, millel on otsene ja ülekantud tähendus, nagu fakti esitamine või loo jutustamine.

d335 : Mitteverbaalsete sõnumite edastamine Zestide, sümbolite ja jooniste kasutamine sõnumite edastamiseks, nagu pea raputamine mittenõusoleku väljendamiseks ning pildi või diagrammi joonistamine mingi fakti või keerulise idee edasiandmiseks.

Kaasa arvatud : sõnumite edastamine žestide, märkide, sümbolite, jooniste ja fotode abil

d3350 : Kehakeele kasutamine Tähenduse edastamine kehaliigutuste, nagu näoilmete nt naeratuse, kulmukortsutuse, näokrimpsutuse), käeliigutuste ja keha asendite abil nt embamine tunnete näitamiseks).

82

d3351 : Märkide ja sümbolite kasutamine Tähendusliku teabe edastamine märkide ja sümbolite nt piltkujutised, kurtide keel, teaduslikud sümbolid) ning sümbolite süsteemide abil, nagu noodikirja kasutamine meloodia üleskirjutamiseks.

d3352 : Jooniste ja fotode kasutamine Tähendusliku teabe edastamine joonistamise, maalimise ja visandamisega ning diagrammide, piltide või fotode tegemine, nagu nt skeemi joonistamine kellelegi mingi koha juhatamisel.

d3358 : TT mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d3359 : Tta mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d340 : Sõnumite edastamine viipekeeles Sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse edastamine viipekeeles.

d345 : Kirjalikud sõnumid Sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse edastamine kirjalikult, nagu kirja kirjutamine sõbrale.

83

d349 : TT ja Tta suhtlemine - sõnumite edastamine

d350 : Vestlus Mõtete ja ideede vahetamise alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine kas kõneldud, kirjutatud,viipekeeles või muus keelevormis kas ühe või mitme tuttava või võõra inimesega ametlikus või mitteametlikus situatsioonis.

Kaasa arvatud : vestluse alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine; ühe või mitme inimesega vestlemine

d3500 : Vestluse alustamine Dialoogi või suhtlemise alustamine, nagu üksteise tutvustamine, tavapäraste tervituste vahetamine ja teema tutvustamine või küsimuste esitamine.

d3501 : Vestluse ülalhoidmine Dialoogi või suhtlemise jätkamine, lisades mõtteid, tutvustades uut teemat või meenutades eelnevalt nimetatud asjaolusid, nagu ka vaheldusrikas rääkimine või märkide edastamine.

d3502 : Vestluse lõpetamine Dialoogi või mõttevahetuse lõpetamine sobivate kokkuvõtvate väljenditega ja arutlusel oleva teema lõpuleviimine.

d3503 : Vestlemine ühe inimesega Dialoogi või mõttevahetuse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine ühe inimesega, nagu nt sõbraga ilmast rääkimine.

d3504 : Vestlemine mitme inimesega Dialoogi või mõttevahetuse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine rohkem kui ühe inimesega, nagu rühmaarutelu alustamine ning selles osalemine.

d3508 : TT vestlus

d3509 : Tta vestlus

84

d355 : Arutelu Teema arutelu alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine poolt- ja vastuargumentidega või suuliselt, kirjalikult või muus keelevormis toimuv debatt, millesse on ametlikult või mitteametlikult kaasatud üks või mitu tuttavat või võõrast inimest.

Kaasa arvatud : arutelu ühe või paljude inimestega

d3550 : Arutelu ühe inimesega Väitluse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine või vaidlus ühe inimesega.

d3551 : Arutelu paljude inimestega Väitluse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine või vaidlus rohkem kui ühe inimesega.

d3558 : TT arutelu

d3559 : Tta arutelu

d360 : Kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasu tamine Seadmete, tehnikate ja muude vahendite kasutamine suhtlemisel, nagu nt sõbrale telefoniga helistamine.

Kaasa arvatud : telekommunikatsioonivahendite kasutamine, kirjutamismasinate ja kommunikatsioonitehnikate kasutamine

d3600 : Telekommunikatsioonivahendite kasutamine Telefonide ja muude seadmete, nagu faksi- või teleksiaparaadi kasutamine sidepidamisvahendina.

d3601 : Kirjutamismasinate kasutamine Masinate kasutamine kirjutamiseks, nagu kirjutusmasinate, arvutite või Braille kirja seadmete kasutamine sidepidamisvahendina.

d3602 : Kommunikatsioonitehnikate kasutamine Kommunikatsioonimeetoditega seonduvate tegevuste sooritamine ja ülesannete täitmine, nagu huultelt lugemine.

85

d3608 : TT kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

d3609 : Tta kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

d369 : TT ja Tta vestlemine ning kommunikatsiooniva hendite ja -tehnikate kasutamine

d398 : TT suhtlemine

d399 : Tta suhtlemine

LIIKUVUS (d4 ) See peatükk käsitleb liikumist, kehaasendit ja selle muutmist, keha asukoha muutmist; esemete kandmist, liigutamist või kasutamist; kõndimist, jooksmist või ronimist ja mitmesuguste transpordivahendite kasutamist.

d410 : Keha põhiasendi muutmine Ühest kehaasendist teise üleminek ja liikumine ühest kohast teise, nagu toolilt tõusmine, et voodisse pikali heita, põlvili või kükki laskumine ning püstitõusmine.

Kaasa arvatud : kehaasendi muutmine pikali-, kükk-, põlvili-, iste- või püstiasendist, kummardumine või keha raskuskeskme nihutamine

Välja arvatud : enda ühest kohast teise nihutamine (d420)

d4100 : Pikaliheitmine Lamamisasendisse minek ja tõusmine või horisontaalse kehaasendi suvaline muutmine, nagu püstitõusmine või istumine.

Kaasa arvatud : kurnatult maha langema

86

d4101 : Kükitamine Iste- või kükkasendisse minek, nii et põlved on tihedalt koos või istutakse kandadel, nagu nt on vaja ilma istmeta käimla kasutamisel, või kehaasendi muutmine kükkasendist erinevaks, nagu nt püstitõusmine.

d4102 : Põlvitamine Põlvililaskumine, nii et keha toetavad põlved ja painutatud jalad, nagu nt palvetamisel, või kehaasendi muutmine põlvitamisest erinevaks, nagu nt püstitõusmine.

d4103 : Istumine Isteasendisse minek ning kehaasendi muutmine istumisest erinevaks, nagu püstitõusmine või pikaliheitmine.

Kaasa arvatud : painutatud või ristatud jalgadega isteasendisse laskumine; jalgadega põrandale toetudes või toetumata isteasendi võtmine

d4104 : Püstitõusmine Püstitõusmine või kehaasendi muutmine püstiseismisest erinevaks, nagu nt pikaliheitmine või istumine.

d4105 : Kummardumine Keha allapoole või küljele kallutamine, nagu kummarduse tegemisel või mingi maasoleva esemeni küünitamisel.

d4106 : Keha raskuskeskme nihutamine Istumisel, seismisel või lamamisel keharaskuse sättimine või üleviimine ühest asendist teise siirdumisel, nagu nt seismisel keharaskuse üleviimine ühelt jalalt teisele.

Välja arvatud : enda ühest kohast teise nihutamine (d420) ; käimine (d450)

d4108 : TT keha põhiasendi muutmine

d4109 : Tta keha põhiasendi muutmine

d415 : Kehaasendi säilitamine Olukorrale vastavas asendis püsimine, nagu nt tööl või koolis iste- või püstiasendi säilitamine.

87

Kaasa arvatud : pikali-, kükk-, põlvili-, iste- ja püstiasendi säilitamine

d4150 : Pikaliasendi säilitamine Vajaliku aja jooksul pikaliasendis püsimine, nagu nt kõhuliasendis voodis lamamine.

Kaasa arvatud : kõhuli-, selili- või küliliasendis püsimine

d4151 : Kükkasendi säilitamine Vajaliku aja jooksul kükkasendis püsimine, nagu nt põrandal kükitamine.

d4152 : Põlviliasendi säilitamine Vajaliku aja jooksul põlviliasendis püsimine, nii et keha toetavad põlved ja painutatud jalad, nagu nt kirikus palvetamise ajal.

d4153 : Isteasendi säilitamine Vajaliku aja jooksul kas istmel või põrandal isteasendis püsimine, nagu nt koolipingis või laua taga istumine.

Kaasa arvatud : istumine kas sirgete või ristatud jalgadega, jalad toetamas või ilma jalgade toeta

d4154 : Püstiasendi säilitamine Vajaliku aja jooksul püstiasendis püsimine, nagu nt järjekorras seismisel.

Kaasa arvatud : seismine kallakul, libadal või kõval pinnal

d4158 : TT kehaasendi säilitamine

d4159 : Tta kehaasendi säilitamine

d420 : Enda ühest kohast teise nihutamine Liikumine ühelt pinnalt teisele kehaasendit muutmata, nagu enda libistamine mööda pinki või voodist toolile. Kaasa arvatud : enda teisaldamine istudes või lamades Välja arvatud : keha põhiasendi muutmine (d410)

88

d4200 : Enda ühest kohast teise nihutamine istudes Isteasendis enda ühelt istmelt teisele libistamine kas samal või eri tasandil, nagu enda toolilt voodisse libistamine.

Kaasa arvatud : enda toolilt teisele istmele või nt tualetipotile nihutamine; enda ratastoolist autoistmele libistamine

Välja arvatud : keha põhiasendi muutmine (d410)

d4201 : Enda ühest kohast teise nihutamine lamades Nihkumine ühest lamamiskohast teise, kas samal või eri tasandil, nagu enda ühest voodist teise libistamine.

Välja arvatud : keha põhiasendi muutmine (d410)

d4208 : TT enda ühest kohast teise nihutamine

d4209 : Tta enda ühest kohast teise nihutamine

d429 : TT ja Tta kehaasendi muutmine ja säilitamine

d430 : Esemete tõstmine ja kandmine Eseme ülesvõtmine või ühest kohast teise panemine, nagu tassi tõstmine või lapse ühest toast teise kandmine.

Kaasa arvatud : tõstmine; kätel, käsivartel, õlgadel, puusal, seljal või pealael kandmine; maha panemine

d4300 : Tõstmine Eseme ülesvõtmine, et seda madalamalt kõrgemale tõsta, nagu klaasi tõstmisel laualt.

d4301 : Kätega kandmine Kätega eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, nagu nt joogiklaasiga kõndimine või kohvri kandmine.

89

d4302 : Käsivartel kandmine Käte ja käsivartega eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, nagu nt lapse kandmine kätel.

d4303 : Õlgadel, puusal ja seljal kandmine Eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, kasutades õlgu, puusa või selga või neid kombineerides, nagu nt suure paki kandmine.

d4304 : Pealael kandmine Eseme ühest kohast teise viimine või kandmine pead kasutades, nagu nt veeanuma kandmine pealael.

d4305 : Esemete mahapanemine Käte, käsivarte või muude kehaosade kasutamine eseme mingile pinnale või kohale mahapanemiseks, nagu veeanuma maapinnale panemisel.

d4308 : TT tõstmine ja kandmine

d4309 : Tta tõstmine ja kandmine

d435 : Esemete liigutamine alajäsemetega Koordineeritud tegevuse sooritamine jalalabasid ja jalgu kasutades, mille eesmärgiks on eseme liigutamine, nagu jalaga palli löömine või jalgratta pedaalide sõtkumine.

Kaasa arvatud : jalgadega lükkamine ja löömine

d4350 : Jalgadega lükkamine Jalalabade ja jalgade kasutamine esemele surve avaldamiseks, et seda eemale tõugata, nagu nt tooli jalaga kõrvale lükkamine.

d4351 : Jalgadega löömine Jalgade kasutamine millegi liikumapanemiseks, nagu palli tõukamisel.

d4358 : TT esemete liigutamine alajäsemetega

d4359 : Tta esemete liigutamine alajäsemetega

90

d440 : Käte täppisliigutused Koordineeritud tegevuse sooritamine esemete puudutamisel, kättevõtmisel, käsitsemisel ja lahtilaskmisel, kasutades labakäsi, sõrmi ja pöialt, nt kui on vaja münte laualt võtta, telefoninumbrit valida või nuppu keerata.

Kaasa arvatud : ülesvõtmine, haaramine, käsitsemine ja lahtilaskmine

Välja arvatud : esemete tõstmine ja kandmine (d430)

d4400 : Ülesvõtmine Väikese eseme võtmine või tõstmine käte ja sõrmedega, nagu pliiatsi võtmine.

d4401 : Haaramine Ühe või mõlema käe kasutamine millegi haaramiseks ja hoidmiseks, nagu tööriista või ukselingi haaramisel.

d4402 : Käsitsemine Sõrmede ja käte abil millegi kontrollimine, suunamine või juhtimine, nagu müntide või muude väikeste esemete kasutamisel.

d4403 : Lahtilaskmine Sõrmede ja käte kasutamine millegi lahti- või vabakslaskmiseks, nii et see kas kukub või muudab asendit, nagu mingi riietuseseme kukkuda laskmisel.

d4408 : TT käte täppisliigutused

d4409 : Tta käte täppisliigutused

d445 : Käte ja käsivarte kasutamine Koordineeritud tegevuse sooritamine, mida on vaja esemete liigutamiseks või nende käsitsemiseks käte ja käsivarte abil, nagu uksekäepideme pööramisel või eseme viskamisel ja püüdmisel.

Kaasa arvatud : esemete tõmbamine või tõukamine; millegi järele küünitamine; käte või käsivartega pööramine või keeramine; viskamine; püüdmine

Välja arvatud : käte täppisliigutused (d440)

91

d4450 : Tõmbamine Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine eseme enda poole tõmbamiseks või selle ühest kohast teise liigutamiseks, nagu ukse kinnitõmbamine.

d4451 : Tõukamine Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine millegi endast eemale lükkamiseks või selle ühest kohast teise liigutamiseks, nagu looma tõrjumisel.

d4452 : Küünitamine Väljasirutatud käte ja käsivarte kasutamine millegi puudutamiseks või haaramiseks, nagu küünitamine üle laua või koolipingi raamatu järele.

d4453 : Käte või käsivartega pööramine või keeramine Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine eseme pöörlemapanemiseks, pööramiseks või painutamiseks, nagu töö- või tarberiistade kasutamisel.

d4454 : Viskamine Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine millegi tõstmiseks ja mõningase jõuga läbi õhu heitmiseks, nagu nt palli viskamine.

d4455 : Püüdmine Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine liikuva eseme haaramiseks, et seda peatada ja kätte saada, nagu nt palli püüdmine.

d4458 : TT käte ja käsivarte kasutamine

d4459 : Tta käte ja käsivarte kasutamine

d449 : TT ja Tta esemete kandmine, liigutamine ja k äsitsemine

d450 : Käimine Jalgsi liikumine mingil pinnal, sammhaaval, nii et üks jalg on alati maapinnal, nagu jalutamisel, lonkimisel, edasi-, tagasi- või külgsuunas liikumisel.

Kaasa arvatud : lühikeste või pikkade vahemaade käimine; mitmesugustel pindadel käimine; takistustest möödumine

92

Välja arvatud : enda ühest kohast teise nihutamine (d420) ; muul viisil liikumine (d455)

d4500 : Lühikeste vahemaade käimine Alla kilomeetri käimine, nagu ruumis või koridoris, hoone sees või sellest veidi eemal käimine.

d4501 : Pikkade vahemaade käimine Üle kilomeetri käimine, nagu läbi küla või linna, ühest külast teise või mööda lagendikke käimine.

d4502 : Mitmesugustel pindadel käimine Kaldpinnal, ebatasasel või liikuval pinnal käimine, nagu rohul, kruusal, jääl ja lumel või laeval, rongis või muus sõidukis kõndimine.

d4503 : Takistustest möödumine Liikuvate ja seisvate esemete, inimeste, loomade ja sõidukite vältimiseks vajaliku tee valimine, nagu turuplatsil või poes käimine, ümber või läbi tänavaliikluse või muude rahvarohkete alade minemine.

d4508 : TT kõndimine

d4509 : Tta kõndimine

d455 : Muul viisil liikumine Kogu keha muul viisil kui käimine ühest kohast teise viimine, nagu kaljul ronimine või piki tänavat jooksmine, hüplemine, spurtimine, hüppamine, kukerpallitamine või ümber takistuste jooksmine.

Kaasa arvatud : roomamine, ronimine, jooksmine, sörkimine, hüppamine ja ujumine

Välja arvatud : enda ühest kohast teise nihutamine (d420) ; käimine (d450)

d4550 : Roomamine Keha viimine kõhuliasendis ühest kohast teise käte, käsivarte ja põlvede abil.

93

d4551 : Ronimine Keha viimine üles- või allapoole üle pindade või esemete, nagu treppidel, redelitel, kaljudel/kividel, astmetel, kõnniteeservadel või muudel esemetel ronimine.

d4552 : Jooksmine Kiirete sammudega edasiliikumine, nii et mõlemad jalad võivad samal ajal maast lahti olla.

d4553 : Hüppamine Jalgu painutades ja sirutades maast ülespoole liikumine, nagu ühel jalal hüppamine, hüplemine, kepslemine ja vette hüppamine või sukeldumine.

d4554 : Ujumine Jäsemete ja kehaliigutuste abil vees liikumine ilma põhja toetumata.

d4558 : TT muul viisil liikumine

d4559 : Tta muul viisil liikumine

d460 : Mitmesugustes kohtades liikumine Eri kohtades ja olukordades liikumine ning käimine, nagu kõndimine tubades või mööda linnatänavat.

Kaasa arvatud : kodus liikumine, treppidest üles-alla ronimine, roomamine; muudes hoonetes mitte kodus) ning kodust ja muudest hoonetest väljaspool käimine ja liikumine

d4600 : Kodus liikumine Oma kodus, toas, tubade vahel ja kogu elamus või ümbruskonnas käimine ja liikumine.

Kaasa arvatud : ühelt korruselt teisele, rõdule, hoovi, trepikotta või aeda minemine

d4601 : Muudes hoonetes liikumine mitte kodus) Väljaspool kodu asuvates hoonetes käimine ja ringiliikumine, nagu nt teiste inimeste kodudes, teistes eramutes, era-, ametkondlikes või üldkasutatavates hoonetes ja nende juurde kuuluval territooriumil liikumine.

94

Kaasa arvatud : hoonete ja nende juurde kuuluva territooriumi kõigis osades, eri korrustel, nii sees- kui ka väljaspool era- ja üldkasutatavaid hooneid ning nende ümber liikumine

d4602 : Kodust ja muudest hoonetest väljaspool liikumine Kodust või muudest hoonetest kaugel või lähedal liikumine ilma oma või ühiskondlikku transpordivahendit kasutamata, nagu pikkade või lühikeste vahemaade käimine linnas või külas.

Kaasa arvatud : ümbruskonna, linna, küla või suurlinna tänavatel kõndimine või liikumine; liikumine linnade või kaugemate sihtpunktide vahel ilma transpordivahendit kasutamata

d4608 : TT mitmesugustes kohtades liikumine

d4609 : Tta mitmesugustes kohtades liikumine

d465 : Abivahenditega liikumine Liikumine ühest kohast, ruumist või pinnalt teise, kasutades eriseadmeid, mis on ette nähtud liikumise hõlbustamiseks või muude liikumisvõimaluste loomiseks, nagu uiskude, suuskade või sukeldumistehnika kasutamisel või ratas- või kõndimistoolis tänaval liikumine.

Välja arvatud : enda ühest kohast teise nihutamine (d420) ; käimine (d450) ; muul viisil liikumine (d455) ; liiklusvahendi kasutamine (d470) ; liiklusvahendi juhtimine (d475)

d469 : TT ja Tta käimine ja liikumine

d470 : Liiklusvahendi kasutamine Liiklusvahendi kasutamine reisijana, nagu autos, bussis, rik?akaarikus, sõudepaadis, loomveokil, taksos, bussis, rongis, trammis, metroos, laevas või lennukis kaasreisijaks olemine.

Kaasa arvatud : inimjõul liikuva sõiduki kasutamine; motoriseeritud era- või ühistranspordi kasutamine

95

Välja arvatud : abivahenditega liikumine (d465) ; liiklusvahendi juhtimine (d475)

d4700 : Inimjõul liikuva sõiduki kasutamine Ühe või mitme inimese jõul liikuva transpordivahendiga liikumine, nagu rik?akaarikus või sõudepaadis sõitmine.

d4701 : Motoriseeritud eratranspordi kasutamine Eravalduses oleva mootorsõiduki kasutamine reisijana maal, merel või õhus liikumiseks, nagu takso, eralennuki või -laevaga sõitmisel.

d4702 : Motoriseeritud ühistranspordi kasutamine Ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud mootorsõiduki reisijana maal, merel või õhus liikumine, nagu bussi, trammi, rongi, metroo või lennuki reisijaks olemine.

d4708 : TT liiklusvahendi kasutamine

d4709 : Tta liiklusvahendi kasutamine

d475 : Liiklusvahendi juhtimine Sõidukit või sõidukit vedavat looma endale sobivas suunas juhtima või mingit liiklusvahendit, nagu autot, jalgratast, paati või loomveokit juhtima.

Kaasa arvatud : inimjõul liikuva liiklusvahendi, mootorsõiduki, loomveoki juhtimine

Välja arvatud : abivahenditega liikumine (d465) ; liiklusvahendi kasutamine (d470)

d4750 : Inimjõul liikuva liiklusvahendi juhtimine Inimjõul liikuva sõiduki, nagu jalgratta, kolmratta või sõudepaadi juhtimine.

d4751 : Mootorsõiduki juhtimine Mootoriga sõiduki, nagu auto, mootorratta, mootorpaadi või lennuki juhtimine.

d4752 : Loomveoki juhtimine Loomajõul liikuva sõiduki, nagu hobukaariku või -vankri juhtimine.

96

d4758 : TT liiklusvahendi juhtimine

d4759 : Tta liiklusvahendi juhtimine

d480 : Loomadega ratsutamine Looma, nagu hobuse, härja, kaameli või elevandi seljas sõitmine.

Välja arvatud : liiklusvahendi juhtimine (d475) ; puhkus ja vaba aeg (d920)

d489 : TT ja Tta liiklusvahendi abil liikumine

d498 : TT liikuvus

d499 : Tta liikuvus

ENESEHOOLDUS (d5 ) See peatükk käsitleb enesehooldust, enda pesemist ja kuivatamist, oma keha ja kehaosade eest hoolitsemist, riietumist, söömist ja joomist ning oma tervise eest hoolitsemist üldse.

d510 : Enda pesemine Kogu keha või kehaosade pesemine ja kuivatamine vett ning sobivaid pesemis- ja kuivatusvahendeid ning -meetodeid kasutades, nagu du?i all või vanniskäimine, käte, jalgade, näo ja juuste pesemine ning käterätiga kuivatamine.

Kaasa arvatud : kehaosade ja kogu keha pesemine; enda kuivatamine

Välja arvatud : kehaosade hooldus (d520) ; tualettruumi toimingud (d530)

97

d5100 : Kehaosade pesemine Vee, seebi ja muude vahendite kasutamine kehaosade, nagu käte, näo, jalgade, küünte ja juuste pesemiseks.

d5101 : Kogu keha pesemine Vee, seebi ja muude ainete kasutamine kogu keha puhastamiseks, nagu vannis või du?i all käimisel.

d5102 : Kuivatamine Käteräti või muude kuivatusvahendite kasutamine ühe või mitme kehaosa või kogu keha kuivatamiseks, nagu pärast pesemist.

d5108 : TT enda pesemine

d5109 : Tta enda pesemine

d520 : Kehaosade hooldus Hoolitsemine selliste kehaosade eest, mis nõuavad rohkemat kui pesemist ja kuivatamist, nagu nahk, nägu, hambad, juuksed, küüned ja suguelundid.

Kaasa arvatud : naha, hammaste, juuste, sõrme- ja varbaküünte eest hoolitsemine

Välja arvatud : enda pesemine (d510) ; tualettruumi toimingud (d530)

d5200 : Nahahooldus Naha struktuuri ja niiskuse eest hoolitsemine, nagu nahapaksendite või konnasilmade eemaldamine ja niisutusvedelike võ kosmeetikavahendite kasutamine.

d5201 : Hammaste hooldus Suuhügieeni järgimine, nagu hammaste pesemine, hambaniidi kasutamine ja hambaproteesi või -klambrite hooldus.

d5202 : Juuste hooldus Juuste ja näokarvade hooldus, nagu kammimine, soengu tegemine, raseerimine või lõikamine.

d5203 : Sõrmeküünte hooldus Sõrmeküünte puhastamine, lõikamine või poleerimine.

98

d5204 : Varbaküünte hooldus Varbaküünte puhastamine, lõikamine või poleerimine.

d5208 : TT kehaosade hooldus

d5209 : Tta kehaosade hooldus

d530 : Tualettruumi toimingud Jääkainete menstruaaleritised, uriin, roe) eritamise ettevalmistamine, eritamine ning seejärel enda puhastamine.

Kaasa arvatud : urineerimis- ja roojamisvajaduse reguleerimine ning menstruatsiooniaegne hügieen

Välja arvatud : enda pesemine (d510) ; kehaosade hooldus (d520)

d5300 : Urineerimise reguleerimine Urineerimise ettevalmistamine ja korraldamine, nagu urineerimisvajaduse tunnetamine, sobiva koha valimine ja sinna minek, sobiva asendi võtmine, riiete sättimine enne ja pärast urineerimist ning enda puhastamine pärast seda.

d5301 : Defekatsiooni reguleerimine Roojamise ettevalmistamine ja korraldamine, nagu roojamisvajaduse tunnetamine, sobiva koha valimine ja sinna minek, sobiva asendi võtmine, riiete sättimine enne ja pärast roojamist ning enda puhastamine pärast seda.

d5302 : Menstruatsiooniaegne hooldus Menstruatsiooniga seonduvad ettevalmistused ja tegutsemine, nagu menstruatsiooni ettenägemine ning hügieenisidemete ja -tampoonide kasutamine.

d5308 : TT tualettruumi toimingud

d5309 : Tta tualettruumi toimingud

99

d540 : Riietumine Koordineeritud järjestikune tegevus riiete selga- ja jalanõude jalgapanekul ning nende äravõtmisel vastavalt kliima- ja sotsiaaltingimustele, nagu särkide, seelikute, pluuside, pükste, aluspesu, saride, kimonote, sukkpükste, mütside, kinnaste, mantlite, kingade, saabaste, sandaalide ja susside jalga- või selgapanekul, nende kohendamisel ja äravõtmisel.

Kaasa arvatud : riiete selga- ja jalanõude jalgapanek ning äravõtmine ja sobiva riietuse valimine

d5400 : Riiete selgapanek Koordineeritud järjestikune tegevus eri kehaosade riietega katmisel, nagu riiete üle pea, üle käte ja õlgade tõmbamisel ning all- ja ülakeha riidessepanemisel; kinnaste kätte- ja peakatete pähepanekul.

d5401 : Riiete äravõtmine Koordineeritud järjestikune tegevus riiete eri kehaosadelt äravõtmisel, nagu nende üle pea tõmbamisel ja riiete eemaldamisel kätelt, õlgadelt, üla- ja allkehalt; kinnaste käest- ja peakatete peastvõtmisel.

d5402 : Jalanõude jalgapanek Sokkide, sukkade ja jalanõude jalgapanekuks vajalike koordineeritud liigutuste sooritamine.

d5403 : Jalanõude jalastvõtmine Sokkide, sukkade ja jalanõude jalastvõtmiseks vajalike koordineeritud liigutuste sooritamine.

d5404 : Sobiva riietuse valimine Oma ühiskonna- ja kultuuritavade, nähtavate ja nähtamatute riietumistavade järgimine ning kliimatingimustele vastav riietumine.

d5408 : TT riietumine

d5409 : Tta riietumine

d550 : Söömine Koordineeritud tegevus ja nõuete täitmine ettetoodud toidu söömisel, selle suhuviimisel ja oma kultuurile vastavalt sobival viisil kasutamisel, murdes või

100

lõigates toitu tükkideks, avades pudeleid või konservikarpe, kasutades söögiriistu, einestades, nautides pidu- või lõunasööki.

Välja arvatud : joomine (d560)

d560 : Joomine Jooginõu kättevõtmine, suu juurde viimine ja joomine oma kultuurile sobival moel, segades, liigutades ja kallates joodavat vedelikku, avades pudeleid või konservikarpe, juues läbi kõrre või juues voolavat vett kas kraanist või allikast; rinnapiima joomine imikutel).

Välja arvatud : söömine (d550)

d570 : Oma tervise eest hoolitsemine Oma füüsilise mugavuse, tervise ja füüsilise ning vaimse heaolu tagamine, nagu tasakaalustatud dieedi pidamine, sobiv kehaline koormus, sobiva temperatuuri säilitamine, terviseriskide vältimine, seksi turvalisuse järgimine, k.a kondoomi kasutamine, vaktsineerimine ja regulaarsed arstlikud läbivaatused.

Kaasa arvatud : oma füüsilise mugavuse eest hoolitsemine; dieedipidamine ja hea vormi säilitamine; oma tervise hoidmine

d5700 : Oma füüsilise mugavuse eest hoolitsemine Teadlik enda eest hoolitsemine, tagades keha mugava asendi, sobiva valguse ja vältides palavus- või külmatunnet.

d5701 : Dieedipidamine ja hea vormi säilitamine Teadlik enese eest hoolitsemine toitva toidu valimise ja söömisega ning hea füüsilise vormi säilitamisega.

d5702 : Oma tervise hoidmine Teadlik enese eest hoolitsemine ja kõige vajaliku tegemine oma tervise hoidmiseks nii terviseriske kui ka haigusi vältides, nagu professionaalse arstiabi kasutamine; meditsiiniliste ja muude tervisealaste nõuannete järgimine; tervisohtlike traumade, nakkushaiguste, narkootikumide tarvitamise ja suguhaiguste vältimine.

d5708 : TT oma tervise eest hoolitsemine

101

d5709 : Tta oma tervise eest hoolitsemine

d598 : TT enesehooldus

d599 : Tta enesehooldus

KODUSED TOIMINGUD (d6 ) See peatükk käsitleb igapäevaseid koduseid toiminguid ja ülesandeid. Koduse elu valdkonnad hõlmavad eluaseme, toidu, riiete ja muu tarviliku hankimist, koduseid koristus- ja parandustöid, isiklike esemete ja majapidamisvahendite korrashoidu ja teiste inimeste abistamist.

d610 : Eluaseme hankimine Maja, korteri või muu eluaseme ostmine, üürimine, sisustamine ja kordaseadmine.

Kaasa arvatud : eluaseme ostmine või üürimine ja sisustamine

Välja arvatud : kaupade ja teenuste hankimine (d620) ; koduse vara hooldus (d650)

d6100 : Eluaseme ostmine Maja, korteri või muu eluaseme oma valdusse saamine.

d6101 : Eluaseme üürimine Maja, korteri või muu teisele isikule kuuluva eluaseme kasutamisõiguse saamine tasu eest.

d6102 : Eluaseme sisustamine Eluruumide varustamine mööbli, valgustite või muu sisseseadega ning ruumide kujundamine.

d6108 : TT eluaseme hankimine

102

d6109 : Tta eluaseme hankimine

d620 : Kaupade ja teenuste hankimine Igapäevaeluks vajalike kaupade ja teenuste valimine, hankimine ja transportimine, nagu toidu, joogi, riietuse, kütuse, majapidamistarvete, puhastusvahendite, tarbeesemete, kööginõude, kodutehnika ja tööriistade valimine, hankimine ja kohaletoomine ning säilitamine; varustus- ja muude majapidamisteenuste kasutamine.

Kaasa arvatud : sisseostude tegemine ja igapäevatarvikute hankimine

Välja arvatud : eluaseme hankimine (d610)

d6200 : Sisseostude tegemine Igapäevaeluks vajalike kaupade ja teenuste saamine raha eest kaasa arvatud sisseostude vahendaja juhendamine ja kontrollimine), nagu toidu, joogi, majapidamistarvete ja puhastusvahendite või riietusesemete valimine poes või turul; esemete hinna ja kvaliteedi võrdlemine, valitud kaupade või teenuste hinna üle läbirääkimine, maksmine ning kaupade kojutoomine.

d6201 : Igapäevatarvikute hankimine Igapäevaeluks vajalike vahendite ja esemete saamine ilma rahata kaasa arvatud igapäevatarvikute kogumist vahendava isiku juhendamine ja kontrollimine), nagu juur- ja puuviljade koristamine ning vee ja küttematerjali hankimine.

d6208 : TT kaupade ja teenuste hankimine

d6209 : Tta kaupade ja teenuste hankimine

d629 : TT ja Tta eluks vajaliku hankimine

d630 : Toiduvalmistamine Lihtsate ja keeruliste toitude kavandamine, valmistamine ja serveerimine endale ja teistele, nagu menüü koostamine, toiduainete ja jookide valimine,

103

toiduvalmistamiseks vajalike koostisainete segamine, toidu kuumtöötlemine, külmade roogade ja jookide valmistamine ning toidu serveerimine.

Kaasa arvatud : lihtsate ja keeruliste roogade valmistamine

Välja arvatud : söömine (d550) ; joomine (d560) ; kaupade ja teenuste hankimine (d620) ; kodutööde tegemine (d640) ; koduse vara hooldus (d650) ; teiste abistamine (d660)

d6300 : Lihtsate roogade valmistamine Väheste koostisainetega lihtsaid valmistamis- ja serveerimisviise nõudvate roogade tegemise korraldamine, valmistamine ja serveerimine, nagu suupistete või kergete einete valmistamine toiduainete tükeldamise, segamise, keetmise ja kuumutamise abil, nagu riisi- või kartulitoitude puhul.

d6301 : Keeruliste roogade valmistamine Keerulisi valmistamis- ja serveerimisviise nõudvate suure hulga koostisainetega roogade kavandamine, korraldamine, valmistamine ja serveerimine, nagu mitmekäigulise toidukorra kavandamine ning mitmesugune toiduainete kombineeritud töötlemine, nagu koorimine, tükeldamine, vahustamine, sõtkumine, liigutamine, kaunistamine ja toidu serveerimine olukorrale ja kultuurile vastaval viisil.

Välja arvatud : kodutehnika kasutamine (d6403)

d6308 : TT toiduvalmistamine

d6309 : Tta toiduvalmistamine

d640 : Kodutööde tegemine Kodutööde tegemine: kodu koristamine, riiete pesemine, kodumasinate kasutamine, toiduainete säilitamine ja prahi kõrvaldamine, nagu põrandate, seinte ja muude pindade pühkimine, mopiga ülekäimine ja pesemine; prahi kogumine ja kõrvaldamine; abiruumide, kappide ja sahtlite korrastamine; määrdunud riiete kogumine, nende pesemine, kuivatamine, kokkupanemine ja triikimine; jalanõude puhastamine; luudade, harjade, tolmuimeja, pesumasina ja -kuivati ning triikraua kasutamine.

Kaasa arvatud : riiete ja pesu pesemine ning kuivatamine; köögi korrastamine ja nõudepesu; eluruumide koristamine; kodutehnika kasutamine; igapäevatarvikute säilitamine ja jäätmete kõrvaldamine

104

Välja arvatud : eluaseme hankimine (d610) ; kaupade ja teenuste hankimine (d620) ; toiduvalmistamine (d630) ; koduse vara hooldus (d650) ; teiste abistamine (d660)

d6400 : Riiete ja pesu pesemine ning kuivatamine Riiete ja pesu käsitsi pesemine ning õhu kätte kuivama riputamine.

d6401 : Köögi korrastamine ja nõudepesu Koristamine pärast toiduvalmistamist, nagu toidunõude, pannide, pottide ja köögiriistade pesemine, laudade ja põrandate puhastamine toiduvalmistamis- ja söömiskoha ümbruses.

d6402 : Eluruumide koristamine Majapidamise eluruumide osa koristamine, nagu tolmupühkimine, põrandate pühkimine, mopiga ülekäimine ja küürimine, akende, seinte ja mööbli puhastamine ning vannitoa ja tualettruumi koristamine.

d6403 : Kodutehnika kasutamine Mitmesuguste kodumasinate, nagu pesumasina, -kuivati, triikraua, tolmuimeja ja nõudepesumasina kasutamine.

d6404 : Igapäevatarvikute säilitamine Toidu, jookide, riiete ja muude igapäevaeluks vajalike asjade säilitamine; toiduainete ettevalmistamine konserveeritult, soolatult või sügavkülmutatult säilitamiseks, toiduainete hoidmine värskena ja loomadele ligipääsmatult.

d6405 : Jäätmete kõrvaldamine Majapidamisjäätmetest lahtisaamine, nagu maja ümbrusest prügi ja rämpsu kokkukorjamine, selle ettevalmistamine äraviskamiseks, kasutades prügimahuteid; prahi põletamine.

d6408 : TT kodutööde tegemine

d6409 : Tta kodutööde tegemine

d649 : TT ja Tta majapidamistööd

105

d650 : Koduse vara hooldus Majapidamisesemete ja muu endale kuuluva, k.a maja ja selle sisustuse, riiete, sõidukite ja abivahendite korrashoid ja parandamine, ruumide värvimine või tapetseerimine, mööbli kokkupanek, torustiku parandamine, sõidukite töökorras hoidmine, taimede ja loomade eest hoolitsemine, nagu taimede kastmine, lemmik- ja koduloomade toitmine ning talitamine.

Kaasa arvatud : riiete õmblemine ja parandamine; eluaseme, sisustuse, kodumasinate korrashoid; sõidukite ja abivahendite korrashoid; toa- ja õuetaimede ning loomade eest hoolitsemine

Välja arvatud : eluaseme hankimine (d610) ; kaupade ja teenuste hankimine (d620) ; kodutööde tegemine (d640) ; teiste abistamine (d660) ; tasustatav töö (d850)

d6500 : Riiete tegemine ja parandamine Riiete tegemine ja parandamine, nagu õmblemine või ümbertegemine; nööpide ja tõmbelukkude vahetamine; riiete triikimine, jalanõude korrastamine ja puhastamine.

Välja arvatud : kodutehnika kasutamine (d6403)

d6501 : Eluaseme ja sisustuse korrashoid Eluaseme, selle seesmine ja välimine ning sisustuse parandamine ja korrashoid, nagu sisseehitatud ja muu mööbli värvimine ning parandamine, kasutades parandustöödeks vajalikke tööriistu.

d6502 : Kodutehnika korrashoid Toiduvalmistamiseks, puhastus- ja parandustöödeks vajalike kodumasinate korrashoid ning parandamine, nagu tööriistade õlitamine, parandamine ning pesumasina töökorras hoidmine.

d6503 : Sõidukite korrashoid Isiklikus kasutuses olevate mootoriga ja mootorita sõidukite, k.a jalgrataste, vankrite, autode ja paatide korrashoid ning remont.

d6504 : Abivahendite korrashoid Abivahendite, nagu proteeside, ortooside, enesehoolduse või majapidamise jaoks kavandatud tööriistade ja abivahendite parandamine ning korrashoid; liikumisabivahendite, nagu keppide, käimisraami, ratastooli ja tõukeratta korrashoid ning remont; sidepidamis- ja meelelahutusvahendite korrashoid.

106

d6505 : Toa- ja õuetaimede eest hoolitsemine Majas ja õues kasvavate taimede eest hoolitsemine, nagu aiatöö: taimede istutamine, kastmine ja väetamine; söödavate taimede kasvatamine enda tarbeks.

d6506 : Loomade eest hoolitsemine Kodu- ja lemmikloomade eest hoolitsemine, nagu lemmikloomade toitmine, puhastamine, harjamine ja dresseerimine; kodu- ja lemmikloomade tervise jälgimine; kodu- ja lemmikloomade hooldamise korraldamine enda äraolekul.

d6508 : TT koduse vara hooldus

d6509 : Tta koduse vara hooldus

d660 : Teiste abistamine Pereliikmete ja teiste inimeste abistamine õppimisel, suhtlemisel, enesehooldusel, liikumisel majas või väljaspool seda; pereliikmete ja teiste heaolust hoolimine.

Kaasa arvatud : teiste abistamine enesehooldusel, liikumisel, suhtlemisel, inimestevahelistes suhetes, toitumisel ja tervise hoidmisel

Välja arvatud : tasustatav töö (d850)

d6600 : Teiste abistamine enesehooldusel Pereliikmete ja teiste abistamine enesehoolduse tegemisel, k.a teiste abistamine söömisel, vannitamisel ja riietumisel; laste või haigete pereliikmete eest hoolitsemine, kellel on raskusi elementaarse enesehooldusega; teiste abistamine tualetis käimisel.

d6601 : Teiste abistamine liikumisel Pereliikmete ja teiste abistamine liigutuste tegemisel ja liikumisel kodust väljaspool, nagu oma lähikonnas või linnas, kooli või töökohta minnes või sealt tulles või mujal liikumisel.

d6602 : Teiste abistamisel suhtlemisel Pereliikmete või teiste abistamine suhtlemisel, nagu abistamine rääkimisel, kirjutamisel või lugemisel.

107

d6603 : Teiste abistamine inimestevahelistes suhetes Pereliikmete ja teiste abistamine nende suhetes teiste inimestega, nagu abistamine suhete loomisel, säilitamisel või lõpetamisel.

d6604 : Teiste abistamine toitumisel Pereliikmete ja teiste abistamine toitumisel, nagu abistamine toiduvalmistamisel ja söömisel.

d6605 : Teiste abistamine tervise hoidmisel Pereliikmete ja teiste abistamine professionaalse ja mitteprofessionaalse meditsiiniabi saamisel, nagu jälgimine, et laps käiks regulaarselt arstlikel läbivaatustel või et vanaldane sugulane võtaks vajalikku ravimit.

d6608 : TT teiste abistamine

d6609 : Tta teiste abistamine

d669 : TT ja Tta koduse vara hooldus ja teiste abis tamine

d698 : TT kodused toimingud

d699 : Tta kodused toimingud

INIMESTEVAHELINE LÄVIMINE JA SUHTED (d7 ) See peatükk käsitleb tegevusi ja kohustusi, mida on vaja elementaarseks ja komplitseeritud inimestevaheliseks lävimiseks võõrad, sõbrad, sugulased, pereliikmed ja armastajad) vastavalt olukorrale ja sotsiaalselt sobival viisil.

108

d710 : Elementaarne inimestevaheline lävimine Inimestega lävimine vastavalt olukorrale ja sotsiaalselt sobival viisil, nagu lugupidamise ja austuse ilmutamine või teiste tunnetele vastamine.

Kaasa arvatud : austuse, soojuse, tunnustuse ja sallivuse ilmutamine inimsuhetes; kriitikale ja teiste inimeste vihjetele reageerimine; sobiva füüsilise kontakti kasutamine inimsuhetes

d7100 : Austus ja soojus inimsuhetes Lugupidamise ja austuse ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7101 : Tunnustus inimsuhetes Rahulolu ja tänulikkuse ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7102 : Sallivus inimsuhetes Teistsugusest käitumisest arusaamise ja sellega soostumise ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7103 : Kriitika inimsuhetes Varjatud ja varjamatu eriarvamuse või nõusolematuse väljendamine ning sellele reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7104 : Sotsiaalsed vihjed inimsuhetes Inimestevahelises suhtlemises märkide ja nõuannete edastamine ning sobiv reageerimine nendele.

d7105 : Füüsiline kontakt inimsuhetes Kehalise kontakti loomine ja sellele reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7108 : TT elementaarne inimestevaheline lävimine

d7109 : Tta elementaarne inimestevaheline lävimine

d720 : Komplitseeritud inimestevaheline lävimine Teiste inimestega lävimine ja suhtlemine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil, nagu emotsioone ja impulsse reguleerides, sõnalist ja kehalist

109

pealetükkivust kontrollides, inimestevahelises lävimises sõltumatult tegutsedes ning sotsiaalsetele reeglitele ja lepetele vastavalt toimides.

Kaasa arvatud : suhete loomine ja lõpetamine; suhtekäitumise reguleerimine; sotsiaalsete normide järgimine; sotsiaalse distantsi säilitamine

d7200 : Suhete loomine Pika- või lühiajaliste suhete alustamine ja säilitamine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil, nagu end tutvustades, sõprussidemeid sõlmides ja professionaalseid kontakte leides, luues suhteid, mis võivad areneda püsisuhteks, romantiliseks või intiimsuhteks.

d7201 : Suhete lõpetamine Lävimise lõpetamine olukorrale vastavalt ja sotsiaalselt sobival viisil, nagu ajutiste suhete lõpetamine visiidi lõpus, sõpradega pikaajaliste suhete lõpetamine teise linna kolimisel või suhete lõpetamine töökaaslaste, kutsekaaslaste ja teenindava personaliga ning romantiliste või intiimsuhete lõpetamine.

d7202 : Suhtekäitumise reguleerimine Suhetes teistega impulsside ja emotsioonide, sõnalise ja kehalise pealetükkivuse reguleerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7203 : Sotsiaalsete normide järgimine Sõltumatu tegutsemine inimestevahelisel lävimisel vastavuses oma rollile, positsioonile või sotsiaalsele seisundile omistatavate üldtunnustatud normidega.

d7204 : Sotsiaalse distantsi säilitamine Enda ja teiste vahelise distantsi teadvustamine ja hoidmine vastavalt olukorrale ning sotsiaalsele seisundile ja kultuuritavadele.

d7208 : TT komplitseeritud inimestevaheline lävimine

d7209 : Tta komplitseeritud inimestevaheline lävimine

d729 : TT ja Tta üldine inimestevaheline lävimine

110

d730 : Võõrastega kontakteerumine Teatud eesmärkidel ajutiste kontaktide ja sidemete loomine võõraste inimestega, nagu tee küsimisel või ostude tegemisel.

d740 : Ametlikud suhted Spetsiifiliste suhete loomine ja säilitamine ametiasutustes, nagu tööandjate, kolleegide või teenindava personaliga.

Kaasa arvatud : suhtlemine autoriteetide, alluvate ja võrdsetega

d7400 : Autoriteetidega suhtlemine Ametlike suhete loomine ja säilitamine võimupositsioonil, inimese enda sotsiaalsest positsioonist kõrgemalasuvate või prestii?ikamate inimestega, nagu nt tööandjaga.

d7401 : Alluvatega suhtlemine Ametlike suhete loomine ja säilitamine inimese enda sotsiaalsest positsioonist madalamalasuvate või vähem prestii?ikate inimestega, nagu nt oma alluva või teenijaga.

d7402 : Võrdsetega suhtlemine Ametlike suhete loomine ja säilitamine inimese enda sotsiaalselt positsioonilt võrdse autoriteedi, seisuse või prestii?iga inimestega.

d7408 : TT ametlikud suhted

d7409 : Tta ametlikud suhted

d750 : Mitteametlikud sotsiaalsed suhted Suhted teiste inimestega, nagu juhuslikud suhted kaastöötajate, tudengite, mängukaaslaste ja inimestega, kellel on samasugune taust või elukutse või kes elavad samas kooskonnas või majas. Kaasa arvatud : mitteametlikud suhted sõprade, naabrite, tuttavate, kaaselanike ja omasugustega

111

d7500 : Mitteametlikud suhted sõpradega Sõprussuhete sõlmimine ja säilitamine, mida iseloomustavad vastastikune lugupidamine ja ühised huvid.

d7501 : Mitteametlikud suhted naabritega Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes elavad lähedalasuvates elamutes või lähikonnas.

d7502 : Mitteametlikud suhted tuttavatega Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, keda küll tuntakse, aga kes pole lähedased sõbrad.

d7503 : Mitteametlikud suhted kaaselanikega Mitmesuguste mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes elavad samas era- või kommunaalmajas või muus hoones.

d7504 : Mitteametlikud suhted omasugustega Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes on samaealised, samade huvidega või kellel on muud ühised omadusi.

d7508 : TT mitteametlikud sotsiaalsed suhted

d7509 : Tta mitteametlikud sotsiaalsed suhted

d760 : Perekondlikud suhted Sugulastevaheliste suhete loomine ja säilitamine, nagu tuumikpere, laienenud pere ja kasupere liikmetega ning võõrasisa ja -emaga või siis suhted kaugemate sugulastega, nagu vanatädi või -onu lastelastega või siis ametlike eestkostjatega.

Kaasa arvatud : vanemate ja laste ning laste ja vanemate suhted, õdede-vendade suhted ning suhted kaugemate sugulastega.

d7600 : Vanemate suhted lastega Nii päris- kui kasuvanemaks saamine ja olemine, nagu last omades temasse lapsevanemana suhtudes või luues ja säilitades vanemlikud suhted adopteeritud lapsega ning tagades oma või adopteeritud lapsele füüsilise, intellektuaalse ja emotsionaalse hoolitsuse.

112

d7601 : Laste suhted vanematega Oma vanematega suhete loomine ja säilitamine, nagu lapseeas isa-ema sõna kuulamine või täiskasvanuna oma eakate vanemate eest hoolitsemine.

d7602 : Õdede-vendade suhted Õe-venna suhete loomine ja säilitamine isikuga, kellega on ühised vanemad või üks neist kas sünnijärgselt, adopteerimise või abiellumise tõttu.

d7603 : Suhted kaugemate sugulastega Suhete loomine ja säilitamine laiemas perekonnaringis, nagu tädide-onude, nende laste ning vanavanematega.

d7608 : TT perekondlikud suhted

d7609 : Tta perekondlikud suhted

d770 : Intiimsuhted Lähedaste või romantiliste suhete loomine ja säilitamine, nagu abikaasade, armastajate või seksuaalpartnerite vahel.

Kaasa arvatud : romantilised, abielu- ja seksuaalsuhted

d7700 : Romantilised suhted Vastastikusel emotsionaalsel ja füüsilisel külgetõmbel rajaneva suhte loomine ja säilitamine, mis võib viia pikaajalise intiimsuhteni.

d7701 : Abielusuhted Seadusliku intiimsuhte loomine ja säilitamine teise inimesega, nii nagu seaduslikus abielus, k.a seaduslikult abielunaiseks või -meheks või seaduslikult tunnustatud elukaaslaseks saamine ja olemine.

d7702 : Seksuaalsuhted Abikaasa või muu partneriga seksuaalset laadi suhte loomine ja säilitamine.

d7708 : TT intiimsuhted

113

d7709 : Tta intiimsuhted

d779 : TT ja Tta spetsiifilised inimestevahelised s uhted

d798 : TT inimestevaheline lävimine ja suhted

d799 : Tta inimestevaheline lävimine ja suhted

PEAMISED ELUALAD (d8 ) See peatükk käsitleb ülesannete täitmist ja tegevusi, mida on vaja hariduse omandamiseks, tööl, tegevusalal või majandustegevuses.

d810 : Mitteametlik õppimine Kodus või muus mitteametlikus kohas õppimine, nagu käsitöö või muude oskuste omandamine vanematelt või pereliikmetelt või eratundide võtmise teel.

d815 : Koolieelne õppimine Organiseeritult õppimine algtasandil, mille eesmärk on eelkõige tutvustada last koolilaadse ümbrusega ja valmistada teda ette kohustusliku hariduse omandamiseks, nagu kooliminekuks vajalike oskuste omandamine lasteaias või sellesarnases asutuses.

d820 : Kooliharidus Kooli sissesaamine, kõigist kooliga seotud kohustustest ja õigustest osasaamine, esimese ja teise astme haridusprogrammi materjalide ja ainete omandamine ning muude õppekavas ettenähtud nõuete täitmine, nagu regulaarne kooliskäimine,

114

kaasõpilastega koos töötamine, õpetajate juhiste järgimine, ettenähtud ülesannete ja projektide kavandamine, õppimine ja täiendamine ning edasiminek järgmisele haridusastmele.

d825 : Kutseharidus Kutsehariduse programmi kõigi nõuete täitmine ja mingi ameti, elukutse või eriala tarvis vajaliku õppematerjali omandamine.

d830 : Kõrgharidus Ülikooli, kõrgkooli ja ametikooli õppeprogrammides osalemine ning kõigi õppekavade täitmine, mida nõutakse kraadide, diplomite, sertifikaatide või muude volituste saamisel, nagu ülikooli bakalaureuse või magistriprogrammi täitmine, meditsiinikooli või muu ametikooli lõpetamine.

d839 : TT ja Tta õppimine ja haridus

d840 : Õpiaeg tööks ettevalmistumine) Erialatööks ettevalmistumisega seotud programmides osalemine, nagu sta?eerimine õppimise ajal, internatuuris või praktikandina tootmistöös.

Välja arvatud : kutseharidus (d825)

d845 : Töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumin e Töö otsimine, leidmine ja valimine, pakutud töökoha vastuvõtmine, töökohast, ametist, tegevusalast või erialast tulenevate kohustuste täitmine ja tööalane edasiminek ning sobival viisil töölt lahkumine.

Kaasa arvatud : töökoha otsimine; CV koostamine; tööandjatega kontakti võtmine ja töövestluste ettevalmistamine; töövahekorra säilitamine; oma erialasaavutuste hindamine; avalduse esitamine; töövahekorra lõpetamine

115

d8450 : Töö otsimine Töökoha, ameti, eriala või muu tegevusliigi leidmine ja valimine ning töö saamiseks vajalike ülesannete täitmine, nagu töökohale ilmumine või töövestluses osalemine.

d8451 : Töötamine Tööga seotud ülesannete täitmine töökoha, ameti, eriala või muu töövormi säilitamiseks, ametikõrgenduse või muude tööalaste tunnustuste saamine.

d8452 : Töölt lahkumine Sobival viisil töövahekorra lõpetamine või töölt lahkumine.

d8458 : TT töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine

d8459 : Tta töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine

d850 : Tasustatav töö Kõigi tasustatava töö kohustuste täitmine tulenevalt tegevusalast, ametist, erialast või muust tööliigist kas täis- või osatööajaga töötajana või iseseisva ettevõtjana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ning nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt.

Kaasa arvatud : eraettevõtlus, osa- ja täistööajaga töötamine

d8500 : Eraettevõtlus Inimese enda otsitud või loodud tasustatava töö tegemine või lepinguline töö teistega ilma ametliku tööalase suhteta, nagu hooajatöö põllumajanduses, vabakutselise kirjaniku või konsultandina töötamine, lühiajaline lepinguline töö, kunstniku või käsitöötegijana töötamine, poe või muu äri omamine ja pidamine.

Välja arvatud : osa- ja täistööajaga töötamine (d8501,d8502)

d8501 : Osatööajaga töötamine Kõigi palgatöö kohustuste täitmine osatööajaga töötajana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt.

116

d8502 : Täistööajaga töötamine Kõigi palgatöö kohustuste täitmine täistööajaga töötajana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt.

d8508 : TT tasustatav töö

d8509 : Tta tasustatav töö

d855 : Tasustamata töö Tasustamisele mittekuuluvate tööülesannete täitmine kas osa- või täistööajaga, k.a organiseeritud tööalased tegevused, nõutud tööülesannete täitmine ja nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt, nagu töö vabatahtlikuna, heategevusalane töö, tasustamata töö mingi ühenduse või religioosse rühma heaks või koduümbruse korrastamine.

Välja arvatud : kodused toimingud (VI peatükk)

d859 : TT ja Tta töö ja tööhõive

d860 : Lihtsad majandustegevused Mitmesuguste lihtsate majandustegevuste sooritamine, nagu raha kasutamine toidu ostmiseks, asjade või teenuste vahetamine ja müümine või raha säästmine.

d865 : Keerulised majandustegevused Mitmesuguste keeruliste majandustegevuste sooritamine, mis hõlmavad kapitali või omandi vahetamist, kasumi või lisaväärtuse loomist, nagu äri, vabriku või sisseseade ostmine, pangakonto pidamine või tarbekaupade müük.

117

d870 : Majanduslik sõltumatus Era- või ühiskondlike allikate majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

Kaasa arvatud : isiklikud majanduslikud ressursid ja ühiskondlikud majandusalased õigused

d8700 : Isiklikud majanduslikud ressursid Isiklike või eraõiguslike majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

d8701 : Ühiskondlikud majandusalased õigused Ühiskondlike majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

d8708 : TT majanduslik sõltumatus

d8709 : Tta majanduslik sõltumatus

d879 : TT ja Tta majandustegevus

d898 : TT peamised eluvaldkonnad

d899 : Tta peamised eluvaldkonnad

118

ÜHENDUSTES OSALEMINE, SELTSKONNA- JA KODANIKUELU (d9 ) See peatükk käsitleb tegevusi ja ülesandeid, mida nõutakse organiseeritud ühiskondlikus elus osalemisel väljaspool perekonda, mingis ühenduses, sotsiaal- või tsiviilsfääris.

d910 : Ühendustes osalemine Osalemine ühiskondliku elu kõigis aspektides, nagu osavõtt heategevusorganisatsioonide, klubide või erialaühenduste tegevusest.

Kaasa arvatud : mitteametlikud ja ametlikud ühendused; tseremooniad

Välja arvatud : tasustamata töö (d855) ; puhkus ja vaba aeg (d920) ; religioon ja spirituaalsus (d930) ; poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

d9100 : Mitteametlikud ühendused Ühiste huvidega inimeste organiseeritud kooskondlikes või sotsiaalsetes ühendustes osalemine, nagu kohalikud ühiskondlikud klubid või etnilised rühmad.

d9101 : Ametlikud ühendused Professionaalsetes või muudes eksklusiivsetes ühiskondlikes ühendustes osalemine, nagu advokaatide, arstide või akadeemikute ühendused.

d9102 : Tseremooniad Ilmalikes või seltskondlikes tseremooniates osalemine, nagu pulmad, matused või initsiatsiooniriitused.

d9108 : TT ühendustes osalemine

d9109 : Tta ühendustes osalemine

d920 : Puhkus ja vaba aeg Osavõtt mitmesugustest mängudest, puhkuse või vaba aja tegevusest, nagu organiseeritud või organiseerimata mängud või sport, füüsilise vormi, lõõgastuse, meelelahutuse või lõbustuse tagamise programmid; kunstigalerii, muuseumi, kino või teatri külastamine; käsitöö või hobidega tegelemine, meelelahutuslik lugemine, pillimäng; vaatamisväärsuste külastamine, turism ja reisimine enese rõõmuks.

Kaasa arvatud : mängud, sport, kunst ja kultuur, käsitöö, hobid ja seltskondlik suhtlemine

119

Välja arvatud : loomadega ratsutamine (d480) ; tasustatav ja tasustamata töö (d850,d855) ; religioon ja spirituaalsus (d930) ; poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

d9200 : Mängud Osalemine reeglitega, reegliteta või organiseerimata mängudes ja spontaanses meelelahutuses, nagu male- või kaardimängus; laste mängimine.

d9201 : Sport Kas üksi või rühmas osalemine mitteametlikes või ametlikult korraldatud võistlusmängudes või spordisündmustes, nagu keegli- või jalgpallimängus või võimlemisetendusel.

d9202 : Kunst ja kultuur Kultuurielus osalemine, kaunite kunstidega tegelemine või nende nautimine, nagu teatris, kinos, muuseumis või kunstigaleriis käimine või teatrietenduses kaasalöömine, enese lõbuks lugemine või pillimängimine.

d9203 : Käsitöö Käsitöö harrastamine, nagu keraamikaga tegelemine või kudumine.

d9204 : Hobid Ajaviitetegevuste harrastamine, nagu markide, müntide või antiikesemete kogumine.

d9205 : Seltskondlik elu Mitteametlikud või juhuslikud kokkusaamised teiste inimestega, nagu sõprade või sugulaste külastamine või mitteametlik kohtumine avalikes kohtades.

d9208 : TT puhkus ja vaba aeg

d9209 : Tta puhkus ja vaba aeg

d930 : Religioon ja spirituaalsus Religioossetest ja spirituaalsetest tegevustest, ühendustest ja kombetalitustest osavõtmine eneseteostuse eesmärgil; elu mõtte, religioosse või vaimse väärtuse leidmiseks ja jumaliku võimuga ühenduse saamiseks, nagu see on kirikus,

120

templis, mo?ees või sünagoogis, usulistel eesmärkidel palvetamine ja laulmine ning mediteerimine.

Kaasa arvatud : traditsiooniline religioon ja spirituaalsus

d9300 : Traditsiooniline religioon Osalemine traditsioonilistes religioossetes tseremooniates, tegevustes ja sündmustes.

d9301 : Spirituaalsus Osalemine spirituaalsetes tegevustes või sündmustes väljaspool traditsioonilist religiooni.

d9308 : TT religioon ja spirituaalsus

d9309 : Tta religioon ja spirituaalsus

d940 : Inimõigused Rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil tunnustatud õiguste omamine, mis on inimestele omistatud vaid inimeseks olemise alusel, nagu inimõigusi on tunnistatud ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga 1948) ja ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglitega 1993 enesemääramise või autonoomia õigus; ja õigus oma saatust määrata.

Välja arvatud : poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

d950 : Poliitikaelu ja kodakondsus Kodaniku osalemine sotsiaal- ja poliitikaelus ning valitsusalal, omades seaduslikku kodanikuseisust ja nautides selle rolliga kaasnevaid õigusi, kaitset, privileege ja kohustusi, nagu valimisõigus ja õigus kandideerida poliitilisele ametikohale, luua poliitilisi kodanikeühendusi; kodakondsusega kaasnevate õiguste ja vabaduste omamine nt sõna-, koosoleku- ja usuvabadus, kaitse põhjendamatu läbiotsimise ja vangistamise eest, õigus advokaadile, kohtusse pöördumisele ja muud seaduslikud õigused ning kaitse diskrimineerimise vastu riigikodaniku legaalse staatuse omamine.

Välja arvatud : inimõigused (d940)

121

d998 : TT ühendustes osalemine, seltskonna- ja koda nikuelu

d999 : Tta ühendustes osalemine, seltskonna- ja kod anikuelu

122

e : KESKKONNATEGURID

TOOTED JA TEHNOLOOGIAD (e1 ) See peatükk käsitleb looduslikke või inimeste valmistatud tooteid või tootesüsteeme, sisseseadeid ja tehnoloogiaid indiviidi vahetus ümbruses, mida kogutakse, luuakse, toodetakse või valmistatakse. ISO 9999 invaabivahendite klassifikatsioon määratleb neid kui "iga toodet, instrumenti, sisseseadet või tehnilist süsteemi, mida puuetega inimene kasutab ja mis on spetsiaalselt toodetud või üldiselt kättesaadav, et puuet ennetada, kompenseerida, kontrollida, leevendada või kõrvaldada". On märgitud, et iga toode või tehnoloogia võib olla abistavat laadi (vt ISO 9999: Invaabivahendid - Klassifikatsioon (II versioon); ISO/TC 173/SC 2; ISO/DIS 9999). Keskkonnategurite praeguse klassifikatsiooni jaoks määratletakse abistavaid tooteid ja tehnoloogiaid siiski kitsamalt kui iga toodet, instrumenti, sisseseadet või tehnikat, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud parandamaks puuetega inimeste üldist funktsioneerimisvõimet.

e110 : Toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamisek s Kõik looduslikud või tehislikud toiduained või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse suu kaudu manustamiseks.

Kaasa arvatud : toit ja ravimid

e1100 : Toit Kõik looduslikud või inimeste tehtud tooted või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse söömiseks, nagu eri koostisega toorelt, töödelduna või valmistatuna kasutatavad toidud ja vedelikud, taimed ning mineraalained (vitamiinid ja muud lisandid).

e1101 : Ravimid Kõik looduslikud või tehislikud tooted või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse meditsiinilistel eesmärkidel, nagu allopaatilised ravimid ja looduslikud tervistusvahendid.

e1108 : TT toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

e1109 : Tta toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

123

e115 : Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isikliku ks kasutamiseks Igapäevategevuses kasutatavad tooted, tehnoloogiad ja varustus, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad neid kasutava inimese sees, kehal või läheduses.

Kaasa arvatud : tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad isiklikuks kasutamiseks

e1150 : Tavavahendid ja -tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

Igapäevategevuses kasutatavad tooted, tehnoloogiad ja varustus, nagu riided, tekstiilid, mööbel, kodutehnika, puhastusvahendid ja -riistad, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1151 : Abivahendid ja -tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted, tehnoloogiad ja varustus, mis aitavad inimesel igapäevaelus toime tulla, nagu proteesid ja ortoosid, neurostimulaatorid (nt funktsionaalse stimulatsiooni seadmed, mis kontrollivad soolte, põie ja hingamisfunktsioone ning südame löögisagedust), ning ümbritseva keskkonna kontrollimise seadmed, mille eesmärgiks on hõlbustada indiviidi kontrolli koduste asjade üle (skannerid, kaugjuhtimissüsteemid, hääljuhtimissüsteemid, programmlülitid.

e1158 : TT tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

e1159 : Tta tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

e120 : Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumisek s ning transpordiks siseruumides ja väljas

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida inimene kasutab hoonetes ja neist väljaspool liikumisel, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad nende kasutaja sees, kehal või läheduses.

Kaasa arvatud : tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

124

e1200 : Tavavahendid ja -tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida inimene kasutab hoonetes ja neist väljaspool liikumisel, nagu mootoriga ja mootorita sõidukid, mida kasutatakse inimeste transportimiseks maal, õhus ja vees (nt bussid, sõiduautod, furgoonautod, muud mootorsõidukid ning loomveokid) ja mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1201 : Abivahendid ja -tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted, tehnoloogiad ja varustus, mis aitavad inimestel liikuda hoonete sees ja neist väljaspool, nagu kõndimise abivahendid, spetsiaalsed autod ja furgoonid, kohandatud sõidukid, ratastoolid, motorollerid ja transpordiseadmed.

e1208 : TT tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

e1209 : Tta tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

e125 : Kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse info saatmisel ja vastuvõtmisel, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad nende kasutaja sees, kehal või läheduses.

Kaasa arvatud : kommunikatsiooni tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1250 : Kommunikatsiooni tavavahendid ja tehnoloogiad Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse info saatmisel ja vastuvõtmisel, nagu nägemis- ja kuulmisaparaadid, helisalvestuse ja -vastuvõtmise seadmed, televisiooni- ja videotehnika, telefonid, heli- ja pildiülekandesüsteemid, mida ei ole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1251 : Kommunikatsiooni abivahendid ja tehnoloogiad Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mis aitavad inimesel infot saata ja vastu võtta, nagu spetsiaalsed videoseadmed, elektrooptikaseadmed, spetsiaalkirja-, joonistamis- või käsitsikirjaseadmed, signaalsüsteemid ning spetsiaalne arvuti riist- ja

125

tarkvara, sisekõrva implantaadid, kuulmisseadmed, sagedusmodulatsiooniga (FM) kuulmisstimulaatorid, hääleproteesid, kommunikatsioonitahvlid, prillid ja kontaktläätsed.

e1258 : TT kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad

e1259 : Tta kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad

e130 : Õppevahendid ja -tehnoloogiad Varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

Kaasa arvatud : õppeotstarbelised tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1300 : Õppeotstarbelised tavavahendid ning tehnoloogiad Varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse igal tasandil teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, nagu raamatud, õpikud, arendavad mänguasjad, arvuti riist- ja tarkvara, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1301 : Õppeotstarbelised abivahendid ning tehnoloogiad Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, nagu spetsiaalne arvutitehnoloogia.

e1308 : TT õppevahendid ja -tehnoloogiad

e1309 : Tta õppevahendid ja -tehnoloogiad

e135 : Töövahendid ja-tehnoloogiad Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks.

Kaasa arvatud : tööl kasutatavad tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

126

e1350 : Tööl kasutatavad tavavahendid ja -tehnoloogiad Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks, nagu tööriistad, masinad ja kontoriseadmed, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1351 : Tööl kasutatavad abivahendid ja -tehnoloogiad Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks, nagu reguleeritavad lauad, kooli- ja tisleripingid; kontoriuste avamise-sulgemise kaugjuhtimine; arvuti riist- ja tarkvara, lisavarustus ning keskkonnakaitseseadmed, mille eesmärgiks on hõlbustada indiviidi tööülesannete täitmist ja töökeskkonna jälgimist (nt skannerid, kaug- ja hääljuhtimissüsteemid ning programmlülitid.

e1358 : TT töövahendid ja -tehnoloogiad

e1359 : Tta töövahendid ja -tehnoloogiad

e140 : Kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ni ng tehnoloogiad Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, k.a need, mida on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

Kaasa arvatud : kultuuri, meelelahutuse ja spordi tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1400 : Kultuuri-, meelelahutus- ja spordialased tavavahendid ning tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, nagu mänguasjad, suusad, tennisepallid ja muusikariistad, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1401 : Kultuuri-, meelelahutus- ja spordialased abivahendid ning tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, nagu modifitseeritud liikumisvahendid sportimise tarvis, mugandused muusika- ja muude kunstiharrastuste jaoks.

127

e1408 : TT kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad

e1409 : Tta kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad

e145 : Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vah endid ning tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, unikaalne ese või masstoodang, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, k.a need, mida on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

Kaasa arvatud : religiooni ja spirituaalsusega tegelemise tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1450 : Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise tavavahendid ning tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, unikaalne ese või masstoodang, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, nagu pühakojad, meiupuud (paelte ja lilledega ehitud puud, mille ümber maipühade ajal tantsitakse), peakatted, maskid, krutsifiksid, menoraad (juutide 7-haruline küünlajalg) ja palvevaibad, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1451 : Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise abivahendid ning -tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted ja tehnoloogiad, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, nagu Braille kirjas usuteemalised raamatud ja tarokk-kaardid ning spetsiaalne ratastoolirataste kate templisse sisenemise jaoks.

e1458 : TT religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vahendid ning tehnoloogiad

e1459 : Tta religiooni ja spiritualismiga tegelemise vahendid ning tehnoloogiad

128

e150 : Üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsi oon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis moodustavad indiviidi sise- ja välistehiskeskkonna ning mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud üldiseks kasutamiseks, k.a kohandatud või spetsiaalselt kavandatud hooned.

Kaasa arvatud : sisse- ja väljapääsude, sisustuse ja viitade kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1500 : Üldkasutatavate hoonete sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tehiskeskkonna sisse- ja väljapääsude tooted ning tehnoloogiad, mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud üldiseks kasutamiseks, nagu nt asutuste, poodide, teatrite sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon ning ehitus, ajutised ja alalised käsipuud, automaatselt avanevad uksed, hoovaga ukselingid ja maapinnaga tasa olevad uksekünnised.

e1501 : Üldkasutatavate hoonete sees olevale varustusele juurdepääsu võimaldamise kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis on seotud üldkasutatavate hoonete sisustamise, konstruktsiooni või ehitusega, nagu tualettruumi sisseseade, telefonid, kõneseadmed, liftid või tõstukid, eskalaatorid, termostaadid (temperatuuri reguleerimiseks) ja auditooriumides või staadionidel hajali asuvad ligipääsetavad istekohad.

e1502 : Kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad üldkasutatavates hoonetes suuna ja tee leidmiseks ning asukoha määramiseks

Hoonesisesed ja -välised tooted ning tehnoloogiad üldkasutatavate hoonete kujundamisel, projekteerimisel ja ehitamisel, mis aitavad inimesel leida oma teed hoonetes ja nende läheduses ning teha kindlaks kohad, kuhu nad tahavad minna, nagu tava- või Braille kirjas viidad koridoride pikkuse, põrandakatete, lähimate infopunktide või muu kohta.

e1508 : TT üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1509 : Tta üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

129

e155 : Eravalduses olevate hoonete kujundus, konstr uktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis moodustavad indiviidi sise- ja välistehiskeskkonna ning mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud eraviisilise kasutamise otstarbel, k.a kohandatud või spetsiaalselt kavandatud hooned.

Kaasa arvatud : sisse- ja väljapääsude, sisustuse ja viitade kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1550 : Eravalduses olevate hoonete sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tehiskeskkonna sisse- ja väljapääsude tooted ning tehnoloogiad, mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud eraviisilise kasutamise otstarbel, nagu eramajade uksed, ajutised ja alalised käsipuud, automaatselt avanevad uksed, hoovaga ukselingid ja maapinnaga tasa olevad uksekünnised.

e1551 : Eravalduses olevate hoonete sees olevale varustusele juurdepääsu võimaldamise kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis on seotud eramajade sisustamise, konstruktsiooni või ehitusega, nagu vannitoa/tualettruumi sisustus, telefonid, kõneseadmed, köögikapid, elektri- ja kontrollseadmed.

e1552 : Kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad eravalduses olevates hoonetes suuna ja tee leidmiseks ning asukoha määramiseks

Hoonesisesed ja -välised tooted ning tehnoloogiad eravalduses olevate hoonete kujundamisel, projekteerimisel ja ehitamisel, mis aitavad inimesel leida oma teed hoonetes ja nende läheduses ning teha kindlaks kohad, kuhu nad tahavad minna, nagu tava- või Braille kirjas viidad koridoride pikkuse ja põrandakatete kohta.

e1558 : TT eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1559 : Tta eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

130

e160 : Maakasutuse tooted ja tehnoloogiad Maapiirkondade tooted ja tehnoloogiad, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutusstrateegia, maa-ala kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

Kaasa arvatud : maapiirkonna tooted ja tehnoloogiad, mida on korraldatud vastavalt maakasutusstrateegia rakendamisele, nagu põllumajandus-, eeslinnade- ja linnapiirkonnad, pargid, looduse ja loomastiku kaitsealad

e1600 : Maapiirkonna arengu tooted ja tehnoloogiad Tooted ja tehnoloogiad maapiirkondades, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutuspõhimõtete rakendamise, maa-ala kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu talumaad, teed ja teeviidad.

e1601 : Eeslinnade maakasutuse tooted ja tehnoloogiad Ttooted ja tehnoloogiad eeslinnaaladel, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda eeslinnade maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu kõnniteeservad, kaldteed, teeviidad ja tänavavalgustus.

e1602 : Linna maakasutuse tooted ja tehnoloogiad Tooted ja tehnoloogiad linnapiirkondades, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda linnade maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu kõnniteeservad, kaldteed, teeviidad ja tänavavalgustus.

e1603 : Parkide, loodus- ja loomakaitsealade tooted ja tehnoloogiad

Parkide, loodus- ja loomakaitsealade tooted ja tehnoloogiad, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu parkide tähistused ja metsloomarajad.

e1608 : TT maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

e1609 : Tta maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

131

e165 : Varad Majandusliku vahetuse tooted või esemed, nagu raha, kaubad, omand või muud väärtused, mida indiviid omab või mida tal on õigus kasutada.

Kaasa arvatud : materiaalsed ja mittemateriaalsed vahendid ning kaubad, rahalised vahendid

e1650 : Rahalised vahendid Tooted, nagu raha ja muud finantsdokumendid - töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendid.

e1651 : Materiaalsed väärtused Tooted või objektid, nagu majad, maa, riided, toit ja tehnikakaubad - töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendid.

e1652 : Mittemateriaalsed väärtused Sellised väärtused nagu intellektuaalne omand, teadmised ja oskused, mis on töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendiks.

e1658 : TT varad

e1659 : Tta varad

e198 : TT tooted ja tehnoloogiad

e199 : Tta tooted ja tehnoloogiad

LOODUSKESKKOND JA INIMESTE TEHTUD KESKKONNAMUUTUSED (e2 ) See peatükk käsitleb looduslikku või füüsilist keskkonda, elusat ja elutut, ning neid keskkonnaosi, mida inimene on muutnud, samuti ka inimpopulatsiooni tunnuseid selles keskkonnas.

132

e210 : Loodusgeograafia Maapinnavormide ja veekogude tunnused.

Kaasa arvatud : orograafia (reljeef, maa ja pinnavormide kvaliteet ning ulatus, k.a kõrgus) ja hüdrograafia (veekogud, nagu järved, jõed, meri) mõiste alla kuuluvad geograafilised tunnused

e2100 : Pinnavormid Pinnavormide, nagu mägede, küngaste, orgude ja tasandike tunnused.

e2101 : Veekogud Veekogude, nagu järvede, veehoidlate, jõgede ja ojade tunnused.

e2108 : TT loodusgeograafia

e2109 : Tta loodusgeograafia

e215 : Rahvastik Inimrühmad, kes elavad teatud keskkonnas ja kes selles keskkonnas ühtviisi kohanevad.

Kaasa arvatud : demograafiline muutus; rahvastikutihedus

e2150 : Demograafiline muutus Inimrühmades toimuvad muutused, nagu nt teatud territooriumil elavate indiviidide koosseisu ja koguarvu muutumine, mida põhjustavad sünd, surm, rahvastiku vananemine ja migratsioon.

e2151 : Rahvastikutihedus Inimeste arv pinnaühiku kohta, k.a sellised tunnused nagu suur ja väike rahvastikutihedus.

e2158 : TT rahvastik

e2159 : Tta rahvastik

133

e220 : Floora ja fauna Taimed ja loomad

Välja arvatud : koduloomad (e350) ; rahvastik (e215)

e2200 : Taimed Taimeriigi kõik fotosünteesivad, päristuumsed, hulkraksed organismid, mis iseloomuliku tunnusena toodavad idusid, sisaldavad kloroplaste, omavad tselluloosist rakuseinu ega saa liikuda, nagu puud, lilled, põõsad ja ronitaimed.

e2201 : Loomad Loomariigi hulkraksed organismid, mis erinevad taimedest teatud tüüpiliste omaduste poolest, nagu liikumisvõime, mitte-fotosünteesiv ainevahetus, väljenduv reaktsioon ärritajatele, piiratud kasv ja kindel kehastruktuur, nagu mets- ja koduloomad, roomajad, linnud, kalad ning imetajad.

Välja arvatud : varad (e165) ; kodustatud loomad (e350)

e2208 : TT floora ja fauna

e2209 : Tta floora ja fauna

e225 : Kliima Meteroloogilised tunnused ja sündmused, nagu ilm.

Kaasa arvatud : temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, sademed, tuul ja aastaajast sõltuvad muutused

e2250 : Temperatuur Külma- või soojakraadid, nagu kõrge ja madal, normaalne ja äärmuslik temperatuur.

e2251 : Õhuniiskus Õhu niiskusesisaldus, nagu suur või väike õhuniiskus.

134

e2252 : Õhurõhk Ümbritseva õhu rõhk, mis oleneb ilmastikutingimustest või on seotud kõrgusega üle merepinna.

e2253 : Sademed Niiskuse mahalangemine, nagu vihm, kaste, lumi, lobjakas või rahe.

e2254 : Tuul Õhk kiiremas või aeglasemas looduslikus liikumises, nagu briis, torm või tuuleiil.

e2255 : Aastaaegade vaheldumine Loomulikud, regulaarsed ja prognoositavad muutused ühest aastaajast teise, nagu suvi, sügis, talv ja kevad.

e2258 : TT kliima

e2259 : Tta kliima

e230 : Loodusnähtused Regulaarselt või ebaregulaarselt toimuvad geograafilised või atmosfäärilised muutused, mis põhjustavad purustusi indiviidi füüsilises keskkonnas, nagu maavärinad ja ohtlikud või stiihilised ilmastikuolud, nt tornaadod, orkaanid, taifuunid, üleujutused, metsatulekahjud ja lumetormid.

e235 : Inimeste põhjustatud nähtused Inimeste põhjustatud muutused või häired looduskeskkonnas, mis omakorda võivad põhjustada (teiste) inimeste igapäevaelu katkemist, k.a konfliktide ja sõdadega seonduvad sündmused või tingimused, nagu inimeste ümberasustamine, sotsiaalse infrastruktuuri, kodude ja maade hävimine, ökoloogilised katastroofid ja maa, vee või õhu saastatus (nt mürkainete lekked).

e240 : Valgus Elektromagnetiline kiirgus, mis muudab esemed nähtavaks kas päikesevalguse või kunstliku valgustuse kaudu (nt küünlad, õli- või petrooleumilambid, tuli ja elekter) ja mis võib anda maailma kohta kasulikku või eksitavat teavet.

135

Kaasa arvatud : valgustugevus; valguse kvaliteet; värvikontrastid

e2400 : Valgustugevus Looduslikust (nt päikesest) või kunstlikust valgusalllikast kiirguv energiahulk või -tase.

e2401 : Valguse kvaliteet Olemasoleva valguse olemus, mis on seotud visuaalse ümbruskonna värvikontrastidega ja mis võib anda ümbritseva kohta kasulikku teavet (nt visuaalne info treppide või ukse olemasolu kohta) või eksitavat teavet (nt liiga palju visuaalseid objekte).

e2408 : TT valgus

e2409 : Tta valgus

e245 : Ajaga seotud muutused Loomulikud, regulaarsed või ennustatavad ajalised muutused.

Kaasa arvatud : päeva/öö tsüklid ja kuu faasid

e2450 : Päeva/öö tsüklid Loomulikud, regulaarsed ja ennustatavad muutused päevast ööks ja ööst päevaks üleminekul, nagu päev, öö, koit ja videvik.

e2451 : Kuu faasid Loomulikud, regulaarsed ja ennustatavad kuu asendi muutused maakera suhtes.

e2458 : TT ajaga seotud muutused

e2459 : Tta ajaga seotud muutused

136

e250 : Heli Nähtus, mida kuuldakse või võidakse kuulda iga tugevuse, tämbri või tooniga, nagu pauk, helin, laul, vile, kisa või sumin, ja mis võib anda kasulikku või eksitavat teavet ümbritseva kohta.

Kaasa arvatud : helitugevus; heli kvaliteet

e2500 : Helitugevus Kuuldava nähtuse tase või tugevus, mille määrab tekitatud energiahulk, kusjuures kõrget energiatasandit tajutakse valju ja madalat tasase helina.

e2501 : Heli kvaliteet Heli olemus, mille määravad heli lainepikkus ja laineala ning mida tajutakse tämbri või toonina, nagu kareda või meloodilisena, ja mis võib anda nii kasulikku (nt kas koera haukumise või kassi näugumise heli) kui ka eksitavat (nt taustmüra) teavet ümbritseva kohta.

e2508 : TT heli

e2509 : Tta heli

e255 : Vibratsioon Regulaarne või ebaregulaarne objekti või indiviidi siia-sinna liikumine, mida põhjustab füüsiline vahelesegamine, nagu raputamine, värisemine, esemete, hoonete või inimeste kiired katkendlikud liigutused, mis on tingitud väikestest või suurtest seadmetest, õhusõidukitest või plahvatustest.

Välja arvatud : loodusnähtused, nagu maavärisemisest põhjustatud rappumine või vibratsioon (e230)

e260 : Õhu kvaliteet Atmosfääri (välisõhu) või suletud (ruumisiseste) õhualade omadused, mis võivad anda kasulikku või eksitavat teavet ümbritseva kohta.

Kaasa arvatud : ruumisisese ja välisõhu kvaliteet

137

e2600 : Ruumisisese õhu kvaliteet Ruumisisese või suletud alade õhu omadused, mida määratlevad lõhnad, suits, niiskus, kliimaseadmete olemasolu (kontrollitav õhu kvaliteet) või õhu kontrollimatu kvaliteet ja mis võib anda kasulikku teavet (nt gaasilekke lõhn) või eksitavat teavet (nt ülemäärane parfüümi lõhn) ümbritseva kohta.

e2601 : Välisõhu kvaliteet Ruumidest või suletud aladest väljaspool oleva õhu omadused, mida määratlevad lõhnad, suits, niiskus, osoonitase ja muud atmosfääri omadused ning mis võib anda kasulikku teavet (nt vihma haistmine) või eksitavat teavet (nt mürgised aurud) ümbritseva kohta.

e2608 : TT õhu kvaliteet

e2609 : Tta õhu kvaliteet

e298 : TT looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkon namuutused

e299 : Tta looduskeskkond ja inimeste tehtud keskko nnamuutused

TOETUS JA SUHTED (e3 ) See peatükk on inimeste või loomade kohta, kes pakuvad teistele inimestele füüsilist või emotsionaalset tuge, hoolitsust, kaitset, osavõtlikkust ja suhteid nende kodus, töökohas, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. See peatükk ei hõlma ühe või mitme toetava isiku hoiakuid. Kirjeldatav keskkonnategur pole ei isik ega loom, vaid füüsiline ja emotsionaalne toetus, mida isik või loom pakub. (?osutab).

e310 : Kitsas perekonnaring Inimesed, kes on seotud sünni, abielu või muude oma kultuuris tunnustatud sidemetega kui kitsas perekonnaring, nagu abikaasad, elukaaslased, vanemad, õed-vennad, lapsed, kasuvanemad ja vanavanemad.

Välja arvatud : laiem perekonnaring (e315) ; tugiisikud ja hooldajad (e340)

138

e315 : Laiem perekonnaring Inimesed, kes on seotud perekondlike, abielu või muude oma kultuuris tunnustatud sidemetega kui laiem perekonnaring, nagu tädid, onud, õe- või vennapojad ja -tütred.

Välja arvatud : kitsas perekonnaring (e310)

e320 : Sõbrad Isikud, kes on üksteisega lähedastes ja jätkuvates suhetes, mida iseloomustavad usaldus ja vastastikune toetus.

e325 : Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased Isikud, kes on üksteisega tuttavad, nagu omasugused, kolleegid, naabrid ja ühendusekaaslased kas töökohal, koolis, puhkusel või muudes olukordades ja kellel on sarnased demograafilised omadused nagu vanus, sugu, religioossed tõekspidamised või etniline kuuluvus või kellel on ühised huvid.

Välja arvatud : ühingute ja organisatsioonide teenused (e5550)

e330 : Juhtpositsiooniga inimesed Isikud, kellel on teiste eest otsustamise vastutus ja kellel on sotsiaalselt määratletud mõju või võim, mis tugineb nende sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele või religioossele rollile ühiskonnas, nagu õpetajad, tööandjad, inspektorid, usuliidrid, otsusetegijate asendajad, eestkostjad või volinikud.

e335 : Alluva positsiooniga inimesed Isikud, kelle igapäevaelu mõjutavad juhtival positsioonil olevad inimesed tööl, koolis või mujal, nagu õppurid, töölised või religioosse rühma liikmed.

Välja arvatud : kitsas perekonnaring (e310)

139

e340 : Tugiisikud ja hooldajad Isikud, kes osutavad vajalikke teenuseid toetamaks teisi inimesi nende igapäevases tegevuses ja toimetulekus tööl, hariduse omandamisel või muudes eluvaldkondades, kusjuures seda tagavad kas ühiskondlikud või erafondid või tehakse seda vabatahtlikkuse alusel, nagu koduabilised, tugiisikud, liikumisel abistajad, tasulise abistamisteenuse osutajad, lapsehoidjad ja teised, kes tegutsevad otseste hooldajatena.

Välja arvatud : kitsas perekonnaring (e3310) ; laiem perekonnaring (e315) ; sõbrad (e320) ; üldised sotsiaalabiteenistused (e5750) ; tervishoiutöötajad (e355)

e345 : Võõrad Isikud, kes ei ole sugulased ja kes on tundmatud või kes ei ole veel tutvust sõlminud ega kokku puutunud, ka täiesti tundmatud isikud, kes jagavad indiviidiga mingit elulist situatsiooni, nagu asendusõpetajad, ajutised kaastöötajad või sotsiaaltöötajad.

e350 : Kodustatud loomad Loomad, kes annavad füüsilist, emotsionaalset või psühholoogilist tuge, nagu lemmikloomad (koerad, kassid, linnud, kalad), ja loomad, kes abistavad liikumisel ja transpordil.

Välja arvatud : loomad (e2201) ; varad (e165)

e355 : Tervishoiutöötajad Kõik teenusepakkujad, kes töötavad tervishoiusüsteemis, nagu arstid, õed, füsioterapeudid, töötervishoiuarstid, logopeedid, audioloogid, ortooside-proteeside paigaldajad, meditsiiniharidusega sotsiaaltöötajad.

Välja arvatud : muude erialade inimesed (e360)

e360 : Muude erialade inimesed Kõik teenusepakkujad, kes töötavad väljaspool tervishoiusüsteemi, k.a advokaadid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, arhitektid ja projekteerijad.

140

Välja arvatud : tervishoiutöötajad (e355)

e398 : TT toetus ja suhted

e399 : Tta toetus ja suhted

HOIAKUD (e4 ) See peatükk käsitleb hoiakuid, mis on kommete, harjumuste, ideoloogiate, väärtuste, normide, tegelike ja religioossete uskumuste jälgitavaks väljenduseks. Need hoiakud mõjutavad isikupärast käitumist ja ühiskonnaelu kõiki tasandeid, alates inimestevahelistest suhetest ja ühendustest poliitiliste, majanduslike ja juriidiliste struktuurideni. Näiteks individuaalsed või ühiskondlikud hoiakud inimese usaldusväärsuse ja väärtuse kohta võivad motiveerida positiivset, austavat kohtlemist või negatiivset ja diskrimineerivat kohtlemist (nt inimese häbimärgistamine, stereotüüpide loomine ja marginaliseerimine või ignoreerimine). Klassifitseeritakse hoiakuid, mis valitsevad väljaspool, mitte kirjeldatavate inimeste endi hoiakuid. Isikupäraseid hoiakuid klassifitseeritakse vastavalt suhete liigile, mis on toodud Keskkonnategurite III peatükis. Väärtusi ja veendumusi ei kodeerita hoiakutest eraldi, kuna neid vaadeldakse kui hoiakuid põhjustavaid tõukejõude.

e410 : Lähedaste perekonnaliikmete isikupärased hoi akud Lähedaste sugulaste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e415 : Kaugemate perekonnaliikmete isikupärased hoia kud Kaugemate sugulaste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

141

e420 : Sõprade isikupärased hoiakud Sõprade üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e425 : Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste isikupärased hoiakud

Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste üldised või eriarvamused ning veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e430 : Juhtpositsiooniga inimeste isikupärased hoia kud Juhtiva positsiooniga inimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e435 : Alluva positsiooniga inimeste isikupärased h oiakud Alluva positsiooniga inimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e440 : Tugiisikute ja hooldajate isikupärased hoiak ud Tugiisikute ja hooldajate üldised või eriarvamused ning veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

142

e445 : Võõraste isikupärased hoiakud Võõraste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e450 : Tervishoiutöötajate isikupärased hoiakud Tervishoiutöötajate üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e455 : Muude erialainimeste isikupärased hoiakud Muude erialainimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e460 : Ühiskondlikud hoiakud Üldised või eriarvamused ja veendumused, mida tavaliselt jagavad ühe kultuuri, ühiskonna, subkultuuri või muu sotsiaalse rühma liikmed teiste inimeste või muu sotsiaalse, poliitilise või majandusliku probleemi kohta ning mis mõjutavad üksikisiku või inimrühma käitumist ja tegevust.

e465 : Sotsiaalsed normid, kombed ja ideoloogiad Kombed, tavad, reeglid ning väärtushinnangute ja normatiivsete veendumuste abstraktsed süsteemid (nt ideoloogiad, normatiivsed maailma- ja moraalifilosoofilised vaated), mis tekivad sotsiaalses kontekstis ja mõjutavad ühiskonna või indiviidi kombeid või käitumist, nagu moraalse või religioosse käitumise või etiketi sotsiaalsed normid; religioosne doktriin ja sellest tulenevad normid ja kokkulepped; rituaalide või seltskondlike kogunemiste normid.

143

e498 : TT hoiakud

e499 : Tta hoiakud

TEENISTUSED, SÜSTEEMID JA STRATEEGIAD (e5 ) Selles peatükis käsitletakse: 1.Teenistusi, mis pakuvad teenuseid, struktuurseid programme ja tegevust ühiskonna eri osade inimeste vajaduste rahuldamiseks. (Teenistuste all on mõeldud ka inimesi, kes teenust osutavad). Teenistused võivad olla avalikud, eraõiguslikud või vabatahtlikud ja neid võivad kohalikul, kooskondlikul, piirkondlikul, riiklikul, provintsi-, rahvuslikul või rahvusvahelisel tasandil luua indiviidid, ühendused, organisatsioonid, agentuurid või valitsused. Nende teenistuste pakutavad tooted võivad olla üldkasutuses, kohandatud või spetsiaalselt kavandatud. 2. Süsteeme, mis on administratiivse kontrolli ja korraldamise mehhanismid, loovad valitsused või mõni muu tunnustatud võim kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. Süsteemide ülesanne on organiseerida, kontrollida ja juhtida teenistusi, mis pakuvad toetust, struktuurseid programme ning tegevust ühiskonna eri osades. 3. Strateegiad koosnevad reeglitest, eeskirjadest, kokkulepetest ja standarditest, mille on kehtestanud valitsused või muud tunnustatud võimud kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. Strateegia valitseb ja reguleerib süsteeme, mis organiseerivad, kontrollivad ja juhivad teenistusi, struktuurseid programme ning tegevust ühiskonna eri osades.

e510 : Tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis juhivad ning tagavad inimeste poolt kasutatavate või tarbitavate esemete ja toodete tootmise.

e5100 : Tarbekaupade tootmise teenistused Teenistused ja programmid tarbekaupade ja -toodete valikuks, väljatöötamiseks, töötlemiseks ja tootmiseks, nagu nt tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse liikumisel, suhtlemisel, hariduses, transpordis, tööalaselt või kodutöödes, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : haridus- ja õpetamisteenistused (e5850) ; kommunikatsiooniteenistused (e5350) ; tooted ja tehnoloogiad (I peatükk)

144

e5101 : Tarbekaupade tootmise süsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, nagu piirkondlikud, riiklikud või rahvusvahelised organisatsioonid, mis loovad standardeid (nt Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon), ja tarbijate organisatsioonid, mis reguleerivad tarbekaupade ja -toodete valikut, väljatöötamist, töötlemist ja tootmist.

e5102 : Tarbekaupade tootmise strateegiad Tarbekaupade ja -toodete valiku, väljatöötamise, töötlemise ja tootmise alased õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu otsustamine, milliseid standardeid üle võtta.

e5108 : TT tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad

e5109 : Tta tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad

e515 : Arhitektuuri- ja ehitusteenistused, süsteemi d ning strateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad üldkasutatavate ja eraehitiste kavandamiseks ning ehitamiseks.

Välja arvatud : maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja strateegiad (e520)

e5150 : Arhitektuuri- ja ehitusteenistused Teenistused ja programmid elumajade, kaubandus-, tööstus- ja üldkasutatavate hoonete projekteerimiseks, ehitamiseks ja ekspluatatsiooniks, nagu nt majaehitus, projekteerimis- ja ehitusnormide, -eeskirjade ning -standardite rakendamine, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5151 : Arhitektuuri- ja ehitussüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete ning üldkasutatavate hoonete planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, nagu nt ehitusnormide, konstruktsioonistandardite ja tuleohutuse ning muude ohutusstandardite rakendamisel.

145

e5152 : Arhitektuuri- ja ehitusstrateegiad Elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete ning üldkasutatavate hoonete planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja kasutamise alased õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu nt ehitusnormide, konstruktsioonistandardite, tuleohutuse ja muude ohutusstandardite alased üldpõhimõtted.

e5158 : TT arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad

e5159 : Tta arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad

e520 : Maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja - strateegiad Üldkasutatavate maa-alade (nt parkide, metsade, rannaalade, soode) ja eramaade kavandamise, kujundamise, arendamise ja kasutamise teenistused, süsteemid ja strateegiad maal, linnas ning linnalähedastes piirkondades.

Välja arvatud : arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad (e515)

e5200 : Maastikukujundusteenistused Teenistused ja programmid linna-, eeslinna-, maa-, puhke-, loodus- ja keskkonnakaitsealade, vabas õhus toimuvate rahvakogunemis- ja kauplemiskohtade (väljakute, väliturgude) ning jalakäijatele ja eriotstarbelistele sõidukitele määratud teede kavandamiseks, ehitamiseks ja kasutamiseks, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad (e150) ; eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad (e155) ; maakasutuse tooted ja tehnoloogiad (e160)

e5201 : Maastikukujundussüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid nt kohaliku, piirkondliku või riikliku arengukava, projekteerimisnormide, kultuuri- või loodusväärtuste kaitse ja keskkonnastrateegiate rakendamisel, mis reguleerivad maastiku planeerimist, kujundamist, arendamist ja kasutamist, k.a linnad, eeslinnad, maapiirkonnad, pargid ning loodus- ja loomakaitsealad.

146

e5202 : Maastikukujundusstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mille alusel maastikku planeeritakse, kujundatakse, arendatakse ja kasutatakse, k.a maapiirkonnad, linna- ja eeslinnamaa, pargid, loodus- ja loomakaitsealad, nagu nt kohalik, piirkondlik või riiklik arengukava, projekteerimisnormid, kultuuri- või loodusväärtuste kaitse ja keskkonnastrateegiad.

e5208 : TT maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5209 : Tta maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e525 : Elamumajandusteenistused, -süsteemid ja -str ateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis tegelevad inimeste varustamisega peavarju, elumajade või üürikorteritega.

e5250 : Elamumajandusteenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on inimestele eluasemeks majade või varjupaikade leidmine, varustamine ja ekspluatatsioon, nagu nt kinnisvaraagentuurid, majutusorganisatsioonid, kodutute varjupaigad, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5251 : Elamumajandussüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad inimeste majutamist või neile varjupaiga leidmist, nagu nt elamumajandusstrateegiate rakendamise ja järelevalvesüsteemid.

e5252 : Elamumajandusstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad elamumajandust või inimestele varjupaiga leidmist, nagu nt majutus- või varjupaiga sobivuse kindlaksmääramisega seonduvad õigusaktid ja põhimõtted, strateegiad valitsuse osaluse kohta elamumajanduse arendamisel ja kasutamisel ning selle kohta, kuidas ja kus elamumajandust arendada.

e5258 : TT elamumajandusteenistused, - süsteemid ja -strateegiad

147

e5259 : Tta elamumajandusteenistused, - süsteemid ja -strateegiad

e530 : Kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateeg iad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud ühiskasutuses olevate rajatistega, nagu nt veevärk, elekter, kanalisatsioon, ühistransport ja muud vajalikud teenistused.

Välja arvatud : kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e545)

e5300 : Kommunaalteenistused Teenistused ja programmid, mille alusel varustatakse elanikkonda tervikuna põhienergia (nt kütus ja elekter), kanalisatsiooni, vee ja muude põhiteenustega (nt kiirparandusteenused) elu- ja ärihoonetes, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5301 : Kommunaalsüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad kommunaalteenuste tagamise, nagu nt tervishoiu- ja ohutusnõuete jälgimise komisjonid ja tarbijate ühistud.

e5302 : Kommunaalstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad kommunaalteenuste osutamist, nagu tervishoiu- ja ohutusstandardid, mille järgi kontrollitakse vee ja kütuse tarnimist ning varu, ühenduste sanitaarnormid ning muude põhiteenuste osutamise ja tagamise põhimõtted kriisiaegade ning looduskatastroofide korral.

e5308 : TT kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5309 : Tta kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e535 : Kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -s trateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud info edastamise ja vahendamisega.

148

e5350 : Kommunikatsiooniteenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on mitmesugustel meetoditel info edastamine, nagu nt telefon, faks, maa-, õhu- ja e-post ning arvutipõhised süsteemid (nt telefoniühendus, teletaip, tekstitelevisioon ja internetiteenused), k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : meediateenistused (e5600)

e5351 : Kommunikatsioonisüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, nagu nt telekommunikatsiooni juhtorganid või muud taolised struktuurid, mis reguleerivad mitmesuguseid info edastamise meetodeid, k.a telefon, faks, maa-, õhu- ja e-post ning arvutipõhised süsteemid.

e5352 : Kommunikatsioonistrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad info edastamise meetodeid (k.a telefon, faks, postiteeenused, e-post ja arvutipõhised süsteemid) nagu nt sideteenustele juurdepääsu, postiaadressile esitatavate nõuete ja kaugsidesüsteemidega varustatuse standardite sobivust.

e5358 : TT kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5359 : Tta kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e540 : Transporditeenistused, -süsteemid ja -strate egiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis seonduvad inimeste või kaupade liikumise või viimisega ühest kohast teise.

e5400 : Transporditeenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on võimaldada inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees ühis- või eratranspordivahendiga, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : tooted isiklikuks liikumiseks ning transpordiks (e120)

149

e5401 : Transpordisüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees, nagu nt liiklusvahendite sobivuse kindlaksmääramise süsteemid, eri transpordiliikide kasutamisega seotud tervishoiu- ja ohutusstandardite järgimine ja järelevalve.

Välja arvatud : sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570)

e5402 : Transpordistrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees, nagu nt transpordi planeerimise seadused ja põhiprintsiibid, ühistranspordi ning selle kättesaadavuse tagamise põhimõtted.

e5408 : TT transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5409 : Tta transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e545 : Kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -str ateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mille eesmärgiks on inimeste ja omandi julgeolek.

Välja arvatud : kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e530)

e5450 : Kodanikukaitseteenistused Teenistused ja programmid, mida ühendused organiseerivad inimeste ja omandi kaitseks, nagu tuletõrje, politsei, kiirabi ja päästeteenistus, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5451 : Kodanikukaitsesüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis tagavad inimeste ja omandi kaitse, nagu nt süsteemid, millega korraldatakse varustatust politsei-, tuletõrje-, kiirabi- ja päästeteenustega.

e5452 : Kodanikukaitsestrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad inimeste ja omandi kaitset, nagu nt põhiprintsiibid, mille alusel korraldatakse politsei-, tuletõrje-, kiirabi- ja päästeteenustega varustatust.

150

e5458 : TT kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5459 : Tta kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e550 : Juriidilised teenistused, süsteemid ja strat eegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis puudutavad õigusakte ja muid riigis kehtivaid seadusi.

e5500 : Juriidilised teenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärk on seadusega määratletud riigivõimu tagamine, nagu kohtud, tribunalid ja muud asutused, mis analüüsivad ning reguleerivad tsiviil- ja kriminaalasju: advokaadi- ja notariteenused, vahendusteenused, arbitraa? ja parandus- või karistusasutused, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5501 : Juriidilised süsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad justiitsorganite tööd, nagu nt vormikohaste reeglite (nt seadused, määrused, tavaõigus, religiooniõigus, rahvusvaheline õigus ja lepped) rakendamise ning järelevalvega tegelevad süsteemid.

e5502 : Õigusstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu seadused, tavaõigus, religiooniõigus, rahvusvaheline õigus ja konventsioonid, mis reguleerivad justiitssüsteemi tööd.

e5508 : TT juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad

e5509 : Tta juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad

e555 : Ühingute ja organisatsioonide teenused, süste emid ning strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud samalaadsete mitteäriliste huvide tõttu ühinenud inimrühmadega, millele on sageli iseloomulik liikmelisus.

151

e5550 : Ühingute ja organisatsioonide teenused Teenistused ja programmid, mida osutavad inimesed, kes oma mitteäriliste huvide tõttu on ühinenud teiste samalaadsete huvidega inimestega ning kus teenuste osutamine võib olla seotud liikmelisusega, nagu ühingud ja organisatsioonid, mis osutavad puhkuse ja vaba aja veetmise, spordi-, kultuuri-, religiooni- või vastastikuse abistamise teenuseid.

e5551 : Ühingute ja organisatsioonide süsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad ühiste mitteäriliste huvide tõttu liitunud inimeste suhteid ja tegevust, ning selliste ühingute ja struktuuride loomine ning juhtimine nagu vastastikuse abistamise, puhkuse ja vaba aja veetmise, kultuuri- ja religioonialase tegevuse organisatsioonid ning mittetulundusühingud.

e5552 : Ühingute ja organisatsioonide strateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad ühiste mitteäriliste huvide tõttu ühinenud inimeste suhteid ja tegevust, nagu ühingute ja organisatsioonide rajamist ning juhtimist reguleerivad põhimõtted, k.a vastastikuse abistamise, puhkuse ja vaba aja veetmise, kultuuri- ja religiooniorganisatsioonid ning mittetulundusühingud.

e5558 : TT ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ja strateegiad

e5559 : Tta ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ja strateegiad

e560 : Meediateenistused, -süsteemid ja -strateegia d Teenistused, süsteemid ja strateegiad massikommunikatsiooniks raadio, televisiooni, ajalehtede ja interneti kaudu.

e5600 : Meediateenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on info edastamine massisuhtlusvahendite kaudu, nagu raadio, televisioon, subtiitritega varustamise teenistused, pressiagentuurid, ajalehed, Braille kirjas teabe edastamise teenistused ja arvutipõhine massikommunikatsioon (veeb ja internet), k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : kommunikatsiooniteenistused (e5350)

152

e5601 : Meediasüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad uudiste ja teabe edastamist avalikkusele, nagu standardid, mis reguleerivad raadio, televisiooni, pressiteenistuste, ajalehtede ja arvutite (veeb, internet) kaudu edastatava teabe sisu, jaotamist, levitamist, juurdepääsu ja meetodeid.

Kaasa arvatud : nõuded subtiitritega varustatuse kohta televisioonis, ajalehtede ja muude trükiste Braille kirjas versioonid ja raadiosaated teleteksti kujul Välja arvatud : kommunikatsioonisüsteemid (e5351)

e5602 : Meediastrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad avalikkusele uudiste ja teabe edastamist, nagu nt üldprintsiibid, mis reguleerivad raadio, televisiooni, pressiteenistuste, ajalehtede ja arvutipõhise massikommunikatsiooni (veeb, internet) kaudu edastatava teabe sisu, jaotamist, levitamist, juurdepääsu ja meetodeid.

Välja arvatud : kommunikatsioonistrateegiad (e5352)

e5608 : TT meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5609 : Tta meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e565 : Majandusteenistused, -süsteemid ja -strateeg iad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud kogu kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, tarbimise ning kasutamise süsteemiga.

Välja arvatud : sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570)

e5650 : Majandusteenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on üldine kaupade ja teenuste tootmine, jaotamine, tarbimine ja kasutamine, nagu erakaubandussektor (nt ettevõtted, juriidilised isikud, eraõiguslikud tulundusühingud), riiklik sektor (nt riiklikud kaubandusettevõtted nagu kooperatiivid ja aktsiaseltsid, finantsorganisatsioonid (nt pangad ja kindlustuskompaniid), k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

Välja arvatud : kommunaalteenistused (e5300) ; töö- ja tööhõiveteenistused (e5900)

153

e5651 : Majandussüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist, tarbimist ja kasutamist, nagu majandusstrateegiate rakendamise ja kontrollimise süsteemid.

Välja arvatud : kommunaalsüsteemid (e5301) ; töö- ja tööhõivesüsteemid (e5901)

e5652 : Majandusstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist, tarbimist ja kasutamist, nagu valitsuste kohandatud ja rakendatud majandusdoktriinid.

Välja arvatud : kommunaalstrateegiad (e5302) ; töö- ja tööhõivestrateegiad (e5902)

e5658 : TT majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5659 : Tta majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e570 : Sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad Teenistused, -süsteemid ja -strateegiad, mille eesmärgiks on tagada toetus sissetulekuna inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, mida antakse kas üldistest maksudest laekunud summast või omaosalusskeemide järgi.

Välja arvatud : majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e565)

e5700 : Sotsiaalkindlustusteenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on tagada toetus sissetulekuna inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, mida antakse kas üldistest maksudest laekunud summast või omaosalusskeemide järgi, nagu vajaduse kindlaksmääramise, abirahade kättetoimetamise või jaotamise teenistused järgmistele programmiliikidele: sotsiaalabiprogrammid (nt omaosaluskohustuseta sotsiaalabi, vaesusest või muust hädast tingitud kompensatsioon), sotsiaalkindlustusprogrammid (nt omaosalusega õnnetusjuhtumi- või töötuskindlustus) ning invaliidsus- ja töövõimekaotuspensionid (nt vähenenud sissetuleku korvamine), k.a need, kes neid teenuseid osutavad. .

Välja arvatud : terviseteenistused (e5800)

154

e5701 : Sotsiaalkindlustussüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid programmide ja skeemide reguleerimiseks, mis tagavad toetuse inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad ühiskonna abi, nagu reeglite ja eeskirjade rakendamise süsteemid, mis reguleerivad sotsiaalabi, muude abirahade, töötus- ja töövõimetuskindlustuse väljamaksete ning pensionide õigsust.

e5702 : Sotsiaalkindlustusstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid programmide ning skeemide juhtimiseks, mis tagavad toetuse inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, nagu õigusaktid ja eeskirjad, mis reguleerivad sotsiaalabi, muude abirahade, töötus- ja töövõimetuskindlustuse väljamaksete ning pensionide õigsust.

e5708 : TT sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5709 : Tta sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e575 : Üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mille eesmärgiks on nende inimeste toetamine, kes vajavad ühiskonnas täisväärtuslikumalt osalemiseks abi sellistes valdkondades nagu poeskäimine, kodutööd, transport, enesehooldus ja teiste eest hoolitsemine.

Välja arvatud : tugiisikud ja hooldajad (e340) ; sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570) ; tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e580)

e5750 : Üldised sotsiaalabiteenistused Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on tagada sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad ühiskonnas täisväärtuslikumalt osalemiseks abi sellistes valdkondades nagu poeskäimine, kodutööd, transport, enesehooldus ja teiste eest hoolitsemine.

155

e5751 : Üldised sotsiaalabisüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid programmide ja skeemide reguleerimiseks, mis annavad sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu sellist toetust vajavad, k.a reeglite ja eeskirjade rakendamise süsteemid, mis reguleerivad sotsiaalabiteenuste ja nende tagamise õigsust.

e5752 : Üldised sotsiaalabistrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid programmide ja skeemide juhtimiseks, mis tagavad sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu sellist abi vajavad, k.a õigusaktid ja eeskirjad, millega reguleeritakse sotsiaalabi õigsust.

e5758 : TT üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5759 : Tta üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e580 : Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strate egiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad terviseprobleemide ennetamiseks ning raviks, taastusravi tagamine ja tervisliku elustiili propageerimine.

Välja arvatud : üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e575)

e5800 : Tervishoiuteenistused Teenistused ja programmid kohalikul, ühenduste, piirkondlikul, riiklikul või rahvuslikul tasandil, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele abi nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamisel, nagu nt tervise propageerimise ja haiguste ennetamise teenistused, esmaabi- ja kiirabiteenistused, taastus- ja pikaraviteenistused; riiklikult või eraviisiliselt rahastatavad teenistused, mis töötavad lühi- või pikaajaliselt, perioodiliselt või ühekordselt mitmesugustes tervishoiuasutustes, nagu polikliinikutes, perearstikeskustes, kooli või töökoha arstipunktides, üldhaiglates, erihaiglates, kliinikutes ja elukohajärgsetes või muudes hooldusasutustes, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5801 : Tervishoiusüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad kõiki inimestele nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks

156

osutatavaid teenuseid mitmesugustes tervishoiuasutustes, k.a polikliinikutes, perearstikeskustes, kooli või töökoha arstipunktides, üldhaiglates, erihaiglates, kliinikutes ja elukohajärgsetes või muudes hooldusasutustes, nagu eeskirjade ja standardite rakendamise süsteemid, mis määravad kindlaks teenuste osutamise sobivuse, seadmete, abivahendite ja muu kohandatud varustuse hankimise ning õigusaktid, nagu nt need tervishoiualased õigusdokumendid, mis tagavad nende süsteemide ligipääsetavuse, universaalsuse, kohaldatavuse ning riikliku finantseerimise ja arusaadavuse.

e5802 : Tervishoiustrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid inimestele nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamise otstarbel osutatavate teenuste reguleerimiseks mitmesugustes tervishoiuasutustes, k.a polikliinikutes, perearstikeskustes, kooli või töökoha arstipunktides, üldhaiglates, erihaiglates, kliinikutes ja elukohajärgsetes või muudes hooldusasutustes, nagu üldpõhimõtted ja standardid, mis määravad kindlaks teenuste sobivuse, seadmete, abivahendite ja muu kohandatud sisseseadega varustatuse ning õigusaktid, nagu nt need tervishoiualased juriidilised dokumendid, mis reguleerivad tervishoiusüsteemi selliseid omadusi nagu ligipääsetavus, universaalsus, kohaldatavus ning riiklik finantseerimine ja arusaadavus.

e5808 : TT tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5809 : Tta tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e585 : Haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad teadmiste, kogemuste ning kutse- või kunstialaste oskuste omandamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Vt UNESCO Rahvusvaheline Hariduse Klassifikatsiooni Standard (ISCED-1997).

e5850 : Haridus- ja õpetamisteenistused Teenistused ja programmid, mis on seotud hariduse ning kogemuste ja kutse- või kunstialaste oskuste omandamise, säilitamise ja parandamisega, nagu need, mida antakse eri haridustasanditel (nt lasteaed, alg- ja keskkool, kõrgkoolid; kutseharidusprogrammid, praktika ja kvalifikatsiooni tõstmise programmid, sta?eerimine ja jätkuõpe, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

157

e5851 : Haridus- ja õpetamissüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad haridusprogrammide täitmist, nagu nt üldprintsiipide ja standardite rakendamise süsteemid, mis määravad kindlaks riiklike või eraõiguslike haridusasutuste ning erivajadustel põhinevate programmide sobivuse; kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud haridusnõukogud või muud juhtimisstruktuurid, mis reguleerivad haridussüsteemide olemust, k.a tunniplaane, klasside suurust, koolide arvu piirkonnas, õppemaksu ja toetusraha, eritoiduprogramme ja koolivälist kasvatust.

e5852 : Haridus- ja õpetamisstrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad haridusprogrammide rakendamist, nagu põhiprintsiibid ja standardid, mis määravad kindlaks riiklike ja eraõiguslike haridusasutuste ja erivajadustel põhinevate programmide sobivuse ning määravad kohalike, piirkondlike või riiklike haridusnõukogude või muude juhtimisorganite struktuuri, mis reguleerivad haridussüsteemide olemust, k.a klasside suurust, koolide arvu piirkonnas, õppemaksu ja toetusraha, eritoiduprogramme ja koolivälist kasvatust.

e5858 : TT haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad

e5859 : Tta haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad

e590 : Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja - strateegiad Teenistused, -süsteemid ja -strateegiad, mis on seotud sobiva töö leidmisega inimestele, kellel seda ei ole või kes otsivad teistsugust tööd või nende töötavate inimeste toetamine, kes taotlevad ametialast edutamist.

Välja arvatud : majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e565)

e5900 : Töö- ja tööhõiveteenistused Teenistused ja programmid, mida loob kohalik, piirkondlik või riiklik juhtkond või eraõiguslikud organisatsioonid, leidmaks sobivat tööd inimestele, kes on töötud või kes soovivad töökohta vahetada või toetamaks juba töötavaid inimesi, nagu töö otsimise või tööks valmistumise, tööle ennistamise, teisele tööle üleviimise ja vallandamise, kutsenõustamise, töötervishoiu ja -ohutuse alased ning töökeskkonnaga seotud teenistused (nt ergonoomika-, inimressursside- ja

158

personalijuhtimisteenistused, töösuhete korraldamise ja ametiliitude teenused), k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5901 : Töö- ja tööhõivesüsteemid Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad töökohtade ja muu tasustatud töö liikide jaotumust majanduses, nagu üldprintsiipide ja standardite järgimise süsteemid töökohtade loomise, töökaitse, määratud ja vaba konkurentsiga töökohtade, tööalaste standardite ja seaduste ning ametiühingute puhul.

e5902 : Töö- ja tööhõivestrateegiad Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad töökohtade ja muu tasustatud töö liikide jaotumust majanduses, nagu nt töökohtade loomise, töökaitse, määratud ja vaba konkurentsiga töökohtade, tööalaste standardite ja seaduste ning ametiühingute standardid ja põhiprintsiibid.

e5908 : TT töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5909 : Tta töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e595 : Poliitilised struktuurid, süsteemid ja strat eegiad Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud riikide, piirkondade, ühenduste või rahvusvaheliste poliitiliste organisatsioonide hääletamise, valimise ja valitsemisega.

e5950 : Poliitilised struktuurid Teenistused ja struktuurid, nagu kohalikud, piirkondlikud ning riiklikud valitsused, rahvusvahelised organisatsioonid ja inimesed, kes on valitud või nimetatud nende struktuuride ametikohtadele, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, valitsused, piirkondlikud võimustruktuurid, kohalikud võimuorganid, traditsioonilised liidrid.

e5951 : Poliitilised süsteemid Struktuurid ja nendega seotud ametkonnad, mis teostavad ühiskonna poliitilist ja majanduslikku võimu, nagu nt valitsuse seadusandlik ja täidesaatev võimuorgan ning konstitutsiooniline või muu juriidiline alus, millele nende võim tugineb, nagu nt poliitilis-organisatsiooniline doktriin, põhikirjad, valitsuse täidesaatev ja seadusandlik struktuur, sõjaväevõimud.

159

e5952 : Poliitilised strateegiad Seadused ja põhiprintsiibid, mis on formuleeritud ja jõustunud poliitikaelu reguleerivate poliitiliste süsteemide kaudu, nagu valimiskampaaniate korraldamise, poliitiliste parteide registreerimise, hääletamise ja rahvusvaheliste poliitiliste organisatsioonide liikmelisuse strateegia, k.a konventsioonid, konstitutsiooniline või muu õigus, mis reguleerib seadusandlust ja eeskirju.

e5958 : TT poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad

e5959 : Tta poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad

e598 : TT teenistused, süsteemid ja strateegiad

e599 : Tta teenistused, süsteemid ja strateegiad

160

s : ORGANISMI STRUKTUURID

NÄRVISÜSTEEMI STRUKTUURID (s1 )

s110 : Peaaju struktuur

s1100 : Suuraju sagarad

s11000 : Otsmikusagar

s11001 : Oimusagar

s11002 : Kiirusagar

s11003 : Kuklasagar

s11008 : TT suuraju struktuur

s11009 : Tta suuraju struktuur

s1101 : Keskaju struktuur

161

s1102 : Vaheaju struktuur

s1103 : Basaalganglionid ja nendega seotud struktuurid

s1104 : Väikeaju struktuur

s1105 : Ajutüve struktuur

s11050 : Piklikaju

s11051 : Sild (Pons)

s11058 : TT ajutüve struktuur

s11059 : Tta ajutüve sruktuur

s1106 : Peaaju- e kraniaalnärvide struktuur

s1108 : TT peaaju struktuur

s1109 : Tta peaaju struktuur

s120 : Seljaaju ja sellega seotud struktuurid

162

s1200 : Seljaaju struktuur

s12000 : Seljaaju kaela- e tservikaalosa

s12001 : Seljaaju rindkere- e torakaalosa

s12002 : Seljaaju nimme-ristluu- e lumbosakraalosa

s12003 : Hobusaba

s12008 : TT seljaaju struktuur

s12009 : Tta seljaaju struktuur

s1201 : Seljaajunärvid

s1208 : TT seljaaju ja sellega seotud struktuurid

s1209 : Tta seljaaju ja sellega seotud struktuurid

s130 : Ajukelmete struktuur

s140 : Sümpaatilise närvisüsteemi struktuur

163

s150 : Parasümpaatilise närvisüsteemi struktuur

s198 : TT närvisüsteemi struktuur

s199 : Tta närvisüsteemi struktuur

SILM, KÕRV JA NENDEGA SEOTUD STRUKTUURID (s2 )

s210 : Silmakoopa struktuur

s220 : Silmamuna struktuur

s2200 : Silma sidekest, kõvakest, soonkest

s2201 : Sarvkest e kornea

s2202 : Vikerkest e iiris

164

s2203 : Võrkkest e reetina

s2204 : Silmalääts

s2205 : Klaaskeha

s2208 : TT silmamuna struktuur

s2209 : Tta silmamuna struktuur

s230 : Silmaümbruse struktuurid

s2300 : Pisaranääre ja sellega seotud struktuurid

s2301 : Silmalaug

s2302 : Silmakulm

s2303 : Välimised silmalihased

s2308 : TT silmaümbruse struktuurid

s2309 : Tta silmaümbruse struktuurid

s240 : Väliskõrva struktuur

165

s250 : Keskkõrva struktuur

s2500 : Trummikile

s2501 : Kuulmetõri

s2502 : Kuulmeluukesed

s2508 : TT keskkõrva struktuur

s2509 : Tta keskkõrva struktuur

s260 : Sisekõrva struktuur

s2600 : Tigu

s2601 : Vestibulaarlabürint

s2602 : Poolringkanalid

s2603 : Sisemine kuulmekäik

s2608 : TT sisekõrva struktuur

166

s2609 : Tta sisekõrva struktuur

s298 : TT silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid

s299 : Tta silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid

HÄÄLE JA KÕNEGA SEOTUD STRUKTUURID (s3 )

s310 : Nina struktuur

s3100 : Välisnina

s3101 : Ninavahesein

s3102 : Ninaõõs

s3108 : TT ninastruktuur

s3109 : Tta ninastruktuur

s320 : Suu struktuur

167

s3200 : Hambad

s3201 : Igemed

s3202 : Suulae struktuur

s32020 : Kõva suulagi

s32021 : Pehme suulagi

s3203 : Keel

s3204 : Huulte struktuur

s32040 : Ülahuul

s32041 : Alahuul

s3208 : TT suu struktuur

s3209 : Tta suu struktuur

s330 : Neelu struktuur

168

s3300 : Ninaneel

s3301 : Suuneel

s3308 : TT neelu struktuur

s3309 : Tta neelu struktuur

s340 : Kõri struktuur

s3400 : Häälekurrud

s3408 : TT kõri struktuur

s3409 : Tta kõri struktuur

s398 : TT hääle ja kõnega seotud struktuurid

s399 : Tta hääle ja kõnega seotud struktuurid

SÜDAME JA VERESOONKONNA, IMMUUN- JA HINGAMISSÜSTEEMI STRUKTUURID (s4 )

169

s410 : Südame ja veresoonkonna struktuur

s4100 : Süda

s41000 : Südamekojad

s41001 : Südamevatsakesed

s41008 : TT südame struktuurid

s41009 : Tta südame struktuurid

s4101 : Arterid

s4102 : Veenid

s4103 : Kapillaarid

s4108 : TT südame ja veresoonkonna struktuur

s4109 : Tta südame ja veresoonkonna struktuur

s420 : Immuunsüsteemi struktuur

170

s4200 : Lümfisooned

s4201 : Lümfisõlmed

s4202 : Harkelund e tüümus

s4203 : Põrn

s4204 : Luuüdi

s4208 : TT immuunsüsteemi struktuur

s4209 : Tta immuunsüsteemi struktuur

s430 : Hingamissüsteemi struktuur

s4300 : Hingetoru

s4301 : Kopsud

s43010 : Broniaalpuu

s43011 : Alveoolid

s43018 : TT kopsude struktuur

171

s43019 : Tta kopsude struktuur

s4302 : Rinnakorv

s4303 : Hingamislihased

s43030 : Roietevahelihased

s43031 : Diafragma

s43038 : TT hingamislihased

s43039 : Tta hingamislihased

s4308 : TT hingamissüsteemi struktuur

s4309 : Tta hingamissüsteemi struktuur

s498 : TT südame ja veresoonkonna, immuun- ja hinga missüsteemi struktuurid

172

s499 : Tta südame ja veresoonkonna, immuun- ja hing amissüsteemi struktuurid

SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID (s5 )

s510 : Süljenäärmete struktuur

s520 : Söögitoru struktuur

s530 : Mao struktuur

s540 : Soolestiku struktuur

s5400 : Peensool

s5401 : Jämesool

s5408 : TT soolestiku struktuur

173

s5409 : Tta soolestiku struktuur

s550 : Kõhunäärme e pankrease struktuur

s560 : Maksa struktuur

s570 : Sapipõie ja -juhade struktuur

s580 : Endokriinnäärmete struktuur

s5800 : Ajuripats e hüpofüüs

s5801 : Kilpnääre

s5802 : Kõrvalkilpnääre

s5803 : Neerupealis

s5808 : TT endokriinnäärmete struktuur

s5809 : Tta endokriinnäärmete struktuur

174

s598 : TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi ga seotud struktuurid

s599 : Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteem iga seotud struktuurid

UROGENITAAL- JA REPRODUKTIIVSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID (s6 )

s610 : Kuseeritussüsteemi struktuur

s6100 : Neerud

s6101 : Kusejuhad

s6102 : Kusepõis

s6103 : Kusiti e ureetra

s6108 : TT kuseeritussüsteemi struktuur

s6109 : Tta kuseeritussüsteemi struktuur

s620 : Vaagnapõhja struktuur

175

s630 : Reproduktiivsüsteemi struktuur

s6300 : Munasari

s6301 : Emaka struktuur

s63010 : Emakakeha

s63011 : Emakakael

s63012 : Munajuhad

s63018 : TT emaka struktuur

s63019 : Tta emaka struktuur

s6302 : Rind ja rinnanibu

s6303 : Tupe ja väliste suguelundite struktuur

s63030 : Kliitor

176

s63031 : Suured häbememokad

s63032 : Väikesed häbememokad

s63033 : Tupekanal

s6304 : Munandid

s6305 : Suguti (peenise) struktuur

s63050 : Sugutilukk

s63051 : Sugutikeha

s63058 : TT suguti struktuur

s63059 : Tta suguti struktuur

s6306 : Eesnääre

s6308 : TT reproduktiivsüsteemi struktuurid

s6309 : Tta reproduktiivsüsteemi struktuurid

177

s698 : TT urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga se otud struktuurid

s699 : Tta urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga s eotud struktuurid

LIIKUMISEGA SEOTUD STRUKTUURID (s7 )

s710 : Pea ja kaela piirkonna struktuur

s7100 : Ajukoljuluud

s7101 : Näokoljuluud

s7102 : Kaelapiirkonna luud

s7103 : Pea ja kaela piirkonna liigesed

s7104 : Pea ja kaela piirkonna lihased

s7105 : Pea ja kaela piirkonna ligamendid ja fastsiad

s7108 : TT pea ja kaela piirkonna struktuur

s7109 : Tta pea ja kaela piirkonna struktuur

178

s720 : Õlapiirkonna struktuur

s7200 : Õlapiirkonna luud

s7201 : Õlapiirkonna liigesed

s7202 : Õlapiirkonna lihased

s7203 : Õlapiirkonna ligamendid ja fastsiad

s7208 : TT õlapiirkonna struktuur

s7209 : Tta õlapiirkonna struktuur

s730 : Ülajäseme struktuur

s7300 : Õlavarre struktuur

s73000 : Õlavarre luud

s73001 : Küünarliiges

s73002 : Õlavarre lihased

179

s73003 : Õlavarre ligamendid ja fastsiad

s73008 : TT õlavarre struktuur

s73009 : Tta õlavarre struktuur

s7301 : Küünarvarre struktuur

s73010 : Küünarvarre luud

s73011 : Randmeliiges

s73012 : Küünarvarre lihased

s73013 : Küünarvarre ligamendid ja fastsiad

s73018 : TT küünarvarre struktuur

s73019 : Tta küünarvarre struktuur

s7302 : Käe struktuur

s73020 : Kämblaluud

180

s73021 : Kämbla ja sõrmede liigesed

s73022 : Kämbla lihased

s73023 : Kämbla ligamendid ja fastsiad

s73028 : TT käe struktuur

s73029 : Tta käe struktuur

s7308 : TT ülajäseme struktuur

s7309 : Tta ülajäseme struktuur

s740 : Vaagnapiirkonna struktuur

s7400 : Vaagnapiirkonna luud

s7401 : Vaagnapiirkonna liigesed

s7402 : Vaagnapiirkonna lihased

181

s7403 : Vaagnapiirkonna ligamendid ja fastsiad

s7408 : TT vaagnapiirkonna struktuur

s7409 : Tta vaagnapiirkonna struktuur

s750 : Alajäseme struktuur

s7500 : Reie struktuur

s75000 : Reieluud

s75001 : Puusaliiges

s75002 : Reielihased

s75003 : Reiesidemed ja reie fastsiad

s75008 : TT reie struktuur

s75009 : Tta reie struktuur

s7501 : Sääre struktuur

182

s75010 : Sääreluud

s75011 : Põlveliiges

s75012 : Säärelihased

s75013 : Sääre ligamendid ja fastsiad

s75018 : TT sääre struktuur

s75019 : Tta sääre struktuur

s7502 : Hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

s75020 : Pahkluu- ja jalalaba luud

s75021 : Pahkluuliiges ja jalalaba ning varvaste liigesed

s75022 : Pahkluu- ja jalalaba lihased

s75023 : Pahkluu- ja jalalaba ligamendid ja fastsiad

s75028 : TT hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

183

s75029 : Tta hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

s7508 : TT alajäseme struktuur

s7509 : Tta alajäseme struktuur

s760 : Kehatüve struktuur

s7600 : Lülisamba struktuur

s76000 : Lülisamba kaelaosa

s76001 : Lülisamba rinnaosa

s76002 : Lülisamba nimmeosa

s76003 : Lülisamba ristluuosa

s76004 : Õndraluu

s76008 : TT lülisamba struktuur

184

s76009 : Tta lülisamba struktuur

s7601 : Kehatüve lihased

s7602 : Kehatüve ligamendid ja fastsiad

s7608 : TT kehatüve struktuur

s7609 : Tta kehatüve struktuur

s770 : Muud liikumisega seotud luude-lihaste strukt uurid

s7700 : Luud

s7701 : Liigesed

s7702 : Lihased

s7703 : Tta liigestevälised ligamendid, fastsiad, lihastevälised aponeuroosid, hoidesidemed e retinaakulid, vaheseinad, limapaunad

s7708 : TT muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid

s7709 : Tta muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid

185

s798 : TT liikumisega seotud struktuurid

s799 : Tta liikumisega seotud struktuurid

NAHK JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURID (s8 )

s810 : Nahapiirkondade struktuur

s8100 : Pea ja kaela piirkonna nahk

s8101 : Õlapiirkonna nahk

s8102 : Ülajäseme nahk

s8103 : Vaagnapiirkonna nahk

s8104 : Alajäseme nahk

s8105 : Kehatüve- ja seljanahk

s8108 : TT nahapiirkondade struktuur

s8109 : Tta nahapiirkondade struktuur

186

s820 : Nahanäärmete struktuur

s8200 : Higinäärmed

s8201 : Rasunäärmed

s8208 : TT nahanäärmete struktuur

s8209 : Tta nahanäärmete struktuur

s830 : Küünte struktuur

s8300 : Sõrmeküüned

s8301 : Varbaküüned

s8308 : TT küünte struktuur

s8309 : Tta küünte struktuur

s840 : Juuste struktuur

s898 : TT nahk ja nahaga seotud struktuur

187

s899 : Tta nahk ja nahaga seotud struktuur

188

Documents

KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE ja · 2 b330 : Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid..... 37 b340 : Muude hääleliste väljenduste funktsioonid..... 38