Eesti üldharidus täna, homme, ülehomme

20.september 2012Tartu

Irene Käosaarüldharidusosakonna juhataja

1

Kas jälle muutused?Miks? Mida? Kuidas?

2

Miks? ehk

Eesti üldharidus täna

3

Eesti laste osalemine alushariduses

4

Laste ja pedagoogidega seotud andmed

• Alushariduses osales 2011/2012.õa-l 75% 1,5-3aastastest lastest ja 94% 4-6aastastest lastest.

• Koolieelsetes lasteasutustes töötab 8417 pedagoogi, neist 79% kõrgharidusega.

• Koolieelsetes lasteasutustes töötab 6175 õpetajat, rühmas on keskmiselt 11 last ühe rühmaõpetaja ametikoha kohta.

Eesti Hariduse Infosüsteemi 2011/2012. õa andmed.

5

Üldharidussüsteemi põhinäitajad

6

Õppeaasta Õpetajate arv Õpetajate ametikohtade arv Õpilaste arv Üldhariduskoolid

kokkuÕpilaste arv

õpetaja kohtaÕpilaste arv õpetaja

ametikoha kohta

1997/1998 16 880 11 984 224 086 749 13,3 18,71998/1999 16 919 12 960 223 660 741 13,2 17,31999/2000 18 434 14 324 222 200 725 12,1 15,52000/2001 18 278 14 050 218 555 703 12,0 15,6

2004/2005 15 974 13 864 190 928 619 12,0 13,82005/2006 15 827 13 670 180 963 613 11,4 13,22006/2007 15 183 13 003 170 994 601 11,3 13,22007/2008 15 039 12 845 161 961 589 10,8 12,62008/2009 14 682 12 452 154 481 582 10,5 12,42009/2010 14 701 12 203 149 641 575 10,2 12,32010/2011 14 394 11 970 145 939 561 10,1 12,22011/2012 14 263 11 902 142 983 556 10,0 12,0

7

Õpilaste arvu prognoos üldhariduskoolide päevases õppes.

*1. klassi õpilaste arvu prognoos ilma väljarändeta. 1. klassi õpilaste tegelik arv jääb tõenäoliselt 13 200 õpilase tasemele.allikas: HTM, Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika (RV 0212) alusel.

Õppeaasta 2011/2012 2012 2013 2014 2015 2016 20171.-3. klass 38 086 39 340 40 990 42 810 44 300 45 070 44 980

sh 1. klass 13 260 13 780* 14 340 15 100 15 290 15 120 15 0104.-6. klass 36 145 36 480 36 590 37 470 38 690 40 310 42 1007.-9. klass 36 699 35 360 35 410 35 880 36 220 36 340 37 2101.-9. klass kokku 110 930 111 180 112 990 116 160 119 210 121 720 124 290Gümnaasium 25 174 23 530 21 850 20 280 19 580 19 630 19 870Õpilaste arv kokku 136 104 134 710 134 840 136 440 138 790 141 350 144 160

7

8

Õpilaste arvu muutus kooliastmeti päevases õppevormis 1995 – 2011, prognoos 2012 – 2017.

8

Õppeasutused ja õppurid

2011/12. õa (õppeaasta alguse seisuga):

• Algkoolid (klassid 1-6) 68 • Põhikoolid (klassid 1-9) 252 • Gümnaasiumid (klassid 1-12) 220 • Kutseõppeasutused 42 • Kõrgkoolid

33

– 142 983 õpilast ja 14 263 õpetajat üldharidussüsteemis;– 27 046 õpilast ja 2199 õpetajat kutseõppeasutustes;– 67 607 tudengit kõrghariduses;

9

Väljalangevus kooliastmeti (%) 2005/2006 -2010/2011, üldhariduse päevane õppevorm

10

3. kooliaste

põhiharidus kokku

gümnaasium

3. kooliaste

põhiharidus kokku

gümnaasium

3. kooliaste

põhiharidus kokku

gümnaasium

Poisi

dTü

druk

udKo

kku

0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5%

1.7%

0.7%

1.9%

0.7%

0.3%

1.5%

1.2%

0.5%

1.7%

0.6%

0.2%

1.7%

0.4%

0.1%

1.1%

0.5%

0.2%

1.4%2010/2011

2009/2010

2007/2008

2005/2006

Allikas: EHIS

PISA 2009 tulemused• Maailma riikide võrdluses võime nentida, et valdaval osal

meie õpilastest on olemas oskused kõigis kolmes mõõdetud kirjaoskuses (funktsionaalne lugemine, matemaatiline, loodusteaduslik).

• Õpilaste tulemused saavutustasemeti annavad teadmise, et meie haridussüsteem on osanud toetada vähemvõimekaid õpilasi ja selles osas oleme vastava näitajaga maailmas väga heal positsioonil. Riigi arengu seisukohalt on aga oluline, et õpilastel oleks võimekust lahendada ka keerukaid ülesandeid, mis nõuavad loovust, loogilist mõtlemist ja teadmiste rakendamist.

11

PISA 2009 tulemused• Koolide tulemuste varieeruvus näitab õpilaste erinevat ligipääsu

kvaliteetse hariduse omandamisele üle Eesti. Meie tugevamate ja nõrgemate koolide õpilaste keskmised tulemused erinevad ligi kaks korda (tugevamad koolid asuvad Tartus, Tallinnas ja saartel).

• Koolide tulemused õppekeeleti on jätkuvalt probleemiks. Peame omaks võtma teadmise, et vene õppekeelega koolide tulemuslikkus on oluliselt madalam eesti õppekeelega koolidest.

• Õpilaste tulemused sõltuvad soost, funktsionaalses lugemises on tüdrukute tulemused paremad ca ühe õppeaasta jagu, seega on õpilase soost sõltuvalt ebavõrdne lähtealus edasisteks õpinguteks ja valikuteks.

• Koolisiseste tulemuste varieeruvus näitab, et õpitulemused kirjaoskuseti võivad ühes koolis olla väga erinevad.

12

13

Mida ja kuidas? ehk Milline tee valida?

14

Hariduskorralduse kaasajastamine

15

Haridusstrateegia 2012-2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset:

Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on:• haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja

gümnaasiumi lahutamine; • õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika

palga tagamisega; • põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik

ellurakendamine; • kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning

õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine;• tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse

nii kutse- kui ka kõrghariduses.16

Eesmärk: haridusideaalidele vastav kool ja koolivõrk

• Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja vähendatakse koormust.

• Koolidel on suurem otsustusvabadus, mis lähtub kooli ja kogukonna eesmärkidest ning vajadustest. Vähem ülalt tehtud ettekirjutusi, mida täidetakse vaid linnukese tegemise pärast.

• Põhikool on kodulähedane ja tugev.• Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline ja

mitmekesine.

17

Vajalikud muudatused

• Koolivõrgu korrastamine (üldharidus, HEV-haridus).

• Õpetajaameti väärtustamine.• Kodulähedase hea põhihariduse säilitamine.• Valikuterohke ja kvaliteetse

gümnaasiumihariduse tagamine igas maakonnas.• Üld- ja kutsehariduse suurem integratsioon ja

kutsehariduse rahastamissüsteem.

18

Alushariduse arendus 2012/2013. õa-l

• Koolieelse lasteasutuse pedagoogi professionaalse arengu mudeli väljatöötamine;

• Süsteemi väljatöötamine lasteasutuses mittekäivate laste nõustamiseks ja nende koolivalmiduse hindamiseks;

• Juhendmaterjali väljatöötamine erivajadustega laste varajaseks märkamiseks ja toetamiseks;

• Aktiivõppe meetodite rakendamine koolieelsetes lasteasutustes; • „Kiusamisest vaba lasteaed“ metoodika rakendamine koolieelsetes

lasteasutustes;• Uuring eesti keele õppe rakendumisest koolieelsetes lasteasutustes; • Uuring alushariduse kättesaadavusest, kvaliteedist ja rahastamisest.

19

Jätkub üleminek uutele riiklikele õppekavadele

• Uutele riiklikele õppekavadele üleminek puudutab kõigi üldhariduskoolide 1.-2. klasse, 4.-5. klasse ja 7.-8. klasse.

• Õpetajate ja õpilaste koormust suurendavad praegu ülekoormatud õppekavade ainekavad, mis sageli võimenduvad õppekirjanduses.

• Koostatakse metoodilised materjalid, mis on õpetajale toeks ainesisuliste ja pedagoogiliste valikute tegemisel.

• Välishindamise süsteem peab toetama õppekavades olulise väärtustamist ja esiletõstmist.

20

Jätkub üleminek uutele riiklikele õppekavadele

• Tõhustamaks uute õppekavade rakendumist, on plaanis ümber kujundada õpetajakoolituse põhimõtted – pööratakse tähelepanu õpetajakoolituse kvaliteedi tõstmisele.

• Riigile pannakse vastutus tagada õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu ja kättesaadavus ning tagatakse muuhulgas kogu õppekirjanduse materjalide kättesaadavus e-versioonidena.

21

Suurem otsustusvabadus koolipidajatele ja koolidele

• Sisehindamise korra kehtestab koolijuht koos koolipidajaga.

• Arenguvestluste läbiviimise kord lepitakse kokku koolis. Praegu on see jäigalt kirjas seaduses.

• Hoolekogu nõusolekul ja koolijuhi ettepanekul saab koolipidaja luua seadusandlikust normist suuremaid või väiksemaid klasse.

• Formaalsete nõuete kõrval tähtsustatakse koolijuhi sisulisi juhtimis- ja pedagoogilisi kompetentse.

22

Põhikool on kodulähedane ja tugev

• Kodulähedane ja kvaliteetne põhiharidus on õppimisharjumuse tekkimise osas põhjapaneva tähtsusega.

• Gümnaasiumiastme pidamine ei tohi toimuda põhihariduse vahendite arvelt.

• Põhi- ja gümnaasiumiharidus on erinevad haridusastmed, mille eesmärgid, funktsionaalsus ja rahastamine on õiguslikult eraldatud.

23

Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline

• Gümnaasiumid peavad kõiki õpilasi võtma vastu samadel alustel.

• Keskhariduse kvaliteedi (nii gümnaasiumi- kui kutsehariduse) tagab riik.

• Väikse maakonnakeskuse gümnaasiumis peab olema sama palju valikuvõimalusi kui suurlinna gümnaasiumis.

• Gümnaasium annab noortele võimaluse saada huvidele ja tugevustele sobivat mitmekesist haridust.

24

Üleminek eestikeelsele aineõppele

• Jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele neis koolides, kus õpivad vene õppekeelega põhikoolide lõpetanud.

• Eestikeelsele aineõppele ülemineku kohustus puudutab sel aastal 45 gümnaasiumi.

• 2012/2013. õppeaastal on kõigil 10. ja 11. klassi astunud noortel kohustus õppida vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust eesti keeles.

25

HEV õpilaste õppekorraldus

• Täiendatakse HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsiooni.

• HEV õpilaste õppekorraldust toetavate arendustegevuste kavandamine: vajalike diagnostiliste abivahendite ja juhendmaterjalide väljatöötamine, vajamineva personali koolitused, õppenõustamissüsteemi tõhustamine, õppevara väljatöötamine.

• Töötatakse välja HEV õpilaste koolivõrgu kava.

26

12 asja, mida lapsed õpetajalt ootavadSelline suhtumine võiks iseloomustada iga Eesti kooli

igapäevatööd!1. Tervita mind iga päev!2. Naerata!3. Pööra mulle tähelepanu!4. Fantaseeri/unista koos minuga!5. Anna mulle teadmisi ja juhenda, kuidas õppida!6. Huvitu minust (küsi, kuidas mul nädalavahetusel läks )!7. Anna mulle aega mõelda ja olla!8. Ole mu vastu nõudlik!9. Lase mul küsida küsimusi!10. Kaasa mind!11. Märka mind! 12. Usalda mind!Allikas: http://12most.com/2011/09/06/12-important-children-teachers/

27

28

Tänan tähelepanu eest!

29