40
MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Koostas Kersti Veskimets

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED

  • Upload
    katima

  • View
    84

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED. Koostas Kersti Veskimets. Makroevolutsiooniks nim. liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut. Organismirühm = takson: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik. Karl Linne Kõik loomahõimkonnad olid tekkinud juba 500 milj. a. tagasi. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED

Koostas Kersti Veskimets

Page 2: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Makroevolutsiooniks nim. liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut.

Organismirühm = takson: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik.

Karl Linne

Kõik loomahõimkonnad olid tekkinud juba 500 milj. a. tagasi.

Viimane taimehõimkond tekkis 100 milj. a. tagasi.

Page 3: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Milline on inimese kuuluvus?

Riik –

Hõimkond –

Klass –

Selts –

Sugukond –

Perekond –

Liik -

Page 4: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsiooni

1. Evolutsiooniline täiustumine ehk progress on uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.

Näited:

Eeltuumsetest arenesid….?

Ainuraksetest …?

Selgrootutest …?

Paljunemises …?

Page 5: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Endosümbioos - umbes 2 miljardit a. tagasi.

DNA

Membraan sopistub

Tekib tuuma-membraan, ER

Neelab aeroobset bakterit

Mitokonder

Kelle rakk?

Tsüanobakter sukeldub

Kelle rakk?

Page 6: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.znanje.org/i/i22/02iv06/02iv0627/volvox.jpg

Volvox' i kolooniad

Page 7: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Merituplane - kõige algelisem keelikloom (selgroogne). Tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale.

http://www.infoescola.com/biologia/classe-ascidiacea-ascidias

Page 8: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://dnr.wi.gov/org/caer/ce/eek/critter/reptile/images/turtleHatching.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://mylifethinking.com/life/wp-content/gallery/horse_giving_birth/20-06.jpg

Väheneb sõltuvus veest

Page 9: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Veetaimedest kujunesid…?

Veeloomadest kujunesid ..?

Otsaju …?

Instinktidest …?

Kõik need muutused on toimunud järkjärgult, vahevormide kaudu.

Tulemus: *väheneb sõltuvus keskkonnast

*võimaldab asustada uusi elupaiku

*võimaldab edasist arengut

Page 10: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Hobuslaste evolutsioon on väga hästi teada: väikestest käppadega metsaloomadest said metsade taandumisel rohtlates sobivamate kapjadega kõrged loomad.

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://scepticon.files.

wordpress.com/2009/02/horseevolution.gif

Page 11: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

2. Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergentsRajajaliigi (kellel on progressis tekkinud

uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.

Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.

Päristuumsete lahknemine …kelleks?Selgroogsete lahknemine …kelleks?Õistaimede lahknemine …?Putukate lahknemine …?Imetajate lahknemine …?

Page 12: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Koerlaste lahknemine

Page 13: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Divergentsi ulatus sõltub:

1. Uue organismitüübi arenguvõimelisusest2. Elupaikade mitmekesisusestUute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme.Näited:Vetikate levik vees tekitas ...Taimede levik maismaale tekitas …Lülijalgsete levik maismaale…Õistaimede levik…

Page 14: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Putukaliike on üle ühe miljoni

Mis on nende ehitusplaanis ja eluviisis nii head?

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.nhm.ac.uk/resources-rx/images/specimen-tray-of-insects-370_19569_2.jpg

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.istockphoto.com/file_thumbview_approve/4393784/2/istockphoto_4393784-insects.jpg

Page 15: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes.

Näiteks kala, vaala ja hülge kehakuju, jäsemete kuju.

Analoogilised elundid – väliselt sarnased, kuid erinevat päritolu. (liblika ja linnu tiib)

Homoloogilised elundid – viitavad ühistele eellastele.

Page 16: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Kuidas tekivad makroevolutsioonilised muutused?

Peavad tekkima uued geenid.

Uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon.

Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub.

Näiteks HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud.

Nende teket suunab ikka LOOUSLIK VALIK.

Geenide evolutsioon 7 min

Page 17: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

HOX-geenide mõjupiirkonnad äädikakärbsel, hiirel ja inimesel

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.christs.cam.ac.uk/darwin200/imgs/content/casestudies_hox.jpg

Page 18: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Hox geenide avaldumine kärbsel

ja hiirel

Page 19: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Lootelises arengus käivituvad geenid erineval ajal.D9 geen avaldub esimesena ja töötab kuni jäse on välja kujunenud. Teised geenid avalduvad järkjärgult hiljem.Kui üks geen välja lülitada, muutub jäseme ehitus.

HOX-geenide avaldumine hiire jäsemete kujunemisel

Page 20: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Globiini geenid on tekkinud duplikatsioonide tagajärjel

Page 21: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

“Inimlikkuse” geen

Genoomi piirkond, mis on imetajatel konserveerunud, kuid erineb oluliselt inimesel võrreldes inimahviga

HAR1 regioon (human accelerated region) 20. romo-soomis 106 bp.

Inimese ja shimpansi erinevus selles on 18 mutatsiooni

Shimpansi ja kana erinevus selles on 2 mutatsiooni. kuigi need lahknesid 300 milj. a. tagasi.

HAR1F kodeerib väikest RNA’d ja ekspresseerub arenevas ajus. (neokorteksis, migreeruvates neuronites)

Page 22: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

3. Väljasuremine Peamine põhjus: kliima muutub.

Praegusel hetkel: inimene

Suurem risk on:

*suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel

*spetsiifiliselt toitujatel

*tipptarbijatel

*rändajatel

Tooge näiteid!

Page 23: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Väliasuremislained:

Vanaaegkonnas ordoviitsiumis (440 milj. a.)

Vana-aegkonna lõpus (250 miljonit a.)

Kesk-aegkonna lõpus (65 miljonit a.)

Jääajad viimase miljoni aasta jooksul.

Viimsed 50 000 aastat - INIMENE:

Nimetage 20 põhjust, miks inimene on

põhjustanud massilise väljasuremise:

Page 24: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Euroopas on kadunud: tarvas, viiksjänes, hallvaal

Euroopas halvimas olukorras:• Ibeeria ilves• Baieri uruhiir• Vahemere munkhüljes• Polaarrebane • Lendorav • Euroopa naarits

http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=40650

Page 25: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&biw=1014&bih=587&tbs=isch:1&sa=1&q=euroopa+naarits

Page 26: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Käpalised on hävimisohus elupaikade kadumise tõttu

http://bio.edu.ee/taimed

Page 27: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Miks kaovad ebapärlikarp ja kõre?

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://lemill.net/content/pieces/ebaparlikarp/image_large http://lemill.net/content/exercises/tooleht-punane-raamat/view

Page 28: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Näiteid inimese poolt põhjustatud väljasurnud organismidest:

Hiidkänguru Geniornis võrrelduna kaasuariga

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Procoptodon_goliah.jpg http://reptilis.net/wordpress/wp-content/uploads/2009/05/megalania.jpg

Page 29: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Hiid-nokkloom elas 2 miljonit kuni 11 000 aastat tagasi.

1 m pikkune

sõi termiite, mesilasi.

http://blogs.crikey.com.au/firstblog/files/2008/10/sheepchidna.jpg

Page 30: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

• Diprotodon – vombatilaadne, kaalus 2,5 tonni

• 1,8 meetri kõrgune ja • 3,5 meetri pikkune.

http://www.theage.com.au/ffximage/2006/08/12/ice_age_monster1_wideweb__470x357,0.jpg

Page 31: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Kukkurhunt (kuni 1,8m) – võib-olla on veel Tasmaanias?

Viimati nähti 1940. a.

Page 32: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

• Lõuna-Ameerikas kadus hiigellaisik (6 m) ...

http://muqui.files.wordpress.com/2009/01/megatherium_hzoom.jpg

Page 33: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Hiidvöölane - glyptodont

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Glyptodon_Asper.JPG

Page 34: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Teratornis - raisakotkas

http://farm2.static.flickr.com/1301/699750340_e5d88a64a1.jpg

Page 35: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Ka Euraasias hävitati mitmed suurimetajad: hiidhirved ...

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Megaloceros.jpg

Page 36: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Wooly_rhinoceros.jpg

Karvane ninasarvik jmt. on hävitatud inimese poolt, elasid Euraasias

Page 37: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

mammutid jne.

http://commons.wikimedia.org/wiki/Mammuth

Page 38: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

VII saj. jõudsid esimesed polüneeslased Uus-Meremaale ja sõid pikapeale kõik moad ära. 1642.a., kui eurooplased tulid, ei olnud enam ühtegi 24 liigist.

http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&search=giant+moa

Lähemast minevikust:

Page 39: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Ameerika piisoneid oli 70 miljonit. Eurooplased tulid ja lihtsalt hävitasid oma lõbuks. Säilisid ainult mõned…Nüüd on paljude jõupingutuste tulemusel olemas elujõuline populatsioon.

http://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Search&limit=20&offset=20&ns0=1&ns6=1&ns12=1&ns14=1&ns100=1&redirs=1&search=american+bison

Page 40: MAKROEVOLUTSIOONILISED     MUUTUSED

Valge ja must ninasarvik - kas elusad fossiilid?

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://free-photo-download.info http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://latimesblogs.latimes.com