SA Läänemaa Arenduskeskus

Läänemaa haridusuuenduse põhialused

Tegevuskava elluviimist toetavad:

Haapsalu 2017

Sisukord

KASUTATAVAD MÕISTED3SISSEJUHATUS6EESMÄRK8HARIDUSUUENDUSE VALDKONNAD8TULEMUSTE MÕÕTMINE8VALDKONDADE EESMÄRGID, TEGEVUSED JA VÄLJUNDID91.Individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks sobiv keskkond92.Kogukonna kaasamine (sh õppetöö läbiviimisesse ja kavandamisse)103.Õppetöö kollegiaalne planeerimine, ainetavaheline lõiming, üldõpe114.Üldpädevuste arendamine114.1.Ettevõtlikkuse arendamine124.2.Vabatahtlikud tegevused koolielu osana125.Aktiivõppe meetodidite rakendamine146.Digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine157.Õpilase arengu tagasisidestamine (sh õppija vastutus ning arengu jälgimise ja hindamise korraldus koolis)17

KASUTATAVAD MÕISTED[footnoteRef:1] [1: Kasutatavad mõisted kirjeldavad, mida mõeldakse selle dokumendi raames teatud mõistete all. ]

Aktiivõpe – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.

Digipädevused on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digipööre – tähendab oma olemuselt teadlikku digivõimaluste integreerimise õppeprotsessi, rikastades selliselt nii õppetööd, arvestades paremini tänaste õppijate vajadusi ning aidates kaasa erinevate elukutsete eelduste täitmisele teemas. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Digitaalne kirjaoskus (varem infokirjaoskus, teabekirjaoskus) on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist. Allikas: Wikipedia

Haridustehnoloog - pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi ning kelle ülesandeks on tegeleda koolis e-õppe koordineerimise, nõustamise ja arendamisega. (lähemalt HITSA koduleheküljel).

Kujundav hindamine - õppe kestel toimuv hindamine, mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Hindamise käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Eesti keeles kasutatakse kujundava/õppimist toetava hindamisega paralleelselt veel mõisteid õppimist soodustav hindamine, protsessihindamine, pidevhindamine, formatiivne hindamine ja formeeriv hindamine. Allikas: Wikipedia

Õpikäsitus hõlmab arusaama õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest ja erinevate osapoolte rollist õppeprotsessis.

Õpilasekeskne õpikäsitus - iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õppijate eri tüüpi andekust väärtustav ning erivajadust arvestav ning õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus. See tähendab konstruktivistlike ja koostööpõhiste õpimudelite juurutamist, sotsiaalsete kompetentside (suhtlemis- ja läbirääkimisoskused, kriitiline mõtlemine, pingetaluvus, koostöövalmidus ja eestvedamine, eneseregulatsiooni oskus, arutlus- ja esinemisoskus, keelteoskus jt) tugevdamist õppekavades, õpetajate ja koolijuhtide vastavat täiendusõpet. Õppijate isiksuslike erinevuste, andekusetüüpide (praktilise, kunstilise, sotsiaalse, emotsionaalse) ning kultuuritausta (sh tulenevalt kuulumisest rahvusvähemustesse) väärtustamist ning suuremat arvestamist õppes ja õpilase arengu tagasisidestamisel (nt kujundava hindamise kaudu).

Õpilasekeskse õpikäsituse fookused:

· oskus ennast väljendada, juhtida ja kehtestada;

· loovalt ja kriitiliselt mõelda;

· olla eestvedaja ja võtta riske;

· väärtustada mitmekesisust ja koostööd;

· tulla toime määramatuse ja ebaõnnestumistega.

Õppetöö kollegiaalne planeerimine – õppetöö planeerimine õpetajate koostöös, mis algab kõikide valdkondade ainekavade ühine analüüsiga, mille eesmärgiks on määratleda ainekavadest need osad, mida on võimalik õpetada aineülestes projektides, õpetajate koostöös ning need osad, mis tuleb selgeks saada “ära õppides”. Allikas: Kristi_Vinter_Soovitused

Üldõpetus on õppetöö korraldus, mille korral õppematerjal pole jaotatud mitte üksikute õppeainete (nagu tavalises õppetöö korralduses), vaid korraga mitut õppeainet hõlmavate kompleksteemade kaupa[1]. Üldõpetusteoreetikute väitel on lapse kujutluses maailm terviklik ja õppeainete kaupa õpetamine lõhuks selle terviklikkuse[1]. Üldõpetust on Eestis rakendatud peamiselt algklassides. Wikipedia

Üldpädevused on:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;

5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;

6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;

8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.. Allikas: Põhikooli riiklik õppekava Riigi teatajas ( 22.06.15 kehtiv)

SISSEJUHATUS

Hea Läänemaa elanik! Alustuseks võib Sul tekkida küsimus - kas hariduse uuendamist on üldse vaja? Kas praegusel hariduskorraldusel on midagi viga? Miks vanaviisi edasi ei saa?

Juba 2011. aastal töötasid Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel ning partnerluses Eesti Haridusfoorumiga ja Haridus – ja Teadusministeeriumiga välja Eesti haridusstrateegia 2012–2020 projekti „ Eesti hariduse viis väljakutset“. Ka käesoleval 2015. aastal on need väljakutsed suuresti samad. Järgnevalt on eelmainitud dokumendist lühidalt välja toodud tsitaadid tänasest olukorrast ja soovitud muutuste suunast:

· Lisaks heale ülesütlemise ja reeglijärgimise oskusele vajab Eesti noor põlvkond üha rohkem sotsiaalseid võimekusi: oskust ennast väljendada, juhtida ja kehtestada; loovalt ja kriitiliselt mõelda; olla eestvedaja ja võtta riske; väärtustada mitmekesisust ja koostööd; tulla toime määramatuse ja ebaõnnestumistega.

Vajalik muutus: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole

· Eesti õpetajate töö tulemused on ühed maailma parimad. Samas osutavad uuringud, et suur osa meie õpetajatest ei ole oma töö ega selle väärtustamisega rahul, õpetajad hindavad enesetõhusust madalaks ning ühiskonna suhtumist õpetajaametisse ebaõiglaselt kriitiliseks. Tulemuseks on õpetajakutse vähene populaarsus keskkoolilõpetajate (eriti poiste) hulgas, õpetajaskonna feminiseerumine ja vananemine.

Vajalik muutus: õpetaja positsiooni ja maine tõus.

· Probleemiks on haridusskaala mõlemad äärmused – alaharitud ja tipud. Tänapäeval ei jõua ligi 12–14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale (või ei ole ka seda omandanud), saamata on ka ettevalmistus tööturul toimetulekuks. Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua ka perekonda, on aldis alkoholile jms.

Vajalik muutus: õppes osalemise kasv.

· Majanduse uuenemine eeldab haritud eestvedajaid ning tänapäevaselt ettevalmistatud tööjõudu. Praegu on põhjendamatult suur osa (u 32 protsenti) Eesti tööealisest elanikkonnast ilma (kutse- või kõrgharidusliku) erialase ettevalmistuseta. See on selges vastuolus innovatsioonile suunduva majanduse ja tööandjate ootustega.

Vajalik muutus: Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega.

· Digitaalkultuuri jõuline sisenemine kõikidesse eluvaldkondadesse pakub ühelt poolt uusi lahendusi, sh haridusele, teisalt toob kaasa infokirjaoskuse suureneva ebavõrdsuse ning pinged eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse ning digimaailma globaalse avatuse ja kõikehaaravuse vahel.

Vajalik muutus: ajakohase infokirjaoskuse lülitamine hariduses omandavate ja kõigis ainevaldkondades kasutatavate baasoskuste hulka ning Eesti inimeste võimekuse suurendamine, eelkõige hariduse kaudu, osalemiseks globaalses kultuuriruumis aktiivse tegija ja mitut keelt kasutava dialoogipartnerina.

2011. aastal, kui väljakutsed määratleti, hakkas Läänemaa Arenduskeskuse initsiatiivil tegutsema ka Läänemaa Haridusuuenduse mitteformaalne aktiivrühm. Esialgu käisid koos entusiastlikud mõttekaaslased ning arutasid, kuidas suurendada digipädevust, et maakonda tekiks kõrgemat lisandväärtust andvaid töökohti ja väheneks väljaränne.

2012. ja 2014. aastal kaardistati maakonna koolide IKT olukord, mis näitas koolide ebaühtlast arengut selles valdkonnas.

Aktiivrühm jõudis ka arusaamisele, et IKT on ainult vahend, vaja on arendada ka noorte ettevõtlikkust, et muutuse saavutamiseks hariduses on vaja on luua keskkond, kus muutused oleksid võimalikud. Vajalik oli sõnastada eesmärgid ning planeerida tegevused eesmärkide saavutamiseks.

LEADER programmi ja Lääne Maavalitsuse maakondliku arendustegevuse programmi toel ja SA Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel alustati süsteemsema haridusuuenduse tegevuskava koostamist. 2014/2015 õppeaasta jooksul toimusid neli koostööseminari ja õppereisid ideede kogumiseks. Konkreetse ühise tegevuskava koostamisest haridusuuenduste elluviimiseks on võtsid osa Haapsalu Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Virtsu Kool, Nikolai Kool, Lihula Gümnaasium, Vormsi Lasteaed-Põhikool, Läänemaa Ühisgümnaasium, Oru Kool, Kullamaa Keskkool, Uuemõisa Lasteaed-algkool, Kõmsi Lasteaed-algkool, Ridala Põhikool ja Taebla Gümnaasium.

Lisaks 3-liikmelistele koolimeeskondadele andsid oma panuse ka Lääne Maavalitsuse, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, Haapsalu linnavalitsuse ja Läänemaa Arenduskeskuse töötajad. Eksperdiks tegevuskava koostamisel oli Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter (PhD).

Tegevuskava elluviimise juhtorganiks on LHU (Läänemaa haridusuuenduse) 10 -liikmeline juhtrühm.

Maakonnatasandi strateegilisi tegevusi koordineerib SA Läänemaa Arenduskeskus. Lisaks haridusuuenduse eestvedamisele on LAK olnud maakondlikuks noorte ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud projektide elluviijaks aastast 2008.

Käesoleva tegevuskava elluviimiseks on plaanis kasutada erinevaid rahastusvõimalusi nt Läänemaa Omavalitsuste Liidu tegevustoetus, "Piirkondlikud Algatused Tööhõive ja Ettevõtlikkuse Edendamiseks" (PATEE), maakondlik arendustegevuse programm (MAAKAR), Läänemaa LEADER programm (LEADER) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kureeritav Ettevõtlusõppe programm (EÕP).

EESMÄRK

Muutus, milleni soovitakse jõuda 2019ks aastaks ehk SIHT:

· Läänemaa koolid lähtuvad õpetamisel individuaalset arengut toetava õpikäsituse põhimõtetest;

· õpilaste ettevõtlikus ja vastutus on suurenenud;

· koolides on tavapärane digitaalsete õppematerjalide kasutamine;

· paranevad õppes osalemine ja õpitulemused;

· üldpädevuste arendamise kaudu on õpilased eluks paremini ettevalmistatud;

· õpilaste ja õpetajate koolirõõm/kooliga rahulolu suureneb;

· Läänemaa on haridusuuenduse eestvedamisel teistele Eesti piirkondadele eeskujuks, hea ja kaasaegse hariduse tõttu on piirkond muutunud atraktiivseks laste ja noortega peredele.

HARIDUSUUENDUSE VALDKONNAD

(1) individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks sobiv keskkond

(2) kogukonna kaasamine (sh õppetöö läbiviimisesse ja kavandamisse)

(3) õppetöö kollegiaalne planeerimine, lõimitud ainekavad, üldõpe

(4) üldpädevuste arendamine

(4.1) ettevõtlikkuse arendamine

(4.2) õpilaste vabatahtliku töö kavandamine koolielu osaks

(5) aktiivõppemeetodite rakendamine

(6) digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine

(7) õpilase arengu tagasisidestamine

TULEMUSTE MÕÕTMINE

Et teada, kas eesmärk on täidetud, on vaja seada indikaatorid, määrata algtase ja soovitud sihttase ning tegeleda korrapäraselt tulemuste mõõtmisega.

2015/2016 õppeaasta alguses on koostatud põhjalik mõõdikute komplekt.

Iga valdkonna indikaatorite pealkirjad on leitavad käesolevas dokumendis vastava valdkonna peatüki lõpust. Indikaatorite täpsem sisu ja kasutamise metoodika asub omaette dokumendis „Läänemaa haridusuuenduse tegevuskava 2015-2016 valdkondlikud indikaatorid“.

VALDKONDADE EESMÄRGID, TEGEVUSED JA VÄLJUNDID

1. Individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks sobiv keskkond

SIHT: Aktiivsed ja motiveeritud õppijad, õpilaste individuaalsust arvestav õppetöö korraldus, füüsiliselt ja sotsiaalselt turvaline õpikeskkond, erinevaid õppemeetodeid võimaldavad õpperuumid ja koolipäeva struktuur.

TEGEVUSED:

a) Kooli arengukavas kirjeldatakse ülesanded õpilaste arengukeskkonna muutmiseks.

Aeg, ruum ja füüsiline keskkond

b) Kooliruumide ja –mööbli ümberkujundamine õppijate koostööd soosivaks (võimalus töötada õpilastel alarühmades jms).

c) Igapäevase õppetöökorralduse läbimõtlemine sh erivanuseliste laste võimalused õppida koos so omandada ainekavade astmeid omas tempos.

d) Koolipäeva struktuuri muutmine eesmärgiga võimaldada läbi viia pikemaid õppesessioone 45-minutiliste tundide asemel.

e) Koolitöö planeerimine ja läbiviimine väljaspool kooli, õppe sisuga seotud keskkonnas.

Tugisüsteemid

Koolides rakendatakse järgmisi tugisüsteeme:

a) digitaalne juhtimis- ja siseinfosüsteem,

b) kooli personali motivatsioonisüsteem,

c) õpetajate erialase enesetäienduse tugisüsteem,

d) õpetajate õppeasutusesisese kogemuste –ja teadmiste vahetuse süsteem,

e) personali, õppijate ja lastevanemate rahulolu uuringute süsteem.

Vaimne keskkond

a) Kiusamisvaba õhkkonna loomine.

b) Kooli töötajate isiklike haridusparadigmade muutumise toetamine ja julgustamine (mõttetalgud, ümarlauad, arenguvestlused jms).

c) Koolitused kooli töötajatele individuaalsest arengust lähtuva õpikäsituse rakendamiseks vajalike meetodite omandamiseks.

VÄLJUND 2018:

Õpilaste individuaalseid eripärasid arvestavad kooliruumid, õppetöö korraldus, metoodikate kasutus ja ainekavad (kõik õpilased ei omanda õpitavat ühes tempos ja ühte moodi jms).

Õpetajatele on tagatud tugisüsteemid tööks ja isiklikuks arenguks ning individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks.

1. INDIKAATORID:

1.1. Füüsilise õpikeskkonna multifunktsionaalsus.

1.2. Õppetöö ajaliselt paindlik korraldus.

1.3. Õppetöö toimumine väljaspool kooli, õppe sisuga seotud keskkonnas.

1.4. Kirjeldatud motivatsioonisüsteemi olemasolu (EVK 4.1.3).

1.5. Õppeasutuse sisene DIGITAALSE juhtimisinformatsiooni ja sisekommunikatsioonisüsteem(EVK 4.1.4).

1.6. Personali, õpilaste ja lapsevanemate rahulolu (süsteem + tulemused) (EVK 4.1.5).

1.7. Õpetajate erialase enesetäienduse tugisüsteemi olemasolu (EVK 4.2.6).

1.8. Õpetajate õppeasutusesisese kogemuste –ja teadmiste vahetuse süsteemi olemasolu (EVK 4.2.8).

1.9. Personali, õppijate ja partnerite kaasatus õppe kavandamisesse ja kujundamisesse (EVK 4.1.1).

1.10. Kiusamisvaba õhkkond (töötajad, õpilased jmt).

(Valdkond nr 1 on kõikide uuenduste aluseks)

2. Kogukonna kaasamine (sh õppetöö läbiviimisesse ja kavandamisse)

SIHT: Kogukonna sh lapsevanemad ja ettevõtted kaasamine on osa kooli igapäevastest tegevustest (õppetöö planeerimine, läbiviimine, tagasisidestamine), õppetöös on ära kasutatud piirkondlikud tugevused.

a) TEGEVUSED:Kooli töökorraldusse sidusrühmadega tegevuste kavandamine (planeerimiskoosolekud, arenguvestlused, õppekava arendusseminarid, õpilaste projektiõppe tulemusi tutvustavad üritused/esitlused jms) ning nende planeerimine õppeaasta tegevuskavasse.

1) Kooli sidusrühmade kaardistamine – kes ja kuidas on kooliga seotud (nt kohalikud ettevõtjad (tööjõu huvilised), lapsevanemad jne).

2) Kontaktide loomine koostööks – nt erinevate elualade esindajad ettevõtetest, kes panustavad arendus- ja õppetegevusse.

3) Töövormide kavandamine sidusrühmadega (koosolekud, seminarid, ümarlauad jms).

b) Koolivälise „õpetaja“ abistamine, õppetöös osalemiseks ettevalmistamine.

c) Ühistegevused ja koostööprojektid, koostööpartnerid tunniandjana.

d) Positiivse kuvandi loomine kogukonnas läbi erinevate meediakajastuste.

VÄLJUND 2018: Koolil on olemas toimiv partnerite võrgustik ja ühiselt koostatud tööplaan nende kaasamiseks.

2. INDIKAATORID

2.1. Personali, õppijate ja partnerite kaasatus õppe kavandamisesse ja kujundamisesse (EVK 4.1.1).

2.2. Õppeasutuse personali, õpilaste ja lapsevanemate ühistegevuste arv (EVK 4.2.1).

2.3. Õppeasutuseväliste ekspertide, spetsialistide ja praktikute ning vabatahtlike kaasatus õppetöösse (EVK 4.3.1).

2.4. Koostööprojektide arv (EVK 4.3.2).

2.5. Meediakajastuste arv (EVK 4.3.3).

(Valdkond nr 2 on seoses valdkondadega nr 1 ja 4)

3. Õppetöö kollegiaalne planeerimine, ainetavaheline lõiming, üldõpe

SIHT: Ainekavade lõimimise eelduseks on kollegiaalne õppetöö planeerimine, mis toetab ainete vahelisi seoseid loovat õpet ja õppmeetodite mitmekesisust.

Tegevused:

a) Õpetajate tööaja ümberkorraldamine – koolipäev(nädal) sisaldab õpetajate ühise planeerimise aega koolis, mille eesmärgiks on lõimitum õpetamine (vt ka valdkond nr 1).

b) Ainekavade analüüs ja lõimingukohtade kaardistamine erinevate ainevaldkondade vahel.

c) Kollegiaalse õppetöö vaatluse kultuuri juurutamine.

d) Koos-õpetamise (co-teaching) piloteerimine ja juurutamine kooli töökultuuri.

e) Üldõpetust rakendavate koolide/õpetajate kogemuste kasutamine.

f) Üldõpetuse alusõppekava koostamine.

Väljund 2018: Läänemaa koolid kasutavad esimese kooliastme õppetöös ainetevahelist lõimingut ja üldõpet. Koolides on lõimitud õpetamist ja selleks vajalikku kollegiaalse planeerimise aega sisaldav õppetöö korraldus.

3. INDIKAATORID

3.1. Üldõpetuse rakenduskava koostamine ja elluviimine.

3.2. Välja töötatud üldõpetuse metoodilised lahendused.

3.3. Lõimitud õpe ja seos praktiliste väljakutsetega (EVK 4.5.6).

3.4. Personali, õppijate ja partnerite kaasatus õppe kavandamisesse ja kujundamisesse (EVK 4.1.1).

3.5. Õpetajate õppeasutusesisese kogemuste –ja teadmiste vahetuse süsteemi olemasolu EVK 4.2.8).

(Valdkond nr 3 on seoses valdkondadega nr 1, 4 ja 5)

4. Üldpädevuste arendamine

SIHT: Õppeprotsessi ülesehitamisel on arvestatud üldpädevuste kujundamist.

Tegevused:

a) Üldpädevuste kujunemise jälgimise ja tagasisidestamise süsteemi loomine (vt ka pt 7 Õpilase arengu tagasisidestamine).

b) Üldpädevusi toetavate õppemeetodite kaardistamine ja rakendamine, meetodite koolitused õpetajatele.

c) Üldpädevuste arendamise põhjalik lõimimine ainekavadesse.

Väljund 2018: üldpädevuste omandamisest lähtuv õpetajate meetoditekasutus ja ainekavad.

4. INDIKAATORID

4.1. Üldpädevuste arendamise süsteem.

(Valdkond nr 4 on seoses kõigi teiste valdkondadega)

Üldpädevuste arendamiseks, ainekavade lõimimiseks ning aktiivõppemeetodite kasutamiseks on sobivad järgnevad kaks valdkonda:

4.1. Ettevõtlikkuse arendamine

SIHT: Noored omandavad haridustee läbimise jooksul algteadmised ettevõtlusest, omandavad ettevõtliku hoiaku. Kuigi igast inimesest ei saa ettevõtjat, siis ettevõtlusõppega kokku puutunud oskavad hinnata ettevõtjate pingutusi, riske ja panust ühiskonda - nii kujuneb üldisem ühiskondlik ettevõtlust soosiv hoiak.

Tegevused:

a) Ettevõtliku Kooli programmiga liitumine,

b) õpetajate ettevõtlusalane täiendkoolitus (Junior Achievement Eesti – JA - baasprogramm)

c) ettevõtlusõppe korraldamine koolis,

d) ettevõtlikkuse õppereisid,

e) õpilasfirmade juhendamine,

f) töövarjunädala korraldamine,

g) ettevõtlikkuse suve- või talvelaagrite korraldamine,

h) välisreisid parimate noorte ettevõtluse arendamise praktikatega tutvumiseks,

a) edukate ettevõtjate kohtumised õpilastega

Väljund 2018: Ettevõtlusõpet praktiseeritakse igas Läänemaa koolis, vähemalt kolmandik koolidest vastavad Ettevõtliku Kooli baastasemele.

4.1. INDIKAATORID

4.1.1. Ettevõtliku õppe rakendamise kirjeldus (arengukavas, strateegias vmt) (EVK 4.1.2).

4.1.2. Ettevõtlikkuse täiendkoolituste süsteemi olemasolu ja toimimine (EVK 4.2.5).

4.1.3. Ettevõtliku õppe koordinaatori olemasolu (EVK 4.5.1).

4.1.4. Ettevõtlusõppe olemasolu(EVK 4.5.2).

4.1.5. Õpilasalgatustega kogutud rahalised vahendid (EVK 4.4.1).

4.1.6. Ettevõtlikkusfondi olemasolu(EVK 4.4.2).

4.1.7. Kooli tegevusteks kaasatud lisavahendid(EVK 4.4.3).

4.2. Vabatahtlikud tegevused koolielu osana

SIHT: Igapäevaseks eluks vajalike oskusi omandatakse vabatahtliku tegevuse käigus, tulemuseks on sotsiaalselt tundlikud ja aktiivsed õpilased.

Tegevused:

a) Vabatahtliku tegevuse (sh vabatahtliku töö) korraldamine koolielu osana:

1) partnerite kaardistamine vabatahtliku töö võimaldamiseks koolis õppeprotsessi osana;

2) tegevuskava koostamine koos vabatahtlikku tööd ja tegevusi võimaldavate partneritega (tegevuse sisu, ajakava jms);

3) vabatahtlike tegevuste seostamine ainekavadega, paigutamine õpilaste koolipäeva, nädalasse, aastasse (kui sageli);

4) vabatahtlike tegevuste eesmärgistamine üldpädevustest lähtuvalt (nt ainekava koostamine);

5) süsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine (mõelda läbi, kuidas tagada vabatahtlike tegevuste organiseerimine jätkusuutlikuna sh kelle tööülesannete hulka kuulub kontaktide hoidmine jms töökorralduslikud küsimused).

b) Vabatahtlik töötamine sotsiaalselt tundlikes valdkondades (varjupaigad, hooldekodud, hoolekande teenused, kogudused, vabatahtlik turve ja pääste…).

c) Õpetajate ja õpilaste osalemine huviringides, organisatsioonides, koolivälistel üritustel sh konkurssidel ja võistlustel, õpetajate- või õpilasvahetuses.

Väljund 2018: Vabatahtlik töö on süsteemne, loomulik ja toetatud õppetegevuse osa.

4.2. INDIKAATORID

4.2.1. Õpetajate, õpilaste õppeasutuseväline aktiivusus (EVK 4.2.9)

4.2.2. Õpetajate ja õpilaste vabatahtlik töö sotsiaalselt tundlikes valdkondades

4.2.3. Osalus koolivälistes organisatsioonides ja koolivälistel üritustel(EVK 4.2.3)

4.2.4. Õppeasutuse õpilaste, õpetajate ja töötajate osalus koolivälistel konkurssidel, võistlustel (EVK 4.2.2)

4.2.5. Õpetajavahetus ja õpilaste vahetus(EVK 4.2.4)

5. Aktiivõppe meetodidite rakendamine

SIHT: Aktiivõppemeetodid (sh uurimus-, avastus-, probleem- ja projektõpe) on valdav õppimist rikastav osa õppeprotsessist, õpilaste õpimotivatsioon on tõusnud, õpitu omab õpilase jaoks tähendust ja seostub eelneva kogemusega.

Tegevused:

a) Aktiivõppemeetodite kasutamise kaardistamine.

b) Aktiivõppe alased koolitused õpetajatele.

c) Tavapärastest õppetundidest loobumine ja pikemaid õppesessioone sisaldavate koolipäevade sobitamine kooli töökorraldusse.

d) Töökorralduse läbimõtlemine – kuidas kaasata õpilasi projektide kavandamisse, milline peaks olema koolipäeva korraldus (sh koolipäev õpilastele), et õpetajatel jääks aega ja tekiks võimalus projektide ühiseks planeerimiseks (vt ka pt 1 Individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks sobiv keskkond).

e) Aktiivõppemeetodite kasutuselevõtt kogemuste vahetamise ja üksteiselt õppimise kaudu.

f) Kolleegide tunnikülastused kogemuste vahetamiseks ja kollegiaalseks õppimiseks.

g) Pööratud klassiruumi põhimõtete võimaluste katsetamine ja parimate praktikate kaardistamine.

h) Õpilaste vabatahtliku töö kavandamine projektõppena koolielu osaks.

Väljund 2018: Iga Läänemaa õpilane on aktiivne ning vastutustundlik õppeprotsessis osaleja.

5. INDIKAATORID

5.1 Õppeprotsessis kasutatavate aktiivõppe meetodite osakaal ja vaheldusrikkus. Laste algatust

nõudvate tegevuste ja vabategevuste osakaal (EVK 4.5.5)

(Valdkond nr 5 on seoses valdkondadega 1,2, 3,4 ja 6)

6. Digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine

SIHT: digivahendid ja nende kasutamine on igapäevane ja õppimist rikastav osa õppeprotsessis, sh vähendab õpetaja töökoormust – toetatud vahendite, materjalide ja õpilas-/kollegiaalse mentorlusega.

Tegevused:

Vajaliku digitaristu tagamine:

a) kooli digivahendite ja infrastruktuuri kaardistamine, pidevalt kaasaegsena hoidmine, uuendamisvõimaluste leidmine,

b) kõikidele koolide kiire internetiühenduse tagamine ja sisevõrkude kaasajastamine,

c) igale õpetajale isikliku digiseadme kasutamise võimaluse tagamine,õpilaste personaalsete digivahendite (VOSK – võta oma seade kaasa) rakendamine koolis,

d) vajaduspõhise toetussüsteemi loomine neile õppijaile, kel isikliku digiseadme soetamine ei ole võimalik,

e) digivahendite rakendamine kooli juhtimisel ja sisekommunikatsioonis.

Õpetajate digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse suurendamine:

a) Kooli ühtse õpetajate digipädevuse standardi kokkuleppimine.

b) Haridustehnoloogilise toe tagamine igas koolis.

c) Kollegiaalne mentorlus digivahendite kasutamisel, maakondliku haridustehnoloogide võrgustiku loomine.

f) Kogemuste vahetamine koolis ja õppimisvõimaluste leidmine koolist väljas, digitaalset kirjaoskust edendavad koolitused.

d) Õpilaste rakendamise võimalused kaas-õpetajatena/digitoena (st õpetaja assistentide süsteem).

e) Olemasolevate digitaalsete õppevahendite valik ja kasutuselevõtt.

g) E-õpiku erinevate kontseptsioonidega tutvumine, parimate lahenduste praktiseerimine ja kogemuste vahetamine.

f) Digivahendite rakendamine õpilaste arengumappide loomisel, loomingu digitaliseerimisel.

Õpilaste digipädevuse ja digitaalse kirjaoskuse kujundamine:

a) Digipädevuste ja nende seose ainekavadega kirjeldamine kooli õppekavas kooliastmeti.

b) Digitaalsete oskuste arendamine ja digitaalsete oskuste kasutuselevõtt õppeprotsessis.

c) Õpilaste digipädevuste taseme hindamine I, II ja III kooliastme lõpul.

Väljund 2018: Digivahendite kasutamine õppetöös on süsteemne, loomulik ja toetatud.

6. INDIKAATORID

6.1. Kaasaegne kiire internetiühendus.

6.2. Kaasaegne digitaristu.

6.3. Haridustehnoloogiline tugisüsteem.

6.4. Kooli personali digipädevuste arendamise süsteem.

6.4. E-õppematerjalide ja digivahendite kasutamine õppetöös.

6.5. Õpilaste digipädevuste kujundamise kirjeldus kooli dokumentides.

(valdkond nr 6 on seoses kõigi teiste valdkondadega)

7. Õpilase arengu tagasisidestamine (sh õppija vastutus ning arengu jälgimise ja hindamise korraldus koolis)

SIHT: motiveeritud õppija, kes osaleb õppeprotsessi kavandamises, võtab vastutuse tulemuse saavutamise eest ning saab õpetajalt arengut toetavat tagasisidet eelkõige kokkulepitud võtmepädevuste osas.

Tegevused – Õpilasi kaasava, arengu hindamisega seotud töökorralduse väljatöötamine koolis:

a) õppimise tagasisidestamisvõimaluste kaardistamine, vajalike koolituste korraldamine,

b) vajaliku dokumentatsiooni (sh digitaalsed vormid ja protseduurid – millal ja mis eesmärgil õpilastega vesteldakse, milline on vajalik ettevalmistustöö jms) väljatöötamine;

c) digitaalsete arengumappide kontseptsiooni loomine ja kasutamine (võimaldab infot jagada, talletada ja kooliastmete vahel liigutada lihtsamalt kui paberdokumentatsioon);

d) I ja II kooliastmes numbriliselt hindamiselt järk-järguline üleminek sõnalistele hinnangutele üld-, valdkonna ja ainealaste pädevuste kujunemise ning õpitulemuste kohta või sõnaliste hinnangute lisandumine numbrilisele hindamisele;

e) õppijate võtmepädevuste arengu hindamismudelite väljatöötamine;

f) kujundava hindamise ja õpilaste arengu/refleksioonivestluste sobitamine kooli töökorraldusse (koolipäeva ja kooliaasta lõikes, õpetajate tööaega arvestades);

g) lastevanemate kaasamine süsteemi väljatöötamisse;

h) tugisüsteemi loomine - õppeasutusesisese regulaarselt tegutseva meeskonna moodustamine õpilase arengu tagasisidestamise järjekindlaks rakendamiseks.

Väljund 2018: Läbimõeldud ja piloteeritud õpilaste kaasamisele, vastutuse võtmisele ja aktiivsusele ülesehitatud õpilase arengu tagasisidestamise süsteem, mida toetab digitaalsete arengumappide kasutuselevõtt.

7. INDIKAATORID

7.1. Personali, õpilaste ja lastevanemate teadlikkus individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamisest

7.2. Individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamine.

7.3. Individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamise tugisüsteem.

7.4. Personali, õppijate ja partnerite kaasatus õppe kavandamisesse ja kujundamisesse(EVK 4.1.1).

7.5. Õppimist ja õpilase arengut toetava hindamise rakendamine (EVK 4.5.7).

7.6. Õppeasutusest väljalangevus (EVK 4.5.3).

17