Riskianalüüs, riskihindamine, riskihaldamine

Priit SiitanTransporditeaduskonna dekaan

Mõisted

OHT – on ebasoodne olukord, mille mõjul võib tekkida inimesele vigastusi või muid tervisekahjustusi, samuti keskkonnakahju. Nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist. Ohud: vigastusoht, nakkusoht, plahvatusoht.

OHUTEGUR – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Võib tekitada ka keskkonnakahju, varalise kahju. Ohutegurid töökeskkonnas: füüsikalised, keemilised, boiloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised.

RISK – ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosus ning sellega kaasneva kahju vaheline seos. Tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi võib saada ohu tõttu kannatada.

Risk on hüpoteetiline suurus, tagajärgede teostumine on ebakindel.

Talumatu risk

Talutav risk

Üldiselt vastuvõetav risk

Risk talutav vähendamisel, mille kulu ületab tulu

Talutav risk, vähendamisel saadud tulu suurem kulust

Ebaoluline risk

Riskianalüüs-süsteemi piiritlemine-Ohtude kindlakstegemine-Riskisuuruse hindamine

Riskitaseme määramine- riski õigustatuse määramine- alternatiivide analüüs

Riskide vähendamine-otsustamine-tegutsemine-järelevalve

Riskihindamine

Riski haldamine

RISKIHINDAMINE – koosneb riskianalüüsist ja

riskitaseme määramisest. Tehakse otsus riski vastuvõetavuse kohta, mis on seotud nii arstiteadusliku kui majandusliku hinnanguga

RISKIANALÜÜS – osa riski hindamisest. Koosneb analüüsitava objekti piiride määramisest ja riskide suuruse ja tagajärgede raskuse hindamisest.

OHTUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE – samm riskianalüüsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu

Riski võimalikud tagajärjed

1- väike aineline kahju2 - õnnetus, mis ei tekita

vigastusi3 - kerge vigastus4 - raske vigastus5 - surm 6 - mitu surmajuhtumit

Riski tõenäosus 1 - Ebatõenäoline 2 - võimalik, et mitte

tõenäoline 3 - tõenäoline 4 - vältimatu (aja

jooksul)

Ettevõttes teostatava riskianalüüsi põhieesmärk

Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine

Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes

Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks

Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine

Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud

Riskide hindamine Riskihindamise eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajaid

ähvardavate ohtude kohta. Riskihindamise edukaks läbiviimiseks on vaja: - kindlaks määrata ohud, et tööandjal oleks võimalik otsustada,

millist tegevust arendada töötajate tervise ja ohutuse kaitseks, võttes arvesse kehtivat seadusandlust

- hinnata riske, et oleks võimalik valida head töövahendid, ohutumad keemilised ained, korraldada eeskujulukult tööd

- hinnata olemasolevate kaitsevahendite piisavust - esitada abinõusid tähtsuse järjekorras - näidata, et kõik tööga liituvad tegurid on arvesse võetud ja riske

ning ohutusmeetmeid on hinnatud kompetentselt - toiminguid, mis parandavad töötingimusi.

Riskihindamine Taustinformatsioon Meeskonna moodustamine Süsteemi piiritlemine ja meetodi valik Ohtude identifitseerimine Ohustatud isikute väljaselgitamine Riskihindamine Aruanne Tegevuskava

Taustinformatsioon Ettevõtte – osakonna nimetus Töö/tegevusvaldkond Töötajate arv (vanuseline, sooline, ametialane) Olme ja toitlustamine Tööaeg ja palgasüsteem (tüki-, ajatöö) Eelnevad ülevaatused, töökeskkonna mõõtmised,

tervisekontrolli tulemused Andmed tööõnnetuste, kutsehaiguste ja haiguspäevade kohta Tööprotsess Madala töövõimega töötajad Kasutatavad kemikaalid, ohutuskaardid Tööohutus ja tegevusplaan Ettevõtte kvaliteedisüsteem Töövõime säilitamine/rehabilitatsioon Esmaabi ja tegutsemine hädaolukorras

Riskihindamiseks meeskond

Sõltuvalt tööspetsiifikast, töökeskkonnast Insener (teostab töökeskkonnas mõõtmisi) Tööhügieenik, töötervishoiuarst, -õde Ergonoom Psühholoog Toksikoloog Töökeskkonnaspetsialist ja –volinik

Riskihaldamine Tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke

kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi

Riskihaldamine on tegevus, mis sisaldab: - üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest - süstemaatilist uurimist, kuidas riskist tulenevaid võimalikke kaotusi viia miinimumini - otstarbekohast haldamismeetodi valimist ja

teostamist - riskitaseme vähendamist või ohuteguri

eemaldamist töökeskkonnast

Riskihaldamise meetodid Aine või protsessi keelustamine Ekspositsioonistandardite kehtestamine/täitmine Informeerimine Kindlustus Preventsiooni ja kontrollmeetmete kasutamine

töökohal - protsessi või aine asendamine - masinaehituse kontroll - töösüsteemide parandamine - isikukaitsevahendite kasutamine

Riskitaseme määramisel kasutatakse tavaliselt maatrikseid (Briti standart BS 8800)

TagajärjedEsine-mine

Väheohtlik(vigastust ei esine)

Ohtlik(kerge vigastus)

Eriti ohtlik (raske vigastus)

Väga ebatõenäoline

Vähene risk I

Vastuvõetav risk II

Keskmine risk III

Võrdlemisi ebatõe-näo-line, kuid võimalik

Vastuvõetav risk II

Keskmine risk III

Suur riski IV

Tõenäoline Keskmine risk III

Suur risk IV

Talumatu risk V

Põhjus/Tagajärg

Mõjude ilmnemine, riski tõenäosus

Vähesel määral ohtlikud, ärritavad, sööbivad, sensibiliseerivad ained. Kerge mööduv haigus

Ohlikud, tuleohtlikud, nahakahjustusi tekitavad kemikaalid. Haigestumisel on järelmõjud, kerged püsivad muutused

Tugevalt ohtlikud ained, mürgised ained-kemikaalid. Haigestumisel tekivad kauakestvad järelmõjud, eluiga lühendavad haigused.

Ebatõenäosed juhuslikud mõjud, ärritavaid ja sööbivaid aineid kasutatakse harva

Ohutusabinõusid pole vaja kasutada I

Pidev jälgiminevähene risk II

Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III

Võimalikud tervisekahjustused, ärritavaid ja sööbivad jm kahjulikke aineid kasutatakse iga päev

Pidev jälgimine vähene risk II

Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III

Ohutusabinõud on vältimatud Märkimisväärne risk IV

Tõenäoline tervisekahjustus, kokkupuude kahjulike ainetega iga päev

Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III

Ohutusabinõud on vältimatudSuur risk IV

Ohutusabinõusid kasutada kohe Talumatu risk V

Riskitasemed VÄHENE RISK (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata. VASTUVÕETAV RISK (II tase) – ei nõua üldjuhul lisaabinõude

rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel

KESKMINE RISK (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.

SUUR RISK (IV tase) - nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Abinõud tuleb rakendada 1 – 3 kuu jooksul.

TALUMATU RISK (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.

Riskianalüüsi käik

Töökeskkonna vaatlus Küsimustiku tegemine ja analüüsimine Töökeskkonna parameetrite mõõtmine (akrediteeritud

labori poolt) Ohutegurite ja terviseriskide kirjeldamine

(dokumenteerimine) Abinõude väljatöötamine ja tegevuskava koostamine Erinevate meetmete rakendamine Töökeskkonna paranemine Uus riskianalüüs – soovitav dokumenteerida

ohutegurite taseme langus ja lisada riskinalüüsi dokumenti uued andmed ohuteguri tasemete kohta

Riskianalüüsi käigus dokumenteeritakse Töötajate tervisekontroll Vigastusi ning haigestumist välitivad meetmed

ettevõttes ja töökohtadel Isikukaitsevahendite, kaitseriietuse kasutamine Ruumide korrashoid Olmetingimused/hügieen Töötajate väljaõpe ja täiendõpe Esmaabi korraldus Avariiolukorras tegutsemine

1. Koostada riskide hindamise plaan

2. Planeeri hinnang, vali meetod

3. Kogu andmeid

4. Määra kindlaks ohud

5. Määrata kindlaks ohustatud isikud

6. Määra kindlaks ohustamise viis

7. Hinda riske kahju tõenäosuse ja raskuse järgi

Olemasolevad abinõud on piisavad

Abinõud ei ole piisavad

Lõpp

8. Uuri võimalusi riski kõrvaldamiseks või haldamiseks

10. Teosta haldamisabinõud

15.Teosta uus hindamine

9. Pane abinõud tähtsuse järjekorda ja vali haldamismeetod

11. Kirjuta hinnang

12. Mõõda efektiivsus

13. Kontrolli ja täienda plaani

Hinnang piisavalt heaEi ole vaja lisaabinõusid

Muutused on vajalikud

14. Jälgi riskihindamisprogrammi mõju

Muutus on toimunud Muutust ei ole

Lõpp

Lõpp

Riskide hindamine ja haldamine töökohal

Ohutusanalüüs

Koosneb riskianalüüsist kui ka hõlmab endas eelnenud sündmuste analüüsi.

Ohu põhjused:- seadmete tõrked- välised mõjud- töötaja vale tegevus

FTA (fault tree analysis)

Lähtutakse veast ja püütakse leida põhjus Uuritakse olukorda ja tingimusi, mis võivad

tekkida

Ergonoomiline analüüs

Tehnoloogia areng kiire, inimene on aga sama Kulub masin/seada, kulub samuti ka inimene Inimfaktor on väga oluline Hinnatakse töökeskkonda, tööliigutusi, tööasendeid Jälgitakse, et töö oleks kujundatud inimese järgi:

füüsiline kohandamine, vaimne kohandamine Ergonoomia eesmärk on inimese ohutuse, tervise ja

konfordi kindlustamine läbi töökoha kavadamise, töö organiseerimise ja töökeskkonna parandamise