Riskide hindamine ettevõtte äritegevuses

Mari Vavulski

Vanemkonsultant

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

23.04.2010

Äriplaan kui kokkulepitud

mängureeglite kogum

• Ettevõtjal on olemas läbikirjutatud

tegevuskava, millest otsuste tegemisel

lähtuda (“mängida” läbi situatsioone, mis

reaalses elus ette võivad tulla);

Selge strateegia ja läbimõeldud tegevuskava, mis

on esmane informatsiooniallikas omanikele,

potentsiaalse(te)le investori(te)le ja

rahastaja(te)le

Riskide hindamine

• Enne riskide hindamist toimub riskide

identifitseerimine

• Selle põhjal otsustatakse ettevõttes, milliste

riskidega teadlikult tegelema hakatakse ja

milliseid riske teadvustatakse, kuid nende

maandamistegevusi ellu viima ei hakata

Äriplaani soovituslik struktuur

• Kokkuvõte äriprojektist;

• Tooted ja teenused;

• Tootearendus;

• Turg;

• Konkurents;

• Turundusplaan;

• Juhtkond;

• Personal;

• Finantseerimine;

• Finantsprognoosid;

• Riskianalüüs;

Äri tähendab riskide võtmist

Riski teiseks pooleks

on ahvatlev väljakutse,

mis võib suurendada

ettevõtte kasumit

EESMÄRK?

• Mis on ettevõtte, äriprojekti, vastu võetud

investeerimisotsuse eesmärk – kuhu tahab ettevõte

jõuda?

• Enamlevinud strateegiline planeerimisvahend ja

üldkasutatav mudel on SWOT.

• SWOT ei hakka tööle ettevõtte kasuks kui ei ole

määratletud eesmärki milleni jõuda

Näited võimalikest riskidest

Ettevõtja esitab ja kogub statistilisi materjale,

andmeid ei analüüsita ega ei tehta järeldusi.

Ettevõtjal on pikaajalised ja üllad eesmärgid, kuid

nende saavutamise meetodite kohta pole

sõnagi.

Näide: Eesmärgiks on esimese aasta tegutsemise

järel hõivata vähemalt 10% osa valdkonna

Lõuna-Eesti turul ning seejärel kogu Eestis.

Konkurentsieelistena tuuakse välja:

1) hea teeninduse põhiväärtused – nt.

kliendikesksus, paindlikkus, kliendi

soovidega arvestamine, kiire teenindamine;

2) normaalse ettevõtte toimimise alustalad

– nt. hea töökorraldus ja juhtimine

ettevõttes, professionaalne juhtkond ja

personal

Konkurentsi hindamisel ei arvestada turul

leiduvate asenduskaupadega.

Konkurentsianalüüsis võrreldakse end valdkonna

TOP 10-ga või täiesti erinevaid sihtgruppe

teenindavate ettevõtetega

Näide: kodumajutus võrdleb oma hindasid ja

teenuseid piirkonna 3* hotelliga

Oluline on teostada konkurentsianalüüs oma

turusegmendis!

Konkurentide kohta avaldatav informatsioon

seisneb konkurentide loetelus.

Finantsprognoosimise veadLiigoptimistlikud müügiprognoosid

Näide: majutusasutus planeerib oma täituvuseks

83% kui piirkonna keskmine on 40-60%. Projektis

puuduvad ka nii kõrget täituvust garanteerivad ekstra

müügimeetodid.

Näide: maakonnas asuv hambaravikabinet 2

hambatohtriga planeerib oma kuukäibeks 0,5 milj.

krooni. Ühe hambaarsti kohta nähakse ette 5-6 klienti

päevas. Keskmine teenuse maksumus patsiendi kohta

tuleb sel juhul ligi 2000 krooni.

Vaba raha kiire kasv

Näide: puidutöötlemisettevõtte kolmanda

tegevusaasta lõpuks planeeritud vaba raha jääk on

suurem kui ettevõtte kolmanda aasta käive.

Finantsprognoosimise vead (2)Äriplaanis esitatud tegevused ja tegevuste

rakendamiseks vajalikud finantsid pole kooskõlas.

Näide: Turismiettevõte planeerib pakkuda

klientidele ka võimalusi rattamatkadeks ja vibulaskmist

viburajal. Kulutusi neile tegevustele ega investeeringutele

pole kajastatud.

Näide: Majutusettevõte väidab, et pesupesemis-

teenus ostetakse sisse, kuid finantsprognoosides pole

kulusid kajastatud (kaasneb nii transpordi- kui

pesemisteenus)

Näide: Meelelahutusürituste korraldaja väidab, et

muuhulgas korraldatakse tuntud muusikute

kontserte, privaatpidusid, kiirtoitlustust, kuid kuludes pole

kulutusi muusikutele ega toiduainetele.

Järeldused

• Juhul kui ettevõttes on rohkem kui üks

omanik,on mõistlik koostada äriplaan;

• Äriplaanist on kasu, kui see ei kogu riiulil

tolmu;

• Ettevõtja peab olema teadlik riskidest, mis

igapäevategevust mõjutavad ja mõjutada

võivad;

• Riskianalüüsil peab olema tulemus: millised

reaalseid tegevusi seejärel ellu viima

hakatakse?

EAS kogemused

• Toetust saanud ettevõtete seas viiakse läbi

järelseiret

EESMÄRK:

• Hinnata ettevõtjate esialgseid plaane

reaalsete tulemustega, misläbi hinnata toetuse

mõju

ARENG

• peamine ja enim kordi täheldatud arengut takistav tegur on

jätkuv majanduslangus (66% vastanutest), millega on kaasnenud

ostujõu ja tellimuste vähenemine ning suurenenud tellijate

võlgnevused

• teiseks oluliseks teguriks (19% vastanutest) on muutunud

finantsvahendite puudus, milline on suuresti tekkinud käibe

vähenemisest ja tellijate võlgnevuste tekkimisest

• kolmandaks oluliseks teguriks (8% vastanutest) täheldatakse

ikka ja jälle vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu puudust ja ka

konkurentsi tihenemist (6% vastanutest)

ARENG

• mainitud on ka (5% vastanutest) erinevate hindade (toore, küte,

elekter, jms.) kallinemisest tulenevat kasumi langust, milline

omakorda pidurdab vajalike investeeringute tegemist edasise

arengu tagamiseks

• lisaks on veel välja toodud (4% vastanutest) vajaliku

tehnoloogilise taseme puudumist, milline omakorda vähendab

konkurentsivõimet

• 4% vastanutest on toonud probleemiks tootmispindade

laienemise võimaluse puudumist (ei ole piisavalt finantsi, pangad

laenu ka ei anna) ja sellest lähtuvalt tootmisvõimsuse

suurenemise takistust

• ettevõtjatest 14% on hetke olukorraga rahul, arengut takistavaid

tegureid ei näe, kõik on võimalik kui ainult tahta

KONKURENTSIEELISED

Vastanutest (499 ettevõtet):

23% peab oma eeliseks toote ja/või teenuse kvaliteeti

14% ettevõtte paindlikkust; toote/teenuse hinda

11% tegutsemise asukohta

8% omavad pikaajalisi kogemusi ning laiapõhjalisi teadmisi valdkonnas

7% professionaalset meeskonda

5% oma piirkonna monopoolset seisundit; toote/teenuse unikaalsust

4% madalat teenuse/toote kulubaasi; kiirust teenuste osutamisel

3% mobiilsust; laia teenuste valikut ja kompleksteenust; innovaatilisust

2% niššhi toode/teenus; EI OLEGI mingit eelist välja tuua

1% laenude puudumist; pereettevõtet; tehnoloogilist taset

TOOTEARENDUS

• 41% vastanud ettevõtetest planeerivad teenuse/tootearendust, planeeritakse seda teha läbi olemasoleva teenuse/toote arendamise või laiema

sortimendi pakkumise laiemale kliendirühmale

• 17% - planeerib kindlasti välja arendada ja/või juurutada uusi

tooteid/teenuseid

• 17% - ei planeerigi oma toodet/teenust edasi arendada

• 7% - planeerib investeerida uutesse seadmetesse

• 6% - planeerivad arendada oma toodet välisturgudele

sisenemiseks

• 4% - planeerib tõsta teadmisi ja oskusi (meeskonnal, juhtidel)

• 2% - planeerib suurendada tootmise/teenuse pindasid

Prognooside mitte täitmiste peamised põhjused

• MASU – 66% vastanutest

• käibevahendite nappus; laenude saamise võimalused

• kvalifitseeritud tööjõu puudus

• konkurentsi tihenemine

Prognooside mitte täitmiste peamised põhjused

• erinevate hindade tõus (toore, küte, elekter, jms.)

• vajaliku tehnoloogilise taseme puudumine

• tootmise/teeninduse pindade laienemise võimaluse

puudumine

• vähesed oskused turundusest; ettevõtte laenukoormused

KOKKUVÕTE SEIREST

• kõikidest vahemikus 2005-2006-2007.a toetatud

ettevõtetest (647) tegutseb 2008.a seisuga 86,4%

• edukamad ettevõtted on jätkuvalt tööstus- ja ehitusvaldkonnas

• rohkem on hakatud investeerima majutus ja toitlustus sektorisse

• kasumis on 345 toetatud ettevõtet

• kasum on kasvanud (2007 vs. 2008) 245 ettvõttel (44%

tegutsevatest)

• käive on kasvanud 274 ettevõttel, neist 94 ettevõttel

üle 100%

• tegutsevate ettevõtete kogukäive 1,16 miljardit krooni

(prognoositud oli 1,37 miljardit)

KOKKUVÕTE SEIREST• keskmine töötajate arv 3,96

(2007.a oli see 3,91)

• ekspordib 11,9% tegutsevatest ettevõtetest ja veel 27% plaanib

hakata lähiajal eksportima

• äriplaani koostamisest oli väga suur kasu 358 ettevõtjal

- 129 ettevõtjat “said midagi ikka sellest” (ei osanud

kasulikkust hinnata)

- 68 ettevõtja sõnul ei olnud seda rohkemaks vaja, kui

ainult toetuse taotlemiseks ja kasu oli minimaalne

Oleme täitnud oma eesmärke ettevõtete toetamisel

Toetus on olnud mõjus!

Start-up ettevõte kõigile ei sobi

• United Dogs and Catsi tegevjuht Ragnar Sass küsib

tööintervjuul ühe esimese asjana, kas töölesoovija

mõistab, et selles ettevõttes ei saa tunde lugeda.

Intervjueerib Mait Raava.

http://www.youtube.com/watch?v=vRMYyp5_SRE

Minuga saab ühendust:

Mari.Vavulski@eas.ee

Aitäh! Küsimused?