Õigus-küsimused

Kokkuvõte Euroopa Liiduõigusaktidest justiitskoostöö

kohta tsiviil- jakaubandusasjades

Käesolev dokument on informatiivne ja dokumentaalne abivahend ning komisjon ei vastuta selle sisu eest. Vaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstid on autentsed.

Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele.

Tasuta infotelefon (*):

00 800 6 7 8 9 10 11

(*) Teatud juhtudel ei võimalda mobiilsideoperaatorid helistamist

00 800 numbritele või on need kõned tasulised.

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013

ISBN 978-92-79-29636-9doi:10.2838/10637

© Euroopa Liit, 2013Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Belgium

Trükitud valgele elementaarkloorivabale paberile (ECF)

õigusaktidest justiitskoostöökohta tsiviil- jakaubandusasjades

Kokkuvõte Euroopa Liiduõigusaktidest justiitskoostöö

kohta tsiviil- jakaubandusasjades

5

Sisukord

Eessõna Euroopa tsiviilõigusaktid – neliteist aastat hiljem . . . . . . . . . . . . .9

Sissejuhatus Euroopa õigus mõjutab üha rohkem inimeste igapäevaelu . . . . . 11

1 Tampere Euroopa Ülemkogu, eesistujariigi järeldused . . . . . . . . . . . . 13

2 Meetmeprogramm vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks . . . 39

3 Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba ringlus . . . . . . . . 63

3a Nõukogu määrus nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) . . . . . . . . . . . . . . . 65

3b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

3c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta . . . . . . . . . .125

3d Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . .153

3e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus . . . . . . . . . . . .187

3f Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, 29. mai 2000, maksejõuetusmenetluse kohta . . . .211

4 Perekonnaõiguse valdkonnas tehtud kohtuotsuste vaba ringlus . . . . . . 231

4a Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 .233

4b Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .265

4c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, 4. juuli 2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .347

6

5 Dokumentide kätteandmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 377

5a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .379

6 Tõendite kogumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 423

6a Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . . . . . . . .425

7 Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . 451

7a 2001/470/EÜ: Nõukogu otsus, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .453

8 Õigusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 463

8a Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad . . . . . . . . . . . . . . . . .465

9 Kuriteoohvrite hüvitus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 475

9a Nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .477

10 Vahendusmenetlus tsiviilasjades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 483

10a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/52/EÜ, 21. mai 2008, vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades . . . . . . .485

11 Kohaldatav õigus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 493

11a Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon . . .495

11b Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) . . . . . . . . . .523

11c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) . . . . . . . . .537

11d Nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas . . .549

7

8

9

Eessõna

1999. aastal tõi Amsterdami leping Euroopa Liidus päevakorda õigusalase koostöö tsiviilasjades. ELi liikmesriikide tõhus õigusalane koostöö tsiviilasjades oli aga alanud juba varem. 1968. aasta Brüsseli konventsioon, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, samuti 1980. aasta Rooma konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta olid selle protsessi rahvusvahelisel tasandil juba käivitanud.

Samuti toimus 1999. aastal Soomes Tamperes Euroopa Ülemkogu erikohtumine, mille käigus pandi otsustavalt paika õigusalase koostöö tugevdamise praktilised alused. Kohtumisel deklareeriti, et „tõelisel õigusel rajaneval Euroopa alal ei tohiks üksikisikute ja ettevõtete õiguste teostamist takistada ega pidurdada liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide ühildamatus ja keerukus” ja et on oluline rajada ala, „kus inimestel on teistes liikmesriikides kohtu ja ametiasutuste poole pöördumine sama lihtne kui oma kodumaal”.

Neliteist aastat hiljem on Euroopa Liit end varustanud arvukate vajalike õigusaktidega Euroopa tsiviil-, äri- ja perekonnaõiguse valdkonnas. Euroopa kohtualluvuse ning vastavate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise, kohaldatava õiguse ja õigusalase koostöö eeskirjad on nüüdseks kasutusel enamiku juristide igapäevases praktikas. Kohtunikel ja advokaatidel tuleb üha sagedamini tegeleda piiriüleste juhtumitega, kuna kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise põhimõte on suurendanud üleeuroopaliste tehingute arvu ja Euroopa kodanike liikuvust.

Ükski jurist ei saa praegusel ajal enam eirata ELi õiguses toimunud muutusi ja Euroopa tsiviilõigust reguleerivaid eeskirju. Seega on käesolev kokkuvõte hindamatu abivahend kõigile, kes tegelevad piiriüleste vaidluste lahendamisega.

Viviane Reding Asepresident Õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus

Euroopa tsiviilõigusaktid – neliteist aastat hiljem

10

11

Sissejuhatus

Euroopa Liidu piires tuleb üha sagedamini ette kontakte liikmesriikide vahel ning seoses kaupade või teenuste ostmisega, töötamise või õppimisega, abiellumise või pensionile jäämisega reisivad inimesed üha enam.

Kahtlemata tuleb üha sagedamini ette olukordi, kuhu on kaasatud eri riikides elavad inimesed, millega kaasneb piiriüleste justiitsvaidluste võimalus.

Enne, kui need vastuolud lahenduse saavad, tekib mitmesuguseid küsimusi: milline kohtunik on õiguspädev? Millise riigi õigusakte kohaldatakse? Kuidas toimub vajalike dokumentide riikidevaheline edastamine? Kas välisriigis on võimalik saada õigusabi?

Järgmiseks peame ka teadma, millised formaalsused tuleb täita kohtuotsuse tunnustamiseks, täitmisele pööramiseks või täitmiseks teises liikmesriigis. Kuidas saaks nimetatud korda kiiremaks ja tulemuslikumaks muuta?

Euroopa justiitspiirkonna loomine tähistabki püüdeid neile küsimustele vastuseid leida. 1960. aastatel tõusid päevakorda mitmesugused algatused – näiteks 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Sellest hoolimata on veel palju teha. 1999. aasta sügisel said Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid kokku Soomes Tamperes, et panna Euroopas alus Amsterdami lepinguga sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale.

Kõnealusel üritusel märgiti, et „tõelises Euroopa justiitspiirkonnas ei tohiks liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide kokkusobimatus või keerukus takistada ega häirida üksikisikuid ega ettevõtteid nende õiguste kasutamisel”.

Euroopa õigus mõjutab üha rohkem inimeste igapäevaelu

12

Samuti kinnitasid nad pühendumist eesmärgile luua õigusel rajanev ala, „kus igal inimesel peab olema võimalik pöörduda kohtute ja teiste ametiasutuste poole ühtviisi lihtsalt nii oma riigis kui igas teises liikmesriigis”.

Euroopa Ülemkogu istungil Haagis 2004. aasta novembris omistati suurt tähtsust justiitskoostöö jätkamisele tsiviilasjades ja 2000. aastal vastuvõetud vastastikuse tunnustamise programmi täielikule jõustamisele. See töö jätkub nüüd 2009. aasta Stockholmi programmi raames.

Vastavalt Amsterdami lepingule on saanud võimalikuks kasutada ELi õigusloomevahendeid – määrusi, direktiive ja otsuseid – tsiviilõiguse valdkonnas. See ei tohiks külmaks jätta kodanikke, kes saavad tänu Euroopa õigusaktidele näiteks otse kohtu poole pöörduda.

Seoses sellega on juba vastu võetud mitmesuguseid juriidilisi dokumente, mille täisversiooni võib leida käesolevast kokkuvõttest. Kui soovite põhjalikumat teavet, eelkõige Euroopa Komisjoni plaanide ja ettepanekute kohta, võite külastada ka Euroopa tsiviil- ja kaubandusõiguse võrgustikku aadressil http://ec.europa.eu/civiljustice.

Käesolev kokkuvõte on koostatud selleks, et teha käepärasel kujul kättesaadavaks kõik peamised tekstid, mis on tsiviilasju puudutava justiitskoostöö valdkonnas juba vastu võetud.

Tegelikult on kõigi justiitsvaldkonnas tegutsevate professionaalide kohus neid juriidilisi dokumente tunda, kohaldada ja tutvustada inimestele, keda need puudutavad – lühidalt öeldes, ellu rakendada.

Käesolev kokkuvõte ei taotlegi enamat kui teile seejuures abiks olla.

13

Tampere Euroopa Ülemkogu, eesistujariigi järeldused(Dokument on kättesaadav vaid inglise keeles)

1

14

PRESIDENCY CONCLUSIONS

TAMPERE EUROPEAN COUNCIL

15 AND 16 OCTOBER 1999

The European Council held a special meeting on 15 and 16 October 1999 in

Tampere on the creation of an area of freedom, security and justice in the

European Union. At the start of proceedings an exchange of views was

conducted with the President of the European Parliament, Mrs Nicole

Fontaine, on the main topics of discussion.

The European Council is determined to develop the Union as an area of

freedom, security and justice by making full use of the possibilities offered by

the Treaty of Amsterdam. The European Council sends a strong political

message to reaffirm the importance of this objective and has agreed on a

number of policy orientations and priorities which will speedily make this area

a reality.

The European Council will place and maintain this objective at the very top of

the political agenda. It will keep under constant review progress made

towards implementing the necessary measures and meeting the deadlines set

by the Treaty of Amsterdam, the Vienna Action Plan and the present

conclusions. The Commission is invited to make a proposal for an appropriate

scoreboard to that end. The European Council underlines the importance of

ensuring the necessary transparency and of keeping the European Parliament

regularly informed. It will hold a full debate assessing progress at its

December meeting in 2001.

15

In close connection with the area of freedom, security and justice, the

European Council has agreed on the composition, method of work and

practical arrangements (attached in the annex) for the body entrusted with

drawing up a draft Charter of fundamental rights of the European Union. It

invites all parties involved to ensure that work on the Charter can begin

rapidly.

The European Council expresses its gratitude for the work of the outgoing

Secretary-General of the Council, Mr. Jürgen Trumpf, and in particular for his

contribution to the development of the Union following the entry into force of

the Treaty of Amsterdam.

Given that one of the focal points of the Union's work in the years ahead will

be to strengthen the common foreign and security policy, including developing

a European security and defence policy, the European Council expects the

new Secretary-General of the Council and High Representative for the CFSP,

Mr. Javier Solana, to make a key contribution to this objective. Mr. Solana will

be able to rely on the full backing of the European Council in exercising his

powers according to Article 18(3) of the Treaty so he can do full justice to his

tasks. His responsibilities will include co-operating with the Presidency to

ensure that deliberations and action in foreign and security policy matters are

efficiently conducted with the aim of fostering continuity and consistency of

policy on the basis of the common interests of the Union.

TOWARDS A UNION OF FREEDOM, SECURITY AND JUSTICE:

THE TAMPERE MILESTONES

1. From its very beginning European integration has been firmly

rooted in a shared commitment to freedom based on human

rights, democratic institutions and the rule of law. These

common values have proved necessary for securing peace and

16

developing prosperity in the European Union. They will also

serve as a cornerstone for the enlarging Union.

2. The European Union has already put in place for its citizens

the major ingredients of a shared area of prosperity and peace:

a single market, economic and monetary union, and the capacity

to take on global political and economic challenges. The

challenge of the Amsterdam Treaty is now to ensure that

freedom, which includes the right to move freely throughout the

Union, can be enjoyed in conditions of security and justice

accessible to all. It is a project which responds to the frequently

expressed concerns of citizens and has a direct bearing on their

daily lives.

3. This freedom should not, however, be regarded as the

exclusive preserve of the Union’s own citizens. Its very

existence acts as a draw to many others world-wide who cannot

enjoy the freedom Union citizens take for granted. It would be in

contradiction with Europe’s traditions to deny such freedom to

those whose circumstances lead them justifiably to seek access

to our territory. This in turn requires the Union to develop

common policies on asylum and immigration, while taking into

account the need for a consistent control of external borders to

stop illegal immigration and to combat those who organise it and

commit related international crimes. These common policies

must be based on principles which are both clear to our own

citizens and also offer guarantees to those who seek protection

in or access to the European Union.

4. The aim is an open and secure European Union, fully

committed to the obligations of the Geneva Refugee Convention

and other relevant human rights instruments, and able to

respond to humanitarian needs on the basis of solidarity. A

common approach must also be developed to ensure the

17

integration into our societies of those third country nationals who

are lawfully resident in the Union.

5. The enjoyment of freedom requires a genuine area of justice,

where people can approach courts and authorities in any

Member State as easily as in their own. Criminals must find no

ways of exploiting differences in the judicial systems of Member

States. Judgements and decisions should be respected and

enforced throughout the Union, while safeguarding the basic

legal certainty of people and economic operators. Better

compatibility and more convergence between the legal systems

of Member States must be achieved.

6. People have the right to expect the Union to address the

threat to their freedom and legal rights posed by serious crime.

To counter these threats a common effort is needed to prevent

and fight crime and criminal organisations throughout the Union.

The joint mobilisation of police and judicial resources is needed

to guarantee that there is no hiding place for criminals or the

proceeds of crime within the Union.

7. The area of freedom, security and justice should be based on

the principles of transparency and democratic control. We must

develop an open dialogue with civil society on the aims and

principles of this area in order to strengthen citizens’ acceptance

and support. In order to maintain confidence in authorities,

common standards on the integrity of authorities should be

developed.

8. The European Council considers it essential that in these

areas the Union should also develop a capacity to act and be

regarded as a significant partner on the international scene. This

requires close co-operation with partner countries and

18

international organisations, in particular the Council of Europe,

OSCE, OECD and the United Nations.

9. The European Council invites the Council and the

Commission, in close co-operation with the European

Parliament, to promote the full and immediate implementation of

the Treaty of Amsterdam on the basis of the Vienna Action Plan

and of the following political guidelines and concrete objectives

agreed here in Tampere.

A. A COMMON EU ASYLUM AND MIGRATION POLICY

10. The separate but closely related issues of asylum and

migration call for the development of a common EU policy to

include the following elements.

I. Partnership with countries of origin

11. The European Union needs a comprehensive approach to

migration addressing political, human rights and development

issues in countries and regions of origin and transit. This

requires combating poverty, improving living conditions and job

opportunities, preventing conflicts and consolidating democratic

states and ensuring respect for human rights, in particular rights

of minorities, women and children. To that end, the Union as

well as Member States are invited to contribute, within their

respective competence under the Treaties, to a greater

coherence of internal and external policies of the Union.

Partnership with third countries concerned will also be a key

element for the success of such a policy, with a view to

promoting co-development.

19

12. In this context, the European Council welcomes the report of

the High Level Working Group on Asylum and Migration set up

by the Council, and agrees on the continuation of its mandate

and on the drawing up of further Action Plans. It considers as a

useful contribution the first action plans drawn up by that

Working Group, and approved by the Council, and invites the

Council and the Commission to report back on their

implementation to the European Council in December 2000.

II. A Common European Asylum System

13. The European Council reaffirms the importance the Union

and Member States attach to absolute respect of the right to

seek asylum. It has agreed to work towards establishing a

Common European Asylum System, based on the full and

inclusive application of the Geneva Convention, thus ensuring

that nobody is sent back to persecution, i.e. maintaining the

principle of non-refoulement.

14. This System should include, in the short term, a clear and

workable determination of the State responsible for the

examination of an asylum application, common standards for a

fair and efficient asylum procedure, common minimum

conditions of reception of asylum seekers, and the

approximation of rules on the recognition and content of the

refugee status. It should also be completed with measures on

subsidiary forms of protection offering an appropriate status to

any person in need of such protection. To that end, the Council

is urged to adopt, on the basis of Commission proposals, the

necessary decisions according to the timetable set in the Treaty

of Amsterdam and the Vienna Action Plan. The European

Council stresses the importance of consulting UNHCR and other

international organisations.

20

15. In the longer term, Community rules should lead to a

common asylum procedure and a uniform status for those who

are granted asylum valid throughout the Union. The Commission

is asked to prepare within one year a communication on this

matter.

16. The European Council urges the Council to step up its

efforts to reach agreement on the issue of temporary protection

for displaced persons on the basis of solidarity between Member

States. The European Council believes that consideration

should be given to making some form of financial reserve

available in situations of mass influx of refugees for temporary

protection. The Commission is invited to explore the possibilities

for this.

17. The European Council urges the Council to finalise promptly

its work on the system for the identification of asylum seekers

(Eurodac).

III. Fair treatment of third country nationals

18. The European Union must ensure fair treatment of third

country nationals who reside legally on the territory of its

Member States. A more vigorous integration policy should aim

at granting them rights and obligations comparable to those of

EU citizens. It should also enhance non-discrimination in

economic, social and cultural life and develop measures against

racism and xenophobia.

19. Building on the Commission Communication on an Action

Plan against Racism, the European Council calls for the fight

against racism and xenophobia to be stepped up. The Member

States will draw on best practices and experiences. Co-

operation with the European Monitoring Centre on Racism and

Xenophobia and the Council of Europe will be further

21

strengthened. Moreover, the Commission is invited to come

forward as soon as possible with proposals implementing Article

13 of the EC Treaty on the fight against racism and xenophobia.

To fight against discrimination more generally the Member

States are encouraged to draw up national programmes.

20. The European Council acknowledges the need for

approximation of national legislations on the conditions for

admission and residence of third country nationals, based on a

shared assessment of the economic and demographic

developments within the Union, as well as the situation in the

countries of origin. It requests to this end rapid decisions by the

Council, on the basis of proposals by the Commission. These

decisions should take into account not only the reception

capacity of each Member State, but also their historical and

cultural links with the countries of origin.

21. The legal status of third country nationals should be

approximated to that of Member States' nationals. A person,

who has resided legally in a Member State for a period of time to

be determined and who holds a long-term residence permit,

should be granted in that Member State a set of uniform rights

which are as near as possible to those enjoyed by EU citizens;

e.g. the right to reside, receive education, and work as an

employee or self-employed person, as well as the principle of

non-discrimination vis-à-vis the citizens of the State of

residence. The European Council endorses the objective that

long-term legally resident third country nationals be offered the

opportunity to obtain the nationality of the Member State in

which they are resident.

IV. Management of migration flows

22

22. The European Council stresses the need for more efficient

management of migration flows at all their stages. It calls for the

development, in close co-operation with countries of origin and

transit, of information campaigns on the actual possibilities for

legal immigration, and for the prevention of all forms of

trafficking in human beings. A common active policy on visas

and false documents should be further developed, including

closer co-operation between EU consulates in third countries

and, where necessary, the establishment of common EU visa

issuing offices.

23. The European Council is determined to tackle at its source

illegal immigration, especially by combating those who engage

in trafficking in human beings and economic exploitation of

migrants. It urges the adoption of legislation foreseeing severe

sanctions against this serious crime. The Council is invited to

adopt by the end of 2000, on the basis of a proposal by the

Commission, legislation to this end. Member States, together

with Europol, should direct their efforts to detecting and

dismantling the criminal networks involved. The rights of the

victims of such activities shall be secured with special emphasis

on the problems of women and children.

24. The European Council calls for closer co-operation and

mutual technical assistance between the Member States' border

control services, such as exchange programmes and technology

transfer, especially on maritime borders, and for the rapid

inclusion of the applicant States in this co-operation. In this

context, the Council welcomes the memorandum of

understanding between Italy and Greece to enhance co-

operation between the two countries in the Adriatic and Ionian

seas in combating organised crime, smuggling and trafficking of

persons.

23

25. As a consequence of the integration of the Schengen acquis

into the Union, the candidate countries must accept in full that

acquis and further measures building upon it. The European

Council stresses the importance of the effective control of the

Union's future external borders by specialised trained

professionals.

26. The European Council calls for assistance to countries of

origin and transit to be developed in order to promote voluntary

return as well as to help the authorities of those countries to

strengthen their ability to combat effectively trafficking in human

beings and to cope with their readmission obligations towards

the Union and the Member States.

27. The Amsterdam Treaty conferred powers on the Community

in the field of readmission. The European Council invites the

Council to conclude readmission agreements or to include

standard clauses in other agreements between the European

Community and relevant third countries or groups of countries. Consideration should also be given to rules on internal

readmission.

B. A GENUINE EUROPEAN AREA OF JUSTICE

28. In a genuine European Area of Justice individuals and

businesses should not be prevented or discouraged from

exercising their rights by the incompatibility or complexity of

legal and administrative systems in the Member States.

V. Better access to justice in Europe

29. In order to facilitate access to justice the European Council

invites the Commission, in co-operation with other relevant fora,

24

such as the Council of Europe, to launch an information

campaign and to publish appropriate "user guides" on judicial

co-operation within the Union and on the legal systems of the

Member States. It also calls for the establishment of an easily

accessible information system to be maintained and up-dated by

a network of competent national authorities.

30. The European Council invites the Council, on the basis of

proposals by the Commission, to establish minimum standards

ensuring an adequate level of legal aid in cross-border cases

throughout the Union as well as special common procedural

rules for simplified and accelerated cross-border litigation on

small consumer and commercial claims, as well as maintenance

claims, and on uncontested claims. Alternative, extra-judicial

procedures should also be created by Member States.

31. Common minimum standards should be set for multilingual

forms or documents to be used in cross-border court cases

throughout the Union. Such documents or forms should then be

accepted mutually as valid documents in all legal proceedings in

the Union.

32. Having regard to the Commission's communication,

minimum standards should be drawn up on the protection of the

victims of crime, in particular on crime victims’ access to justice

and on their rights to compensation for damages, including legal

costs. In addition, national programmes should be set up to

finance measures, public and non-governmental, for assistance

to and protection of victims.

VI. Mutual recognition of judicial decisions

33. Enhanced mutual recognition of judicial decisions and

judgements and the necessary approximation of legislation

would facilitate co-operation between authorities and the judicial

25

protection of individual rights. The European Council therefore

endorses the principle of mutual recognition which, in its view,

should become the cornerstone of judicial co-operation in both

civil and criminal matters within the Union. The principle should

apply both to judgements and to other decisions of judicial

authorities.

34. In civil matters the European Council calls upon the

Commission to make a proposal for further reduction of the

intermediate measures which are still required to enable the

recognition and enforcement of a decision or judgement in the

requested State. As a first step these intermediate procedures

should be abolished for titles in respect of small consumer or

commercial claims and for certain judgements in the field of

family litigation (e.g. on maintenance claims and visiting rights).

Such decisions would be automatically recognised throughout

the Union without any intermediate proceedings or grounds for

refusal of enforcement. This could be accompanied by the

setting of minimum standards on specific aspects of civil

procedural law.

35. With respect to criminal matters, the European Council

urges Member States to speedily ratify the 1995 and 1996 EU

Conventions on extradition. It considers that the formal

extradition procedure should be abolished among the Member

States as far as persons are concerned who are fleeing from

justice after having been finally sentenced, and replaced by a

simple transfer of such persons, in compliance with Article 6

TEU. Consideration should also be given to fast track extradition

procedures, without prejudice to the principle of fair trial. The

European Council invites the Commission to make proposals on

this matter in the light of the Schengen Implementing

Agreement.

26

36. The principle of mutual recognition should also apply to pre-

trial orders, in particular to those which would enable competent

authorities quickly to secure evidence and to seize assets which

are easily movable; evidence lawfully gathered by one Member

State’s authorities should be admissible before the courts of

other Member States, taking into account the standards that

apply there.

37. The European Council asks the Council and the

Commission to adopt, by December 2000, a programme of

measures to implement the principle of mutual recognition. In

this programme, work should also be launched on a European

Enforcement Order and on those aspects of procedural law on

which common minimum standards are considered necessary in

order to facilitate the application of the principle of mutual

recognition, respecting the fundamental legal principles of

Member States.

VII. Greater convergence in civil law

38. The European Council invites the Council and the

Commission to prepare new procedural legislation in cross-

border cases, in particular on those elements which are

instrumental to smooth judicial co-operation and to enhanced

access to law, e.g. provisional measures, taking of evidence,

orders for money payment and time limits.

39. As regards substantive law, an overall study is requested on

the need to approximate Member States’ legislation in civil

matters in order to eliminate obstacles to the good functioning of

civil proceedings. The Council should report back by 2001.

C. A UNIONWIDE FIGHT AGAINST CRIME

27

40. The European Council is deeply committed to reinforcing the

fight against serious organised and transnational crime. The

high level of safety in the area of freedom, security and justice

presupposes an efficient and comprehensive approach in the

fight against all forms of crime. A balanced development of

unionwide measures against crime should be achieved while

protecting the freedom and legal rights of individuals and

economic operators.

VIII. Preventing crime at the level of the Union

41. The European Council calls for the integration of crime

prevention aspects into actions against crime as well as for the

further development of national crime prevention programmes.

Common priorities should be developed and identified in crime

prevention in the external and internal policy of the Union and be

taken into account when preparing new legislation.

42. The exchange of best practices should be developed, the

network of competent national authorities for crime prevention

and co-operation between national crime prevention

organisations should be strengthened and the possibility of a

Community funded programme should be explored for these

purposes. The first priorities for this co-operation could be

juvenile, urban and drug-related crime.

IX. Stepping up co-operation against crime

43. Maximum benefit should be derived from co-operation

between Member States' authorities when investigating cross-

border crime in any Member State. The European Council calls

for joint investigative teams as foreseen in the Treaty to be set

up without delay, as a first step, to combat trafficking in drugs

and human beings as well as terrorism. The rules to be set up in

28

this respect should allow representatives of Europol to

participate, as appropriate, in such teams in a support capacity.

44. The European Council calls for the establishment of a

European Police Chiefs operational Task Force to exchange, in

co-operation with Europol, experience, best practices and

information on current trends in cross-border crime and

contribute to the planning of operative actions.

45. Europol has a key role in supporting unionwide crime

prevention, analyses and investigation. The European Council

calls on the Council to provide Europol with the necessary

support and resources. In the near future its role should be

strengthened by means of receiving operational data from

Member States and authorising it to ask Member States to

initiate, conduct or coordinate investigations or to create joint

investigative teams in certain areas of crime, while respecting

systems of judicial control in Member States.

46. To reinforce the fight against serious organised crime, the

European Council has agreed that a unit (EUROJUST) should

be set up composed of national prosecutors, magistrates, or

police officers of equivalent competence, detached from each

Member State according to its legal system. EUROJUST should

have the task of facilitating the proper coordination of national

prosecuting authorities and of supporting criminal investigations

in organised crime cases, notably based on Europol's analysis,

as well as of co-operating closely with the European Judicial

Network, in particular in order to simplify the execution of letters

rogatory. The European Council requests the Council to adopt

the necessary legal instrument by the end of 2001.

47. A European Police College for the training of senior law

enforcement officials should be established. It should start as a

29

network of existing national training institutes. It should also be

open to the authorities of candidate countries.

48. Without prejudice to the broader areas envisaged in the

Treaty of Amsterdam and in the Vienna Action Plan, the

European Council considers that, with regard to national criminal

law, efforts to agree on common definitions, incriminations and

sanctions should be focused in the first instance on a limited

number of sectors of particular relevance, such as financial

crime (money laundering, corruption, Euro counterfeiting), drugs

trafficking, trafficking in human beings, particularly exploitation of

women, sexual exploitation of children, high tech crime and

environmental crime.

49. Serious economic crime increasingly has tax and duty

aspects. The European Council therefore calls upon Member

States to provide full mutual legal assistance in the investigation

and prosecution of serious economic crime.

50. The European Council underlines the importance of

addressing the drugs problem in a comprehensive manner. It

calls on the Council to adopt the 2000-2004 European Strategy

against Drugs before the European Council meeting in Helsinki.

X. Special action against money laundering

51. Money laundering is at the very heart of organised crime. It

should be rooted out wherever it occurs. The European Council

is determined to ensure that concrete steps are taken to trace,

freeze, seize and confiscate the proceeds of crime.

52. Member States are urged to implement fully the provisions

of the Money Laundering Directive, the 1990 Strasbourg

Convention and the Financial Action Task Force

recommendations also in all their dependent territories.

30

53. The European Council calls for the Council and the

European Parliament to adopt as soon as possible the draft

revised directive on money laundering recently proposed by the

Commission.

54. With due regard to data protection, the transparency of

financial transactions and ownership of corporate entities should

be improved and the exchange of information between the

existing financial intelligence units (FIU) regarding suspicious

transactions expedited. Regardless of secrecy provisions

applicable to banking and other commercial activity, judicial

authorities as well as FIUs must be entitled, subject to judicial

control, to receive information when such information is

necessary to investigate money laundering. The European

Council calls on the Council to adopt the necessary provisions to

this end.

55. The European Council calls for the approximation of criminal

law and procedures on money laundering (e.g. tracing, freezing

and confiscating funds). The scope of criminal activities which

constitute predicate offences for money laundering should be

uniform and sufficiently broad in all Member States.

56. The European Council invites the Council to extend the

competence of Europol to money laundering in general,

regardless of the type of offence from which the laundered

proceeds originate.

57. Common standards should be developed in order to prevent

the use of corporations and entities registered outside the

jurisdiction of the Union in the hiding of criminal proceeds and in

money laundering. The Union and Member States should make

arrangements with third country offshore-centres to ensure

efficient and transparent co-operation in mutual legal assistance

31

following the recommendations made in this area by the

Financial Action Task Force.

58. The Commission is invited to draw up a report identifying

provisions in national banking, financial and corporate legislation

which obstruct international co-operation. The Council is invited

to draw necessary conclusions on the basis of this report.

D. STRONGER EXTERNAL ACTION

59. The European Council underlines that all competences and

instruments at the disposal of the Union, and in particular, in

external relations must be used in an integrated and consistent

way to build the area of freedom, security and justice. Justice

and Home Affairs concerns must be integrated in the definition

and implementation of other Union policies and activities.

60. Full use must be made of the new possibilities offered by the

Treaty of Amsterdam for external action and in particular of

Common Strategies as well as Community agreements and

agreements based on Article 38 TEU.

61. Clear priorities, policy objectives and measures for the

Union’s external action in Justice and Home Affairs should be

defined. Specific recommendations should be drawn up by the

Council in close co-operation with the Commission on policy

objectives and measures for the Union’s external action in

Justice and Home Affairs, including questions of working

structure, prior to the European Council in June 2000.

62. The European Council expresses its support for regional co-

operation against organised crime involving the Member States

and third countries bordering on the Union. In this context it

32

notes with satisfaction the concrete and practical results

obtained by the surrounding countries in the Baltic Sea region.

The European Council attaches particular importance to regional

co-operation and development in the Balkan region. The

European Union welcomes and intends to participate in a

European Conference on Development and Security in the

Adriatic and Ionian area, to be organised by the Italian

Government in Italy in the first half of the year 2000. This

initiative will provide valuable support in the context of the South

Eastern Europe Stability Pact.

__________________

ANNEX

COMPOSITION METHOD OF WORK AND PRACTICAL ARRANGEMENTS

FOR THE BODY TO ELABORATE

A DRAFT EU CHARTER OF FUNDAMENTAL RIGHTS,

AS SET OUT IN THE COLOGNE CONCLUSIONS

A. COMPOSITION OF THE BODY

(i) Members

33

(a) Heads of State or Government of

Member States

Fifteen representatives of the Heads of

State or Government of Member States.

(b) Commission

One representative of the President of the

European Commission.

(c) European Parliament

Sixteen members of the European

Parliament to be designated by itself.

(d) National Parliaments

Thirty members of national Parliaments (two

from each national Parliament) to be

designated by national Parliaments

themselves.

Members of the Body may be replaced by alternates in

the event of being unable to attend meetings of the Body.

(ii) Chairperson and Vice-Chairpersons of the Body

The Chairperson of the Body shall be elected by the

Body. A member of the European Parliament, a member

of a national Parliament, and the representative of the

President of the European Council if not elected to the

Chair, shall act as Vice-Chairpersons of the Body.

34

The member of the European Parliament acting as Vice-

Chairperson shall be elected by the members of the

European Parliament serving on the Body. The member

of a national Parliament acting as Vice-Chairperson shall

be elected by the members of national Parliaments

serving on the Body.

(iii) Observers

Two representatives of the Court of Justice of the

European Communities to be designated by the Court.

Two representatives of the Council of Europe, including

one from the European Court of Human Rights.

(iv) Bodies of the European Union to be invited to give their views

The Economic and Social Committee

The Committee of the Regions

The Ombudsman

(v) Exchange of views with the applicant States

An appropriate exchange of views should be held by the

Body or by the Chairperson with the applicant States.

(vi) Other bodies, social groups or experts to be invited to give their views

35

Other bodies, social groups and experts may be invited

by the Body to give their views.

(vii) Secretariat

The General Secretariat of the Council shall provide the

Body with secretariat services. To ensure proper

coordination, close contacts will be established with the

General Secretariat of the European Parliament, with the

Commission and, to the extent necessary, with the

secretariats of the national Parliaments.

B. WORKING METHODS OF THE BODY

(i) Preparation

The Chairperson of the Body shall, in close concertation

with the Vice-Chairpersons, propose a work plan for the

Body and perform other appropriate preparatory work.

(ii) Transparency of the proceedings

In principle, hearings held by the Body and documents

submitted at such hearings should be public.

(iii) Working groups

36

The Body may establish ad hoc working groups, which

shall be open to all members of the Body.

(iv) Drafting

On the basis of the work plan agreed by the Body, a

Drafting Committee composed of the Chairperson, the

Vice-Chairpersons and the representative of the

Commission and assisted by the General Secretariat of

the Council, shall elaborate a preliminary Draft Charter,

taking account of drafting proposals submitted by any

member of the Body.

Each of the three Vice-Chairpersons shall regularly

consult with the respective component part of the Body

from which he or she emanates.

(v) Elaboration of the Draft Charter by the Body

When the Chairperson, in close concertation with the

Vice-Chairpersons, deems that the text of the draft

Charter elaborated by the Body can eventually be

subscribed to by all the parties, it shall be forwarded to

the European Council through the normal preparatory

procedure.

C. PRACTICAL ARRANGEMENTS

37

The Body shall hold its meetings in Brussels, alternately in the

Council and the European Parliament buildings.

A complete language regime shall be applicable for sessions of

the Body.

__________________

38

39

Meetmeprogramm vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks

2

40

Meetmeprogramm tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse

tunnustamise põhimõtte rakendamiseks

(2001/C 12/01)

SISSEJUHATUS

Amsterdami lepinguga lisati Euroopa Ühenduse asutamislepingule IV jaotis,

mis sisaldab tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid erisätteid.

Selleks et koostööle tõuget anda ja kehtestada sellekohased täpsed

suunised, tõdeti Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere

istungil, et “kohtuasjades tehtud otsuste ja kohtuotsuste vastastikuse

tunnustamise suurendamine ja õigusaktide vajalik ühtlustamine hõlbustaks

ametiasutuste vahelist koostööd ja üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset”.

Kiideti heaks vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis peaks saama “nii

tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks liidus.”

Tsiviilasjades soovitati Euroopa Ülemkogu Tampere istungil “veelgi

vähendada vahemeetmeid, mis on siiani vajalikud, et võimaldada otsuse või

kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist vastava taotluse saanud riigis.” “Esimese

sammuna tuleks vahemenetlused kaotada väikesemaid tarbijate või

kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate otsuste ja teatavate

perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste puhul (nt

ülalpidamisnõuded ja suhtlusõigus). Selliseid otsuseid tunnustataks

automaatselt kogu liidus ilma vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täitmisest

oleks võimalik põhjendatult keelduda. Sellega võivad kaasneda teatavad

tsiviilkohtumenetlusõigust käsitlevad miinimumnormid.”

Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu ja komisjoni üles võtma 2000. aasta

lõpuks vastu meetmeprogrammi vastastikuse tunnustamise põhimõtte

rakendamiseks ja lisas, et “selles programmis tuleks alustada tööd ka seoses

Euroopa täitekorralduse ja protsessiõiguse nende aspektidega, mille puhul

peetakse vajalikuks ühiseid miinimumnorme, et hõlbustada vastastikuse

41

tunnustamise põhimõtte kohaldamist, järgides liikmesriikide peamisi

õiguspõhimõtteid.”

27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooniga nähakse ette eeskirjad

jurisdiktsiooni ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta. Seda konventsiooni on pärast uute riikide

ühinemist ühendusega1 mitmeid kordi muudetud ja praegu töötatakse seda

ümber määruseks2.

Ühendusel on selles valdkonnas muidki olulisi saavutusi: nn Brüsseli II

määrus jurisdiktsiooni ning abieluasju ja mõlema abikaasa vanemlikku

vastutust laste suhtes käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

ning määrus maksejõuetusmenetluse kohta3.

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste liikmesriikide vahelise

vastastikuse tunnustamise põhimõte ei ole seega uus. Siiski on selle

põhimõtte rakendamise mõju on olnud siiani piiratud kahel peamisel põhjusel.

Esimene põhjus on seotud asjaoluga, et mitmed eraõiguse valdkonnad ei

kuulu kehtivate dokumentide kohaldamisalasse. See kehtib näiteks selliste

perestruktuuride puhul, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel, ning

abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste ja pärimisõiguse puhul.

Teine põhjus tuleneb asjaolust, et olemasolevad dokumendid seavad

kohtuotsuste vabale liikumisele teatavaid takistusi. Vahemenetlused, mis

võimaldavad ühes liikmesriigis tehtud otsust täita mõnes teises liikmesriigis,

on endiselt liiga piiravad. Hoolimata muudatustest ja lihtsustustest, mida

tulevane Brüsseli I määrus kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes

kaasa toob, ei kõrvalda kõnealune määrus kõiki tõkkeid, mis piiravad

kohtuotsuste takistamatut liikumist Euroopa Liidus.

Seda teemat käsitleti justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametlikul

kohtumisel 28. ja 29. juulil 2000 Marseille’s.

Praegune meetmeprogramm näeb ette vastastikuse tunnustamise põhimõtte

rakendamiseks järgnevatel aastatel liidus võetavate meetmete eesmärgid ja

42

etapid. Selles soovitatakse võtta meetmeid, mis hõlbustavad nii

majandussubjektide tegevust kui ka kodanike igapäevaelu.

Programm sisaldab meetmeid, mis on seotud ühes liikmesriigis tehtud otsuse

tunnustamise ja täitmisega mõnes teises liikmesriigis, mistõttu tuleks vastu

võtta harmoneeritud jurisdiktsiooni käsitlevad normid, nagu seda tehti Brüsseli

konventsiooni ja Brüsseli II määruse puhul. See ei mõjuta mingil moel

meetmeid, mida võetakse muudes tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö

alla kuuluvates valdkondades, eelkõige seoses kollisiooninormidega.

Kollisiooninormide harmoneerimisega seotud meetmed, mis võivad

mõningatel juhtudel sisalduda samades dokumentides nagu jurisdiktsiooni

ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevad meetmed, aitavad

hõlbustada kohtuotsuste vastastikust tunnustamist.

Soovitatud meetmete rakendamisel võetakse arvesse vastuvõetud

dokumente ja muude rahvusvaheliste foorumite tööd.

Programmi koostamiseks on kokkulepitud kolmeosaline lähenemine:

– määratletakse valdkonnad, milles tuleks muudatusi teha,

– määratakse potentsiaalsete muudatuste laad, muudatuste tegemise viis ja

muudatuste ulatus,

– otsustatakse muudatuste rakendusetapid.

I. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNAD

OLUKORD

1968. aasta Brüsseli konventsioon on põhidokument. See hõlmab kõiki tekstis

ammendavalt loetletud tsiviil- ja kaubandusõiguse valdkondi, välja arvatud

neid, mis on selgesõnaliselt selle reguleerimisalast välja jäetud: füüsiliste

isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevad varalised õigused,

testamendid ja pärimine; pankrot; sotsiaalkindlustus; vahekohus. Tulevase

43

Brüsseli I määrusega, millega asendatakse Brüsseli konventsioon,

reguleerimisala ei muudeta.

Täiendavad dokumendid: valdkonnad, mis ei kuulu Brüsseli konventsiooni

reguleerimisalasse, ei ole veel kõik hõlmatud 1968. sätteid täiendavate

dokumentidega.

29. mai 2000. aasta Brüsseli II määrust kohaldatakse nende

tsiviilkohtumenetluste suhtes, mis on seotud abielulahutusega, lahuseluga või

abielu kehtetuks tunnistamisega ja vanemliku vastutusega mõlema abikaasa

laste eest kõnealuste abieluõiguslike menetluste puhul.

Järgmised küsimused ei ole hõlmatud ja need jäävad väljapoole liikmesriikide

vahel kohaldatavate dokumentide kohaldamisala:

– teatavad abielulahutuse või lahuseluga seotud kohtuvaidlused, mida

Brüsseli II määruses ei käsitleta (eelkõige otsused vanemliku vastutuse kohta,

millega muudetakse abielulahutuse või lahuselu ajal tehtud otsuseid),

– perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel,

– abielusuhtest tulenevad varalised õigused,

– testamendid ja pärimine.

29. mai 2000. aasta määrust maksejõuetusmenetluse kohta kohaldatakse

võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille

käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja

määratakse likvideerija.4

ETTEPANEKUD

A. VALDKONDADES, MIDA KEHTIVAD DOKUMENDID VEEL EI HÕLMA

Peamiselt on muudatused vajalikud perekonnaõiguse valdkonnas. Juriidilised

dokumendid koostatakse järgmistes valdkondades:

44

1. Rahvusvaheline jurisdiktsioon ja selliste kohtuotsuste tunnustamine ja

täitmine, mis on seotud abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste lõpetamise,

mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevate varaliste

tagajärgede ja pärimisega

Abielusuhtest tulenevad varalised õigused ja pärimine kuulusid juba 1998.

aasta detsembris vastuvõetud Viini tegevuskava prioriteetide hulka.

Majanduslikud tagajärjed, mis kaasnevad abielusidemete nõrgenemise või

katkestamisega abikaasade eluajal või ühe abikaasa surma korral, on selgelt

üks peamisi põhjusi Euroopa õigusruumi loomiseks. Sellega seoses on

võimalik, et dokumentide koostamisel tuleb vahet teha abielusuhtest

tulenevate varaliste õiguste ja pärimise vahel. Selleks vaadatakse läbi

liikmesriikide õigusaktid seoses abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste ja

pärimisega.

Käsitletakse ka mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevaid

varalisi tagajärgi, et oleks võimalik läbi vaadata kõik perekonnaõiguse

varalised aspektid.

2. Rahvusvaheline jurisdiktsioon, vanemliku vastutusega seotud kohtuotsuste

tunnustamine ja täitmine ning muud paaride lahkuminekuga kaasnevad

mittevaralised aspektid

a) Perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel

Brüsseli II määruse reguleerimisala tuleb täiendada, et võtta arvesse tegelikku

sotsioloogilist olukorda: järjest enam paare elab koos abielu ametlikult

sõlmimata ja väljaspool abielu sündinud laste arv kasvab märkimisväärselt.

Uue sotsioloogilise olukorra arvesse võtmiseks tuleks vajaduse korral eraldi

dokumendi abil laiendada Brüsseli II määruse reguleerimisala eelkõige

kohtuotsustele, mis käsitlevad vanemlikku vastutust mitte abielus olevate

paaride laste suhtes.

45

b) Vanemlikku vastutust käsitlevad kohtuotsused, välja arvatud need, mis on

tehtud abielulahutuse või lahkumineku ajal.

Brüsseli II määruse sätted käsitlevad ainult abieluõiguslike menetluste suhtes

tehtud kohtuotsuseid. Pidades silmas selliste kohtuotsuste sagedust ja

tähtsust, mis on tehtud pärast neid ja mis võivad muuta tingimusi, mille alusel

vanemlikku vastutust teostatakse, nagu on kindlaks määratud abielulahutuse

või lahkumineku ajal tehtud kohtuotsustega, tuleb ka nende suhtes kohaldada

Brüsseli II määruse eeskirju, mis reguleerivad jurisdiktsiooni, tunnustamist ja

täitmist. Selline täiendus peab hõlmama nii abielupaare käsitlevaid

kohtuotsuseid kui ka neid, mis on tehtud seoses mitte abielus olevate paaride

lahkuminekuga.

Nende uute valdkondade puhul, mida praegu ükski dokument ei hõlma, on

kasulik üle vaadata liikmesriikide siseriiklike õigusaktide õiguslik olukord ja

kehtivad rahvusvahelised dokumendid, et hinnata kavandatavate

dokumentide võimalikku reguleerimisala.

B. KEHTIVATE DOKUMENTIDEGA HÕLMATUD VALDKONDADES

Eesmärk on tõhustada olemasoleva mehhanismi tööd, vähendades või

kaotades takistusi kohtulahendite vabale liikumisele. Tampere istungi otsustes

viidatakse üldiselt kõikidele “tsiviilasjadele”, kuid rõhutatakse samas, et

esimese sammuna tuleks vahemenetlused kaotada väiksemaid tarbijate või

kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate otsuste ja teatavate

perekonnaõiguslikes kohtuvaidlustes tehtud kohtuotsuste puhul (nt

ülalpidamisnõuded ja suhtlusõigus).

Seega on küsimus kahes valdkonnas: ühelt poolt perekonnaõigus, täpsemalt

kohtumisõigus ja ülalpidamisnõuded, ning teiselt poolt kaubandus- ja

tarbijaõigus. Neid käsitletakse sellest tulenevalt eelisvaldkondadena.

1. Suhtlusõigus

46

Prantsusmaa on juba esitanud algatuse, mille kohaselt kavatsetakse kaotada

välisriigi kohtuotsuse tunnustamine Brüsseli II määruse reguleerimisalasse

kuuluvast kohtuotsusest tuleneva suhtlusõiguse piiriülese teostamise suhtes.

2. Ülalpidamisnõuded

Seda küsimust käsitleti juba Euroopa Ülemkogu Tampere istungi otsustes ja

see nagu eelminegi küsimus puudutab otseselt kodanike igapäevaelu. Ehkki

ülalpidamisnõuete tõhusa ja kiire rahuldamise tagamine on väga paljude

eurooplaste heaolu seisukohast ülimalt oluline, ei tähenda see tingimata, et

tuleb koostada eraldi juriidiline dokument. Ülalpeetavaid käsitletakse juba

Brüsseli konventsioonis ja tulevases Brüsseli I määruses, kuid pikemas

perspektiivis oleks soovitatav kaotada ülalpeetavate suhtes välisriigi

kohtuotsuse tunnustamine, mis tõhustaks nende käsutuses olevaid vahendeid

oma õiguste kaitseks.

3. Vaidlustamata nõuded

Ühenduse prioriteetide hulka peaks kuuluma välisriigi kohtuotsuse

tunnustamise kaotamine vaidlustamata nõuete suhtes.

Mõistet “vaidlustamata nõue” täpsustatakse koos programmi kohaldamiseks

koostatavate dokumentide valdkondade määratlemisega. Praegu hõlmab

mõiste üldjuhul olukordi, kus võlausaldaja, juhul kui võlgnik ei ole võla laadi

või suurust vaidlustanud, on saanud kõnealuse võlgniku suhtes

täitekorralduse.

On vastuoluline, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamine võib vaidlustamata

nõudeid käsitlevate kohtuotsuste täitmist edasi lükata. Seetõttu on täielikult

õigustatud, et kõnealune valdkond on esimene, mille puhul välisriigi

kohtuotsuse tunnustamine tühistatakse. Tasumata maksete kiire

sissenõudmine on ettevõtluse seisukohast vältimatu ja see küsimus on

pidevalt päevakorras majandusringkondades, kelle huvides on siseturu

nõuetekohane toimimine.

47

4. Väiksemad kohtuvaidlused

Euroopa Ülemkogu Tampere istungil käsitletud väiksemad kohtuvaidlused

hõlmavad erineva tähtsusastmega olukordi, mis toovad vastavalt asjaomasele

liikmesriigile kaasa erinevaid menetlusi. Väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste

lahendamise lihtsustamine ja kiirendamine kooskõlas Tampere istungi

otsustega hõlbustab konkreetsete ühiste protseduurireeglite või

miinimumnormide kehtestamise kaudu samuti kohtuotsuste tunnustamist ja

täitmist.5

II. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE TASEMED

OLUKORD

Vastastikuse tunnustamise praegused tasemed

Valdkondades, mida ei hõlma kehtivad dokumendid, reguleeritakse välisriigi

kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist taotluse saanud riigi õigusaktide ja

asjakohaste kehtivate rahvusvaheliste, kahepoolsete või mitmepoolsete

kokkulepetega.

Valdkondades, mida dokumendid reguleerivad, on vastastikusel

tunnustamisel kaks taset.

Esimest taset käsitleti 1968. aasta Brüsseli konventsioonis ja Brüsseli II

määruses: kui küsimust ei ole vaidlustatud, on tunnustamine automaatne;

täitmisotsuse (välisriigi kohtuotsuse tunnustamine) võib saada taotluse korral

ja sellest võib keelduda mõnel asjakohase dokumendi täielikus nimekirjas

loetletud põhjusel. Seetõttu on selline välisriigi kohtuotsuse tunnustamine

vähem keerukas kui see, mis üldjuhul tuleneks siseriiklike õigusaktide

kohaldamisest.

Teine tase tulenes Brüsseli ja Lugano konventsioonide läbivaatamisest ja

seda rakendatakse 1968. aasta Brüsseli konventsiooni asendava Brüsseli I

määruse vastuvõtmise järel: täitmisotsuse taotlemise menetlust on

märkimisväärselt lihtsustatud; see saadakse pärast teatavate formaalsuste

48

täitmist ja teine pool võib selle vaidlustada ainult teises etapis (nn vaidlusasja

ümberpööramise süsteem). Sellist lihtsustatud välisriigi kohtuotsuse

tunnustamist kohaldatakse kõikide kehtiva 1968. aasta Brüsseli

konventsiooniga hõlmatud valdkondade ja 29. mai 2000. aasta määruses

hõlmatud maksejõuetusmenetluste suhtes.

ETTEPANEKUD

Vastastikuse tunnustamise edasised tasemed

A. VASTASTIKUST TUNNUSTAMIST OTSESELT MÕJUTAVAD MEETMED

1. Valdkonnad, mida kehtivad dokumendid ei hõlma

Kõigepealt tuleb järkjärgulise meetodi kaudu jõuda vastastikuse tunnustamise

tasemele, mis on praeguseks saavutatud Brüsseli II määrusega, edasi

püüelda Brüsseli I määruse taseme poole ja seejärel veelgi kõrgemale.

Teatavatel juhtudel on siiski võimalik jõuda vastastikuse tunnustamise uuele

tasemel otse, ilma vaheastmeteta.

2. Kehtivate dokumentidega hõlmatud valdkonnad

Nendes valdkondades tuleb kaheetapiliste meetmetega saavutada veelgi

suuremat edu.

a) Esimese etapi meetmed: lihtsustatakse veelgi vahemeetmeid ja

tugevdatakse taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju taotluse

saanud riigis.

i) Piiratakse põhjusi, mida võib esitada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise või

täitmise vaidlustamiseks (näiteks avaliku korraga seonduva kontrolli

kaotamine, võttes arvesse juhtumeid, mille puhul seda põhjendust praegu

liikmesriikide kohtutes kasutatakse).

49

ii) Kehtestatakse esialgne täitmine: otsus, mis on taotluse saanud riigis

täitmisele pööratavaks kuulutatud, kuulub esialgu täitmisele, hoolimata

vaidlustamise võimalusest.

See nõuab Brüsseli I määruse eelnõu artikli 47 lõike 3 muutmist (Brüsseli

konventsiooni artikli 39 lõige 1).

iii) Kehtestatakse Euroopa tasandil kaitsemeetmed, mis võimaldavad ühes

liikmesriigis tehtud otsusel hõlmata luba võtta kaitsemeetmeid võlgniku

varade vastu kogu liidu territooriumil.

See võimalus, mida Brüsseli I määruse eelnõus ei leidu, võimaldaks näiteks

ühes liikmesriigis võlgniku suhtes kohtuotsuse saanud isikul juhul, kui võlgnik

oma võlgade sissenõudmise vaidlustab, lasta võlgniku varad mõnes teises

liikmesriigis kaitsemeetmena arestida ilma täiendavate menetlusteta. Need

meetmed ei piira võimalust, et teatavad varaliigid kuulutatakse siseriiklike

õigusaktidega selliseks, et neid ei või arestida.

iv) Tõhustatakse panku käsitlevaid arestimismeetmeid, näiteks kehtestades

arveldusarvete arestimise Euroopa süsteemi: kui kohtuotsus on taotluse

esitanud liikmesriigis täitmisele pööratavaks kuulutatud, võib teistes

liikmesriikides võtta meetmeid võlgniku arveldusarvete arestimiseks ilma

välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseta ja ipso iure. Kohtuotsus pöörataks

vähemalt arestimise osas täitmisele riigis, kus arestimine toimub, välja

arvatud juhul, kui võlgnik selle vaidlustab.

b) Teise etapi meetmed: vahemeetmete kaotamine

Kui kaotatakse taotluse saanud riigi kohtute kontroll välisriigi kohtuotsuste üle,

võimaldab see siseriiklikel kohtuotsustel vabalt kogu ühenduse piires liikuda.

Iga taotluse saanud riik käsitleb neid samaväärselt oma riigi kohtute poolt

langetatud otsustega.

50

Mõnes piirkonnas võib välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kaotamine

tähendada Euroopa täitekorralduse kehtestamist, mis on saadud ühenduses

sätestatud konkreetset, ühetaolist ja harmoneeritud menetlust6 järgides.

B. VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LISAMEETMED

1. Tsiviilkohtumenetluse teatavate aspektide miinimumnormid

Mõnikord on vajalik või isegi vältimatu näha Euroopa tasandil ette mõningad

protseduurireeglid, mis on ühiseks miinimumtagatiseks ja mis on ette nähtud

selleks, et tugevdada vastastikust usaldust liikmesriikide õigussüsteemide

vahel. Need tagatised võimaldavad muu hulgas tagada, et õiglase

kohtumõistmise nõuetest peetakse rangelt kinni vastavalt inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile.

Iga kavandatava meetme puhul käsitletakse kõnealuste miinimumtagatiste

kehtestamist, et määrata nende vajalikkus ja roll. Teatavates valdkondades,

eriti kui kavandatakse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kaotamist, on

kõnealuste miinimumtagatiste kehtestamine soovitavate edusammude

eeltingimuseks.

Kui miinimumtagatiste kehtestamine osutub ebapiisavaks, tuleks keskenduda

menetluste harmoneerimisele.

Et võtta arvesse liikmesriikides tunnustatava õiguse põhimõtteid, püütakse

leida meetmeid miinimumtagatiste kehtestamiseks või menetluste

harmoneerimiseks, eelkõige vanemlikku vastutust, sealhulgas suhtlusõigust

käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise puhul. Sellega seoses

arutatakse muu hulgas küsimusi, mis on seotud lapse heaoluga ja tema

osaga menetluses.

Et suurendada õigusdokumentide kättesaamise kindlust, tõhusust ja kiirust,

mis on üks siseriiklike õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse

aluseid, kavandatakse sellekohaste eeskirjade harmoneerimist või

miinimumnormide kehtestamist.

51

Kui menetluse pooltel on võimalik esitada oma väiteid viisil, mida kõik

liikmesriigid põhjendatuks peavad, suurendab see algusest peale

nõuetekohase õigusemõistmise usaldatavust ja hõlbustab hiljem kontrollist

loobumist.

Sellise arengu puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse edusamme, mis on

juba tehtud seoses nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr

1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide

Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta).

2. Otsuste paremaks täitmiseks võetavate meetmete tõhusus

Muude lisameetmetega püütakse tõhustada mõnes teises liikmesriigis tehtud

kohtuotsuse täitmist taotluse saanud riigis.

Mõned nendest meetmetest võivad käsitleda konkreetselt võlgniku varasid.

Kohtuotsuseid on Euroopa Liidus palju kergem täita, kui võlgniku rahalise

olukorra kohta oleks võimalik täpset teavet saada. Seepärast võiks võtta

meetmeid, mis võimaldavad võlgniku varasid liikmesriikide territooriumil

täpselt kindlaks teha.

Selliste meetmete kavandamisel tuleks arvesse võtta nende võimalikku mõju

andmekaitsele ja teatava teabe konfidentsiaalsust, nagu on ette nähtud

liikmesriikide siseriikliku õiguse või rahvusvahelise õigusega.

3. Tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö üldine tõhustamine

Lisameetmete hulka kuuluvad need, mis soodustavad vastastikuse

tunnustamise põhimõtte kohaldamist, s.t meetmed, mis tõhustavad siseriiklike

õigusasutuste vahelist koostööd.

Seega peaks meetmeprogrammi hulka lisameetmena kuuluma ka tsiviil- ja

kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu loomine.7

52

Samuti tuleks mainida juriidilist dokumenti, mille eesmärk on suurendada

liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja

kaubandusasjades.8

Samamoodi hõlmab programm selliste meetmete väljatöötamist, mis

lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust. Sellega seoses võetakse arvesse

komisjoni poolt 2000. aasta veebruaris esitatud õigusabi käsitleva rohelise

raamatu järelmeetmeid, eesmärgiga teha algatusi õigusabiga seotud

piiriüleste juhtumite puhul.

Samamoodi oleks eriti kasulik anda avalikkusele rohkem teavet vastastikust

tunnustamist käsitlevate eeskirjade kohta.9

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist võib hõlbustada ka

kollisiooninormide harmoneerimisega.

III. ETAPID

MEETOD

Ühenduses võetavate meetmete suhtes on keeruline määrata kindlaid

tähtaegu: liiga lühikesed tähtajad on ebarealistlikud, samas kaotavad

liikmesriigid liiga pikkade tähtaegade puhul motivatsiooni. Areng peaks olema

etapiviisiline ja ilma kindlate tähtaegadeta, kuid järgima teatavaid üldisi

suuniseid.

1. Programmi hakatakse rakendama alates Brüsseli I määruse

vastuvõtmisest, mis on vastastikust tunnustamist käsitlev põhidokument.

2. Programmis eristatakse nelja tegevusvaldkonda:

– Brüsseli I määrusega hõlmatud tsiviil- ja kaubandusõiguse valdkonnad,

– Brüsseli II määrusega hõlmatud perekonnaõiguse valdkonnad ja

perestruktuurid, mis põhinevad muudel kui abielusuhetel,

53

– abielusuhtest tulenevad varalised õigused ja mitte abielus olevate paaride

lahkuminekuga kaasnevad varalised tagajärjed,

– testamendid ja pärimine.

3. Kõikides valdkondades määratletakse vaheetapid järkjärgulise arengu

huvides. Järgmist etappi alustatakse alles siis, kui eelmine on lõpule viidud,

vähemalt oluliste punktide osas (näiteks nõukogu nõusolek mõne juriidilise

dokumendiga, isegi kui see ei ole tehnilistel põhjustel ametlikult vastu võetud);

siiski ei või kõnealune nõue takistada teatavate valdkondade kiiremat arengut.

4. Algatusi võib teha samaaegselt mitmes valdkonnas.

5. Programmis nimetatud lisameetmeid võetakse vajaduse korral kõikides

valdkondades ja kõikide programmi etappide jooksul.

ETTEPANEKUD

A. BRÜSSELI I MÄÄRUSEGA HÕLMATUD VALDKONNAD

Esimene etapp

– Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta.

– Väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste lahendamise lihtsustamine ja

kiirendamine.

– Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine ülalpidamisnõuete puhul.

Teine etapp

Brüsseli I määruse läbivaatamine:

– eelnevate arengute inkorporeerimine,

– välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine muudes valdkondades,

54

– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks

taotluse saanud riigis (esialgne täitmine, kaitsemeetmed, sealhulgas

arveldusarvete arestimine).

Kolmas etapp

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine Brüsseli I määrusega

hõlmatud valdkondades.

B. PEREKONNAÕIGUSE VALDKOND (BRÜSSELI II JA

PERESTRUKTUURID, MIS PÕHINEVAD MUUDEL KUI ABIELUSUHETEL)10

Esimene etapp

– Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine õiguskaitse kättesaadavust

käsitlevate kohtuotsuste puhul.11

– Dokument, mis käsitleb perestruktuure, mis põhinevad muudel kui

abielusuhetel: võetakse vastu Brüsseli II määrusega ettenähtud kord. Selleks

võib olla uus dokument või Brüsseli II määruse läbivaatamine selle

reguleerimisala laiendamiseks.

– Varem vastu võetud dokumentide reguleerimisala laiendamine

kohtuotsustele, millega muudetakse vanemliku vastutuse teostamise

tingimusi, nagu on kindlaks määratud abielulahutuse või lahkumineku ajal

tehtud kohtuotsustega.

Teine etapp

Iga eelnevalt vastuvõetud dokumendi puhul:

– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise

lihtsustatud menetlusi,

– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks

taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).

55

Kolmas etapp

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine Brüsseli II määrusega

hõlmatud perekonnaõiguse valdkondade ja perestruktuuride puhul, mis

põhinevad muudel kui abielusuhetel.

C. ABIELUSUHTEST TULENEVATE VARALISTE ÕIGUSTE TÜHISTAMINE

JA MITTE ABIELUS OLEVATE PAARIDE LAHKUMINEKUGA KAASNEVAD

VARALISED TAGAJÄRJED

Esimene etapp

Koostatakse üks või mitu dokumenti selliste kohtuotsuste jurisdiktsiooni,

tunnustamise ja täitmise kohta, mis on seotud abielusuhtest tulenevate

varaliste õiguste ja mitte abielus olevate paaride lahkuminekuga kaasnevate

varaliste tagajärgedega: võetakse vastu Brüsseli II määrusega ettenähtud

kord.

Teine etapp

Esimese etapi jooksul koostatud dokumentide läbivaatamine:

– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise

lihtsustatud menetlusi,

– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks

taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).

Kolmas etapp

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise kaotamine valdkondades, mis on

hõlmatud koostatud dokumentidega.

D. TESTAMENDID JA PÄRIMINE

Esimene etapp

56

Koostatakse dokument testamente ja pärimist käsitlevate kohtuotsuste

jurisdiktsiooni, tunnustamise ja täitmise kohta: võetakse vastu Brüsseli II

määrusega ettenähtud kord.

Teine etapp

Esimese etapi jooksul koostatud dokumendi läbivaatamine:

– kohaldatakse Brüsseli I määruses ettenähtud tunnustamise ja täitmise

lihtsustatud menetlusi,

– meetmed taotluse esitanud riigis tehtud kohtuotsuste mõju tugevdamiseks

taotluse saanud riigis (esialgne täitmine ja kaitsemeetmed).

Kolmas etapp

Kaotatakse välisriigi kohtuotsuste tunnustamine koostatud dokumentidega

hõlmatud valdkondades.

E. LISAMEETMED

Kahe meetme kohta on juba ettepanek tehtud: need tuleks vastu võtta kohe,

kui programm on käivitatud:

– juriidiline dokument tõendite kogumise kohta;

– luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

Programmi iga valdkonna kohta tuleks igas etapis ette näha järgmised

lisameetmed:

– tsiviilkohtumenetluse miinimumnormid;

– kohtudokumentide kättetoimetamist käsitlevate eeskirjade harmoneerimine

või nende miinimumnormid;

– meetmed kohtuotsuste täitmise hõlbustamiseks, sealhulgas meetmed, mis

võimaldavad kindlaks teha võlgniku varasid;

57

varalised

tagajärjed

Meetmed Esimene etapp:

Euroopa

täitekorraldus

vaidlustamata

nõuete kohta;

väiksemad

nõuded;

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

ülalpidamisnõuete

puhul

Esimene etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

õiguskaitse

kättesaadavust

käsitlevate

kohtuotsuste

puhul;

dokument, mis

käsitleb

perestruktuure,

mis põhinevad

muudel kui

abielusuhetel

(eraldi dokument

või Brüsseli II

määruse

läbivaatamine);

vastuvõetud

dokumentide

reguleerimisala

laiendamine

kohtuotsustele,

millega

muudetakse

vanemliku

Esimene etapp:

koostatakse

üks või mitu

dokumenti

vastastikuse

tunnustamise

kohta sellistes

valdkondades,

mis on seotud

abielusuhtest

tulenevate

varaliste

õiguste ja mitte

abielus olevate

paaride

lahkuminekuga

kaasnevate

varaliste

tagajärgedega;

võetakse vastu

Brüsseli II

määrusega

ettenähtud kord

Esimene etapp:

koostatakse

dokument

testamente ja

pärimist

käsitlevate

valdkondade

vastastikuse

tunnustamise

kohta; võetakse

vastu Brüsseli II

määrusega

ettenähtud kord

Dok

kog

luua

kau

käs

koh

tsiv

miin

harm

koh

kätt

käs

või

miin

mee

koh

täitm

hõlb

sea

mee

võim

kind

võlg

mee

õigu

kätt

– meetmed õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks;

– meetmed avalikkuse teavitamise lihtsustamiseks;

– meetmed kollisiooninormide harmoneerimiseks.

PROGRAMMI KÄIVITAMINE, JÄRELEVALVE JA LÕPULEVIIMINE

Programm käivitatakse esimese etapi meetmete võtmisega ühes või mitmes

valdkonnas. Seda jätkatakse igas valdkonnas etapiviisiliselt, kokkuleppel, et

mõnes valdkonnas võib areng olla kiirem kui teises.

Viis aastat pärast programmi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule ja

Parlamendile aruande selle rakendamise kohta. Komisjon esitab nõukogule

programmi nõuetekohase rakendamise seisukohast vajalikud soovitused,

viidates eelkõige nendele valdkondadele, milles tuleks tema arvates erilisi

jõupingutusi teha.

Komisjoni koostatud järelevalvearuanne võib sisaldada ka soovitusi selliste

meetmete kohta, mida programmis algselt ei kavandatud, kuid mis hiljem

vajalikuks osutusid.

Meetmeprogramm lõpetatakse välisriigi kohtuotsuste tunnustamise üldise

kaotamisega.

Valdkonnad Brüsseli I määrus Brüsseli II

määrus ja

perestruktuurid,

mis põhinevad

muudel kui

abielusuhetel

Abielusuhtest

tulenevad

varalised

õigused ja mitte

abielus olevate

paaride

lahkuminekuga

kaasnevad

Testamendid ja

pärimine

58

varalised

tagajärjed

Meetmed Esimene etapp:

Euroopa

täitekorraldus

vaidlustamata

nõuete kohta;

väiksemad

nõuded;

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

ülalpidamisnõuete

puhul

Esimene etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

õiguskaitse

kättesaadavust

käsitlevate

kohtuotsuste

puhul;

dokument, mis

käsitleb

perestruktuure,

mis põhinevad

muudel kui

abielusuhetel

(eraldi dokument

või Brüsseli II

määruse

läbivaatamine);

vastuvõetud

dokumentide

reguleerimisala

laiendamine

kohtuotsustele,

millega

muudetakse

vanemliku

Esimene etapp:

koostatakse

üks või mitu

dokumenti

vastastikuse

tunnustamise

kohta sellistes

valdkondades,

mis on seotud

abielusuhtest

tulenevate

varaliste

õiguste ja mitte

abielus olevate

paaride

lahkuminekuga

kaasnevate

varaliste

tagajärgedega;

võetakse vastu

Brüsseli II

määrusega

ettenähtud kord

Esimene etapp:

koostatakse

dokument

testamente ja

pärimist

käsitlevate

valdkondade

vastastikuse

tunnustamise

kohta; võetakse

vastu Brüsseli II

määrusega

ettenähtud kord

Dok

kog

luua

kau

käs

koh

tsiv

miin

harm

koh

kätt

käs

või

miin

mee

koh

täitm

hõlb

sea

mee

võim

kind

võlg

mee

õigu

kätt

59

täitmine,

kaitsemeetmed,

sealhulgas

arveldusarvete

arestimine)

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

tugevdamiseks

taotluse saanud

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

tugevdamiseks

taotluse saanud

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

kõikides Brüsseli I

määrusega

hõlmatud

valdkondades

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

Brüsseli II

määrusega

hõlmatud

perekonnaõiguse

valdkondade ja

perestruktuuride

puhul, mis

põhinevad

muudel kui

abielusuhetel

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

koostatud

dokumentidega

hõlmatud

valdkondades

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

koostatud

dokumentidega

hõlmatud

valdkondades

1 Brüsseli konventsiooni konsolideeritud redaktsioon on avaldatud EÜTs C 27,

26.01.1998.

2 Tavaliselt nimetatakse Brüsseli I määruseks.

3 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta

määrus nr 1346/2000 (EÜT L 160, 30.06.2000).

4 Määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suhtes, mis on seotud

kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või

vastutuse

teostamise

tingimusi, nagu

on kindlaks

määratud

abielulahutuse

või lahkumineku

ajal tehtud

kohtuotsustega

lihts

mee

teav

lihts

mee

koll

harm

Teine etapp:

Brüsseli I

määruse

läbivaatamine:

– eelnevate

arengute

inkorporeerimine;

– välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

ulatuslikum

kaotamine;

– meetmed

taotluse esitanud

riigis tehtud

kohtuotsuste

mõju

tugevdamiseks

taotluse saanud

riigis (esialgne

Teine etapp:

iga eelnevalt

vastuvõetud

dokumendi

puhul:

– kohaldatakse

Brüsseli I

määruses

ettenähtud

tunnustamise ja

täitmise

lihtsustatud

menetlusi;

– võetakse

meetmed

taotluse esitanud

riigis tehtud

kohtuotsuste

mõju

tugevdamiseks

taotluse saanud

Teine etapp:

esimese etapi

jooksul

koostatud

dokumentide

läbivaatamine:

– kohaldatakse

Brüsseli I

määruses

ettenähtud

tunnustamise ja

täitmise

lihtsustatud

menetlusi;

– võetakse

meetmed

taotluse

esitanud riigis

tehtud

kohtuotsuste

mõju

Teine etapp:

esimese etapi

jooksul

koostatud

dokumentide

läbivaatamine:

– kohaldatakse

Brüsseli I

määruses

ettenähtud

tunnustamise ja

täitmise

lihtsustatud

menetlusi;

– võetakse

meetmed

taotluse

esitanud riigis

tehtud

kohtuotsuste

mõju

60

täitmine,

kaitsemeetmed,

sealhulgas

arveldusarvete

arestimine)

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

tugevdamiseks

taotluse saanud

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

tugevdamiseks

taotluse saanud

riigis (esialgne

täitmine ja

kaitsemeetmed)

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

kõikides Brüsseli I

määrusega

hõlmatud

valdkondades

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

Brüsseli II

määrusega

hõlmatud

perekonnaõiguse

valdkondade ja

perestruktuuride

puhul, mis

põhinevad

muudel kui

abielusuhetel

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

koostatud

dokumentidega

hõlmatud

valdkondades

Kolmas etapp:

välisriigi

kohtuotsuste

tunnustamise

kaotamine

koostatud

dokumentidega

hõlmatud

valdkondades

1 Brüsseli konventsiooni konsolideeritud redaktsioon on avaldatud EÜTs C 27,

26.01.1998.

2 Tavaliselt nimetatakse Brüsseli I määruseks.

3 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 ja nõukogu 29. mai 2000. aasta

määrus nr 1346/2000 (EÜT L 160, 30.06.2000).

4 Määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suhtes, mis on seotud

kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või

61

investeerimisühingutega, kelle pakutavad teenused hõlmavad kolmandate

isikute vara või väärtpaberite haldamist.

5 Komisjon valmistab kõnealuses valdkonnas ette võrdleva õigusliku uuringu,

mille aluseks on liikmesriikidele saadetud küsimustik.

6 See võib olla kas määrusega ettenähtud ühetaoline menetlus või

harmoneeritud menetlus, mille iga liikmesriik on direktiivi alusel kehtestanud.

7 Komisjon esitas 25. septembril 2000 ettepaneku otsuse kohta, millega

luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

8 Saksamaa on selles valdkonnas esitanud määruse eelnõu.

9 Avalikkuse teavitamist käsitlevad sätted, mis sisalduvad komisjoni

ettepanekus tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu

loomiseks.

10 Täpsustatakse, et vanemlikku vastutust, sealhulgas suhtlusõigust

käsitlevate kohtuotsustega seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta

punktis II.B.1 nimetatud lisameetmeid, mis käsitlevad lapse heaolu

arvestamist ja tema osa menetluses.

11 Prantsusmaa on juba algatuse esitanud.

62

63

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba ringlus

3

64

Nõukogu määrus nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse

ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I)

3a

66

32001R0044

16.1.2001 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 12/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001,22. detsember 2000,

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat piirkonda, kuson tagatud isikute vaba liikumine. Sellise piirkonna järkjär-guliseks loomiseks peaks ühendus muu hulgas võtma sise-turu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seo-ses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(2) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuse täitmistkäsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häi-reteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakseeskirjad kohtualluvuse konflikti kohta tsiviil- ja kauban-dusasjades ning lihtsustataks vorminõudeid, et käesolevamäärusega seotud liikmesriikide kohtuotsuste vastastikunetunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne.

(3) See küsimus kuulub õigusalase koostöö valdkonda tsiviil-asjades asutamislepingu artikli 65 tähenduses.

(4) Asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsus- japroportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei suuda liikmesrii-gid käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ningseetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil.Käesolev määrus esitab vaid miinimumnõuded ega regu-leeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärkide saavuta-miseks.

(5) 27. septembril 1968 sõlmisid liikmesriigid asutamisle-pingu artikli 293 neljanda taande alusel Brüsseli konvent-siooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades, mida on muudetud konventsiooni-dega uute liikmesriikide ühinemisel kõnealuse konvent-siooniga (edaspidi “Brüsseli konventsioon”). (4) 16. sep-tembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Luganokonventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüs-seli konventsiooni paralleelkonventsioon. Nimetatud kon-ventsioonid on läbi vaadatud ning komisjon on läbivaada-tud tekstide sisu heaks kiitnud. Tuleks tagada kõnealuseläbivaatamise tulemuste järjepidevus.

(6) Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, etkohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmiseeeskirju reguleeritaks ühenduse õigusaktiga, mis on siduvja vahetult kohaldatav.

(7) Käesoleva määruse reguleerimisala peab hõlmama kõikipeamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgeltmääratletud asjade.

(1) EÜT C 376, 28.12.1999, lk 1.(2) Arvamus on esitatud 21. septembril 2000. (Euroopa Ühenduste Tea-

tajas seni avaldamata).(3) EÜT C 117, 26.4.2000, lk 6.

(4) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1.EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.

42 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

67

(8) Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatel menetlus-tel peab olema side nende liikmesriikide territooriumide-ga, kelle jaoks käesolev määrus on siduv. Lisaks sellelepeaksid kohtualluvuse ühiseeskirjad kehtima siis, kui kostjaalaline elukoht on ühes kõnealustest liikmesriikidest.

(9) Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis,kohaldatakse tavaliselt kohtuasja algatamise liikmesriigiterritooriumil kehtivaid siseriiklikke kohtualluvust käsitle-vaid eeskirju ning kostja suhtes, kes elab liikmesriigis, kellejaoks käesolev määrus ei ole siduv, kohaldatakse Brüsselikonventsiooni.

(10) Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgil tunnustatakse ja täi-detakse käesoleva määrusega seotud liikmesriigis tehtudkohtuotsuseid teistes käesoleva määrusega seotud liikmes-riikides ka siis, kui võlgniku alaline elukoht on kolmandasriigis.

(11) Kohtualluvuse eeskirjad peavad olema hästi etteaimatavadning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvusseotud kostja alalise elukohaga ning seepärast peab koh-tualluvus alati olemas olema, välja arvatud teatavatel täp-selt määratletud juhtudel, kui kohtuvaidluse sisu või osa-poolte autonoomia eeldab teistsugust seotust. Selleks etühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida kohtual-luvuse konflikte, peab juriidilise isiku alaline asukoht olemaautonoomselt määratletud.

(12) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuselolema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seoselekohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigu-semõistmisele.

(13) Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgematpoolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kuiüldised eeskirjad.

(14) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga,mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramisel lubatudvaid piiratud autonoomia, tuleb austada lepingupoolteautonoomiat, võttes arvesse käesoleva määrusega ette näh-tud ainupädevuse aluseid.

(15) Harmoonilise kohtumõistmise huvides tuleb samaaegsetemenetluste võimalust võimalikult vähendada ja tagada, etkahes liikmesriigis ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Poo-leliolevate kohtuasjade ja nendega seotud kaebuste lahen-damiseks ning selleks et ennetada probleeme, mis tulene-vad siseriiklikest erinevustest seoses ajaga, mille korral saab

kohtuasja pidada pooleliolevaks, peab olema selge ja tõhussüsteem. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb see aegautonoomselt kindlaks määrata.

(16) Tulenevalt vastastikusest usaldusest õigusemõistmisseühenduses tunnustatakse liikmesriikide kohtuotsuseidautomaatselt ilma täiendavate menetlusteta, välja arvatudjuhul, kui vaidluse aluseks on kohtuotsuse tunnustamine.

(17) Sama vastastikuse usalduse põhimõtte tõttu peab olemakord, millega ühe liikmesriigi kohtuotsus teises liikmesrii-gis jõustatakse, tulemuslik ja kiire. Selleks tuleks deklarat-sioon kohtuotsuse jõustatavuse kohta tegelikult välja andaautomaatselt pärast esitatud dokumentide formaalset kont-rollimist, ilma et kohus saaks omal algatusel esitada käes-oleva määruse kohaseid jõustamata jätmise põhjusi.

(18) Kaitseõiguse austamine tähendab siiski, et kostjal peabolema võimalus esitada võistleva menetluse raames apel-latsioonkaebus täidetava kuulutamise vastu, kui tema arva-tes on olemas mõni põhjus täitmata jätmiseks. Apellatsioo-nimenetlust peab saama kasutada ka nõude esitaja, kuitema avaldus täidetavaks kuulutamise kohta on tagasi lüka-tud.

(19) Tuleks tagada Brüsseli konventsiooni ja käesoleva määrusevaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha ülemi-nekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa ÜhendusteKohtu tõlgendustes Brüsseli konventsiooni kohta ning1971. aasta protokolli (1) tuleks kohaldada ka kohtuasjadesuhtes, mille menetlus on käesoleva määruse jõustumiseajal pooleli.

(20) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vas-tuvõtmisel ning kohaldamisel.

(21) Taani ei osale Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühen-duse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevaprotokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt käesoleva määruse

(1) EÜT L 204, 2.8.1975, lk 28.EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1.EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1.EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1.Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 28.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 43

68

vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes ka siduvega kohaldatav.

(22) Brüsseli konventsioon jääb Taani ja käesoleva määrusegaseotud liikmesriikide omavahelistes suhetes kehtima ningseepärast kohaldatakse Taani ja käesoleva määrusega seo-tud liikmesriikide suhtes ka edaspidi nii konventsiooni kuika 1971. aasta protokolli.

(23) Brüsseli konventsiooni kohaldamine jätkub nende liikmes-riikide territooriumidel, mis kuuluvad kõnealuse konvent-siooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävadkäesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt asuta-mislepingu artiklile 299.

(24) Lisaks sellele ei tohiks käesolev määrus järjepidevuse huvi-des mõjutada konkreetsetes ühenduse dokumentides sisal-duvaid eeskirju, mis reguleerivad kohtualluvust ja kohtuot-suste tunnustamist.

(25) Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastutähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutadakonkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, milleosalised liikmesriigid on.

(26) Käesoleva määruse põhieeskirjad peaksid olema piisavaltpaindlikud, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide konk-reetseid menetluseeskirju. Seepärast peaks käesolev mää-rus sisaldama ka Brüsseli konventsiooni lisaprotokolli tea-tavaid sätteid.

(27) Harmoonilise ülemineku võimaldamiseks teatavates vald-kondades, mida on käsitletud Brüsseli konventsiooni lisa-protokolli erisätetes, nähakse käesoleva määrusega ülemi-nekuajaks ette sätted, milles võetakse arvesse konkreetsetolukorda teatavates liikmesriikides.

(28) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumistesitab komisjon aruande selle kohaldamise kohta ja teebvajaduse korral muutmisettepanekud.

(29) Komisjon peab kohandama I–IV lisa, milles käsitletakseliikmesriikide kohtualluvuse eeskirju, kohtuid või pädevaidasutusi ja apellatsioonimenetlusi asjaomase liikmesriigiedastatud muudatuste alusel; V ja VI lisa muudatused tuleksvastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsu-sele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni raken-dusvolituste kasutamise menetlused, (1)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjadesuhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli-ja haldusasjade suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevatevaraliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste jurii-diliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kom-promissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

c) sotsiaalkindlustuse suhtes;

d) vahekohtute suhtes.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste “liikmesriik”kõiki liikmesriike peale Taani.

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elu-koht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende koda-kondsusest hoolimata.

2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus onnende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohtakehtivaid kohtualluvuse eeskirju.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

44 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

69

Artikkel 3

1. Isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmes-riigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.–7. jaos sätes-tatud korras.

2. Nende vastu ei saa eelkõige kohaldada I lisas sätestatud sise-riikliku kohtualluvuse eeskirju.

Artikkel 4

1. Kui kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tehakse iga liik-mesriigi kohtute pädevus kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kindlaksselle liikmesriigi seaduste kohaselt.

2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liik-mesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda selle riigikohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige I lisas nimetatud eeskirjadestsamal viisil kui selle riigi kodanikud.

2 . jagu

Kohtualluvus erandjuhtudel

Artikkel 5

Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesrii-gis kaevata:

1. a) lepingutega seotud asjades selle paiga kohtusse, kus tulitäita asjaomane kohustus;

b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sättekohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:

— müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaseltkaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,

— teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kuslepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid olekstulnud osutada;

c) kui ei kohaldata punkti b, kohaldatakse punkti a;

2. ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga koh-tusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht, või kuiasi kaasneb perekonnaseisuga seotud menetlusega, kohtusse,

mis on kohalike seaduste kohaselt pädev seda asja menetlema,välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühepoole kodakondsus;

3. lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustavsündmus on toimunud või võib toimuda;

4. kahjutasu või hüvitisega seotud tsiviilnõude puhul, mille alu-seks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse,kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhteskehtiva seaduse kohaselt pädev tsiviilasjades;

5. filiaali, esinduse või muu asutuse tegevusest tuleneva vaidlusepuhul selle paiga kohtusse, kus filiaal, esindus või muu üksusasub;

6. kui isik on seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirja-likult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldus-ühingu asutaja, usaldusosanik või kasusaaja, selle liikmesriigikohtusse, kus on usaldusühingu asukoht;

7. kui vaidlus on seotud nõudega maksta tasu veose või lastipäästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos võilast:

a) on tasumise tagamiseks arestitud või

b) oleks võidud arestida, kuid on antud kautsjon või muutagatis,

tingimusel, et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kuiväidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et talolid sellised õigused päästmise ajal.

Artikkel 6

Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata ka:

1. juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neistühe alaline elukoht, tingimusel, et nõuded on sedavõrd tihe-dalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsusteohu

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 45

70

vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid tehaüheskoos;

2. kui tegemist on kolmanda osalisega tagatise realiseerimise võimuu kolmandate isikutega seotud menetluse puhul, kohtusse,kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui see on esi-tatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kesoleks tema asjas pädev;

3. vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asja-olud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;

4. lepinguga seotud asjade puhul, mille osas on menetlus võima-lik ühendada sama kostja vastu kinnisvaraga seotud in remosas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kuskinnisvara asub.

Artikkel 7

Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädevasjades, mis seonduvad laeva kasutamisest või ekspluateerimisesttuleneva vastutusega, on see kohus või mõni asjaomaseliikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel selleks määratud teinekohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.

3 . jagu

Kohtualluvus kindlustusasjade puhul

Artikkel 8

Kindlustusega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvuskindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 jaartikli 5 punkti 5 kohaldamist.

Artikkel 9

1. Kindlustusandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võibkaevata kas:

a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või

b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatudisiku esitatud kaebusega, teises liikmesriigis hageja alalise elu-koha kohtusse,

c) kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigikohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vas-tu.

2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuidkellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsita-takse filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevates vaid-lustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.

Artikkel 10

Vastutuskindlustuse või kinnisvara kindlustamise puhul võibkindlustusandja lisaks esitada kaebuse ka selle paiga kohtusse, kuskahjustav sündmus on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas-ja kinnisvara suhtes on sõlmitud ühtne kindlustuspoliis ningseesama eriolukord on kahjustanud mõlemat.

Artikkel 11

1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahju kan-natanud pool on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kind-lustusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus sedavõimaldab.

2. Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse menetluste suhtes, millekahju kannatanud pool algatab otse kindlustusandja vastu juhul,kui sellised otsehagid on lubatud.

3. Kui selliseid otsehagisid reguleerivate õigusaktide kohaselt saabkindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nendepuhul pädev sama kohus.

Artikkel 12

1. Ilma et see mõjutaks artikli 11 kolmanda lõike kohaldamist,võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigikohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tege-mist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 13

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppealusel:

1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, või

46 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

71

2. millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soo-dustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimetamatakohtutes, või

3. mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kellemõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmi-mise ajal samas liikmesriigis, ja millega on selle riigi kohtutepädevusse määratud isegi juhud, kui kahjustav sündmus leiabaset välismaal, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolusnimetatud riigi seadustega, või

4. mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustus-lik või seotud liikmesriigis asuva kinnisvaraga, või

5. mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht võimitut artiklis 14 nimetatud riski.

Artikkel 14

Artikli 13 lõikes 5 osutatud riskid on järgmised:

1. kahjum või kahju, mis tuleneb:

a) laevade, ranniku- või avamererajatiste või õhusõidukitekaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,

b) transiitkaubast, v.a reisijate pagas, kui transiitvedu toimubosaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukite-ga;

2. vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotusevõi kahjustumise eest:

a) mis tuleneb eespool punkti 1 alapunktis a nimetatud lae-vade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või eksplua-teerimisest, kui õhusõiduki registreerinud liikmesriigi sea-dused ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta sellisteriskide kindlustamise puhul;

b) punkti 1 alapunktis b nimetatud transiitkauba tekitatudkaotus või kahjustus;

3. majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nime-tatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või eksp-luateerimisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;

4. punktides 1-3 nimetatud riskidega seotud risk;

5. punktidest 1-4 olenemata kõik “suured riskid”, mis on mää-ratletud nõukogu direktiivis 73/239/EMÜ, (1) muudetud nõu-kogu direktiividega 88/357/EMÜ (2) ja 90/618/EMÜ, (3) võt-tes arvesse võimalikke hilisemaid muudatusi.

4 . jagu

Kohtualluvus tarbijalepingute puhul

Artikkel 15

1. Küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija onsõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul ees-märgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel,ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kuitegemist on:

a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või

b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastami-seks antava muud liiki krediidi lepinguga või

c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga,kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äri-tegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditegasuunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgaska nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tege-vuse raamesse.

2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnesliikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muuüksuse tegevusest tulenevate asjade puhul tema alaliseks eluko-haks.

3. Käesolevat jagu kohaldatakse transpordilepingute suhtes ainultjuhul, kui tegemist on pakettreisilepingutega.

(1) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/26/EÜ (EÜT L 181,20.7.2000, lk 65).

(2) EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktii-viga 2000/26/EÜ.

(3) EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 47

72

Artikkel 16

1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepinguosalise vastu selleliikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud osalise alaline elukoht, võiselle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.

2. Teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üks-nes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 17

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppealusel:

1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2. mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaosnimetamata kohtutes või

3. mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kuimõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmi-mise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud päde-vus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepeei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

5 . jagu

Kohtualluvus töölepingute puhul

Artikkel 18

1. Töölepingutega seotud küsimuste puhul tehakse kohtualluvuskindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see mõjutaks artikli 4 jaartikli 5 punkti 5 kohaldamist.

2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukohtei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksusmõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali,esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade puhul töö-andja alaliseks elukohaks.

Artikkel 19

Tööandja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib kaevata kas:

1. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht, või

2. teises liikmesriigis:

a) selle paiga kohtusse, kus töötaja tavaliselt töötab, või sellepaiga kohtusse, kus ta viimati töötas, või

b) kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes rii-gis, siis selle maa kohtutesse, kus asub või asus töötajatööle võtnud ettevõte.

Artikkel 20

1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alaliseelukoha liikmesriigi kohtus.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi koh-tusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 21

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kohtualluvustkäsitleva kokkuleppe alusel:

1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2. mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaosnimetamata kohtutes.

6 . jagu

Ainupädevus

Artikkel 22

Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmisedkohtud:

1. menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud inrem õigused või kinnisvara rendi õigused, selle liikmesriigikohtud, kus asub asjaomane vara.

48 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

73

Menetluste puhul, mis on seotud kinnisvara rentimisega aju-tiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestiku-seks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kuson kostja alaline elukoht, tingimusel, et rentnik on füüsilineisik ning nii rendileandja kui ka rentniku alaline elukoht onsamas liikmesriigis;

2. menetluste puhul, millega on vaidlustatud äriühingute võiteiste juriidiliste või füüsiliste isikute ühingute asutamise võilikvideerimise õiguspärasus või nende organite otsuseid, selleliikmesriigi kohtud, kus on äriühingu, juriidilise isiku võiühingu asukoht. Asukoha määramiseks kohaldab kohus omarahvusvahelise eraõiguse norme;

3. menetluste puhul, millega on vaidlustatud kanded avalikesregistrites, selle liikmesriigi kohtud, kus registrit peetakse;

4. menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide,disainilahenduste või muude selliste hoiuleandmisele või regist-reerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehtivusega,selle liikmesriigi kohtud, kus hoiulevõtmist või registreerimisttaotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimu-nuks ühenduse dokumendi või rahvusvahelise konventsioonitingimuste kohaselt.

Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973. aastal Münchenis alla-kirjutatud Euroopa patendikonventsiooniga Euroopa Paten-diametile antud volitusi, on ühele riigile antud Euroopa paten-tide registreerimise või kehtivusega seotud menetlustesalalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad asjaomaseliikmesriigi kohtud;

5. kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmes-riigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.

7 . jagu

Kokkulepe kohtualluvuse kohta

Artikkel 23

1. Kui lepinguosalised, kellest ühe või mitme alaline elukoht onliikmesriigis, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtesttulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev

liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtudpädevad. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, onkohtul või kohtutel ainupädevus. Selline kokkulepe kohtualluvusekohta sõlmitakse kas:

a) kirjalikult, või kui see on sõlmitud suuliselt, kinnitatakse kir-jalikult või

b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või

c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kauban-dustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ningmis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ningmida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingutepooled regulaarselt kasutavad.

2. Elektroonilisel teel edastatud teave, mille puhul on võimalikkokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormista-tuga.

3. Kui sellise kokkuleppe sõlmivad pooled, kellest ühegi alalineelukoht ei ole liikmesriigis, ei kuulu nende vaidlused teiste liik-mesriikide kohtute pädevusse, välja arvatud juhul, kui kokkulepi-tud kohus või kohtud loobuvad pädevusest.

4. Liikmesriigi kohus või kohtud, kellele on pädevus määratudusaldusühingu asutamisdokumendiga, on asutaja, usaldusosanikuvõi kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul ainupädevad, kuiasi seondub nimetatud isikute suhete või nende õiguste või kohus-tustega, mis tulenevad usaldusühingust.

5. Kokkulepetel või usaldusühingu asutamisdokumendi sätetel,millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole juriidilist jõudu, kuineed on vastuolus artiklitega 13, 17 või 21, või kui kohtud, kesnende kohaselt pädevad ei ole, on ainupädevad artikli 22 koha-selt.

Artikkel 24

Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevuseleon pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevatsätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevusevaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teinekohus.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 49

74

8. jagu

Kohtualluvuse ja arvessevõetavuse kontrollimine

Artikkel 25

Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis on olulises osas seotudasjaga, mille puhul on artikli 22 kohaselt ainupädevad teiseliikmesriigi kohtud, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta eiole selles asjas pädev.

Artikkel 26

1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaeva-takse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, dekla-reerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arva-tud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.

2. Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõestatud, et kost-jal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrd-väärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanudend kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikudmeetmed.

3. Lõike 2 sätete asemel kohaldatakse nõukogu29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kau-bandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liiduliikmesriikides kätteandmise kohta, (1) kui menetluse algatamistkäsitlev või võrdväärne dokument tuli selle määruse kohaseltühest liikmesriigist teise toimetada.

4. Kui ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid, kohalda-takse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumen-tide välisriikides kätteandmise 15. novembri 1965. aasta Haagikonventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselttuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärseddokumendid üle anda.

9 . jagu

Peatamine ja seotud menetlused

Artikkel 27

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad ühe ja sama alusegahagide põhjal menetlusi ühed ja samad asjaosalised, peatab kohus,

kellele hagi on esitatud hiljem, oma menetlused omal algatuselseni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esi-tati esimesena.

2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitatiesimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevusestesimese kohtu kasuks.

Artikkel 28

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menet-lused, võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtuoma menetlused peatada.

2. Kui nimetatud menetlused on pooleli esimese astme kohtus,võivad kõik kohtud peale esimesena taotluse saanud kohtu ühepoole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena taotluse saa-nud kohus on kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomaseriigi õigusaktid võimaldavad neid menetlusi liita.

3. Menetlused loetakse seotuks käesoleva artikli tähenduses, kuinad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevatevastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menet-leda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 29

Kui asi kuulub mitme kohtu ainupädevusse, loobuvad kõikkohtud pädevusest esimesena taotluse saanud kohtu kasuks.

Artikkel 30

Käesoleva jao kohaldamisel loetakse menetlus alustatuks:

1. ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev võivõrdväärne dokument, tingimusel, et hageja astub pärast sedavajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada,või

2. kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist,ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab,tingimusel, et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, etdokument kohtule esitada.(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

50 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

75

10. jagu

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Artikkel 31

Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisimeetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on selle riigi seadustegaette nähtud, isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesolevamääruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädevad.

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 32

Käesoleva määruse kohaldamisel on otsus igasugune liikmesriigikohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon võitäitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.

1 . jagu

Tunnustamine

Artikkel 33

1. Liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmes-riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2. Huvitatud pool, kes tõstatab menetluse käigus peaküsimusenaotsuse tunnustamise, võib käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätesta-tud korras taotleda otsuse tunnustamise otsust.

3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltubotsusest juhusliku tunnustamisküsimuse kohta, kuulub see küsi-mus nimetatud kohtu pädevusse.

Artikkel 34

Otsust ei tunnustata:

1. kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi ava-liku korraga, kus tunnustamist taotletakse;

2. kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetlusealgatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumentikätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaits-ta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlus-tamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus;

3. kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesa-made asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis,kus tunnustamist taotletakse;

4. kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisihõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtudotsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liik-mesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.

Artikkel 35

1. Otsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus IIpeatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul.

2. Eelmises lõikes märgitud juhul pädevuse aluseid kontrollivalekohtule, kellelt taotletakse tunnustamist, on siduvad need asja-olud, mis on otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevuse aluseks.

3. Võttes arvesse lõiget 1, ei või otsuse teinud liikmesriigi kohtupädevust kontrollida. Artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku kor-raga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või.

Artikkel 36

Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.

Artikkel 37

1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis teh-tud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui koh-tuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.

2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendku-ningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse pea-tada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud riigis edasikae-bamise tõttu peatatud.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 51

76

2. jagu

Täitmine

Artikkel 38

1. Liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavatotsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatudisiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud.

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal jaWalesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal siis, kui see on huvitatudisiku taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavasosas.

Artikkel 39

1. Taotlus esitatakse II lisas esitatud loetelus nimetatud kohtulevõi pädevale asutusele.

2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse selle poole alalise elukohaalusel, kelle vastu täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.

Artikkel 40

1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus,kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.

2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu töö-piirkonnas, kellele taotlus on esitatud. Kui selle liikmesriigi õigus,kus täitmist taotletakse, sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe,määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis.

3. Taotlusele lisatakse artiklis 53 nimetatud dokumendid.

Artikkel 41

Kohtuotsus kuulutatakse täitmisele pööratavaks kohe pärastartiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, eiole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeidesildisi.

Artikkel 42

1. Täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taot-luse esitajale viivitamata korras, mis on ette nähtud selle liikmes-riigi õigusnormidega, kus täitmist taotletakse.

2. Täitmismäärus toimetatakse poolele, kelle vastu täitmist taot-letakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele polejuba kätte toimetatud.

Artikkel 43

1. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuseedasi kaevata.

2. Apellatsioonkaebus esitatakse III lisas nimetatud kohtusse.

3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjademenetluskorra kohaselt.

4. Kui pool, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ilmu taotleja alga-tatud menetluseks apellatsioonikohtusse, kohaldatakse artikli 26lõikeid 2-4 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elukoht ei oleüheski liikmesriigis.

5. Apellatsioonkaebus täitmismääruse peale tuleb esitada ühekuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole ala-line elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesrii-gis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esi-tamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastatiisikule või tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaegapikendada.

Artikkel 44

Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnesIV lisas nimetatud apellatsioonkaebusega.

Artikkel 45

1. Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellat-sioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest võitühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohusteeb oma otsuse viivitamata.

2. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsusesisu.

Artikkel 46

1. Kohus, kellele kaebus esitatakse, võib artikli 43 või 44 aluselmenetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taot-letakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse pealeesitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei oleveel möödunud; viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, millejooksul tuleb kaebus esitada.

2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis,käsitletakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlus-tamisvahendeid esimeses lõigus nimetatud tavaliste kaebustena.

52 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

77

3. Kohus võib täitmise tingimuseks määrata ka kautsjoni tasumi-se, määrates kindlaks selle suuruse.

Artikkel 47

1. Kui käesoleva määruse kohaselt tuleb kohtuotsust tunnustada,ei takista miski taotluse esitajat toetumast ajutistele meetmetele,sealhulgas kaitsemeetmetele vastavalt selle liikmesriigi õigusnor-midele, kus täitmist taotletakse, ilma et oleks vaja artikli 41 kohasttäitmismäärust.

2. Täitmismäärusega kaasneb luba võtta kaitsemeetmeid.

3. Aja jooksul, mis on artikli 43 lõike 5 kohaselt ette nähtud täit-mismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kae-buse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeet-med selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.

Artikkel 48

1. Kui välismaal on kohtuotsus tehtud mitmes küsimuses ningnende kõikide puhul ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus võipädev asutus loa täita otsuse üht või mitut osa.

2. Taotluse esitaja võib soovida, et vaid osa otsusest kuulutataksetäidetavaks.

Artikkel 49

Välismaal tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistuseksperioodilised maksed, on taotluse saanud liikmesriigis täitmiselepööratav alles seejärel, kui otsuse teinud liikmesriigi kohtud ontasutava summa lõplikult kindlaks määranud.

Artikkel 50

Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikultvõi osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kuludekandmisest, on käesolevas jaos sätestatud menetluses õigus saadasellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumatvabastust kuludest, mis on taotlusesaaja liikmesriigi õigusaktidegaette nähtud.

Artikkel 51

Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigistehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta mitte mingit kautsjoni ega

deposiiti, olenemata vormist, selle põhjal, et ta on välisriigikodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole sellesliikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 52

Täitmismääruse tegemisega seotud menetluse puhul ei tohi riigis,kus täitmist taotletakse, nõuda mingit asja väärtuse aluselarvutatavat maksu, tasu ega lõivu.

3 . jagu

Üldsätted

Artikkel 53

1. Kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosalineesitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstege-miseks vajalikele tingimustele.

2. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veelartiklis 54 nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks artikli 55kohaldamist.

Artikkel 54

Otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatudpoole taotlusel välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruseV lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 55

1. Kui artiklis 54 märgitud tunnistust ei esitata, võib kohus võipädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväär-seid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esi-tamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nimetatuddokumentide tõlge. Tõlke tõestab selleks mõnes liikmesriigisõigustatud isik.

Artikkel 56

Artiklis 53 või artikli 55 lõikes 2 nimetatud dokumentide võikohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi puhul ei nõutalegaliseerimist ega muu sellise formaalsuse täitmist.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 53

78

IV PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID

Artikkel 57

1. Dokument, mis on ühes liikmesriigis ametlikult koostatud võiametliku dokumendina registreeritud ning täitmisele pööratav,tunnistatakse teises liikmesriigis täitmisele pööratavaks artiklis 38ja järgnevates artiklites sätestatud korras esitatud taotluse alusel.Kohus, kellele esitatakse artikli 43 või artikli 44 alusel apellat-sioonkaebus, keeldub täitmismääruse tegemisest või tühistab selleainult juhul, kui täitmisdokument on taotluse saanud liikmesriigipõhimõtetega selgelt vastuolus.

2. Haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõestatud kokku-leppeid ülalpidamiskohustuse kohta käsitatakse samuti ametlikedokumentidena lõike 1 tähenduses.

3. Esitatud dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selleehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.

4. III peatüki 3. jao sätteid kohaldatakse vajaduse korral. Selle liik-mesriigi pädev asutus, kus ametlik dokument on koostatud võiregistreeritud, annab huvitatud poole taotluse peale välja tunnis-tuse, kasutades käesoleva määruse VI lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 58

Kohtulahend, mille kohus on menetluse käigus heaks kiitnud ningmis on selle sõlmimise liikmesriigis täitmisele pööratav, on kaselles riigis, kus täitmist taotletakse, täitmisele pööratav samadeltingimustel ametlike dokumentidega. Selle liikmesriigi kohus võipädev asutus, kes kohtulahendi tegi, annab huvitatud pooletaotluse peale välja tunnistuse, kasutades käesoleva määruseV lisas esitatud tüüpvormi.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 59

1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesrii-gis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohussiseriiklikke seadusi.

2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele onasja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi seadu-si, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liik-mesriigis.

Artikkel 60

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu jurii-dilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühingu alaline asu-koht, seal, kus on tema:

a) põhikirjajärgne asukoht või

b) juhatuse asukoht või

c) peamine äritegevuse koht.

2. Ühendkuningriigis ja Iirimaal tähendab põhikirjajärgne asu-koht registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siisasutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, milleseaduste alusel asutamine toimus.

3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu alaline asukoht on sellesliikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldabsee kohus rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

Artikkel 61

Ilma et see mõjutaks siseriiklike seaduste soodsamate sätetekohaldamist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht onliikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatudõigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus teise liikmesriigikohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritudisikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kus menetluson algatatud, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist;ilmumata jätmise puhul ei pea teised liikmesriigid tunnustama egatäitma tsiviilasjas tehtud otsust, mille puhul asjaomasel isikul eiolnud võimalust end kaitsta.

Artikkel 62

Rootsis hõlmab mõiste “kohus” maksmismääruste(betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotudlihtmenetluste puhul ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).

Artikkel 63

1. Isik, kelle alaline elukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigi ter-ritooriumil ja kes kaevatakse teises liikmesriigis kohtusse vasta-valt artikli 5 lõikele 1, võib keelduda allumast kõnealuse kohtupädevusele, kui kaupade tarnimise või teenuste osutamise lõpp-koht oli Luksemburgis.

54 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

79

2. Kui lõike 1 kohaldamisel on kaupade tarnimise või teenusteosutamise lõppkoht Luksemburgis, tuleb kohtualluvuse kindlaks-määramise kokkulepe kirjalikult heaks kiita või kirjalikult kinni-tada vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile a, et see oleks kehtiv.

3. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata finantsteenuste osutami-seks sõlmitud lepingute suhtes.

4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul ala-tes käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 64

1. Kreekas või Portugalis registreeritud laeva kapteni ja meeskon-naliikme vahelise tasu või muude teenistustingimustega seotudvaidluse menetlemise puhul teeb liikmesriigi kohus kindlaks, kasvaidlusest on teavitatud laeva eest vastutavat diplomaatilist võikonsulaartöötajat. Kohus võib alustada menetlust kohe, kui nime-tatud ametnikku on informeeritud.

2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kuue aasta jooksul ala-tes käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 65

1. Artikli 6 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud kohtualluvust taga-tise nõudes või muus kolmandate isikutega seotud menetluses eikohaldata Saksamaal ega Austrias. Kõiki isikuid, kelle alaline elu-koht on teises liikmesriigis, võib hageda:

a) Saksamaa kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zi-vilprozessordnung) artiklitega 68 ja 72-74, millega reguleeri-takse kolmandatele isikutele teatamist,

b) Austria kohtus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zi-vilprozessordnung) artikliga 21, millega reguleeritakse kolman-datele isikutele teatamist.

2. Teistes liikmesriikides artikli 6 lõike 2 või artikli 11 alusel teh-tud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse Saksamaal jaAustrias III peatüki kohaselt. Lõike 1 sätete kohaldamisel nimeta-tud riikides tehtud kohtuotsuste võimalikku mõju kolmandate isi-kute suhtes tunnustatakse ka teistes liikmesriikides.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 66

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes kohtumenet-luste suhtes, mis on algatatud pärast määruse jõustumist, ning

dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või ametlikedokumentidena registreeritud pärast määruse jõustumist.

2. Kui päritoluliikmesriigis oli menetlus algatatud enne käesolevamääruse jõustumist, tunnustatakse ja täidetakse pärast seda kuu-päeva tehtud otsuseid siiski III peatüki kohaselt,

a) kui menetlus oli algatatud päritoluliikmesriigis pärast Brüsselikonventsiooni või Lugano konventsiooni jõustumist nii pärit-oluliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kellele on esitatud taotlus;

b) kõigil muudel juhtudel, kui kohtualluvuse aluseks olid sätted,mis olid kooskõlas kas II peatüki või otsuse teinud liikmesriigija taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga,mis oli menetluse algatamise hetkel kehtiv.

VII PEATÜKK

SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA

Artikkel 67

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätetekohaldamist, millega reguleeritakse kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas jamis sisalduvad ühenduste õigusaktides või selliste õigusaktidekohaselt ühtlustatud siseriiklikes õigusaktides.

Artikkel 68

1. Käesolev määrus asendab Brüsseli konventsiooni liikmesriiki-devahelistes suhetes, välja arvatud nende liikmesriikide territoo-riumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni regulee-rimisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määrusereguleerimisala vastavalt asutamislepingu artiklile 299.

2. Et käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetesBrüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatudkonventsioonile viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 69

Arvestades artikli 66 lõiget 2 ja artiklit 70, asendab käesolev mää-rus liikmesriikidevahelistes suhetes järgmisi kahe või enama liik-mesriigi vahel sõlmitud konventsioone ja lepingut:

— 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaavaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste,vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täit-mise kohta,

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 55

80

— 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaadevaheline konventsioon kohtualluvuse ja pankrottide ning koh-tuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehti-vuse ja täitmise kohta,

— 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste täitmise kohta,

— 18. jaanuaril 1934 Pariisis allakirjutatud Ühendkuningriigi jaPrantsuse Vabariigi vaheline konventsioon (koos protokolli-ga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste vastastikune täitmine,

— 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Bel-gia Kuningriigi vaheline konventsioon (koos protokolliga),millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud koh-tuotsuste vastastikune täitmine,

— 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,

— 25. oktoobril 1957 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vahe-line konventsioon ülalpidamiskohustusega seotud kohtuot-suste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise jatäitmise kohta,

— 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgiavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vas-tastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

— 17. aprillil 1959 Roomas allakirjutatud Madalmaade ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudkohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,

— 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vahe-line konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud koh-tuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide vas-tastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

— 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vahelinekonventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuot-suste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikusetunnustamise ja täitmise kohta,

— 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Sak-samaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kauban-dusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise jatäitmise kohta,

— 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Aust-ria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonisallakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ettetsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikunetunnustamine ja täitmine,

— 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Kreeka ja Saksamaavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentidevastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

— 6. aprillil 1962 Roomas allakirjutatud Belgia ja Itaalia vahe-line konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuot-suste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide tunnus-tamise ja täitmise kohta,

— 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksa-maa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades teh-tud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumen-tide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

— 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Aust-ria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seo-tud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tun-nustamise ja täitmise kohta,

— 7. veebruaril 1964 Roomas allakirjutatud Ühendkuningriigi jaItaalia Vabariigi vaheline konventsioon (koos 14. juulil 1970Roomas allakirjutatud muutmisprotokolliga) tsiviil- ja kau-bandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamiseja täitmise kohta,

— 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austriavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täit-mise kohta,

— 17. novembril 1967 Haagis allakirjutatud Ühendkuningriigi jaMadalmaade Kuningriigi vaheline konventsioon, milleganähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsustevastastikune tunnustamine ja täitmine,

— 28. mail 1969 Roomas allakirjutatud Hispaania ja Prantsus-maa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades teh-tud kohtuotsuste ja vahekohtuotsuste tunnustamise ja täit-mise kohta,

— 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi jaAustria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadegaseotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise jatäitmise kohta,

— 16. novembril 1971 Viinis allakirjutatud Itaalia ja Austriavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentidetunnustamise ja täitmise kohta,

— 22. mail 1973 Madridis allakirjutatud Hispaania ja Itaaliavaheline konventsioon õigusabi ning tsiviil- ja kaubandusas-jadega seotud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,

— 11. oktoobril 1977 Kopenhaagenis allakirjutatud Soome,Islandi, Norra, Rootsi ja Taani vaheline konventsioon tsiviilas-jades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,

— 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria jaRootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuot-suste tunnustamise ja täitmise kohta,

— 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksa-maa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandu-sasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täit-misele pööratavate ametlike dokumentide vastastikusetunnustamise ja täitmise kohta,

— 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaaniavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotudkohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavateametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmisekohta,

— 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austriavaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tun-nustamise ja täitmise kohta ja

56 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

81

— 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madal-maade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ningkohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide keh-tivuse ja täitmise kohta, kui see kehtib.

Artikkel 70

1. Artiklis 69 nimetatud leping ja konventsioonid jäävad ka edas-pidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleeri-ta.

2. Need kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist tehtud koh-tuotsuste ja ametlikult koostatud või ametlike dokumentidenaregistreeritud dokumentide suhtes.

Artikkel 71

1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesrii-gid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või koh-tuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas.

2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järg-miselt:

a) käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitlevakonventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast päde-vust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alalineelukoht on teises liikmesriigis, kes ei ole selle konventsioonigaühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva mää-ruse artiklit 26;

b) liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konvent-sioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsusttunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määrusekohaselt.

Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega onühinenud nii otsuse teinud liikmesriik kui ka taotluse saanudliikmesriik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmisetingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohal-dada käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kohtuot-suste tunnustamise ja täitmise korraga.

Artikkel 72

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigidkohustusid enne käesoleva määruse jõustumist Brüsselikonventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama eelkõige

teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsustisiku kohta, kelle alaline või peamine elukoht on selles kolmandasriigis, kui artiklis 4 sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhinedaüksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtudpädevusel.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 73

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ningmajandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määrusekohaldamise kohta hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määrusejõustumist. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määrusemuutmise ettepanekud.

Artikkel 74

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile tekstidest, millega muude-takse I–IV lisas esitatud loetelusid. Komisjon muudab lisasid vas-tavalt.

2. V ja VI lisas esitatud näidisvormide ajakohastamine ja tehni-line kohandamine toimub artikli 75 lõikes 2 nimetatud nõuande-menetlusega.

Artikkel 75

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 76

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2002.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 57

82

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 22. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. PIERRET

58 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

83

I LISA

Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad

Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad on järgmised:

— Belgias: tsiviilkoodeksi (Code civil — Burgerlijk Wetboek) artikkel 15 ja kohtumenetluse seaduse (Code judiciaire —Gerechtelijk Wetboek) artikkel 638,

— Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zivilprozessordnung) artikkel 23,

— Kreekas: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Κώδικας Πολιτικής Δικονομίας) artikkel 40,

— Prantsusmaal: tsiviilkoodeksi (Code civil) artiklid 14 ja 15,

— Iirimaal: sätted, mis võimaldavad kohtualluvuse alusena käsitada menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mison kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajal Iirimaal,

— Itaalias: 31. mai 1995. aasta seaduse artiklid 3 ja 4,

— Luksemburgis: tsiviilkoodeksi (Code civil) artiklid 14 ja 15,

— Madalmaades: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artikli 126 lõige 3 ja artikkel127,

— Austrias: kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm) artikkel 99,

— Portugalis: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Código de Processo Civil) artiklid 65 ja 65 A ning töövaidlusmenetluseseaduse (Código de Processo de Trabalho) artikkel 11,

— Soomes: kohtumenetluse seaduse (oikeudenkäymiskaari/rättegångsbalken) 10. peatüki 1. jao esimese lõigu teine,kolmas ja neljas lause,

— Rootsis: kohtumenetluse seaduse (rättegångsbalken) 10. peatüki 3. jao esimese lõigu esimene lause,

— Ühendkuningriigis: sätted, mis võimaldavad käsitada kohtualluvuse alusena:

a) kohtumenetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte antud tema ajutise viibimise ajalÜhendkuningriigis, või

b) kostjale kuuluva vara asumist Ühendkuningriigi territooriumil või

c) Ühendkuningriigis asuva vara arestimist hageja poolt.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 59

84

II LISA

Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse, on järgmised:

— Belgias tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht,

— Saksamaal Landgerichti kolleegiumi eesistuja,

— Kreekas Μονομελές Πρωτοδικείο,

— Hispaanias Juzgado de Primera Instancia,

— Prantsusmaal tribunal de grande instancei eesistuja,

— Iirimaal High Court,

— Itaalias Corte d’appello,

— Luksemburgis tribunal d’arrondissementi eesistuja,

— Madalmaades arrondissementsrechtbanki eesistuja,

— Austrias Bezirksgericht,

— Portugalis Tribunal de Comarca,

— Soomes käräjäoikeus/tingsrätt

— Rootsis Svea hovrätt,

— Ühendkuningriigis:

a) Inglismaal ja Walesis High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”,kellele taotluse edastab Secretary of State;

b) Šotimaal Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court, kellele taotluse edastabSecretary of State;

c) Põhja-Iirimaal High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”, kelleletaotluse edastab Secretary of State;

d) Gibraltaris Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”, kelleleedastab taotluse Attorney General of Gibraltar.

60 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

85

III LISA

Artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse võib esitada järgmistele kohtutele:

— Belgias:

a) kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg võierstinstanzliches Gericht,

b) hageja esitatava apellatsioonikaebuse puhul cour d’appel või hof van beroep,

— Saksamaa Liitvabariigis Oberlandesgericht,

— Kreekas Εφετείο,

— Hispaanias Audiencia Provincial,

— Prantsusmaal cour d’appel,

— Iirimaal High Court,

— Itaalias corte d’appello,

— Luksemburgis Cour supérieure de justice, kes arutab asja tsiviilapellatsioonikohtuna,

— Madalmaades:

a) kostja jaoks: arrondissementsrechtbank,

b) hageja jaoks: gerechtshof,

— Austrias Bezirksgericht,

— Portugalis Tribunal de Relação,

— Soomes hovioikeus/hovrätt

— Rootsis Svea hovrätt,

— Ühendkuningriigis:

a) Inglismaal ja Walesis High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”;

b) Šotimaal Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court;

c) Põhja-Iirimaal High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”;

d) Gibraltaris Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates “Court”.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 61

86

IV LISA

Artikli 44 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused:

— Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades kassatsioonkaebus,

— Saksamaal Rechtsbeschwerde;

— Iirimaal õigusküsimustega piirduv kaebus Supreme Court′ile,

— Austrias Revisionsrekurs,

— Portugalis õigusküsimustega piirduv kaebus,

— Soomes kaebus korkein oikeus′ele/högsta domstolen′ile,

— Rootsis kaebus Högsta domstolenile,

— Ühendkuningriigis õigusküsimustega piirduv üks edasikaebus.

62 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

87

V LISA

Määruse artiklites 54 ja 58 nimetatud tunnistus kohtuotsuste ja kohtulahendite kohta

(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tunnistuse välja andnud kohus või pädev asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/elektronpost

3. Otsuse teinud/kohtulahendi heaks kiitnud kohus (*)

3.1. Kohtu liik

3.2. Kohtu asukoht

4. Otsus/kohtulahend (*)

4.1. Kuupäev

4.2. Viitenumber

4.3. Otsuse/kohtulahendi osapooled (*)

4.3.1. Hageja(te) nimi (nimed)

4.3.2. Kostja(te) nimi (nimed)

4.3.3. Kolmandate isikute nimed

4.4. Menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja

4.5. Käesolevale tunnistusele lisatud otsuse/kohtulahendi (*) tekst

5. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

Päritoluliikmesriigis kuulub otsus/kohtulahend (*) täitmisele (määruse artiklid 38 ja 58) järgmise isiku suhtes:

Nimi:

(koht) …………………………………, (kuupäev) …………………………………

Allkiri ja/või tempel …………………………………………………………………

(*) Mittevajalik maha tõmmata.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 63

88

VI LISA

Määruse artikli 57 lõikes 4 osutatud tunnistus ametlike dokumentide kohta

(eesti, estonien, Estonian, estnisch,…)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tunnistuse välja andnud pädev asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/elektronpost

3. Asutus, kes on dokumendi ametlikuks tunnistanud

3.1. Ametliku dokumendi koostamises osalenud asutus (vajadusel)

3.1.1. Asutuse nimi ja nimetus

3.1.2. Asutuse asukoht

3.2. Ametliku dokumendi registreerinud asutus (vajadusel)

3.2.1. Asutuse liik

3.2.2. Asutuse asukoht

4. Ametlik dokument

4.1. Dokumendi kirjeldus

4.2. Kuupäev

4.2.1. dokumendi koostamise kuupäev

4.2.2. erinevuse korral: dokumendi registreerimise kuupäev

4.3. Viitenumber

4.4. Dokumendi osapooled

4.4.1. Võlausaldaja nimi

4.4.2. Võlgniku nimi

5. Käesolevale tunnistusele lisatud täitmisele pööratava kohustuse tekst

Ametlik dokument on päritoluliikmesriigis võlgniku suhtes täitmisele pööratav (määruse artikli 57 lõige 1)

(koht) …………………………………, (kuupäev) …………………………………

Allkiri ja/või tempel …………………………………………………………………

64 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

89

90

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

3b

92

I

(Seadusandlikud aktid)

MÄÄRUSED

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012,

12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 67 lõiget 4 ning artikli 81 lõike 2 punkte a, c ja e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parla­mentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva­must ( 1 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1) 21. aprillil 2009 võttis komisjon vastu aruande nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 3 ) kohaldamise kohta. Aruandes järel­dati, et üldiselt toimib kõnealune määrus rahuldavalt, kuid on soovitav tõhustada selle teatavate sätete kohal­damist, hõlbustada veelgi kohtuotsuste vaba liikumist ja

parandada veelgi õiguskaitse kättesaadavust. Kuna sellesse tuleb teha mitmeid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Euroopa Ülemkogu võttis 10.–11. detsembril 2009 Brüs­selis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” ( 4 ) (pro­gramm). Kõnealuses programmis oli Euroopa Ülemkogu seisukohal, et kõigi vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menetlus) tühistamise protsessi tuleks programmi kehtivusajal jätkata. Samal ajal peaksid välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnustamise menet­luse tühistamisega kaasnema mitmed kaitsemeetmed.

(3) Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vaba­dusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, lihtsustades muu hulgas õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviil­asjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastas­tikuse tunnustamise põhimõtte kaudu. Sellise ala järkjär­guliseks loomiseks peab liit võtma eelkõige siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostööga piiriülese toimega tsiviilasjades.

(4) Teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täit­mist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad sise­turu häireteta toimimist. Olulised on sätted, millega ühtlustatakse kollisiooninormid kohtualluvuse kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning tagatakse, et liikmesriigis tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täit­mine oleks kiire ja lihtne.

(5) Niisugused sätted kuuluvad õigusalase koostöö valdkonda tsiviilasjades Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimi­mise leping) artikli 81 tähenduses.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/1

( 1 ) ELT C 218, 23.7.2011, lk 78. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa

Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. detsembri 2012. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. ( 4 ) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

93

(6) Selleks et saavutada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täit­mise eeskirju reguleeritaks liidu õigusaktiga, mis on siduv ja vahetult kohaldatav.

(7) 27. septembril 1968 sõlmisid Euroopa ühenduste tolle­aegsed liikmesriigid Euroopa Majandusühenduse asuta­mislepingu artikli 220 neljanda taande alusel Brüsseli konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on hiljem muudetud konventsioonidega uute liikmesriikide ühine­misel kõnealuse konventsiooniga (edaspidi „1968. aasta Brüsseli konventsioon”) ( 1 ). 16. septembril 1988 sõlmisid tolleaegsed Euroopa ühenduste liikmesriigid ja teatavad EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasja­des ( 2 ) (edaspidi „1988. aasta Lugano konventsioon”), mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkon­ventsioon. 1988. aasta Lugano konventsiooni hakati Poola suhtes kohaldama 1. veebruaril 2000.

(8) 22. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 44/2001, millega asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon ELi toimimise lepinguga hõlmatud liikmes­riikide territooriumide puhul kõikide liikmesriikide vahel peale Taani. Nõukogu otsusest 2006/325/EÜ ( 3 ) tulene­valt sõlmis ühendus Taaniga lepingu, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamine Taanis. 1988. aasta Lugano konventsiooni on muudetud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga ( 4 ) (edaspidi „2007. aasta Lugano konventsioon”), mille sõlmisid 30. oktoobril 2007 Luganos ühendus, Taani, Island, Norra ja Šveits.

(9) 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohaldatakse jätkuvalt liikmesriikide nende territooriumide suhtes, mis kuuluvad kõnealuse konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisa­lasse, kuid mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalast välja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.

(10) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki peamisi tsiviil- ja kaubandusasju peale teatavate selgelt määratletud asjade, eelkõige ülalpidamiskohustuste, mis tuleks nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö

kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 5 ) vastuvõtmi­sest tulenevalt käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(11) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks liikmesriikide kohtuteks pidada mitme liikmesriigi ühiseid kohtuid, näiteks Beneluxi kohus, kui ta mõistab õigust käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates asjades. Seepärast tuleks kõnealuste kohtute otsuseid tunnustada ja täita vastavalt käesolevale määrusele.

(12) Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada vahekohtumenet­luse suhtes. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takis­tada liikmesriigi kohtutel, kuhu pöörduti seoses asjaga, mille suhtes on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokku­lepe, suunamast pooli vahekohtusse või peatamast või lõpetamast kohtumenetlust ja analüüsimast nende sise­riikliku õiguse kohaselt, kas vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita.

Käesolevas määruses sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevaid eeskirju ei tuleks kohaldada liikmesriigi kohtu tehtud otsuse suhtes, mis käsitleb seda, kas vahe­kohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, olenemata sellest, kas kohus tegi selle kohta otsuse põhi- või eelküsimusena.

Teiselt poolt, kui käesoleva määruse või siseriikliku õiguse kohaselt pädev liikmesriigi kohus on otsustanud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita, ei tohiks see välistada asja sisulise osa kohta tehtud kohtuotsuse tunnustamist ning – olene­valt juhtumist – selle täitmist vastavalt käesolevale määrusele. See ei tohiks piirata liikmesriikide kohtute pädevust teha otsuseid vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kooskõlas 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täit­mise konventsiooniga (edaspidi „1958. aasta New Yorgi konventsioon”), mis on käesoleva määruse suhtes ülimus­lik.

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ühegi hagi ega jätkumenetluse suhtes, mis puudutab eelkõige vahekohtu asutamist, vahekohtunike volitusi, vahekohtumenetluse läbiviimist või kõnealuse menetluse mis tahes muid aspekte, ega vahekohtuotsuse tühistamise, läbivaatamise, edasikaebamise, tunnustamise või täitmise nõude või kohtuotsuse suhtes.

ET L 351/2 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

( 1 ) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32, EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1, EÜT L 388, 31.12.1982, lk 1, EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1, EÜT C 15, 15.1.1997, lk 1. Konsolideeritud tekst EÜT C 27, 26.1.1998, lk 1.

( 2 ) EÜT L 319, 25.11.1988, lk 9. ( 3 ) ELT L 120, 5.5.2006, lk 22. ( 4 ) ELT L 147, 10.6.2009, lk 5. ( 5 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

94

(13) Menetluste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ja liikmesriigi territooriumi vahel peab olema seos. Järe­likult tuleks kohtualluvuse ühiseeskirju kohaldada põhi­mõtteliselt siis, kui kostja alaline elukoht on liikmesriigis.

(14) Kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, tuleks üldiselt kohaldada siseriiklikke kohtualluvuse eeskirju, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil, kelle kohtusse pöörduti.

Tarbijate ja töötajate kaitse tagamiseks, liikmesriikide kohtute pädevuse kindlustamiseks olukordades, kus neil on erandlik kohtualluvus, ning poolte autonoomia austamiseks tuleks siiski käesoleva määruse teatavaid kohtualluvuse eeskirju kohaldada kostja alalisest eluko­hast olenemata.

(15) Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoo­sitavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtu­alluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.

(16) Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrge­teta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õigus­kindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esita­takse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõist­likult ette näha. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.

(17) Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) ( 1 ) artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuuriväärtuse omanikul peaks käesoleva määruse alusel olema võimalik esitada omandiõigusest tulenev tsiviilõiguslik väljaandmisnõue kultuuriväärtuse tagasisaamiseks selle paiga kohtutesse, kus kultuuriväärtus asub kohtusse pöördumise ajal. Niisugused menetlused ei tohiks piirata direktiivi 93/7/EMÜ alusel algatatud menet­luste kohaldamist.

(18) Kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskir­jadega kui üldised eeskirjad.

(19) Kui tegemist ei ole kindlustus-, tarbija- või töölepinguga, mille puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud, tuleks austada poolte lepinguvabadust, kui käes­olevas määruses sätestatud erandliku kohtualluvuse alus­test ei tulene teisiti.

(20) Kui tõusetub küsimus, kas liikmesriigi kohtu või kohtute kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe on sisu poolest tühine, tuleks kõnealune küsimus otsustada kokkuleppes määratud kohtu või kohtute asukoha liik­mesriigi õiguse, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi kolli­siooninormide alusel.

(21) Harmoonilise õigusemõistmise huvides tuleb samaaegsete menetluste võimalust vähendada miinimumini ja tagada, et eri liikmesriikides ei tehta vastuolulisi kohtuotsuseid. Paralleelsete menetluste ja seotud hagide lahendamiseks ning selleks, et ennetada probleeme, mis tulenevad sise­riiklikest erinevustest seoses ajaga, mille jooksul saab kohtuasja pidada pooleliolevaks, peaks olema selge ja tõhus süsteem. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks see aeg autonoomselt kindlaks määrata.

(22) Selleks et suurendada erandlike kohtualluvuse kokkule­pete tõhusust ja et hoida ära menetlustaktika kuritarvita­mist, tuleb siiski näha ette erand üldisest paralleelsete kohtumenetluste eeskirjast, et tegeleda rahuldavalt eriolu­korraga, kus võivad esile kerkida samaaegsed menetlused. Niisuguse olukorraga on tegemist, kui on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määramata kohtu poole ning seejärel on pöördutud kokkuleppes määratud kohtu poole samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagiga. Niisugusel juhul peaks kohus, kuhu esimesena pöörduti, olema kohustatud peatama menetluse kohe, kui on pöördutud määratud kohtu poole, senikauaks kui viimati mainitud kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Eesmärgiks on tagada, et niisuguses olukorras on kokkuleppes määratud kohtul eelisõigus otsustada kokkuleppe kehti­vuse üle ja selle üle, millises ulatuses kohaldatakse kokku­lepet selle kohtu menetluses oleva vaidluse suhtes. Kokkuleppes määratud kohtul peaks olema võimalik jätkata menetlust sõltumata sellest, kas määramata kohus on juba teinud otsuse menetluse peatamise kohta või mitte.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/3

( 1 ) EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74.

95

Kõnealune erand ei peaks kehtima olukorras, kus pooled on sõlminud vastuolulised erandliku kohtualluvuse kokkulepped või kus esimesena on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määratud kohtu poole. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada käesoleva määruse üldist paralleelsete kohtumenetluste eeskirja.

(23) Käesoleva määrusega tuleks näha ette paindlik kord, mis võimaldaks liikmesriikide kohtutel arvestada kolmandates riikides pooleliolevate menetlustega, pidades silmas eelkõige seda, kas kolmandas riigis tehtud kohtuotsust on võimalik asjaomases liikmesriigis selle liikmesriigi õiguse alusel tunnustada ja täita, ning nõuetekohast õigu­semõistmist.

(24) Nõuetekohase õigusemõistmise arvessevõtmisel peaks asjaomase liikmesriigi kohus hindama menetluses oleva kohtuasja kõiki asjaolusid. Sellised asjaolud võivad hõlmata kohtuasja faktiliste asjaolude, poolte ja asjaomase kolmanda riigi vahelisi seoseid, staadiumit, kuhu kolmandas riigis läbiviidav menetlus on jõudnud selleks ajaks, kui menetlust liikmesriigi kohtus alus­tatakse, ning seda, kas võib eeldada, et kolmanda riigi kohus teeb kohtuotsuse mõistliku aja jooksul või mitte.

Kõnealusel hindamisel võib kaaluda ka küsimust, kas kolmanda riigi kohtul on konkreetses kohtuasjas erandlik pädevus olukorras, kus liikmesriigi kohtul oleks selles asjas erandlik pädevus.

(25) Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete mõiste peaks sisaldama näiteks kaitsemeetmeid, mille eesmärk on hankida teavet või säilitada tõendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) ( 1 ) artiklites 6 ja 7. See ei peaks hõlmama meetmeid, mis ei ole kaitsva iseloomuga, nagu meetmed, millega nähakse ette tunnistaja ärakuu­lamine. See ei tohiks piirata nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) ( 2 ) kohaldamist.

(26) Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus õigustab põhimõtet, mille kohaselt tuleks ühes liikmes­riigis tehtud kohtuotsuseid tunnustada ilma erimenetlu­seta kõigis liikmesriikides. Lisaks õigustab kohtuotsuse

täitmisele eelneva täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamist liikmesriigis, kus kohtuotsusele tuginetakse või täitmist taotletakse, eesmärk muuta piiriüleste kohtu­vaidluste lahendamine kiiremaks ja odavamaks. Sellest tulenevalt tuleks liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust kohelda kui otsust, mis on tehtud taotluse saanud liik­mesriigis.

(27) Kohtuotsuste vaba liikumise eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustada ja täita muus liikmesriigis isegi juhul, kui see on tehtud isiku suhtes, kellel ei ole üheski liikmesriigis alalist elukohta.

(28) Kui kohtuotsus sisaldab meedet või määrust, mida taot­luse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, tuleks seda meedet või korraldust, sealhulgas mis tahes selles esitatud õigust võimaluse korral kohandada meetmeks või korral­duseks, millel on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid. Kohandamise viisi ja teostaja peaks kindlaks määrama iga liikmesriik ise.

(29) Taotluse saanud liikmesriigis muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse vahetu täitmine ilma täidetavaks tunnistami­seta ei tohiks seada ohtu kaitseõiguste järgimist. Seetõttu peaks isikul, kelle suhtes taotletakse kohtuotsuse täitmist, olema võimalik taotleda kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumist, kui tema arvates esineb vähemalt üks tunnustamisest keeldumise alus. See peaks hõlmama alust, mille kohaselt ei olnud tal võimalust end kaitsta, kui kohtuotsus tehti kriminaalmenetlusega seotud tsiviil­asjas tagaselja. See peaks hõlmama ka aluseid, millele saaks tugineda taotluse saanud liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel.

(30) Pool, kes vaidlustab muus liikmesriigis tehtud kohtu­otsuse täitmise, peaks võimaluse korral ja kooskõlas taot­luse saanud liikmesriigi õigussüsteemiga saama tugineda samas menetluses lisaks käesolevas määruses sätestatud täitmisest keeldumise alustele ka siseriiklikus õiguses sätestatud keeldumise alustele selles õiguses sätestatud tähtaja jooksul.

Kohtuotsuse tunnustamisest tuleks siiski keelduda üksnes juhul, kui esineb üks või mitu käesolevas määruses sätes­tatud keeldumise alust.

ET L 351/4 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

( 1 ) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. ( 2 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.

96

(31) Kohtuotsuse täitmise vaidlustamise korral peaks taotluse saanud liikmesriigi kohtutel olema kogu vaidlustamis­menetluse, sealhulgas edasikaebamise jooksul võimalik jätkata täitmist tingimustel, et täitmist piiratakse või määratakse kautsjoni tasumine.

(32) Selleks et teavitada isikut, kelle suhtes täitmist taotletakse, teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest, tuleks käesoleva määruse alusel väljastatud tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud kohtuotsus, toimetada kõne­alusele isikule kätte mõistliku aja jooksul enne esimese täitemeetme võtmist. Sellega seoses peaks esimene täite­meede tähendama esimest täitemeedet pärast kõnealust kättetoimetamist.

(33) Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab kohus, kelle pädevusse kuulub asja sisuline lahendamine, tuleks tagada nende vaba liikumine käes­oleva määruse alusel. Ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitse­meetmeid, mis kehtestati kõnealuse kohtu poolt, ilma et kostjalt oleks nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesoleva määruse alusel tunnustada ega täita, välja arvatud juhul, kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale kätte enne täitmisele pööramist. See ei tohiks välistada kõnealuste meetmete tunnustamist ja täitmist siseriikliku õiguse alusel. Kui ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, kehtestab liikmesriigi kohus, kelle päde­vusse ei kuulu asja sisuline menetlemine, peaks nende mõju piirduma käesoleva määruse alusel kõnealuse liik­mesriigi territooriumiga.

(34) Tuleks tagada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, määruse (EÜ) nr 44/2001 ja käesoleva määruse vaheline järjepidevus ning selleks tuleks ette näha üleminekusätted. Järjepidevust on vaja ka Euroopa Liidu Kohtu tõlgen­dustes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni ja seda asen­davate määruste kohta.

(35) Austus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste vastu tähendab seda, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkreetseid küsimusi käsitlevaid konventsioone, mille osalised liikmesriigid on.

(36) Ilma et see piiraks aluslepingutest tulenevaid liikmesrii­kide kohustusi, ei tohiks käesolev määrus mõjutada kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

(37) Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt kohtu­otsuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tunnustamise või täitmisega seoses kasutatavate tunnis­tuste ajakohastamine, tuleks komisjonile anda ELi toimi­mise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu dele­geeritud õigusakte käesoleva määruse I ja II lisa muutmi­seks. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmis­tava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seal­hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ette­valmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjako­hase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõt­teid, eelkõige harta artiklis 47 tagatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(39) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaar­suse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proport­sionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40) Ühendkuningriik ja Iirimaa osalesid ELi lepingule ja tolle­aegsele Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta) artikli 3 kohaselt määruse (EÜ) nr 44/2001 vastuvõtmisel ning kohaldamisel. ELi lepingule ja ELi toimimise lepin­gule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad 19. oktoobri 2005. aasta Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahe­lise kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu ( 1 ) artiklist 3, ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/5

( 1 ) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.

97

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandus­asjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;

b) pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus, kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused;

c) sotsiaalkindlustus;

d) vahekohtumenetlus;

e) perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused;

f) testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.

III peatüki kohaldamisel hõlmab „kohtuotsus” ajutisi meet­meid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on määranud käes­oleva määruse kohaselt asja sisuliseks arutamiseks pädev

kohus. See ei hõlma ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeet­meid, mille kohus on määranud, ilma et kostjat oleks kohtu­istungile kutsutud, välja arvatud juhul, kui meetme määramise otsus on kostjale kätte toimetatud enne täitmisele pööramist;

b) „kohtulik kokkulepe” – kokkulepe, mille liikmesriigi kohus on kinnitanud või mis on liikmesriigi kohtus menetluse käigus sõlmitud;

c) „ametlik dokument” – dokument, mis on päritoluliikmes­riigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina regist­reeritud ning mille ehtsus:

i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ning

ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks voli­tatud asutuse poolt;

d) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või ametlikult koostatud või ametliku dokumen­dina registreeritud ametlik dokument;

e) „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kus tuginetakse kohtuotsuse tunnustamisele, või taotletakse kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmist;

f) „otsuse teinud kohus” – kohus, kes on teinud kohtuotsuse, mille tunnustamist või täitmist taotletakse.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab „kohus” järgmisi ametiasutusi asjades, milles neil on pädevus lahendada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi:

a) Ungaris lihtmenetluses tehtud maksekäskude (fizetési megha­gyásos eljárás) puhul notarit (közjegyző),

b) Rootsis lihtmenetluses tehtud maksekäskude (betalningsföre­läggande) ja otsustatud elatisabi (handräckning) puhul Rootsi täiteametit (Kronofogdemyndighet).

ET L 351/6 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

98

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 4

1. Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.

2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi koda­nike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.

Artikkel 5

1. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

2. Eelkõige ei kohaldata lõikes 1 osutatud isikute suhtes sise­riikliku kohtualluvuse eeskirju, millest liikmesriigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.

Artikkel 6

1. Kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

2. Sellise kostja suhtes võib iga isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, oma kodakondsusest olenemata juhinduda samal viisil kui selle liikmesriigi kodanikud selles liikmesriigis kehtiva­test kohtualluvuse eeskirjadest, eelkõige nendest, millest liikmes­riigid peavad komisjoni artikli 76 lõike 1 punkti a kohaselt teavitama.

2. JAGU

Valikuline kohtualluvus

Artikkel 7

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:

1) a) lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;

b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:

— müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,

— teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;

c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a;

2) lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;

3) tsiviilõigusliku kahjutasu- või hüvitisnõude puhul, mille aluseks on kriminaalkorras menetletav tegu, sellesse kohtusse, kus menetletakse kriminaalasja, kui see kohus on tema suhtes kehtiva õiguse kohaselt pädev tsiviilasjades;

4) direktiivi 93/7/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kultuu­riväärtuse omandiõigusest tuleneva tsiviilõigusliku väljaand­misnõude puhul, mille on esitanud kõnealuse eseme välja­andmist nõudev isik, selle paiga kohtutesse, kus kultuu­riväärtus asub kohtusse pöördumise ajal;

5) filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tuleneva vaidluse puhul selle paiga kohtutesse, kus filiaal, esindus või muu üksus asub;

6) vaidluse puhul, mis on algatatud seaduse alusel või kirjaliku dokumendiga või kirjalikult kinnitatud suulise kokkuleppega moodustatud usaldusühingu (trust) asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu, selle liikmesriigi kohtusse, kus on usal­dusühingu (trust) asukoht;

7) vaidluses tasunõude üle veose või lasti päästmise eest, selle paiga kohtusse, kus asjaomane veos või last:

a) on tasumise tagamiseks arestitud või

b) oleks võidud arestida, kuid anti kautsjon või muu tagatis,

tingimusel et käesolevat sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui väidetakse, et kostjal on veose või lasti suhtes õigusi või et tal olid sellised õigused päästmise ajal.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/7

99

Artikkel 8

Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi ka:

1) juhul kui kostjaid on mitu, selle paiga kohtusse, kus on neist ühe alaline elukoht, tingimusel et nõuded on sedavõrd tihe­dalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos;

2) kolmanda isikuna tagatist või garantiid puudutava nõude või muu kolmandate isikute osalusega menetluse puhul kohtusse, kus menetletakse põhihagi, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud üksnes selleks, et viia isik välja selle kohtu alluvusest, kes oleks tema asjas pädev;

3) vastuhagi puhul, mille aluseks on sama leping või samad asjaolud, mis põhihagi puhul, põhihagi menetlevasse kohtusse;

4) lepinguid puudutavates asjades, mille menetlus on võimalik ühendada sama kostja vastu kinnisasjaõigust puudutavas asjas algatatud menetlusega, selle liikmesriigi kohtusse, kus kinnisasi asub.

Artikkel 9

Kui liikmesriigi kohus on käesoleva määruse kohaselt pädev laeva kasutamisest või käitamisest tuleneva vastutuse asjades, on see kohus või mõni asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel selleks määratud teine kohus pädev ka vastutuse piiramise nõuete puhul.

3. JAGU

Kohtualluvus kindlustusasjade puhul

Artikkel 10

Kindlustusasjades määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 või artikli 7 punkti 5 kohaldamist.

Artikkel 11

1. Kindlustusandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesrii­gis, võib esitada hagi kas:

a) selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht;

b) kui tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku esitatud hagiga, muus liikmesriigis hageja alalise elukoha kohtusse, või

c) kui tegemist on kaaskindlustusandjaga, siis selle liikmesriigi kohtusse, kus on algatatud menetlus peakindlustusandja vastu.

2. Kindlustusandjat, kelle alaline elukoht ei ole üheski liik­mesriigis, kuid kellel on ühes liikmesriigis filiaal, esindus või muu üksus, käsitatakse filiaali, esinduse või muu üksuse tege­vusest tulenevates vaidlustes selles liikmesriigis alalist elukohta omavana.

Artikkel 12

Vastutuskindlustuse või kinnisasja kindlustamise puhul võib esitada hagi kindlustusandja vastu ka selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Sama kehtib ka juhul, kui vallas- ja kinnisasi on hõlmatud ühise kindlustuspoliisiga ning sama juhtumi tõttu on kahjustada saanud mõlemad.

Artikkel 13

1. Vastutuskindlustuse puhul võib menetlusse, mille kahjus­tatud isik on algatanud kindlustatu suhtes, kaasata ka kindlus­tusandja, kui asjaomase kohtu suhtes kohaldatav õigus seda võimaldab.

2. Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse hagide suhtes, mille kahjustatud isik algatab otse kindlustusandja vastu juhul, kui sellised otsehagid on lubatud.

3. Kui sellistele otsehagidele kohaldatava õiguse kohaselt saab kindlustusvõtja või kindlustatu menetlusse kaasata, on nende puhul pädev sama kohus.

Artikkel 14

1. Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 15

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket;

2) millega võimaldatakse kindlustusvõtjal, kindlustatul või soodustatud isikul algatada menetlus käesolevas jaos nimeta­mata kohtutes;

3) mille on sõlminud kindlustusvõtja ja kindlustusandja, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmi­mise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud isegi juhul, kui kahjustav sündmus leiab aset välisriigis, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega;

ET L 351/8 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

100

4) mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kindlustus on kohustuslik või seotud liikmesriigis asuva kinnisasjaga, või

5) mis käsitleb kindlustuslepingut, kui see leping hõlmab üht või mitut artiklis 16 nimetatud riski.

Artikkel 16

Artikli 15 punktis 5 osutatud riskid on järgmised:

1) kahju, mis tekib:

a) laevadele, ranniku- või avamererajatistele või õhusõiduki­tele kaubanduslikel eesmärkidel kasutamisega seotud riskist,

b) teel olevatele kaupadele, v.a reisijate pagas, kui vedu toimub osaliselt või täielikult nimetatud laevade või õhusõidukitega;

2) vastutus, v.a reisijate kehavigastuste ja nende pagasi kaotuse või kahjustumise eest:

a) mis tuleneb punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamisest või käitamisest, ning õhusõidukite puhul niivõrd, kuivõrd õhusõiduki registreerinud liikmesriigi õigus ei keela kokkuleppeid kohtualluvuse kohta selliste riskide kindlustamise puhul;

b) punkti 1 alapunktis b nimetatud teel oleva kauba kaotuse või selle kahjustumise eest;

3) majanduslik kahju, mis on seotud punkti 1 alapunktis a nimetatud laevade, rajatiste või õhusõidukite kasutamise või käitamisega, eelkõige lasti või prahiraha kaotusega;

4) punktides 1–3 nimetatud riskidega seotud risk;

5) punktidest 1–4 olenemata kõik „suured riskid”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasi­kindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta) (Solventsus II) ( 1 ).

4. JAGU

Kohtualluvus tarbijalepingute puhul

Artikkel 17

1. Asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohal­damist, kui tegemist on:

a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki kredii­dilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või

c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetege­vusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tege­vuse raamesse.

2. Kui tarbija sõlmib lepingu poolega, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tema alaliseks elukohaks.

3. Käesolevat jagu ei kohaldata transpordilepingute suhtes, välja arvatud lepingud, mille alusel osutatakse summaarhinna eest kombineeritud veo- ja majutusteenust.

Artikkel 18

1. Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.

2. Teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/9

( 1 ) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

101

Artikkel 19

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel:

1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket,

2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või

3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendami­seks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

5. JAGU

Kohtualluvus töölepingute puhul

Artikkel 20

1. Töölepinguid puudutavates asjades määratakse kohtu­alluvus kindlaks käesoleva jao kohaselt, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 ning tööandja vastu algatatud kohtume­netluse puhul artikli 8 punkti 1 kohaldamist.

2. Kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see liikmesriik nime­tatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate vaidluste puhul tööandja alaliseks elukohaks.

Artikkel 21

1. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi kas:

a) selle liikmesriigi kohtutesse, kus on tema alaline elukoht, või

b) teises liikmesriigis:

i) selle paiga kohtutesse, kus või kust kohast töötaja tavali­selt töötab, või selle paiga kohtutesse, kus ta viimati töötas, või

ii) kui töötaja ei tööta või ei töötanud tavaliselt ainult ühes riigis, siis selle paiga kohtutesse, kus asub või asus töötaja tööle võtnud ettevõte.

2. Tööandja vastu, kelle alaline elukoht ei ole üheski liikmes­riigis, võib hagi esitada liikmesriigi kohtusse vastavalt lõike 1 punktile b.

Artikkel 22

1. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta õigust esitada vastuhagi kohtusse, kus käesoleva jao kohaselt on lahendamisel põhihagi.

Artikkel 23

Käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel,

1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või

2) mis võimaldab töötajal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes.

6. JAGU

Erandlik kohtualluvus

Artikkel 24

Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järg­mistele liikmesriigi kohtutele:

1) menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub.

Kui menetluse esemeks on kinnisasja üürimine ajutiseks isik­likuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmes­riigis;

2) menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute, muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühen­duste asutamise või lõpetamise õiguspärasus või õigusvõime puudumine või nende organite otsuste kehtivus, selle liik­mesriigi kohtutele, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühenduse asukoht. Asukoha kindlakstegemisel kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse sätteid;

3) menetluste puhul, mille esemeks on avalike registrite kannete kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse;

ET L 351/10 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

102

4) menetluste puhul, mis seonduvad patentide, kaubamärkide, disainilahenduste või muude sarnaste hoiuleandmise või registreerimisele kuuluvate õiguste registreerimise või kehti­vusega, olenemata sellest, kas küsimus tõusetub hagi või vastuväite vormis, selle liikmesriigi kohtutele, kus hoiulevõt­mist või registreerimist taotletakse, kus see on toimunud või kus see loetakse toimunuks liidu õigusakti või rahvusvahelise konventsiooni tingimuste kohaselt.

Ilma et see piiraks 5. oktoobril 1973 Münchenis allakirju­tatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga Euroopa Patendiametile antud pädevust, alluvad liikmesriigi kohtutele erandlikult asjad, mis puudutavad kõnealuse liik­mesriigi suhtes väljaantud Euroopa patentide registreerimist või kehtivust;

5) menetluste puhul, mis seonduvad kohtuotsuste täitmisega, selle liikmesriigi kohtutele, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele.

7. JAGU

Kokkuleppest tulenev kohtualluvus

Artikkel 25

1. Kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tule­nenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisu­lise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas:

a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega;

b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või

c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kauban­dustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad.

2. Elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjaliku vormiga.

3. Liikmesriigi kohtul või kohtutel, kelle pädevus on määratud usaldusühingu (trust) asutamisdokumendiga, on

asutaja, usaldusosaniku või kasusaaja vastu algatatud menetluste puhul erandlik pädevus, kui asi puudutab kõnealuste isikute suhteid või nende õigusi või kohustusi, mis tulenevad usaldus­ühingust (trust).

4. Usaldusühingu (trust) asutamise kokkuleppe või doku­mendi sätetel, millega pädevus kindlaks määratakse, ei ole õigus­jõudu, kui need on vastuolus artikliga 15, 19 või 23, või kui on välistatud kohtute pädevus, kellele asi allub erandlikult artikli 24 kohaselt.

5. Kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsita­takse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena.

Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.

Artikkel 26

1. Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule.

2. 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kus kostjaks on kindlus­tusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja, tagab kohus enne asja lõike 1 alusel menetlusse võtmist, et kostjat teavitatakse õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest.

8. JAGU

Kohtualluvuse ja lubatavuse kontrollimine

Artikkel 27

Kui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis puudutab olulises osas asja, mis allub artikli 24 kohaselt erandlikult teise liikmes­riigi kohtutele, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev.

Artikkel 28

1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/11

103

2. Kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

3. Käesoleva artikli lõike 2 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetami­ne)) ( 1 ) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrd­väärne dokument tuli kõnealuse määruse kohaselt ühest liikmes­riigist teise toimetada.

4. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei kohaldu, kohaldatakse 15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise Haagi konventsiooni artiklit 15, kui kõnealuse konventsiooni kohaselt tuli menetluse algatamist käsitlevad või nendega võrdväärsed dokumendid välisriiki toimetada.

9. JAGU

Lis pendens ja seotud menetlused

Artikkel 29

1. Kui eri liikmesriikide kohtutesse on esitatud hagid samal alusel ja samade poolte vahel, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena, ilma et see piiraks artikli 31 lõike 2 kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel peab muu kohus, kuhu pöör­duti, teatama selle kohtu taotluse korral, kuhu vaidlusega seoses pöörduti, viivitamata viimati nimetatud kohtule tema poole vastavalt artiklile 32 pöördumise kuupäeva.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöör­duti esimesena, loobub kohus, kuhu pöörduti hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

Artikkel 30

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud menetlused, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.

2. Kui menetlus on pooleli esimeses astmes kohtus, kuhu pöörduti esimesena, võivad ülejäänud kohtud poole taotlusel pädevusest loobuda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on

kõnealustes menetlustes pädev ja kui asjaomase riigi õigus võimaldab neid menetlusi liita.

3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse menetlused seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulene­vate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 31

1. Kui asi allub erandlikult mitmele kohtule, loobuvad kõik ülejäänud kohtud pädevusest selle kohtu kasuks, kuhu pöörduti esimesena.

2. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, kui pöördutakse liikmesriigi kohtusse, kellele on artiklis 25 osutatud kokkulep­pega antud erandlik pädevus, peatavad kõik ülejäänud liikmes­riikide kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt.

3. Kui kokkuleppega määratud kohus on teinud kindlaks kokkuleppekohase pädevuse olemasolu, loobuvad ülejäänud liik­mesriikide kohtud pädevusest selle kohtu kasuks.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata 3., 4. või 5. jaos osutatud asjades, kui hagejaks on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustus­lepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja ning kokkulepe ei ole nimetatud jagudes sisalduvate sätete kohaselt kehtiv.

Artikkel 32

1. Käesoleva jao kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:

a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid kostjale kätte toimetada, või

b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja teeb pärast seda vajaliku, et doku­ment kohtule esitada.

Punktis b osutatud kättetoimetamise eest vastutav asutus on esimene asutus, kes saab dokumendid, mis tuleb kätte toime­tada.

ET L 351/12 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

( 1 ) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

104

2. Lõikes 1 osutatud kohus ja kättetoimetamise eest vastutav asutus märgivad üles vastavalt menetluse algatamist käsitleva dokumendi või samaväärse dokumendi esitamise või kättetoi­metatavate dokumentide kättesaamise kuupäeva.

Artikkel 33

1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti, on kolmanda riigi kohtus pooleli menetlus samal alusel ja samade poolte vahel, võib liikmesriigi kohus menetluse peatada, kui:

a) eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liik­mesriigis, ning

b) liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigu­semõistmise huvides vajalik.

2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:

a) menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud,

b) liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või

c) menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõist­mise huvides.

3. Liikmesriigi kohus lõpetab menetluse, kui menetlus kolmanda riigi kohtus on viidud lõpule ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.

4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taot­lusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

Artikkel 34

1. Kui kohtualluvus põhineb artiklil 4 või artiklitel 7, 8 või 9 ning kui menetlus on kolmanda riigi kohtus pooleli sel ajal, kui liikmesriigi kohtusse pöörduti hagiga, mis on seotud kolmanda

riigi kohtus menetletava hagiga, võib liikmesriigi kohus menet­luse peatada, kui:

a) eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimi­seks on soovitatav menetleda seotud hagisid ning teha otsu­seid koos,

b) eeldatakse, et kolmanda riigi kohus teeb otsuse, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita kõnealuses liik­mesriigis, ning

c) liikmesriigi kohus leiab, et peatamine on nõuetekohase õigu­semõistmise huvides vajalik.

2. Liikmesriigi kohus võib menetlust jätkata, kui:

a) liikmesriigi kohus peab tõenäoliseks, et vastuoluliste otsuste ohtu enam ei ole;

b) menetlus kolmanda riigi kohtus on peatatud või lõpetatud;

c) liikmesriigi kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlus kolmanda riigi kohtus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul, või

d) menetluse jätkamine on vajalik nõuetekohase õigusemõist­mise huvides.

3. Liikmesriigi kohus võib menetluse lõpetada, kui menetlus on kolmanda riigi kohtus lõpule viidud ja on tehtud kohtuotsus, mida on võimalik tunnustada ja vajaduse korral täita asjaomases liikmesriigis.

4. Liikmesriigi kohus kohaldab käesolevat artiklit poole taot­lusel või, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, omal algatusel.

10. JAGU

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Artikkel 35

Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtes­tamist isegi juhul, kui kõnealuse liikmesriigi kohtud on asja sisuliseks arutamiseks pädevad.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/13

105

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

1. JAGU

Tunnustamine

Artikkel 36

1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta.

2. Huvitatud pool võib 3. jao 2. alajaos sätestatud korras taotleda, et tuvastataks artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnus­tamisest keeldumise aluste puudumine.

3. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub sellest, kas kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse, kuulub see küsimus nimetatud kohtu pädevusse.

Artikkel 37

1. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi­seks vajalikele tingimustele, ning

b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse.

2. Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib vajaduse korral nõuda otsusele tugi­nevalt poolelt artikli 57 kohaselt lõike 1 punktis b osutatud tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni esitamist. Kui kohus või asutus ei saa menetlust jätkata kohtotsuse tõlketa, võib ta tunnistuse sisu tõlke asemel nõuda poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist.

Artikkel 38

Kohus või asutus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, võib oma menetluse kas täielikult või osaliselt peatada, kui:

a) kohtuotsus vaidlustatakse päritoluliikmesriigis või

b) on esitatud taotlus tuvastada otsusega artiklis 45 osutatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumine või tunnustamisest keeldumise aluse olemasolu.

2. JAGU

Täitmine

Artikkel 39

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täide­tav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine.

Artikkel 40

Täidetavast kohtuotsusest tuleneb seaduse alusel luba võtta kait­semeetmeid, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigusega.

Artikkel 41

1. Muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlusele kohaldatakse taotluse saanud liikmesriigi õigust, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on taotluse saanud liikmesriigis täidetav, täidetakse seal samadel tingimustel kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsus.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse taotluse saanud liikmes­riigi õiguses sätestatud täitmisest keeldumise või selle peatamise aluseid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus artiklis 45 osutatud alustega.

3. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liik­mesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakondsusest või alalisest elukohast.

Artikkel 42

1. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi­seks vajalikele tingimustele, ning

b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõen­datakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab välja­võtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta.

ET L 351/14 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

106

2. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, millega määratakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab taotleja pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi­seks vajalikele tingimustele,

b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis sisaldab meetme kirjeldust ja millega tõendatakse, et

i) kohus on pädev asja sisuliselt arutama,

ii) kohtuotsus on päritoluliikmesriigis täidetav ja

c) tõendi kohtuotsuse kättetoimetamise kohta, kui meede määrati, ilma et kostjat oleks kohtusse kutsutud.

3. Pädev täitevasutus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks tunnistuse sisu tõlke või transliteratsiooni kooskõlas artikliga 57.

4. Pädev täitevasutus võib nõuda, et taotleja esitaks kohtu­otsuse tõlke üksnes juhul, kui kohus ei saa menetlust tõlketa jätkata.

Artikkel 43

1. Kui taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täit­mist, toimetatakse artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistus kätte isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tunnistusele lisatakse kohtuotsus, kui seda ei ole kõne­alusele isikule juba kätte toimetatud.

2. Kui selle isiku alaline elukoht, kelle vastu täitmist taotle­takse, on muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, võib ta kohtuotsuse täitmise vaidlustamiseks nõuda kohtuotsuse tõlget, kui kirjalik kohtuotsus ei ole üheski järgmises keeles või kui kohtuotsusele ei ole lisatud tõlget ühtegi järgmisesse keelde:

a) keel, millest ta aru saab, või

b) selle liikmesriigi ametlik keel, kus on tema alaline elukoht või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle paiga ametlik keel või üks ametlikest keeltest, kus on tema alaline elukoht.

Kui on esitatud esimese lõigu kohane kohtuotsuse tõlke nõue, ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmeid seni, kuni isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, on esitatud kohtuotsuse tõlge.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kohtuotsus on isikule, kelle vastu täitmist taotletakse, juba jätte toimetatud ühes esimeses lõigus osutatud keeles või sellele on lisatud tõlge ühte nimetatud keelde.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata kohtuotsusega kehtestatud kaitsemeetme täitmise suhtes või kui täitmist taotlev isik taotleb kaitsemeetmeid artikli 40 kohaselt.

Artikkel 44

1. Kui esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus 3. jao 2. alajao kohaselt, võib taotluse saanud liikmesriigi kohus selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, teha järgmist:

a) piirduda täitemenetluses üksnes kaitsemeetmete võtmisega;

b) seada täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrates oma äranägemisel kindlaks selle suuruse või

c) peatada täitemenetluse kas täielikult või osaliselt.

2. Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peatab täiteme­netluse selle isiku taotlusel, kelle vastu täitmist taotletakse, kui kõnealuse kohtuotsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatu­nud.

3. JAGU

Tunnustamisest või täitmisest keeldumine

1. a l a j a g u

T u n n u s t a m i s e s t k e e l d u m i n e

Artikkel 45

1. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldutakse huvitatud poole taotlusel:

a) kui tunnustamine on selgelt vastuolus taotluse saanud liik­mesriigi avaliku korraga (ordre public);

b) kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toime­tatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrd­väärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus;

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/15

107

c) kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahel taotluse saanud liikmesriigis;

d) kui kohtuotsus on vastuolus samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagi alusel teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele või

e) kui kohtuotsus on vastuolus:

i) II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustus­võtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja või

ii) II peatüki 6. jaoga.

2. Lõike 1 punktis e osutatud kohtualluvuse aluseid kontrol­livale kohtule, kellele taotlus esitati, on siduvad tuvastatud asjaolud, millele otsuse teinud kohus tugines oma pädevuse kindlakstegemisel.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 punkti e kohaldamist, ei või otsuse teinud kohtu pädevust kontrollida. Lõike 1 punktis a osutatud avalikku korda (ordre public) ei kohaldata kohtualluvuse suhtes.

4. Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlus esitatakse 2. alajaos ja, kui see on asjakohane, 4. jaos sätestatud korras.

2. a l a j a g u

T ä i t m i s e s t k e e l d u m i n e

Artikkel 46

Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel.

Artikkel 47

1. Täitmisest keeldumise taotlus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtu­otsuse täitmisest keeldumise taotlus.

2. Täitmisest keeldumise menetlusele kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmamata osas taotluse saanud liikmesriigi õigust.

3. Taotlejal esitab kohtule kohtuotsuse koopia ning vajaduse korral kohtuotsuse tõlke või transliteratsiooni.

Kohus võib loobuda esimeses lõigus osutatud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on need juba olemas või kui ta peab ebamõistlikuks nõuda taotlejalt nende esitamist. Viimati nimetatud juhul võib kohus nõuda dokumentide esitamist teiselt poolelt.

4. Poolelt, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmisest keeldumist, ei nõuta postiaadressi olemasolu taotluse saanud liikmesriigis. Samuti ei pea sellel poolel olema taotluse saanud liikmesriigis volitatud esindajat, välja arvatud juhul, kui esindaja olemasolu on kohustuslik, olenemata poolte kodakond­susest või alalisest elukohast.

Artikkel 48

Kohus teeb otsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta viivita­mata.

Artikkel 49

1. Kumbki pool võib kohtuotsuse täitmisest keeldumise taot­luse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtule, mis on asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile b komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmise keeldumise taotlus.

Artikkel 50

Apellatsioonkaebuse alusel tehtud otsust saab edasi kaevata üksnes siis, kui asjaomane liikmesriik on sellest komisjoni teavi­tanud vastavalt artikli 75 punktile c.

Artikkel 51

1. Kohus, kellele esitatakse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus, või kohus, kes menetleb artikli 49 või artikli 50 alusel esitatud kaebust, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis üldkorras edasi kaevatud või edasikaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimati nimetatud juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kaebus esitada.

2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal, Küprosel või Ühend­kuningriigis, käsitatakse kõiki päritoluliikmesriigi edasikaebamis­võimalusi lõike 1 kohaldamisel edasi kaebamisena üldkorras.

ET L 351/16 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

108

4. JAGU

Üldsätted

Artikkel 52

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu ühelgi juhul taot­luse saanud liikmesriigis sisulisele läbivaatamisele.

Artikkel 53

Otsuse teinud kohus väljastab huvitatud poole taotlusel tunnis­tuse, kasutades I lisas esitatud vormi.

Artikkel 54

1. Kui kohtuotsus sisaldab meedet või korraldust, mida taot­luse saanud liikmesriigi õiguses ei tunta, kohandatakse seda meedet või korraldust võimalikult suurel määral asjaomase liik­mesriigi õiguses tuntud meetmeks või korralduseks, millel on samaväärne mõju ning sarnased eesmärgid.

Kohandamisel ei tohi olla päritoluliikmesriigi õiguses sätestatust kaugemaleulatuvat toimet.

2. Pool võib meetme või korralduse kohandamise kohtus vaidlustada.

3. Vajaduse korral võidakse poolelt, kes tugineb kohtuotsu­sele või taotleb selle täitmist, nõuda kohtuotsuse tõlke või trans­literatsiooni esitamist.

Artikkel 55

Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega määratakse karistusena karistusmakse, on taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööratav üksnes juhul, kui otsuse teinud kohus on tasutava summa lõplikult kindlaks määranud.

Artikkel 56

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole taotluse saanud liikmesriigis.

Artikkel 57

1. Juhul kui käesoleva määruse kohaselt on nõutav tõlge või transliteratsioon, tehakse tõlge või transliteratsioon asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis teises liikmesriigis tehtud kohtuotsu­sele tuginemise või taotluse esitamise paigas toimuva kohtume­

netluse ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigu­sele.

2. Artiklites 53 ja 60 osutatud vormide esitamiseks võib tõlke või transliteratsiooni teha ka mõnesse muusse liidu institutsioonide ametlikku keelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on teatanud.

3. Kõik käesoleva määruse alusel nõutavad tõlked teeb isik, kellel on liikmesriigis selleks pädevus.

IV PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED

Artikkel 58

1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav doku­mendi täidetavaks tunnistamine. Ametliku dokumendi täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Ametlike dokumentide suhtes kohaldatakse vajaduse korral III peatüki 2. jao, 3. jao 2. alajao ja 4. jao sätteid.

2. Ametlik dokument peab vastama päritoluliikmesriigis selle ehtsuse kindlakstegemiseks esitatavatele tingimustele.

Artikkel 59

Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.

Artikkel 60

Päritoluliikmesriigi pädev asutus või kohus väljastab huvitatud poole taotlusel II lisas esitatud vormi kasutades tunnistuse, mis sisaldab ametlikus dokumendis kajastuva täitmisele kuuluva kohustuse või kohtulikus kokkuleppes kajastuva poolte kokku­leppe kokkuvõtet.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 61

Käesoleva määruse raames ei nõuta liikmesriigis välja antud dokumentide legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täit­mist.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/17

109

Artikkel 62

1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liik­mesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.

2. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtu­tele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmes­riigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 63

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduse alaline asukoht seal, kus on tema:

a) põhikirjajärgne asukoht,

b) juhatuse asukoht või

c) peamine äritegevuse koht.

2. Iirimaal, Küprosel ja Ühendkuningriigis tähendab „põhikir­jajärgne asukoht” registrijärgset asukohta või kui sellist asukohta ei ole, siis asutamise kohta, või kui ka sellist kohta ei ole, siis kohta, mille õiguse alusel asutamine toimus.

3. Et teha kindlaks, kas usaldusühingu (trust) alaline asukoht on selles liikmesriigis, kus asub kohus, kuhu pöörduti, kohaldab kohus enda riigi rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

Artikkel 64

Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse soodsamate sätete kohal­damist, võivad neid isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis ja kelle vastu on seoses tahtmatult sooritatud õigusrikkumisega algatatud kriminaalmenetlus sellise teise liikmesriigi kohtus, mille kodanikud nad ei ole, kaitsta selleks kvalifitseeritud isikud ka juhul, kui nad ise kohtusse ei ilmu. Kohus, kuhu pöörduti, võib siiski nõuda isiklikult kohtu ette ilmumist; ilmumata jätmise korral ei pea teised liikmesriigid tunnustama ega täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsust, mille puhul asjaomasel isikul ei olnud võimalust end kaitsta.

Artikkel 65

1. Artikli 8 punktis 2 ja artiklis 13 sätestatud kohtualluvusele tagatist või garantiid puudutavas hagis või muus kolmandate isikute osalusega menetluses võib komisjoni poolt artikli 76

lõike 1 punkti b ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koostatud loetelus nimetatud liikmesriikides tugineda ainult siseriiklikus õiguses ettenähtud tingimustel. Isikut, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib kutsuda ühinema kõnealuste liikmesriikide kohtutes toimuvate menetlustega vastavalt kõnealuses loetelus osutatud kolmanda isiku kaasamise sätetele.

2. Liikmesriigis artikli 8 punkti 2 või artikli 13 alusel tehtud kohtuotsuseid tunnustatakse ja täidetakse III peatüki kohaselt mis tahes muus liikmesriigis. Lõikes 1 mainitud loetelus nime­tatud liikmesriikides tehtud kohtuotsuste võimalikku lõike 1 kohaldamisest tulenevat mõju kolmandatele isikutele vastavalt nende liikmesriikide õigusele tunnustatakse kõikides liikmesrii­kides.

3. Lõikes 1 osutatud loetelus nimetatud liikmesriigid esitavad nõukogu otsusega 2001/470/EÜ ( 1 ) loodud tsiviil- ja kaubandus­asju käsitleva Euroopa kohtute võrgu („Euroopa kohtute võrk”) raames teavet selle kohta, kuidas teha nende siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks lõike 2 teises lauses nimetatud kohtuotsuste mõju.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 66

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

2. Erandina artiklist 80 jätkatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 kohaldamist enne 10. jaanuari 2015 algatatud kohtumenetlustes tehtud otsuste, ametlikult koostatud või ametlike dokumenti­dena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse.

VII PEATÜKK

SEOS TEISTE DOKUMENTIDEGA

Artikkel 67

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nende sätete kohalda­mist, millega reguleeritakse kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist konkreetses valdkonnas ja mis sisal­duvad liidu õigusaktides või selliste õigusaktide kohaselt ühtlus­tatud siseriiklikes õigusaktides.

ET L 351/18 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

110

Artikkel 68

1. Käesolev määrus asendab 1968. aasta Brüsseli konvent­siooni liikmesriikidevahelistes suhetes, välja arvatud nende liik­mesriikide territooriumide puhul, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsesse kohaldamisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määruse territoriaalset kohaldamis­ala vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 355.

2. Kui käesolev määrus asendab liikmesriikidevahelistes suhetes 1968. aasta Brüsseli konventsiooni sätteid, loetakse kõik viited nimetatud konventsioonile viideteks käesolevale määrusele.

Artikkel 69

Kui artiklites 70 ja 71 ei ole sätestatud teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikidevahelistes suhetes konventsioone, mis käsitlevad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Eelkõige asendab käesolev määrus komisjoni poolt artikli 76 lõike 1 punkti c ja artikli 76 lõike 2 kohaselt koos­tatud loetelus sisalduvaid konventsioone.

Artikkel 70

1. Artiklis 69 nimetatud konventsioonid jäävad ka edaspidi jõusse valdkondades, mida käesoleva määrusega ei reguleerita.

2. Need kehtivad enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva tehtud kohtuotsuste, ametlikult koostatud või ametli­kult registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.

Artikkel 71

1. Käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liik­mesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkon­nas.

2. Ühetaolise tõlgendamise tagamiseks kohaldatakse lõiget 1 järgmiselt:

a) käesolev määrus ei takista konkreetset valdkonda käsitleva konventsiooniga ühinenud liikmesriigi kohtul saamast päde­vust selle konventsiooni kohaselt isegi juhul, kui kostja alaline elukoht on muus liikmesriigis, kes ei ole selle konventsiooniga ühinenud. Igal juhul kohaldab menetlev kohus käesoleva määruse artiklit 28;

b) liikmesriigi kohtus konkreetset valdkonda käsitlevas konvent­sioonis sätestatud kohtualluvuse kohaselt tehtud kohtuotsust tunnustavad ja täidavad teised liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt.

Kui konkreetset valdkonda käsitlev konventsioon, millega on ühinenud nii päritoluliikmesriik kui ka taotluse saanud liikmes­riik, sisaldab kohtuotsuste tunnustamise või täitmise tingimusi, kohaldatakse neid tingimusi. Igal juhul võib kohaldada käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.

Artikkel 72

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigid kohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnus­tama eelkõige teises kõnealuse konventsiooni osalisriigis tehtud kohtuotsust isiku suhtes, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis, kui nimetatud konventsiooni artiklis 4 sätes­tatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealuse konventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 73

1. Käesolev määrus ei mõjuta 2007. aasta Lugano konvent­siooni kohaldamist.

2. Käesolev määrus ei mõjuta 1958. aasta New Yorgi konventsiooni kohaldamist.

3. Käesolev määrus ei mõjuta kolmanda riigi ja liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete konventsioonide ja lepingute kohalda­mist, mis hõlmavad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 74

Liikmesriigid esitavad Euroopa kohtute võrgu raames teabe avalikustamise eesmärgil täitmist käsitlevate siseriiklike eeskir­jade ja menetluste kirjelduse, sealhulgas täitevasutuste nimekirja ning teabe täitmise piirangute, eelkõige võlgniku kaitse eeskir­jade ning aegumistähtaegade kohta.

Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/19

111

Artikkel 75

Liikmesriigid esitavad komisjonile 10. jaanuariks 2014 järgmise teabe:

a) kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldu­mise taotlus artikli 47 lõike 1 kohaselt;

b) kohtud, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldu­mise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt;

c) kohtud, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 koha­selt, ning

d) keeled, mida aktsepteeritakse vormide tõlkimiseks, millele on viidatud artikli 57 lõikes 2.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 76

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad,

b) artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta ning

c) artiklis 69 osutatud konventsioonid.

2. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe alusel, millele on osutatud lõikes 1, vastavad loetelud.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud loetelude võimalikest hilisematest muudatustest. Komisjon muudab seejärel loetelusid.

4. Komisjon avaldab loetelud ja nende hilisemad muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

5. Komisjon teeb kogu lõigete 1 ja 3 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 77

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 78 vastu delegee­ritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks.

Artikkel 78

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigus­akte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 77 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigus­akte antakse komisjonile määramata ajaks alates 9. jaanuarist 2013.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 77 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsu­sega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 77 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 79

Komisjon esitab 11. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab hinnangut võimaliku vajaduse kohta laiendada täiendavalt kohtualluvuse eeskirju kostjatele, kelle alaline elukoht ei ole liikmesriigis, võttes arvesse käesoleva määruse toimimist ja võimalikke arenguid rahvusvahelisel tasandil. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele määruse muutmise ette­panekud.

Artikkel 80

Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 44/2001. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

ET L 351/20 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

112

Artikkel 81

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2015, välja arvatud artiklid 75 ja 76, mida kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 12. detsember 2012

Euroopa Parlamendi nimel president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/21

113

I LISA

ET L 351/22 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

114

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/23

115

ET L 351/24 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

116

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/25

117

II LISA

ET L 351/26 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

118

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/27

119

ET L 351/28 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

120

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus Artikli 1 lõike 2 sissejuhatus

Artikli 1 lõike 2 punkt a Artikli 1 lõike 2 punktid a ja f

Artikli 1 lõike 2 punktid b–d Artikli 1 lõike 2 punktid b–d

— Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõige 3 —

— Artikkel 2

Artikkel 2 Artikkel 4

Artikkel 3 Artikkel 5

Artikkel 4 Artikkel 6

Artikli 5 sissejuhatus Artikli 7 sissejuhatus

Artikli 5 punkt 1 Artikli 7 punkt 1

Artikli 5 punkt 2 —

Artikli 5 punktid 3 ja 4 Artikli 7 punktid 2 ja 3

— Artikli 7 punkt 4

Artikli 5 punktid 5–7 Artikli 7 punktid 5–7

Artikkel 6 Artikkel 8

Artikkel 7 Artikkel 9

Artikkel 8 Artikkel 10

Artikkel 9 Artikkel 11

Artikkel 10 Artikkel 12

Artikkel 11 Artikkel 13

Artikkel 12 Artikkel 14

Artikkel 13 Artikkel 15

Artikkel 14 Artikkel 16

Artikkel 15 Artikkel 17

Artikkel 16 Artikkel 18

Artikkel 17 Artikkel 19

Artikkel 18 Artikkel 20

Artikli 19 punktid 1 ja 2 Artikli 21 lõige 1

— Artikli 21 lõige 2

Artikkel 20 Artikkel 22

Artikkel 21 Artikkel 23

Artikkel 22 Artikkel 24

Artikli 23 lõiked 1 ja 2 Artikli 25 lõiked 1 ja 2

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/29

121

Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus

Artikli 23 lõige 3 —

Artikli 23 lõiked 4 ja 5 Artikli 25 lõiked 3 ja 4

— Artikli 25 lõige 5

Artikkel 24 Artikli 26 lõige 1

— Artikli 26 lõige 2

Artikkel 25 Artikkel 27

Artikkel 26 Artikkel 28

Artikli 27 lõige 1 Artikli 29 lõige 1

— Artikli 29 lõige 2

Artikli 27 lõige 2 Artikli 29 lõige 3

Artikkel 28 Artikkel 30

Artikkel 29 Artikli 31 lõige 1

— Artikli 31 lõige 2

— Artikli 31 lõige 3

— Artikli 31 lõige 4

Artikkel 30 Artikli 32 lõike 1 punktid a ja b

— Artikli 32 lõike 1 teine lõik

— Artikli 32 lõige 2

— Artikkel 33

— Artikkel 34

Artikkel 31 Artikkel 35

Artikkel 32 Artikli 2 punkt a

Artikkel 33 Artikkel 36

— Artikkel 37

— Artikkel 39

— Artikkel 40

— Artikkel 41

— Artikkel 42

— Artikkel 43

— Artikkel 44

Artikkel 34 Artikli 45 lõike 1 punktid a–d

Artikli 35 lõige 1 Artikli 45 lõike 1 punkt e

Artikli 35 lõige 2 Artikli 45 lõige 2

Artikli 35 lõige 3 Artikli 45 lõige 3

— Artikli 45 lõige 4

Artikkel 36 Artikkel 52

Artikli 37 lõige 1 Artikli 38 lõike 1 punkt a

Artikkel 38 —

ET L 351/30 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

122

Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus

Artikkel 39 —

Artikkel 40 —

Artikkel 41 —

Artikkel 42 —

Artikkel 43 —

Artikkel 44 —

Artikkel 45 —

Artikkel 46 —

Artikkel 47 —

Artikkel 48 —

— Artikkel 46

— Artikkel 47

— Artikkel 48

— Artikkel 49

— Artikkel 50

— Artikkel 51

— Artikkel 54

Artikkel 49 Artikkel 55

Artikkel 50 —

Artikkel 51 Artikkel 56

Artikkel 52 —

Artikkel 53 —

Artikkel 54 Artikkel 53

Artikli 55 lõige 1 —

Artikli 55 lõige 2 Artikli 37 lõige 2 ja artikli 47 lõige 3 ja artikkel 57

Artikkel 56 Artikkel 61

Artikli 57 lõige 1 Artikli 58 lõige 1

Artikli 57 lõige 2 —

Artikli 57 lõige 3 Artikli 58 lõige 2

Artikli 57 lõige 4 Artikkel 60

Artikkel 58 Artikkel 59 ja artikkel 60

Artikkel 59 Artikkel 62

Artikkel 60 Artikkel 63

Artikkel 61 Artikkel 64

Artikkel 62 Artikkel 3

Artikkel 63 —

Artikkel 64 —

Artikkel 65 Artikli 65 lõiked 1 ja 2

ET 20.12.2012 Euroopa Liidu Teataja L 351/31

123

Määrus (EÜ) nr 44/2001 Käesolev määrus

— Artikli 65 lõige 3

Artikkel 66 Artikkel 66

Artikkel 67 Artikkel 67

Artikkel 68 Artikkel 68

Artikkel 69 Artikkel 69

Artikkel 70 Artikkel 70

Artikkel 71 Artikkel 71

Artikkel 72 Artikkel 72

— Artikkel 73

Artikkel 73 Artikkel 79

Artikli 74 lõige 1 Artikli 75 esimese lõigu punktid a, b ja c ning artikli 76 lõike 1 punkt a

Artikli 74 lõige 2 Artikkel 77

— Artikkel 78

— Artikkel 80

Artikkel 75 —

Artikkel 76 Artikkel 81

I lisa Artikli 76 lõike 1 punkt a

II lisa Artikli 75 punkt a

III lisa Artikli 75 punkt b

IV lisa Artikli 75 punkt c

V lisa I ja II lisa

VI lisa II lisa

— III lisa

ET L 351/32 Euroopa Liidu Teataja 20.12.2012

124

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004,

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta

3c

126

32004R0805

30.4.2004 EUROOPA LIIDU TEATAJA L 143/15

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 805/2004,21. aprill 2004,

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus ontagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peabühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koos-töö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toi-mimiseks vajalikud meetmed.

(2) Nõukogu võttis 3. detsembril 1998 vastu nõukogu jakomisjoni tegevuskava, mis käsitleb seda, kuidas kõigeparemini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadu-sel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks (edaspidi“Viini tegevuskava”). (4)

(3) Euroopa nõukogu kiitis kohtumisel Tamperes 15. ja16. oktoobril heaks kohtulahendite vastastikuse tunnusta-mise põhimõtte ühtse õigusruumi loomise nurgakivina.

(4) 30. novembril 2000 võttis nõukogu vastu programmi, miskäsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtudotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtterakendamiseks. (5) Kõnealuse programmi esimene etapphõlmab välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamist, teistesõnadega Euroopa täitekorralduse loomist vaidlustamatanõuete kohta.

(5) Mõiste “vaidlustamata nõuded” peaks hõlmama kõiki olu-kordi, milles võlausaldaja, võttes arvesse võlgnikupoolsetetõendatud nõudmiste puudumise, mis puudutab rahalisenõude iseloomu või ulatust, on saavutanud kõnealusevõlgniku suhtes kas kohtuotsuse või täitmisele pööratavadokumendi, mis vajab võlgniku selgelt väljendatud nõus-olekut, olgu tegu kohtuliku kokkuleppe või ametliku jurii-dilise dokumendiga.

(6) Võlgniku vastuväidete puudumist, nagu on ette nähtudartikli 3 lõike 1 punktis b, võidakse käsitleda kui kohtuli-kule arutamisele ilmumata jätmist või kohtu pakkumisetäitmata jätmist teatada kirjalikult oma kavatsusest koh-tuasja kaitsta.

(7) Käesolev määrus kehtib kohtuotsuseid ning vaidlustamatanõudeid käsitlevate ametlike juriidiliste dokumentide ningotsuste kohta, mis on langetatud pärast kohtuotsuste jaametlike juriidiliste dokumentide kinnitamist Euroopa täi-tekorraldustena.

(8) Euroopa nõukogu võttis Tampere resolutsioonides arves-se, et ligipääsu jõustamist muus liikmesriigis kui liikmes-riigis, kus otsus on langetatud, tuleks kiirendada ja lihtsus-tada, loobudes mis tahes vahepealsetest meetmetest, midarakendataks enne täitmisele pööramist liikmesriigis, millesjõustamist taotletakse. Kohtuotsust, mis on päritolukohtuskinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tuleks jõustamisees-märkidel kohelda kui otsust, mis on tehtud liikmesriigis,milles jõustamist taotletakse. Näiteks Ühendkuningriigisregistreeritakse välisriigi kinnitatud kohtuotsus samadereeglite järgi nagu mis tahes Ühendkuningriigi osast päritkohtuotsus ning see ei tähenda välisriigi kohtuotsuse sisuläbivaatamist. Selliste kohtuotsuste täitmisele pööramisekorda reguleerib jätkuvalt siseriiklik õigus.

(9) Selline menetlus peaks pakkuma olulisi eeliseid võrreldesnõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ)nr 44/2001 sätestatud välisriigi kohtuotsuse tunnista-mise menetlusega seoses jurisdiktsiooni ja tsiviil- ja kau-bandusasju käsitlevate kohtuotsuste täitmisele pööramiseja tunnustamisega, (6) kuna teises liikmesriigis puudub

(1) EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 86.(2) ELT C 85, 8.4.2003, lk 1.(3) Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta arvamus (ELT C 64 E

12.3.2004, lk 79), nõukogu 6. veebruari 2004. aasta ühine seisukoht(Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi30. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni aval-damata).

(4) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.(5) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

(6) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjonimäärusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).

38 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

127

vajadus kohtu heakskiidule, mis tooks kaasa viivitusi jakulusid.

(10) Kui liikmesriigi kohus on langetanud otsuse vaidlustamatanõude kohta, kusjuures võlgnik menetluses ei osalenud, onmis tahes läbivaatamise tühistamine liikmesriigis, kus otsuson täitmisele pööratud, seotud ning sõltuv kaitse õigustejälgimise piisava garantiiga.

(11) Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi javõetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste har-taga tunnustatud põhimõtteid. Eriti on käesoleva määruseeesmärgiks tagada õigus harta artiklis 47 tunnustatud õig-lasele kohtumõistmisele.

(12) Kohtuotsuseni viiva menetluse puhuks tuleks sätestadamiinimumstandardid, kindlustamaks, et võlgnikku teavita-takse tema vastu suunatud kohtutegevusest, võlgnikumenetluses aktiivse osalemise tingimustest nõude vaidlus-tamisel ning võlgniku mitteilmumise tagajärgedest õige-aegselt ja viisil, mis lubaks võlgnikul korraldada oma kait-set.

(13) Liikmesriikide vaheliste tsiviilasja menetlust ning eritidokumentide kätteandmist reguleerivate eeskirjade erine-vuste tõttu on vaja sätestada kõnealuste miinimumstandar-dite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige eisaa kohtuotsuse kinnitamisel Euroopa täitekorraldusenaseoses nende miinimumstandardite täitmisega pidada pii-savaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat kättetoi-metamisviisi.

(14) Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismee-todeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) võiväga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatud doku-ment on jõudnud adressaadini. Teises kategoorias kinnita-takse kohtuotsus Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kuipäritoluliikmesriigil on olemas sobilik mehhanism, misvõimaldab võlgnikul taotleda kohtuotsuse täielikku läbi-vaatamist artiklis 19 kirjeldatud tingimuste alusel neilerandjuhtudel kui, ehkki kooskõlas artikliga 14, dokumentei ole adressaadini jõudnud.

(15) Isikliku kättetoimetamise korral teistele isikutele kui võlg-nik tuleks järgida artikli 14 lõike 1 punkte a ja b kui vas-tavate meetmete tingimuste täitmist vaid juhul, kui kõne-alused isikud on kõnealuse dokumendi tegelikult kättesaanud/vastu võtnud.

(16) Artikkel 15 kehtib juhtudel, kui võlgnikul ei ole võimalikend kohtus esindada, nagu on võimalik juriidiliste isikutekorral ning kui teda esindav isik määratakse seaduse poolt,nagu ka juhtudel, kui võlgnik on volitanud teise isiku, eritiadvokaadi esindama end vastavat juhtumit käsitleval koh-tuistungil.

(17) Kohtud, mis on pädevad kontrollimaks täielikku vastavustmenetluste miinimumstandarditega, annavad nõuetele vas-tavuse korral välja Euroopa täitekorralduse standardiseeri-tud tõendi, millega muudetakse kontrollimine ning selletulemus läbipaistvaks.

(18) Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikidesõigustab ühe liikmesriigi kohtu hindamist kindlustamaksEuroopa täitekorralduse tõendi kinnitamistingimustele vas-tavust, mis võimaldab kohtuotsuse täitmisele pööramistkõikides liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandar-dite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatusetaliikmesriigis, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.

(19) Käesolev määrus ei kehtesta liikmesriikidele kohustustkohaldada nende siseriiklikke õigusakte vastavalt määru-ses kirjeldatud menetluse miinimumstandardite suhtes.Määrus sätestab ergutusi kuni teatud määrani, muutes koh-tuotsuste tõhusama ja kiirema täitmisele pööramise võima-likuks muudes liikmesriikides juhul, kui on rakendatudkõnealused miinimumstandardid.

(20) Euroopa täitekorralduse kinnitamise rakendamine on võlg-nikule vabatahtlik vaidlustamata nõuete korral, kes võibselle asemel valida tunnustamise ja täitmisele pööramisesüsteemi, mida on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 44/2001või ühenduse mõnes muus juriidilises dokumendis.

(21) Kui dokument tuleb saata kohaletoimetamiseks ühest liik-mesriigist teise, kehtivad käesolev määrus ning eriti mää-ruses kirjeldatud kättetoimetamisreeglid kooskõlas nõu-kogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1348/2000kohtu- ja kohtuväliste tsiviil- ja äridokumentide kättetoi-metamise kohta liikmesriikides (1) ning eriti artikkel 14koostoimes liikmesriikide deklaratsioonidega artiklis 23.

(22) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral täita kavandatavatemeetmete üldisi eesmärke, mis oma ulatuse ja mõju tõttuon paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 39

128

tatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätes-tatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käes-olev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajali-kust kaugemale.

(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonileantud rakendusvolituste kasutamise menetlus. (1)

(24) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(25) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vas-tuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu temasuhtes kohaldamisele.

(26) Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 5 teisele taandelekohaldatakse kaasotsustamismenetlust käesolevas määru-ses sätestatud meetmete suhtes alates 1. veebruarist 2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldusvaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleksmiinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidilistedokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahesvahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada ennekohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjadesuhtes igat liiki kohtutes või erikohtutes. Käesolev määrus ei laienetulude, tolli ega haldusasjadele ning riigi vastutusele riigiasutuseseaduste ja puuduste täitmise suhtes (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevatevaraliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste jurii-diliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kom-promissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes;

c) sotsiaalkindlustuse suhtes;

d) vahekohtute suhtes.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taanit.

Artikkel 3

Euroopa täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid

1. Käesolevat määrust kohaldatakse vaidlustamata nõudeid käsit-levate kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.

Nõue on vaidlustamata kui:

a) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekutomaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetudvõi koostatud kohtumenetluste käigus või

b) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse olulistemenetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanudvõi

c) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puuduta-val kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist koh-tumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdubnõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisegavastavalt päritoluriigi seadustele või

d) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidili-ses dokumendis väljendanud.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

40 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

129

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka otsuste suhtes, mis on teh-tud järgmiste kohtuotsuste, kohtulahendite ja Euroopa täitekor-raldusena kinnitatud autentsete juriidiliste dokumentide vaidlus-tamise kohta.

Artikkel 4

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. kohtuotsus – liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend,kuidas tahes seda nimetatakse, sealhulgas seadlus, korraldus,otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtuku-lude kohta;

2. nõue – nõue teatava rahasumma tasumiseks, mis kuulub maks-misele või mille maksetähtpäev on määratud kohtuotsuse võiametliku juriidilise dokumendiga;

3. ametlik juriidiline dokument –

a) dokument, mis on koostatud või registreeritud ametlikujuriidilise dokumendina ning mille õigsus:

i) lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja

ii) mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandjavõi muu vastava võimu poolt

või

b) haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohus-tuste jätkumisega seotud kokkulepe.

4. päritoluliikmesriik – liikmesriik, milles otsus on välja kuuluta-tud, kohtuotsus kinnitatud või lahendatud või ametlik juriidi-line dokument koostatud või registreeritud ning mis kinnita-takse Euroopa täitekorraldusena.

5. jõustumise liikmesriik – liikmesriik, milles taotletakse Euroopatäitekorraldusena kinnitatud kohtuotsuse, -lahendi või amet-liku juriidilise dokumendi täitmisele pööramist.

6. päritoluriigi kohus – kohus või erikohus, kus toimub kohtume-netlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingi-muste täitmiseks.

7. Rootsis hõlmab mõiste “kohus” maksmismääruste (betalnings-föreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste kor-ral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).

II PEATÜKK

EUROOPA TÄITEKORRALDUS

Artikkel 5

Välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine

Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopatäitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistesliikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitadaselle tunnustamisele vastuväiteid.

Artikkel 6

Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded

1. Liikmesriigis esitatud vaidlustamata nõude otsus kinnitataksepäritoluriigi kohtus vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täi-tekorraldusena, kui:

a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja

b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja

c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükissätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõuevastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähen-dusele ja

d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks eluko-haks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähen-duses juhtudel, kui

— nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või cmääratletud tähenduses ja

— nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepin-gule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist võielukutsest väljaspool olevaks ja

— võlgnik on tarbija.

2. Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus on kao-tanud täitmisele pööratavuse või selle jõustamine on peatatud võikatkestatud, antakse päritoluriigi kohtule mis tahes ajal esitatudavalduse põhjal välja IV lisas esitatud tüüpvormi kohane tõend,mis näitab täitmisele pööratavuse puudumisi või piiranguid.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 41

130

3. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2 kohaldamist, kui vastavaltkäesoleva artikli lõikele 1 on tehtud otsus Euroopa täitekorraldu-sena kinnitatud kohtuotsuse vaidlustamise kohta, antakse väljamis tahes ajal kohaldatav asendustõend V lisa kohase tüüpvormijärgi, kui kõnealune otsus vaidlustamise kohta on pärit-oluliikmesriigis täitmisele pööratav.

Artikkel 7

Kohtumenetlustega seotud kulud

Kui kohtuotsus sisaldab täitmisele pööratavat lahenditkohtumenetlustega seotud kulude, sealhulgas intressimäärakohta, kinnitatakse see Euroopa täitekorraldusena, võttes arvessekulusid, kui võlgnik ei ole esitanud eraldi vastuväidet omakohustuse suhtes kanda vastavad kulud kohtumenetluste käigusning kooskõlas päritoluliikmesriigi seadusega.

Artikkel 8

Euroopa täitekorralduse osaline tõend

Kui käesoleva määruse tingimusi täidab vaid osa kohtuotsusest,siis antakse vastavate osade jaoks välja Euroopa täitekorralduseosaline tõend.

Artikkel 9

Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine

1. Euroopa täitekorraldus antakse välja I lisas esitatud tüüpvormikohaselt.

2. Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

Artikkel 10

Euroopa täitekorralduse tõendi õiend või tagasivõtmine

1. Vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täi-tekorraldus:

a) korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusikohtuotsuse ja tõendi vahel;

b) võetakse tagasi, kui see on selgelt valesti antud, võttes arvessekäesolevas määruses sätestatud nõudeid.

2. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmisekohta kehtivad päritoluliikmesriikide seadused.

3. Euroopa täitekorralduse korrigeerimise või tagasivõtmise aval-duse esitamiseks võib kasutada VI lisas esitatud tüüpvormi.

4. Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmist ei saa vaidlustadaükski apellatsioon.

Artikkel 11

Euroopa täitekorralduse tõendi mõju

Euroopa täitekorralduse tõend jõustub ainult kohtuotsusetäitmise tagamise piires.

III PEATÜKK

MIIMINUMSTANDARDID VAIDLUSTAMATA NÕUETEMENETLUSTE KORRAL

Artikkel 12

Miinimumstandardite kohaldamisala

1. Vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c mää-ratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitadaEuroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigikohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis sätestatud menet-lusnõudeid.

2. Samad nõuded kehtivad Euroopa täitekorralduse tõendi võiasendustõendi väljaandmisel artikli 6 lõikes 3 määratletud tähen-duses kohtuotsuse vaidlustamise järel langetatud otsuse kohta,kusjuures otsustamise hetkel on täidetud artikli 3 lõike 1 punk-tide b või c nõuded.

Artikkel 13

Kättetoimetamine võlgniku kättesaamistõendiga

1. Menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokumentvõidakse võlgnikule kätte toimetada kasutades üht järgmistest vii-sidest:

a) kättesaamistõendiga tõendatud isiklik kättetoimetamine, seal-hulgas kättesaamise kuupäev, millele on alla kirjutanud võlg-nik;

42 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

131

b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud voli-tatud isiku allkirjaga teatis, et võlgnik on dokumendi kätte saa-nud või keeldunud seda vastu võtmast ilma mis tahes õigus-liku põhjenduseta;

c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhul-gas kviitungi kuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille ontagastanud võlgnik;

d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kät-tetoimetamine, mida tõendab kviitung, sealhulgas kviitungikuupäev, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanudvõlgnik.

2. Vastavalt lõikele 1 võib võlgnikule kätte toimetada mis taheskohtuliku arutamise kohtukutse või anda see eelmisel kohtuistun-gil sellesama nõude kohta suuliselt ning kinnitada see kõnealuseeelmise kohtuistungi protokollis.

Artikkel 14

Kättetoimetamine ilma võlgniku kättesaamistõendita

1. Menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse doku-mendi või mis tahes kohtukutse kohtuistungile võib kätte toime-tada ühel järgmistest viisidest:

a) isiklik kättetoimetamine võlgniku kodusel aadressil isikutele,kes elavad võlgnikuga samas leibkonnas või töötavad seal;

b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral kättetoi-metamine võlgniku äriruumides isikutele, kes on võlgniku pal-gal;

c) dokumendi toimetamine võlgniku postkasti;

d) dokumendi toimetamine postkontorisse või pädevatesse ame-tiasutusse ning võlgniku postkasti sellest vastava kirjaliku tea-tise jätmine, kusjuures kirjalik teatis sedastab selgelt doku-mendi kohtuliku iseloomu ja teatise õigusliku mõjukättetoimetamisdokumendina ning seades jooksvad tähtajad.

e) kättetoimetamine posti teel ilma kviitungita vastavalt lõikele 3,kui võlgniku aadress on päritoluliikmesriigis;

f) elektrooniliste vahendite abil, kusjuures saadetise kättesaamiseautomaatne teade on tõendatud, juhul kui võlgnik on eelne-valt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetaminelõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada.

3. Kättetoimetamine lõike 1 punktide a–d põhjal tõendatakse:

a) kätte toimetanud pädeva isiku alla kirjutatud dokumendiga,nimetades:

i) kasutatud kättetoimetamisviisi ja

ii) kättetoimetamise kuupäeva ja

iii) selle, kas dokument on toimetatud kätte muule isikule kuivõlgnikule, kõnealuse isiku nimi ning seos võlgnikuga

või

b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kviitungi kinnitus isikult, kel-lele dokument kätte toimetati.

Artikkel 15

Kättetoimetamine võlgniku esindajatele

Lähtuvalt artiklites 13 ja 14 kirjeldatud viisidest võib dokumendikätte toimetada ka võlgniku esindajatele.

Artikkel 16

Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmine

Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmise tagamisekspeab menetluse algatusdokument või sellega samaväärne doku-ment sisaldama järgmist:

a) poolte nimed ja aadressid;

b) nõude suurus;

c) kui nõudelt taotletakse intressi, lisanduvad laenusummale vas-tavalt päritoluriigi seadusele automaatselt intressimäär ningajavahemik, mille eest intressi taotletakse;

d) selgitus nõude põhjenduse kohta.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 43

132

Artikkel 17

Võlgnikule asjakohase teabe andmine nõudevaidlustamiseks vajalike menetlustoimingute kohta

Järgnev peab olema selgesõnaliselt väljendatud menetluse algatus-dokumendis, sellega samaväärses dokumendis või mis tahes koh-tukutses või sellega kaasnevas dokumendis:

a) nõude vaidlustamise menetlusnõuded, sealhulgas nõude vaid-lustamise tähtaeg kirjalikult või kohtuliku arutamise aeg, naguon sätestatud, asutuse nimi ja aadress, kuhu vastus toimetadavõi kelle poole pöörduda, nagu on sätestatud, ning kas advo-kaadi esindatus on kohustuslik;

b) võimaluse korral vastuväite puudumise või mitteilmumisetagajärjed, võimalus, et otsus langetatakse või pööratakse täit-misele võlgniku vastu koos kohtumenetlusega seotud kuludeeest vastutamisega.

Artikkel 18

Miinimumnõuetele mittevastavuse heastamine

1. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastadaning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui:

a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13ja 14 nõuetele ja

b) võlgnikul oli võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaa-tamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õige-aegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhul-gas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ningvajadusel selle tähtaeg ja

c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vas-tavuses vaidlustanud.

2. Kui päritoluliikmesriigi menetlus ei ole vastavuses artiklites 13ja 14 sätestatud menetlusnõuetega, heastatakse selline mittevas-tavus, kui võlgnik kohtuliku arutamise käigus tõestab, et ta on pii-savalt aegsasti isiklikult kätte saanud oma kaitse korraldamiseksvajaliku dokumendi.

Artikkel 19

Miinimumstandardid erandjuhtude läbivaatamiseks

1. Lisaks artiklitele 13 kuni 18 võib kohtuotsuse kinnitadaEuroopa täitekorraldusena, kui võlgnikul on vastavalt päritoluliik-mesriigi seadusele õigus taotleda otsuse läbivaatamist, kusjuures:

a) i) menetluse algatusdokument või samaväärne dokument võikohtukutse toimetati kätte artiklis 14 kirjeldatud viisil ja

ii) kätte ei toimetatud piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanudvõlgnikul temast olenemata põhjustel oma kaitset korral-dada

või

b) võlgnikku takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud võivõlgnikust sõltumatud erakorralised asjaolud,

eeldusel, et mõlemal juhul tegutseb võlgnik viivitamatult.

2. Käesolev artikkel ei piira võimalust, et liikmesriigid lubavadkohtuotsuse läbivaatamist leebematel tingimustel kui on nimeta-tud lõikes 1.

IV PEATÜKK

TÄITMINE

Artikkel 20

Täitemenetlus

1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki sätete kohaldamist, regu-leerib täitemenetlust liikmesriigi seadus, kus sätted täitmisele pöö-ratakse.

Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus pööratakse täit-misele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liik-mesriigis, kus otsus jõustus.

2. Võlausaldaja peab muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmiselepööratakse, pädevatele jõustamisasutustele järgmised dokumen-did:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele ja

b) Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mis vastab selle eht-suse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ja

44 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

133

c) vajaduse korral Euroopa täitekorralduse ärakiri või selle tõlgeliikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, riigikeelde või kuiselles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis selle paiga, kus täit-misele pööramist taotletakse, kohtumenetluses kasutatavasseriigikeelde või ühte ametlikku keelde kooskõlas kõnealuse liik-mesriigi seadustega, või mõnda teise keelde, mida liikmesriik,kus otsus täitmisele pööratakse, aktsepteerib. Iga liikmesriikteeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selle amet-liku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikee-led, kuid milles täidetud tõendit ta aktsepteerib. Tõlke kinni-tab selleks volitatud isik ühes liikmesriigis.

3. Asjaosaliselt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigislangetatud kohtuotsuse täitmist, ei nõuta kuidas tahes kirjeldatudkautsjoni, võlakirja ega sissemakset selle alusel, et ta on välisriigikodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liik-mesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 21

Täitmisele pööramisest keeldumine

1. Vastavalt võlgniku avaldusele keeldub liikmesriigi, kus otsustäitmisele pööratakse, pädev kohtuasutus otsust täitmisele pööra-mast, kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus onvastuolus liikmesriigis või kolmandas riigis vastu võetud varasemaotsusega, võttes arvesse, et:

a) varasem kohtuotsus oli seotud sama hagi alusega ning leidisaset samade osapoolte vahel ja

b) varasem kohtuotsus langetati liikmesriigis, kus otsus täitmiselepöörati, või täidab tunnustamiseks vajalikke tingimusi liikmes-riigis, kus otsus täitmisele pöörati ja

c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitenapäritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

2. Mitte mingitel asjaoludel ei vaadata kohtuotsust või selle kin-nitamist Euroopa täitekorraldusena sisuliselt uuesti läbi liikmes-riigis, kus otsus täitmisele pöörati.

Artikkel 22

Lepingud kolmandate riikidega

Käesolev määrus ei mõjuta kokkuleppeid, millega liikmesriigidkohustusid enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumist Brüsseli

konventsiooni artikli 59 kohaselt mitte tunnustama tsiviil- jakaubandusasju, eelkõige teises kõnealuse konventsiooniosalisriigis tehtud kohtuotsust isiku kohta, kelle alaline võipeamine elukoht on selles kolmandas riigis, kui artiklis 4sätestatud juhtudel võis kohtuotsus põhineda üksnes kõnealusekonventsiooni artikli 3 teises lõigus ettenähtud pädevusel.

Artikkel 23

Täitmisele pööramise edasilükkamine või piiramine

Kui võlgnik on

— vaidlustanud kohtuotsuse, mis on kinnitatud Euroopa täite-korraldusena, sealhulgas esitanud avalduse läbivaatamiseksartiklis 19 sätestatud korras või

— taotlenud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimist võitagasivõtmist artiklis 10 sätestatud korras

võib liikmesriigi, kus otsus täitmisele pöörati, pädev kohus võiasutus vastavalt võlgniku taotlusele:

a) piirata täitemenetluse kaitsemeetmetega või

b) määrata täitmise tingimuseks kautsjoni tasumise, määrateskindlaks selle suuruse või

c) erakorraliste asjaolude puhul täitemenetluse peatada.

V PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULAHENDID

Artikkel 24

Kohtulahendid

1. Nõuet käsitlev kohtulahend artikli 4 lõikes 2 määratletudtähenduses, mis on kohtuasja arutamise käigus kohtu poolt heakskiidetud või vastu võetud ning kuulub täitmisele liikmesriigis, kussee heaks kiideti või vastu võeti, kuulub II lisas esitatud tüüpvormijärgi kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena vastavalt selle heakskiitnud või vastu võtnud kohtule esitatud avaldusele.

2. Kohtulahend, mis on kinnitatud Euroopa täitekorraldusenapäritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma vajadu-seta tõendada täitmisele pööratavus või ühegi võimaluseta vastu-stada täitmisele pööratavust.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 45

134

3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatudartikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, väljaarvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

Artikkel 25

Ametlikud juriidilised dokumendid

1. Artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses nõuet käsitlev amet-lik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmes-riigis, kuulub päritoluliikmesriigi poolt nimetatud asutuse pooltkinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades III lisas esita-tud vormi.

2. Ametlik juriidiline dokument, mis on kinnitatud Euroopa täi-tekorraldusena päritoluliikmesriigis, kuulub täitmisele pöörami-sele teistes liikmesriikides ilma vajaduseta tõendada täitmiselepööratavus või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele pöörata-vust.

3. Vastavalt vajadusele kohaldatakse II peatüki, välja arvatudartikli 5, artikli 6 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ja IV peatüki, väljaarvatud artikli 21 lõike 1 ja artikli 22, sätteid.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTE

Artikkel 26

Üleminekusäte

Käesolevat määrust kohaldatakse vaid langetatud kohtuotsuste,heaks kiidetud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ningdokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud võiregistreeritud ametlike juriidiliste dokumentidena pärastkäesoleva määruse jõustumist.

VII PEATÜKK

SEOS ÜHENDUSE MUUDE AKTIDEGA

Artikkel 27

Seos määrusega (EÜ) nr 44/2001

Käesolev määrus ei mõjuta võimalust taotleda vaidlustamatanõudeid käsitlevate kohtuotsuse, kohtulahendite või ametlike

juriidiliste dokumentide tunnustamist ning täitmisele pööramistkooskõlas määrusega (EÜ) nr 44/2001.

Artikkel 28

Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1348/2000kohaldamist.

VIII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Teave täitemenetluse ja ametiasutuste kohta

Liikmesriigid teevad koostööd avalikkusele ning ametlikele ring-kondadele teabe jagamiseks:

a) liikmesriikides kasutatavate täitemeetodite ja -menetlustekohta ja

b) liikmesriikide pädevate täitevasutuste kohta,

eriti Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu tsiviil- ja kau-bandusasjades kooskõlas otsusega 2001/470/EÜ. (1)

Artikkel 30

Teave apellatsioonimenetluste, keelte ja ametiasutustekohta

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrigeerimise ja tagasivõtmisening artikli 19 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise menetlused;

b) artikli 20 lõike 2 punkti c alusel võetud meetmeid;

c) artiklis 25 sätestatud ametiasutuste nimekirjad

ning mis tahes järgnevad muudatused.

2. Komisjon teeb nimetatud teabe vastavalt lõikele 1 avalikultkättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigimuude asjakohaste vahenditega.

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

46 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

135

Artikkel 31

Lisade muudatused

Tüüpvormide muudatused lisades võetakse vastu vastavaltartikli 32 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 32

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 75 ettenähtud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 21. jaanuaril 2004.

Seda kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2005, välja arvatudartiklid 30, 31 ja 32, mida kohaldatakse alates21. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. COX

Nõukogu nimel

eesistuja

D. ROCHE

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 47

136

I LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTUOTSUS

48 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

137

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 49

138

50 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

139

II LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – KOHTULIK KOKKULEPE

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 51

140

52 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

141

III LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕEND – AMETLIK JURIIDILINE DOKUMENT

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 53

142

54 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

143

IV LISA

TÄITMISELE PÖÖRATAVUSE PUUDUMISE VÕI PIIRANGUTE TÕEND(ARTIKLI 6 LÕIGE 2)

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 55

144

56 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

145

V LISA

EUROOPA TÄITEKORRALDUSE ASENDUSTÕEND PÄRAST VAIDLUSTAMIST(ARTIKLI 6 LÕIGE 3)

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 57

146

58 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

147

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 59

148

60 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

149

VI LISA

AVALDUS EUROOPA TÄITEKORRALDUSE TÕENDI KORRIGEERIMISEKS VÕI TAGASIVÕTMISEKS(ARTIKLI 10 LÕIGE 3)

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 61

150

62 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

151

152

3d

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006,

millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

154

I

(Aktid, mille avaldamine on kohustuslik)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1896/2006,

12. detsember 2006,

millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomi-seks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meet-meid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavadneed meetmed muu hulgas hõlmama tsiviilasjade lahenda-mise tõrgeteta sujumiseks takistuste kõrvaldamist, vaja-duse korral edendades liikmesriikides kohaldatavatetsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.

(3) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles val-mistama ette uusi õigusakte küsimustes, mis on ladusaõigusalase koostöö ja õiguskaitsele tõhusama juurdepääsuseisukohalt vältimatud ning viidati sellega seoses konkreet-selt rahalisele maksekäsule.

(4) 30. novembril 2000. aastal võttis nõukogu vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeidtsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tun-

nustamise põhimõtte rakendamiseks (3). Programm näebette võimaluse rakendada kohtuotsuste tegemisel ühen-duse piires konkreetsetes valdkondades ühenduses sätesta-tud eri-, ühetaolist või ühtlustatud menetlust, sealhulgasvaidlustamata nõuete osas. Seda arendati edasi5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võe-tud Haagi programmis, milles kutsutakse üles jätkamaaktiivselt tööd Euroopa maksekäsuga.

(5) 20. detsembril 2002. aastal võttis komisjon vastu roheliseraamatu Euroopa maksekäsumenetluse ja meetmete kohta,mis lihtsustavad ja kiirendavad väikesi nõudeid käsitlevaidkohtuvaidlusi. Roheline raamat käivitas konsultatsiooniühetaolise või ühtlustatud vaidlustamata nõuete sissenõud-mise Euroopa menetluse võimalike eesmärkide ja tunnus-joonte kohta.

(6) Tõrgeteta ja tõhus maksmata võlgade sissenõudmine, millepuhul ei esine õiguslikke vastuolusid, on üliolulise tähtsu-sega Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks, kuna maksete hiline-mine on peamine maksejõuetuse põhjus, mis ohustabettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ette-võtjate, püsimajäämist ja põhjustab suure hulga töökoh-tade kadumise.

(7) Kõik liikmesriigid püüavad vaidlustamata nõuete massi-lise sissenõudmise küsimust lahendada ning enamik riiketeeb seda lihtsustatud maksekäsumenetluse kaudu, kuidon olemas olulised erinevused nii nende siseriiklike õigus-aktide sisus kui riigisiseste menetluste toimimises. Lisakson olemasolevad menetlused sageli kas vastuvõetamatudvõi rakendamatud piiriüleste juhtumite puhul.

(8) See põhjustab takistusi tõhusa õiguskaitse saamisele piiri-üleste juhtumite korral ning moonutab konkurentsi sise-turul, kuna võlausaldajate käsutuses olevad menetlused onerinevates liikmesriikides erineva tõhususega, mille tõttuon vaja ühenduse õigusakte, mis tagavad võlausaldajateleja võlgnikele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus.

(1) ELT C 221, 8.9.2005, lk 77.(2) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa

Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 30. juuni 2006. aasta ühineseisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parla-mendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht. Nõukogu 11. detsembri2006. aasta otsus. (3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/1

155

(9) Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendadakohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamatarahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral,luues Euroopa maksekäsumenetluse, ning lubada Euroopamaksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtes-tades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldabmaksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavaja-likke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist jatäitmist.

(10) Käesoleva määrusega kehtestatud menetlus peaks kuju-tama endast lisa- ja valikulist vahendit nõude esitajale, kel-lel on jätkuvalt võimalus kasutada siseriikliku õigusegasätestatud menetlust. Seega ei asenda ega ühtlusta käes-olev määrus olemasolevaid mehhanisme vaidlustamatanõuete sissenõudmiseks siseriikliku õiguse alusel.

(11) Menetlus peaks kohtu ja poolte vahelises teabevahetusesvõimalikult suures ulatuses tuginema tüüpvormide kasu-tamisele, et hõlbustada selle haldamist ja võimaldada auto-maatse andmetöötluse kasutamist.

(12) Liikmesriigid peaksid otsustamisel, milliste kohtute päde-vusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine, võtmaasjakohaselt arvesse vajadust tagada õiguskaitsekättesaadavus.

(13) Euroopa maksekäsu avalduses peaks nõude esitaja olemakohustatud esitama teavet, mis on nõude selgeks määrat-lemiseks ja põhjendamiseks piisav, et asetada kostjaolukorda, kus ta saab teha teadliku otsuse nõude vaidlus-tamise või vaidlustamata jätmise kohta.

(14) Sellega seoses peaks nõude esitaja olema kohustatud esi-tama nõuet toetavate tõendite kirjelduse. Selleks peakstaotluse vorm sisaldama põhjalikku loetelu võimalikesttõendiliikidest, mida tavaliselt rahaliste nõuete toetamiseksesitatakse.

(15) Euroopa maksekäsu avalduse esitamisega peaks kaasnemakõigi asjakohaste kohtukulude tasumine.

(16) Kohus peaks vaatama avalduse, sealhulgas kohtualluvuseküsimuse ja tõendite kirjelduse läbi avalduses esitatudteabe alusel. See võimaldab kohtul kontrollida prima facienõude sisu, et kõrvaldada muu hulgas selgelt põhjendama-tud nõuded ja vastuvõetamatud avaldused. Läbivaatamistei pea teostama kohtunik.

(17) Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada. See ei välistaaga avalduse tagasilükkamisotsuse võimalikku läbivaata-mist sama astme kohtus vastavalt siseriiklikule õigusele.

(18) Euroopa maksekäsk peaks teavitama kostjat tema valiku-test, kas maksta maksekäsuga ette nähtud summa nõudeesitajale või saata 30 päeva jooksul vastuväide, kui ta soo-vib nõuet vaidlustada. Lisaks täielikule teabele hageja pooltesitatud nõude kohta tuleks kostjat teavitada ka Euroopamaksekäsu õiguslikust iseloomust ja eelkõige nõude vaid-lustamata jätmise tagajärgedest.

(19) Liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tsiviilkohtumenet-lusnormides ning eriti dokumentide kättetoimetamistreguleerivates eeskirjades on vaja sätestada seoses Euroopamaksekäsumenetlusega kohaldatavad miinimumstandar-dite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige eituleks seoses nende standardite täitmisega pidada piisa-vaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat Euroopamaksekäsu kättetoimetamismeetodit.

(20) Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismee-todeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) võiväga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatuddokument on jõudnud adressaadini.

(21) Artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohast isiklikku kätte-toimetamist teistele isikutele kui kostja tuleks käsitada vas-tavate sätete tingimuste täitmisena vaid juhul, kuikõnealused isikud on Euroopa maksekäsu tegelikult kättesaanud/vastu võtnud.

(22) Artiklit 15 kohaldatakse juhtudel, kui kostjal ei ole võima-lik end ise kohtus esindada, nagu näiteks juriidiliste isi-kute puhul, ning kui teda esindama volitatud isikmääratakse vastavalt seadusele, nagu ka juhtudel, kuikostja on volitanud vastavat juhtumit käsitleval kohtuis-tungil end esindama teise isiku, eelkõige advokaadi.

(23) Kostja võib vastuväite esitamisel kasutada käesolevas mää-ruses sätestatud tüüpvormi. Kohtud peaksid aga arvessevõtma mis tahes muul viisil kirjalikult esitatud vastuväi-det, kui see on selgelt sõnastatud.

(24) Ettenähtud ajavahemiku jooksul esitatud vastuväide peakslõpetama Euroopa maksekäsumenetluse ja viima asjakäsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenet-luseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selgesõnaliselttaotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. Käesolevamääruse kohaldamisel ei peaks mõistet “tavaline tsiviilkoh-tumenetlus” ilmtingimata tõlgendama siseriikliku õigusetähenduses.

L 399/2 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

156

(25) Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist peaks kost-jal olema teatud erandjuhtudel õigus taotleda Euroopamaksekäsu läbivaatamist. Läbivaatamine erandjuhtudel eipeaks tähendama, et kostjale antakse veelkordne võima-lus nõude vaidlustamiseks. Läbivaatamismenetluse käigustuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tule-neb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest.Muude erandlike asjaolude hulka võib kuuluda olukord,mil Euroopa maksekäsu aluseks olid maksekäsu avaldusesesitatud valeandmed.

(26) Artikliga 25 hõlmatud kohtukulude hulka ei peaks kuu-luma näiteks advokaatide tasud või kulud, mis on seotuddokumentide kättetoimetamisega muude asutuste kuikohtu poolt.

(27) Liikmesriigi kohtu poolt välja antud täidetavaks muutu-nud Euroopa maksekäsku tuleks selle täitmise eesmärgilvaadelda kui maksekäsku, mis on välja antud liikmesriigipoolt, kus selle täitmist taotletakse. Vastastikune usaldusõigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigikohtu antavat hinnangut, et kõik Euroopa maksekäsu väl-jastamise tingimused on täidetud, mis võimaldab makse-käsu täitmist kõikides teistes liikmesriikides ilmamenetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakenda-mise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus maksekäsktäidetakse. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ning eel-kõige artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 ette nähtudmiinimumstandardite kohaldamist, peaksid eeskirjadEuroopa maksekäsu täitmiseks jääma jätkuvalt siseriiklikuõiguse reguleerimisalasse.

(28) Tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millegamääratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja täht-aegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. (1) Kostjat tuleks sel-les osas nõustada ja teda teavitada, et tähtaja arvutamiselvõetakse arvesse selle liikmesriigi riigipühi, kus Euroopamaksekäsu väljastanud kohus asub.

(29) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vaidlustamatarahaliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehha-nismi loomist Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisa-valt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse jamõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühen-dus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklissätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vaja-likust kaugemale.

(30) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused. (2)

(31) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva mää-ruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(32) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhteskohaldamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määruse eesmärk on:

a) lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menet-luskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiri-üleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,

ning

b) lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmes-riikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgiminevõimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahesebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist jatäitmist.

2. Käesolev määrus ei takista nõude esitajat esitamast nõuetartikli 4 tähenduses, kasutades selleks liikmesriigi õiguse võiühenduse õiguse alusel lubatud muud menetlust.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite kor-ral tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes või erikohtutes.Käesolev määrus ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasja-dele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevu-setusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega

2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/3

157

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide japärimise suhtes;

b) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teistejuriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokku-lepete, kompromissi tegemise ja muude sarnaste menetlustesuhtes;

c) sotsiaalkindlustuse suhtes;

d) lepinguvälistest kohustustest tulenevate nõuete suhtes, väljaarvatud kui:

i) pooled on nende osas sõlminud kokkuleppe või kui ontunnistatud võla olemasolu,

või

ii) nad on seotud kindlaksmääratud võlgadega, mis tulene-vad vara ühisest omandist.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste “liikmes-riigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 3

Piiriülesed juhtumid

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste “piiriülene juhtum”juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asu-koht või peamine elukoht on muus liimesriigis kui selles, kusasub avaldusega tegelev kohus.

2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõu-kogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 koh-tualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- jakaubandusasjades (1) artiklitele 59 ja 60.

3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtu-miga, on oluline aeg, millal esitatakse Euroopa maksekäsu aval-dus vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 4

Euroopa maksekäsumenetlus

Euroopa maksekäsumenetlus kehtestatakse sellise kindla raha-summa sissenõudmiseks, mille tasumise tähtaeg on Euroopamaksekäsu avalduse esitamise ajaks saabunud.

Artikkel 5

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. “päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus Euroopa maksekäskon välja antud;

2. “maksekäsu täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakseEuroopa maksekäsu täitmist;

3. “kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopamaksekäsu osas või sellega seotud küsimustes;

4. “päritoluriigi kohus” – kohus, kes annab välja Euroopamaksekäsu.

Artikkel 6

Kohtualluvus

1. Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse kohtualluvusvastavalt asjaomastele ühenduse õiguse eeskirjadele, eelkõige vas-tavalt määrusele (EÜ) nr 44/2001.

2. Kui nõue on seotud lepinguga, mille isik, tarbija, on sõlmi-nud oma majandustegevusest või kutsealast väljapoole jääval ees-märgil, ning juhul kui kostjaks on tarbija, on jurisdiktsioon ainultkostja alalise elu- või asukoha liikmesriigi kohtutel määruse (EÜ)nr 44/2001 artikli 59 tähenduses.

Artikkel 7

Euroopa maksekäsu avaldus

1. Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel kasutatakse I lisastoodud tüüpvormi A.

2. Avalduses märgitakse:

a) poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimedja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele aval-dus esitatakse;

b) nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjako-hane, intress, leppetrahvid ja kulud;

c) kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahe-mik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui pärit-oluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudeleautomaatselt seadusjärgne intress;

d) hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldusning, kui see on asjakohane, nõutav intress;

e) nõuet toetavate tõendite kirjeldus;

f) kohtualluvuse alused,

ning

g) asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses.(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni

määrusega (EÜ) nr 2245/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 10).

L 399/4 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

158

3. Avalduses kinnitab nõude esitaja, et esitatud teave on talleteadaolevalt tõene ning et ta on teadlik sellest, et mis tahes taht-lik valeandemete esitamine võib tuua kaasa kohaseid karistusipäritoluliikmesriigi õiguse alusel.

4. Avalduse liites võib nõude esitaja teatada kohtule, et ta onartikli 17 tähenduses tavalisele tsiviilkohtumenetlusele üleminekuvastu, juhul kui kostja esitab vastuväite. See ei takista nõude esi-tajat sellest kohtule teatamast, kuid igal juhul peab teatamine toi-muma enne käsu väljaandmist.

5. Avaldus esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid,sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriikaktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.

6. Avaldusele kirjutab alla nõude esitaja või, kui see on asja-kohane, tema esindaja. Juhul kui avaldus esitatakse vastavalt lõi-kele 5 elektrooniliselt, allkirjastatakse see vastavalt EuroopaParlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistikukohta (1) artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab allkirjaning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.

Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtuteson olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kät-tesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rüh-male ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliseltidentifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidestkomisjonile.

Artikkel 8

Avalduse läbivaatamine

Euroopa maksekäsu avalduse saanud kohus otsustab avaldusealusel nii kiiresti kui võimalik, kas artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätes-tatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põh-jendatud. Sellist läbivaatamist võib teostada automatiseeritudmenetluse abil.

Artikkel 9

Täiendamine ja parandamine

1. Kui artiklis 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, annabkohus nõude esitajale võimaluse avaldust täiendada või paranda-da, välja arvatud juhul, kui nõue on selgelt põhjendamatu ja aval-dus vastuvõetamatu. Kohus kasutab selleks II lisas toodudtüüpvormi B.

2. Kui kohus nõuab, et nõude esitaja avaldust täiendaks võiparandaks, nimetab kohus tähtaja, mida ta peab antud olukorraskohaseks. Kohus võib kasutada oma kaalutlusõigust nimetatudtähtaja pikendamiseks.

Artikkel 10

Avalduse muutmine

1. Kui nõue vastab artiklis 8 nimetatud tingimustele üksnesosaliselt, teavitab kohus sellest nõude esitajat, kasutades III lisastoodud tüüpvormi C. Nõude esitajal palutakse nõustuda Euroopamaksekäsu ettepanekuga kohtu poolt täpsustatud summas võisee tagasi lükata ning nõude esitajat teavitatakse tema otsusegakaasnevatest tagajärgedest. Nõude esitaja vastab kohtu saadetudtüüpvormi C tagastamisega kohtu poolt artikli 9 lõike 2 koha-selt ette nähtud tähtajaks.

2. Juhul kui nõude esitaja nõustub kohtu ettepanekuga, annabkohus nõude esitaja poolt aktsepteeritud osa kohta välja Euroopamaksekäsu vastavalt artiklile 12. Esialgse nõude ülejäänud osasuhtes kohaldatakse siseriiklikku õigust.

3. Kui nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ettenähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga, lükkab kohusEuroopa maksekäsu avalduse täies ulatuses tagasi.

Artikkel 11

Avalduse tagasilükkamine

1. Kohus lükkab avalduse tagasi, kui:

a) ei ole täidetud artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused,

või

b) nõue on selgelt põhjendamatu,

või

c) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt artikli 9lõike 2 alusel täpsustatud tähtajaks,

või

d) nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtudtähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga vastavalt artik-lile 10.

Nõude esitajat teavitatakse tagasilükkamise põhjustest, kasutadesIV lisa toodud tüüpvormi D.(1) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/5

159

2. Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada.

3. Avalduse tagasilükkamine ei takista nõude esitajat esitamastuut Euroopa maksekäsu avaldust või kasutamast selleks liikmes-riigi õiguse kohast muud menetlust.

Artikkel 12

Euroopa maksekäsu väljaandmine

1. Kui artiklis 8 nimetatud tingimused on täidetud, annabkohus nii kiiresti kui võimalik ja tavaliselt 30 päeva jooksul aval-duse esitamise kuupäevast välja Euroopa maksekäsu, kasutadesV lisas toodud tüüpvormi E.

30-päevase ajavahemiku hulka ei loeta aega, mis kulus nõude esi-tajal avalduse täiendamiseks, parandamiseks või muutmiseks.

2. Euroopa maksekäsk antakse välja koos avalduse vormi koo-piaga. See ei sisalda nõude esitaja poolt tüüpvormi A 1. ja 2. lii-tes esitatud teavet.

3. Euroopa maksekäsus teatatakse kostjale, et tal on võimalik:

a) maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,

või

b) keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi koh-tusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alatesmaksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

4. Euroopa maksekäsus teavitatakse kostjat sellest, et:

a) maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabepõhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud;

b) juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16,muutub maksekäsk täidetavaks;

c) kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmes-riigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse kor-ras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelttaotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

5. Kohus tagab, et maksekäsk toimetatakse kostjale kätte koos-kõlas siseriikliku õigusega selliselt, et oleks täidetud artiklites 13,14 ja 15 sätestatud miinimumstandardid.

Artikkel 13

Kättetoimetamine kostja kättesaamistõendiga

Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoimeta-mise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt ühel järgmistestviisidest:

a) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kostja poolt alla kir-jutatud kättesaamistõend, millel on kättesaamise kuupäev;

b) isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanudpädeva isiku poolt alla kirjutatud ja kättetoimetamise kuu-päevaga teatis selle kohta, et kostja on dokumendi kätte saa-nud või keeldunud seda vastu võtmast ilma õiguslikupõhjenduseta;

c) posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamisekuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ningmille on tagastanud kostja;

d) elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teelkättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäe-vaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning milleon tagastanud kostja.

Artikkel 14

Kättetoimetamine ilma kostja kättesaamistõendita

1. Euroopa maksekäsu võib kostjale kätte toimetada kättetoi-metamise koha riigi siseriikliku õiguse kohaselt samuti ühel järg-mistest viisidest:

a) isiklik kättetoimetamine kostja kodusel aadressil isikutele, keselavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal;

b) füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral isiklikkättetoimetamine kostja äriruumides isikutele, kes on kost-jaga seotud töölepingu või mõne muu sarnase lepingu alusel;

c) maksekäsu toimetamine kostja postkasti;

d) maksekäsu toimetamine postkontorisse või pädevasse ame-tiasutusse ning kostja postkasti vastava kirjaliku teate jätmi-ne, eeldusel et kirjalik teade sedastab selgelt dokumendikohtuliku iseloomu või viitab sellele, et kättetoimetamineloetakse toimunuks teate jätmisega ning seades jooksvadtähtajad;

e) kättetoimetamine posti teel ilma kättesaamistõendita vasta-valt lõikele 3, kui kostja aadress on päritoluliikmesriigis;

L 399/6 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

160

f) elektrooniliste vahendite abil, mida tõendab automaatne kin-nitus, eeldusel et kostja on eelnevalt selgesõnaliselt vastavakättetoimetamisviisiga nõustunud.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetaminelõike 1 kohaselt lubatav, kui kostja aadress ei ole täpselt teada.

3. Kättetoimetamist lõike 1 punktide a, b, c ja d põhjal tõen-datakse järgmiselt:

a) kätte toimetanud pädeva isiku allakirjutatud dokumendiga,millele on märgitud:

i) kasutatud kättetoimetamisviis;

ja

ii) kättetoimetamise kuupäev;

ja

iii) kui dokument on kätte toimetatud muule isikule kuikostjale, kõnealuse isiku nimi ning seos kostjaga;

või

b) lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kättesaamiskinnitusega isi-kult, kellele dokument kätte toimetati.

Artikkel 15

Kättetoimetamine esindajale

Vastavalt artiklitele 13 või 14 võib dokumendi kätte toimetadaka kostja esindajale.

Artikkel 16

Euroopa maksekäsu vaidlustamine

1. Kostja võib päritoluriigi kohtule esitada vastuväite Euroopamaksekäsu suhtes, kasutades VI lisas toodud tüüpvormi F, misedastatakse talle koos Euroopa maksekäsuga.

2. Vastuväide saadetakse 30 päeva jooksul alates maksekäsukostjale kättetoimetamisest.

3. Kostja märgib vastuväites, et ta vaidlustab nõude, ilma etta peaks seda põhjendama.

4. Vastuväide esitatakse kas paberkandjal või kasutades muid,sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida päritoluliikmesriikaktsepteerib ning mis on päritoluriigi kohtule kättesaadavad.

5. Vastuväitele kirjutab alla kostja või, kui see on asjakohane,tema esindaja. Juhul kui vastuväide esitatakse elektrooniliselt vas-tavalt lõikele 4, allkirjastatakse see vastavalt direktiivi1999/93/EÜ artikli 2 lõikele 2. Päritoluliikmesriik tunnustab all-kirja ning sellega seoses ei saa esitada lisanõudeid.

Elektroonilist allkirja ei nõuta, kui päritoluliikmesriigi kohtuteson olemas alternatiivne elektroonilise side süsteem, mis on kät-tesaadav teatavale eelregistreeritud ja autenditud kasutajate rüh-male ning mis võimaldab nimetatud kasutajaid turvaliseltidentifitseerida. Liikmesriigid teatavad sellistest sidesüsteemidestkomisjonile.

Artikkel 17

Vastuväite esitamise mõju

1. Kui vastuväide esitatakse artikli 16 lõikes 2 sätestatud täht-aja piires, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtu-tes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kuinõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluselõpetamist.

Kui nõude esitaja esitas oma nõude Euroopa maksekäsumenet-luse korras, ei mõjuta siseriiklik õigus kuidagi tema seisundit järg-nevas tavalises tsiviilkohtumenetluses.

2. Üleminekut tavalisele tsiviilkohtumenetlusele lõike 1 tähen-duses reguleerib päritoluliikmesriigi õigus.

3. Nõude esitajale teatatakse, kas kostja on vastuväite esita-nud, ning samuti üleminekust tavalisele tsiviilkohtumenetlusele.

Artikkel 18

Täidetavus

1. Kui artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, võttesarvesse aega, mis on piisav vastuväite kohalejõudmiseks, ei olevastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus viivi-tamata Euroopa maksekäsu täidetavaks, kasutades VII lisas too-dud tüüpvormi G. Kohus kontrollib kättetoimetamise kuupäeva.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleerib täideta-vuse vorminõudeid päritoluliikmesriigi õigus.

3. Kohus saadab täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsunõude esitajale.

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/7

161

Artikkel 19

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude kaotamine

Päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäskutunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajadusetatäidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selletunnustamist.

Artikkel 20

Erandjuhtude läbivaatamine

1. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist onkostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritolu-liikmesriigi pädevas kohtus, kui:

a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatudviisidest,

ning

ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, misei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel omakaitset korraldada,

või

b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud võitemast sõltumatud erakorralised asjaolud,

tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata.

2. Pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist onkostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamistpäritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määrusessätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgeltvalesti, või muudel erandlikel asjaoludel.

3. Kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatami-seks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääbEuroopa maksekäsk jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsktühiseks.

Artikkel 21

Täitmine

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätete kohaldamist,reguleerib täitemenetlust maksekäsu täitmise liikmesriigi õigus.

Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsk kuulub täitmiselesamadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsus, mis on väljaantud maksekäsu täitmise liikmesriigis.

2. Maksekäsu täitmiseks mõnes muus liikmesriigis esitabnõude esitaja asjaomase liikmesriigi pädevatele täitevasutustelejärgmised dokumendid:

a) päritoluriigi kohtus täidetavaks tunnistatud Euroopa makse-käsu koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseksvajalikele tingimustele,

ning

b) vajadusel Euroopa maksekäsu tõlge maksekäsu täitmise liik-mesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigison mitu ametlikku keelt, selles kohas, kus maksekäsu täit-mist taotletakse, toimuvate kohtumenetluste ametlikkukeelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liik-mesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisestmaksekäsu täitmise liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriikvõib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle amet-liku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigi-keeled, kuid milles koostatud Euroopa maksekäskusid ta võibaktsepteerida. Tõlke tõestab isik, kes on selleks pädev ühesliikmesriigis.

3. Nõude esitajalt, kes taotleb ühes liikmesriigis välja antudEuroopa maksekäsu täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta mittemingit tagatist ega deposiiti olenemata vormist, selle tõttu, et taon välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elu- või asu-koht ei ole maksekäsu täitmise liikmesriigis.

Artikkel 22

Täitmisest keeldumine

1. Kostja avalduse alusel keeldub maksekäsu täitmise liikmes-riigi pädev kohtus Euroopa maksekäsku täitmisest, kui Euroopamaksekäsk on vastuolus mis tahes liikmesriigis või kolmandasriigis vastu võetud varasema otsuse või korraldusega, eeldusel et:

a) varasem otsus või määrus käsitles samu asjaolusid samadeosapoolte vahel,

ning

b) varasem otsus või määrus vastab tingimustele, mis on vaja-likud selle tunnustamiseks maksekäsu täitmise liikmesriigis,

ning

c) vastuolu ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliik-mesriigi kohtumenetluse käigus.

L 399/8 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

162

2. Avalduse alusel keeldutakse maksekäsu täitmisest samutijuhul, kui kostja on nõude esitajale maksnud Euroopa maksekäs-uga ette nähtud summa.

3. Euroopa maksekäsk ei kuulu mitte mingil juhul sisuliseleläbivaatamisele maksekäsu täitmise liikmesriigis.

Artikkel 23

Täitmise edasilükkamine või piiramine

Kui kostja on vastavalt artiklile 20 esitanud läbivaatamistaotluse,võib maksekäsu täitmise liikmesriigi pädev kohus kostja avaldusepõhjal:

a) piirduda täitemenetlusel kaitsemeetmete võtmisega,

või

b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatiseandmise,

või

c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

Artikkel 24

Seaduslik esindamine

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusnõustaja pooltei ole kohustuslik:

a) nõude esitajale Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel;

b) kostjale Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisel.

Artikkel 25

Kohtukulud

1. Euroopa maksekäsumenetluse kohtukulud ja tavalise tsiviil-kohtumenetluse kohtukulud, mis tulenevad Euroopa maksekäsusuhtes vastuväite esitamisest liikmesriigis, ei tohi kokku ületadakõnealuse liikmesriigi sellise tavalise tsiviilkohtumenetluse koh-tukulusid, millele ei eelne Euroopa maksekäsumenetlust.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad kohtukuludkohtule tasumisele kuuluvatest tasudest ja lõivudest, mille suu-rus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt.

Artikkel 26

Seos siseriikliku menetlusõigusega

Kõiki menetlusküsimusi, mida käesolevas määruses eraldi ei käsit-leta, reguleeritakse siseriikliku õigusega.

Artikkel 27

Seos määrusega (EÜ) nr 1348/2000

Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja koh-tuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmisekohta (1) kohaldamist.

Artikkel 28

Kättetoimetamise kulude ja täitmisega seotud teave

Liikmesriigid teevad koostööd, et jagada avalikkusele ja kutse-ringkondadele teavet alljärgneva kohta:

a) dokumentide kättetoimetamise kulud,

ning

b) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine artiklite 21,22 ja 23 kohaldamisel,

eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgukaudu, mis on loodud vastavalt nõukogu otsusele2001/470/EÜ (2)

Artikkel 29

Teave kohtualluvuse, läbivaatamise korra,sidevahendite ja keelte kohta

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile 12. juuniks 2008 teabealljärgneva kohta:

a) milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsuväljaandmine;

b) läbivaatamismenetlus ja pädevad kohtud artikli 20kohaldamisel;

c) millised sidevahendid on neile Euroopa maksekäsumenet-luse puhul vastuvõetavad ning kohtutele kättesaadavad;

d) artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled.

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(2) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/9

163

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatus-test kõnealustes andmetes.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikku-sele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ningmuude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 30

Lisade muudatused

Lisades esitatud tüüpvorme ajakohastatakse või kohandataksetehniliselt artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras, tagades seejuuresnende täieliku vastavuse käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 31

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 44/2001 artikliga 75loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakseotsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võt-tes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 32

Läbivaatamine

12. detsembriks 2013 esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikas-jaliku aruande Euroopa maksekäsumenetluse toimimise kohta.Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldablaiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.

Selleks annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa makse-käsu piiriülese toimimise kohta, eesmärgiga tagada, et parimadtavad kajastaks parema õigusloome põhimõtteid ning et neidEuroopa Liidus asjakohaselt arvesse võetakse. Nimetatud teavehõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamiselihtsust ja liikmesriikide riiklikke maksekäsumenetlusi.

Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohan-damisettepanekud.

Artikkel 33

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avalda-mist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008, välja arvatudartiklid 28, 29, 30 ja 31, mida kohaldatakse alates12. juunist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 12. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimelpresident

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimeleesistuja

M. PEKKARINEN

L 399/10 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

164

I LISA

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/11

165

L 399/12 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

166

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/13

167

L 399/14 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

168

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/15

169

L 399/16 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

170

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/17

171

L 399/18 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

172

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/19

173

II LISA

L 399/20 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

174

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/21

175

III LISA

L 399/22 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

176

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/23

177

IV LISA

L 399/24 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

178

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/25

179

V LISA

L 399/26 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

180

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/27

181

L 399/28 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

182

VI LISA

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/29

183

L 399/30 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

184

VII LISA

30.12.2006 ET Euroopa Liidu Teataja L 399/31

185

L 399/32 ET Euroopa Liidu Teataja 30.12.2006

186

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

3e

188

I

(EÜ asutamislepingu/Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik)

MÄÄRUSED

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 861/2007,

11. juuli 2007,

millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loo-miseks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meet-meid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohasekstoimimiseks.

(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavadneed meetmed muu hulgas hõlmama takistuste kõrvalda-mist tsiviilkohtumenetluse tõrgeteta sujumiseks, vajadusekorral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkoh-tumenetluse normide kokkusobivust.

(3) Sellest lähtudes on ühenduse tasandil muude meetmetehulgas vastu võetud nõukogu 29. mai 2000. aastamäärus (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade

kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liik-mesriikides kätteandmise kohta), (3) nõukogu 22. det-sembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001(kohtupädevuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (4) nõukogu 28. mai2001. aasta otsus nr 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil-ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk), (5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aastamäärus (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täite-korraldus vaidlustamata nõuete kohta) (6) ning EuroopaParlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus(EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopamaksekäsumenetlus) (7).

(4) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles kehtes-tama ühised menetlusnormid tarbijaid või kaubandusalaseidnõudeid käsitlevate väiksemate piiriüleste kohtuvaidlustelihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

(5) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, milles käsitletakse meet-meid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsustevastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (8).Programmis viidatakse piiriüleste väiksemate kohtuvaid-luste lahendamise lihtsustamisele ja kiirendamisele. Sedaarendati edasi 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemko-gul vastu võetud Haagi programmis, (9) milles kutsutakseüles jätkama aktiivselt tööd väiksemate kohtuvaidlustega.

(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 61.(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu

Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2007. aasta otsus.

(3) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ)

nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).(5) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15. Määrust on muudetud komisjoni mää-

rusega (EÜ) nr 1869/2005 (ELT L 300, 17.11.2005, lk 6).(7) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.(8) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(9) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/1

189

(6) Komisjon võttis 20. detsembril 2002 vastu rohelise raa-matu, mis käsitleb Euroopa maksekorralduse menetlust jameetmeid väiksemate kohtuvaidluste menetlemise lihtsus-tamiseks ja kiirendamiseks. Roheline raamat käivitas kon-sultatsioonid seoses väiksemate kohtuvaidluste menetluselihtsustamiseks ja kiirendamiseks võetavate meetmetega.

(7) Mitmed liikmesriigid kohaldavad väiksemate kohtuvaid-luste lahendamisel lihtsustatud tsiviilkohtumenetlust, sestmenetluse kulud, menetlusele kuluv aeg ja asjaajamise kee-rukus ei kahane alati proportsionaalselt nõude väärtusekahanemisega. Takistused kiire ja odava kohtumenetluseläbiviimiseks on piiriüleste juhtumite puhul suuremad.Seepärast on vaja luua Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetlus. Sellise menetluse eesmärk peaks olema soodus-tada õiguskaitse kättesaadavust. Erinevate liikmesriikideõigusaktid annavad võlausaldajate käsutusse erineva tõhu-susega menetlused, tuues seeläbi kaasa konkurentsi moo-nutamise siseturul, mis annab tunnistust vajadusestühenduse õiguse järele, mis tagaks võlausaldajatele ja võlg-nikele ühtsed reeglid kogu Euroopa Liidu territooriumil.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raamesnõude käsitlemise kulude kehtestamisel oleks vaja arvessevõtta lihtsuse, kiiruse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.On asjakohane, et tasumisele kuuluvate kulude üksikasjadoleksid avalikustatud ning et selliste kulude kehtestamineoleks läbipaistev.

(8) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks liht-sustama ja kiirendama väiksemate kohtuvaidluste menet-lemist piiriüleste juhtumite puhul ja vähendamamenetluskulusid, pakkudes lisavõimalust liikmesriigi õigu-ses olevatele võimalustele, viimaseid muutmata. Käesolevmäärus peaks samuti lihtsustama Euroopa väiksematekohtuvaidluse menetluse raames mõnes muus liikmesrii-gis tehtud kohtuotsuse tunnustamist.

(9) Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi javõetakse arvesse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste har-taga tunnustatud põhimõtteid. Kohus peaks kinni pidamaõigusest õiglasele kohtumõistmisele ning järgima võistle-vuse põhimõtet, eriti otsustades kohtuistungi vajalikkusevõi tõendamisvahendite ja tõendamise ulatuse üle.

(10) Nõude väärtuse arvutamisel ei arvestata hõlbustamise ees-märgil intressi, kulusid ja muid kõrvalnõudeid. See eitohiks mõjutada ei kohtu pädevust neid kohtuotsuses väljamõista ega liikmesriigi õigusnorme intressi arvutamisel.

(11) Et lihtsustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menet-luse alustamist, peaks avaldaja tegema avalduse, täites

standardse nõudevormi, ning esitama selle kohtule. Stan-dardne nõudevorm tuleks esitada vaid vajaliku pädevusegakohtule.

(12) Nõudevormile tuleb lisada vajadusel kõik asjakohasedtõendavad dokumendid. Siiski ei takista see avaldajat esi-tama vajadusel menetluse jooksul täiendavaid tõendeid.Sama põhimõtet tuleks kohaldada vastaspoole vastusesuhtes.

(13) Mõisted „selgelt põhjendamatu” nõude rahuldamata jät-mise kontekstis ja „lubamatu” avalduse tagasilükkamisekontekstis tuleks määratleda kooskõlas liikmesriigiõigusega.

(14) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks olemakirjalik, välja arvatud juhul, kui kohus peab vajalikuks koh-tuistungi läbiviimist või kui üks pooltest seda taotleb.Kohus võib sellise taotluse tagasi lükata. Sellist tagasilük-kamist ei või eraldi vaidlustada.

(15) Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esin-daja poolt ei peaks olema kohustuslik.

(16) Mõistet „vastunõue” tuleks tõlgendada määruse (EÜ)nr 44/2001 artikli 6 lõike 3 tähenduses selliselt, et sellealuseks on sama leping või samad asjaolud nagu algselnõudel algset nõuet menetlevas kohtus. Artikleid 2 ja 4,artikli 5 lõikeid 3, 4 ja 5 tuleks mutatis mutandis kohal-dada vastunõuete suhtes.

(17) Juhtudel, kui vastaspool kasutab menetluse käigus õigusttasaarvestusele, ei tohiks nimetatud nõue kujutada endastvastunõuet käesoleva määruse tähenduses. Seetõttu eipeaks kaitsja olema kohustatud kasutama selliste õigustekasutamisel I lisas esitatud tüüpvormi A.

(18) Adressaatliikmesriik artikli 6 kohaldamise eesmärgil onliikmesriik, kus toimub dokumendi kätteandmine võikuhu dokument toimetatakse. Kulude vähendamiseks jatähtaegade lühendamiseks tuleks dokumendid pooltelekätte toimetada peamiselt posti teel, mida tõendab kätte-toimetamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.

(19) Pooled võivad keelduda kätteantava dokumendi vastuvõt-misest kätteandmise hetkel või selle ühe nädala jooksultagasi saata, kui dokument ei ole kirjutatud kas adressaat-liikmesriigi ametlikus keeles (või kui selles liikmesriigis onmitu ametlikku keelt, siis dokumendi kätteandmiskoha võiedastamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keel-test) või keeles, millest adressaat aru saab, või kui doku-mendiga ei ole kaasas tõlget sellesse keelde.

L 199/2 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

190

(20) Kohtuistungi pidamisel ja tõendite kogumisel peaksid liik-mesriigid soodustama kaasaegse sidetehnoloogia kasuta-mist vastavalt kohtu asukoha liikmesriigi õigusele. Kohuspeaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõigevähem kulukaid meetodeid.

(21) Pooltele osutatav abi peaks hõlmama tehnilist teavet nõu-devormide kättesaadavuse ja täitmise kohta.

(22) Menetlust puudutavates küsimustes võib informatsioonianda ka kohtupersonal kooskõlas siseriikliku õigusega.

(23) Kuna käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiiren-dada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist,peaks kohus tegutsema võimalikult kiiresti isegi siis, kuikäesolevas määruses ei ole menetluse teatud etapi jaokstähtaega ette nähtud.

(24) Käesolevas määruses esitatud tähtaegade arvutamiselkohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ,Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajava-hemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavadeeskirjad (1).

(25) Väikese väärtusega nõuete sissenõudmise kiirendamisekspeaks kohtuotsus olema vaatamata võimalikule edasikae-bamisele viivitamata täidetav ja tagatise esitamise kohus-tuseta, välja arvatud käesolevas määruses sätestatudjuhtudel.

(26) Kõik käesolevas määruses esinevad viited edasikaebami-sele peaksid hõlmama kõiki siseriiklikus õiguses sätesta-tud edasikaebamise võimalusi.

(27) Kohtu koosseisus peab olema isik, kellel on siseriiklikuõiguse kohane kohtuniku kvalifikatsioon.

(28) Kui kohus peab kehtestama tähtpäeva, tuleks asjaomastpoolt teavitada tähtpäevast kinnipidamata jätmisetagajärgedest.

(29) Menetluse kulud kannab kaotanud pool. Menetluse kuludtuleks määrata kooskõlas liikmesriigi õigusega. Pidades sil-mas lihtsuse ja tasuvuse eesmärke, peaks kohus otsusta-ma, et kaotaja pool on kohustatud kandma üksnesmenetluse kulud, sealhulgas näiteks kulud, mis tulenevadasjaolust, et teist poolt esindas advokaat või mõni muuõigusala esindaja, või kulud, mis tekivad dokumentide kät-teandmisel või tõlkimisel, tingimusel et need on proport-sionaalsed nõude väärtusega või tekkisid põhjendatult.

(30) Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise lihtsustamisekstuleks ühes liikmesriigis Euroopa väiksema kohtuvaidlusemenetluse tulemusena tehtud kohtuotsust tunnustada jatäita teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamiseotsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnusta-mist vaidlustada.

(31) Juhtudel, kui vastaspool ei saanud nõuet vaidlustada, peak-sid kehtima miinimumnormid otsuse läbivaatamiseks.

(32) Pidades silmas lihtsuse ja kulutasuvuse eesmärke, ei tohitäitmist taotlevalt poolelt nõuda kohtuotsust täitvas liik-mesriigis volitatud esindaja ega postiaadressi olemasolu,välja arvatud täitemenetluses pädevate isikute kasutamistvastavalt liikmesriigi õigusele.

(33) Käesoleva määruse III peatükki tuleks samuti kohaldadakäesolevas määruses sätestatud menetluses tehtud kohtu-otsuse alusel kulude kindlaksmääramisele kohtuametnikepoolt.

(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused) (2).

(35) Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta käesoleva mää-ruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad lisa-des esitatud vormide ajakohastamist või tehnilisi muudatusi.Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on käesolevamääruse vähemolulisi sätteid muuta ja/või välja jätta, tuleksneed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5asätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(36) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada jakiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetle-mist ning vähendada kulusid, ei suuda liikmesriigid piisa-valt saavutada ning määruse mõju ja ulatuse tõttu on neidparem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võttameetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatudsubsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatudproportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolevmäärus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikustkaugemale.

(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega

2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/3

191

(37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva mää-ruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(38) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Määrusega kehtestatakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopamenetlus (edaspidi „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menet-lus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väik-semate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltelekättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatudmenetlustele.

Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et või-maldada ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täit-mist teises liikmesriigis.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumitepuhul tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõudeväärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõuetetaei ületa 2 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu pooltvastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusas-jadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest võitegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) füüsiliste isikute seisundi või õigus- või teovõime suhtes;

b) abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamis-kohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes;

c) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teistejuriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokku-lepete, kompromisside ja muude sarnaste menetluste suhtes;

d) sotsiaalkindlustuse suhtes;

e) vahekohtumenetluse suhtes;

f) tööõiguse suhtes;

g) kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud raha-liste nõuetega seotud hagid; või

h) eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas auteotamise suhtes.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 3

Piiriülesed juhtumid

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum”juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asu-koht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik,kus asub avaldusega tegelev kohus.

2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõu-kogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60.

3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtu-miga, on oluline kuupäev, mil nõudevorm on pädeva kohtu pooltvastu võetud.

II PEATÜKK

EUROOPA VÄIKSEMATE KOHTUVAIDLUSTE MENETLUS

Artikkel 4

Menetluse alustamine

1. Avaldaja alustab Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esi-tades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamis-viisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), midatunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevor-mis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormigakoos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.

L 199/4 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

192

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnusta-tud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsuselekättesaadavaks.

3. Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse,teavitab kohus sellest avaldajat. Juhul kui avaldaja oma nõuettagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt sellesliikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakoha-sele menetlusõigusele.

4. Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud teave on ebapiisav võiei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täi-detud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus luba-matu, annab kohus avaldajale võimaluse nõudevormi täiendadavõi parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõud-mistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta.Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B.

Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kuiavaldaja ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtajajooksul, lükatakse avaldus tagasi.

5. Liikmesriigid tagavad, et nõudevorm oleks kättesaadav kõi-kides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetlust alustada.

Artikkel 5

Menetluse käik

1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalikmenetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta peab seda vajalikuksvõi kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahul-damisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestadesei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks ilmselgselt vaja-lik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldivaidlustada.

2. Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidabkohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa.

Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentidekoopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse vastaspoolelekätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetaksevälja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täide-tud nõudevormi kättesaamisest.

3. Vastaspool vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi javastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi CII osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagasta-des need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõue-tekohasel viisil vastusvormi kasutamata.

4. 14 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse saamist saade-takse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidegaavaldajale.

5. Kui vastaspool oma vastuses väidab, et mitterahalise nõudeväärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsus-tab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest avaldajale,kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellistotsust ei või eraldi vaidlustada.

6. Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asja-kohased tõendavad dokumendid toimetatakse avaldajale kättekooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse väljaneljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest.

Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alateskättetoimetamisest.

7. Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmää-ra, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa väik-semate kohtuvaidluste menetlusele, vaid neid käsitletakse selleliikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt.

Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

Artikkel 6

Keeled

1. Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asja-kohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtumenetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest.

2. Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatudmenetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üks-nes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks.

3. Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest seeei ole ühes järgnevatest keeltest:

a) adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmes-riigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edas-tamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või

b) keel, millest adressaat aru saab,

siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaksdokumendi tõlke.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/5

193

Artikkel 7

Menetluse lõpetamine

1. 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest vastaspoolelt võiavaldajalt, kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud täht-aja jooksul, teeb kohus otsuse või:

a) nõuab pooltelt määratud, kuni 30päevase tähtaja jooksulnõude kohta lisateabe esitamist;

b) kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9 või

c) kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päevajooksul arvates kutse esitamisest.

2. Kohus teeb otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistun-gist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaa-mist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13.

3. Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vas-tunõude küsimuses otsuse.

Artikkel 8

Kohtuistung

Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus pidada istungivideokonverentsina või teisi sidetehnoloogia vahendeidkasutades.

Artikkel 9

Tõendite kogumine

1. Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemi-seks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavusekohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalikeütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Tehnilistevahendite olemasolu korral võib kohus tõendeid koguda video-konverentsi või teisi sidetehnoloogilisi vahendeid kasutades.

2. Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuu-lata suulisi ütlusi ainult siis, kui see on kohtuotsuse tegemiseksvajalik. Seda otsustades võtab kohus arvesse kulusid.

3. Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõigevähem koormavaid meetodeid.

Artikkel 10

Poolte esindamine

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindajapoolt ei ole kohustuslik.

Artikkel 11

Poolte toetamine

Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel prakti-list abi.

Artikkel 12

Kohtu ülesanded

1. Kohus ei kohusta pooli andma nõudele õiguslikkuhinnangut.

2. Vajadusel teavitab kohus pooli menetlusküsimustest.

3. Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahe-lise kokkuleppe saavutamist.

Artikkel 13

Dokumentide kättetoimetamine

1. Dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel, mida tõen-dab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.

2. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võibsee toimuda ühel määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklites 13 ja 14sätestatud meetoditest.

Artikkel 14

Tähtajad

1. Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolttähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.

2. Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õigustekaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõi-getes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

3. Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik jär-gida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud täht-aegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegemavõimalikult kiiresti.

Artikkel 15

Kohtuotsuse täidetavus

1. Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaeba-misele. Tagatis ei ole nõutav.

2. Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tulebtäita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.

L 199/6 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

194

Artikkel 16

Kulud

Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võit-nud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või onnõuet arvestades ebaproportsionaalsed.

Artikkel 17

Kaebeõigus

1. Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõigusekohaselt on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raa-mes tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise täht-aja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabeüldsusele kättesaadavaks.

2. Artiklit 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.

Artikkel 18

Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded

1. Vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksematekohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaata-miseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:

a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatudilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatudvastuvõtuteatiseta; ning

ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et või-maldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel omakaitset korraldada,

või

b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõudvõi temast sõltumatud erakorralised asjaolud,

tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata.

2. Kui kohus keeldub läbivaatamisest põhjendusega, et ühtkilõikes 1 nimetatud põhjustest ei saa kohaldada, jääb kohtuotsusjõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluses tehtud kohtuotsus tühine.

Artikkel 19

Kohaldatav menetlusõigus

Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakseEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmes-riigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.

III PEATÜKK

KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE TEISESLIIKMESRIIGIS

Artikkel 20

Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

1. Ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakseteises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemisekohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.

2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakulu-deta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D.

Artikkel 21

Täitemenetlus

1. Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleeribtäitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsust täi-detakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täit-mise liikmesriigis.

2. Täitmist taotlev pool esitab:

a) kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstege-miseks vajalikele tingimustele ning

b) artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajaduselselle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keeldevõi, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt,selle koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu võimenetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikestkeeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muussekeelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriikon teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha EuroopaLiidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametli-kud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid millekasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemi-sel ta võib aktsepteerida. Vormi D sisu tõlgib isik, kes onkvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest.

3. Poolel, kes taotleb Euroopa väiksemate kohtuvaidlustemenetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olematäitmise liikmesriigis muud

a) volitatud esindajat või

b) postiaadressi

peale täitemenetluses pädevate isikute.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/7

195

4. Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigisEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täit-mist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest,põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või pea-mine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 22

Täitmisest keeldumine

1. Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlu-sel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohusotsust täitmast, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlu-ses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kol-mandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et:

a) varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli;

b) varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täi-detakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimusteleliikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, ning

c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitenakohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsusEuroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses.

2. Mitte mingil juhul ei või Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadataliikmesriigis, kus otsust täidetakse.

Artikkel 23

Täitmise edasilükkamine või piiramine

Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa väiksemate kohtuvaid-luste menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine onveel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseksartikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohusvõi pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmisttaotletakse:

a) piirata täitemenetlus tagavate meetmetega;

b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise and-mine või

c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Teavitamine

Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade tea-vitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, seal-hulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil-ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.

Artikkel 25

Kohtupädevust, sidevahendeid ja edasikaebamist puudutavteave

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks2008 teabe selle kohta:

a) missugused kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopaväiksemate kohtuvaidluste menetluses;

b) millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopaväiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutelekättesaadavad;

c) kas nende menetlusõigus võimaldab vastavalt artiklile 17kaebamist ning millisele kohtule saab kaebust esitada;

d) millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeri-tud keeled ning

e) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning mil-listel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamiseeesmärgil.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatus-test kõnealustes andmetes.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsuselekättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muudeasjakohaste vahenditega.

Artikkel 26

Rakendusmeetmed

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem-olulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, ning mis on seotudlisades osutatud tüüpvormide ajakohastamise ja nende tehnilistemuudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osuta-tud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

L 199/8 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

196

Artikkel 27

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttesarvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 28

Ülevaatamine

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõu-kogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikas-jaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusetoimimise kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõikes 1 osutatud nõudepiirväärtuse. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele jasee sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.

Sel eesmärgil ja selleks, et võetaks nõuetekohaselt arvesse pari-maid tavasid Euroopa Liidus ja et need kajastaks parema õigus-loome põhimõtteid, annavad liikmesriigid komisjonile teavetEuroopa väiksemate kohtuvaidluste piiriülese menetlemise toimi-mise kohta. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetlusekiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide siseseidväiksemate kohtuvaidluste menetlusi.

Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepane-kud.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamistEuroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatudartikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 11. juuli 2007

Euroopa Parlamendi nimelpresident

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimeleesistuja

M. LOBO ANTUNES

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/9

197

I LISA

L 199/10 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

198

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/11

199

L 199/12 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

200

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/13

201

L 199/14 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

202

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/15

203

L 199/16 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

204

II LISA

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/17

205

L 199/18 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

206

III LISA

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/19

207

L 199/20 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

208

IV LISA

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/21

209

L 199/22 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

210

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, 29. mai 2000, maksejõuetusmenetluse kohta

3f

212

32000R1346

30.6.2000EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 160/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1346/2000,29. mai 2000,

maksejõuetusmenetluse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ja Soome Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajanev ala.

(2) Siseturu nõuetekohane toimimine eeldab piiriüleste mak-sejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimistning käesoleva määruse vastuvõtmine on vajalik kõnealu-se, asutamislepingu artiklis 65 sätestatud tsiviilasjades teh-tava õigusalase koostöö alla kuuluva eesmärgi saavutami-seks.

(3) Ettevõtjate tegevusel on üha suurenev piiriülene mõju ningseepärast reguleeritakse seda järjest rohkem EuroopaÜhenduse õigusega. Kuna selliste ettevõtjate maksejõuetusavaldab mõju ka siseturu nõuetekohasele toimimisele, onvaja ühenduse õigusakti, milles nähakse ette maksejõuetuvõlgniku varade suhtes võetavate meetmete kooskõlasta-mise nõue.

(4) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja vältida sel-liste olukordade teket, mis motiveerivad osapooli viimavarasid või kohtumenetlusi ühest liikmesriigist teise endajaoks soodsama õigusliku seisundi leidmiseks (forum shop-ping — meelepärase kohtualluvuse valimine).

(5) Neid eesmärke ei ole võimalik piisavalt hästi saavutada liik-mesriigi tasandil ning seetõttu on ühenduse tasandil võe-tavad meetmed õigustatud.

(6) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaks käesolevmäärus piirduma sätetega, mis reguleerivad maksejõuetus-menetluste algatamise pädevust ning otsuseid, mis tehakseotseselt maksejõuetusmenetluse alusel ja on sellega tihedaltseotud. Lisaks sellele peaks käesolev määrus sisaldamanende otsuste tunnustamist ja kohaldatavat õigust käsitle-vaid sätteid, mis samuti vastavad kõnealusele põhimõttele.

(7) 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja koh-tuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (3)(muudetud selle konventsiooniga ühinemist käsitlevatekonventsioonidega) (4) reguleerimisalasse ei kuulu makse-jõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideeri-mismenetlustega seotud maksejõuetusmenetlused, kohtu-menetlused, kohtuvälised kokkulepped ja muud sellisedmenetlused.

(8) Piiriülese mõjuga maksejõuetusmenetluste tõhususe jatulemuslikkuse parandamiseks on vajalik ja asjakohanekoondada pädevust, tunnustamist ja asjaomases valdkon-nas kohaldatavaid seadusi käsitlevad sätted ühenduseõigusakti, mis on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liik-mesriikides.

(1) Arvamus on esitatud 2. märtsil 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 26. jaanuaril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).

(3) EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32.(4) EÜT L 204, 2.8.1975, lk 28; EÜT L 304, 30.10.1978, lk 1; EÜT L 388,

31.12.1982, lk 1; EÜT L 285, 3.10.1989, lk 1; EÜT C 15, 15.1.1997,lk 1.

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 191

213

(9) Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõigi maksejõuetus-menetluste suhtes olenemata sellest, kas võlgnik on füüsi-line või juriidiline isik. Maksejõuetusmenetlused, mille suh-tes käesolevat määrust kohaldatakse, on loetletudkäesoleva määruse lisades. Käesoleva määruse reguleeri-misalasse ei kuulu kindlustusseltside, krediidiasutuste, kol-mandate isikute vara või väärtpabereid haldavate investee-rimisettevõtjate ning ühisinvesteerimisettevõtjatega seotudmaksejõuetusmenetlused. Need ettevõtjad ei kuulu käes-oleva määruse reguleerimisalasse, kuna nende suhteskohaldatakse erikorda ning siseriiklikel järelevalveasutus-tel on teatavates aspektides erakordselt suured sekkumis-volitused.

(10) Maksejõuetusmenetlusega ei pruugi alati kaasneda koh-tuorganite sekkumine; käesolevas määruses on mõistel“kohus” lai tähendus, mis hõlmab isikuid ja organeid, kel-lel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused maksejõuetus-menetluste algatamiseks. Käesoleva määruse kohaldami-seks peavad (seaduses ettenähtud toiminguid ja formaalsusihõlmavad) menetlused olema kooskõlas käesoleva mää-ruse sätetega, ametlikult tunnustatud ja juriidiliselt tõhu-sad selles liikmesriigis, kus maksejõuetusmenetlus on alga-tatud, ning hõlmama kõiki võlgniku võlakohustusi, millekäigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsu-tamise õiguse ja määratakse likvideerija.

(11) Käesolevas määruses tunnistatakse, et kuna eri riikidemateriaalõiguses on väga suuri erinevusi, ei ole praktilinevõtta kogu ühenduses kasutusele üldist maksejõuetusme-netlust. Selle liikmesriigi õiguse eranditu kohaldamine, kusmenetlus algatatakse, tooks sageli kaasa raskusi. See kehtibnäiteks tagatisi käsitlevate õigusaktide puhul, mis on riigitiväga erinevad. Ka teatavate võlausaldajate eelisõigusedmaksejõuetusmenetluses on mõnel juhul täiesti erinevad.Käesolevas määruses tuleb seda arvesse võtta kahel viisil.Esiteks, tuleb sätestada kohaldatavat õigust käsitlevad eri-eeskirjad juhuks, kui tegemist on eriti oluliste õiguste jaõigussuhetega (nt asjaõigused ja töölepingud). Teiseks tulebüldiste põhimaksejõuetusmenetluste kõrval lubada kasutu-sele võtta ka siseriiklikud menetlused, mis hõlmavad ainultselles riigis asuvaid varasid, kus menetlus algatatakse.

(12) Käesoleva määruse alusel on võimalik algatada põhimak-sejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihu-vide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala jaselle eesmärk on hõlmata kõiki võlgniku varasid. Erinevatehuvide kaitsmiseks võimaldab käesolev määrus algatadaparalleelselt põhimenetlusega teiseseid menetlusi. Teisesed

menetlused võib algatada liikmesriigis, kus asub võlgnikutegevuskoht. Teiseste menetluste mõju piirdub kõnealusesriigis asuva varaga. Põhimenetluse ja teisese menetlusekooskõlastamist käsitlevad kohustuslikud eeskirjad tagavadmenetluse ühtsuse kogu ühenduse territooriumil.

(13) “Põhihuvide kese” peaks olema koht, kus võlgnik tegelebregulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kol-mandate isikute poolt tuvastatav.

(14) Käesolevat määrust kohaldatakse ainult selliste menetlustesuhtes, mille puhul võlgniku põhihuvide kese asub ühen-duses.

(15) Käesolevas määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjadesnähakse ette ainult rahvusvaheline kohtualluvus, mistähendab, et määratakse liikmesriik, kelle kohtud võivadalgatada maksejõuetusmenetlusi. Territoriaalne kohtuallu-vus asjaomases liikmesriigis määratakse kindlaks selle riigiõigusaktidega.

(16) Kohtul, kelle pädevusse kuulub põhimaksejõuetusmenet-luse algatamine, tuleks lubada rakendada ajutisi kaitseabi-nõusid alates menetluse algatamise taotluse esitamisest.Enne maksejõuetusmenetlust ja selle järel rakendatavatelkaitseabinõudel on väga oluline osa maksejõuetusmenet-luse tõhususe tagamisel. Sellega seoses tuleks käesolevasmääruses pakkuda erinevaid võimalusi. Ühelt poolt peakspõhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks pädevatel koh-tutel olema lubatud rakendada ka ajutisi kaitseabinõusid,mis hõlmavad teiste liikmesriikide territooriumil asuvatvara. Teisest küljest peaks enne põhimaksejõuetusmenet-lust määratud ajutisel likvideerijal olema õigus taotleda sel-les liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, kõnealuseliikmesriigi õigusaktide alusel lubatavate kaitsemeetmetekohaldamist.

(17) Enne põhimaksejõuetusmenetluse algatamist peaks õigustaotleda maksejõuetusmenetluse algatamist selles liikmes-riigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, olema ainult koha-likel võlausaldajatel ja kohaliku tegevuskoha võlausaldaja-tel või juhul, kui põhimaksejõuetusmenetlust ei olevõimalik algatada selle liikmesriigi õiguse alusel, kus asubvõlgniku põhihuvide kese. Selle piirangu eesmärk on, etsiseriiklike maksejõuetusmenetluste algatamist saaks ennepõhimaksejõuetusmenetlust taotleda vaid hädavajadusel.Kui põhimaksejõuetusmenetlus on algatatud, muutuvadsiseriiklikud menetlused teisesteks menetlusteks.

192 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

214

(18) Käesolev määrus ei piira õigust taotleda pärast põhimak-sejõuetusmenetluse algatamist maksejõuetusmenetlusealgatamist selles liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevus-koht. Põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija või mõnimuu kõnealuse liikmesriigi seaduste alusel selleks volitatudisik võib taotleda teiseste maksejõuetusmenetlustealgatamist.

(19) Teisesed maksejõuetusmenetlused võivad lisaks kohalikehuvide kaitsmisele täita erinevaid eesmärke. Võib esinedajuhtumeid, mil võlgniku vara ühtse tervikuna käsitlemineon liiga raske või asjaomaste õigussüsteemide erinevusedon nii suured, et võivad põhjustada raskusi selle riigi, kusmenetlus on algatatud, seaduste rakendamisel teistes riiki-des, kus võlgniku vara asub. Seetõttu võib põhimaksejõue-tusmenetluse likvideerija taotleda teisese menetluse algata-mist, kui seda on vaja vara tõhusaks käsitlemiseks.

(20) Põhimaksejõuetusmenetlus ja teisesed menetlused saavadkõigi varade tõhusale realiseerimisele kaasa aidata ainultjuhul, kui kõik samaaegselt pooleliolevad menetlused onkooskõlastatud. Siinkohal on põhitingimuseks, et erinevadlikvideerijad peavad tegema tihedat koostööd eelkõige pii-sava teabevahetuse kaudu. Põhimaksemenetluse valitsevaseisundi tagamiseks peaks selle menetluse likvideerijalolema palju võimalusi sekkuda samaaegselt poolelioleva-tesse teisestesse menetlustesse. Näiteks peaks tal olema või-malus teha ettepanekuid saneerimisplaani või kompromis-side tegemise kohta või taotleda varade realiseerimisepeatamist teisese maksejõuetusmenetluse puhul.

(21) Igal võlausaldajal, kellel on ühenduses alaline elu- või asu-koht või registrijärgne asukoht, peaks olema õigus esitadaoma nõuded kõigis ühenduses pooleliolevates maksejõue-tusmenetlustes, mis on seotud võlgniku varadega. Seeõigus peaks olema ka maksuhalduritel ja sotsiaalkindlustus-asutustel. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamisekspeab tulude jaotamine siiski olema kooskõlastatud. Igalvõlausaldajal peaks olema võimalus jätta endale makse-jõuetusmenetluse käigus omandatu, kuid tal on õigus osa-leda kõigi varade jaotamisel teiste menetluste käigus ainultjuhul, kui sama staatusega võlausaldajad on oma nõuetealusel saanud samaväärse osa.

(22) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et selle reguleerimis-alasse kuuluvaid maksejõuetusmenetluste algatamist, läbi-viimist ja lõpetamist käsitlevaid otsuseid ning maksejõue-tusmenetlustega otseselt seotud otsuseid tuleb viivitamatatunnustada. Seega tähendab automaatne tunnustamineseda, et õiguslikud tagajärjed selle riigi seaduste kohaselt,

kus menetlus on algatatud, ulatuvad kõikidesse liikmesrii-kidesse. Liikmesriikide kohtute tehtud otsuste tunnusta-mine peaks põhinema vastastikuse usalduse põhimõttel.Seetõttu peaks mittetunnustamise põhjusi olema võimali-kult vähe. Sellest lähtuvalt tuleks lahendada ka vaidlusedjuhul, kui kahe liikmesriigi kohtud leiavad, et nad on päde-vad algatama põhimaksejõuetusmenetlust. Teised liikmes-riigid peavad tunnustama selle kohtu otsust, kes menetluseesimesena algatas, ilma et neil oleks õigus kõnealuse kohtuotsust kontrollida.

(23) Käesolevas määruses tuleks selle reguleerimisalasse kuulu-vates küsimustes sätestada ühtsed kollisiooninormid, miskäesoleva määruse reguleerimisalas asendavad eri riikideskehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Kui ei ole sätes-tatud teisiti, kohaldatakse selle liikmesriigi seadusi, kusmenetlus on algatatud (lex concursus). Kollisiooninormpeaks kehtima nii põhimaksejõuetusmenetluse kui kakohalike menetluste suhtes; lex concursus määrab kindlakskõik maksejõuetusmenetluste protsessuaalsed ja materiaal-sed mõjud asjaomastele isikutele ja õigussuhetele. Selle alu-sel määratakse kindlaks ka maksejõuetusmenetluste algata-mise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused.

(24) Selliste maksejõuetusmenetluste automaatne tunnustami-ne, mille suhtes üldjuhul kohaldatakse selle riigi seadusi,kus menetlus on algatatud, võib olla vastuolus normidega,mille kohaselt tehakse tehinguid teistes liikmesriikides.Tehingute kindluse ja õiguspäraste ootuste kaitsmiseksteistes liikmesriikides peale selle, kus menetlus on algata-tud, tuleks üldreeglist ette näha mitmed erandid.

(25) Selle riigi seadusest, kus menetlus on algatatud, on eelkõigevaja kõrvale kalduda asjaõiguste puhul, sest neil on krediidiandmisel eriti suur tähtsus. Üldjuhul tuleks asjaõiguse alus,kehtivus ja ulatus kindlaks määrata vastavalt asukohamaaõigusele (lex situs) ja seda ei tohiks mõjutada maksejõuetus-menetluse algatamine. Seetõttu peaks asjaõiguse omanikulolema võimalik jätkuvalt nõuda oma õigust väärtpaberita-gatise eraldamisele. Kui varade suhtes kohaldatakse üheliikmesriigi asjaõiguse sätteid, kuid põhimaksejõuetusme-netlus viiakse läbi mõnes teises liikmesriigis, peaks põhi-maksejõuetusmenetluse likvideerijal olema võimalik taot-leda teiseste menetluste algatamist sellise liikmesriigikohtualluvuses, kus tekivad asjaõigused juhul, kui võlgnikutegevuskoht asub selles liikmesriigis. Kui teisest menetlustei algatata, makstakse asjaõigustega hõlmatud varade müü-gist tekkiv ülejääk põhimaksejõuetusmenetluse likvideeri-jale.

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 193

215

(26) Kui selles liikmesriigis, kus menetlus on algatatud, ei oletasaarvestus lubatud, peaks võlausaldajal igal juhul olemaõigus tasaarvestusele, kui seda võimaldab maksejõuetuvõlgniku nõude suhtes kohaldatav seadus. Seega toimibtasaarvestus teatava tagatisena, mis põhineb õigusnormi-del, millele asjaomane võlausaldaja saab nõude tekkimiseltugineda.

(27) Erikaitset on vaja ka maksesüsteemide ja finantsturgudepuhul. See kehtib näiteks sellistes süsteemides esinevatetehingu lõpetamise kokkulepete ja tasaarvelduskokkule-pete puhul, väärtpaberimüügi puhul ja sellistele tehingu-tele antavate tagatiste puhul, mis on reguleeritud eelkõigeEuroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direk-tiiviga 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- javäärtpaberiarveldussüsteemides (1). Seega tuleks sellistetehingute suhtes kohaldada ainult seda õigust, mis onkõnealuse süsteemi või turu puhul asjakohane. Selle sät-tega püütakse vältida võimalust, et äripartneri maksejõue-tuks muutumine mõjutab liikmesriikide makse- või tasaar-vestussüsteemides või reguleeritud finantsturgudelettenähtud maksemehhanisme ja tehingute arveldamisemehhanisme. Direktiiv 98/26/EÜ sisaldab erisätteid, mison käesolevas määruses sisalduvate üldeeskirjade suhtesülimuslikud.

(28) Töötajate ja töökohtade kaitsmiseks tuleb üldiste kollisioo-ninormide kohaselt määrata lepingu suhtes kohaldatavasseaduses kindlaks, millist mõju avaldab maksejõuetusme-netlus töösuhte jätkumisele või lõpetamisele ning töösuhtepoolte õigustele ja kohustustele. Kõik muud maksejõuetus-õigusega seotud küsimused, nagu näiteks töötajate nõuetekaitstus eelisõigustega ja selliste eelisõiguste staatus, tulekskindlaks määrata selle riigi õigusega, kus menetlus algata-takse.

(29) Äritegevusega seotud kaalutlustel tuleks menetluste algata-mise otsuse põhisisu avaldada likvideerija nõudmisel teis-tes liikmesriikides. Kui asjaomases liikmesriigis asub võlg-niku tegevuskoht, võib avaldamine olla kohustuslik.Kummalgi juhul ei tohi avaldamine olla teistes riikidesalgatatud menetluste tunnustamise eeltingimus.

(30) Võib juhtuda, et mõned asjaomased isikud ei ole menetlusealgatamisest teadlikud ja tegutsevad heauskselt viisil, mis

on uue olukorraga vastuolus. Selliste isikute kaitseks, kesteevad võlgnikule väljamakseid, teadmata, et mõnes teisesriigis on algatatud menetlus ja et väljamakse tuleks tegeli-kult teha teises riigis algatatud menetluse likvideerijale,tuleks ette näha, et sellise väljamakse järel nende võlg kus-tutatakse.

(31) Käesolev määrus peaks sisaldama maksejõuetusmenetlusekorraldamist käsitlevaid lisasid. Kuna need lisad on erandi-tult seotud liikmesriikide õigusaktidega, on nõukogul eri-line ja asjakohane põhjus jätta endale õigus nimetatud lisa-sid muuta, et võtta arvesse liikmesriikide siseriiklikesõigusaktides tehtavaid muudatusi.

(32) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(33) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingu lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtessiduv ja Taanis seda ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusihõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille käigus võlgnikkaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja mää-ratakse likvideerija.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata maksejõuetusmenetluste suh-tes, mis on seotud kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisin-vesteerimisettevõtjatega või investeerimisühingutega, kelle paku-tavad teenused hõlmavad kolmandate isikute vara võiväärtpaberite haldamist.(1) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

194 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

216

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) maksejõuetusmenetlus — artikli 1 lõikes 1 nimetatud makse-jõuetusmenetlus, mis hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi.Need menetlused on loetletud A lisas;

b) likvideerija — isik või organ, kelle ülesanne on hallata või likvi-deerida võlgniku vara, mille suhtes viimane on täielikult võiosaliselt kaotanud käsutamisõiguse, või kontrollida temaasjaajamist. Need isikud ja organid on loetletud C lisas;

c) likvideerimismenetlus — punktis a nimetatud maksejõuetusme-netlus, mis hõlmab võlgniku varade realiseerimist, sealhulgasmenetlused, mis lõpetatakse kompromissiga, mõne muu mak-sejõuetuse likvideerimiseks võetava meetme abil või varadeebapiisavuse tõttu. Need menetlused on loetletud B lisas;

d) kohus — liikmesriigi kohtuorgan või mõni muu pädev organ,kes on volitatud algatama maksejõuetusmenetlust või võtmasellise menetluse käigus vastu otsuseid;

e) otsus, mis käsitleb maksejõuetusmenetluse algatamist või likvi-deerija määramist — sellise kohtu tehtav otsus, kes on volita-tud kõnealuseid menetlusi algatama või likvideerijat määrama;

f) maksejõuetusmenetluse algatamise aeg — menetluse algatamisot-suse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik võimitte;

g) liikmesriik, kus asuvad varad –

— asja korral liikmesriik, kelle territooriumil asi asub,

— sellise omandi või õiguse korral, millega seotud omandi-või muu õigus tuleb kanda avalikku registrisse, liikmesriik,kelle alluvuses registrit peetakse,

— nõuete korral liikmesriik, kelle territooriumil asub nendenõuete täitmiseks kohustatud kolmanda isiku põhihuvidekese vastavalt artikli 3 lõikele 1;

h) tegevuskoht — tegevuskoht, kus toimub võlgniku alalinemajandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalseidvahendeid.

Artikkel 3

Rahvusvaheline kohtualluvus

1. Maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liik-mesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühinguvõi muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puu-dumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.

2. Kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil,on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetlusealgatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tege-vuskoht selles riigis. See menetlus mõjutab ainult selliseid võlg-niku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territoo-riumil.

3. Kui maksejõuetusmenetlus on algatatud lõike 1 alusel, pee-takse hiljem lõike 2 alusel algatatavaid menetlusi teisesteks menet-lusteks. Viimati nimetatud menetlused peavad olema likvideeri-mismenetlused.

4. Enne lõike 1 alusel põhimaksejõuetusmenetluse algatamistvõib lõikes 2 osutatud teiseseid maksejõuetusmenetlusi algatadaainult juhul, kui:

a) lõike 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust algatada selle liik-mesriigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu, kelle terri-tooriumil asub võlgniku põhihuvide kese;

b) teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausalda-ja, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht onliikmesriigis, kelle territooriumil tegevuskoht asub või kellenõue tuleneb selles tegevuskohas toimuvast tegevusest.

Artikkel 4

Kohaldatav seadus

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldataksemaksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigiseadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, edaspidi “me-netluse algatanud riik”.

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 195

217

2. Menetluse algatanud riigi seadustes sätestatakse menetlustealgatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused. Tingimustesmääratakse eelkõige kindlaks:

a) milliste võlgnike suhtes saab maksejõuetusmenetlust algatada;

b) maksejõuetusmenetluses käsitletavad varad ning sellistevarade käsitlemine, mille võlgnik omandab pärast maksejõue-tusmenetluse algatamist;

c) võlgniku ja likvideerija volitused;

d) tasaarvestuse tingimused;

e) maksejõuetusmenetluse mõjud võlgniku lepingulistele suhe-tele;

f) maksejõuetusmenetluse mõjud konkreetsete võlausaldajatealgatatud menetlustele, välja arvatud pooleliolevad kohtuas-jad;

g) võlgniku vara suhtes esitatavad nõuded ning pärast makse-jõuetusmenetluse algatamist tekkivate nõuete käsitlemine;

h) nõuete esitamise, kontrollimise ja kinnitamise eeskirjad;

i) eeskirjad, mis reguleerivad varade realiseerimisel saadudtulude jaotamist, nõuete järjestamist ning selliste võlausalda-jate õigusi, kelle nõuded on pärast maksejõuetusmenetlusealgatamist osaliselt rahuldatud asjaõiguse alusel või tasaarves-tuse abil;

j) maksejõuetusmenetluse lõpetamise tingimused ja mõjud, eel-kõige kompromissiga lõpetamisel;

k) võlausaldajate õigused pärast maksejõuetusmenetluse lõpeta-mist;

l) maksejõuetusmenetlusega seotud kulude kandjad;

m) eeskirjad, mis käsitlevad kõiki võlausaldajaid kahjustavateõigustoimingute tühiseks tunnistamise korda.

Artikkel 5

Kolmandatele isikutele kuuluvad asjaõigused

1. Maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta võlausaldajatelevõi kolmandatele isikutele kuuluvaid asjaõigusi, mis on seotudvõlgnikule kuuluva materiaalse, immateriaalse, kinnis- või vallas-varaga, mis asub menetluse algatamise ajal teise liikmesriigi terri-tooriumil, olenemata sellest, kas tegemist on konkreetse varagavõi kindlaksmääramata vara kogumiga, mis võib aja jooksul muu-tuda.

2. Lõikes 1 osutatud õigused tähendavad eelkõige järgmist:

a) õigus likvideerida või lasta likvideerida varasid ning rahuldadanõudeid kõnealuste varade likvideerimisest saadavast tulustvõi sissetulekust, eelkõige kinnipidamisõiguse või hüpoteegikaudu;

b) ainuõigus nõude rahuldamiseks, eelkõige õigus, mis on taga-tud kinnipidamisõigusega või nõude tagatisena loovutamise-ga;

c) õigus nõuda varade tagastamist ja/või hüvitamist nendelt, kellevalduses või kasutuses need on õigustatud poole tahte vasta-selt;

d) asjaõigusega tagatud õigus saada omandilt tulu.

3. Asjaõiguseks peetakse avalikus registris registreeritud ja kol-mandate isikute vastu täitmisele pööratavat õigust, mille aluselsaab omandada lõikes 1 nimetatud asjaõiguse.

4. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigustoimin-gute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile m.

Artikkel 6

Tasaarvestus

1. Maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta võlausaldajateõigust nõuda oma nõuete ja võlgniku nõuete tasaarvestust, kui seeon lubatud maksejõuetu võlgniku nõude suhtes kohaldatava sea-dusega.

2. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigustoimin-gute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile m.

Artikkel 7

Omandireservatsioon

1. Varade ostja vastu algatatav maksejõuetusmenetlus ei mõjutamüüja omandireservatsioonil põhinevaid õigusi, kui varad asuvadmenetluse algatamise ajal mõne teise kui menetluse algatanud liik-mesriigi territooriumil.

2. Maksejõuetusmenetluse algatamine varade müüja vastu pärastvarade üleandmist ei ole piisav põhjus müügi tühistamiseks võilõpetamiseks ning ei takista ostjal saada selle omandiõigust, kuimüüdav vara asub menetluse algatamise ajal mõne teise kuimenetluse algatanud liikmesriigi territooriumil.

196 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

218

3. Lõiked 1 ja 2 ei välista meetmeid, mida võetakse seoses õigus-toimingute tühiseks tunnistamisega vastavalt artikli 4 lõike 2punktile m.

Artikkel 8

Kinnisvaraga seotud lepingud

Maksejõuetusmenetluse mõjusid kinnisvara omandamis- võikasutamisõigust käsitlevale lepingule reguleerib ainuüksi selleliikmesriigi seadus, kelle territooriumil kinnisvara asub.

Artikkel 9

Maksesüsteemid ja finantsturud

1. Maksejõuetusmenetluse mõjusid makse- või arveldussüsteemivõi finantsturgude osapoolte õigustele ja kohustustele reguleeribainuüksi selle liikmesriigi seadus, kelle seadusi kõnealuse süsteemivõi turu suhtes kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 5 kohal-damist.

2. Lõige 1 ei välista meetmeid, mida võidakse võtta väljamaksetevõi tehingute tühiseks tunnistamisega seoses asjaomase maksesüs-teemi või finantsturu suhtes kohaldatavate seaduste alusel.

Artikkel 10

Töölepingud

Maksejõuetusmenetluste mõjusid töölepingutele ja -suhetelereguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kelle seadusitöölepingu suhtes kohaldatakse.

Artikkel 11

Mõjud registreerimisele kuuluvatele õigustele

Maksejõuetusmenetluse mõjud sellistele võlgniku õigustele, mison seotud kinnisvara, laeva või õhusõidukiga ja mis kuuluvadavalikus registris registreerimisele, määratakse kindlaks selleliikmesriigi seadusega, kelle alluvuses registrit peetakse.

Artikkel 12

Ühenduse patendid ja kaubamärgid

Käesoleva määruse kohaldamisel võib ühenduse patent, ühendusekaubamärk või muu samasugune ühenduse õigusega kehtestatudõigus kuuluda ainult artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlustesse.

Artikkel 13

Kahjustav tegevus

Artikli 4 lõike 2 punkti m ei kohaldata juhul, kui kõiki võlausal-dajaid kahjustanud tegevusest kasu saanud isik tõendab, et:

— kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse menetlust algatavariigi seaduse asemel mõne teise liikmesriigi seadust, ning

— kõnealuse seaduse alusel ei ole võimalik tema tegevust mingilviisil vaidlustada.

Artikkel 14

Kolmandate isikute kaitse

Kui võlgnik pärast maksejõuetusmenetluse algatamist võõrandabtasu eest:

— kinnisvara,

— avalikus registris registreerimisele kuuluva laeva või õhusõi-duki või

— väärtpaberid, mille olemasolu eeldab registreerimist seadusegaettenähtud registris,

reguleerivad seda tegevust selle riigi õigusaktid, kelle territooriu-mil kinnisvara asub või kelle alluvuses registrit peetakse.

Artikkel 15

Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatelekohtuasjadele

Maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele,kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtesviimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selleliikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on.

II PEATÜKK

MAKSEJÕUETUSMENETLUSE TUNNUSTAMINE

Artikkel 16

Põhimõte

1. Maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille onteinud artikli 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, tun-nustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menet-luse algatanud riigis.

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 197

219

Seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui võlgniku suhtes ei saa temavara arvesse võttes algatada menetlust teises liikmesriigis.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluse tunnustamine ei välistaartikli 3 lõikes 2 osutatud menetluste algatamist mõne teise liik-mesriigi kohtu poolt. Viimati nimetatud menetlus on teisene mak-sejõuetusmenetlus III peatükis esitatud tähenduses.

Artikkel 17

Tunnustamise tagajärjed

1. Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, on artikli 3 lõikes 1osutatud menetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilmatäiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse alg-atanud riigi seaduse alusel, tingimusel et kõnealuses teises liikmes-riigis ei ole algatatud artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlust.

2. Artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluste tagajärgi ei saa teistesliikmesriikides vaidlustada. Võlausaldajate õiguste piiramine eel-kõige maksetähtaja pikendamise või maksekohustusest vabasta-mise osas mõjutab teise liikmesriigi territooriumil asuvaid varasidainult selliste võlausaldajate puhul, kes on selleks nõusoleku and-nud.

Artikkel 18

Likvideerija volitused

1. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvidee-rija võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algata-nud riigi seadusega antud volitusi tingimusel, et selles liikmesrii-gis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetudmaksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse aluseltakistavaid kaitsemeetmeid. Artiklite 5 ja 7 kohaselt on tal eel-kõige õigus kõrvaldada võlgniku varad sellest liikmesriigist, kusneed asuvad.

2. Artikli 3 lõike 2 alusel pädeva kohtu poolt määratud likvidee-rija võib esitada teises liikmesriigis kohtu kaudu või kohtuväliseltnõude, mille aluseks on vallasvara toimetamine menetluse algata-nud riigist kõnealuse teise liikmesriigi territooriumile pärast mak-sejõuetusmenetluse algatamist. Tal on õigus võtta võlausaldajatehuvides ka tühistavaid meetmeid.

3. Likvideerija peab oma volituste kasutamisel järgima selle liik-mesriigi seadust, kelle territooriumil ta kavatseb tegutseda, eel-kõige varade realiseerimisega seotud menetluste puhul. Need voli-tused ei hõlma sunnimeetmeid ega õigust teha kohtumenetlusivõi vaidlusi käsitlevaid otsuseid.

Artikkel 19

Tõendus likvideerija määramise kohta

Likvideerija määramist tõendatakse tema määramist käsitlevaalgse otsuse tõestatud koopiaga või mõne muu pädeva kohtuantud tõendi abil.

Võib nõuda nende tõendavate dokumentide tõlget selleliikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kelleterritooriumil likvideerija kavatseb tegutseda. Legaliseerimine võimuud sellised formaalsused ei ole vajalikud.

Artikkel 20

Tagastamine ja arvestamine

1. Vastavalt artiklitele 5 ja 7 peab võlausaldaja, kes pärast artik-li 3 lõikes 1 osutatud menetluse algatamist on saanud mis tahesviisil, kuid eelkõige sundtäitmise kaudu osalise või täieliku rahu-lduse oma nõudele, mis on seotud võlgnikule kuuluva teise liik-mesriigi territooriumil asuva varaga, tagastama omandatud varalikvideerijale.

2. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks saab kreeditor,kes on maksejõuetusmenetluse käigus saanud oma nõude aluseldividende, teiste menetluste käigus makstavatest dividendidest osaainult juhul, kui sama taseme või kategooria võlausaldajatele onviimati nimetatud menetluste käigus makstud samaväärseid divi-dende.

Artikkel 21

Avaldamine

1. Likvideerija võib taotleda, et teises liikmesriigis avaldatakse sealsätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt teatis maksejõuetusme-netluse algatamise otsuse kohta ning vajaduse korral tema mää-ramist käsitleva otsuse kohta. Sellises teatises avaldatakse muuhulgas määratud likvideerija andmed ja see, kas kohaldatakse artik-li 3 lõikes 1 või artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse sätet.

198 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

220

2. Iga liikmesriik, kelle territooriumil võlgniku tegevuskoht asub,võib siiski ette näha, et avaldamine on kohustuslik. Sel juhul võtablikvideerija või mõni teine selle liikmesriigi pädev organ, kus artik-li 3 lõikes 1 osutatud menetlus on algatatud, avaldamise tagami-seks vajalikud meetmed.

Artikkel 22

Registreerimine avalikus registris

1. Likvideerija võib taotleda, et artikli 3 lõikes 1 osutatud menet-luse algatamise otsus registreeritakse kinnistusregistris, äriregis-tris ja mis tahes muus teises liikmesriigis peetavas avalikus regist-ris.

2. Liikmesriik võib ka ette näha, et registreerimine on kohustus-lik. Sel juhul võtab likvideerija või mõni teine selle liikmesriigipädev organ, kus artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlus on algata-tud, registreerimise tagamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 23

Kulud

Artiklites 21 ja 22 sätestatud avaldamise ja registreerimise kulusidkäsitletakse menetlusega seotud kuludena.

Artikkel 24

Kohustuse täitmine võlgniku ees

1. Kui liikmesriigis täidetakse kohustus võlgniku ees, kelle suhteson teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetlus, ja järeli-kult oleks pidanud kõnealuse kohustuse täitma selle menetluselikvideerijale, vabaneb kohustuse täitja oma kohustusest, kui ta eiolnud menetluse algatamisest teadlik.

2. Kui kohustus täidetakse enne artiklis 21 sätestatud avaldamist,eeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnudisik ei olnud maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlik. Kuikohustus täidetakse pärast teatise avaldamist, eeldatakse vastupi-diste tõendite puudumisel, et kohustuse täitnud isik oli makse-jõuetusmenetluse algatamisest teadlik.

Artikkel 25

Muude otsuste tunnustamine ja täitmine

1. Sellise kohtu otsust, kelle otsust menetluse algatamise kohtatunnustatakse vastavalt artiklile 16 ja mis käsitleb maksejõuetus-menetluse läbiviimist ja lõpetamist või kohtu heakskiidetud

kompromisse, tunnustatakse ilma lisaformaalsusteta. Sellist otsusttäidetakse vastavalt kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmist tsiviilja kaubandusasjades käsitleva Brüsseli konventsiooni (muudetudselle konventsiooniga ühinemist käsitlevate konventsioonidega)artiklitele 31—51, välja arvatud artikli 34 lõige 2.

Esimest lõiku kohaldatakse ka otseselt maksejõuetusmenetlusesttuleneva või sellega tihedalt seotud otsuse suhtes isegi juhul, kuiselle on teinud mõni teine kohus.

Esimest lõiku kohaldatakse ka otsuse suhtes, mis käsitleb pärastmenetluse algatamise taotluse esitamist võetud kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 nimetamata otsuste tunnustamine ja täitmine onreguleeritud lõikes 1 nimetatud konventsiooniga selles osas, milmääral see neid puudutab.

3. Liikmesriigid ei ole kohustatud tunnustama või täitma lõikes 1osutatud otsust, mis võib piirata isikuvabadust või kahjustadapostisaladust.

Artikkel 26 (1)

Riigikord

Iga liikmesriik võib keelduda teises liikmesriigis algatatudmaksejõuetusmenetluse tunnustamisest või sellise menetlusekäigus tehtud otsuse täitmisest, kui tunnustamine või täitmineoleksid selges vastuolus tema riigikorraga, eelkõige sellessätestatud põhimõtete ning igaühe põhiseaduslike õiguste javabadustega.

III PEATÜKK

TEISESED MAKSEJÕUETUSMENETLUSED

Artikkel 27

Menetluse algatamine

Kui liikmesriigi kohus on algatanud artikli 3 lõikes 1 osutatudmenetluse, mida teine liikmesriik tunnustab (põhimenetlus), siisvõib artikli 3 lõike 2 alusel pädev teise liikmesriigi kohus algatadateisese maksejõuetusmenetluse, ilma et selles riigis oleks võlgnikumaksejõuetust kontrollitud. See menetlus peab olema B lisasnimetatud menetlus. Menetlus mõjutab ainult selliseid võlgnikuvarasid, mis asuvad kõnealuse teise liikmesriigi territooriumil.

(1) Vt Portugali deklaratsioon artiklite 26 ja 37 kohaldamise kohta(EÜT C 183, 30.6.2000, lk 1).

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 199

221

Artikkel 28

Kohaldatav seadus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakseteisese menetluse suhtes selle liikmesriigi seadust, kelleterritooriumil menetlus algatatakse.

Artikkel 29

Õigus taotleda menetluse algatamist

Menetluse algatamist võib taotleda:

a) põhimenetluse likvideerija;

b) mõni teine isik või asutus, kellel on õigus taotleda maksejõue-tusmenetluse algatamist selle liikmesriigi seaduse alusel, kelleterritooriumil teisese menetluse algatamist taotletakse.

Artikkel 30

Ettemaksed kulude katteks

Kui selle liikmesriigi seaduse kohaselt, kus teisese menetlusealgatamist taotletakse, peavad võlgniku varad täielikult võiosaliselt katma menetluse kulusid, võib kohus sellise taotlusesaamisel nõuda, et taotleja teeb kulude katteks ettemakse võiesitab asjakohase tagatise.

Artikkel 31

Koostöö- ja teabeedastuskohustus

1. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijadon vastavalt teabeedastust piiravatele eeskirjadele kohustatudedastama üksteisele teavet. Nad teavitavad üksteist kohe kõigest,mis võib olla teiste menetluste puhul asjakohane, eelkõige nõueteesitamisel ja kontrollimisel tehtud edusammudest ja kõigistmenetluse lõpetamiseks võetud meetmetest.

2. Põhimenetluse likvideerija ja teiseste menetluste likvideerijadon vastavalt eri menetluste suhtes kohaldatavatele eeskirjadelekohustatud tegema üksteisega koostööd.

3. Teisese menetluse likvideerija annab põhimenetluse likvideeri-jale aegsasti võimaluse teha ettepanekuid teisese menetlusega seo-tud varade likvideerimise või kasutamise kohta.

Artikkel 32

Võlausaldaja õiguste kasutamine

1. Võlausaldaja võib oma nõude esitada põhimenetluse ja kõigiteiseste menetluste puhul.

2. Põhimenetluse ja teiseste menetluste likvideerijad esitavadteiste menetluste puhul nõuded, mis on juba esitatud nendemenetluse käigus, mille jaoks nad on ametisse määratud, tingimu-sel et seda tehakse viimasena nimetatud menetluse võlausaldajatehuvides, võttes arvesse võlausaldajate õigust olla nõude esitamisevastu või loobuda selle esitamisest, kui kohaldatav seadus sedaette näeb.

3. Põhimenetluse või teisese menetluse likvideerijal on võlausal-dajatega võrdne õigus osaleda teistes menetlustes ning eelkõigevõlausaldajate koosolekutel.

Artikkel 33

Likvideerimise peatamine

1. Teisese menetluse algatanud kohus peatab põhimenetluselikvideerija taotluse korral likvideerimisprotsessi osaliselt või täie-likult, kuid ta võib nõuda, et põhimenetluse likvideerija võtaksasjakohaseid meetmeid teisese menetluse võlausaldajate ja teata-vate võlausaldajate rühmade huvide kaitseks. Likvideerija taotlusevõib tagasi lükata ainult juhul, kui on selge, et põhimenetlusevõlausaldajad ei ole sellest huvitatud. Likvideerimisprotsessi võibpeatada kuni kolmeks kuuks. Seda võib jätkata või uuendadasamaks ajavahemikuks.

2. Lõikes 1 osutatud kohus tühistab likvideerimisprotsessi peata-mise:

— põhimenetluse likvideerija taotluse korral,

— omal algatusel, võlausaldaja taotluse korral või teisese menet-luse likvideerija taotluse korral, kui peatamist ei saa enampidada põhjendatuks, võttes eelkõige arvesse põhimenetlusevõi teiseste menetluste võlausaldajate huvisid.

200 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

222

Artikkel 34

Meetmed teisese maksejõuetusmenetluse lõpetamiseks

1. Kui teisese menetluse suhtes kohaldatav seadus võimaldabseda lõpetada vara likvideerimiseta saneerimisplaani, kompro-missi või mõne muu samalaadse meetme abil, on põhimenetluselikvideerijal õigus teha ise selliste meetmete kohta ettepanekuid.

Teisese menetluse lõpetamine esimeses lõigus osutatud meetmeteabil on võimalik ainult põhimenetluse likvideerija nõusolekul;nõusoleku puudumisel võib menetluse lõpetada juhul, kui kavan-datav meede ei kahjusta põhimenetluse võlausaldajate majandus-huve.

2. Lõikes 1 osutatud ja teisese menetluse käigus kavandatavatestmeetmetest tulenev võlausaldajate õiguste piiramine, näiteks mak-setähtaja pikendamine või maksekohustusest vabastamine, ei tohikõigi huvitatud võlausaldajate nõusolekuta mõjutada võlgnikuvarasid, mis ei ole asjaomase menetlusega hõlmatud.

3. Artikli 33 alusel ettenähtud likvideerimisprotsessi peatamiseajal võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ja teisese menetlusepuhul võetavate meetmete kohta ettepanekuid teha ainult põhi-menetluse likvideerija või likvideerija nõusolekul võlgnik; muidselliseid meetmeid käsitlevaid ettepanekuid ei või hääletuselepanna ega heaks kiita.

Artikkel 35

Teiseses menetluses järelejäänud vara

Kui teisese menetlusega hõlmatud varade likvideerimise abil onvõimalik täita kõik selle menetluse raames vastuvõetud nõuded,annab menetluse jaoks määratud likvideerija kohe kõik ülejäänudvarad üle põhimenetluse likvideerijale.

Artikkel 36

Põhimenetluse hilisem algatamine

Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud menetlus algatatakse pärast artikli 3lõikes 2 osutatud menetluse algatamist mõnes teises liikmesriigis,kohaldatakse esimese menetluse suhtes artikleid 31—35, kuivõrdmenetluse käik seda võimaldab.

Artikkel 37 (1)

Varasema menetluse muutmine

Põhimenetluse likvideerija võib taotleda, et teatavas liikmesriigisvarem algatatud A lisas loetletud menetlus muudetakslikvideerimismenetluseks, kui see on põhimenetlusevõlausaldajate huvides.

Artikli 3 lõike 2 alusel pädev kohus annab käsu muuta menetlusüheks B lisas loetletud menetluseks.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

Kui liikmesriigi artikli 3 lõike 1 alusel pädev kohus määrabvõlgniku varade kaitsmiseks ajutise halduri, on kõnealusel haldurilõigus taotleda võlgniku kõigi teises liikmesriigis asuvate varadesäilitamiseks ja kaitsmiseks kõnealuse riigi seadusega ettenähtudmeetmeidmaksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise jamenetluse algatamise otsuse vastuvõtmise vahelisel ajavahemikul.

IV PEATÜKK

VÕLAUSALDAJATE TEAVITAMINE JA NENDE NÕUETEESITAMINE

Artikkel 39

Nõude esitamise õigus

Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgneasukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanudliikmesriigi, sealhulgas liikmesriikide maksuhaldurid jasotsiaalkindlustusasutused, on õigus esitadamaksejõuetusmenetluse suhtes kirjalikult vormistatud nõudeid.

Artikkel 40

Võlausaldajate teavitamise kohustus

1. Kohe pärast maksejõuetusmenetluse algatamist liikmesriigispeab selle liikmesriigi pädev kohus või menetluseks määratudlikvideerija teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, kelle alaline elu-või asukoht või registrijärgne asukoht on teistes liikmesriigis.

(1) Vt Portugali deklaratsioon artiklite 26 ja 37 kohaldamise kohta(EÜT C 183, 30.6.2000, lk 1).

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 201

223

2. Igale võlausaldajale eraldi teatisena edastatav informatsioonsisaldab eelkõige tähtaegu ja nendega seoses sätestatud sanktsioo-ne, organit või asutust, kellel on õigus nõudeid vastu võtta, ningmuid ettenähtud meetmeid. Peale selle märgitakse teatises, kasvõlausaldajad peavad esitama ka eelistatud või asjaõiguslikulttagatud nõuded.

Artikkel 41

Nõude esitamise sisu

Võlausaldaja saadab võimalike tõendavate dokumentide koopiad,näidates ära nõude laadi, selle tekkimise kuupäeva ja suuruse, ningteatab, kas ta taotleb nõude suhtes eelisõigust, asjaõiguslikkutagatist või omandireservatsiooni ning millised varad on selletagatisega hõlmatud.

Artikkel 42

Keeled

1. Artiklis 40 ette nähtud teave esitatakse menetluse algatanudriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Selleks kasuta-takse vormi, millel on nimetus “Nõude esitamise kutse. Järgitavadtähtajad” kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

2. Võlausaldajal, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgneasukoht on mõnes teises liikmesriigis peale menetluse algatanudliikmesriigi, on õigus esitada oma nõue kõnealuse teise riigi amet-likus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sel juhul kannab nõudeesitamise teatis nimetust “Nõude esitamine” menetluse algatanudriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Lisaks võib nõu-da, et võlausaldaja esitaks tõlke menetluse algatanud riigi amet-likku keelde või ühte ametlikest keeltest.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Ajaline kohaldamine

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ainult pärast sellejõustumist algatatud maksejõuetusmenetluste suhtes. Käesolevamääruse jõustumise eelseid võlgniku õigustoiminguid reguleeribseadus, mida nende teostamise ajal kohaldati.

Artikkel 44

Seos konventsioonidega

1. Pärast käesoleva määruse jõustumist asendab see määruseskäsitletavates küsimustes ja liikmesriikide vahelistes suhetes eel-kõige järgmisi kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud kon-ventsioone:

a) 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaavaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste,vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täit-mise kohta;

b) 16. juulil 1969 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse, kohtu-väliste kokkulepete ning maksete peatamise kohta(k.a 13. juuni 1973. aasta lisaprotokoll);

c) 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaadevaheline konventsioon territoriaalse kohtualluvuse ja pankro-timenetluse kohta ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste jaametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta;

d) 25. mail 1979 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse ningkohtuväliste kokkulepete kohta;

e) 27. veebruaril 1979 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Aust-ria vaheline konventsioon kohtualluvuse ning pankrotimenet-lustes tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;

f) 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaaliavaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud koh-tuotsuste täitmise kohta;

g) 12. juulil 1977 Roomas allakirjutatud Itaalia ja Austria vahe-line konventsioon pankroti- ja likvideerimismenetluse ningkohtuväliste kokkulepete kohta;

h) 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade Kuning-riigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- jakaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmiselepööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täit-mise kohta;

i) 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Bel-gia Kuningriigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusas-jades tehtud kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta ja selleprotokoll;

j) 7. novembril 1933 Kopenhaagenis allakirjutatud Taani, Soo-me, Norra, Rootsi ja Islandi vaheline konventsioon pankroti-menetluse kohta;

k) 5. juunil 1990 Istanbulis allakirjutatud Euroopa konventsioonpankrotimenetluse teatavate rahvusvaheliste aspektide kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud konventsioonid kehtivad ka enne käes-oleva määruse jõustumist algatatud menetluste suhtes.

202 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

224

3. Käesolev määrus ei kehti:

a) liikmesriigis, kui see on vastuolus pankrotiga seotud kohus-tustega, mis tulenevad selle riigi poolt enne käesoleva määrusejõustumist ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud konvent-sioonist;

b) Ühendkuningriigis ja Põhja-Iirimaal, kui see on vastuoluspankrotiga ja maksejõuetute äriühingute likvideerimisega seo-tud kohustustega, mis tulenevad käesoleva määruse jõustu-mise ajal kehtivatest Rahvaste Ühendusega sõlmitud kokkule-petest.

Artikkel 45

Lisade muutmine

Nõukogu võib ühe oma liikme taotlusel või komisjoni ettepanekulkvalifitseeritud häälteenamusega lisasid muuta.

Artikkel 46

Aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 1. juuniks 2012 ning seejärel iga viieaasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- jasotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.Selle aruandega võivad vajaduse korral kaasneda ettepanekudkäesoleva määruse kohandamise kohta.

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 31. mail 2002.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 29. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

A. COSTA

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 203

225

A LISA

Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused

BELGIË/BELGIQUE

— Het faillissement/La faillite

— Het gerechtelijk akkoord/Le concordat judiciaire

— De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes

DEUTSCHLAND

— Das Konkursverfahren

— Das gerichtliche Vergleichsverfahren

— Das Gesamtvollstreckungsverfahren

— Das Insolvenzverfahren

ΕΛΛΑΣ

— Πτώχευση

— Η ειδική εκκαθάριση

— Η προσωρινή διαχείριση εταιρίας. Η διοίκηση και η διαχείpιση τωνπιστωτών

— Η υπαγωγή επιχείρησης υπό επίτροπο με σκοπό τη σύναψη συμβιβασμούμε τους πιστωτές

ESPAÑA

— Concurso de acreedores

— Quiebra

— Suspensión de pagos

FRANCE

— Liquidation judiciaire

— Redressement judiciaire avec nomination d’un administrateur

IRELAND

— Compulsory winding up by the court

— Bankruptcy

— The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insol-vent

— Winding-up in bankruptcy of partnerships

— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a Court)

— Arrangements under the control of the court which involve the ves-ting of all or part of the property of the debtor in the Official Assig-nee for realisation and distribution

— Company examinership

ITALIA

— Fallimento

— Concordato preventivo

— Liquidazione coatta amministrativa

— Amministrazione straordinaria

— Amministrazione controllata

LUXEMBOURG

— Faillite

— Gestion contrôlée

— Concordat préventif de faillite (par abandon d’actif)

— Régime spécial de liquidation du notariat

NEDERLAND

— Het faillissement

— De surséance van betaling

— De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

— Das Konkursverfahren

— Das Ausgleichsverfahren

PORTUGAL

— O processo de falência

— Os processos especiais de recuperação de empresa, ou seja:

— A concordata

— A reconstituição empresarial

— A reestruturação financeira

— A gestão controlada

204 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

226

SUOMI/FINLAND

— Konkurssi/konkurs

— Yrityssaneeraus/företagssanering

SVERIGE

— Konkurs

— Företagsrekonstruktion

UNITED KINGDOM

— Winding up by or subject to the supervision of the court

— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)

— Administration

— Voluntary arrangements under insolvency legislation

— Bankruptcy or sequestration

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 205

227

B LISA

Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused

BELGIË/BELGIQUE

— Het faillissement/La faillite

DEUTSCHLAND

— Das Konkursverfahren

— Das Gesamtvollstreckungsverfahren

— Das Insolvenzverfahren

ΕΛΛΑΣ

— Πτώχευση

— Η ειδική εκκαθάριση

ESPAÑA

— Concurso de acreedores

— Quiebra

— Suspensión de pagos basada en la insolvencia definitiva

FRANCE

— Liquidation judiciaire

IRELAND

— Compulsory winding up

— Bankruptcy

— The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insol-vent

— Winding-up in bankruptcy of partnerships

— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation of a court)

— Arrangements under the control of the court which involve the ves-ting of all or part of the property of the debtor in the Official Assig-nee for realisation and distribution

ITALIA

— Fallimento

— Liquidazione coatta amministrativa

LUXEMBOURG

— Faillite

— Régime spécial de liquidation du notariat

NEDERLAND

— Het faillissement

— De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

— Das Konkursverfahren

PORTUGAL

— O processo de falência

SUOMI/FINLAND

— Konkurssi/konkurs

SVERIGE

— Konkurs

UNITED KINGDOM

— Winding up by or subject to the supervision of the court

— Creditors’ voluntary winding up (with confirmation by the court)

— Bankruptcy or sequestration

206 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

228

C LISA

Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad

BELGIË/BELGIQUE

— De curator/Le curateur

— De commissaris inzake opschorting/Le commissaire au sursis

— De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes

DEUTSCHLAND

— Konkursverwalter

— Vergleichsverwalter

— Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

— Verwalter

— Insolvenzverwalter

— Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

— Treuhänder

— Vorläufiger Insolvenzverwalter

ΕΛΛΑΣ

— O σύνδικος

— O προσωρινός διαχειριστής. H διοικούσα επιτροπή των πιστωτών

— O ειδικός εκκαθαριστής

— O επίτροπος

ESPAÑA

— Depositario-administrador

— Interventor o Interventores

— Síndicos

— Comisario

FRANCE

— Représentant des créanciers

— Mandataire liquidateur

— Administrateur judiciaire

— Commissaire à l’exécution de plan

IRELAND

— Liquidator

— Official Assignee

— Trustee in bankruptcy

— Provisional Liquidator

— Examiner

ITALIA

— Curatore

— Commissario

LUXEMBOURG

— Le curateur

— Le commissaire

— Le liquidateur

— Le conseil de gérance de la section d’assainissement du notariat

NEDERLAND

— De curator in het faillissement

— De bewindvoerder in de surséance van betaling

— De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

— Masseverwalter

— Ausgleichsverwalter

— Sachwalter

— Treuhänder

— Besondere Verwalter

— Vorläufiger Verwalter

— Konkursgericht

19/1. kd ET Euroopa Liidu Teataja 207

229

PORTUGAL

— Gestor judicial

— Liquidatário judicial

— Comissão de credores

SUOMI/FINLAND

— Pesänhoitaja/boförvaltare

— Selvittäjä/utredare

SVERIGE

— Förvaltare

— God man

— Rekonstruktör

UNITED KINGDOM

— Liquidator

— Supervisor of a voluntary arrangement

— Administrator

— Official Receiver

— Trustee

— Judicial factor

208 ET Euroopa Liidu Teataja 19/1. kd

230

231

Perekonnaõiguse valdkonnas tehtud kohtuotsuste vaba ringlus

4

232

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000

4a

234

32003R2201

23.12.2003EUROOPA LIIDU TEATAJAL 338/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2201/2003,27. november 2003,

mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotudabieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühendus on seadnud eesmärgiks luua vabadusel,turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikutevaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muuhulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnasvastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajali-kud meetmed.

(2) Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, etkohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tõe-lise õigusruumi loomise nurgakivi, ja tõi prioriteedina esilesuhtlusõigust.

(3) Nõukogu määruses (EÜ) nr 1347/2000 (4) on sätestatudreeglid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise jatäitmise kohta kohtuasjades, mis käsitlevad abieluasju javanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest. Selle

määruse sisu võeti olulises osas üle samu küsimusi käsitle-vast 28. mai 1998. aasta konventsioonist. (5)

(4) 3. juulil 2000 esitas Prantsusmaa algatuse nõukogu mää-ruseks selliste kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta, miskäsitlevad õigust lapsega suhelda. (6)

(5) Kõigi laste võrdsuse tagamiseks hõlmab käesolev määruskõiki vanemlikku vastutust reguleerivaid otsuseid, sealhul-gas meetmeid lapse kaitseks, sõltumatult nende seostestabieluõigusliku menetlusega.

(6) Kuna vanemliku vastutuse eeskirjade kohaldamine kerkibsageli üles abieluõiguslike menetluste kontekstis, on sobi-vam, kui abielulahutuse ja vanemliku vastutuse küsimusikäsitleb üks dokument.

(7) Käesoleva määruse reguleerimisala hõlmab tsiviilasju igatliiki kohtutes.

(8) Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistkäsitlevate kohtuotsuste osas tuleks käesolevat määrustkohaldada ainult abielude lahutamise suhtes ja see ei tohikskäsitleda küsimusi nagu lahutuse põhjus, abielu omandiõi-guslikud tagajärjed või muud kaasnevad asjaolud.

(9) Lapse vara osas tuleks käesolevat määrust kohaldada ainultlast kaitsvate meetmete suhtes, st i) lapse vara eest vastu-tava, last esindava või abistava isiku või organi määramineja ülesanded ning ii) lapse vara haldamine, säilitamine võikasutamine. Selle kontekstis tuleks käesolevat määrustkohaldada näiteks juhtudel, kui vanemad vaidlevad lapsevara haldamise üle. Lapse varaga seotud meetmeid, mis eikäsitle lapse kaitset, peaks jätkuvalt reguleerima nõukogu22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001

(1) EÜT C 203 E, 27.8.2002, lk 155.(2) Arvamus on esitatud 20. septembril 2002 (Euroopa Liidu Teatajas

seni avaldamata).(3) ELT C 61, 14.3.2003, lk 76.(4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 19.

(5) Määruse (EÜ) nr 1347/2000 vastuvõtmise ajal võttis nõukogu arvesseprofessor Alegria Borrasi selgitavat aruannet selle konventsioonikohta (EÜT C 221, 16.7.1998, lk 27).

(6) EÜT C 234, 15.8.2000, lk 7.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 243

235

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kau-bandusasjades. (1)

(10) Käesolev määrus ei ole mõeldud kohaldamiseks sotsiaal-kindlustusega seotud küsimustes, avalikes huvides võetudüldise iseloomuga meetmete suhtes haridus- või tervisekü-simustes või varjupaigaõiguse ja sisserände suhtes. Lisaks eikohaldata seda lapsevanema tuvastamise suhtes, sest see onvanemliku vastutuse tekkimisest eraldi küsimus, egamuude isiku seisundiga seotud küsimuste suhtes. Seda eikohaldata ka laste sooritatud kriminaalkuritegude tulemu-sel võetud meetmete suhtes.

(11) Ülalpidamiskohustused jäetakse käesoleva määruse regu-leerimisalast välja, sest neid käsitleb juba nõukogu määrusnr 44/2001. Kohtutel, millel on jurisdiktsioon vastavaltkäesolevale määrusele, on üldiselt jurisdiktsioon teha otsu-seid ülalpidamiskohustuse küsimuses nõukogu määrusenr 44/2001 artikli 5 lõike 2 alusel.

(12) Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuse alusedvanemliku vastutuse küsimustes kujundatakse lapse huvesilmas pidades, eeskätt läheduskriteeriumi põhjal. Seetähendab, et jurisdiktsioon peaks esimeses järjekorrasolema lapse alalise elukoha liikmesriigil, välja arvatud tea-tavatel lapse elukoha vahetamise juhtudel või vastavaltkokkuleppele vanemliku vastutuse kandjate vahel.

(13) Lapse huvides võimaldab käesolev määrus erandina ja tea-tavatel tingimustel pädeval kohtul anda asi edasi teise liik-mesriigi kohtule, kui sellel kohtul on asja arutamiseks pare-mad võimalused. Sel juhul ei tohiks teisel kohtul lubadaanda asja edasi kolmandale kohtule.

(14) Käesoleva määruse jõustumine ei tohiks mõjutada diplo-maatilist puutumatust käsitleva rahvusvahelise avalikuõiguse kohaldamist. Kui käesoleva määruse kohast juris-diktsiooni ei saa teostada diplomaatilise puutumatuse tõttuvastavalt rahvusvahelisele õigusele, tuleks jurisdiktsiooniteostada vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele,kus kõnealusel isikul puudub selline puutumatus.

(15) Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste doku-mentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise

kohta (2) tuleks kohaldada käesoleva määruse alusel alga-tatud menetluste dokumentide kätteandmise suhtes.

(16) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriigi kohtuidkiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhul-gas kaitsemeetmeid kõnealuses riigis paikneva vara või isi-kute suhtes.

(17) Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korraltuleks viivitamatult saavutada lapse tagastamine ja sel ees-märgil kohaldatakse jätkuvalt 25. oktoobri 1980. aastaHaagi konventsiooni, mida täiendavad käesoleva määrusesätted, eriti artikkel 11. Kohtud liikmesriigis, kuhu laps onebaseaduslikult ära viidud või kus teda ebaseaduslikultkinni peetakse, peaksid saama konkreetsetel nõuetekoha-selt põhjendatud juhtudel tema tagastamist vastustada. Sel-lise otsuse võiks asendada selle liikmesriigi kohtu hilisemaotsusega, kus oli lapse alaline elukoht enne tema ebasea-duslikku äraviimist või kinnipidamist. Kui see otsus sisal-dab lapse tagasitoomist, peaks tagasitoomine toimuma,ilma et liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus tedakinni peetakse, oleks otsuse tunnustamiseks ja täitmiselepööramiseks vaja erimenetlust.

(18) Kui kohus on otsustanud jätta laps 1980. aasta Haagi kon-ventsiooni artikli 13 alusel tagasi saatmata, peaks ta sellestteatama pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis,kus laps alaliselt elas enne ebaseaduslikku äraviimist võikinnipidamist. Kui viimati nimetatud liikmesriigi kohtus eiole hagi esitatud, peaks see kohus või keskasutus sellestosapooltele teatama. See kohustus ei tohiks keskasutusttakistada sellest teatamast ka asjaomastele ametivõimudelevastavalt siseriiklikule õigusele.

(19) Käesoleva määruse kohaldamises on oluline roll lapse ära-kuulamisel, kuigi käesolev dokument ei ole kavandatudmuutma kohaldatavat siseriiklikku korda.

(20) Lapse ärakuulamine teises liikmesriigis võib toimuda vas-tavalt korrale, mis on sätestatud nõukogu28. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1206/2001 liikmes-riikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumiseltsiviil- ja kaubandusasjades. (3)

(21) Liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmi-sele pööramine peaks põhinema vastastikuse usalduse

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjonimäärusega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).

(2) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.(3) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.

244 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

236

põhimõttel ja mittetunnustamise põhjusi peaks olema või-malikult vähe.

(22) Ühes liikmesriigis täitmisele pööratavaid autentseid doku-mente ja osapooltevahelisi kokkuleppeid tuleks tunnusta-mist ja täitmist reguleerivate eeskirjade kohaldamise ees-märgil käsitada samaväärsetena “kohtuotsustega”.

(23) Tamperes kokku tulnud Euroopa Ülemkogu leidis omaotsustes (punkt 34), et kohtuotsuseid perekonnaõiguslikekohtuasjade valdkonnas tuleks “automaatselt tunnustadakogu liidus ilma vahemenetlusteta või ilma, et otsuse täit-misest oleks võimalik põhjendatult keelduda”. Seetõttutuleks kohtuotsused, mis käsitlevad suhtlusõigust ja lapsetagastamist ning mis on päritoluliikmesriigis vastavaltkäesoleva määruse sätetele tõendatud, olema tunnustata-vad ja täitmisele pööratavad kõikides teistes liikmesriikidesilma mingeid edasisi menetlusi nõudmata. Selliste kohtuot-suste täitmisele pööramise korda reguleerib jätkuvalt sise-riiklik õigus.

(24) Kohtuotsuse täitmisele pööramise hõlbustamiseks antudtõend ei tohiks kuuluda edasikaebamisele. Seda tuleksparandada ainult juhul, kui tehtud on oluline viga, st juhul,kui see ei kajasta kohtuotsust nõuetekohaselt.

(25) Keskasutused peaksid vanemliku vastutuse küsimustestegema koostööd nii üldistes küsimustes kui ka konkreet-setel juhtudel, sealhulgas perekondlike vaidluste rahuldavalahendamise soodustamise eesmärgil. Sel eesmärgil osale-vad keskasutused tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevasEuroopa kohtute võrgus, mis on loodud nõukogu28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ, millegaluuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtutevõrk. (1)

(26) Komisjon peaks tegema avalikult kättesaadavaks ja ajako-hastama liikmesriikide edastatud kohtute ning edasikaebe-menetluste nimekirjad.

(27) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlused. (2)

(28) Käesolev määrus asendab määrust (EÜ) nr 1347/2000, mistunnistatakse seetõttu kehtetuks.

(29) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peakskomisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vaja-likke muudatusettepanekuid.

(30) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriikja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määrusevastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(31) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vas-tuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduvja Taanis seda ei kohaldata.

(32) Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täie-likult täita ning seda saaks paremini täita ühenduse tasan-dil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamisle-pingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhi-mõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmär-kide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(33) Käesolevas määruses tunnustatakse põhiõigusi ja peetaksekinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetest. Ees-kätt püütakse sellega tagada lapse põhiõiguste austamist,mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artik-lis 24,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmisi valdkondi käsitle-vate tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes:

a) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;

b) vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või ära-võtmine.

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 245

237

2. Artikli 1 lõikes b osutatud küsimused võivad käsitleda eelkõigejärgmist:

a) eestkosteõigus ja suhtlusõigus;

b) eestkoste, hooldus ja samalaadsed instituudid;

c) sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutablapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last;

d) lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse;

e) meetmed lapse kaitseks, mis käsitlevad lapse vara haldamist,säilitamist või käsutamist.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste juhtumite suhtes:

a) põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine;

b) lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavadmeetmed või lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühis-tamine;

c) lapse nimi ja eesnimed;

d) emantsipatsioon;

e) ülalpidamiskohustus;

f) usaldusomand või pärimine;

g) laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võe-tud meetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. mõiste “kohus” hõlmab kõiki liikmesriikide asutusi, mis onpädevad vastavalt artiklile 1 käesoleva määruse reguleerimis-alasse kuuluvates küsimustes;

2. mõiste “kohtunik” tähendab kohtunikku või ametnikku, kel-lel on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsi-mustes kohtunikuga samaväärsed volitused;

3. mõiste “liikmesriik” hõlmab kõiki liikmesriike, välja arvatudTaani;

4. mõiste “kohtuotsus” tähendab lahutust, lahuselu või abielukehtetuks tunnistamist, samuti vanemlikku vastutust käsitle-vat kohtuotsust, mille teeb liikmesriigi kohus, olenemata sel-lest, kuidas kohtuotsust võidakse nimetada, sealhulgasdekreediks, korralduseks või otsuseks;

5. mõiste “päritoluliikmesriik” tähendab liikmesriiki, kus on teh-tud kohtuotsus, mis tuleb täitmisele pöörata;

6. mõiste “kohtuotsuse täitmise liikmesriik” tähendab liikmes-riiki, kus taotletakse kohtuotsuse täitmisele pööramist;

7. mõiste “vanemlik vastutus” tähendab kõiki lapse isiku võivaraga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele võijuriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õigus-liku toimega kokkuleppe põhjal. See mõiste hõlmab eestkos-teõigust ja suhtlusõigust;

8. mõiste “vanemliku vastutuse kandja” on iga isik, kellel onlapse suhtes vanemlik vastutus;

9. mõiste “eestkosteõigus” hõlmab lapse isiku eest hoolitsemi-sega seotud õigusi ja kohustusi, eeskätt õigust määrata lapseelukoht;

10. mõiste “suhtlusõigus” hõlmab eeskätt õigust viia laps piira-tud ajavahemikuks kohta, mis ei ole tema alaline elukoht;

11. mõiste “ebaseaduslik äraviimine või kinnipidamine” tähendablapse äraviimist või kinnipidamist juhul, kui:

a) sellega rikutakse kohtuotsusega, seaduse alusel või õigus-liku toimega kokkuleppe põhjal saadud eestkosteõigustliikmesriigi seaduse alusel, kus laps alaliselt elas vahetultenne äraviimist või kinnipidamist;

ning

b) seda eestkosteõigust teostati tegelikult äraviimise või kin-nipidamise ajal üksi või ühiselt või seda oleks teostatud,kui äraviimist või kinnipidamist ei oleks toimunud. Eest-kosteõigust loetakse ühiselt teostatavaks, kui vastavaltkohtuotsusele või seaduse alusel ei saa üks vanemliku vas-tutuse kandja ilma teise vanemliku vastutuse kandja nõus-olekuta otsustada lapse elukohta.

246 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

238

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. JAGU

Abielulahutus, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine

Artikkel 3

Üldine kohtualluvus

1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisegaseotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses,

a) kelle territooriumil:

— on abikaasade alaline elukoht või

— oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veelelab seal, või

— on kostja alaline elukoht või

— on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või

— on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemaltaasta vahetult enne taotluse esitamist, või

— on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemaltkuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõne-aluse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaapuhul, kui seal on tema alaline asukoht;

b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigija Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on alalisel asukohal samatähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.

Artikkel 4

Vastuhagi

Vastuhagi on selle kohtu alluvuses, kus on pooleli menetlusartikli 3 põhjal, kui vastuhagi kuulub käesoleva määrusereguleerimisalasse.

Artikkel 5

Lahuselu muutmine abielulahutuseks

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on see liikmesriigi kohus,kes on teinud lahuseluotsuse, pädev muutma seda otsustabielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid seda ettenäevad.

Artikkel 6

Artiklite 3, 4 ja 5 kohane erandlik kohtualluvus

Abikaasat:

a) kelle alaline elukoht asub liikmesriigi territooriumil; või

b) kes on liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaapuhul, kelle alaline asukoht on ühes viimati nimetatud liik-mesriikidest,

võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artik-litega 3, 4 ja 5.

Artikkel 7

Kohtualluvus muudel juhtudel

1. Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 3, 4 ja 5 kohaseltpädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selleriigi õigusaktide alusel.

2. Liikmesriigi kodanik, kelle alaline elukoht on teise liikmesriigiterritooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle alaline elukoht ei oleliikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või, Ühendkuning-riigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline asukoht ei ole ühes viimatinimetatud liikmesriikidest, tugineda oma alalise elukoha riigiskohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selleriigi kodanikud.

2. JAGU

Vanemlik vastutus

Artikkel 8

Üldine kohtualluvus

1. Liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevuslapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liik-mesriigis.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 247

239

2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene tei-siti.

Artikkel 9

Lapse varasema alalise elukoha jätkuv kohtualluvus

1. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab sealuue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigikohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärastkolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimisttehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elu-koht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsuseleantud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukohaliikmesriigis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui lõikes 1 nimetatud suhtlusõi-guse kasutaja on tunnustanud lapse uue alalise elukoha liikmes-riigi kohtute pädevust, osaledes sealsete kohtute menetlustesnende pädevust vaidlustamata.

Artikkel 10

Kohtualluvus lapseröövi korral

Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral säilita-vad selle liikmesriigi kohtud, kus oli lapse alaline elukoht vahetultenne äraviimist või kinnipidamist, oma pädevuse, kuni laps onsaanud alalise elukoha teises liikmesriigis ja

a) iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus,on nõustunud äraviimise või kinnipidamisega;

või

b) laps on elanud kõnealuses teises liikmesriigis vähemalt üheaasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellelon eestkosteõigus, on saanud või peaks olema saanud teadalapse asukoha ning laps on oma uues keskkonnas kohanenudja vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui eestkosteõiguse kasutajaon saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, eiole esitatud tagasitoomise taotlust pädevatele asutusteleliikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinnipeetakse;

ii) eestkosteõiguse kasutaja esitatud tagasitoomistaotlus ontühistatud ja alapunktis i sätestatud ajavahemiku jooksul eiole esitatud uut taotlust;

iii) läbivaatamisel olev kohtuasi liikmesriigis, kus laps vahe-tult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist elas,on lõpetatud vastavalt artikli 11 lõikele 7;

iv) selle liikmesriigi kohtutes, kus laps alaliselt elas vahetultenne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist, on teh-tud eestkostet käsitlev kohtuotsus, mis ei hõlma lapsetagasitoomist.

Artikkel 11

Lapse tagasitoomine

1. Kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus,taotleb liikmesriigi pädevatelt asutustelt kohtuotsuse tegemist lap-seröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise Haagi konventsiooni(edaspidi “1980. aasta Haagi konventsioon”) alusel, et saavutadalapse tagasitoomist, kes on ebaseaduslikult ära viidud või kinnipeetud liikmesriigis, mis ei ole see liikmesriik, kus laps vahetultenne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipidamist alaliselt elas,kohaldatakse lõikeid 2–8.

2. 1980. aasta Haagi konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohaldami-sel tagatakse, et lapsele antakse menetluse käigus võimalus saadaära kuulatud, kui see ei osutu lapse vanust või küpsusastet arves-tades sobimatuks.

3. Kohus, kellele on esitatud lõikes 1 nimetatud lapse tagasitoo-mise taotlus, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti, kasutadeskõige kiiremat siseriiklikus õiguses sätestatud korda.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teeb kohus otsusehiljemalt kuus nädalat pärast taotluse esitamist, kui see ei oleerandlike asjaolude tõttu võimatu.

4. Kohus ei saa keelduda lapse tagasitoomisest 1980. aasta Haagikonventsiooni artikli 13b alusel, kui ta on kindlaks teinud, etlapse kaitseks pärast tema tagasitoomist on tehtud piisavad kor-raldused.

5. Kohus ei saa lapse tagasitoomisest keelduda, kui lapse tagasi-toomist taotlenud isikule ei ole antud võimalust ära kuulatud saa-da.

6. Kui kohus on teinud tagasitoomisest keeldumise otsuse1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohaselt, peab kohusviivitamatult otse või oma keskasutuse kaudu edastama tagasitoo-misest keeldumise otsuse ja kõigi asjakohaste dokumentide

248 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

240

koopiad, eeskätt kohtuistungi protokolli ärakirja, siseriikliku õigu-sega määratud pädevale kohtule või keskasutusele liikmesriigis,kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinnipida-mist alaliselt elas. Kohus peab kõik nimetatud dokumendid saamaühe kuu jooksul pärast tagasitoomisest keeldumise otsuse kuu-päeva.

7. Kui üks osapooltest ei ole juba pöördunud kohtusse liikmes-riigis, kus laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või kinni-pidamist alaliselt elas, peab lõikes 6 nimetatud teabe saanudkohus või keskasutus sellest osapooltele teatama ja kutsuma neidvastavalt siseriiklikule õigusele esitama kohtule oma seisukohtkolme kuu jooksul alates teatamise kuupäevast, et kohus saakslapse eestkosteõiguse küsimuse läbi vaadata.

Ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvate kohtualluvustkäsitlevate eeskirjade kohaldamist, lõpetab kohus menetluse, kuitalle pole tähtajaks seisukohti esitatud.

8. 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 kohasest tagasitoo-misest keeldumise otsusest olenemata on iga hilisem lapse taga-sitoomist nõudev otsus, mille teeb vastavalt käesolevale määru-sele pädev kohus, täitmisele pööratav vastavalt III peatüki 4.jaotisele lapse tagasitoomise tagamiseks.

Artikkel 12

Lepinguline kohtualluvus

1. Liikmesriigi kohtutel, kellel on artikli 3 tõttu pädevus lahutu-se, lahuselu või abielu tühistamise taotluse suhtes, on pädevuskõigi selle taotlusega seotud vanemlikku vastutust käsitlevatesküsimustes juhul, kui:

a) vähemalt ühel abikaasadest on lapse ees vanemlik vastutus;

ning

b) abikaasad ja vanemliku vastutuse kandjad on kohtusse pöör-dumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtutepädevust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides.

2. Lõikega 1 ette nähtud kohtualluvus lakkab niipea, kui:

a) abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on jõus-tunud;

b) punktis a nimetatud kuupäeval pooleli olevate vanemliku vas-tutusega seotud menetluste puhul jõustub nendes menetlustestehtud otsus;

c) punktides a ja b nimetatud menetlused on lõppenud mõnelmuul põhjusel.

3. Liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega päde-vus lõikes 1 nimetamata menetlustes juhul, kui:

a) lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, etüks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmes-riigis või et laps on selle liikmesriigi kodanik;

ning

b) kõik menetluse osapooled on kohtusse pöördumise ajal sõna-selgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnista-nud ning see on lapse parimates huvides.

4. Kui lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriumil, misei ole 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekait-semeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tun-nustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi kon-ventsiooni lepinguosaline, loetakse kohtualluvust käesoleva artiklialusel lapse huvides olevaks, eriti juhul, kui osutub, et kõnealuseskolmandas riigis ei saa menetlust korraldada.

Artikkel 13

Lapse kohalviibimisel põhinev kohtualluvus

1. Kui lapse alalist elukohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvustmäärata artikli 12 alusel, on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kuslaps viibib.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti pagulaste laste või rahvusvahe-liselt ümber asustatud laste suhtes nende riigis toimuvate rahu-tuste tõttu.

Artikkel 14

Kohtualluvus muudel juhtudel

Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 8–13 kohaselt pädev,määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigiõigusaktide alusel.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 249

241

Artikkel 15

Kohtuasja üleviimine kohtusse, kus on asja arutamiseksparemad võimalused

1. Erandina võivad selle liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuseson asja sisuline arutamine, kui nad leiavad, et teise liikmesriigikohtus, millega lapsel on eriline side, oleks asja või selle konk-reetse osa arutamiseks paremad võimalused ja kui see on lapseparimates huvides:

a) peatada kõnealuse menetluse või selle osa ja kutsuda osapooliesitama taotlust kõnealuse teise liikmesriigi kohtule vastavaltlõikele 4; või

b) taotleda, et teise liikmesriigi kohus saaks pädevuse vastavaltlõikele 5.

2. Lõiget 1 kohaldatakse:

a) ühe osapoole taotluse alusel või

b) kohtu omal algatusel või

c) teise liikmesriigi kohtu taotluse põhjal, millega lapsel on eri-line side vastavalt lõikele 3.

Kohtu omal algatusel või teise liikmesriigi kohtu taotluse põhjaltoimunud üleviimisega peab nõustuma vähemalt üks osapool.

3. Lapsel loetakse olevat lõikes 1 nimetatud eriline side liikmes-riigiga, kui see liikmesriik:

a) on saanud lapse alaliseks elukohaks pärast lõikes 1 nimetatudkohtusse pöördumist või

b) on lapse varasem alaline elukoht või

c) on andnud lapsele kodakondsuse või

d) on vanemliku vastutuse kandja alaline elukoht või

e) on koht, kus asub lapse vara, kui kohtuasi käsitleb lapse kait-seks võetavaid meetmeid, mis on seotud tema vara haldamise,säilitamise või käsutamisega.

4. Asja sisuliseks arutamiseks pädev liikmesriigi kohus kehtestabtähtaja, mille jooksul tuleb vastavalt lõikele 1 pöörduda kõne-aluse teise liikmesriigi kohtutesse.

Kui selleks ajaks ei ole kohtutesse pöördutud, jätkab kohus, kuhupöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele 8–14.

5. Juhul, kui see on kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu lapseparimates huvides, võivad kõnealuse teise liikmesriigi kohtudvõtta pädevuse kuue nädala jooksul pärast nende poole pöördu-mist vastavalt lõike 1 punktile a või b. Sel juhul loobub kohus,kuhu esimesena pöörduti, pädevusest. Muul juhul jätkab kohus,kuhu esimesena pöörduti, pädevuse teostamist vastavalt artiklitele8–14.

6. Käesoleva artikli eesmärgil teevad kohtud koostööd kas otse-selt või siis vastavalt artiklile 53 määratud keskasutuste kaudu.

3. JAGU

Ühissätted

Artikkel 16

Kohtusse pöördumine

1. Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks:

a) kui kohtule on esitatud menetluste algatamist käsitlev võisamaväärne dokument, juhul kui hageja ei ole seejärel jätnudastumata samme, et teavitada kostjat hagist;

või

b) kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siishetkel, mil kätteandmiseks kohustatud asutus selle kätte sai,juhul, kui hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis ondokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud.

Artikkel 17

Kohtualluvuse kontrollimine

Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesolevamääruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määrusepõhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omalalgatusel, et asi ei allu sellele kohtule.

250 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

242

Artikkel 18

Arvessevõetavuse kontrollimine

1. Kui kostja, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagion esitatud, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse niikauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menet-luse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada kül-lalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et sel-leks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärnedokument tuli vastavalt sellele määrusele edastada ühest liikmes-riigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätete asemelmääruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid.

3. Kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokumenttuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumen-tide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aastaHaagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale ning kui mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid ei saa kohaldada, kohaldataksenimetatud konventsiooni artiklit 15.

Artikkel 19

Menetluses olev kohtuasi ja sellega seotud menetlused

1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühtede jasamade asjaosaliste vaheline lahutus-, lahuselu- või vanemlikuvastutuse menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem,menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtupädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.

2. Kui erinevate liikmesriikide kohtutes algatatakse ühe ja samalapse suhtes ühe ja sama alusega hagide põhjal vanemlikku vas-tutust käsitlev menetlus, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hil-jem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud sellekohtu pädevus, kellele hagi on esitatud esimesena.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi on esi-tatud esimesena, loobub kohus, kellele hagi on esitatud hiljem,pädevusest esimese kohtu kasuks.

Sel juhul võib pool, kes esitas asjakohase hagi kohtule, kellele hagion esitatud hiljem, esitada kõnealuse hagi kohtule, kellele hagi onesitatud esimesena.

Artikkel 20

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

1. Edasilükkamatutel juhtudel ei takista käesoleva määruse sät-ted liikmesriigi kohtuid võtmast selles riigis viibivate isikute ja sealasuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeet-med, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kuikäesoleva määruse alusel on peaasja arutamisel pädev mõne teiseliikmesriigi kohus.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata enam, kui liikmes-riigi kohus, kelle pädevuses on vastavalt käesolevale määruseleasja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivakspeab.

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE

1. JAGU

Tunnustamine

Artikkel 21

Kohtuotsuse tunnustamine

1. Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistesliikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta eri-menetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajako-hastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu võiabielu kehtetuks tunnistamist käsitlev kohtuotsus, mis on tehtudteises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaseltvõimalik edasi kaevata.

3. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 4. jao kohaldamist, võibiga huvitatud osapool käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korrastaotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks.

Sellise kohtu kohalik pädevus, mis on kantud nimekirja, mille igaliikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68, määratakseselle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus algatatakse tunnusta-mise või mittetunnustamise menetlus.

4. Kui kohtuotsuse tunnustamise küsimus tõstatatakse liikmes-riigi kohtus arutatava asja käigus, võib kõnealune kohus selleküsimuse otsustada.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 251

243

Artikkel 22

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistkäsitlevate kohtuotsuste mittetunnustamise põhjused

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsit-levat kohtuotsust ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmes-riigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist;

b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või sama-väärset dokumenti ei ole edastatud kostjale küllalt aegsasti jasellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul,kui on tõestatud, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliseltheaks kiitnud;

c) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesa-made asjaosaliste vahelise menetluse käigus selles liikmesrii-gis, kus taotletakse tunnustamist; või

d) kui see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtudteises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade asja-osaliste vahel, tingimusel et varasem kohtuotsus vastab tingi-mustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis,kus seda taotletakse.

Artikkel 23

Vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsustemittetunnustamise põhjused

Vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmes-riigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttesarvesse lapse parimaid huve;

b) kui see on tehtud last ära kuulamata, rikkudes olulisi protses-siõiguse põhimõtteid selles liikmesriigis, kus taotletakse tun-nustamist, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel;

c) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või sama-väärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edas-tatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud endkaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik onkohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;

d) iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus kahjustabtema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isi-kut ära kuulamata;

e) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitlevakohtuotsusega, mis on tehtud liikmesriigis, kus taotletaksetunnustamist;

f) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitlevakohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliik-mesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel et hilisemkohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnus-tamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse;

või

g) kui ei järgita artiklis 56 sätestatud menetlust.

Artikkel 24

Otsuse teinud kohtu pädevuse kontrollimise keeld

Otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevus ei kuulu kontrollimisele.Artikli 22 punktis a ja artikli 23 punktis a osutatud avalikulekorrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 3–14sätestatud kohtualluvuseeskirjade suhtes.

Artikkel 25

Erinevused kohaldatavas õiguses

Kohtuotsuse tunnustamisest ei või keelduda põhjusel, et selleliikmesriigi õigusaktid, kus taotletakse tunnustamist, ei lubaabielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamistnendesamade tõsiasjade põhjal.

Artikkel 26

Kohtuotsuse sisu mittekontrollimine

Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.

Artikkel 27

Menetluse peatamine

1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis teh-tud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui koh-tuotsus on tavalises korras edasi kaevatud.

252 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

244

2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendku-ningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse pea-tada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud liikmesriigis kae-buse tõttu peatatud.

2. JAGU

Täitmisotsuse taotlus

Artikkel 28

Täitmisele pööratavad kohtuotsused

1. Lapse suhtes vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust, mison tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööra-tav ning kätte antud, täidetakse teises liikmesriigis siis, kui see onhuvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks.

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal jaWalesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal ainult siis, kui see on huvita-tud poole taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vas-tavas osas.

Artikkel 29

Kohalike kohtute pädevus

1. Täitmisotsuse taotlus esitatakse kohtule, mis on kantud nime-kirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.

2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse kindlaks selle isiku alaliseelukoha järgi, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse ala-lise elukoha järgi, kellega taotlus seondub.

Kui kumbki esimeses lõigus nimetatud kohtadest ei asu kohtuot-suse täitmise liikmesriigis, määratakse kohalike kohtute pädevuskindlaks täitmise koha järgi.

Artikkel 30

Menetluskord

1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus,kus kohtuotsuse täitmist taotletakse.

2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu töö-piirkonnas, kellele taotlus esitatakse. Kui kohtuotsuse täitmise liik-mesriigi õigus sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrabtaotleja endale esindaja kohtuprotsessis.

3. Taotlusele lisatakse artiklites 37 ja 39 nimetatud dokumendid.

Artikkel 31

Kohtu määrus

1. Kohus, kellele esitatakse taotlus, teeb oma määruse viivitama-ta. Isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, ega lapsel ei ole menet-luste selles etapis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.

2. Taotluse võib tagasi lükata vaid mõnel artiklites 22, 23 ja 24nimetatud põhjustest.

3. Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.

Artikkel 32

Määrusest teatamine

Asjaomane kohtuteenistuja teatab taotlejale taotluse kohta tehtudmäärusest viivitamata kohtuotsuse täitmise liikmesriigissätestatud korras.

Artikkel 33

Kaebus täitmismääruse peale

1. Kumbki pool võib täitmisotsuse taotluse kohta tehtud määruseedasi kaevata.

2. Kaebus esitatakse kohtule, mis on kantud nimekirja, mille igaliikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 68.

3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjademenetluskorra kohaselt.

4. Kui taotleja esitab apellatsioonkaebuse täitmisotsuse suhtes,kutsutakse pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, apellatsiooni-kohtusse. Kui see isik kohtusse ei ilmu, kohaldatakse artikli 18 sät-teid.

5. Apellatsioonkaebus täitmisotsuse peale tuleb esitada ühe kuujooksul alates selle teatavaks tegemisest. Kui selle poole alalineelukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kuisee, kus on tehtud kohtuotsuse täitmise otsus, on kaebuse esita-mise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isi-kule või toimetati tema elukohta. Olenemata kaugusest ei võitähtaega pikendada.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 253

245

Artikkel 34

Apellatsioonikohtud ja vaidlustamisvahendid

Kaebuse kohta tehtud otsust võib vaidlustada ainult menetlusega,mis on kantud nimekirja, mille iga liikmesriik teatab komisjonilevastavalt artiklile 68.

Artikkel 35

Menetluse peatamine

1. Kohus, kellele kaebus artiklite 33 või 34 kohaselt esitatakse,võib menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmisttaotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsusepeale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise täht-aeg ei ole veel möödunud. Viimasel juhul võib kohus määratatähtaja, mille jooksul apellatsioonkaebus tuleb esitada.

2. Kui kohtuotsus on tehtud Iirimaal või Ühendkuningriigis, käsi-tatakse kõiki otsuse teinud liikmesriigis kasutatavaid vaidlustamis-vahendeid lõikes 1 osutatud tavaliste kaebustena.

Artikkel 36

Osaline täitmine

1. Kui kohtuotsus on tehtud mitme nõude kohta ja täitmist ei saalubada kõikide nõuete osas, annab kohus loa ühe või mitmenõude täitmiseks.

2. Taotleja võib taotleda kohtuotsuse osalist täitmist.

3. JAGU

1. ja 2. jagu käsitlevad ühissätted

Artikkel 37

Dokumendid

1. Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täit-misotsust taotlev pool esitab:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;

ning

b) artiklis 39 osutatud tõendi.

2. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, esitab tunnustamist võitäitmisotsust taotlev pool lisaks sellele:

a) sellise dokumendi originaali või tõestatud koopia, mis tõen-dab menetluse algatamist käsitleva või samaväärse dokumendikättetoimetamist ilmumata jätnud poolele

või

b) mis tahes dokumendi, mis osutab, et kostja on kohtuotsuseselgesõnaliselt heaks kiitnud.

Artikkel 38

Dokumentide puudumine

1. Kui artikli 37 lõike 1 punktis b või lõikes 2 märgitud doku-mente ei esitata, võib kohus määrata nende esitamise tähtaja, tun-nustada samaväärseid dokumente või, kui ta leiab, et tal on piisa-valt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus seda nõuab, esitatakse dokumentide tõlge. Tõlketõestab selleks mõnes liikmesriigis õigustatud isik.

Artikkel 39

Abieluasju käsitleva kohtuotsuse tõend ja vanemlikkuvastutust käsitleva kohtuotsuse tõend

Pädev kohus või asutus päritoluliikmesriigis annab huvitatudpoole nõudel välja tõendi, kasutades I lisas (kohtuotsusedabieluasjades) või II lisas (kohtuotsused vanemliku vastutusekohta) esitatud tüüpvormi.

4. JAGU

Teatavate suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste ja teatavatelapse tagasitoomist nõudvate kohtuotsuste täitmine

Artikkel 40

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse:

a) suhtlusõiguse suhtes

ning

b) lapse tagasitoomise suhtes, mida näeb ette vastavalt artikli 11lõikele 8 tehtud kohtuotsus.

254 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

246

2. Käesoleva jao sätted ei takista vanemliku vastutuse kandjaltaotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist käes-oleva peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud korras.

Artikkel 41

Suhtlusõigus

1. Artikli 40 lõike 1 punktis a osutatud suhtlusõigust, mis onantud ühes liikmesriigis tehtud täitmisele pööratava kohtuotsuse-ga, tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisot-suse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastu-stada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavaltlõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette suhtlusõigust andva kohtuot-suse täitmist seaduse alusel, võib otsuse teinud kohus kuulutada,et kohtuotsus on kõigist kaebustest olenemata täitmisele pööra-tav.

2. Otsuse teinud kohtunik annab lõikes 1 nimetatud tõendi,kasutades III lisas (tõend suhtlusõiguse kohta) esitatud tüüpvor-mi, ainult juhul, kui:

a) kohtuotsus on tehtud tagaselja, mitteilmunud isikule on esita-tud menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärnedokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellelisikul korraldada enda kaitsmist, või isikule on esitatud doku-ment neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, etta on otsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;

b) kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ärakuulatud saada

ning

c) lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatudjuhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamistsobimatuks peetud.

Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

3. Kui suhtlusõigusega kaasneb kohtuotsuse tegemise ajal piiriü-lene olukord, antakse tõend ex officio, kui kohtuotsus pöörataksetäitmisele, isegi ainult ajutiselt. Kui olukord saab hiljem piiriüleseiseloomu, antakse tõend ühe osapoole taotluse põhjal.

Artikkel 42

Lapse tagasitoomine

1. Artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigis tehtud täit-misele pööratava kohtuotsusega nõutavat lapse tagasitoomist tun-nustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täitmisotsuse vaja-duseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, kuikohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud vastavalt lõikele 2.

Isegi kui siseriiklik õigus ei näe ette artikli 11 lõike 8 punktisb osutatud lapse tagasitoomist nõudva kohtuotsuse täitmist sea-duse alusel, olenemata kõigist kaebustest, võib otsuse teinudkohus kuulutada kohtuotsuse täitmisele pööratavaks.

2. Otsuse teinud kohtunik, kes on teinud artikli 40 lõike 1 punk-tis b osutatud otsuse, annab lõikes 1 osutatud tõendi ainult juhul,kui:

a) lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatudjuhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu on ärakuulamistsobimatuks peetud;

b) kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada ning

c) kohus on otsust tehes arvesse võtnud vastavalt 1980. aastaHaagi konventsiooni artiklile 13 tehtud korralduse põhjuseidja tõendeid.

Juhul, kui kohus või mõni muu asutus võtab meetmeid lapse tur-valisuse tagamiseks pärast alalise elukoha liikmesriiki naasmist,peab tõend sisaldama selliste meetmete üksikasju.

Otsuse teinud kohtunik annab omal algatusel tõendi, kasutadesIV lisa tüüpvormi (tõend lapse (laste) tagasitoomise kohta).

Tõend täidetakse kohtuotsuse keeles.

Artikkel 43

Tõendi täpsustamine

1. Igasuguse tõendi täpsustamise suhtes kohaldatakse päritolu-liikmesriigi õigust.

2. Kaebuse aluseks ei saa olla tõendi väljaandmine vastavaltartikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 255

247

Artikkel 44

Tõendi õiguslikud tagajärjed

Tõend jõustub ainult kohtuotsuse täitmise piires.

Artikkel 45

Dokumendid

1. Kohtuotsuse täitmist taotlev osapool peab esitama:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele,

ning

b) artikli 41 lõikes 1 või artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendi.

2. Käesoleva artikli kohaldamiseks:

— peab artikli 41 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema suht-lusõiguse kasutamise korraldust käsitleva punkti 12 tõlge,

— peab artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendiga kaasas olema lapsetagasitoomise tagamiseks võetud meetmete rakendamisekorda käsitleva punkti 14 tõlge.

Tõlge peab olema kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeeles võiühes selle riigikeeltest või muus keeles, mida kohtuotsuse täitmiseliikmesriik sõnaselgelt tunnustab. Tõlke tõestab selleks mõnesliikmesriigis õigustatud isik.

5. JAGU

Autentsed dokumendid ja kokkulepped

Artikkel 46

Dokumente, mis on ametlikult koostatud või autentsetedokumentidena registreeritud ja ühes liikmesriigis täidetavad,ning samuti osapoolte vahelisi kokkuleppeid, mis on täidetavadnende sõlmimise liikmesriigis, tunnustatakse ja täidetakse samadeltingimustel nagu kohtuotsuseid.

6. JAGU

Muud sätted

Artikkel 47

Täitmismenetlus

1. Täitmismenetlust reguleerib kohtuotsuse täitmise liikmesriigiõigus.

2. Iga teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust, mis kuuluta-takse täidetavaks 2. jao kohaselt või mida tõendatakse vastavaltartikli 41 lõikele 1 või vastavalt artikli 42 lõikele 1, täidetaksekohtuotsuse täitmise liikmesriigis samadel tingimustel, nagu seeoleks tehtud selles liikmesriigis.

Eeskätt ei saa vastavalt artikli 41 lõikele 1 või artikli 42 lõikele 1tõendatud kohtuotsust täitmisele pöörata, kui see on vastuolushilisema täitmisele pööratava kohtuotsusega.

Artikkel 48

Suhtlusõiguse kasutamise tegutsemiskord

1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtud võivad sätestadategutsemiskorra suhtlusõiguse kasutamise korraldamiseks, kuikohtuotsuses, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvu-ses on asja sisuline arutamine, ei ole vajaliku korraldust tehtud võiei ole piisavalt tehtud ning juhul, kui selle kohtuotsuse olulisi osirespekteeritakse.

2. Lõikele 1 kohaselt ette nähtud tegutsemiskorra kohaldaminelõpeb hilisema kohtuotsuse kohaselt, mille teevad liikmesriigikohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine.

Artikkel 49

Kulud

Käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud 4. jagu, kohaldatakse kakäesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kuludesuuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate otsustetäideviimise suhtes.

Artikkel 50

Õigusabi

Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikultvõi osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kuludekandmisest, on artiklites 21, 28, 41, 42 ja 48 sätestatudmenetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellistkõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsusetäitmise liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud.

Artikkel 51

Kautsjon või deposiit

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmistteises liikmesriigis, ei nõuta kautsjonit või deposiiti järgmistelalustel:

256 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

248

a) tema peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus täitmist taotle-takse, või

b) ta on kas välisriigi kodanik või, kui täitmist taotletakse Ühend-kuningriigis või Iirimaal, tema alaline asukoht ei ole kummaskinendest liikmesriikidest.

Artikkel 52

Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus

Artiklites 37, 38 ja 45 osutatud dokumentide või kohtuprotsessiesindajat määrava dokumendi suhtes ei nõuta legaliseerimist egamuu samalaadse formaalsuse täitmist.

IV PEATÜKK

KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ VANEMLIKUVASTUTUSE KÜSIMUSTES

Artikkel 53

Keskasutuste määramine

Iga liikmesriik määrab ühe või mitu keskasutust, mis aitavad kaasakäesoleva määruse kohaldamisele, ja täpsustab iga asutusegeograafilise või funktsionaalse pädevuse. Kui liikmesriik onnimetanud rohkem kui ühe keskasutuse, võib teateid tavaliseltsaata otse asjakohasele pädevale keskasutusele. Kui teadesaadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, vastutab viimane selleedastamise eest pädevale keskasutusele ja sellest saatjale teatamiseeest.

Artikkel 54

Üldised ülesanded

Keskasutused edastavad teavet siseriiklike seaduste ja menetlustekohta ning võtavad meetmeid käesoleva määruse kohaldamiseparendamiseks ja omavahelise koostöö tugevdamiseks. Seleesmärgil kasutatakse otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- jakaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 55

Koostöö vanemlikku vastutust käsitlevate asjades

Keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse või vanemlikuvastutuse kandja taotluse põhjal konkreetsetel juhtudel koostöödkäesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil

võtavad nad otseselt või ametivõimude või muude organite kaudutegutsedes kõik sobivad meetmed, järgides kõnealuse liikmesriigiõigust isikuandmete kaitse küsimustes, et:

a) koguda ja vahetada teavet:

i) lapse olukorra kohta;

ii) kõigi käimasolevate menetluste kohta; või

iii) lapse suhtes tehtud otsuste kohta;

b) anda teavet ja abi vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotle-vad nende territooriumil kohtuotsuste tunnustamist ja täitmi-sele pööramist, eeskätt suhtlemisõiguse ja lapse tagasitoomiseosas;

c) hõlbustada suhtlemist kohtute vahel, eeskätt artikli 11 lõi-gete 6 ja 7 ning artikli 15 kohaldamiseks;

d) anda teavet ja abi, mida kohtud vajavad artikli 56 kohaldami-seks, ning

e) hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepetvahenduse teel või muul viisil ning hõlbustada sel eesmärgilpiiriülest koostööd.

Artikkel 56

Lapse paigutamine hooldeasutusse või kasuperekondateises liikmesriigis

1. Kui kohus, kellel on pädevus vastavalt artiklitele 8–15, arutablapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda ja kui sellinepaigutamine peab toimuma teises liikmesriigis, konsulteerib taesmalt keskasutuse või muu viimases riigis pädeva asutusega, kuiselles liikmesriigis on siseriiklikel lapse hooldeasutusse või kasu-perekonda paigutamise juhtudel nõutav ametivõimude sekkumi-ne.

2. Lõikes 1 nimetatud hooldeasutusse või kasuperekonda paigu-tamist käsitleva kohtuotsuse võib teha taotlevas riigis ainult juhul,kui taotluse saanud riigi pädev asutus on paigutamisega nõustu-nud.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsulteerimise või nõusoleku kordareguleerib taotluse saanud liikmesriigi siseriiklik õigus.

4. Kui artiklite 8–15 kohaselt pädev asutus otsustab paigutadalapse kasuperekonda ja kui selline paigutamine peab toimuma tei-ses liikmesriigis ning kui viimati nimetatud liikmesriigis ei nõutasiseriiklikel lapse kasuperekonda paigutamise juhtudel ametivõi-mude sekkumist, teatab ta sellest viimati nimetatud riigi keskasu-tusele või muule pädevale asutusele.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 257

249

Artikkel 57

Töömeetod

1. Iga vanemliku vastutuse kandja võib esitada oma alalise elu-koha liikmesriigi keskasutusele või lapse alalise elukoha või viibi-mise liikmesriigi keskasutusele artiklis 55 osutatud abitaotluse.Üldiselt peab taotlus sisaldama kogu kättesaadavat teavet, mis onselle täitmisele pööramiseks asjakohane. Kui abitaotlus käsitlebkäesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vanemlikku vastu-tust käsitleva kohtuotsuse tunnustamist või täitmisele pööramist,lisab vanemliku vastutuse kandja artiklis 39, artikli 41 lõikes 1 võiartikli 42 lõikes 1 sätestatud asjakohased tõendid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile muude ühenduse institut-sioonide ametliku keele või keeled, milles keskasutused teateidvastu võtavad.

3. Keskasutuste poolt vastavalt artiklile 55 antav abi on tasuta.

4. Iga keskasutus kannab oma kulud ise.

Artikkel 58

Koosolekud

1. Käesolevamäärusekohaldamisehõlbustamisekskohtuvadkesk-asutused korrapäraselt.

2. Koosolekud kutsutakse kokku, järgides otsustnr 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsit-lev Euroopa kohtute võrk.

V PEATÜKK

SUHE MUUDE ÕIGUSAKTIDEGA

Artikkel 59

Suhe muude õigusaktidega

1. Kui artiklite 60, 63 ja 64 ning käesoleva artikli lõike 2 sätetestei tulene teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikide puhulkonventsioone, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise ajal jaon sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevadkäesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

2. a) Soome ja Rootsi võivad deklareerida, et 6. veebruaril 1931Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud kon-ventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet

käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli kohaldatakse nendevahelistes suhetes kas täieli-kult või osaliselt käesoleva määruse eeskirjade asemel. Sel-lised deklaratsioonid lisatakse käesolevale määrusele ningavaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud liikmesriigidvõivad need osaliselt või täielikult tühistada ükskõik misajal.

b) Järgitakse põhimõtet, et liidu kodanikke ei diskrimineeritakodakondsuse alusel.

c) Kohtualluvuseeskirjad, mis sisalduvad punktis a nimetatudliikmesriikide vahel edaspidi sõlmitavates kokkulepetes,mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi,peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatudeeskirjadega.

d) Kohtuotsuseid, mis on tehtud punktis a ettenähtud dekla-ratsiooni teinud Põhjamaades käesoleva määruse II peatükikohaselt pädevas kohtus, tunnustatakse ja täidetakse teis-tes liikmesriikides käesoleva määruse III peatükis sätestatudkorras.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõike 2 punktides a ja c nimetatud kokkulepetest janende rakendamist käsitlevatest ühtsetest õigusaktidest;

b) kõik nende kokkulepete või ühtsete õigusaktide denonsseeri-mised või muudatused.

Artikkel 60

Suhe teatavate mitmepoolsete konventsioonidega

Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslikjärgmiste konventsioonide suhtes, niivõrd kui need käsitlevadkäesoleva määrusega reguleeritud küsimusi:

a) alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavatseadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon;

b) abielude kehtivusega seotud otsuste tunnustamist käsitlev8. septembri 1967. aasta Luxembourgi konventsioon;

c) abielulahutuste ja lahuselu tunnustamist käsitlev1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon;

258 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

250

d) laste eestkostega ja laste eestkoste taastamisega seotud otsustetunnustamist ja täitmist käsitlev 20. mai 1980. aasta Euroopakonventsioon

ning

e) rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon.

Artikkel 61

Seos vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotudkohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist,

kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga

Seoses vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud koh-tualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täit-mist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi kon-ventsiooniga kohaldatakse käesolevat määrust:

a) juhul, kui kõnealuse lapse alaline elukoht on liikmesriigi ter-ritooriumil;

b) liikmesriigi kohtus tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täit-mise osas teise liikmesriigi territooriumil isegi juhul, kuikõnealuse lapse alaline elukoht on kolmanda riigi territooriu-mil, mis on nimetatud konventsiooni lepinguosaline.

Artikkel 62

Toimeulatus

1. Artikli 59 lõikes 1, artiklis 60 ja artiklis 61 osutatud kokku-lepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mida käes-olev määrus ei reguleeri.

2. Artiklis 60 osutatud konventsioonid, eeskätt 1980. aasta Haagikonventsioon, toimivad jätkuvalt nende liikmesriikide vahel, keson selle lepinguosalised, kooskõlas artikliga 60.

Artikkel 63

Lepingud Püha Tooliga

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira 7. mail 1940 Vatika-nis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu(konkordaadi) kohaldamist.

2. Kõiki lõikes 1 nimetatud lepingu alusel tehtud otsuseid abielukehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruseIII peatüki 1. jaos sätestatud tingimustel.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooligasõlmitud rahvusvaheliste lepingute (konkordaatide) suhtes:

a) 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Con-cordato lateranense, mida on muudetud 18. veebruaril 1984Roomas alla kirjutatud kokkuleppe ja selle lisaprotokolliga;

b) 3. jaanuaril 1979. aastal Püha Tooli ja Hispaania vahel sõlmi-tud kokkulepe õigusküsimuste kohta.

4. Itaalia ja Hispaania võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnus-tamise suhtes kohaldada sama menetlust ja kontrolle, mida kohal-datakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvahelistekokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõigetes 1 ja 3 nimetatud lepingutest;

b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 64

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ainult algatatud koh-tumenetluste, ametlikult koostatud või autentsena registreerituddokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis on sõlmitudosapoolte vahel pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäevavastavalt artiklile 72.

2. Kohtuotsuseid, mis on tehtud pärast käesoleva määruse kohal-damiskuupäeva menetlustes, mis on algatatud enne määruse (EÜ)nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva, tunnustatakse ja täidetaksekooskõlas käesoleva määruse III peatüki sätetega, kui kohtuallu-vus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse IIpeatüki või määruse (EÜ) nr 1347/2000 sätetega või otsuse tei-nud liikmesriigi ja taotlusesaaja liikmesriigi vahel sõlmitud kon-ventsiooniga, mis oli menetluste algatamise ajal kehtiv.

3. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud kohtuot-suseid pärast määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumist algatatudmenetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva mää-ruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse,lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vas-tutusega mõlema abikaasa laste eest nende abieluasjade menetlusekorral.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 259

251

4. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, aga pärast mää-ruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva tehtud kohtuotsuseidenne määruse (EÜ) nr 1347/2000 jõustumiskuupäeva algatatudmenetlustes tunnustatakse ja täidetakse vastavalt käesoleva mää-ruse III peatüki sätetele juhul, kui need on seotud abielulahutuse,lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamisega või vanemliku vas-tutusega abikaasade ühiste laste eest nende abieluasjade menetlusekorral ja kui see kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on koos-kõlas käesoleva määruse II peatüki või määruse (EÜ)nr 1347/2000 sätetega või otsuse teinud liikmesriigi ja taotluse-saaja liikmesriigi vahel sõlmitud konventsiooniga, mis oli menet-luse algatamise hetkel kehtiv.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 ning seejärel iga viieaasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopamajandus- ja sotsiaalkomiteele liikmesriikide antud teabe põhjalaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandelelisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Artikkel 66

Kahe või enama õigussüsteemiga liikmesriigid

Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsi-muste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahtevõi enamat õigussüsteemi või normistikku:

a) tähendab viide peamisele elukohale selles liikmesriigis viidetpeamisele elukohale territoriaalüksuses;

b) tähendab viide kodakondsusele või, Ühendkuningriigi puhul,alalisele asukohale viidet selle riigi õigusaktides kindlaksmää-ratud territoriaalüksusele;

c) tähendab viide liikmesriigi asutusele viidet kõnealuse riigi ter-ritoriaalüksuse asutusele;

d) tähendab viide taotluse saaja liikmesriigi eeskirjadele viidetselle territoriaalüksuse eeskirjadele, kus taotletakse kohtuallu-vust, tunnustamist või täitmist.

Artikkel 67

Teave keskasutuste ja vastuvõetavate keelte kohta

Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul alates käesoleva mää-ruse jõustumisest komisjonile:

a) vastavalt artiklile 53 määratud keskasutuste nimed, aadressidja suhtlusvahendid;

b) vastavalt artikli 57 lõikele 2 keskasutustega suhtlemiseks vas-tuvõetavad keeled

ning

c) vastavalt artikli 45 lõikele 2 suhtlusõiguse tõendi puhul vas-tuvõetavad keeled.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik muudatused selles tea-bes.

Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 68

Kohtute ja edasikaebemenetlustega seotud teave

Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklites 21, 29, 33 ja 34osutatud kohtute ning edasikaebemenetluste nimekirjad ja kõikselles nimekirjas tehtud muudatused.

Komisjon ajakohastab seda teavet ja teeb selle avalikultkättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel ning kõigimuude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 69

Lisade muudatused

Kõik I–IV lisade tüüpvormide muudatused võetakse vastuartikli 70 lõikes 2 sätestatud konsultatiivkorra kohaselt.

Artikkel 70

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (komitee).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

260 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

252

Artikkel 71

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetukstunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1347/2000 tunnistatakse kehtetuks alateskäesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.

2. Kõiki viiteid määrusele (EÜ) nr 1347/2000 käsitatakse viide-tena käesolevale määrusele vastavalt V lisa võrdlustabelile.

Artikkel 72

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2004.

Seda kohaldatakse 1. märtsist 2005, välja arvatud artiklid 67, 68,69 ja 70, mida kohaldatakse 1. augustist 2004.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv jaliikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 27. november 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

R. CASTELLI

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 261

253

I LISA

ARTIKLIS 39 OSUTATUD TÕEND KOHTUOTSUSTE KOHTA ABIELUASJADES (1)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Abielu

3.1. Naine

3.1.1. Täielik nimi

3.1.2. Aadress

3.1.3. Sünniriik ja -koht

3.1.4. Sünniaeg

3.2. Mees

3.2.1. Täielik nimi

3.2.2. Aadress

3.2.3. Sünniriik ja -koht

3.2.4. Sünniaeg

3.3. Abiellumise riik, koht (võimaluse korral) ja kuupäev

3.3.1. Abiellumise riik

3.3.2. Abiellumise koht (võimaluse korral)

3.3.3. Abiellumise kuupäev

4. Otsuse teinud kohus

4.1. Kohtu nimi

4.2. Kohtu asukoht

5. Otsus

5.1. Kuupäev

5.2. Viitenumber

5.3. Otsuse tüüp

5.3.1. Abielulahutus

5.3.2. Abielu kehtetuks tunnistamine

5.3.3. Lahuselu

(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

262 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

254

5.4. Kas otsus on tehtud tagaselja?

5.4.1. Ei

5.4.2. Jah (1)

6. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

7. Kas otsus kuulub päritoluriigi õiguse kohaselt edasikaebamisele?

7.1. Ei

7.2. Jah

8. Õigusliku toime kuupäev otsuse tegemise liikmesriigis

8.1. Abielulahutus

8.2. Lahuselu

……………………………………………………(koht) ……………………………………………………(kuupäev)

Allkiri ja/või tempel

(1) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 263

255

II LISA

ARTIKLIS 39 OSUTATUD TÕEND VANEMLIKKU VASTUTUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTEKOHTA (1)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Suhtlusõigusega isik(ud)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3 (2)

4.1.

4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2.

4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3.

4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Otsuse teinud kohus

5.1. Kohtu nimi

5.2. Kohtu asukoht

6. Otsus

6.1. Kuupäev

6.2. Viitenumber

6.3. Kas otsus on tehtud tagaselja?

6.3.1. Ei

6.3.2. Jah (3)

(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

(2) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.(3) Lisatud peavad olema artikli 37 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

264 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

256

7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)

7.1. Täielik nimi ja sünniaeg

7.2. Täielik nimi ja sünniaeg

7.3. Täielik nimi ja sünniaeg

7.4. Täielik nimi ja sünniaeg

8. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

9. Täitmise ja kätteandmise tõendus

9.1. Kas otsus on päritoluriigi õiguse kohaselt täitmisele pööratav?

9.1.1. Jah

9.1.2. Ei

9.2. Kas otsus on kätte antud osapoolele, kelle suhtes täitmist taotletakse?

9.2.1. Jah

9.2.1.1. Osapoole täielik nimi

9.2.1.2. Aadress

9.2.1.3. Kätteandmise kuupäev

9.2.2. Ei

10. Täpne teave suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste kohta, kui vastavalt artiklile 28 taotletakse välisriigikohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.

10.1. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)

10.1.1. Kuupäev ja kellaaeg

10.1.1.1. Algus

10.1.1.2. Lõpp

10.1.2. Koht

10.1.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused

10.1.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused

10.1.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud

11. Konkreetne teave lapse tagasitoomist käsitlevate kohtuotsuste puhul, kus vastavalt artiklile 28 taotletaksevälisriigi kohtuotsuse tunnustamist. See võimalus on ette nähtud artikli 40 lõikes 2.

11.1. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist

11.2. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)

11.2.1. Täielik nimi

11.2.2 Aadress

……………………………………………………(koht …………………………………………………… (kuupäev)

Allkiri ja/või tempel

(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 265

257

III LISA

ARTIKLI 41 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND SUHTLUSÕIGUST KÄSITLEVATE KOHTUOTSUSTEKOHTA (1)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Suhtlusõigusega isik(ud)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4. Vanemliku vastutuse kandjad, keda ei nimetata punktis 3 (2) (3)

4.1.

4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2.

4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. Muud

4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Otsuse teinud kohus

5.1. Kohtu nimi

5.2. Kohtu asukoht

6. Otsus

6.1. Kuupäev

6.2. Viitenumber

(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

(2) Ühise eestkoste korral võib punktis 3 nimetatud isikuid samuti nimetada punktis 4.(3) Teha rist vastava isiku kasti, kelle suhtes kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata.

266 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

258

7. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)

7.1. Täielik nimi ja sünniaeg

7.2. Täielik nimi ja sünniaeg

7.3. Täielik nimi ja sünniaeg

7.4. Täielik nimi ja sünniaeg

8. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?

8.1. Jah

8.2. Ei

9. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, on mitteilmunud isikule esitatud menetluse algatamist käsitlev dokumentvõi samaväärne dokument piisavalt õigeaegselt ja viisil, mis võimaldas sellel isikul korraldada enda kaitsmist,või isikule on esitatud dokument neid tingimusi täitmata, aga siiski on kindlaks tehtud, et ta on otsuseselgesõnaliselt heaks kiitnud

10. Kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus ära kuulatud saada

11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu onärakuulamist sobimatuks peetud

12. Suhtlusõiguse kasutamise praktiline kord (kohtuotsuses täpsustatud määral)

12.1. Kuupäev ja kellaaeg

12.1.1. Algus

12.1.2. Lõpp

12.2. Koht

12.3. Vanemliku vastutuse kandjate konkreetsed kohustused

12.4. Suhtlusõigusega isiku konkreetsed kohustused

12.5. Suhtlusõiguse kasutamisega seotud piirangud

13. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

(koht) …………………………………………………… (kuupäev) ……………………………………………………

Allkiri ja/või tempel

(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 267

259

IV LISA

ARTIKLI 42 LÕIKES 1 OSUTATUD TÕEND LAPSE TAGASITOOMISE KOHTA (1)

1. Päritoluliikmesriik

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi

2.2. Aadress

2.3. Telefon/faks/e-post

3. Isik, kelle juurde laps tagasi tuuakse (otsuses sätestatud määral)

3.1. Täielik nimi

3.2. Aadress

3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4. Vanemliku vastutuse kandjad (2)

4.1. Ema

4.1.1. Täielik nimi

4.1.2. Aadress (võimaluse korral)

4.1.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.2. Isa

4.2.1. Täielik nimi

4.2.2. Aadress (võimaluse korral)

4.2.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

4.3. Muud

4.3.1. Täielik nimi

4.3.2. Aadress (võimaluse korral)

4.3.3. Sünniaeg ja -koht (võimaluse korral)

5. Kostja (võimaluse korral)

5.1. Täielik nimi

5.2. Aadress (võimaluse korral)

6. Otsuse teinud kohus

6.1. Kohtu nimi

6.2. Kohtu asukoht

(1) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist jatäitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest, ning millega tunnistataksekehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

(2) Vabatahtlik teave.

268 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

260

7. Otsus

7.1. Kuupäev

7.2. Viitenumber

8. Kohtuotsuses käsitletavad lapsed (1)

8.1. Täielik nimi ja sünniaeg

8.2. Täielik nimi ja sünniaeg

8.3. Täielik nimi ja sünniaeg

8.4. Täielik nimi ja sünniaeg

9. Otsus hõlmab lapse tagasitoomist

10. Kas otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav?

10.1. Jah

10.2. Ei

11. Lapsele on antud võimalus ära kuulatud saada, välja arvatud juhul, kui tema vanuse või küpsusastme tõttu onärakuulamist sobimatuks peetud

12. Kõigile osapooltele on antud võimalus ära kuulatud saada

13. Kohtuotsus hõlmab lapse tagasitoomist ja kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse põhjendusi ja tõendeid,millel tugineb rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagikonventsiooni kohaselt tehtud otsus

14. Vajaduse korral üksikasjad meetmete kohta, mida kohtud või asutused on võtnud lapse kaitseks pärast tematagasitoomist tema alalise elukoha liikmesriiki

15. Nende poolte nimed, kes on saanud õigusabi

(koht) …………………………………………………… (kuupäev) ……………………………………………………

Allkiri ja/või tempel

(1) Kui käsitletakse rohkem kui nelja last, tuleb kasutada veel üht vormi.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 269

261

V LISA

VÕRDLUSTABEL KOMISJONI MÄÄRUSEGA (EÜ) nr 1347/2000

Kehtetuks tunnistatudartiklid Uue teksti vastavad artiklid

1 1, 2

2 3

3 12

4

5 4

6 5

7 6

8 7

9 17

10 18

11 16, 19

12 20

13 2, 49, 46

14 21

15 22, 23

16

17 24

18 25

19 26

20 27

21 28

22 21, 29

23 30

24 31

Kehtetuks tunnistatudartiklid Uue teksti vastavad artiklid

25 32

26 33

27 34

28 35

29 36

30 50

31 51

32 37

33 39

34 38

35 52

36 59

37 60, 61

38 62

39

40 63

41 66

42 64

43 65

44 68, 69

45 70

46 72

I lisa 68

II lisa 68

III lisa 68

IV lisa I lisa

V lisa II

270 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

262

VI LISA

Rootsi ja Soome deklaratsioonid vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotudasjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetukstunnistamist käsitleva nõukogu määruse artikli 59 lõike 2 punktile a.

Rootsi deklaratsioon:

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogumääruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Rootsi käesolevaga, et Rootsi ja Soome vahelistes suheteskohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra jaRootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvaheliseeraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

Soome deklaratsioon:

Vastavalt abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvust ningkohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning määruse (EÜ) nr 1347/2000 kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogumääruse artikli 59 lõike 2 punktile a deklareerib Soome käesolevaga, et Soome ja Rootsi vahelistes suheteskohaldatakse käesoleva määruse eeskirjade asemel täielikult 6. veebruaril 1931 Soome, Taani, Islandi, Norra jaRootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvaheliseeraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 271

263

264

Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse,

kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö

kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes

4b

266

I

(EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik)

MÄÄRUSED

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 4/2009,

18. detsember 2008,

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohtaülalpidamiskohustuste küsimustes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on ta-gatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks ra-jamiseks peab ühendus muu hulgas piiriülese mõjugatsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastuvõtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikkemeetmeid.

(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt peab nendemeetmetega muu hulgas edendama liikmesriikides seadus-te ja kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjadekokkusobivust.

(3) Sel eesmärgil on ühendus muude meetmete hulgas jubavastu võtnud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse(EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (3) nõukogu 28. mai2001. aasta otsuse 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- jakaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, (4) nõuko-gu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 liik-mesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõenditekogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, (5) nõukogu 27. jaa-nuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega paranda-takse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral,kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi koh-ta ühised miinimumeeskirjad, (6) nõukogu 27. novembri2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitlebkohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmistkohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemlikuvastutusega, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakseEuroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (8)ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007.aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- jakohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetami-se kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentidekättetoimetamine) (9).

(1) 13. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avalda-mata) ja uue konsultatsiooni tulemusena 4. detsembri 2008. aasta ar-vamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Vabatahtliku konsultatsiooni tulemusel antud arvamus (ELT C 185,8.8.2006, lk 35).

(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.(4) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(5) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.(6) EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.(7) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.(8) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.(9) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/1

267

(4) 15. ja 16. oktoobri 1999 Tampere kohtumisel kutsusEuroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles kehtestamaühised erimenetluseeskirjad, et lihtsustada ja kiirendada pii-riüleste vaidluste lahendamist muu hulgas elatisnõuete pu-hul. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles kaotamavahemeetmeid, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtudkohtuotsuse, eelkõige elatisnõuet käsitleva kohtuotsusetunnustamiseks ja täitmiseks taotluse saanud riigis.

(5) 30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastuühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tun-nustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kauban-dusasjades (1). Selles programmis on elatisnõuete puhulette nähtud välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistami-se menetluse kaotamine, eesmärgiga tõhustada ülalpida-mist saama õigustatud isiku võimalusi oma õigustekaitseks.

(6) Brüsselis 4. ja 5. novembril 2004 kokku tulnud EuroopaÜlemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagiprogramm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamineEuroopa Liidus” (2).

(7) Nõukogu võttis oma 2. ja 3. juuni 2005. aasta istungil vas-tu nõukogu ja komisjoni tegevuskava, (3) milles esitataksekonkreetsed meetmed Haagi programmi rakendamiseksning nimetatakse vajadust võtta vastu ülalpidamiskohus-tust käsitlevad ettepanekud.

(8) Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames osale-sid ühendus ja selle liikmesriigid läbirääkimistel, mille tu-lemusena võeti 23. novembril 2007 vastu laste ja teistepereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagikonventsioon (edaspidi „2007. aasta Haagi konventsioon”)ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav protokoll(edaspidi „2007. aasta Haagi protokoll”). Seetõttu tulekskäesoleva määruse raames neid kaht õigusakti arvessevõtta.

(9) Ülalpidamist saama õigustatud isikul peaks olema võima-lik saada hõlpsasti liikmesriigis kohtuotsus, mis oleks tei-ses liikmesriigis automaatselt täidetav, ilma et selleks oleksvaja teha mingeid lisatoiminguid.

(10) Selle eesmärgi saavutamiseks on asjakohane välja töötadaülalpidamiskohustusi käsitlev ühenduse õigusakt, millesseoleks koondatud sätted kohtualluvuse eeskirjade ja kolli-siooninormide, tunnustamise ja täidetavuse, täitmise,õigusabi ja keskasutuste vahelise koostöö kohta.

(11) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõikiülalpidamiskohustusi, mis tekivad pere-, sugulus-, abielu-või hõimlussuhetest, et tagada kõigi ülalpidamist saama

õigustatud isikute võrdne kohtlemine. Mõistet „ülalpida-miskohustus” tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõl-gendada iseseisva mõistena.

(12) Selleks et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid ülalpida-miskohustustega seotud küsimuste lahendamise viise, tu-leks käesolevat määrust kohaldada nii kohtuotsuste kui kahaldusasutuste tehtud otsuste suhtes, kui need asutused ta-gavad eelkõige erapooletuse ja poolte õiguse olla ära kuu-latud. Need asutused peaksid seetõttu kohaldama kõikikäesoleva määruse eeskirju.

(13) Eespool nimetatud põhjustel tuleks käesoleva määrusegatagada ka kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste do-kumentide tunnustamine ja täitmine, ilma et see mõjutakssellise kokkuleppe või dokumendi kummagi poole õigustvaidlustada selliseid dokumente päritoluliikmesriigikohtus.

(14) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et termin „õigusta-tud isik” hõlmab ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuot-suse tunnustamise ja täitmise taotluste puhul ka selliseidavalik-õiguslikke asutusi, kellel on õigus tegutseda ülalpi-damist saama õigustatud isiku asemel või taotleda õigus-tatud isikule elatise asemel makstud toetustetagasimaksmist. Nimetatud õiguste kasutamisel peaksavalik-õiguslikul asutusel olema juurdepääs samadele tee-nustele ja õigusabile kui õigustatud isikul.

(15) Et kaitsta ülalpidamist saama õigustatud isikute huve jaedendada Euroopa Liidus tõrgeteta õigusemõistmist, tuleksmäärusest (EÜ) nr 44/2001 tulenevaid kohtualluvuseeskir-ju kohandada. Asjaolu, et kostja alaline elukoht on kol-mandas riigis, ei tohiks oma olemuselt välistada ühendusekohtualluvuseeskirjade kohaldamist ning nüüdsest ei to-hiks enam kavandada ühtegi viitamist siseriiklikule õiguse-le. Seega tuleks käesoleva määrusega kindlaks määrata,millal võib liikmesriigi kohus teostada pädevust muudeljuhtudel.

(16) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mit-tevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ettenäha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtulerandjuhul teha otsuse kohtuasjas, mis on tihedalt seotudmõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib ollategemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomaseskolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kuihagejalt ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigismenetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põ-himõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnessiis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kel-le kohtusse pöörduti, näiteks poolte kodakondsuse tõttu.

(1) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(2) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.(3) ELT C 198, 12.8.2005, lk 1.

L 7/2 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

268

(17) Täiendavate kohtualluvuseeskirjadega tuleks sätestada, väl-ja arvatud eritingimuste korral, et kohustatud isik võib al-gatada menetluse kehtiva ülalpidamiskohustust käsitlevaotsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks üksnes rii-gis, kus oli õigustatud isiku alaline elukoht otsuse tegemiseajal ja kus ta alaliselt edasi elab. Et tagada vajalik kooskõla2007. aasta Haagi konventsiooni ja käesoleva määruse va-hel, tuleks seda sätet kohaldada ka konventsiooniga ühine-nud kolmandas riigis tehtud kohtuotsuste suhtes, kuikonventsioon on asjaomase riigi ja ühenduse vahel jõustu-nud ning hõlmab asjaomases riigis ja ühenduses ühesugu-seid ülalpidamiskohustusi.

(18) Tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaldamisel Iiri-maal asendatakse mõiste „kodakondsus” mõistega „alalineasukoht”, samuti ka Ühendkuningriigis, kui käesolevatmäärust kohaldatakse selles liikmesriigis vastavalt Euroo-pa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingulelisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevaprotokolli artiklile 4.

(19) Õiguskindluse, prognoositavuse ja poolte sõltumatusekindlustamiseks tuleks käesoleva määrusega võimaldadapooltel omavahelisel kokkuleppel valida pädev kohus ole-nevalt kindlakstehtud ühendavatest teguritest. Nõrgemapoole kaitse tagamiseks tuleks selline kohtu valimise õigusvälistada alla kaheksateistkümne aasta vanuste laste ülalpi-damiskohustuste puhul.

(20) Käesolevas määruses tuleks ette näha, et liikmesriikides,kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, kohal-datakse kollisiooninormidena nimetatud protokolli sätteid.Sel eesmärgil tuleks lisada säte, milles viidatakse nimetatudprotokollile. Ühendus sõlmib Haagi protokolli piisavaltaegsasti, et võimaldada käesoleva määruse kohaldamist. Etarvesse võtta võimalust, et 2007. aasta Haagi protokolli eikohaldata kõikide liikmesriikide suhtes, tuleks kohtuotsus-te tunnustamise, täidetavuse ja täitmise puhul eristada liik-mesriike, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll onsiduv, neist liikmesriikidest, kelle suhtes see ei ole siduv.

(21) Tuleks täpsustada, et käesoleva määruse raames on nime-tatud kollisiooninormidega kindlaks määratud üksnes ülal-pidamiskohustuse suhtes kohaldatav õigus, kuid mittenende ülalpidamiskohustuste aluseks olevate peresuhetekindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus. Peresuhetekindlakstegemine jääb endiselt liikmesriikide siseriiklikuõiguse, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normi-de reguleerimisobjektiks.

(22) Et tagada elatise kiire ja tõhus sissenõudmine ja ära hoidakaebeõiguse kuritarvitamist, peaksid liikmesriigis ülalpida-miskohustuste kohta tehtud kohtuotsused põhimõtteliseltolema viivitamatult täidetavad. Seetõttu tuleks käesolevasmääruses ette näha, et päritoluriigi kohus peaks saama tun-nistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ka siis, kui si-seriikliku õigusega ei ole viivitamatut täidetavust ettenähtud, ja ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt on otsusedasi kaevatud või võidakse edasi kaevata.

(23) Et piirata käesoleva määrusega hõlmatud menetluste kulu-sid, tuleks võimalikult palju kasutada tänapäevast sideteh-noloogiat, eelkõige poolte ärakuulamisel.

(24) Kollisiooninormide rakendamisega saavutatavad tagatisedpeaksid õigustama seda, et 2007. aasta Haagi protokolligaühinenud liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustusi käsit-levaid kohtuotsuseid tunnustatakse ja ja need on täideta-vad kõikides teistes liikmesriikides ilma nõudeta, etkohtuotsuse täitmise liikmesriik peaks läbi viima mis tahesmenetlusi või mis tahes vormis kontrollima asjaolusid.

(25) Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamiselteises liikmesriigis on üksainus eesmärk – võimaldada ot-suses kindlaksmääratud elatist sisse nõuda. See ei tähendaotsuse tegemist tinginud ülalpidamiskohustuste aluseksolevate pere-, sugulus- abielu- ega hõimlussuhete tunnus-tamist kõnealuse liikmesriigi poolt.

(26) Kohtuotsuste jaoks, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suh-tes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tuleks käes-olevas määruses ette näha tunnustamise ja täidetavakstunnistamise menetlus. Selle menetluse eeskujuks tuleksvõtta määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud menetlus jatunnustamisest keeldumise põhjused. Et menetlust kiiren-dada ja võimaldada õigustatud isikul kiiresti oma elatis sis-se nõuda, tuleks ette näha, et tunnustamise ja täidetavakstunnistamise taotluse saanud kohus teeks otsuse kindlaks-määratud tähtaja jooksul, välja arvatud erandlike asjaoludekorral.

(27) Samuti tuleks maksimaalselt piirata täitmisega seotud for-maalsusi, mis võivad ülalpidamist saama õigustatud isikukulusid suurendada. Sel eesmärgil tuleks käesoleva määru-sega ette näha, et ülalpidamist saama õigustatud isikul eipea kohtuotsuse täitmise liikmesriigis olema postiaadressiega volitatud esindajat, ilma et see mõjutaks liikmesriiki-des kehtestatud täitemenetluste korda.

(28) Täitemenetlusega seotud kulude piiramiseks tuleks sätesta-da, et ei nõuta ühtegi tõlget, välja arvatud juhul kui täitmi-ne on vaidlustatud ning ilma et see piiraks dokumentidekättetoimetamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/3

269

(29) Selleks et tagada õiglase menetluse nõuete järgimine, tulekskäesoleva määrusega kostjale, kes ei ilmunud 2007. aastaHaagi protokolliga ühinenud päritoluliikmesriigi kohtus-se, ette näha õigus nõuda tema suhtes tehtud kohtuotsusetäideviimise staadiumis selle otsuse läbivaatamist. Sellist lä-bivaatamist peaks kostja siiski taotlema kindlaksmääratudtähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt kuupäevast,mil tema vara kohtuotsuse täitemenetluse käigus esimestkorda osaliselt või täielikult arestiti. Selline kohtusse mit-teilmunud kostjale antud läbivaatamise võimalus peaksolema erandlik ega tohiks mõjutada päritoluliikmesriigiõiguses sätestatud muude erandlike õiguskaitsevahenditekasutamist, kui nimetatud õiguskaitsevahendid ei ole vas-tuolus käesolevas määruses sätestatud läbivaatamiseõigusega.

(30) Selleks et kiirendada 2007. aasta Haagi protokolliga ühi-nenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist teises liik-mesriigis, tuleks piirata täitmisest keeldumise või täitmisepeatamise põhjuseid, millele kohustatud isik võib toetudaelatisnõude piiriülese iseloomu tõttu. Selline piirang ei to-hiks mõjutada siseriiklikus õiguses ettenähtud keeldumisevõi peatamise põhjuseid, mis ei ole vastuolus käesolevasmääruses loetletud põhjustega, näiteks võla tasumine ko-hustatud isiku poolt täitmise ajal või võimatus arestida tea-tavaid varasid nende laadi tõttu.

(31) Hõlbustamaks elatisnõuete piiriülest sissenõudmist, tulekskehtestada liikmesriikide määratud keskasutuste vahelisekoostöö kord. Need asutused peaksid osutama ülalpida-mist saama õigustatud ja ülalpidamist andma kohustatudisikutele abi nende õiguste kaitsmisel teises liikmesriigis,esitades taotlusi juba tehtud otsuste tunnustamiseks, täide-tavaks tunnistamiseks ja täitmiseks, selliste otsuste muut-miseks või otsuse tegemiseks. Lisaks peaksid nad vahetamateavet kohustatud ja õigustatud isikute asukoha ning vaja-duse korral nende sissetulekute ja varade kindlakstegemi-seks. Need asutused peaksid tegema omavahel koostööd,vahetades üldist teavet, ning edendama koostööd oma liik-mesriigi pädevate asutuste vahel.

(32) Käesoleva määruse kohaselt määratud keskasutus peaks isekandma oma kulud, välja arvatud konkreetselt kindlaks-määratud juhtudel, ning abistama kõiki oma liikmesriigiselavaid taotlejaid. Isiku õigus keskasutuselt abi saada tulekskindlaks teha vähem range kriteeriumi alusel kui ühendavalalise elukoha kriteerium, mida on kasutatud mujal käes-olevas määruses. Elukoha kriteerium ei tohiks siiski tähen-dada lihtsalt kohalolekut.

(33) Selleks et oleks võimalik ülalpidamist saama õigustatud isi-kuid ja elatist maksma kohustatud isikuid täiel määral abis-tada ning elatise piiriülest sissenõudmist kõige tõhusamalthõlbustada, peaks keskasutustel olema võimalik saada tea-tavaid isikuandmeid. Käesoleva määrusega tuleks seetõttukohustada liikmesriike tagama, et nende keskasutusteloleks juurdepääs sellisele teabele ameti- ja haldusasutustejuures, kelle valduses on asjaomane teave nende tavapära-se tegevuse tõttu. Sellise juurdepääsu kord peaks jääma liik-mesriikide kehtestada. Selleks peaks liikmesriigil olemavõimalik määrata ameti- ja haldusasutused, keda kohusta-takse andma teavet keskasutusele käesoleva määruse koha-selt, sealhulgas vajaduse korral need asutused, kes on jubamääratud mõne muu teabele juurdepääsu võimaldamiseraames. Ameti- ja haldusasutuste määramisel peaks liik-mesriik tagama, et keskasutusel on juurdepääs käesolevamääruse kohaselt nõutavale teabele, mis on nende asutus-te valduses. Liikmesriik peaks võimaldama oma keskasu-tusel juurdepääsu ka muude juriidiliste isikute valdusesolevale ja nende poolt töödeldavale vajalikule teabele.

(34) Isikuandmetele juurdepääsemisel, nende kasutamisel jaedastamisel tuleks järgida kõiki nõudeid, mis on sätestatudEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aastadirektiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuand-mete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise koh-ta, (1) selle liikmesriikide siseriiklikku õigusse ülevõetudkujul.

(35) Siiski tuleks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgilkindlaks määrata isikuandmetele juurdepääsu, nende kasu-tamise ja edastamise eritingimused. Sellega seoses on võe-tud arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust (2).Isikut, kelle andmeid kogutakse, tuleks sellest teavitada vas-tavalt siseriiklikule õigusele. Samas tuleks ette näha võima-lus sellist teavitamist edasi lükata, et takistada kohustatudisikul oma varade mujale üleviimist ja sellega elatise sisse-nõudmise ohustamist.

(36) Menetluskulusid arvestades tuleks ette näha väga soodneõigusabikord, nimelt menetlusega seotud kulude täielikkatmine alla 21 aasta vanuste laste ülalpidamiskohustuse-ga seotud menetluste puhul, mis algatatakse keskasutusekaudu. Euroopa Liidus õigusabi valdkonnas kehtivaid di-rektiivi 2003/8/EÜ kohaseid eeskirju tuleks seetõttu

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) ELT C 242, 7.10.2006, lk 20.

L 7/4 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

270

täiendada erieeskirjadega, luues ülalpidamiskohustusteosas eraldi õigusabikorralduse. Sellega seoses peaks taotlu-se saanud liikmesriigi keskasutusel olema võimalik erand-juhul tagasi nõuda kulud tasuta õigusabi saanud jakohtuvaidluses kaotajaks jäänud poolelt, kui tema rahalineolukord seda võimaldab. Sellise juhtumiga võiks olla tegueelkõige varaka isiku puhul, kes tegutses pahauskselt.

(37) Kohtuotsuse täitmise korral teises liikmesriigis tuleksõigusabi osas tagada kõikidele pooltele ühesugune kohtle-mine ka muude kui eelmises põhjenduses hõlmatud ülal-pidamiskohustuste puhul. Seetõttu tuleks käesolevamääruse õigusabi järjepidevust puudutavaid sätteid laien-dada nii, et seda abi saaks ka päritoluliikmesriigis kohtuot-suse tegemist või muutmist taotlenud pool, kes selletaotluse menetlemise ajal ei saanud õigusabi, kuid kes saiseejärel samas liikmesriigis õigusabi sellise taotluse menet-lemisel, mille eesmärk oli kohtuotsuse täitmine. Samutipeaks pool, kellele võimaldati tasuta menetlus X lisas loet-letud haldusasutuses, saama kohtuotsuse täitmise liikmes-riigis võimalikult soodsat õigusabi või kõige ulatuslikumavabastuse kulude kandmisest, kui ta tõendab, et ta olekssaanud sellist abi päritoluliikmesriigis.

(38) Selleks et vähendada tõendavate dokumentide tõlkimisekulusid, peaks kohus, kelle poole pöörduti, nõudma nendetõlkimist üksnes vajaduse korral, ilma et see piiraks kait-seõigusi ning dokumentide kättetoimetamise eeskirjadekohaldamist.

(39) Käesoleva määruse hõlpsamaks kohaldamiseks tuleks liik-mesriikidele ette näha kohustus teha komisjonile teatavaksoma riigi keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning mõ-ningane muu teave. See teave tuleks teha juristidele ja üld-susele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisegavõi elektrooniliselt juurdepääsuga tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevale Euroopa kohtute võrgule, mis loodi otsusega2001/470/EÜ. Lisaks peaks käesoleva määrusega ette näh-tud asjakohaste vormide kasutamine hõlbustama ja kiiren-dama keskasutuste vahelist suhtlemist ning võimaldamataotlusi esitada elektrooniliselt.

(40) Tuleks selgitada seoseid käesoleva määruse ja kahe- võimitmepoolsete ülalpidamiskohustuste alaste konventsioo-nide ja kokkulepete vahel, millega liikmesriigid on ühine-nud. Sellega seoses tuleks ette näha, et Rootsi, Taani,Soome, Islandi ja Norra vahelise elatise sissenõudmise23. märtsi 1962. aasta konventsiooni osalised liikmesrii-gid võivad jätkata selle konventsiooni kohaldamist, arves-tades et see sisaldab kohtuotsuste tunnustamise ja täitmiseküsimustes soodsamaid eeskirju kui käesolev määrus. Tu-levikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsetekokkulepete puhuks ülalpidamiskohustuste valdkonnas tu-leks komisjoni asjaomase ettepaneku üle peetavate

arutelude käigus kindlaks määrata menetlused ja tingimu-sed, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse enda nimel sel-liseid kokkuleppeid läbirääkida ja sõlmida.,

(41) Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevadearvestamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aas-ta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratak-se kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhteskohaldatavad eeskirjad (1).

(42) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tu-leks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni ra-kendusvolituste kasutamise menetlused (2).

(43) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus otsuse1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlusekohaselt vastu võtta mis tahes muudatused käesoleva mää-rusega ettenähtud vormides. Käesoleva määruse kohalda-misalasse kuuluvate haldusasutuste ja õigusabi saamiseõigust tõendavate pädevate asutuste nimekirja koostami-seks tuleks aga komisjoni volitada toimima nimetatud ot-suse artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlusekohaselt.

(44) Käesoleva määrusega tuleks muuta määrust (EÜ)nr 44/2001, asendades selle määruse ülalpidamiskohustus-te suhtes kohaldatavad sätted. Kui käesoleva määruse üle-minekusätetest ei tulene teisiti, peaksid liikmesriigid alateskäesoleva määruse kohaldamiskuupäevast kohaldama ülal-pidamiskohustuste osas määruse (EÜ) nr 44/2001 säteteasemel käesoleva määruse kohtualluvust, kohtuotsustetunnustamist, täidetavust ja täitmist ning õigusabi käsitle-vaid sätteid.

(45) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada ridameetmeid, mis võimaldavad piiriülestel juhtudel EuroopaLiidus elatisnõudeid tõhusalt sisse nõuda ja sellest tulene-valt soodustada isikute vaba liikumist, ei suuda liikmesrii-gid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja toime tõttuon seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sä-testatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks va-jalikust kaugemale.

(46) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta kä-sitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanudoma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.

(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/5

271

(47) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Ühend-kuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttuei ole see määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav. See eipiira siiski Ühendkuningriigi võimalust teatada oma kavat-susest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõt-mist, vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklile 4.

(48) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega ko-haldatav, ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldadamääruse (EÜ) nr 44/2001muudatusi, mis tulenevad Euroo-pa Liidu ja Taani Kuningriigi vahelise 19. oktoobri 2005.aasta kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kau-bandusasjades käsitleva lepingu (1) artiklist 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- võihõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.

2. Käesoleva määruse tähenduses on „liikmesriigid” kõik liik-mesriigid, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu ülalpidamiskohustust käsit-lev otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus,lahend, korraldus või täitemäärus, samuti kohtusekretäri ot-sus kohtukulude suuruse kohta; VII ja VIII peatüki kohalda-misel hõlmab mõiste „kohtuotsus” ka kolmandas riigis tehtudülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust;

2. „kohtulik kokkulepe” – menetluse käigus kohtu poolt kinni-tatud või sõlmitud ülalpidamiskohustust käsitlev kokkulepe;

3. „ametlik juriidiline dokument”:

a) ülalpidamiskohustust käsitlev dokument, mis on pärit-oluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku doku-mendina registreeritud ning mille ehtsus:

i) hõlmab ametliku juriidilise dokumendi allkirja ja si-su; ning

ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks vo-litatud asutuse poolt; või

b) päritoluliikmesriigi haldusasutustega sõlmitud või nen-de poolt tõendatud ülalpidamiskohustust käsitlevkokkulepe;

4. „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludeston tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kok-kulepe või koostatud ametlik juriidiline dokument;

5. „kohtuotsuse täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus kohtuot-suse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumen-di täitmist taotletakse;

6. „taotluse esitanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutusesitab taotluse vastavalt VII peatükile;

7. „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutussaab taotluse vastavalt VII peatükile;

8. „2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriik” – 23. novembri2007. aasta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelisesissenõudmise Haagi konventsiooni (edaspidi „2007. aastaHaagi konventsioon”) osalisriik, kui kõnealust konventsioonikohaldatakse ühenduse ja kõnealuse riigi vahel;

9. „päritoluriigi kohus” – kohus, kes tegi täitmisele kuuluvaotsuse;

10. „õigustatud isik” – füüsiline isik, kellel on või väidetavalt onõigus elatisele;

11. „kohustatud isik” – füüsiline isik, kes on või väidetavalt onkohustatud maksma elatist.

2. Käesoleva määruse tähenduses hõlmab mõiste „kohus” kaliikmesriikide haldusasutusi, kellel on pädevus ülalpidamiskohus-tuste küsimustes, tingimusel et sellised asutused annavad tagati-sed erapooletuse osas ja poolte õiguse osas olla ära kuulatud ninget selliste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse aluseltehtud otsuseid:

i) võib kohtuasutusele edasi kaevata või nende kohta võib koh-tuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ja

ii) neil otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas küsimu-ses tehtud kohtuasutuse otsusel.(1) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.

L 7/6 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

272

Need haldusasutused loetletakse X lisas. Nimetatud lisa koostatak-se ja seda muudetakse artikli 73 lõikes 2 osutatud korraldusko-mitee menetluse kohaselt selle liikmesriigi taotlusel, kus asubasjaomane haldusasutus.

3. Artiklite 3, 4 ja 6 kohaldamisel asendab mõiste „alaline asu-koht” mõiste „kodakondsus” nendes liikmesriikides, kus sedamõistet kasutatakse ühendava tegurina perekonnaga seotudasjades.

Artikli 6 tähenduses käsitatakse pooli, kelle alalised asukohad onühe liikmesriigi eri territoriaalüksustes, selles liikmesriigis ühistalalist asukohta omavate pooltena.

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

Artikkel 3

Üldsätted

Liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevadotsustama:

a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või

b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või

c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev me-netlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpida-miskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatudjuhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole koda-kondsus; või

d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev me-netlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülal-pidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, väljaarvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poo-le kodakondsus.

Artikkel 4

Kohtu valik

1. Pooled võivad kokku leppida, et nende vahel tekkinud võitekkida võivaid vaidlusi ülalpidamiskohustusega seotud küsimu-ses on pädevad lahendama järgmised liikmesriigi kohtud:

a) kohus või kohtud liikmesriigis, kus on ühe poole alalineelukoht;

b) kohus või kohtud liikmesriigis, mille kodakondsus on ühelpooltest;

c) abikaasade või endiste abikaasade vaheliste ülalpidamisko-hustuste puhul:

i) kohus, mis on pädev tegema otsust nende vahelises abie-luasjadega seotud vaidluses; või

ii) kohus või kohtud liikmesriigis, kus oli abikaasade viima-ne ühine alaline elukoht vähemalt ühe aasta jooksul.

Punktides a, b või c sätestatud tingimused peavad olema täi-detud kohtu valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal võikohtuasja algatamise ajal.

Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on kokkuleppeskindlaks määratud kohtul või kohtutel ainupädevus.

2. Kohtu valikut käsitlev kokkulepe vormistatakse kirjalikult.Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alali-selt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata alla 18aastase lapse ülalpi-damiskohustust käsitleva vaidluse suhtes.

4. Kui pooled on kokku leppinud, et ainupädevus on kohtulvõi kohtutel riigis, kes on 30. oktoobril 2007. aastal Luganos allakirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid kä-sitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (1)(edaspidi „Lugano konventsioon”) osalisriik, kuid kes ei ole liik-mesriik, kohaldatakse nimetatud konventsiooni, välja arvatud lõi-kes 3 osutatud vaidluste suhtes.

Artikkel 5

Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel

Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevuseleon pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevatsätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevusevaidlustamiseks.

Artikkel 6

Kohtualluvus muudel juhtudel

Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole pädev artiklite 3, 4 ja 5 aluselning ükski sellise Lugano konventsiooni osalisriigi, kes ei ole liik-mesriik, kohus ei ole pädev kõnealuse konventsiooni sätete alu-sel, on pädevad kohtud liikmesriigis, kelle ühine kodakondsus onpooltel.

(1) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/7

273

Artikkel 7

Forum necessitatis

Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole artiklite 3, 4, 5 ja 6 alusel pä-dev, võivad liikmesriigi kohtud erandjuhul vaidluse menetlussevõtta, kui selles kolmandas riigis, kellega vaidlus on tihedalt seo-tud, ei ole võimalik menetlust mõistlikult algatada või läbi viia võiselle läbiviimine osutub võimatuks.

Vaidlus peab olema piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kelle koh-tu poole pöörduti.

Artikkel 8

Menetluse algatamise tähtajad

1. Kui kohtuotsus tehakse liikmesriigis või 2007. aasta Haagikonventsiooni osalisriigis, kus on õigustatud isiku alaline elukoht,ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks võiuue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis seni, kuniõigustatud isiku alaline elukoht on kohtuotsuse teinud riigis.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:

a) pooled on vastavalt artiklile 4 leppinud kokku kõnealuse tei-se liikmesriigi kohtute pädevuses;

b) õigustatud isik tunnustab kõnealuse teise liikmesriigi kohtupädevust vastavalt artiklile 5;

c) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi pädevasutus ei saa otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tege-miseks pädevust teostada või keeldub sellest; või

d) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi kohtutehtud kohtuotsust ei saa tunnustada või täidetavaks tunnis-tada liikmesriigis, kus on kavas algatada menetlus uue otsusetegemiseks või kohtuotsuse muutmiseks.

Artikkel 9

Kohtusse pöördumine

Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöörduminetoimunuks:

a) kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsit-lev dokument või võrdväärne dokument, tingimusel et hage-ja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendidkostjale kätte toimetada; või

b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist,siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus sel-le kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikudsammud, et dokument kohtule esitada.

Artikkel 10

Kohtualluvuse kontrollimine

Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesolevamääruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal alga-tusel, et ta ei ole asjas pädev.

Artikkel 11

Nõuetekohasuse kontrollimine

1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on riigis, mis ei ole liikmes-riik, kus menetlus algatati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohusmenetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud või-malus menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärnedokument kätte saada piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud korral-dada enda kaitset, või kui on tõendatud, et selleks on võetud kõikvajalikud meetmed.

2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväär-ne dokument tuli vastavalt määrusele (EÜ) nr 1393/2007 edasta-da ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1asemel nimetatud määruse artiklit 19.

3. Kui määruse (EÜ) nr 1393/2007 sätted ei ole kohaldatavadning kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärnedokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuvälistedokumentide välismaal kättetoimetamist käsitleva 15. novembri1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale,kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

Artikkel 12

Menetluses olev kohtuasi

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alu-sega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, peatab seekohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal al-gatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellelehagi esitati esimesena.

2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esi-tati esimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevu-sest esimese kohtu kasuks.

Artikkel 13

Seotud kohtuasjad

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud koh-tuasjad, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtuoma menetluse peatada.

L 7/8 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

274

2. Kui nimetatud kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtu-tes, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtu ühepoole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena hagi saanudkohus on kõnealustes kohtuasjades pädev ja kui asjaomase riigiõigusaktid võimaldavad neid kohtuasju liita.

3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse kohtuasjad seotuks,kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tuleneva-te vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitatav neid me-netleda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 14

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meet-meid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on asjaomase liikmesriigiõigusaktidega ette nähtud, isegi juhul kui käesoleva määruse ko-haselt on asja sisuliseks arutamiseks pädev teise liikmesriigi kohus.

III PEATÜKK

KOHALDATAV ÕIGUS

Artikkel 15

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine

Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kind-laks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile (edaspidi „2007. aas-ta Haagi protokoll”) liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt onsiduv.

IV PEATÜKK

KOHTUOTSUSTE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JATÄITMINE

Artikkel 16

Käesoleva peatüki reguleerimisala

1. Käesoleva peatükiga reguleeritakse käesoleva määruse regu-leerimisalasse kuuluvate kohtuotsuste tunnustamist, täidetavust jatäitmist.

2. 1. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesrii-gis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv.

3. 2. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesrii-gis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.

4. 3. jagu kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes.

1. JAGU

Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv

Artikkel 17

Täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine

1. Kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv, tunnustatakse teises liikmesriigisilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimalusetatunnustamist vaidlustada.

2. Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll on siduv, ja mis on selles liikmesriigis täi-detav, on täidetav ka teises liikmesriigis, ilma et seda oleks vajaseal täidetavaks tunnistada.

Artikkel 18

Kaitsemeetmed

Täidetava kohtuotsusega kaasneb luba võtta mis tahes kaitsemeet-meid, mis on ette nähtud kohtuotsuse täitmise liikmesriigiõigusega.

Artikkel 19

Õigus taotleda otsuse läbivaatamist

1. Kostjal, kes on jätnud päritoluliikmesriigi kohtusse ilmuma-ta, on õigus taotleda kohtuotsuse läbivaatamist kõnealuse liikmes-riigi pädevas kohtus, kui:

a) talle ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti võivõrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti jasellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset; või

b) tal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik elatisnõuetvaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,

välja arvatud juhul, kui ta ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oliselleks võimalus.

2. Tähtaega läbivaatamistaotluse esitamiseks arvestatakse ala-tes kuupäevast, mil kostja sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadli-kuks ning tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alateskuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel temavara osaliselt või täielikult arestiti. Kostja tegutseb viivitamatultning igal juhul hiljemalt 45 päeva jooksul. Tähtaega ei saa asuko-ha kauguse tõttu pikendada.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/9

275

3. Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse ta-gasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingi-mused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.

Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud, kuna üks lõi-kes 1 sätestatud tingimustest on täidetud, on kohtuotsus tühine.Õigustatud isikul säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule võiosalisele peatamisele ja õigus taotleda talle algse menetluse teelmääratud elatise maksmist tagasiulatuvalt.

Artikkel 20

Täitmise eesmärgil esitatavad dokumendid

1. Kohtuotsuse täitmiseks teises liikmesriigis esitab hageja pä-devatele täitevasutustele järgmised dokumendid:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;

b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigi ko-hus I lisas esitatud vormi kasutades;

c) vajaduse korral dokument, milles on märgitud võlgnevusesumma ning kuupäev, millal arvutus tehti;

d) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsi-oon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde võikui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis täitmistaotluseesitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keel-de vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teisekeelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on tea-tanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu institut-sioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, misei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.

2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädevad asutused ei võinõuda täitmist taotlevalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõl-ke esitamist võib siiski nõuda juhul, kui kohtuotsuse täitminevaidlustatakse.

3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

Artikkel 21

Täitmisest keeldumine või selle peatamine

1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguses ettenähtud täitmi-sest keeldumise või selle peatamise põhjuseid kohaldatakse nii-võrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu lõigete 2 ja 3 kohaldamisega.

2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldub ko-hustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritoluriigikohtu otsuse täitmisest, kui õigus nõuda päritoluriigi kohtu otsu-se täitmist on täielikult või osaliselt aegunud kas päritoluliikmes-riigi või kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguse alusel, olenevaltsellest, kumb aegumise tähtaeg on pikem.

Lisaks võib kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldu-da kohustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritolu-riigi kohtu otsuse täitmisest, kui kohtuotsus on vastuoluskohtuotsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või teisesliikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, mis vastabkohtuotsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikeletingimustele.

Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtudvarasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõ-ju, ei käsitata teise lõigu tähenduses vastuolus oleva otsusena.

3. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus võib kohus-tatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt peatada päritolu-riigi kohtu otsuse täitmise, kui päritoluliikmesriigi pädevalekohtule on esitatud taotlus päritoluriigi kohtu otsuse läbivaatami-seks vastavalt artiklile 19.

Lisaks peatab kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus ko-hustatud isiku taotluse korral päritoluriigi kohtu otsuse täitmise,kui otsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatatud.

Artikkel 22

Mõju puudumine peresuhete olemasolule

Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ja täit-mine käesoleva määruse alusel ei tähenda mingil viisil sellise ülal-pidamiskohustuse aluseks olevate pere-, sugulus- abielu- võihõimlussuhete tunnustamist, millest lähtudes kohtuotsus tehti.

2. JAGU

Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007.aasta Haagi protokoll ei ole siduv

Artikkel 23

Tunnustamine

1. Kohtuotsuseid, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tunnustatakse teises liik-mesriigis ilma, et oleks vaja järgida ühtegi erimenetlust.

L 7/10 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

276

2. Huvitatud pool, kes vaidlustamise korral nõuab põhiküsi-musena kohtuotsuse tunnustamist, võib vastavalt käesolevas jaosettenähtud menetlustele taotleda kohtuotsust tunnustava otsusetegemist.

3. Kui tunnustamist nõutakse liikmesriigi kohtus asja arutami-se käigus lisaküsimusena, on see kohus pädev tegema tunnusta-mise otsust.

Artikkel 24

Tunnustamisest keeldumise põhjused

Kohtuotsust ei tunnustata, kui:

a) tunnustamine on ilmses vastuolus selle liikmesriigi avalikukorraga, kus tunnustamist taotletakse; avaliku korra kritee-riumi ei kohaldata kohtualluvuse eeskirjade suhtes;

b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetlusealgatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumentikätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta olekssaanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kost-ja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;

c) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud sa-made poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamisttaotletakse;

d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varemtehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusegavaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui vara-sem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kustunnustamist taotletakse.

Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtudvarasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõ-ju, ei käsitata punktide c ja d tähenduses vastuolus oleva otsusena.

Artikkel 25

Menetluse peatamine

Liikmesriigi kohus, kus taotletakse sellises liikmesriigis tehtudkohtuotsuse tunnustamist, kelle suhtes 2007. aasta Haagi proto-koll ei ole siduv, peatab menetluse, kui kohtuotsuse täidetavus onpäritoluriigis edasikaebamise tõttu peatatud.

Artikkel 26

Täidetavus

Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aastaHaagi protokoll ei ole siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav,kuulub täitmisele ka teises liikmesriigis, kui otsus on huvitatudpoole taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.

Artikkel 27

Territoriaalne kohtualluvus

1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täit-mise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, kellest kõnealu-ne liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.

2. Territoriaalne kohtualluvus määratakse selle poole alaliseelukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskohaalusel.

Artikkel 28

Menetlus

1. Täidetavaks tunnistamise taotlusele lisatakse järgmiseddokumendid:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemi-seks vajalikele tingimustele;

b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigikohus kasutades II lisas esitatud vormi, ilma et see piiraksartikli 29 kohaldamist;

c) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsi-oon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde võikui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis taotluse esitami-se kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vasta-valt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teise keelde,mille aktsepteerimisest kohtuotsuse täitmise liikmesriik onteatanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu ins-titutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled,mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.

2. Taotluse saanud kohus või pädev asutus ei või nõuda taot-levalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõlke esitamist võibsiiski nõuda artiklites 32 või 33 sätestatud edasikaebamise menet-luse raames.

3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/11

277

Artikkel 29

Väljavõtte esitamata jätmine

1. Kui artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud väljavõtet ei esita-ta, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamiseks tähtaja,tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on pii-savalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.

2. Lõikes 1 osutatud juhul esitatakse dokumentide tõlge, kuikohus või pädev asutus seda nõuab. Tõlke teeb isik, kes on sellekspädev ühes liikmesriigis.

Artikkel 30

Täidetavaks tunnistamine

Kohtuotsus tunistatakse ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täi-detavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakor-raliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, eiole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.

Artikkel 31

Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusestteatamine

1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud kohtuotsu-sest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mison sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.

2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele,kelle suhtes täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui sedapole kõnealusele poolele juba kätte toimetatud.

Artikkel 32

Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuseedasikaebamine

1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohtatehtud kohtuotsuse edasi kaevata.

2. Kaebus esitatakse kohtusse, kellest asjaomane liikmesriik onteavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.

3. Edasikaebust menetletakse kohtuasjade vaidlustamiskorrakohaselt.

4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluseesitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati,kohaldatakse artiklit 11 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elu-koht ei ole üheski liikmesriigis.

5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise otsuse peale esitatak-se 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui poolealaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmes-riigis kui selles, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuseesitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetatiisikule kätte või saadeti tema asukohta. Tähtaega ei saa asukohakauguse tõttu pikendada.

Artikkel 33

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus

Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menet-luse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjonivastavalt artiklile 71.

Artikkel 34

Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selletühistamine

1. Kohus, kellele esitatakse artikli 32 või artikli 33 alusel eda-sikaebus, võib kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldudavõi selle tühistada ainult artiklis 24 sätestatud põhjustel.

2. Kui artikli 32 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, teeb kohus,kelle poole pöörduti artiklis 32 sätestatud edasikaebusega, omaotsuse 90 päeva jooksul alates kohtusse pöördumisest, välja arva-tud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu.

3. Kohus, kelle poole pöörduti artikli 33 kohase edasikaebu-sega, teeb oma otsuse viivitamata.

Artikkel 35

Menetluse peatamine

Kohus, kelle poole pöörduti artiklis 32 või artikli 33 sätestatudedasikaebusega, peatab menetluse selle poole taotlusel, kelle suh-tes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse täitmine on pärit-oluliikmesriigis peatatud edasikaebamise tõttu.

Artikkel 36

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva jao kohaselt, eitakista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete või kait-semeetmete rakendamist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kustäitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 30 ko-haselt täidetavaks tunnistada.

2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb luba võttakaitsemeetmeid.

L 7/12 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

278

3. Artikli 32 lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnis-tamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ningkuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoi-minguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes,kelle suhtes täitmist taotletakse.

Artikkel 37

Osaline täidetavus

1. Kui kohtuotsus on tehtud mitmes küsimuses ning otsusekõiki osi ei saa täidetavaks tunnistada, tunnistab kohus või pädevasutus täidetavaks kohtuotsuse ühe või mitu osa.

2. Taotluse esitaja võib taotleda, et täidetavaks tunnistataksevaid teatud osa kohtuotsusest.

Artikkel 38

Keeld nõuda maksu, tasu või lõivu

Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liik-mesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu egalõivu.

3. JAGU

Ühised sätted

Artikkel 39

Viivitamatu täidetavus

Päritoluriigi kohus võib tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täi-detavaks olenemata võimalikest edasikaebustest, isegi kui siseriik-likus õiguses ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud.

Artikkel 40

Tunnustatud kohtuotsusele tuginemine

1. Pool, kes soovib teises liikmesriigis tugineda artikli 17 lõi-ke 1 tähenduses või 2. jao alusel tunnustatud kohtuotsusele, esi-tab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsusekindlakstegemiseks vajalikele tingimustele.

2. Vajaduse korral võib kohus, kus tunnustatud kohtuotsuseletuginetakse, nõuda tunnustatud kohtuotsusele tuginevalt pooleltsellise väljavõtte esitamist, mille päritoluriigi kohus on väljasta-nud vastavalt kas I või II lisas sätestatud vormi kasutades.

Päritoluriigi kohus väljastab sellise väljavõtte ka mis tahes huvita-tud poole taotlusel.

3. Vajaduse korral esitab tunnustatud kohtuotsusele tuginevpool lõikes 2 osutatud vormi sisu transliteratsiooni või tõlke as-jaomase liikmesriigi riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu

riigikeelt, tunnustatud kohtuotsusele tuginemise kohas toimuva-te kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmes-riigi õigusele, või mõnda teise keelde, mille aktsepteerimisestkõnealune liikmesriik on teatanud. Liikmesriik võib teha teatavaksEuroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need amet-likud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vor-mi ta aktsepteerib.

4. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegemaisik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

Artikkel 41

Täitemenetlus ja täitmistingimused

1. Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on re-guleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui käes-olevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Ühes liikmesriigis tehtudja kohtuotsuse täitmise liikmesriigis täidetav kohtuotsus täidetak-se samadel tingimustel kui kõnealuses kohtuotsuse täitmise liik-mesriigis tehtud otsus.

2. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusetäitmist, ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega vo-litatud esindajat, ilma et see piiraks täitemenetluse alal pädevateesindajate kasutamist.

Artikkel 42

Sisulise läbivaatamise võimaluse puudumine

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhulsisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selletunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist.

Artikkel 43

Kulude tagasinõudmise teisejärgulisus

Käesoleva määruse kohaldamisel tekkinud kulusid ei nõuta tagasieeliskorras elatise sissenõudmise suhtes.

V PEATÜKK

ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS

Artikkel 44

Õigus õigusabile

1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vaidlusepooltel on teises liikmesriigis tegelik juurdepääs õiguskaitsele,sealhulgas täite- ja edasikaebamismenetluste raames, vastavaltkäesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/13

279

VII peatükiga reguleeritud juhtudel tagab taotluse saanud liikmes-riik nimetatud tegeliku juurdepääsu õiguskaitsele igale taotluseesitanud liikmesriigis elavale taotlejale.

2. Tegeliku juurdepääsu võimaldamiseks annavad liikmesriigidõigusabi vastavalt käesolevale peatükile, välja arvatud juhul, kuikohaldatakse lõiget 3.

3. VII peatükiga hõlmatud juhtudel ei ole liikmesriik kohusta-tud andma õigusabi, kui kõnealuse liikmesriigi menetlused või-maldavad pooltel alustada kohtuasja ilma õigusabita ning riigikeskasutus tagab vajalikud teenused tasuta.

4. Õigusabi saamise tingimused ei ole rangemad kui võrdväär-sete siseriiklike kohtuasjade puhul.

5. Ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtumenetluste kuludemaksmise tagamiseks ei nõuta mis tahes kujul tagatist egadeposiiti.

Artikkel 45

Õigusabi sisu

Käesoleva peatüki alusel antav õigusabi tähendab õigusabi, mis onvajalik selleks, et võimaldada pooltel teada ja nõuda oma õigusining tagada, et nende poolt kas keskasutuste kaudu või otse pä-devatele asutustele esitatud taotlusi menetletakse täielikult ja tõ-husalt. See hõlmab vajaduse korral järgmist:

a) kohtueelne nõustamine eesmärgiga jõuda kokkuleppele koh-tumenetlust algatamata;

b) õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja koh-tus esindamiseks;

c) menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritamamääratud isikute tasudest vabastamine või abistamine nendekulude katmisel;

d) liikmesriikides, kus kohtuasja kaotaja on kohustatud hüvita-ma vastaspoole kulud ja kui kaotajaks on õigusabi saaja, vas-taspoole kulud, kui sellised kulud oleks kaetud ka siis, kuiõigusabi saaja alaline elukoht oleks olnud liikmesriigis, kusasub kohus;

e) suuline tõlge;

f) kohtu või pädeva asutuse nõutavate ja õigusabi saaja esitata-vate, asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimine;ning

g) õigusabi saaja sõidukulud, kui menetlusosaliste füüsilist ilmu-mist kohtusse nõuab seadus või asjaomase liikmesriigi kohusning see kohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võima-lik muul viisil rahuldavalt ära kuulata.

Artikkel 46

Tasuta õigusabi keskasutuse kaudu lapsele elatisetaotlemisel

1. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta õigusabi seoseskõigi artikli 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis kä-sitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusialla 21aastase isiku suhtes.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib taotluse saa-nud liikmesriigi pädev asutus muude kui artikli 56 lõike 1 punk-tide a ja b alusel esitatud taotluste puhul tasuta õigusabi andmisestkeelduda, kui ta leiab, et taotlus või edasikaebus on selgeltpõhjendamatu.

Artikkel 47

Juhtumid, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse

1. Juhtudel, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse, ja kui ar-tiklitest 44 ja 45 ei tulene teisiti, võib õigusabi andmisel lähtudasiseriiklikust õigusest, eelkõige taotleja vahendite hindamise tin-gimuste ja taotluse põhjendatuse küsimustes.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kes onsaanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabivõi vabastatud kulude tasumisest, mis tahes tunnustamismenet-luses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigus saada tal-le kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikum vabastusvastavalt kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusele.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kellele pä-ritoluliikmesriik on võimaldanud tasuta menetluse ühes X lisasloetletud haldusasutusest, õigus saada mis tahes tunnustamisme-netluses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigusabilõike 2 kohaselt. Sel eesmärgil esitab asjaomane pool päritoluliik-mesriigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et ta vastab majandus-likele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult võiosaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest.

Käesoleva lõike kohaldamiseks pädevad asutused on loetletudXI lisas. Nimetatud lisa koostatakse ja seda muudetakse artikli 73lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

L 7/14 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

280

VI PEATÜKK

KOHTULIKUD KOKKULEPPED JA AMETLIKUD JURIIDILISEDDOKUMENDID

Artikkel 48

Käesoleva määruse kohaldamine kohtulike kokkulepete jaametlike juriidiliste dokumentide suhtes

1. Päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid jaametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigisja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuot-sused, vastavalt IV peatükile.

2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse vajaduse korralkohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.

3. Päritoluliikmeriigi pädev asutus väljastab mis tahes huvita-tud poole taotlusel väljavõtte kohtulikust kokkuleppest või amet-likust juriidilisest dokumendist, kasutades vormi, mille näidis onesitatud vastavalt kas I ja II või III ja IV lisas.

VII PEATÜKK

KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 49

Keskasutuste määramine

1. Liikmesriik määrab keskasutuse, kes täidab käesoleva mää-rusega sellisele asutusele pandud kohustusi.

2. Föderaalsed liikmesriigid, enama kui ühe õigussüsteemigaliikmesriigid ning autonoomsete territoriaalüksustega liikmesrii-gid võivad määrata mitu keskasutust, täpsustades nende ülesan-nete territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui liikmesriik onnimetanud mitu keskasutust, määrab ta ühe keskasutuse, kellelevõib saata kõik teated edastamiseks kõnealuse riigi pädevale kes-kasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev,on viimase ülesandeks edastada see pädevale keskasutusele ningteavitada sellest saatjat.

3. Liikmesriik teavitab keskasutuse või keskasutuste määrami-sest, nende kontaktandmetest ja vajaduse korral nende lõike 2 ko-haselt kindlaksmääratud ülesannete ulatusest komisjoni vastavaltartiklile 71.

Artikkel 50

Keskasutuste üldised ülesanded

1. Keskasutused:

a) teevad omavahel koostööd, sealhulgas vahetavad teavet, jaedendavad koostööd oma riigi pädevate asutuste vahel ees-märgiga saavutada käesoleva määruse eesmärgid;

b) püüavad niipalju kui võimalik leida lahendusi käesoleva mää-ruse kohaldamisel tekkivatele raskustele.

2. Keskasutused võtavad meetmeid, et hõlbustada käesolevamääruse kohaldamist ja tugevdada omavahelist koostööd. Sel ees-märgil kasutatakse otsusega 2001/470/EÜ tsiviil- ja kaubandusas-jade käsitlemiseks loodud Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 51

Keskasutuste eriülesanded

1. Keskasutused osutavad abi seoses artiklis 56 sätestatud taot-lustega, eelkõige:

a) edastavad nad selliseid taotlusi ja võtavad neid vastu;

b) algatavad selliste taotlustega seotud menetlusi või hõlbusta-vad nende algatamist.

2. Keskasutused võtavad selliste taotluste puhul kõik asjako-hased meetmed, et:

a) kui asjaolud seda nõuavad, anda õigusabi või hõlbustada sel-le andmist;

b) aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukoh-ta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel;

c) aidata hankida asjakohast teavet kohustatud või õigustatudisiku sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta, sealhulgasvarade asukoha kohta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63kohaldamisel;

d) kui see on asjakohane, aidata kaasa rahumeelse lahenduseleidmisele eesmärgiga saavutada vabatahtlik elatise maksmi-ne, toimides vahenduse, lepitamise või muu võrdväärse me-netluse abil;

e) hõlbustada elatist puudutavate kohtuotsuste jätkuvat täitmist,sealhulgas võlgnevuste tasumist;

f) hõlbustada elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist;

g) hõlbustada dokumentide või muude tõendite hankimist, ilmaet see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist;

h) osutada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on va-jalik elatise sissenõudmiseks;

i) algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui seeon vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on omalaadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõudetulemuslik lahendamine;

j) hõlbustada dokumentide kättetoimetamist, ilma et see piiraksmääruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/15

281

3. Käesoleva artikli kohaseid keskasutuse ülesandeid võivad as-jaomase liikmesriigi õigusaktidega lubatud ulatuses täita avalik-õiguslikud asutused või muud asutused, tingimusel et see toimubkõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all. Liikmes-riik teavitab kõikide selliste avalik-õiguslike asutuste või muudeasutuste määramisest, nende kontaktandmetest ja nende ülesan-nete ulatusest komisjoni vastavalt artiklile 71.

4. Käesoleva artikli või artikliga 53 ei kehtestata mingil juhulkeskasutusele kohustust täita ülesandeid, mida taotluse saanudliikmesriigi õigusaktide alusel saavad täita ainult kohtuasutused.

Artikkel 52

Volikiri

Taotluse saanud liikmesriigi keskasutus võib nõuda taotlejalt vo-likirja esitamist üksnes siis, kui ta esindab taotlejat kohtumenet-luses või muudes pädevates asutustes või kui selleks on vajanimetada taotleja esindaja.

Artikkel 53

Erimeetmete võtmise taotlus

1. Keskasutus võib põhjendatud juhtudel teha teisele keskasu-tusele taotluse võtta artikli 51 lõike 2 punktides b, c, g, h, i ja j et-tenähtud asjakohaseid erimeetmeid, kui ühtegi artikli 56 kohasttaotlust ei ole veel tehtud. Taotluse saanud keskasutus võtab as-jakohased meetmed, kui ta peab neid vajalikuks, et aidata võima-likul taotlejal esitada artikli 56 kohast taotlust või teha kindlakssellise taotluse esitamise vajadus.

2. Kui esitatakse taotlus artikli 51 lõike 2 punktides b ja c et-tenähtud meetmete võtmiseks, hangib taotluse saanud keskasu-tus taotletud teabe, tehes seda vajaduse korral vastavaltartiklile 61. Artikli 61 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud teavetvõib siiski hankida üksnes juhul, kui õigustatud isik esitab täitmi-sele kuuluva otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilisedokumendi koopia, millele on vajaduse korral lisatud artiklites 20,28 või 48 ettenähtud väljavõte.

Taotluse saanud keskasutus edastab saadud teabe taotluse esita-nud keskasutusele. Kui teave on saadud artikli 61 alusel, sisaldabsee üksnes potentsiaalse kostja aadressi taotluse saanud liikmes-riigis. Tunnustamistaotluse, täidetavaks tunnistamise taotluse võitäitmistaotluse menetlemise puhul sisaldab see teave lisaks üks-nes andmeid kohustatud isiku sissetuleku või varade olemasolukohta kõnealuses liikmesriigis.

Kui taotluse saanud keskasutusel ei ole võimalik taotletud teavetedastada, teavitab ta sellest viivitamata taotluse esitanud keskasu-tust, märkides põhjused, miks see pole võimalik.

3. Keskasutus võib teise keskasutuse taotlusel võtta ka erimeet-meid seoses taotluse esitanud liikmesriigis menetletava elatise sis-senõudmist käsitleva rahvusvahelise ulatusega kohtuasjaga.

4. Keskasutused kasutavad käesoleva artikli kohaste taotlustetegemiseks V lisas sätestatud vormi.

Artikkel 54

Keskasutuste kulud

1. Iga keskasutus kannab ise oma kulud, mis tulenevad käes-oleva määruse kohaldamisest.

2. Keskasutused ei või nõuda taotlejalt mingit tasu käesolevamääruse alusel teenuste osutamise eest, välja arvatud artikli 53 ko-hase erimeetme võtmise taotlusest tulenevate erandlike kuludepuhul.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta erandlikuks kohustatud isi-ku asukoha kindlakstegemise kulusid.

3. Taotluse saanud keskasutus ei või nõuda sisse lõikes 2 ni-metatud erandlikke kulusid, ilma et taotleja oleks andnud eelnevanõusoleku nende teenuste kasutamiseks vastava tasu eest.

Artikkel 55

Taotluse esitamine keskasutuste kaudu

Käesoleva peatüki kohane taotlus esitatakse selle liikmesriigi kesk-asutuse kaudu, kus on taotleja elukoht, taotluse saanud liikmes-riigi keskasutusele.

Artikkel 56

Kasutatavad taotlused

1. Õigustatud isik, kes käesoleva määruse kohaselt elatist sissenõuab, võib esitada järgmised taotlused:

a) kohtuotsuse tunnustamine või kohtuotsusetunnustamine jatäidetavaks tunnistamine;

b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtu-otsuse täitmine;

c) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui keh-tivat kohtuotsust ei ole, sealhulgas vajaduse korral põlvne-missuhte kindlakstegemine;

d) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui muusriigis kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusetunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik;

e) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;

L 7/16 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

282

f) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusemuutmine.

2. Kohustatud isik, kelle suhtes on tehtud elatist käsitlev otsus,võib esitada järgmised taotlused:

a) sellise kohtuotsuse tunnustamine, mis viib taotluse saanudliikmesriigi varasema kohtuotsuse täitmise peatamiseni võipiiramiseni;

b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;

c) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsusemuutmine.

3. Käesoleva artikli alusel tehtavate taotluste puhul tagab artik-li 45 punktis b osutatud õigusabi ja kohtus esindamise taotlusesaanud liikmesriigi keskasutus kas otse või ametiasutuste võimuude asutuste või isikute kaudu.

4. Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, menetle-takse lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi taotluse saanud liikmesriigiõiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigikohtualluvuseeskirju.

Artikkel 57

Taotluste sisu

1. Artikli 56 kohane taotlus tehakse VI või VII lisas sätestatudvormi kasutades.

2. Artikli 56 kohased taotlused sisaldavad vähemalt järgmist:

a) taotlus(t)e laad;

b) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas aadress jasünniaeg;

c) kostja nimi ning, kui need on teada, aadress ja sünniaeg;

d) iga sellise isiku nimi ja sünniaeg, kellele elatist taotletakse;

e) taotluse aluseks olevad asjaolud;

f) õigustatud isiku taotluse korral teave selle kohta, kuhu elatis-makse tuleks teha või elektrooniliselt üle kanda;

g) taotluse läbivaatamise eest vastutava taotluse esitanud liik-mesriigi keskasutuse töötaja või osakonna nimi jakontaktandmed.

3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võib perevägivalla juhtudeltaotleja koduse aadressi asendada muu aadressiga, kui taotlusesaanud liikmesriigi siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud, et algata-tavate menetluste läbiviimiseks peab taotleja esitama oma koduseaadressi.

4. Vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see on teada, sisaldabtaotlus järgmisi üksikasju:

a) õigustatud isiku rahaline olukord;

b) kohustatud isiku rahaline olukord, sealhulgas kohustatud isi-ku tööandja nimi ja aadress ning kohustatud isiku varade laadja asukoht;

c) mis tahes muu teave, mis võib aidata kostja asukohta kind-laks teha.

5. Taotlusele lisatakse kogu vajalik lisateave ja tõendavaddokumendid, sealhulgas vajadusel dokumendid, mis tõendavadtaotleja õigust õigusabile. Artikli 56 lõike 1 punktides a ja b ninglõike 2 punktis a sätestatud taotlusele lisatakse olenevalt juhtu-mist üksnes artiklites 20, 28 või 48 või 2007. aasta Haagi kon-ventsiooni artiklis 25 loetletud dokumendid.

Artikkel 58

Taotluste ja kohtuasjade edastamine, kättesaamine jamenetlemine keskasutuste vahendusel

1. Taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus aitab taotlejal ta-gada, et taotlusele oleks lisatud kõik dokumendid ja teave, mis sel-le asutuse hinnangul on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

2. Kui taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus on teinud kind-laks, et taotlus vastab käesoleva määruse nõuetele, esitab ta selletaotluse saanud liikmesriigi keskasutusele.

3. Taotluse saanud keskasutus teatab 30 päeva jooksul alatestaotluse kättesaamise kuupäevast VIII lisas sätestatud vormi abiltaotluse kättesaamisest ning teavitab taotluse esitanud liikmesrii-ki esialgsetest toimingutest, mis on tehtud või tehakse taotlusemenetlemiseks, ning võib taotleda mis tahes vajalikke lisadoku-mente ja vajalikku lisateavet. Sama 30päevase ajavahemiku jook-sul saadab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanudkeskasutusele selle isiku või osakonna nime ja kontaktandmed,kes vastutab taotluse menetlemise edenemise kohta tehtud pärin-gutele vastamise eest.

4. 60 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise tõendi kuu-päevast teavitab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud kes-kasutust taotluse edenemisest.

5. Taotluse esitanud keskasutus ja taotluse saanud keskasutusteavitavad teineteist:

a) konkreetse asja eest vastutavast isikust või osakonnast;

b) asja menetlemise edenemisest;

ja vastavad õigel ajal päringutele.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/17

283

6. Keskasutused menetlevad asja nii kiiresti, kui küsimusenõuetekohane läbivaatamine võimaldab.

7. Keskasutused kasutavad kõige kiiremaid ja tõhusamaid si-devahendeid, mis on nende käsutuses.

8. Taotluse saanud keskasutus võib keelduda taotluse menet-lemisest üksnes siis, kui käesoleva määruse nõuete mittetäitmineon selgelt tuvastatud. Sellisel juhul teavitab kõnealune keskasutuskohe taotluse esitanud keskasutust keeldumise põhjustest, kasu-tades IX lisas sätestatud vormi.

9. Taotluse saanud keskasutus ei või lükata taotlust tagasi üks-nes põhjusel, et vajatakse lisadokumente või -teavet. Taotluse saa-nud keskasutus võib taotluse esitanud keskasutuselt siiski paludaselliste lisadokumentide või sellise lisateabe esitamist. Kui taotlu-se esitanud liikmesriigi keskasutus ei esita neid 90 päeva või taot-luse saanud keskasutuse kindlaksmääratud pikema ajavahemikujooksul, võib taotluse saanud keskasutus otsustada taotluse me-netlemise lõpetada. Sellisel juhul teatab ta sellest otsusest taotluseesitanud keskasutusele, kasutades IX lisas sätestatud vormi.

Artikkel 59

Keeled

1. Taotluse vorm täidetakse taotluse saanud liikmesriigi amet-likus keeles või, kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, sellekoha riigikeeles või ühes riigikeeltest, kus asub asjaomane kesk-asutus, või mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikuskeeles, mille aktsepteerimisest kõnealune liikmesriik on teatanud,välja arvatud juhul, kui kõnealuse liikmesriigi keskasutus tõlget einõua.

2. Taotluse vormile lisatavad dokumendid tõlgitakse lõike 1kohaselt kindlaksmääratud keelde üksnes siis, kui tõlget on vajataotletud abi andmiseks, ilma et see piiraks artiklite 20, 28, 40ja 66 kohaldamist.

3. Igasugune muu teabevahetus keskasutuste vahel toimub lõi-ke 1 kohaselt kindlaks määratud keeles, kui keskasutused ei lepiomavahel kokku teisiti.

Artikkel 60

Koosolekud

1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvadkeskasutused korrapäraselt.

2. Koosolekud kutsutakse kokku vastavalt otsusele2001/470/EÜ.

Artikkel 61

Keskasutuste juurdepääs teabele

1. Tingimustel, mis on sätestatud käesolevas peatükis ja eran-dina artikli 51 lõikest 4 kasutab taotluse saanud keskasutus kõikiasjakohaseid ja mõistlikke vahendeid, et saada lõikes 2 osutatudteavet, mida on vaja konkreetses asjas kohtuotsuse tegemise,muutmise, tunnustamise, täidetavaks tunnistamise või täitmisehõlbustamiseks.

Ameti- või haldusasutused, kelle valduses on nende tavapärase te-gevuse raames taotluse saanud liikmesriigis lõikes 2 osutatud tea-ve ja kes vastutavad selle töötlemise eest direktiivi 95/46/EÜtähenduses, esitavad teabe taotluse saanud keskasutusele temanõudmisel, kui keskasutusel ei ole kõnealusele teabele otsest juur-depääsu, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud riigi julge-oleku või avaliku turvalisusega.

Liikmesriigid võivad määrata ameti- või haldusasutused, kes saa-vad esitada taotluse saanud keskasutusele lõikes 2osutatud teavet.Sellise määramise tegemisel tagab liikmesriik, et asutuste valikupuhul oleks tema keskasutusel juurdepääs taotletud teabele vas-tavalt käesolevale artiklile.

Kõik muud juriidilised isikud, kelle valduses on taotluse saanudliikmesriigis lõikes 2 osutatud teave ja kes vastutavad selle tööt-lemise eest direktiivi 95/46/EÜ tähenduses, esitavad teabe taotlu-se saanud keskasutusele tema nõudmisel, kui ta on selleksvolitatud taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt.

Taotluse saanud keskasutus edastab vajaduse korral sellisel viisilsaadud teabe taotluse esitanud keskasutusele.

2. Käesolevas artiklis osutatud teabe puhul on tegemist teabe-ga, mis on lõikes 1 osutatud asutustel või isikutel juba olemas. Seeteave peab olema piisav, asjakohane ja piirduma üksnes vajalik-uga, sisaldades järgmist:

a) kohustatud või õigustatud isiku aadress;

b) kohustatud isiku sissetulek;

c) kohustatud isiku tööandja ja/või kohustatud isiku pangakon-to(d); ning

d) kohustatud isiku varad.

Kohtuotsuse tegemise või muutmise eesmärgil võib taotluse saa-nud keskasutus nõuda üksnes punktis a osutatud teavet.

Taotluse saanud keskasutus võib kohtuotsuse tunnustamise, täi-detavaks tunnistamise või täitmise eesmärgil nõuda kõiki esime-ses lõigus osutatud andmeid. Punktis d osutatud teavet võib siiskinõuda üksnes siis, kui punktides b ja c osutatud teave ei ole koh-tuotsuse täitmiseks piisav.

L 7/18 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

284

Artikkel 62

Teabe edastamine ja kasutamine

1. Keskasutused edastavad olenevalt juhtumist artikli 61 lõi-kes 2 osutatud teabe oma riigi pädevatele kohtutele ja pädevateleasutustele, kelle ülesanne on dokumentide kättetoimetamine ningpädevatele asutustele, kelle ülesanne on kohtuotsuse täitmine.

2. Mis tahes asutus või kohus, kellele on edastatud teavet artik-li 61 kohaselt, tohib seda teavet kasutada üksnes elatise sissenõud-mise hõlbustamiseks.

Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või vara-de olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, ei tohi artikli 61 lõi-kes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluseesitanud keskasutuse poole, kui kohtu menetluseeskirjadest ei tu-lene teisiti.

3. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artik-lile 61, ei või säilitada seda teavet kauem, kui see on teabe edas-tamise eesmärkide täitmiseks vajalik.

4. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artik-lile 61, tagab sellise teabe konfidentsiaalsuse vastavalt siseriikliku-le õigusele.

Artikkel 63

Kogutavate andmete subjekti teavitamine

1. Isikut, kelle kohta kogutakse osaliselt või täielikult edasta-tavat teavet, teavitatakse sellest vastavalt taotluse saanud liikmes-riigi siseriiklikule õigusele.

2. Kui selline teavitamine võib ohtu seada elatise tegeliku sis-senõudmise, võib keskasutus teavitamise edasi lükata ajavahemi-kuks, mis ei või olla pikem kui 90 päeva alates teabe edastamisesttaotluse saanud keskasutusele.

VIII PEATÜKK

AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED

Artikkel 64

Avalik-õiguslikud asutused taotlejana

1. Kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise otsu-se taotluste ning kohtuotsuse täitmise taotluste puhul hõlmabmõiste „õigustatud isik” avalik-õiguslikku asutust, kes tegutsebülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tu-leb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused.

2. Avalik-õigusliku asutuse õigus tegutseda ülalpidamist saa-ma õigustatud isiku asemel või taotleda õigustatud isikule elatiseasemel makstud toetuste tagasimaksmist on reguleeritud avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega.

3. Avalik-õiguslik asutus võib taotleda tunnustamist ja täide-tavaks tunnistamist või täitmist järgmiste kohtuotsuste puhul:

a) avalik-õigusliku asutuse taotlusel kohustatud isiku kahjukstehtud kohtuotsus, millega nõutakse tagasi elatise asemelmakstud toetused;

b) õigustatud isiku ja kohustatud isiku vahelises asjas tehtudkohtuotsus elatise asemel õigustatud isikule makstud toetus-te kohta.

4. Kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist võikohtuotsuse täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab taotlusekorral kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õiguslõike 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi.

IX PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus

Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sar-nase formaalsuse täitmist.

Artikkel 66

Tõendavate dokumentide tõlkimine

Ilma et see piiraks artiklite 20, 28 ja 40 kohaldamist, võib kohus,kelle poole pöörduti, nõuda muus keeles kui menetluse toimumi-se keeles koostatud tõendavate dokumentide tõlkimist üksnes siis,kui tõlge on tema hinnangul vajalik kohtuotsuse tegemiseks võikaitseõiguste tagamiseks.

Artikkel 67

Kulude hüvitamine

Ilma et see piiraks artikli 54 kohaldamist, võib taotluse saanudliikmesriigi pädev asutus erandina tagasi nõuda kulud vaidlusekaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt artiklile 46, kuivastava poole finantsolukord seda võimaldab.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/19

285

Artikkel 68

Seos teiste ühenduse õigusaktidega

1. Kui artikli 75 lõikest 2 ei tulene teisiti, muudetakse käes-oleva määrusega määrust (EÜ) nr 44/2001, asendades selle mää-ruse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted.

2. Käesolev määrus asendab ülalpidamiskohustuste küsimusesmäärust (EÜ) nr 805/2004, välja arvatud ülalpidamiskohustusikäsitlevate Euroopa täitekorralduste osas, mis on antud liikmes-riigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.

3. Ülalpidamiskohustuste küsimustes ei piira käesolev määrusdirektiivi 2003/8/EÜ kohaldamist, kui V peatükis ei ole sätesta-tud teisiti.

4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 95/46/EÜkohaldamist.

Artikkel 69

Seosed kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide jalepingutega

1. Käesolev määrus ei piira selliste kahe- või mitmepoolseterahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaldamist, milleosalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriikvõi mitu liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega re-guleeritud küsimusi, ilma et see piiraks asutamislepingu artik-list 307 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.

2. Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks lõike 3 kohalda-mist, on käesolev määrus siiski liikmesriikidevahelistes suhetesülimuslik nende konventsioonide ja lepingute suhtes, mis käsitle-vad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi ning millega liik-mesriigid on ühinenud.

3. Käesolev määrus ei takista Rootsi, Taani, Soome, Islandi jaNorra vahelise 23. märtsi 1962. aasta elatise sissenõudmise kon-ventsiooni kohaldamist selle konventsiooni osaliste vahel, arves-tades et nimetatud konventsiooniga nähakse kohtuotsustetunnustamise, täidetavuse ja täitmise alal ette

a) lihtsustatud ja kiirendatud menetlused elatist käsitlevate koh-tuotsuste täitmiseks ning

b) õigusabi, mis on soodsam kui käesoleva määruse V peatükisettenähtud õigusabi.

Nimetatud konventsiooni kohaldamisel ei tohiks kostjat siiskiilma jätta kaitsest, mis on talle ette nähtud käesoleva määruse ar-tiklitega 19 ja 21.

Artikkel 70

Avalikustatav teave

Otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrgu raames esitavad liikmesriigid järgmi-se avalikustamiseks mõeldud teabe:

a) ülalpidamiskohustusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide jamenetluste kirjeldus;

b) artiklis 51 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetavate meet-mete kirjeldus;

c) kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse artikliga 44 nõutav te-gelik õiguskaitse kättesaadavus; ja

d) siseriiklike täitmiseeskirjade ja täitemenetluste kirjeldus, seal-hulgas teave mis tahes asjassepuutuvate piirangute, eelkõigekohustatud isiku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegadekohta.

Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.

Artikkel 71

Teave kontaktandmete ja keelte kohta

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 18. septembril2010:

a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes onpädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisetaotlusi vastavalt artikli 27 lõikele 1 ja selliste taotluste kohtatehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 32 lõikele 2;

b) artiklis 33 osutatud vaidlustamismenetlused;

c) läbivaatamismenetlus artikli 19 kohaldamisel ning pädevatekohtute nimed ja kontaktandmed;

d) keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning vajaduse korralnende ülesannete ulatus vastavalt artikli 49 lõikele 3;

e) avalik-õiguslike asutuste nimed ja kontaktandmed ning vaja-duse korral nende ülesannete ulatus vastavalt artikli 51lõikele 3;

f) ametiasutuste nimed ja kontaktandmed, kellel on artikli 21kohaldamisel pädevus kohtuotsuste täitmise küsimustes;

g) artiklites 20, 28 ja 40 osutatud dokumentide tõlgete puhulaktsepteeritavad keeled;

h) keeled, mida nende keskasutused aktsepteerivad artiklis 59osutatud teabevahetuses teiste keskasutustega.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.

2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe EuroopaLiidu Teatajas, välja arvatud punktides a, c ja f osutatud kohtute jaasutuste aadressid ning muud kontaktandmed.

L 7/20 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

286

3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikultkättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eel-kõige otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju kä-sitlevat Euroopa kohtute võrku.

Artikkel 72

Vormide muutmine

Käesolevas määruses sätestatud vorme muudetakse vastavaltartikli 73 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 73

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 70kohaselt loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses keh-testatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

Artikkel 74

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt viis aastat alates artikli 76 kolmandas lõigus märgitudkohaldamise kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandekäesoleva määruse kohaldamise kohta koos hinnanguga keskasu-tuste vahelises koostöös saadud praktiliste kogemuste kohta, eel-kõige seoses keskasutuste juurdepääsuga ameti- ja haldusasutustevalduses olevale teabele, ja 2007. aasta Haagi protokolliga mitte-ühinenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise, täide-tavaks tunnistamise ja täitmise menetluste toimimise kohta.Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva mää-ruse kohandamiseks.

Artikkel 75

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult pärast selle kohal-damiskuupäeva algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitudkohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumen-tide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.

2. IV peatüki 2. ja 3. jagu kohaldatakse:

a) enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikidestehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavakstunnistamist taotleti pärast kõnealust kuupäeva;

b) pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva tehtud koh-tuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuu-päeva, niivõrd, kuivõrd nimetatud kohtuotsused kuuluvadtunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001reguleerimisalasse.

Määrus (EÜ) nr 44/2001 jääb kehtima käesoleva määruse kohal-damiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetlustesuhtes.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud võisõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud amet-like juriidiliste dokumentide suhtes.

3. Keskasutuste koostööd käsitlevat VII peatükki kohaldataksetaotluste suhtes, mis keskasutused on kättesaanud alates käesolevamääruse kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 76

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle aval-damist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 2 lõiget 2, artikli 47 lõiget 3 ja artikleid 71, 72 ja 73 ko-haldatakse alates 18. septembrist 2010.

Käesolevat määrust, välja arvatud teises lõigus osutatud sätteid,kohaldatakse alates 18. juunist 2011, tingimusel et ühenduses ko-haldatakse sellel kuupäeval 2007. aasta Haagi protokolli. Vastaselkorral kohaldatakse käesolevat määrust alates nimetatud proto-kolli ühenduses kohaldamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimeleesistuja

M. BARNIER

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/21

287

I LISA

SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPEVÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE

MENETLUSI

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 20 ja 48)

TÄHELEPANU!

Annab välja päritoluriigi kohus

Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav

Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis tehtiteatavaks päritoluriigi kohtule

1. Dokumendi liik:

Kohtuotsus Kohtulik kokkulepe

Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kohtuotsust/kohtulikku kokkulepet tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilmavõimaluseta selle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse(EÜ) nr 4/2009 artiklid 17 ja 48).

2. Päritoluriigi kohus

2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Aadress:

2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Hageja(d) (*) (**)

3.1. Isik A

3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-

jaks.(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.

L 7/22 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

288

3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4. Aadress:

3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.5. Sai

3.1.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

3.2. Isik B

3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4. Aadress:

3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.5. Sai

3.2.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/23

289

3.3. Isik C

3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4. Aadress:

3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.5. Sai

3.3.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4. Kostja(d) (*) (**)

4.1. Isik A

4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4. Aadress:

4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-jaks.

(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.

L 7/24 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

290

4.1.5. Sai

4.1.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4.2. Isik B

4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4. Aadress:

4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .,

4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.5. Sai

4.2.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4.3. Isik C

4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/25

291

4.3.4. Aadress:

4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.5. Sai

4.3.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa

5.1. Vääring

Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Elatisnõue (*)

5.2.1. Elatisnõue A

5.2.1.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.

L 7/26 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

292

5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/27

293

5.2.2. Elatisnõue B

5.2.2.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Makse tähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/28 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

294

5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3. Elatisnõue C

5.2.3.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/29

295

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.3. Kulud

Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).

Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/30 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

296

II LISA

SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPEVÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE

MENETLUSI

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 28 ja artikli 75 lõige 2)

TÄHELEPANU!

Annab välja päritoluriigi kohus

Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav

Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis onpäritoluriigi kohtule teatavaks tehtud

1. Dokumendi liik:

Kohtuotsus Kohtulik kokkulepe

Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Päritoluriigi kohus

2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Aadress:

2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Hageja(d) (*) (**)

3.1. Isik A

3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-

jaks.(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/31

297

3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4. Aadress:

3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.5. Sai

3.1.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

3.2. Isik B

3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4. Aadress:

3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.5. Sai

3.2.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

L 7/32 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

298

3.3. Isik C

3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4. Aadress:

3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.5. Sai

3.3.5.1. õigusabi:

Jah Ei

3.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

3.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4. Kostja(d) (*) (**)

4.1. Isik A

4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4. Aadress:

4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kost-jaks.

(**) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/33

299

4.1.5. Sai

4.1.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.1.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.1.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4.2. Isik B

4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4. Aadress:

4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.5. Sai

4.2.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.2.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.2.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

4.3. Isik C

4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/34 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

300

4.3.4. Aadress:

4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.5. Sai

4.3.5.1. õigusabi:

Jah Ei

4.3.5.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

4.3.5.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa

5.1. Vääring

Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Elatisnõue (*)

5.2.1. Elatisnõue A

5.2.1.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/35

301

5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/36 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

302

5.2.2. Elatisnõue B

5.2.2.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/37

303

5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3. Elatisnõue C

5.2.3.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/38 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

304

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.3. Kulud

Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).

Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/39

305

III LISA

SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE,MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE MENETLUST

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning kootöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 48)

TÄHELEPANU!

Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus

Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav

Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevaleasutusele teatavaks tehtud

1. Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ametlikku juriidilist dokumenti tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilma võimalusetaselle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse (EÜ) nr 4/2009artikkel 48).

2. Ametliku juriidilise dokumendi liik

2.1. Dokument on koostatud või registreeritud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Kokkulepe on sõlmitud või tõestatud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

2.2. Pädev asutus:

2.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Aadress:

2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Õigustatud isik(ud) (*)

3.1. Isik A

3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.

L 7/40 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

306

3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4. Aadress:

3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2. Isik B

3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4. Aadress:

3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3. Isik C

3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4. Aadress:

3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kohustatud isik(ud) (*)

4.1. Isik A

4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4. Aadress:

4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/41

307

4.2. Isik B

4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4. Aadress:

4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3. Isik C

4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4. Aadress:

4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Ametliku juriidilise dokumendi sisu

5.1. Vääring:

Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Elatisnõue (*)

5.2.1. Elatisnõue A

5.2.1.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.

L 7/42 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

308

5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/43

309

5.2.2. Elatisnõue B

5.2.2.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/44 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

310

5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3. Elatisnõue C

5.2.3.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/45

311

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.3. Kulud

Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).

Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/46 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

312

IV LISA

SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE,MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKSTUNNISTAMISE MENETLUSI

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 48 ja artikli 75 lõige 2)

TÄHELEPANU!

Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus

Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav

Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevaleasutusele teatavaks tehtud

1. Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Ametliku juriidilise dokumendi liik

2.1. Dokument on koostatud või registreeritud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Kokkulepe on sõlmitud või tõestatud: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

2.2. Pädev asutus:

2.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Aadress:

2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2.3. Liikmesriik:

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Õigustatud isik(ud) (*)

3.1. Isik A

3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/47

313

3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4. Aadress:

3.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2. Isik B

3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4. Aadress:

3.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3. Isik C

3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4. Aadress:

3.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kohustatud isik(ud) (*)

4.1. Isik A

4.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4. Aadress:

4.1.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.1.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.

L 7/48 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

314

4.2. Isik B

4.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4. Aadress:

4.2.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.2.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3. Isik C

4.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4. Aadress:

4.3.4.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4.3.4.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Ametliku juriidilise dokumendi sisu

5.1. Vääring:

Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Elatisnõue (*)

5.2.1. Elatisnõue A

5.2.1.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.1.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/49

315

5.2.1.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.1.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.1.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.1.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/50 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

316

5.2.2. Elatisnõue B

5.2.2.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.2.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav periood:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.2.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/51

317

5.2.2.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.2.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.2.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3. Elatisnõue C

5.2.3.1. Elatist maksab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta)

Isik, kellele elatist tuleb maksta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

5.2.3.2. Summa makstakse ühekordselt

Vajaduse korral hõlmatav ajavahemik:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni)

Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.3. Summa makstakse mitme osamaksena

Maksetähtpäev(pp/kk/aaaa) Summa

5.2.3.4. Korrapäraselt makstav summa

Üks kord nädalas

Üks kord kuus

Muu (täpsustage makseperiood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

Maksepäev/Maksetähtpäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/52 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

318

Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Indekseerimist kohaldatakse alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.5. Tagasiulatuvalt makstav summa

Hõlmatav periood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa))

Summa: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise kord: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.6. Viivis (kui see on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis)

Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Viivis kuulub tasumisele alates: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

5.2.3.7. Mitterahaline maksmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.3.8. Muu makseviis (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.3. Kulud

Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

maksma järgmise summa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

järgmisele isikule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))

Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/53

319

V LISA

ERIMEETMETE VÕTMISE TAOTLUS

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikkel 53)

A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus

1. Taotluse esitanud keskasutus

1.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2. Aadress:

1.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

1.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.6. Viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

1.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Taotluse saanud keskasutus

2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Aadress:

2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

L 7/54 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

320

3. Taotlus

3.1. Taotletud erimeetme eesmärk on:

3.1.1. aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.)

3.1.2. hõlbustada teabe leidmist kohustatud või õigustatud isiku sissetuleku või varade kohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.)

3.1.3. hõlbustada dokumentide või muude tõendite saamist

3.1.4. saada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel

3.1.5. algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mison oma laadilt territoriaalsed

3.1.6. hõlbustada dokumendi kättetoimetamist

3.2. Taotluse põhjused:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3. Taotletav teave puudutab:

3.3.1. järgmist kohustatud isikut

3.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.1.3. Viimane teadaolev aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.1.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.1.5. Muu teave, mis võib olla kasulik (**):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2. järgmist õigustatud isikut

3.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2.3. Viimane teadaolev aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.3.2.5. Muu teave, mis võib olla kasulik (**):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Näiteks varasema tööandja nimi, perekonnaliikmete nimed ja aadressid, andmed asjaomasele isikule kuuluva võimaliku mootorsõiduki

või kinnisvara kohta.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/55

321

3.4. Taotletav teave

3.4.1. Kohustatud/õigustatud isiku praegune aadress

3.4.2. Kohustatud/õigustatud isiku sissetulekud

3.4.3. Kohustatud/õigustatud isiku varad, sealhulgas kohustatud/õigustatud isiku varade asukoht

Kohustatud isik esitas kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendi koopia koos as-jakohase vormiga

Jah Ei

Sellise isiku teavitamine, kelle kohta kogutakse andmeid, võib seada ohtu elatise tegeliku sissenõudmise(määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 63 lõige 2)

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B OSA: Täidab taotluse saanud keskasutus

4. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

5.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Võetud meetmed ja saadud tulemused

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/56 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

322

7. Saadud teave

7.1. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklitele 61, 62 ja 63 tuginemata:

7.1.1. Kohustatud/õigustatud isiku aadress:

Ei Jah (täpsustage)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.1.2. Kohustatud/õigustatud isiku sissetulekud:

Ei Jah (täpsustage)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.1.3. Kohustatud/õigustatud isiku varad:

Ei Jah (täpsustage)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel:

7.2.1. Kohustatud/õigustatud isiku aadress:

Ei Jah (täpsustage)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2.2. Kohustatud isiku sissetuleku olemasolu:

Ei Jah

7.2.3. Kohustatud isiku varade olemasolu:

Ei Jah

TÄHELEPANU!

(määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel)

Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või varade olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, eitohi artikli 61 lõikes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluse esitanud keskasutuse poole, kuikohtu menetluseeskirjadest ei tulene teisiti (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 62 lõike 2 teine taane).

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/57

323

8. Taotletud teabe edastamine ebaõnnestus

Taotluse saanud keskasutusel ei õnnestunud taotletud teavet edastada järgmistel põhjustel:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/58 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

324

VI LISA

TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMISEKS,TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISEKS VÕI TÄITMISEKS

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 56 ja 57)

A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus

1. Taotlus

Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus (artikli 56 lõi-ke 1 punkt a)

Kohtuotsuse tunnustamise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt a)

Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus (artikli 56 lõike 1punkt b)

2. Taotluse esitanud keskasutus

2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Aadress:

2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.6. Taotluse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine(järgmised): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

2.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/59

325

3. Taotluse saanud keskasutus

3.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2. Aadress:

3.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

4. Taotlusele lisatud dokumendid, (*) kui kohtuotsus on tehtud liikmesriigis

Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi koopia

Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi väljavõte, kasutades I, II, III või IV lisasesitatud vormi

I, II, III või IV lisas esitatud vormi sisu transliteratsioon või tõlge

Vajaduse korral täidetavaks tunnistamise otsuse koopia

Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti

Dokument, mis tõendab, et hageja sai õigusabi või vabastuse kulude tasumisest

Dokument, mis tõendab, et hageja sai päritoluliikmesriigi haldusasutuses tasuta õigusabi või et hageja vas-tab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada õigusabi või vabastust kulude tasumisest

Dokument, millega määratakse kindlaks avalik-õigusliku asutuse õigus taotleda õigustatud isikule maks-tud toetuste tagasimaksmist ja millega põhjendatakse selliste toetuste maksmist

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Taotlusele lisatud dokumendid, (*) kui kohtuotsus on tehtud kolmandas riigis

Kohtuotsuse täielik tekst

Päritoluriigi pädeva asutuse koostatud kohtuotsuse kokkuvõte või väljavõte

Dokument, mis tõendab, et otsus on päritoluriigis täidetav, ning – haldusasutuse tehtud otsuse puhul –dokument, mis tõendab, et 2007. aasta Haagi konventsiooni artikli 19 lõike 3 kohased nõuded on täidetud

(*) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.

L 7/60 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

326

Kui kostja ei ilmunud päritoluriigi kohtusse ja tal puudus seal esindaja, siis dokument (dokumendid), mil-lega tõendatakse, et kostjat teavitati nõuetekohaselt menetlusest ja võimalusest olla ära kuulatud või etkostjat teavitati nõuetekohaselt kohtuotsusest ja võimalusest see vaidlustada või esitada selle peale de jurevõi de facto kaebus

Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti

Dokument, mis sisaldab asjakohaste arvutuste tegemiseks vajalikku teavet, kui otsusega nähakse ette auto-maatne indekseerimine

Dokument, mis näitab, millises ulatuses sai hageja päritoluriigis tasuta õigusabi

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B OSA: Täidab hageja või vajaduse korral isik/ametiisik, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud vo-litused täita vorm hageja nimel

6. Taotlus

6.1. Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus

Taotluse aluseks on:

6.1.1. määruse (EÜ) nr 4/2009 IV peatüki 2. jaotis

6.1. 2. Haagi 2007. aasta konventsioon

6.1. 2.1. Märkige tunnustamise ja täitmise alus Haagi 2007. aasta konventsiooni artikli 20 kohaselt: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.1. 2.2. Kostja ilmus kohtusse või teda esindati kohtumenetlustes päritoluliikmesriigis:

Jah Ei

6.1. 3. Taotluse saanud liikmesriigi õigus

6.1. 4. Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.2. Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/61

327

7. Kohtuotsus

7.1. Kuupäev ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2. Päritoluriigi kohtu nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Hageja:

8.1. Füüsiline isik:

8.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.4. Kodakondsus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.5. Elukutse: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.6. Perekonnaseis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.7. Aadress:

8.1.7.1. Edasitoimetav isik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) (**))

8.1.7.2. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.7.3. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.7.4. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

8.1.8. Telefon/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.1.9. Sai:

8.1.9.1. õigusabi:

Jah Ei

8.1.9.2. vabastuse kulude tasumisest:

Jah Ei

8.1.9.3. tasuta menetluse määruse (EÜ) nr 4/2009 X lisas loetletud haldusasutuses:

Jah Ei

8.1.10. Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat …): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).

L 7/62 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

328

8.2. Avalik-õiguslik asutus:

8.2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.2. Aadress:

8.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

8.2.3. Telefon/faks/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.4. Asutust menetlustes esindava isiku nimi (*):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.5. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

8.2.5.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.5.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.5.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8.2.5.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Kostja

9.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.4. Kodakondsus: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.5. Elukutse: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.6. Perekonnaseis: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.7. Aadress (**):

9.7.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.7.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.7.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

10. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui need andmed on asjakohased.(**) Kui need andmed on kättesaadavad.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/63

329

11. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (*)

11.1. Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja

11.2. Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja

11.3. Hageja Kostja

on seaduslik esindaja, (**) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:

11.3.1. Isik A

11.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.1.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.1.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.1.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2. Isik B

11.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.2.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3. Isik C

11.3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3.4. Kodakondsus: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3.5. Elukutse: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3.3.6. Perekonnaseis: (***) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12. Kohustatud isik

12.1. Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja

12.2. Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja

12.3. Hageja Kostja

on seaduslik esindaja, (**) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:

12.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(**) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.(***) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.

L 7/64 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

330

12.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.3.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.3.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.3.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik

13.1. Maksmine elektroonilisel teel

13.1.1. Panga nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.1.2. BIC või muu asjakohane pangakood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.1.3. Konto omanik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.1.4. Rahvusvaheline kontonumber (IBAN): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.2. Maksmine tšekiga

13.2.1. Tšekk kirjutatud järgmise isiku nimele: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.2.2. Tšekk tuleb saata järgmisele isikule:

13.2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.2.2.2. Aadress:

13.2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13.2.2.2.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

14. Täiendav teave (vajaduse korral):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotleja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .ja/või vajaduse korral:Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hagejanimel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui need andmed on kättesaadavad.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/65

331

VII LISA

TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TEGEMISEKS VÕIMUUTMISEKS

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artiklid 56 ja 57)

A OSA: Täidab taotluse esitanud keskasutus

1. Taotlus

Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt c)

Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt d)

Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt e)

Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt f)

Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt b)

Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt c)

2. Taotluse esitanud keskasutus

2.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Aadress:

2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

2.3. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.4. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.5. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.6. Taotluse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine(järgmised): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

2.7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.7.3. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

L 7/66 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

332

3. Taotluse saanud keskasutus

3.1. Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2. Aadress:

3.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

4. Taotlusele vajaduse korral lisatud dokumendid (*)

Taotluse saanud liikmesriigi kohtuotsus tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise kohta

Muudetava kohtuotsuse koopia

Muudetava kohtuotsuse väljavõte

Dokument (dokumendid), millega tõendatakse sissetulekute või muude asjaolude muutumist

Sünnitunnistus(ed) või sellega samaväärne dokument

Põlvnemissuhte tunnistamine kohustatud isiku poolt

Bioloogilist põlvnemist kinnitav dokument (kinnitavad dokumendid)

Pädeva asutuse otsus suguluse kohta

Geenitestide tulemused

Lapsendamistunnistus

Abielu- või samaväärse suhte tunnistus

Abielulahutuse/lahuselu alguse kuupäeva tõendav dokument

Dokument (dokumendid), mis kinnitavad, et pooltel on ühine elukoht

Kooliga seotud tõend(id)

Rahalist olukorda tõendav dokument (tõendavad dokumendid)

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/67

333

B OSA: Täidab hageja või vajaduse korral isik/ametiisik, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud vo-litused täita vorm hageja nimel

5. Taotlus

5.1. Kohtuotsuse tegemise taotlus

5.1.1. Põlvnemissuhe ei ole kindlaks tehtud

5.1.2. Ühtegi kohtuotsust ei ole tehtud

5.1.3. Olemasolevat kohtuotsust ei ole võimalik tunnustada ega täidetavaks tunnistada

5.1.4. Taotletav summa:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2. Kohtuotsuse muutmise taotlus

5.2.1. Kohtuotsus tehti taotluse saanud liikmesriigis

5.2.2. Kohtuotsus tehti muus kui taotluse saanud liikmesriigis

5.2.3. Kohtuotsuse kuupäev (pp/kk/aaaa) ja viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.4. Päritoluriigi kohtu nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5.2.5. Tekkinud asjaolude muutumine:

Järgmis(t)e isiku(te) sissetulekute muutumine:

isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

kohustatud isik

Järgmis(t)e isiku(te) kulude muutumine:

isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

kohustatud isik

Lapse (laste) olukorra muutumine:

Perekonnaseisu muutmine:

isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta

kohustatud isik

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/68 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

334

5.2.6. Taotletavad muudatus(ed):

Elatise summa suurendamine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Elatise summa vähendamine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksesageduse muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksmise korra muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maksete laadi muutmine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ülalpidamiskohustuse lõppemine (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Hageja:

6.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.2. Aadress:

6.2.1. Edasitoimetav isik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed) (*))

6.2.2. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.2.3. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.2.4. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

6.3. Telefon/e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.4. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.5. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.6. Kodakondsus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.7. Elukutse: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.8. Perekonnaseis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6.9. Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat …): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).(**) Kui need andmed on kättesaadavad.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/69

335

7. Kostja

7.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2. Aadress (*):

7.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.2.3. Liikmesriik

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Saksamaa Eesti Iirimaa KreekaHispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari MaltaMadalmaad Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia SoomeRootsi

7.3. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.4. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.5. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.6. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7.7. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (**)

9.1. Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja

9.2. Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja

9.3. Hageja Kostja

on seaduslik esindaja, (***) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:

9.3.1. Isik A

9.3.1.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.1.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.1.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (****) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Kui need andmed on kättesaadavad.(**) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.(***) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(****) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.

L 7/70 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

336

9.3.1.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.1.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.1.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.1.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:

Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Abielu

Abieluga analoogne suhe

Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2. Isik B

9.3.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.2.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:

Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Abielu

Abieluga analoogne suhe

Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3. Isik C

9.3.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3.4. Kodakondsus: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3.5. Elukutse: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9.3.3.6. Perekonnaseis: (*) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/71

337

9.3.3.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:

Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Abielu

Abieluga analoogne suhe

Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. Kohustatud isik

10.1. Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja

10.2. Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja

10.3. Hageja Kostja

on seaduslik esindaja, (*) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:

10.3.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.2. Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.3. Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.4. Kodakondsus: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.5. Elukutse: (**). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.6. Perekonnaseis: (**) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.3.7. Elatisnõude aluseks on järgmine suhe:

Põlvnemissuhe (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Abielu

Abieluga analoogne suhe

Hõimlus (täpsustage suhe): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Muu (täpsustage): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11. Teave taotlusega seotud isikute rahalise olukorra kohta (märkige üksnes see teave, mis on asjakohanekohtuotsuse tegemiseks või selle muutmiseks)

11.1. Vääring

Euro (eurot) Bulgaaria leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) Eesti kroon (EEK)Ungari forint (HUF) Leedu litt (LTL) Läti latt (LVL) Poola zlott (PLN)Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(*) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.(**) Kui need andmed on kättesaadavad.

L 7/72 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

338

11.2. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta, ja isik, kes vastutab sellis(t)e isiku(te) eest

11.2.1. Brutotulu

kuus

aastas

Isik, kes vastutabselle isiku (nende

isikute) eest, kelleleelatist taotletaksevõi tuleb maksta

Selle isiku praegu-ne abikaasa või

partner, kes vastu-tab selle isiku (nen-

de isikute) eest,kellele elatist taot-letakse või tuleb

maksta

Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik A)

Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik B)

Isik, kellele elatisttaotletakse võituleb maksta

(isik C)

Palk (sealhulgas mitterahaline),vanaduspension, invaliidsuspen-sion, ülalpidamistoetus, elurendi-sed, töötushüvitised

Muu kui palgatöö eest saadudsissetulek

Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud

Muud sissetulekuallikad

KOKKU

11.2.2. Kulud ja kohustused

kuus

aastas

Isik, kes vastutabselle isiku (nende

isikute) eest, kelleleelatist taotletaksevõi tuleb maksta

Selle isiku praegu-ne abikaasa või

partner, kes vastu-tab selle isiku (nen-

de isikute) eest,kellele elatist taot-letakse või tuleb

maksta

Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik A)

Isik, kellele elatisttaotletakse või tu-leb maksta (isik B)

Isik, kellele elatisttaotletakse võituleb maksta

(isik C)

Maksud

Kindlustusmaksed, kohustuslikudsotsiaalkindlustus- ja tööga seotudmaksed

Üür ja ühistu-/kommunaalkulud,eluasemelaenu tagasimaksmine

Kulutused toidule ja riietele

Ravikulud

Seadusliku kohustusega ette näh-tud muud ülalpidamistoetusedkolmandale isikule ja/või kulutu-sed muudele taotluses nimetamataülalpeetavatele isikutele

Laste koolikulud

Laenu tagasimaksmine, muudvõlad

Muud kulud

KOKKU

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/73

339

11.2.3. Muud varad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.3. Kohustatud isik

11.3.1. Brutotulu

kuus

aastas

Kohustatud isik Kohustatud isiku praegune abikaasavõi partner

Palk (sealhulgas mitterahaline), vanaduspension, invaliidsus-pension, ülalpidamistoetus, elurendised, töötushüvitised

Muu kui palgatöö eest saadud sissetulek

Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud

Muud sissetulekuallikad

KOKKU

11.3.2. Kulud ja kohustused

kuus

aastas

Kohustatud isik Kohustatud isiku praegune abikaasavõi partner

Maksud

Kindlustusmaksed, kohustuslikud sotsiaalkindlustus- ja töö-ga seotud maksed

Üür ja ühistu-/kommunaalkulud, eluasemelaenu tagasi-maksmine

Kulutused toidule ja riietele

Ravikulud

Seadusliku kohustusega ette nähtud muud ülalpidamistoe-tused kolmandale isikule ja/või kulutused muudele taotlusesnimetamata ülalpeetavatele isikutele

Laste koolikulud

Laenu tagasimaksmine, muud võlad

Muud kulud

KOKKU

11.3.3. Muud varad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

L 7/74 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

340

12. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik

12.1. Maksmine elektroonilisel teel

12.1.1. Panga nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.1.2. BIC või muu asjakohane pangakood: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.1.3. Konto omanik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.1.4. Rahvusvaheline kontonumber (IBAN): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.2. Maksmine tšekiga

12.2.1. Tšekk kirjutatud järgmise isiku nimele: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.2.2. Tšekk tuleb saata järgmisele isikule:

12.2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.2.2.2. Aadress:

12.2.2.2.1. Tänav ja maja number/postkast: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.2.2.2.2. Linn või asula ja sihtnumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12.2.2.2.3. Riik: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13. Täiendav teave (vajaduse korral):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotleja allkiri: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .ja/või vajaduse korral:Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hagejanimel:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/75

341

VIII LISA

TAOTLUSE KÄTTESAAMISE TÕEND

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikli 58 lõige 3)

Käesolev kättesaamistõend tuleb välja saata 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

1. Taotluse esitanud keskasutus

1.1. Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2. Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Taotluse saanud keskasutus

2.1. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Kättesaamise kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)

4. Esialgsed toimingud, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Vajalik lisadokument või -teave (täpsustage)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Menetlemise aruanne esitatakse 60 päeva jooksul.

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

L 7/76 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

342

IX LISA

TAOTLUSE MENETLEMISEST KEELDUMISE VÕI TAOTLUSE MENETLEMISE LÕPETAMISE TEADE

(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsustetunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) (1) artikli 58 lõiked 8 ja 9)

1. Taotluse esitanud keskasutus

1.1. Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1.2. Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Taotluse saanud keskasutus

2.1. Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2. Taotluse menetlemise eest vastutav isik:

2.2.1. Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.2. Telefon: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.3. Faks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.2.4. E-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Taotluse saanud keskasutus keeldub taotluse menetlemisest, kuna nõutavad tingimused on ilmselgelttäitmata

Põhjused (täpsustage):

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Taotluse saanud keskasutus lõpetab taotluse menetlemise, kuna taotluse esitanud keskasutus ei ole esi-tanud taotluse saanud keskasutuse poolt nõutavaid dokumente ja täiendavat teavet 90 päeva jooksul võiviimase poolt kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul

Koht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., kuupäev: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (pp/kk/aaaa)Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(1) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/77

343

X LISA

Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 2 lõikes 2 nimetatud haldusasutused on järgmised:

L 7/78 ET Euroopa Liidu Teataja 10.1.2009

344

XI LISA

Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 47 lõikes 3 nimetatud pädevad asutused on järgmised:

10.1.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 7/79

345

346

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, 4. juuli 2012,

mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist,

ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa

pärimistunnistuse loomist

4c

348

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 650/2012,

4. juuli 2012,

mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva­must ( 1 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1) Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vaba­dusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimi­miseks.

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti c kohaselt võivad nimetatud meetmed hõlmata meet­meid, mille eesmärk on tagada liikmesriigis kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide ja kohtualluvust regu­leerivate normide kokkusobivus.

(3) 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitati, et kohtuotsuste ja õigusasutuste muude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi, ning kutsuti nõukogu ja komisjoni üles võtma vastu meetmete programmi nimetatud põhimõtte rakendamiseks.

(4) 30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastu ühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 3 ). Selles programmis määratakse

kindlaks kollisiooninormide ühtlustamisega seotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad otsuste vastas­tikust tunnustamist, ning nähakse ette testamente ja päri­misasju käsitleva õigusakti vastuvõtmine.

(5) Brüsselis 4.-5. novembril 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus” ( 4 ). Selles programmis rõhutatakse vaja­dust võtta vastu pärimisasju käsitlev õigusakt, milles käsitletakse eelkõige kollisiooninorme, kohtualluvust, vastastikust tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist päri­misõiguse valdkonnas ning Euroopa pärimistunnistust.

(6) Euroopa Ülemkogu võttis 10.-11. detsembril 2009 Brüs­selis toimunud kohtumisel vastu uue mitmeaastase programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” ( 5 ). Selles programmis leidis Euroopa Ülemkogu, et vastastikust tunnustamist tuleks laiendada valdkondadele, mida see veel ei hõlma, kuid mis on igapäevaelus äärmiselt oluli­sed, nagu näiteks pärimisküsimused ja testamendid, võttes samas arvesse liikmesriikide õigussüsteeme, seal­hulgas avalikku korda (ordre public), ning traditsioone kõnealuses valdkonnas.

(7) Tuleks edendada siseturu nõuetekohast toimimist, kaotades isikute vaba liikumist piiravad takistused, millega puutuvad praegu kokku inimesed, kes soovivad teostada oma õigusi piiriülese mõjuga pärimisasjade puhul. Euroopa õigusruumis peavad kodanikud saama aegsasti korraldada oma pärandiga seotud küsimusi. Päri­jate ja annakusaajate, teiste surnule lähedaste isikute ning pärandaja võlausaldajate õigusi tuleb kaitsta tõhusal viisil.

(8) Nende eesmärkide saavutamiseks peaks käesolev määrus ühendama sätted, mis käsitlevad kohtualluvust, kohalda­tavat õigust, otsuste, ametlike dokumentide ning kohtu­like kokkulepete tunnustamist (või, olenevalt juhtumist, vastuvõtmist), täidetavaks tunnistamist ja täitmist ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/107

( 1 ) ELT C 44, 11.2.2011, lk 148. ( 2 ) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu

Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuni 2012. aasta otsus. ( 3 ) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

( 4 ) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1. ( 5 ) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

349

(9) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma kõik tsiviilõiguslikud pärimisega seotud aspektid, st vara­esemete, õiguste ja kohustuste mis tahes vormis üleminek surma korral, olenemata sellest, kas tegemist on ülemi­nekuga surma puhuks tehtud korralduse alusel või ülemi­nekuga seadusjärgse pärimise teel.

(10) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama maksuasjadele ega avalik-õiguslikele haldusasjadele. Seepärast tuleks sise­riikliku õigusega määrata kindlaks näiteks see, kuidas arvestatakse ja makstakse makse ning arvestatakse ja täidetakse muid avalik-õiguslikke kohustusi, olgu need siis maksud, mis jäid surnul tasumata surma hetkel, või pärandiga seotud maksud, mida tuleb tasuda pärandist või soodustatud isikutel. Siseriikliku õigusega tuleks samuti määrata kindlaks, kas käesoleva määruse kohase pärandvara ülemineku puhul soodustatud isikutele või pärandvara registreerimise suhtes võib kohaldada maksustamist.

(11) Käesolevat määrust ei peaks kohaldama muudele tsiviil­õiguse valdkondadele peale pärimise. Selguse huvides tuleks mitmed küsimused, mida võib seostada pärimisega, sõnaselgelt käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(12) Seega ei tuleks käesolevat määrust kohaldada abikaasade varasuhtega seotud küsimustele, sealhulgas mõnes õigus­süsteemis tuntud abieluvaralepingutele, ulatuses, milles sellised kokkulepped ei käsitle pärimisasju, ning selliste suhetega seotud varasuhetele, millel on abieluga sarnane toime. Käesoleva määruse kohaselt konkreetse pärimis­asjaga tegelevad asutused peaksid sellele vaatamata võtma surnud isiku pärandi ja soodustatud isikute vastavate pärandiosade kindlaksmääramisel olukorrast sõltuvalt arvesse surnu ja tema abikaasa varasuhte või samalaadse varasuhte lõpetamist.

(13) Käesoleva määruse kohaldamisalast peaksid samuti jääma välja usaldusfondi (trust) loomise, tegevuse ja lõpetami­sega seotud küsimused. See ei tähenda, et usaldusfondid jäetakse üldiselt kohaldamisalast välja. Kui usaldusfond luuakse testamendiga või seadusjärgse pärimisega seotud põhikirja alusel, tuleks varaesemete pärimise käigu ja soodustatud isikute kindlaksmääramisel kohaldada käes­oleva määruse kohaselt pärimisele kohaldatavat õigust.

(14) Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta õigused ja varaesemed, mis tekivad või lähevad üle muul viisil kui pärimise teel, näiteks kinke teel. See, kas kinget või muud elavate isikute vahelist tehingut, millel on surmale eelnevalt asjaõiguslik mõju, tuleks pärandi­osade suurendamisel või vähendamisel või soodustatud

isikute pärandiosade kindlaksmääramisel arvesse võtta, tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse alusel kindlaks määratud pärimisele kohaldatava õiguse alusel.

(15) Käesolev määrus peaks võimaldama luua kinnisasja- või vallasasjaõiguse või sellise õiguse ülemineku pärimise teel pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt. See ei tohiks siiski mõjutada mõne liikmesriigi õiguses tuntud piiratud hulga asjaõiguste loetelu (numerus clausus). Liikmesriigilt ei tuleks nõuda selles liikmesriigis asuva varaga seotud asjaõiguse tunnustamist, kui selle riigi õiguses sellist asjaõigust ei tunta.

(16) Selleks aga, et võimaldada soodustatud isikutel kasutada teises liikmesriigis õigusi, mis on neile pärimise käigus tekkinud või üle läinud, peaks käesolev määrus nägema ette vastavas liikmesriigis mitte tuntud asjaõiguse kohan­damise vastavalt selle liikmesriigi õiguses ette nähtud kõige lähemale samaväärsele asjaõigusele. Sellise kohan­damise puhul tuleks arvesse võtta vastava asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huvisid ning sellega seotud mõjusid. Riigi kõige lähema samaväärse asjaõiguse kind­lakstegemiseks võib võtta ühendust selle riigi asutuse või pädeva isikuga, kelle õigus oli pärimisele kohaldatav, et saada täiendavat teavet konkreetse asjaõiguse olemuse ja toime kohta. Selleks võiks kasutada tsiviil- ja kaubandus­asjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas olemasole­vaid võrgustikke ning muid kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad välisriigi õigusest aru saada.

(17) Käesoleva määrusega sõnaselgelt ette nähtud tundmatute asjaõiguste kohandamine ei tohiks välistada käesoleva määruse kohaldamisel muid kohandamise vorme.

(18) Kinnis- või vallasasjaõiguse registreerimise nõuded tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega määratakse registrit pidava liikmesriigi õigusega (kinnis­vara puhul asukohariigi õigusega) kindlaks registreerimise viis ja tingimused ning asutused, nagu kinnistusregistrid või notarid, kes vastutavad selle kontrollimise eest, et kõik nõuded on täidetud ning et esitatud või koostatud dokumendid on piisavad ja sisaldavad vajalikku teavet. Eelkõige võivad asutused kontrollida, kas surnud isiku õigus registreerimiseks esitatud dokumendis nimetatud pärandvarale on õigus, mis on sellisena registrisse kantud või muul viisil näidatud kooskõlas selle liikmesriigi õigu­sega, kus registrit peetakse. Dokumentide dubleerimise vältimiseks peaksid registreerivad asutused aktsepteerima selliseid teise liikmesriigi pädevate asutuste koostatud dokumente, mille kasutamine on käesolevas määruses sätestatud. Eelkõige kehtib käesoleva määruse alusel välja antud Euroopa pärimistunnistus dokumendina,

ET L 201/108 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

350

mille alusel saab teha pärandvara käsitlevaid kandeid liik­mesriigi registrisse. See ei tohiks välistada registreerimi­sega seotud asutuste jaoks võimalust paluda registree­rimist taotleval isikul esitada sellist täiendavat teavet või selliseid täiendavaid dokumente, mis on nõutavad registrit pidava liikmesriigi õigusaktide alusel, näiteks tulude maksmisega seotud teave või dokumendid. Pädev asutus võib registreerimist taotlevat isikut teavitada sellest, kuidas puuduolevat teavet või dokumente saab esitada.

(19) Õiguse registrisse kandmise mõju tuleks samuti käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega tuleks registrit pidava liikmesriigi õigusega kindlaks määrata eelkõige see, kas registreerimisel on näiteks deklaratiivne või kons­titutiivne tagajärg. Seetõttu, kui näiteks kinnisasjaõiguse omandamiseks tuleb teha registreerimine registrit pidava liikmesriigi õiguse kohaselt, et tagada registrite erga omnes mõju või kaitsta kohtulikku kokkulepet, reguleeritakse sellise omandamise hetke kõnealuse liikmesriigi õigusega.

(20) Käesolevas määruses tuleks arvestada liikmesriikides päri­misega seotud küsimuste lahendamisel kasutatavaid erine­vaid süsteeme. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõistet „kohus” käsitada laias tähenduses, hõlmates mitte üksnes õiguslikke funktsioone täitvad kohtud ranges mõttes, vaid ka teatavate liikmesriikide notarid ja registribürood, kellel on teatud pärimisasjades kohtutega sarnased õiguslikud funktsioonid, ning notarid ja õigusala töötajad, kes mõnes liikmesriigis täidavad asjaomases pärimisasjas õiguslikke funktsioone neile kohtu poolt delegeeritud volituste alusel. Kõigi käesolevas määruses kehtestatud määratlusele vastavate kohtute suhtes peaks olema kohaldatavad selles määruses sätestatud kohtuallu­vuseeskirjad. Samas ei peaks mõiste „kohus” hõlmama neid liikmesriigi asutusi, mis ei ole õigusasutused, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus menetleda päri­misasju, näiteks enamikus liikmesriikides notarid, kes tavapäraselt ei täida õiguslikke funktsioone.

(21) Käesolev määrus peaks võimaldama kõigil notaritel, kellel on pädevus menetleda liikmesriikides pärimisasju, seda pädevust rakendada. See, kas käesolevas määruses sätes­tatud kohtualluvuse eeskirjad on asjaomase liikmesriigi notarite jaoks siduvad või mitte, peaks sõltuma sellest, kas nad vastavad määruses määratletud mõistele „kohus”.

(22) Liikmesriikide notarite pärimisasjades väljastatud doku­mendid peaksid ringlema käesoleva määruse kohaselt. Kui notarid täidavad õiguslikke funktsioone, mille täit­mine on neile kohtualluvuse eeskirjade kohaselt siduv, tuleks nende otsuste suhtes kohaldada tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist käsitlevaid sätteid.

Kui notarid ei täida selliseid õiguslikke funktsioone, mille täitmine on neile kohtualluvuse eeskirjade kohaselt siduv, peaks nende väljastatavatele ametlikele dokumen­tidele kohaldatama ametlikke dokumente käsitlevaid sätteid.

(23) Arvestades ELi kodanike suurenevat liikuvust ning liidus nõuetekohase õigusemõistmise tagamiseks ning selleks, et tagada tegelike ühendavate tegurite olemasolu pärimise ja selle liikmesriigi vahel, mille õigust kohaldatakse, tuleks käesolevas määruses kehtestada, et nii kohtualluvuse kui ka kohaldatava õiguse kindlaksmääramise eesmärgil sätes­tatud üldiseks ühendavaks teguriks on surnu alaline elukoht tema surma hetkel. Alalise elukoha kindlaksmää­ramiseks peaks pärimisasja menetlev asutus igakülgselt hindama kõiki surnu eluga nii tema surmaeelsetel aastatel kui tema surma hetkel seotud tegureid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, eelkõige surnu asjaomases riigis viibimise kestust ja õiguspärasust ning sellise viibimise tingimusi ja põhjuseid. Selliselt kindlaks määratud alaline elukoht peaks käesoleva määruse eriees­märke arvesse võttes tõendama tema tihedat ja kindlat seotust asjaomase riigiga.

(24) Teatud juhtudel võib surnu alalise elukoha kindlaksmää­ramine osutuda keeruliseks. Eelkõige võib selline olukord tekkida siis, kui surnu oli tööalastel või majanduslikel põhjustel asunud elama teise riiki seal töötamise eesmär­gil, vahel ka pikaks ajaks, kuid säilitas päritoluriigiga tihedad ja stabiilsed sidemed. Sellisel juhul võib sõltuvalt juhtumi asjaoludest lugeda, et surnu alaline elukoht oli ikka veel tema päritoluriik, kus paiknes tema pere- ja ühiskondliku elu keskpunkt. Teised keerulised olukorrad võivad ilmneda, kui surnu elas vaheldumisi mitmes riigis või reisis ühest riigist teise ega asunud alaliselt elama ühtegi riiki. Kui surnu oli ühe sellise riigi kodanik või kui kogu tema põhiline vara oli ühes neist riikidest, võiks kodakondsus või vara asukoht olla eriline tegur kõigi faktiliste asjaolude üldisel hindamisel.

(25) Pärimisele kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel võib pärimisasjaga tegelev asutus erandjuhtudel, näiteks kui surnu oli asunud elama oma alaliseks elukohaks olnud riiki üsna hiljuti enne oma surma ning kõik asjaolud osutavad sellele, et ta oli ilmselgelt olnud tihedamalt seotud teise riigiga, jõuda järeldusele, et pärimisele kohal­datav õigus ei peaks olema surnu alaliseks elukohaks olnud riigi õigus, vaid pigem selle riigi õigus, millega surnu oli ilmselgelt olnud tihedamalt seotud. Seda ilmsel­gelt tihedamat seost ei tohiks siiski kasutada täiendava ühendava tegurina, kui osutub keeruliseks teha kindlaks isiku alaline elukoht tema surma hetkel.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/109

351

(26) Miski käesolevas määruses ei tohiks takistada kohtul kohaldada mehhanisme, mis on mõeldud tegelemiseks seadusest kõrvalehoidumisega, nagu õiguserikkumine rahvusvahelise eraõiguse raames.

(27) Käesoleva määruse eeskirjade eesmärk on tagada, et päri­misega tegelev asutus kohaldab enamikul juhtudest oma liikmesriigi õigust. Seetõttu nähakse käesoleva määrusega ette erinevad mehhanismid juhtudeks, kui surnu on valinud tema pärandile kohaldatavaks õiguseks selle liik­mesriigi õiguse, mille kodanik ta oli.

(28) Üks selline mehhanism peaks võimaldama pooltel sõlmida asja menetlemiseks pädeva kohtu valimise kokkuleppe selle liikmesriigi kohtute kasuks, mille õiguse surnu on valinud. Iga üksikjuhtumi korral tuleks eelkõige kohtu valimise kokkuleppe küsimusest sõltuvalt määrata eraldi kindlaks, kas kokkulepe sõlmitakse kõigi pärimi­sega seotud poolte vahel või kas mõned neist võivad leppida kokku pöörduda valitud kohtusse olukorras, kus selle kohtu otsus vastavas küsimuses ei mõjutaks pärimis­asjaga seotud teiste poolte õigusi.

(29) Kui kohus on algatanud pärimismenetluse omal algatusel, nagu tehakse teatavates liikmesriikides, peaks nimetatud kohus menetluse lõpetama, kui pooled lepivad kokku lahendada pärimisasi vastastikusel kokkuleppel kohtuväli­selt liikmesriigis, mille õiguse surnu oli valinud. Kui kohus ei ole algatanud pärimismenetlust omal algatusel, ei peaks käesolev määrus takistama pooltel lahendada pärimisasja vastastikusel kokkuleppel kohtuväliselt, näiteks notari juures, nende valitud liikmesriigis, kui see on selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik. See peaks olema võimalik ka juhul, kui selle liikmesriigi õigus ei ole pärimisele kohaldatav.

(30) Selleks et tagada, et kõigi liikmesriikide kohtud võivad samadel alustel rakendada oma pädevust sellise isiku päri­misasjas, kelle alaline elukoht surma hetkel ei olnud liik­mesriigis, tuleks käesoleva määrusega kehtestada ammendav hierarhiline loetelu muudel juhtudel kohtu­alluvuse teostamise alustest.

(31) Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse pärimisasjas, mis on tihe­dalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtu­miga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui õigustatud isikult ei saa mõistlikel

põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti.

(32) Et hõlbustada asjaajamist pärijate ja annakusaajate jaoks, kelle alaline elukoht on muus liikmesriigis kui see, kus pärimisasja menetletakse või hakatakse menetlema, peaks käesolev määrus võimaldama igal pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt õigust omaval isikul teha pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus või avaldus pärandist tulenevate võlgade suhtes vastutuse piiramise kohta oma alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õigusega ette nähtud vormis selle liikmesriigi kohtus. See ei tohiks välistada, et niisuguseid avaldusi esitatakse teis­tele selle liikmesriigi asutustele, mis on siseriikliku õiguse kohaselt pädevad avaldusi vastu võtma. Oma alalise elukoha liikmesriigis avalduse esitamise võimalust kasu­tada soovivad isikud peaksid ise teavitama kohut või asutust, mis menetleb või hakkab menetlema pärimisasja, sellise avalduse olemasolust pärimisele kohaldatava õiguse alusel seatud tähtaja jooksul.

(33) Isikul, kes soovib piirata oma vastutust seoses pärandist tulenevate võlgadega, ei peaks olema võimalik seda teha üksnes sellekohase avalduse esitamisega tema alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi kohtule või muule pädevale asutusele, kui pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt on nõutav, et pädevas kohtus algatatakse asjaomane õiguslik menetlus, näiteks pärandvara inventuur. Sellises olukorras isiku poolt tema alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi õiguses ette nähtud vormis tehtud avaldus ei peaks seega olema käesoleva määruse kohaldamisel ametlikult kehtiv. Samuti ei tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada avaldustena dokumente, millega algatatakse kohtumenetlus.

(34) Sujuva õigusemõistmise huvides tuleks vältida vastandlike otsuste tegemist eri liikmesriikides. Selle tagamiseks peaks käesolevas määruses sätestama üldise menetluskorra, mis sarnaneb tsiviilasjades tehtavat koostööd käsitlevates muudes liidu õigusaktides kehtestatud korraga.

(35) Üks selline menetlusreegel on lis pendens’it käsitlev reegel, mida kohaldatakse, kui samas pärimisasjas pöördutakse eri liikmesriikide kohtutesse. Selle reegli alusel määratakse kindlaks, milline kohus peaks pärimisasja menetlema hakkama.

ET L 201/110 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

352

(36) Võttes arvesse, et mõnes liikmesriigis võivad pärimisasju menetleda kohtuvälised asutused, nagu notarid, kellele ei ole käesoleva määruse kohased kohtualluvuseeskirjad siduvad, ei saa välistada, et eri liikmesriikides algatatakse paralleelselt samas pärimisasjas kohtuväline kokkuleppe­menetlus ja kohtumenetlus või kaks kohtuvälist kokku­leppemenetlust. Sellises olukorras peaksid asjaomased pooled paralleelsetest menetlustest teada saades leppima omavahel kokku, kuidas küsimusega edasi tegeleda. Kui nad ei suuda omavahel kokku leppida, peaksid pärimis­asja menetlema ja selles otsuse tegema kohtud, kes on käesoleva määruse kohaselt pädevad.

(37) Et kodanikud saaksid kasutada siseturu eeliseid täielikus õiguskindluses, peaks käesolev määrus võimaldama neil ette kindlaks teha, millist õigust nende pärimisasjadele kohaldatakse. Kehtestada tuleks ühtlustatud kollisioo­ninormid, et hoida ära vastandlikke lahendusi. Põhireegel peaks tagama, et pärimisele kohaldatav õigus on etteai­matav, sest on pärimisega kõige tihedamalt seotud. Õiguskindluse huvides ning pärimisasja killustamise välti­miseks peaks kõnealune õigus olema kohaldatav kogu pärimisasjale, st kõikidele pärandvarasse kuuluvatele esemetele, olenemata varaeseme olemusest, ja sõltumata sellest, kas varaesemed asuvad teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

(38) Käesolev määrus peaks võimaldama kodanikel korraldada oma pärandiga seotud küsimusi aegsasti, valides oma pärandile kohaldatava õiguse. Nimetatud valik peaks piir­duma nende kodakondsusjärgse liikmesriigi õigusega, et tagada seos surnud isiku ja valitud õiguse vahel ning vältida õiguse valimist kavatsusega petta pärandi sund­osale õigust omavate isikute õigustatud ootusi.

(39) Õiguse valik tuleks selgesõnaliselt määratleda surma puhuks tehtud korralduse vormis esitatud avalduses või see peaks nähtuma nimetatud korralduse tingimustest. Õiguse valikut võiks käsitada surma puhuks tehtud korraldusest nähtuvana, kui näiteks surnu viitas korral­duses oma kodakondsuse riigi õiguse konkreetsetele säte­tele või nimetas muul viisil seda õigust.

(40) Käesoleva määruse alusel tehtud kohaldatava õiguse valik peaks olema kehtiv isegi siis, kui valitud õigus ei näe ette võimalust pärimisasjades õigust valida. Siiski tuleks valitud õigusega määrata kindlaks valiku tegemise toimingu sisuline kehtivus, st kas valikut tegev isik sai oma teost aru ja see vastas tema tahtele. Sama peaks kehtima õiguse valiku muutmise või tühistamise puhul.

(41) Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil tuleks kõige­pealt teha kindlaks isiku kodakondsus või mitmekordne kodakondsus. Isiku riigi kodanikuna käsitamise küsimus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse ning sellele kohaldatakse riiklikku õigust, seejuures vajaduse korral rahvusvahelisi konventsioone, järgides täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid.

(42) Pärimisele kohaldatava õigusena kindlaks määratud õigus peaks reguleerima pärimise käiku algusest lõpuni, alates pärandi avanemisest kuni pärandvarasse kuuluvate esemete üleminekuni soodustatud isikutele, nagu on määratud kindlaks kõnealuses õiguses. Pärimisele kohal­datav õigus peaks hõlmama pärandvara valitsemisega seotud küsimusi ja vastutust pärandvaral lasuvate võlgade eest. Pärandvaral lasuvate võlgade tasumise puhul võib eelkõige pärimisele kohaldatavast õigusest sõltuvalt võtta arvesse võlausaldajate spetsiifilist järjestust.

(43) Käesoleva määrusega kehtestatud kohtualluvuseeskirjad võivad teatud juhtudel viia olukorrani, kus kohus, kel on käesoleva määruse kohaselt pädevus lahendada päri­misasju, ei kohalda oma õigust. Kui selline olukord juhtub liikmesriigis, mille õigusega nähakse ette pärandi hooldaja kohustuslik määramine, peaks käesolev määrus võimaldama selle liikmesriigi kohtutel määrata nende poole pöördumisel üks või mitu niisugust hooldajat vastavalt oma õigusele. See ei tohiks piirata poolte vali­kuid pärimisasja vastastikusel kokkuleppel kohtuvälisel lahendamisel teises liikmesriigis, kui see on selle liikmes­riigi õiguse kohaselt võimalik. Selleks et tagada pärandile kohaldatava õiguse ja määrava kohtu liikmesriigi õiguse takistamatu koordineerimine, peaks kohtud määrama sellise(d) isiku(d), kel oleks õigus hooldada pärandit sellele kohaldatava õiguse alusel, nagu näiteks surnu testamen­ditäitja või pärijad ise või, kui see on nõutav pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt, pärandi kolmandast isikust hooldaja. Kohtud võivad siiski määrata erijuhtudel, kui seda nõuab nende õigus, hooldajaks kolmanda isiku, isegi kui see ei ole ette nähtud pärandile kohaldatava õigusega. Kui surnu oli määranud testamenditäitja, ei tohi seda isikut volitustest ilma jätta, välja arvatud juhul, kui pärandile kohaldatav õigus võimaldab tema volituse lõpetada.

(44) Hooldajate volitused selles liikmesriigis, kus pöörduti kohtusse, peaksid olema volitused pärandvara valitseda, mida nad võivad kasutada pärandile kohaldatava õiguse alusel. Seega, kui hooldajaks määratakse näiteks pärija, peaks tal olema sellised volitused pärandi valitsemiseks, mis pärijal on kohaldatava õiguse alusel. Kui pärandvara valitsemise volitustest, mida võib kasutada pärimisele

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/111

353

kohaldatava õiguse alusel, ei piisa selleks, et säilitada pärandvara või kaitsta võlausaldajate või muude surnu võlakohustusi taganud isikute õigusi, võib/võivad selle liikmesriigi poolt määratud hooldaja(d), kus pöörduti kohtusse, kasutada täiendavalt sel eesmärgil nimetatud liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud muid pärandvara valitsemise volitusi. Sellised täiendavad volitused võivad näiteks hõlmata varade ning pärandist tulenevate võlgade loetelu koostamist, võlausaldajate teavitamist pärandi avanemisest ja neile esitatud palvet teha nõuded teatavaks ning mis tahes ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeet­mete võtmist, mille eesmärk on pärandvara säilitamine. Täiendavate volituste alusel tegutsev hooldaja peaks oma toimingutes järgima pärimisele kohaldatavat õigust seoses pärandvara omandiõiguse üleminekuga, sealhulgas seoses kõigi soodustatud isikute tehingutega, mis tehti enne hooldaja määramist, vastutusega pärandist tulenevate võlgade eest ning soodustatud isikute õigustega, seal­hulgas vajaduse korral õigusega pärand vastu võtta või pärandist keelduda. Sellised toimingud võiksid näiteks piirduda varade võõrandamise või võlgade tasumisega, kui see on lubatud pärimisele kohaldatava õigusega. Kui pärimisele kohaldatava õiguse alusel kolmandast isikust hooldaja määramine muudab pärijate vastutust, tuleks niisugust vastutuse muutust järgida.

(45) Käesolev määrus ei tohiks takistada võlausaldajatel võtta näiteks esindaja kaudu selliseid täiendavaid meetmeid, mis on võimaldatud siseriikliku õigusega vastavalt asjako­hastele liidu õigusaktidele, et vajaduse korral kaitsta oma õigusi.

(46) Käesolev määrus peaks võimaldama teavitada pärandi avanemisest võimalikke võlausaldajaid teistes liikmesrii­kides, kus varad asuvad. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seepärast kaaluda võimalust kehtestada mehha­nism, vajaduse korral e-õiguskeskkonna portaali kaudu, et võimaldada võimalikele teistes liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele juurdepääs asjakohasele teabele ja teha oma nõuded teatavaks.

(47) Pärimisele kohaldatav õigus peaks määrama iga pärimis­asja puhul kindlaks, kes on soodustatud isikud. Enamiku riikide õiguse kohaselt hõlmab mõiste „soodustatud isikud” pärijaid ja annakusaajaid ning isikuid, kellel on õigus pärandi sundosale, kuigi annakusaajate seisund ei ole kõigi riikide õiguses kehtestatud ühtmoodi. Mõne riigi õiguse kohaselt võib annakusaaja saada otseselt pärandi­osa, samas võib teiste riikide õiguse kohaselt annakusaaja omandada üksnes nõude pärijate vastu.

(48) Selleks et tagada õiguskindlus oma pärandiküsimusi aegsasti kavandada soovivatele isikutele, tuleks käesolevas määruses sätestada konkreetsed kollisiooninormid, mis käsitlevad surma puhuks tehtud korralduste nõuetekoha­sust ja sisulist kehtivust. Nimetatud kollisiooninormide ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks käesolevas määruses loetleda elemendid, mida tuleks käsitada sisulise kehtivuse põhielementidena. Surma puhuks tehtud korralduse sisu­lise kehtivuse kontrollimine võib viia järelduseni, et surma puhuks tehtud korraldus ei ole õiguslikult kehtiv.

(49) Pärimisleping on surma puhuks tehtud korralduse üks vorm, mille nõuetekohasus ja vastuvõtmine on liikmes­riigiti erinev. Selleks et muuta lihtsamaks pärimislepingu tulemusena omandatud pärimisõiguste heakskiitmine liik­mesriikides, tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata, milline õigus reguleerib niisuguste lepingute nõuetekoha­sust, sisulist kehtivust ning siduvust lepinguosalistele, sealhulgas lepingute lõpetamise tingimusi.

(50) Õigus, mis käesoleva määruse alusel reguleerib surma puhuks tehtud korralduse nõuetekohasust ja sisulist kehtivust ning pärimislepingute puhul siduvust lepingu­osalistele, ei tohiks mõjutada ühegi isiku õigust, kellel on pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt õigus sundosale või muu õigus, millest ei saa teda ilma jätta isik, kelle pärandiga on tegemist.

(51) Kui käesolevas määruses viidatakse õigusele, mida oleks kohaldatud surma puhuks korralduse teinud isiku pärandi suhtes, kui ta oleks surnud päeval, mil, olenevalt juhtu­mist, korraldus kas tehti, seda muudeti või see tühistati, tuleks niisugust viidet käsitleda viitena selle riigi õigusele, kus sel päeval oli isiku alaline elukoht, või kui ta oli valinud kohaldatava õiguse käesoleva määruse alusel, siis selle riigi õigusele, mille kodanik ta sel päeval oli.

(52) Käesoleva määrusega tuleks reguleerida 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse Haagi konventsiooniga kooskõlas olevate reeglite kohaselt surma puhuks tehtud kõigi kirjalike korralduste vormilist kehtivust. Kui määratakse kindlaks, kas asjaomane surma puhuks tehtud korraldus on käesoleva määruse aluselt vormiliselt kehtiv, peaks pädev asutus jätma arvestamata pettuse teel loodud rahvusvahelise ulatusega asjaolu, mille eesmärk oli hoida kõrvale vormilise kehtivuse alaste eeskirjade täitmisest.

ET L 201/112 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

354

(53) Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse mis tahes sätet, millega piiratakse surma puhuks tehtud korralduse lubatud vorme, viidates teatavatele korraldust tegeva isikuga seotud omadustele, nagu tema vanus, vormiküsi­musi käsitleva sättena. Seda ei tuleks tõlgendada nii, nagu peaks käesoleva määruse alusel surma puhuks tehtud korralduse vormilisele kehtivusele kohaldatav õigus määrama kindlaks, kas alaealisel on surma puhuks tehtava korralduse tegemise võime või mitte. Kõnealune õigus peaks määrama kindlaks üksnes selle, kas isikuga seotud omadus, näiteks alaealisus, peaks takistama isikul teha teatavas vormis surma puhuks tehtavat korraldust.

(54) Teatavat liiki kinnisvarale, teatavatele äriühingutele ja muudele teatavat liiki varaesemetele kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis erieeskirju majanduslikel, perekond­likel või ühiskondlikel kaalutlustel, kehtestades piirangud kõnealuste varade pärimisele või mõjutades selliste varade pärimist. Käesolev määrus peaks tagama niisuguste eriees­kirjade kohaldamise. Kõnealust erandit pärimisele kohal­datava õiguse kohaldamisest tuleb aga tõlgendada väga kitsalt, et säiliks selle kooskõla käesoleva määruse üldees­märgiga. Seetõttu ei saa erisäteteks, millega kehtestatakse piirangud teatud liiki vara pärimisele või mis mõjutavad teatud liiki vara pärimist, pidada ei kollisiooninorme, mille kohaselt kinnisvarale kohaldatakse muud õigust kui vallasvarale, ega ka sätteid, millega nähakse ette suurem pärandi sundosa kui see, mis nähakse ette käes­oleva määruse alusel pärimisele kohaldatava õigusega.

(55) Selleks et tagada ühtne toimimine olukorras, kus ei ole kindel, millises järjekorras on surnud kaks või enam isikut, kelle pärimisasja reguleeritaks eri õigustega, tuleks käesoleva määrusega näha ette eeskiri, mis sätestab, et ühelgi surnud isikul ei tohiks olla õigusi teise isiku või teiste isikute pärimisasjas.

(56) Mõnes olukorras võivad pärijad puududa. Eri õigustes reguleeritakse niisuguseid olukordi erinevalt. Mõne õiguse alusel on näiteks riigil õigus esitada pärijana nõue vabale pärandvarale, olenemata vara asukohast. Mõne õiguse alusel aga on riigil õigus omandada üksnes oma territoo­riumil asuvaid varasid. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega näha ette eeskiri, milles sätestatakse, et päri­misele kohaldatava õiguse kohaldamine ei tohiks välis­tada seda, et liikmesriik võib omandada siseriikliku õiguse alusel oma territooriumil asuvaid varasid. Tagamaks seda, et kõnealune eeskiri ei kahjusta pärandaja võlausaldajaid, tuleks siiski lisada tingimus, mille alusel oleks pärandaja võlausaldajatel õigus taotleda oma nõuete rahuldamist kogu pärandvarast, olenemata selle asukohast.

(57) Käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid võivad viia kolmanda riigi õiguse kohaldamiseni. Sellistel juhtudel tuleks võtta arvese selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui nende normidega nähakse ette tagasisaade ja edasiviide kas liikmesriigi õigusele või kolmanda riigi õigusele, mis kohaldab oma siseriiklikku pärimisele kohaldatavat õigust, tuleb niisugune tagasi­saade ja edasiviide heaks kiita, et tagada rahvusvahelise õiguse ühtsus. Tagasisaade ja edasiviide tuleks siiski välis­tada olukordades, kus surnud isik oli valinud kolmanda riigi õiguse.

(58) Avaliku huviga seotud kaalutlustel peaks liikmesriikide kohtutel ja teistel pärimisasjadega tegelevatel pädevatel asutustel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui vastaval konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Siiski ei tohiks kohtud ega teised pädevad asutused kohaldada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et vältida teise liikmesriigi õiguse kohaldamist või keelduda tunnus­tamast või, olenevalt juhtumist, vastu võtmast, või täit­mast teises liikmesriigis tehtud otsust, ametlikku doku­menti või kohtulikku kokkulepet, kui see keeldumine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning eriti selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise kõik vormid.

(59) Arvestades, et käesoleva määruse üldeesmärgiks on liik­mesriikides pärimisasjades tehtud otsuste vastastikune tunnustamine, olenemata sellest, kas need otsused tehti õigusvaidlust hõlmavate või mittehõlmavate menetluste käigus, tuleks määrusega ette näha otsuste tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist käsitlevad eeskirjad, mis sarnanevad tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas kehtestatud liidu õigusaktides sätestatud eeskirjadega.

(60) Käesoleva määrusega tuleks tagada pärimisasjades amet­like dokumentide vastuvõtmine ja täidetavus kõigis liik­mesriikides, et võtta arvesse liikmesriikide erinevusi päri­misega seotud küsimuste lahendamise süsteemides.

(61) Ametlikul dokumendil peaks olema teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmesriigis või võimalikult samalaadne toime. Ametliku dokumendi tõendusjõu kindlaksmääramisel teises liikmesriigis või võimalikult samalaadse toime kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, milline on kõnealuse ametliku dokumendi tõendusjõu laad ja ulatus selle päritoluliikmesriigis. Seega sõltub ametliku dokumendi tõendusjõud teises liikmes­riigis päritoluliikmesriigi õigusest.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/113

355

(62) Ametliku dokumendi „autentsus” peaks olema auto­noomne mõiste, mis hõlmab selliseid küsimusi nagu dokumendi ehtsus, dokumendi suhtes kehtivad vormi­nõuded, dokumenti koostanud asutuse volitused ning menetlus, mille kohaselt dokument koostatakse. Autentsus peaks hõlmama samuti asjaomase asutuse poolt ametlikus dokumendis kajastatud faktilisi asjaolu­sid, näiteks asjaolu, et osutatud pooled ilmusid osutatud kuupäeval nimetatud asutusse ja tegid osutatud avaldu­sed. Pool, kes soovib vaidlustada ametliku dokumendi autentsust, peaks pöörduma ametliku dokumendi pärit­oluliikmesriigi pädevasse kohtusse päritoluliikmesriigi õiguse alusel.

(63) Mõistet „ametlikus dokumendis kajastatud õigustoi­mingud või õigussuhted” tuleks tõlgendada viitena amet­likus dokumendis sisalduvatele sisulistele aspektidele. Ametlikus dokumendis kajastuv õigustoiming võib olla näiteks pooltevaheline kokkulepe pärandi jagamise kohta või testament, pärimisleping või muu tahteavaldus. Õigussuhteks võib olla näiteks pärimisele kohaldatava õiguse alusel pärijate ja teiste soodustatud isikute, nende vastavate pärandiosade ja pärandi sundosa kind­laksmääramine või mõne muu pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks tehtud asjaolu. Pool, kes soovib vaidlustada ametlikus dokumendis kajastatud õigustoi­mingut või õigussuhet, peaks pöörduma kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele ning kes peaksid tegema otsuse vaidlustamise kohta kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega.

(64) Kui liikmesriigi kohtus toimuvas menetluses tõstatatakse ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhetega seotud küsimus eelküsimusena, peaks sellel kohtul olema pädevus kõnealuses küsimuses.

(65) Vaidlustatud ametlikul dokumendil ei tohiks olla tõen­dusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis seni, kuni vaidlustamist menetletakse. Kui vaidlustamine puudutab üksnes ametlikus dokumendis kajastatud õigus­toimingute või õigussuhetega seotud konkreetset küsi­must, ei tohiks vaidlustatud ametlikul dokumendil olla tõendusjõudu muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni vaidlus­tamist menetletakse. Ametlik dokument, mis on tunnis­tatud vaidlustamise tõttu kehtetuks, kaotab igasuguse tõendusjõu.

(66) Asutus, kellele käesoleva määruse rakendamise kontekstis esitatakse kaks omavahel vastuolus olevat ametlikku dokumenti, peaks hindama, kumba ametlikku dokumenti tuleks eelistada, või ei peaks eelistama kumbagi, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui nendest

asjaoludest lähtudes ei ole selge, kumba ametlikku doku­menti peaks eelistama, või ei peaks eelistama kumbagi, peaksid küsimuse lahendama käesoleva määruse kohaselt pädevad kohtud, või kui küsimus tõstatatakse käimas­oleva menetluse käigus eelküsimusena, peaks küsimuse lahendama kohus, kuhu vastavas asjas on pöördutud. Kui esineb vastuolu ametliku dokumendi ja otsuse vahel, tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaseid otsuste tunnustamata jätmise aluseid.

(67) Piiriülese mõjuga pärimisasja kiireks, sujuvaks ja tõhusaks lahendamiseks liidus peavad pärijad, annakusaajad, testamenditäitjad ja pärandi hooldajad saama hõlpsasti tõendada oma staatust ja/või õigusi ja volitusi muus liik­mesriigis, näiteks pärandvara asukohaliikmesriigis. Et võimaldada neil seda teha, tuleks käesoleva määrusega ette näha, et luuakse ühtne tunnistus – Euroopa pärimis­tunnistus (edaspidi „tunnistus”) –, mis väljastatakse kasu­tamiseks teises liikmesriigis. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ei peaks nimetatud tunnistus asen­dama siseriiklikke dokumente, mis võivad liikmesriikides samalaadsel eesmärgil olemas olla.

(68) Tunnistust välja andev asutus peaks järgima vorminõu­deid, mida nõutakse kinnisvara registreerimisel registrit pidavas liikmesriigis. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha ette liikmesriikide vahel vorminõuete­alane teabevahetus.

(69) Tunnistuse kasutamine ei peaks olema kohustuslik. See tähendab, et isikutel, kellel on õigus tunnistust taotleda, ei peaks olema kohustust seda teha, vaid nad võivad kasutada ka käesoleva määrusega võimaldatavaid muid vahendeid (otsuseid, ametlikke dokumente ja kohtulikke kokkuleppeid). Siiski ei tohiks ühelgi asutusel või isikul, kellele esitatakse teises liikmesriigis välja antud tunnistus, olla õigust nõuda, et tunnistuse asemel esitataks otsus, ametlik dokument või kohtulik kokkulepe.

(70) Tunnistus tuleks väljastada selles liikmesriigis, mille kohtud on käesoleva määruse alusel pädevad. Iga liikmes­riik peaks määrama oma siseriiklikes õigusaktides kind­laks, millistel asutustel on pädevus tunnistust välja anda, kusjuures sellisteks asutusteks võivad olla käesolevas määruses määratletud kohtud või muud pärimisasjades pädevad asutused, nagu näiteks notarid. Samuti peaks iga liikmesriik saama oma õiguses määrata, kas tunnistust välja andev asutus võib tunnistuse andmise menetluse

ET L 201/114 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

356

käigus kaasata teisi pädevaid asutusi, näiteks asutusi, kes on pädevad vastu võtma vande asemel esitatavaid kinni­tavaid avaldusi. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile asjakohase teabe oma tunnistusi välja andvate asutuste kohta, et selle teabe saaks üldsusele kättesaadavaks teha.

(71) Tunnistusel peaks olema kõigis liikmesriikides sama õiguslik toime. Tunnistus ei peaks ise olema täitedoku­ment, kuid sellel peaks olema tõendusjõud, ning tuleks eeldada, et tunnistusel kajastatud asjaolud, mis on kind­laks tehtud kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega või kooskõlas mis tahes muu õigusega, mida kohalda­takse konkreetsetele asjaoludele, näiteks surma puhuks tehtud korralduste sisuline kehtivus, vastavad tegelikku­sele. Tunnistuse tõendusjõud ei tohiks laieneda elementi­dele, mida ei reguleerita käesoleva määrusega, nagu näiteks sugulusküsimus või küsimus, kas teatav varaese kuulus surnule. Iga isiku suhtes, kes teeb makseid või annab pärandvara üle isikule, kellel on tunnistuse koha­selt õigus makseid või vara pärija või annakusaajana saada, peaks kehtima nõuetekohased kaitsesätted, eeldusel et ta tegutses heas usus, tuginedes tunnistusega tõendatud teabe õigsusele. Samasugune kaitse tuleks tagada ka isiku­tele, kes tunnistusega tõendatud teabe õigsusele tuginedes ostavad või saavad pärandvara isikult, kellel tõendi koha­selt on õigus seda vara käsutada. Kaitse tuleks tagada kehtiva tõestatud koopia esitamisel. Käesolev määrus ei peaks ette nägema seda, kas kõnealune vara omandamine kolmanda isiku poolt kehtib või mitte.

(72) Pädev asutus peaks väljastama tunnistuse taotluse põhjal. Tunnistuse originaal peaks jääma tunnistusi välja andvale asutusele, kes peaks väljastama taotlejale ja õigustatud huvi omavale isikule ühe või mitu tõestatud koopiat. See ei tohiks välistada seda, et liikmesriik võib lubada tunnistuse koopiate väljaandmist elanikele kooskõlas sise­riiklike eeskirjadega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Käesoleva määrusega tuleks ette näha väljaandva asutuse otsuste vaidlustamine, sealhulgas otsused tunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta. Kui tunnistust parandatakse, muudetakse või see võetakse tagasi, peaks väljaandev asutus teavitama isikuid, kellele on väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad, et vältida koopiate väärkasutamist.

(73) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohus­tuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osaliseks üks või mitu liikmesriiki on käesoleva määruse vastuvõtmise ajal. Eelkõige peaks Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni osalisteks olevatel liikmesriikidel olema võimalik kohaldada testamendi ja vastastikuse testamendi vormilisele kehtivusele käesoleva määruse sätete asemel jätkuvalt kõnealuse konventsiooni sätteid.

Käesoleva määruse üldeesmärke silmas pidades on määrus liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, kui konventsioonid käsit­levad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

(74) Käesolev määrus ei tohiks takistada Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise 19. novembri 1934. aasta konventsiooni, mis sisaldab rahvusvahelise eraõiguse sätteid pärimise, testamentide ja pärandvara valitsemise kohta, osalisteks olevatel liikmesriikidel kohaldada jätku­valt nimetatud konventsiooni teatavaid sätteid, nagu seda on muudetud konventsiooni osaliste riikide valitsuste vahel sõlmitud lepinguga.

(75) Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud edastama teavet oma riigi pärimisega seotud õigusaktide ja menetluste kohta nõukogu otsusega 2001/470/EÜ ( 1 ) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames. Selleks et Euroopa Liidu Teatajas oleks võimalik õigeaegselt avaldada kogu käesoleva määruse praktiliseks kohaldami­seks asjakohane teave enne selle kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama niisuguse teabe ka komisjonile enne selle määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(76) Selleks et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist ja võimaldada kaasaegse sidetehnoloogia kasutamist, tuleks näha ette standardvormid tõendite jaoks, mis esitatakse koos otsust, ametlikku dokumenti või kohtulikku kokku­lepet käsitleva täidetavaks tunnistamise taotlusega, samuti Euroopa pärimistunnistuse taotluse ja tunnistuse enda jaoks.

(77) Käesolevas määruses sätestatud ajavahemike ja tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja täht­aegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) ( 2 ).

(78) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakenda­misvolitused otsuste, kohtulike kokkulepete ja ametlike dokumentide täidetavaks tunnistamisega ja Euroopa päri­mistunnistusega seonduvate tõendite ja vormide kehtes­tamiseks ja muutmiseks. Neid volitusi tuleks teostada

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/115

( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25. ( 2 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

357

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtes­tatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmes­riikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohalda­takse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( 1 ).

(79) Käesoleva määrusega ette nähtud tõendite ja vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks mõeldud raken­dusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenet­lust kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 4 sätes­tatud menetlusega.

(80) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt isikute vaba liikumine, liidu kodanike võimalus korraldada aegsasti oma pärandiga seotud küsimusi ning pärijate, annakusaa­jate ning teiste surnuga lähedaste isikute ja pärandaja võlausaldajate õiguste kaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõne­aluses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(81) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõt­teid. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.

(82) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. See ei piira siiski Ühendkuningriigi ja Iirimaa võimalust teatada oma kavatsusest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõtmist vastavalt nimetatud protokolli artik­lile 4.

(83) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse pärimisele. Seda ei kohal­data maksu-, tolli- ega haldusasjadele.

2. Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja:

a) perekonnaseis, perekonnasuhted ja suhted, millel on kõne­alusele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhe­tega samalaadne toime;

b) füüsilise isiku õigus- ja teovõime, ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti c ning artikli 26 kohaldamist;

c) küsimused, mis on seotud füüsilise isiku teadmata kadumise, eemaloleku või oletatava surmaga;

d) küsimused, mis on seotud abikaasade varasuhtega ja sellistest suhetest tulenevate varasuhetega, millel on kõnealusele suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime;

e) muud kui surmast tulenevad ülalpidamiskohustused;

f) surma puhuks tehtud suuliste korralduste vormiline kehtivus;

g) õigused ja varaesemed, mis tekivad või lähevad üle muul viisil kui pärimise teel, näiteks kinkimine, ühine vara, mis läheb üle üleelanud isikule, pensioniskeemid ning kindlustus- ja muud samalaadsed lepingud, ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti i kohaldamist;

h) küsimused, millele kohaldatakse äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele või organiseeritud ühendustele kohalda­tavat õigust, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste asutamislepingute ja põhikir­jade sätted, mis reguleerivad osaluse või liikmelisuse ülemi­nekut osaniku, aktsionäri või liikme surma korral;

ET L 201/116 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

( 1 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

358

i) äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste lõpetamine, lõppemine ja ühinemine;

j) usaldusfondi (trust) loomine, tegevus ja lõpetamine;

k) asjaõiguste olemus ning

l) kinnis- või vallasasjaõiguse registrisse kandmine, sealhulgas kande tegemise õiguslikud nõuded, ning õiguse registrisse kandmise või kandmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

Artikkel 2

Liikmesriigisisene pädevus pärimisasjades

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust päri­misasjade menetlemisel.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pärimine” – isiku vara, õiguste ja kohustuste mis tahes vormis üleminek tema surma korral, olenemata sellest, kas üleminek toimub surma puhuks tehtud korralduse alusel või seadusjärgse pärimise teel;

b) „pärimisleping” – leping, sealhulgas vastastikusest testamen­dist tulenev kokkulepe, millega vastutasu eest või ilma selleta luuakse, muudetakse või lõpetatakse õigusi ühe või mitme lepinguosalise tulevase pärandi suhtes;

c) „ühine testament” – kahe või enama isiku testament, mis on koostatud ühe dokumendina;

d) „surma puhuks tehtud korraldus” – testament, ühine testament või pärimisleping;

e) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on tehtud otsus, kinni­tatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe, koostatud ametlik dokument või välja antud Euroopa pärimistunnistus;

f) „täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täidetavaks tunnistamist või täitmist;

g) „otsus” – liikmesriigi kohtus pärimisasjas tehtud otsus, olene­mata selle nimetusest, sealhulgas kohtuametniku otsus kohtukulude suuruse kohta;

h) „kohtulik kokkulepe” – pärimisasjas saavutatud kokkulepe, mille kohus on kinnitanud või mis on sõlmitud kohtume­netluse käigus;

i) „ametlik dokument” – pärimisasja käsitlev dokument, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning

i) mille allkiri ja sisu on autentsed ning

ii) mille autentsust on kinnitanud päritoluliikmesriigi avaliku võimu kandja või muu pädev asutus.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „kohus” kõiki kohtuasutusi ning kõiki teisi asutusi ja õigusala töötajaid, kellel on pädevus menetleda pärimisasju ning kes täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse poolt dele­geeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses, tingimusel et tagatud on kõnealuste asutuste ja õigusala töötajate erapooletus ja poolte õigus olla ära kuulatud ning et kõnealuste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused vastavad järgmistele tingimustele:

a) otsuse võib kohtuasutusele edasi kaevata või läbivaatamiseks esitada ning

b) otsusel on samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusega võrreldav õigusjõud ja -mõju.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud muud asutused ja õigusala töötajad vastavalt artiklile 79.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/117

359

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

Artikkel 4

Üldine kohtualluvus

Pärimisasja tervikuna lahendamiseks on pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud.

Artikkel 5

Kohtualluvuse kokkulepe

1. Kui surnu oli artikli 22 kohaselt valinud oma pärandile kohaldatavaks õiguseks mõne liikmesriigi õiguse, võivad puudutatud isikud kokku leppida, et selle liikmesriigi kohtul või kohtutel on pärimisasjas ainupädevus.

2. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kirjalikus vormis, sellel märgitakse kokkuleppe sõlmimise kuupäev ja see peab olema asjaomaste poolte poolt allkirjastatud. Elektrooniliselt edastatud avaldused, mida on võimalik püsivalt säilitada, on võrdsustatud kirjaliku vormiga.

Artikkel 6

Asja arutamisest keeldumise õiguse valiku korral

Kui surnu oli artikli 22 kohaselt valinud oma pärandile kohal­datavaks õiguseks mõne liikmesriigi õiguse, siis võib kohus, kuhu pöörduti artikli 4 või artikli 10 kohaselt, keelduda asja arutamisest:

a) kui ta leiab menetlusosalise taotluse alusel, et arvestades päri­misasja asjaolusid, näiteks poolte alalist elukohta ja vara asukohta, on pärimisasja lahendamiseks sobivamad selle liik­mesriigi kohtud, mille õigus valiti, või

b) kui menetlusosalised on kooskõlas artikliga 5 leppinud kokku selle liikmesriigi kohtu või kohtute pädevuses, mille õigus oli valitud.

Artikkel 7

Pädevus õiguse valiku korral

Selle liikmesriigi kohtud, mille õiguse oli surnu artikli 22 koha­selt valinud, on pädevad pärimisasja lahendama, kui

a) kohus, kuhu eelnevalt pöörduti, on samas asjas vastavalt artiklile 6 asja arutamisest keeldunud;

b) menetlusosalised on kooskõlas artikliga 5 leppinud kokku pädevuse üleandmises kõnealuse liikmesriigi kohtule või kohtutele või

c) menetlusosalised on sõnaselgelt tunnustanud menetleva kohtu pädevust.

Artikkel 8

Kohtu algatatud menetluse lõpetamine õiguse valiku korral

Artikli 4 või artikli 10 alusel omal algatusel pärimismenetluse algatanud kohus lõpetab menetluse, kui menetlusosalised on leppinud kokku pärimisasja lahendamises vastastikusel kokku­leppel kohtuväliselt liikmesriigis, mille õiguse surnu oli artikli 22 kohaselt valinud.

Artikkel 9

Pädevus kohtusse ilmumise alusel

1. Kui artikli 7 kohaselt pädevas liikmesriigi kohtus ilmneb asja arutamise käigus, et kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud kõik asjaomase menetluse osalised, on kohus jätku­valt pädev, kui menetlusosalised, kes kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud, ilmuvad kohtusse kohtu pädevust vaidlustamata.

2. Kui menetlusosalised, kes kokkuleppe sõlmimisel ei osale­nud, vaidlustavad lõikes 1 osutatud kohtu pädevuse, keeldub kohus asja arutamisest.

Sellisel juhul on pärimisasja lahendamiseks pädevad artikli 4 või 10 kohaselt pädevad kohtud.

Artikkel 10

Kohtualluvus muudel juhtudel

1. Kui isiku surma hetkel ei asu tema alaline elukoht liikmes­riigis, on pädevus lahendada pärimisasi tervikuna siiski selle liikmesriigi kohtutel, kus asuvad pärandvarasse kuuluvad esemed, juhul kui

a) surnu oli surma hetkel selle liikmesriigi kodanik või

ET L 201/118 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

360

b) selles liikmesriigis asus surnu eelmine alaline elukoht ning kohtusse pöördumise ajaks ei ole alalise elukoha muutmisest möödunud rohkem kui viis aastat.

2. Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole pädevust lõike 1 alusel, on selle liikmesriigi kohtutel, kus pärandvarasse kuuluv ese asub, pädevus teha otsuseid kõnealuse eseme kohta.

Artikkel 11

Forum necessitatis

Kui ühelgi liikmesriigi kohtul ei ole pädevust käesoleva määruse alusel, võivad liikmesriigi kohtud erandkorras pärimisasja lahen­dada, kui kohtuasjaga tihedalt seotud kolmandas riigis ei saa mõistlikult eeldada menetluse algatamist või läbiviimist või see osutub võimatuks.

Kohtuasi peab olema asja menetleva kohtu asukohaliikmesrii­giga piisavalt seotud.

Artikkel 12

Menetluse piiramine

1. Kui pärandvara hulka kuulub kolmandas riigis asuv vara, võib kohus, kuhu pärimisasja lahendamiseks pöörduti, jätta menetlusosalise taotlusel kõnealuse vara kohta otsuse tegemata, kui võib eeldada, et vara kohta tehtud kohtuotsust kolmandas riigis ei tunnustata või, kui on vajalik otsuse täitmine, ei tunnis­tata seda täidetavaks.

2. Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta osaliste õigust piirata menetluse ulatust vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mille kohtusse pöörduti.

Artikkel 13

Pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmine või sellest loobumine

Lisaks käesoleva määruse kohaselt pärimisasja lahendamiseks pädevatele kohtutele on selle liikmesriigi kohtutel, kus on selle isiku alaline elukoht, kes pärimisasjale kohaldatava õiguse koha­selt võib esitada kohtule avalduse pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks või avalduse asjaomase isiku vastutuse piiramise kohta pärandil lasuvate võlgade eest, pädevus võtta vastu selliseid avaldusi, kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt võib selliseid avaldusi kohtule esitada.

Artikkel 14

Kohtusse pöördumine

Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:

a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kostjale kätte toimetada;

b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada, või

c) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb otsuse algatada menetlus, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.

Artikkel 15

Kohtualluvuse kontrollimine

Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud pärimisasjas, mis käes­oleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, keeldub kohus omal algatusel asja arutamisest.

Artikkel 16

Nõuetekohasuse kontrollimine

1. Kui kostja alaline elukoht on muus riigis kui hagi esita­mise kohaks olev liikmesriik ning ta ei ilmu asja arutamisele, peatab pädev kohus menetluse, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et korraldada enda kait­set, või kui on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Käesoleva artikli lõike 1 asemel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liik­mesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasja­des) ( 1 ) artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrd­väärne dokument tuli nimetatud määruse kohaselt edastada ühest liikmesriigist teise.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/119

( 1 ) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

361

3. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei ole kohaldatav ning kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt edastada välismaale, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

Artikkel 17

Lis pendens

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on algatatud menetlused samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel esitatud hagide põhjal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seniks, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu esimesena pöörduti.

2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kuhu pöör­duti esimesena, keelduvad ülejäänud kohtud asja arutamisest selle kohtu kasuks

Artikkel 18

Seotud kohtuasjad

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud kohtuasjad, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu pöörduti esimesena, oma menetlused peatada.

2. Kui kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtus, võivad kõik kohtud peale kohtu, kuhu esimesena pöörduti, menetlus­osalise taotlusel asja arutamisest keelduda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes asjades pädev ja kui selle riigi õigusaktid võimaldavad neid kohtuasju liita.

3. Kohtuasjad loetakse käesoleva artikli tähenduses seotuks, kui nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et eraldi menet­lustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.

Artikkel 19

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

Liikmesriigi kohtutelt võib taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtes­tamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad asja sisuliseks arutamiseks.

III PEATÜKK

KOHALDATAV ÕIGUS

Artikkel 20

Ühetaoline kohaldamine

Käesolevas määruses nimetatud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.

Artikkel 21

Üldreegel

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohalda­takse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus surnu alaline elukoht tema surma hetkel.

2. Kui erandina on juhtumi kõigist asjaoludest tulenevalt selge, et surma ajal oli surnu ilmselgelt tihedamalt seotud teise riigiga kui sellega, mille õigus kohalduks lõike 1 kohaselt, kohal­datakse pärimisele selle teise riigi õigust.

Artikkel 22

Õiguse valik

1. Isik võib pärimisasjale kui tervikule kohaldatavaks õiguseks valida selle riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel.

Isik, kellel on mitu kodakondsust, võib valida ükskõik millise riigi õiguse, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel.

2. Valik tehakse sõnaselgelt surma puhuks tehtud korralduse vormis või see peab nähtuma kõnealuse korralduse tingimustest.

3. Kohaldatava õiguse valiku kui tehingu sisulisele kehtivu­sele kohaldatakse valitud õigust.

4. Õiguse valiku muutmine või tühistamine peab vastama surma puhuks tehtud korralduste muutmise või tühistamise kohta kehtivatele vorminõuetele.

Artikkel 23

Kohaldatava õiguse ulatus

1. Artikli 21 või 22 kohaselt kindlaks määratud õigust kohaldatakse pärimisasjale kui tervikule.

ET L 201/120 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

362

2. Eelkõige kohaldatakse nimetatud õigust järgmisele:

a) pärandi avanemise põhjused, aeg ja koht;

b) soodustatud isikute kindlaksmääramine, nende pärandiosade ja kohustuste kindlaksmääramine, mille pärandaja on neile võinud määrata, ning muude pärandiga seotud õiguste, seal­hulgas üleelanud abikaasa või partneri pärimisõiguse kind­laksmääramine;

c) pärimisvõime;

d) pärandist ilmajätmine ja pärimiskõlbmatus;

e) pärandvara hulka kuuluvate esemete, õiguste ja kohustuste üleminek pärijatele ja olemasolu korral annakusaajatele, seal­hulgas pärandi või annaku vastuvõtmise või sellest loobumise tingimused ja tagajärjed;

f) pärijate, testamenditäitjate ja muude pärandi hooldajate voli­tused eelkõige seoses vara müügi ning võlausaldajate nõuete rahuldamisega, ilma et see piiraks artikli 29 lõigetes 2 ja 3 osutatud volitusi;

g) vastutus pärandvarasse kuuluvate võlgade eest;

h) pärandvara vabalt käsutatav osa, sundosa ja muud testee­rimisvabaduse piirangud ning nõuded, mida surnu lähedased võivad esitada pärandi või pärijate vastu;

i) kohustus tagastada tasuta saadu või võtta seda arvesse soodustatud isikute pärandiosade kindlaksmääramisel ja

j) pärandvara jagamine.

Artikkel 24

Surma puhuks tehtud korraldused, mis ei ole pärimislepingud

1. Surma puhuks tehtud korralduse, välja arvatud pärimis­lepingu lubatavusele ja sisulisele kehtivusele kohaldatakse õigust, mida käesoleva määruse kohaselt oleks kohaldatud korralduse teinud isiku pärandile juhul, kui ta oleks surnud korralduse tegemise päeval.

2. Olenemata lõikest 1, võib isik valida oma surma puhuks tehtud korralduse lubatavusele ja sisulisele kehtivusele kohalda­tavaks õiguseks õiguse, mille ta oleks võinud valida vastavalt artiklile 22 selles esitatud tingimustel.

3. Vajaduse korral kohaldatakse lõiget 1 surma puhuks tehtud muu korralduse kui pärimislepingu muutmise või tühis­tamise suhtes. Kui kohaldatav õigus valitakse lõike 2 kohaselt, kohaldatakse muutmisele ja tühistamisele valitud õigust.

Artikkel 25

Pärimisleping

1. Ühe isiku pärandi kohta sõlmitud pärimislepingu lubata­vusele, sisulisele kehtivusele ja siduvusele, sealhulgas lõpetamise tingimustele, kohaldatakse õigust, mida käesoleva määruse kohaselt oleks kohaldatud selle isiku pärandile juhul, kui ta oleks surnud lepingu sõlmimise päeval.

2. Mitme isiku pärandi kohta pärimislepingu sõlmimine on lubatud üksnes juhul, kui see on lubatud vastavalt kõikide riikide õigustele, mida käesoleva määruse kohaselt oleks tulnud kohaldada kõikide asjaomaste isikute päranditele juhul, kui nad oleksid surnud lepingu sõlmimise päeval.

Kui pärimislepingu sõlmimine on esimese lõigu kohaselt luba­tud, kohaldatakse selle sisulisele kehtivusele ja siduvusele, seal­hulgas lõpetamise tingimustele, seda õigust esimeses lõigus osutatud õiguste hulgast, millega leping on kõige tihedamalt seotud.

3. Vaatamata lõigetes 1 ja 2 sätestatule võivad pooled valida pärimislepingu lubatavusele, sisulisele kehtivusele ja siduvusele, sealhulgas lõpetamise tingimustele, kohaldatavaks õiguseks õiguse, mille isik või üks isikutest, kelle pärand on lepingu objektiks, oleks võinud vastavalt artiklile 22 valida selles esitatud tingimustel.

Artikkel 26

Surma puhuks tehtud korralduste sisuline kehtivus

1. Artiklite 24 ja 25 kohaldamisel hõlmab sisuline kehtivus

a) surma puhuks korraldust tegeva isiku võimet teha sellist korraldust;

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/121

363

b) konkreetseid põhjuseid, mis takistavad korraldust tegeval isikul teha korraldust teatud isikute kasuks või mis takistavad isikul pärida korraldust tegevalt isikult;

c) surma puhuks tehtud korralduse tegemise lubatavust esindaja kaudu;

d) korralduse tõlgendamist;

e) pettust, ähvardust, eksimust ja muud korraldust tegeva isiku tahte või kavatsusega seonduvat.

2. Kui isik on testeerimisvõimeline selle õiguse kohaselt, mida kohaldatakse vastavalt artiklile 24 või artiklile 25, ei mõjuta kohaldatava õiguse edaspidine muutmine tema võimet tehtud korraldusi muuta või tühistada.

Artikkel 27

Surma puhuks tehtud kirjalike korralduste vormiline kehtivus

1. Surma puhuks tehtud kirjalik korraldus on vormiliselt kehtiv, kui korraldus vastab selle riigi õiguse vorminõuetele:

a) kus korraldus tehti või pärimisleping sõlmiti;

b) mille kodakondsus oli testaatoril või vähemalt ühel isikul, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, kas korral­duse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel;

c) kus oli testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, peamine elukoht kas korralduse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel;

d) kus oli testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, alaline elukoht kas korral­duse tegemise või lepingu sõlmimise ajal või surma hetkel, või

e) kus – kinnisvara korral – kinnisvara asub.

Selle kindlaksmääramisel, kas testaatori või vähemalt ühe sellise isiku, kelle pärimisasja kohta on sõlmitud pärimisleping, peamine elukoht oli konkreetses riigis, kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti selliste surma puhuks tehtud korralduste suhtes, millega muudetakse varasemat korraldust või millega see tühistatakse. Muutmine või tühistamine on vormili­selt kehtiv ka siis, kui see vastab õigusele, mille kohaselt oli muudetud või tühistatud korraldus lõike 1 kohaselt kehtiv.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse vorminõudena mis tahes sätet, millega piiratakse surma puhuks tehtud korral­duse lubatud vorme sõltuvalt testaatori või selle isiku, kelle pärandi kohta on sõlmitud pärimisleping, vanusest, kodakond­susest või muust isikuga seonduvast tegurist. Sama kehtib surma puhuks tehtud korralduse kehtivuseks tunnistajale esitatavate nõuete kohta.

Artikkel 28

Vastuvõtmis- ja loobumisavalduse vormiline kehtivus

Pärandi, annaku või sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus ning avaldaja vastutuse piiramise avaldus on vormiliselt kehtiv, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud

a) pärimisele vastavalt artiklile 21 või 22 kohaldatavas õiguses või

b) avaldaja alalise elukoha riigi õiguses.

Artikkel 29

Pärandi hooldaja määramist ja tema volitusi teatavates olukordades käsitlevad erisätted

1. Kui pärandi hooldaja määramine on kohustuslik või kohustuslik taotluse alusel selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille kohtud on käesoleva määruse kohaselt pädevad pärimis­asja lahendama, ning pärimisele kohaldatakse välisriigi õigust, võivad kõnealuse liikmesriigi kohtud, kui nende poole pöördu­takse, määrata oma õiguse kohaselt pärandile ühe või mitu hooldajat vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

ET L 201/122 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

364

Selle lõike kohaselt määratud hooldaja(d) on isik(ud), kellel on õigus täita surnud isiku testamenti ja/või valitseda surnud isiku pärandit vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele. Kui kõne­aluses õiguses ei ole ette nähtud, et pärandit valitseb isik, kes ei ole soodustatud isik, võivad selle liikmesriigi kohtud, kus hool­daja tuleb määrata, määrata selles liikmesriigis kehtiva õiguse kohaselt kolmandast isikust hooldaja, kui see on selle liikmes­riigi õiguse kohaselt nõutav ning kui soodustatud isikute või soodustatud isikute ja võlausaldajate või surnud isiku võlgade tagajatest muude isikute vahel on tõsine huvide konflikt, soodustatud isikud on eri arvamusel pärandvara valitsemise küsimuses või pärandvara valitsemine on vara olemuse tõttu keeruline.

Ainult käesoleva lõike kohaselt määratud hooldaja(te)l on lõigete 2 või 3 kohased volitused.

2. Lõike 1 kohaselt pärandi hooldajaks määratud isik kasutab volitusi pärandit valitseda vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele. Hooldajat määrav kohus võib määratleda otsuses kõne­aluste volituste kasutamise konkreetsed tingimused vastavalt pärimisele kohaldatavale õigusele.

Kui pärimisele kohaldatava õigusega ei ole antud piisavaid voli­tusi, et säilitada pärandvara või kaitsta võlausaldajate või muude surnu võlakohustusi taganud isikute õigusi, võib hooldajat määrav kohus otsustada lubada pärandi hooldajal kasutada täiendavalt sel eesmärgil oma riigi õigusega antud volitusi ja võib määrata oma otsusega kindlaks konkreetsed tingimused selliste volituste kasutamiseks vastavalt sellele õigusele.

Kõnealuseid täiendavaid volitusi kasutades järgib pärandi hool­daja siiski pärimisele kohaldatavat õigust seoses pärandvara omandiõiguse üleminekuga, vastutusega pärandist tulenevate võlgade eest ning soodustatud isikute õigustega, sealhulgas vaja­duse korral õigusega pärand vastu võtta või pärandist keelduda ning, kui see on asjakohane, testamenditäitja volitustega.

3. Vaatamata lõikes 2 sätestatule võib lõike 1 kohaselt ühe või mitu pärandi hooldajat määrav kohus erandkorras, kui päri­misele kohaldatav õigus on kolmanda riigi õigus, otsustada anda hooldajatele kõik volitused pärandvara valitseda, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusega, kus nad hooldajaks määra­takse.

Kõnealuseid volitusi kasutades arvestavad pärandi hooldajad siiski pärimisele kohaldatava õigusega eelkõige soodustatud

isikute ning nende pärandiga seotud õiguste, sealhulgas sund­osaõiguse või pärandi suhtes või pärijate vastu esitatavate nõuete kindlaksmääramisel.

Artikkel 30

Teatud liiki vara pärimist piiravad või mõjutavad erisätted

Kui selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühingud või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist, kohaldatakse pärimisele neid erisätteid, kui selle riigi õiguse kohaselt kuuluvad need sätted kohaldamisele olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse.

Artikkel 31

Asjaõiguse kohandamine

Kui isik tugineb asjaõigusele, millele tal on õigus vastavalt päri­misele kohaldatavale õigusele, ning selle liikmesriigi õiguses, kus kõnealusele õigusele tuginetakse, on see asjaõigus tundmatu, kohandatakse vajaduse korral ja võimaluse piires seda asjaõigust kõnealuse riigi õiguses ette nähtud kõige lähema samaväärse asjaõigusega, võttes arvesse konkreetse asjaõigusega taotletavaid eesmärke ja huve ning sellega seotud mõjusid.

Artikkel 32

Samaaegsed surmajuhtumid

Kui kaks või enam isikut, kelle pärandile kohaldatakse eri riikide õigust, surevad tingimustes, kus nende suremise järjekord on teadmata ning nimetatud riikide õiguses reguleeritakse sellist olukorda erinevalt või on selline olukord reguleerimata, ei ole ühelgi surnutest õigust teise surnu järel pärida.

Artikkel 33

Pärijate puudumine

Kui käesoleva määruse alusel pärimisele kohaldatava õiguse kohaselt ei ole surma puhuks tehtud korralduse kohaselt pärijaid või annakusaajaid ning puuduvad füüsilistest isikutest seadus­järgsed pärijad, ei takista sel viisil kindlaks määratud õiguse kohaldamine liikmesriigil või selle liikmesriigi poolt sel otstarbel määratud asutusel kasutada õigust omandada oma õigust kohal­dades liikmesriigi territooriumil asuvat pärandvara, tingimusel et võlausaldajatel on õigus taotleda oma nõuete rahuldamist kõikide pärandvarasse kuuluvate esemete arvelt.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/123

365

Artikkel 34

Tagasisaade ja edasiviide

1. Käesolevas määruses osutatud mis tahes kolmanda riigi õiguse kohaldamine tähendab, et kohaldatakse selles riigis kehti­vaid õigusnorme, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme, kui nende õigusnormidega nähakse ette tagasisaade või edasiviide

a) liikmesriigi õigusele või

b) teise kolmanda riigi õigusele, kes kohaldaks oma õigust.

2. Tagasisaadet ega edasiviidet ei kohaldata artikli 21 lõikes 2, artiklis 22, artiklis 27, artikli 28 punktis b ja artiklis 30 osutatud õiguse korral.

Artikkel 35

Avalik kord (ordre public)

Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga (ordre public).

Artikkel 36

Mitme õiguskorraga riigid – territoriaalsed õiguste kollisioonid

1. Kui käesolevas määruses osutatud õigus on sellise riigi õigus, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad pärimisasjades oma õigusnormid, määratakse kõne­aluse riigi kollisiooninormidega kindlaks see territoriaalüksus, mille õigusnorme kohaldatakse.

2. Kollisiooninormide puudumisel käsitatakse:

a) surnu alalisele elukohale viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus oli isiku alaline elukoht tema surma hetkel;

b) surnu kodakondsusele viitavate sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega surnu oli kõige lähemalt seotud;

c) muudele ühendavateks teguriteks olevatele asjaoludele viitavate mis tahes muude sätete kohaselt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega asjaomane asjaolu on seotud.

3. Vaatamata lõikes 2 sätestatule käsitatakse artikli 27 koha­selt kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel mis tahes viiteid lõikes 1 osutatud riigi õigusele selle riigi kollisiooninormide puutumisel viidetena selle territoriaalüksuse õigusnormidele, millega testaator või isikud, kelle pärimisasja kohta on sõlmitud pärimisleping, olid kõige tihedamalt seotud.

Artikkel 37

Mitme õiguskorraga riigid – isikute gruppidele kohaldatav õigus

Kui pärimisele kohaldatakse kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, mis on kohaldatavad erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikute suhtes, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele viidetena õigussüsteemile või normistikule, mis on määratud kindlaks selles riigis kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse õigussüsteemi või normistikku, millega surnu oli kõige tihedamalt seotud.

Artikkel 38

Käesoleva määruse kohaldamata jätmine, kui kohalduda võib mitu siseriiklikku õigussüsteemi

Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad pärimisasjade kohta oma õigusnormid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada.

IV PEATÜKK

OTSUSTE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JA TÄITMINE

Artikkel 39

Tunnustamine

1. Liikmesriigis tehtud otsust tunnustatakse teistes liikmesrii­kides ilma erimenetluseta.

2. Huvitatud isik, kes vaidluse põhiküsimusena tõstatab otsuse tunnustamise küsimuse, võib taotleda otsuse tunnus­tamist artiklites 45–58 ette nähtud menetluse kohaselt.

ET L 201/124 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

366

3. Kui tunnustamisest kui eelküsimusest sõltub liikmesriigi kohtu menetluses oleva asja lahendamine, on see kohus pädev tegema tunnustamist käsitlevat otsust.

Artikkel 40

Tunnustamata jätmise alused

Otsus jäetakse tunnustamata, kui:

a) tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga (ordre public), kus tunnustamist taotletakse;

b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võima­lus;

c) tunnustamine on vastuolus menetluse tulemusel tehtud kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;

d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega menetluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.

Artikkel 41

Sisulise läbivaatamise keeld

Mingil juhul ei vaadata liikmesriigis tehtud otsust sisuliselt läbi.

Artikkel 42

Tunnustamismenetluse peatamine

Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tavalises korras edasi kaevatud.

Artikkel 43

Täidetavus

Otsused, mis on tehtud liikmesriigis ning mis on selles riigis täidetavad, on täidetavad teises liikmesriigis, kui nad on tunnis­tatud huvitatud poole taotlusel teises liikmesriigis täidetavaks vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.

Artikkel 44

Peamise elukoha kindlaksmääramine

Et teha kindlaks, kas artiklites 45–58 sätestatud menetluse kohaldamisel on poole peamine elukoht kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, kohaldab kohus, kuhu pöörduti, selle liikmesriigi siseriiklikku õigust.

Artikkel 45

Kohalike kohtute pädevus

1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, millest kõne­alune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.

2. Kohalik kohtualluvus määratakse selle poole peamise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.

Artikkel 46

Menetlus

1. Taotlemiskorda reguleeritakse täitmise liikmesriigi seadu­sega.

2. Taotlejal ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat.

3. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a) otsuse koopia, mis vastab selle õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;

b) tõend, mille on väljastanud päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/125

367

Artikkel 47

Tõendi esitamata jätmine

1. Kui artikli 46 lõike 3 punktis b märgitud tõendit ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse nime­tatud dokumentide tõlge. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

Artikkel 48

Täidetavaks tunnistamine

Otsus tunnistatakse täidetavaks kohe pärast artikli 46 nõuete täitmist ilma artikli 40 kohase läbivaatamiseta. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.

Artikkel 49

Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatamine

1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.

2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos otsusega, kui seda pole talle juba kätte toimetatud.

Artikkel 50

Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine

1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

2. Edasikaebus esitatakse kohtusse, millest asjaomane liik­mesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.

3. Edasikaebust menetletakse kontradiktoorsete kohtuasjade menetlemise korra kohaselt.

4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 16 ka siis, kui kõnealuse poole peamine elukoht ei ole üheski liikmesriigis.

5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise peale tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus otsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 60 päeva alates kuupäevast, mil see toimetati isikule kätte või saadeti tema elukohta. Tähtaega ei saa kauguse tõttu pikendada.

Artikkel 51

Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus

Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 78.

Artikkel 52

Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selle tühistamine

Kohus, kuhu esitatakse artikli 50 või artikli 51 alusel edasikae­bus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult artiklis 40 sätestatud alustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata.

Artikkel 53

Menetluse peatamine

Kohus, kuhu esitati edasikaebus artikli 50 või artikli 51 alusel, peab menetluse peatama selle poole taotlusel, kelle suhtes täit­mist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on otsuse täidetavus peatatud edasikaebamise tõttu.

Artikkel 54

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva peatüki koha­selt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meet­mete, sealhulgas kaitsemeetmete rakendamist vastavalt selle liik­mesriigi õigusele, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 48 kohaselt täidetavaks tunnistada.

2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb seadusest tulenevalt luba võtta kaitsemeetmeid.

ET L 201/126 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

368

3. Artikli 50 lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnis­tamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täite­toiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.

Artikkel 55

Osaline täidetavus

1. Kui otsus on tehtud mitmes asjas ning nende kõikide kohta ei saa täitmiseks luba anda, annab kohus või pädev asutus loa täita otsust ühes või mitmes asjas.

2. Taotluse esitaja võib nõuda, et täidetavaks tunnistatakse vaid teatud osa otsusest.

Artikkel 56

Õigusabi

Taotlejal, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või kes oli vabastatud kulude tasumisest, on täidetavaks tunnistamise menetluses õigus saada kõige sood­samat õigusabi või ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud.

Artikkel 57

Tagatise või deposiidi nõudmise keeld

Poolelt, kes ühes liikmesriigis taotleb mõnes muus liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täit­mist, ei tohi nõuda mis tahes kujul tagatist ega deposiiti põhju­sel, et ta on välisriigi kodanik või et tema peamine või alaline elukoht ei ole otsuse täitmise liikmesriigis.

Artikkel 58

Maksu, tasu või lõivu nõudmise keeld

Täidetavaks tunnistamise menetluses ei tohi otsuse täitmise liik­mesriigis nõuda mingit asja väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.

V PEATÜKK

AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED

Artikkel 59

Ametliku dokumendi vastuvõtmine

1. Liikmesriigis koostatud ametlikul dokumendil on teises liikmesriigis sama tõendusjõud nagu dokumendi päritoluliikmes­riigis, või võimalikult samalaadne toime, tingimusel et see ei ole ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

Isik, kes soovib kasutada ametlikku dokumenti teises liikmes­riigis, võib paluda asutusel, kes koostas ametliku dokumendi päritoluliikmesriigis, täita artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuande­menetluse kohaselt kehtestatud vorm, milles kirjeldatakse amet­liku dokumendi tõendusjõudu päritoluliikmesriigis.

2. Ametliku dokumendi autentsuse vaidlustamiseks pöördu­takse päritoluliikmesriigi kohtutesse ning otsus tehakse päritolu­liikmesriigi õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub teises liikmesriigis tõendusjõud niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.

3. Ametlikus dokumendis kajastatud õigustoimingute või õigussuhete vaidlustamiseks pöördutakse kohtutesse, millel on pädevus vastavalt käesolevale määrusele, ning otsus tehakse III peatüki kohaselt kohaldatava õiguse alusel. Vaidlustatud ametlikul dokumendil puudub muus liikmesriigis kui päritolu­liikmesriik tõendusjõud seoses vaidlustatud küsimusega niikaua, kuni pädev kohus menetleb sellist vaidlustamist.

4. Kui liikmesriigi kohtus toimuva menetluse tulemus sõltub pärimisasja kohta koostatud ametlikus dokumendis kajastuva õigustoimingu või õigussuhete kui eelküsimuse lahendamisest, on kõnealusel kohtul selles küsimuses pädevus.

Artikkel 60

Ametliku dokumendi täidetavus

1. Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, tunnistatakse teises liikmesriigis täidetavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.

2. Artikli 46 lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab amet­liku dokumendi koostanud asutus huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

3. Kohus, kuhu esitatakse artikli 50 või artikli 51 alusel edasikaebus, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui ametliku dokumendi täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/127

369

Artikkel 61

Kohtulike kokkulepete täidetavus

1. Kohtulikud kokkulepped, mis on päritoluliikmesriigis täidetavad, tunnistatakse teises liikmesriigis täidetavaks huvitatud poole taotlusel vastavalt artiklites 45–58 sätestatud menetlusele.

2. Artikli 46 lõike 3 punkti b kohaldamisel väljastab kohus, kes kokkuleppe kinnitas või kus kokkulepe sõlmiti, huvitatud poole taotlusel tõendi, kasutades artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

3. Kohus, kuhu esitatakse edasikaebus artikli 50 või artikli 51 alusel, keeldub otsuse täidetavaks tunnistamisest või tühistab selle ainult juhul, kui kohtuliku kokkuleppe täitmine on ilmses vastuolus otsuse täitmise liikmesriigi avaliku korraga (ordre public).

VI PEATÜKK

EUROOPA PÄRIMISTUNNISTUS

Artikkel 62

Euroopa pärimistunnistuse loomine

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa pärimistunnistus (edaspidi „tunnistus”), mis antakse välja kasutamiseks teises liik­mesriigis ja millel on artiklis 69 määratletud õiguslik toime.

2. Tunnistuse kasutamine ei ole kohustuslik.

3. Tunnistus ei asenda liikmesriikides samal eesmärgil kasu­tatavaid siseriiklikke dokumente. Sellegipoolest on teises liikmes­riigis kasutamiseks väljastatud tunnistusel artiklis 69 määratletud õiguslik toime ka liikmesriigis, mille asutus on selle käesoleva peatüki kohaselt välja andnud.

Artikkel 63

Tunnistuse eesmärk

1. Tunnistus on ette nähtud kasutamiseks pärijatele, annaku­saajatele, kellel on vahetu õigus pärandile, ning testamenditäit­jatele või pärandi hooldajatele, kes peavad teises liikmesriigis kasutama oma õiguslikku seisundit või teostama oma õigusi pärijana või annakusaajana ja/või testamenditäitja või pärandi hooldaja volitusi.

2. Eelkõige võib tunnistust kasutada selleks, et tõendada järg­mist:

a) tunnistuses märgitud iga pärija või, kui see on asjakohane, annakusaaja õiguslik seisund ja/või õigused ning nende pärandiosad;

b) teatava pärandvara hulka kuuluva eseme määramine tunnis­tuses märgitud pärija(te)le või olemasolu korral annaku­saaja(te)le;

c) tunnistuses märgitud isiku volitused testamenti täita või pärandit hooldada.

Artikkel 64

Tunnistuse väljaandmise pädevus

Tunnistus antakse välja liikmesriigis, mille kohtud on pädevad artikli 4, 7, 10 või 11 kohaselt. Tunnistust välja andev asutus on

a) artikli 3 lõikes 2 määratletud kohus või

b) muu asutus, millel on siseriikliku õiguse kohaselt pädevus pärimisasju menetleda.

Artikkel 65

Tunnistuse väljaandmise taotlus

1. Tunnistus antakse välja artikli 63 lõikes 1 osutatud isiku (edaspidi „taotleja”) taotlusel.

2. Taotleja võib taotluse esitamisel kasutada artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

3. Taotluses esitatakse allpool loetletud teave, mis on taotle­jale teada ja mis on vajalik selleks, et tunnistust välja andev asutus saaks tõendada nende asjaolude olemasolu, mille tõen­damist taotleja soovib, ning taotlusele lisatakse kõikide asjako­haste dokumentide originaalid või koopiad, mis vastavad doku­mentide õigsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ilma et see piiraks artikli 66 lõike 2 kohaldamist:

a) andmed surnud isiku kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress surma hetkel, surmakuupäev ja -koht;

b) andmed taotleja kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress ning olemasolu korral sugulus- või hõimlussuhe surnud isikuga;

ET L 201/128 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

370

c) kui see on asjakohane, taotleja esindaja andmed: perekon­nanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (ees­nimed), aadress ja esindaja pädevus;

d) surnud isiku abikaasa või partneri ning, kui see on asjako­hane, endis(t)e abikaasa(de) või endis(t)e partneri(te) andmed: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane) ja aadress;

e) teiste võimalike surma puhuks tehtud korralduse kohaste ja/või seadusjärgsete soodustatud isikute andmed: perekon­nanimi ja eesnimi (eesnimed) või organisatsiooni nimi, isikukood (kui see on asjakohane) ja aadress;

f) tunnistuse kavandatav eesmärk kooskõlas artikliga 63;

g) pärimisasja lahendava või selle lahendanud kohtu või muu pädeva asutuse kontaktandmed, kui see on asjakohane;

h) asjaolud, mis on aluseks taotleja nõudele saada pärandvara suhtes soodustatud isiku õigused ja/või õigusele täita surnud isiku testamenti ja/või õigusele hooldada surnud isiku päran­dit;

i) teave selle kohta, kas surnud isik oli teinud surma puhuks korraldusi; kui dokumendi originaali või koopiat ei ole lisa­tud, siis teave originaali asukoha kohta;

j) teave selle kohta, kas surnud isik oli sõlminud abieluvarale­pingu või lepingu seoses sellise suhtega, millel võib olla abieluga sarnane toime; kui sellise lepingu originaali või koopiat ei ole lisatud, siis teave originaali asukoha kohta;

k) teave selle kohta, kas mõni soodustatud isik on teinud aval­duse seoses pärandi vastuvõtmisega või sellest loobumisega;

l) avaldus, milles kinnitatakse, et taotlejale teadaolevalt ei ole tunnistuses kinnitatavate asjaoludega seoses pooleli kohtu­vaidlust;

m) muu teave, mida taotleja peab tunnistuse väljaandmiseks vajalikuks.

Artikkel 66

Taotluse läbivaatamine

1. Tunnistust välja andev asutus kontrollib pärast taotluse saamist taotleja poolt esitatud teavet ja avaldusi ning dokumente ja muid tõendeid. Asutus teostab selliseks kontrolliks vajalikku uurimist omal algatusel, kui see on nõutav või lubatud tunnis­tust välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt, või palub taotlejal esitada täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

2. Kui taotlejal ei ole olnud võimalik esitada asjakohaste dokumentide koopiaid, mis vastavad nende õigsuse kindlaks­tegemiseks vajalikele tingimustele, võib tunnistust välja andev asutus otsustada aktsepteerida teist liiki tõendeid.

3. Kui see on tunnistust välja andva asutuse asukohariigi õiguse kohaselt ette nähtud ja vastab selles esitatud tingimustele, võib tunnistust välja andev asutus nõuda andmete esitamist vande all või vannet asendava kinnitusega.

4. Tunnistust välja andev asutus võtab kõik vajalikud meet­med, et teavitada kõiki soodustatud isikuid tunnistuse taotlemi­sest. Kui see on vajalik tõendatavate asjaolude kindlakstegemi­seks, kuulab tunnistust välja andev asutus ära kõik huvitatud isikud ning testamenditäitjad või pärandi hooldajad ning teeb avaldused, mille eesmärk on kutsuda muid võimalikke soodus­tatud isikuid üles kasutama oma õigusi.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel annab liikmesriigi pädev asutus taotluse korral teise liikmesriigi tunnistust välja andvale asutusele teavet, mida säilitatakse eelkõige kinnistusraamatutes, perekonnaseisuregistrites ning surnu pärandit või surnuga seotud abikaasade varasuhet või võrdväärset varasuhet käsitle­vaid dokumente või andmeid sisaldavates registrites, kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused anda teisele riiklikule asutusele sellist teavet.

Artikkel 67

Tunnistuse väljaandmine

1. Tunnistust välja andev asutus annab tunnistuse välja viivitamata vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud korrale, kui tõendamist vajavad asjaolud on tõendatud kooskõlas õigu­sega, mida kohaldatakse pärimisele, või kooskõlas muu õigu­sega, mida kohaldatakse konkreetsetele asjaoludele. Asutus kasutab artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kehtestatud vormi.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/129

371

Tunnistust välja andev asutus ei anna tunnistust välja eelkõige järgmistel juhtudel:

a) kinnitatavad asjaolud on vaidlustatud või

b) tunnistus ei vastaks samu asjaolusid käsitlevale kohtuotsu­sele.

2. Tunnistust välja andev asutus võtab kõik vajalikud meet­med, et teavitada soodustatud isikuid tunnistuse väljaandmisest.

Artikkel 68

Tunnistuse sisu

Tunnistus sisaldab järgmist teavet ulatuses, mis on vajalik tunnistuse välja andmise eesmärgi täitmiseks:

a) tunnistuse välja andnud asutuse nimi ja aadress;

b) toimiku viitenumber;

c) asjaolud, mille alusel tunnistuse välja andnud asutus loeb ennast pädevaks tunnistust välja andma;

d) väljaandmise kuupäev;

e) andmed taotleja kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress ning olemasolu korral sugulus- või hõimlussuhe surnud isikuga;

f) andmed surnud isiku kohta: perekonnanimi (sünninimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed), sugu, sünnikuupäev ja -koht, perekonnaseis, kodakondsus, isikukood (kui see on asjakohane), aadress surma hetkel, surmakuupäev ja -koht;

g) andmed soodustatud isikute kohta: perekonnanimi (sünni­nimi, kui see on asjakohane), eesnimi (eesnimed) ja isiku­kood (kui see on asjakohane);

h) teave surnud isiku poolt sõlmitud abieluvaralepingu kohta või vajaduse korral lepingu kohta, mille surnud isik sõlmis seoses sellise suhtega, millel on kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime, ning teave abikaasade varasuhte või võrdväärse varasuhte kohta;

i) pärimisele kohaldatav õigus ning kõnealuse õiguse kindlaks­tegemise aluseks olnud asjaolud;

j) teave selle kohta, kas pärimine on seadusjärgne või toimub pärimine surma puhuks tehtud korralduse alusel, sealhulgas teave asjaolude kohta, millel põhinevad pärijate, annakusaa­jate, testamenditäitjate või pärandi hooldajate õigused ja/või volitused;

k) vajaduse korral andmed iga soodustatud isiku tahteavalduse kohta seoses pärandi vastuvõtmisega või sellest loobumi­sega;

l) iga pärija pärandiosa ning vajaduse korral iga pärija õiguste ja/või talle kuuluva vara nimekiri;

m) iga annakusaaja õiguste ja/või talle kuuluva vara nimekiri;

n) pärija(te) ja vajaduse korral annakusaaja(te) õiguste piiran­gud, mis tulenevad pärimisele kohaldatavast õigusest ja/või surma puhuks tehtud korraldusest;

o) testamenditäitja ja/või pärandi hooldaja volitused ning voli­tuste piirangud, kooskõlas pärimisele kohaldatava õiguse ja/või surma puhuks tehtud korraldusega.

Artikkel 69

Tunnistuse õiguslik toime

1. Tunnistusel on õiguslik toime kõikides liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta.

2. Eeldatakse, et tunnistusel näidatud asjaolud, mis on kind­laks tehtud kooskõlas pärimisele kohaldatava õigusega, või kooskõlas mis tahes muu õigusega, mida kohaldatakse konk­reetsetele asjaoludele, vastavad tegelikkusele. Isikul, kes on tunnistuses märgitud pärija, annakusaaja, testamenditäitja või pärandi hooldajana, eeldatakse olevat tunnistuses märgitud õiguslik seisund ja/või tunnistuses nimetatud õigused või voli­tused, ilma ühegi muu nende õiguste või volitustega seotud tingimuse ja/või piiranguta peale tunnistuses märgitute.

3. Iga isik, kes tunnistuses esitatud teabe alusel teeb makse või annab vara üle isikule, kes on tunnistuse kohaselt volitatud makset või vara vastu võtma, loetakse astunuks tehingusse makset või vara vastu võtma volitatud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta teadis, et tunnistuse sisu ei vasta tegelikkusele, või ei teadnud sellest mittevastavusest raske hooletuse tõttu.

ET L 201/130 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

372

4. Kui tunnistuses nimetatud isik, kellel on tunnistuse koha­selt õigus pärandvara käsutada, käsutab sellist vara teise isiku kasuks, loetakse see teine isik, kui tegutsetakse tunnistuses tõendatud teabe alusel, astunuks tehingusse asjaomase vara käsutamiseks volitatud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta teadis, et tunnistuse sisu ei vasta tegelikkusele, või ei teadnud sellest mittevastavusest raske hooletuse tõttu.

5. Tunnistus on kehtiv dokument, mille alusel võib teha pärandvara käsitlevaid kandeid liikmesriigi asjakohasesse regist­risse, ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 punktide k ja l kohal­damist.

Artikkel 70

Tunnistuse tõestatud koopiad

1. Tunnistust välja andev asutus säilitab tunnistuse originaali ning väljastab taotlejale ja õigustatud huvi omavale isikule ühe või mitu tõestatud koopiat.

2. Tunnistust välja andev asutus peab artikli 71 lõike 3 ja artikli 73 lõike 2 kohaldamisel nende isikute nimekirja, kellele on lõike 1 kohaselt väljastatud tõestatud koopiad.

3. Välja antud tõestatud koopiad kehtivad kuue kuu jooksul ning nende kehtivusaeg on tõestatud koopias märgitud kehti­vusaja lõppemise kuupäeva kujul. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib tunnistust välja andev asutus erandkorras otsustada, et kehtivusaeg on pikem. Nimetatud tähtaja möödumisel peab isik, kelle valduses on tõestatud koopia, selleks et ta saaks kasutada tunnistust artiklis 63 nimetatud eesmärkidel, taotlema tõestatud koopia kehtivusaja pikendamist või taotlema tunnistuse välja andnud asutuselt uut tõestatud koopiat.

Artikkel 71

Tunnistuse parandamine, muutmine või tagasivõtmine

1. Tunnistust välja andev asutus parandab iga õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel tunnistuses esinevad tehnilised vead.

2. Tunnistust välja andev asutus, tegutsedes kas õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel, kui see on sise­riikliku õiguse kohaselt võimalik, muudab tunnistust või võtab selle tagasi, kui on kindlaks tehtud, et tunnistus või selle üksikud andmed ei vasta tegelikkusele.

3. Tunnistust välja andev asutus teavitab tunnistuse paranda­misest, muutmisest või tagasivõtmisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 70 lõikele 1 väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad.

Artikkel 72

Vaidlustamismenetlused

1. Tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 67 tehtud otsuse võib vaidlustada iga isik, kellel on õigus tunnistust taotleda.

Tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 71 ja artikli 73 lõike 1 punktile a tehtud otsuse võib vaidlustada iga õigustatud huvi omav isik.

Vaie esitatakse tunnistuse välja andva asutuse asukohaliikmes­riigi õigusasutusele kooskõlas kõnealuse riigi õigusega.

2. Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et väljaantud tunnistus ei vasta tegelikkusele, siis pädev kohtuasutus parandab, muudab või võtab tunnistuse tagasi või tagab tunnistuse parandamise, muutmise või tagasi­võtmise tunnistuse välja andnud asutuse poolt.

Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kind­laks, et tunnistuse väljaandmisest keeldumine oli põhjendamatu, tagab pädev kohtuasutus selle, et tunnistust välja andev asutus vaatab juhtumi uuesti läbi või teeb uue otsuse.

Artikkel 73

Tunnistuse õigusliku toime peatamine

1. Tunnistuse õigusliku toime võib peatada

a) tunnistuse välja andnud asutus, tegutsedes õigustatud huvi omava isiku taotlusel, kuni tunnistuse artikli 71 kohase muutmise või tagasivõtmiseni, või

b) kohtuasutus, tegutsedes selle isiku taotlusel, kellel on õigus vaidlustada tunnistust välja andva asutuse poolt vastavalt artiklile 72 tehtud otsus, kui selline vaidlustamine on menet­lemisel.

2. Tunnistuse välja andnud asutus või vajaduse korral kohtu­asutus teavitab tunnistuse õigusliku toime mis tahes peatamisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 70 lõikele 1 väljastatud tunnistuse tõestatud koopiad.

Selle aja jooksul, mil tunnistuse õiguslik toime on peatatud, ei või välja anda ühtegi tunnistuse tõestatud koopiat.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/131

373

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 74

Legaliseerimine või muu samalaadne formaalsus

Käesoleva määruse kohaselt liikmesriikides välja antud doku­mentide suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.

Artikkel 75

Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konvent­sioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

Eelkõige kohaldavad Haagi 5. oktoobri 1961. aasta testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooni osalisteks olevad liik­mesriigid testamendi, sealhulgas vastastikuse testamendi vormi­lisele kehtivusele käesoleva määruse artikli 27 asemel jätkuvalt kõnealuse konventsiooni sätteid.

2. Olenemata lõikest 1 on käesolev määrus liikmesriikideva­helistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

3. Käesolev määrus ei takista Islandil, Norral, Rootsil, Soomel ja Taanil kohaldada nendevahelist 19. novembri 1934. aasta konventsiooni, mis sisaldab rahvusvahelise eraõiguse sätteid pärimise, testamentide ja pärandvara valitsemise kohta, nagu seda on muudetud nende riikide valitsuste vahel 1. juunil 2012. aastal sõlmitud lepinguga, niivõrd kuivõrd konventsioo­niga nähakse ette

a) pärandvara valitsemise (nagu see on määratletud nimetatud konventsioonis) menetluslikke aspekte ja konventsiooniga ühinenud riikide asutuste poolt sellega seotud abi andmist käsitlevad eeskirjad, ning

b) lihtsustatud ja kiirendatud menetlused pärimisasju käsitlevate kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks.

Artikkel 76

Seos nõukogu määrusega (EÜ) nr 1346/2000

Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) ( 1 ) kohaldamist.

Artikkel 77

Avalikustamisele kuuluv teave

Liikmesriigid esitavad komisjonile lühikese kokkuvõtte pärimist käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest ja menetlustest eesmär­giga teha see teave üldsusele kättesaadavaks tsiviil- ja kauban­dusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu; selline teave hõlmab muu hulgas teavet selle kohta, millised asutused on pädevad menetlema pärimisasju, ning teavet selle kohta, millistel asutustel on pädevus võtta vastu avaldusi pärandi, annaku või pärandi sundosa vastuvõtmise või sellest loobumise kohta.

Liikmesriigid esitavad samuti teabelehed, milles on loetletud kõik dokumendid või teave, mis on nende territooriumil asuva kinnisvara registreerimiseks tavaliselt nõutavad.

Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.

Artikkel 78

Teave kontaktandmete ja menetluste kohta

1. Liikmesriigid teatavad 16. jaanuaril 2014 komisjonile:

a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 50 lõikele 2;

b) artiklis 51 osutatud edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaid­lustamise menetlused;

c) asjakohase teabe asutuste kohta, kes on pädevad välja andma tunnistust vastavalt artiklile 64, ning

d) artiklis 72 osutatud vaidlustamismenetlused.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.

ET L 201/132 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

( 1 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

374

2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud lõike 1 punktis a osutatud kohtute ja asutuste aadressid ning muud kontaktandmed.

3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasu­tades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 79

Artikli 3 lõikes 2 osutatud loetelu koostamine ja hilisem muutmine

1. Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teadete alusel artikli 3 lõikes 2 osutatud muude asutuste ja õigusala töötajate loetelu.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses loetelus. Komisjon muudab loetelu sellele vastavalt.

3. Komisjon avaldab loetelu ja kõik selles edaspidi tehtud muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

4. Komisjon teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe avali­kult kättesaadavaks kõikide muude asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

Artikkel 80

Artiklites 46, 59, 60, 61, 65 ja 67 osutatud tõendite ja vormide koostamine ja hilisem muutmine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklites 46, 59, 60, 61, 65 ja 67 osutatud tõendite ja vormide koostamiseks ja hili­semaks muutmiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluses.

Artikkel 81

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 82

Läbivaatamine

Komisjon esitab 18. augustiks 2025 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu praktilistele probleemidele, mis on esinenud eri liik­mesriikides pärimisasjades samaaegselt sõlmitud kohtuväliste kokkulepetega või ühes liikmesriigis sõlmitud kohtuvälise kokkuleppega samal ajal teises liikmesriigis sõlmitud kohtuliku kokkuleppega. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 83

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse 17. augustil 2015 või hiljem surnud isikute vara pärimisele.

2. Kui surnu oli enne 17. augustit 2015 valinud oma päran­dile kohaldatava õiguse, on valik kehtiv, kui see vastab III peatükis sätestatud tingimustele või kui valik on kehtiv rahvus­vahelise eraõiguse sätete kohaldamisel, mis kehtisid valiku tege­mise ajal riigis, kus oli surnu alaline elukoht, või mis tahes riigis, mille kodakondsus surnul oli.

3. Enne 17. augustit 2015 surma puhuks tehtud korraldus on lubatud ning sisuliselt ja vormiliselt kehtiv, kui see vastab III peatükis sätestatud tingimustele või kui korraldus on lubatud ning sisuliselt ja vormiliselt kehtiv rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamisel, mis kehtisid korralduse tegemise ajal riigis, kus oli surnu alaline elukoht, või mis tahes riigis, mille koda­kondsus surnul oli, või selles liikmesriigis, mille asutus menetleb pärimisasja.

4. Kui korraldus surma puhuks tehti enne 17. augustit 2015 õiguse kohaselt, mille surnu võinuks valida käesoleva määruse kohaselt, loetakse see valituks pärandile kohaldatavaks õiguseks.

ET 27.7.2012 Euroopa Liidu Teataja L 201/133

375

Artikkel 84

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 17. augustist 2015, välja arvatud artiklid 77 ja 78, mida kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2014, ning artiklid 79, 80 ja 81, mida kohaldatakse alates 5. juulist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohal­datav.

Strasbourg, 4. juuli 2012

Euroopa Parlamendi nimel president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

ET L 201/134 Euroopa Liidu Teataja 27.7.2012

376

5

377

Dokumentide kätteandmine

5

378

5a

5a

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide

liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000

380

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1393/2007,

13. november 2007,

kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- jakaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”), millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arenda-da liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kuson tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomisekspeab ühendus muu hulgas võtma siseturu nõuetekohasekstoimimiseks vajalikud meetmed seoses õigusalase koostöö-ga tsiviilasjades.

(2) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb parandada jakiirendada tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavatekohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesrii-kide vahel.

(3) Nõukogu koostas 26. mai 1997. aasta aktiga (3) konvent-siooni kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liiduliikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandus-asjades ning soovitas liikmesriikidel see oma vastavate rii-giõiguslike normide kohaselt vastu võtta. Nimetatudkonventsioon ei ole jõustunud. Tuleks tagada konventsioo-ni sõlmimiseks peetud läbirääkimiste tulemuste jätkuvus.

(4) 29. mail 2000. aastal võttis nõukogu vastu määruse (EÜ)nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtu-väliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kät-teandmise [Termin on muutunud. Kasutusel on uus termin„kättetoimetamine”] kohta (4). Kõnealuse määruse sisu tu-gineb põhiosas nimetatud konventsioonile.

(5) 1. oktoobril 2004. aastal võttis komisjon vastu aruandemääruse (EÜ) nr 1348/2000 kohaldamise kohta. Aruandesjõutakse järeldusele, et määruse (EÜ) nr 1348/2000 kohal-damine on alates selle jõustumisest 2001. aastal üldiseltparandanud ja kiirendanud dokumentide edastamist ja kät-tetoimetamist liikmesriikide vahel, kuid sellegipoolest eiole teatavate sätete kohaldamine täielikult rahuldav.

(6) Tõhus ning kiire tsiviilkohtumenetlus eeldab, et kohtu- jakohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiirestiliikmesriikide poolt määratud kohalikele asutustele.Liikmesriigid võivad siiski teatada, et kavatsevad määrataviieks aastaks vaid ühe edastava või vastuvõtva asutuse võiühe mõlemat ülesannet täitva asutuse. Määramist võib kaiga viie aasta järel uuendada.

(7) Kiire edastamise huvides on tarvis kasutada kõiki kohaseidvahendeid, arvestades et järgitakse teatavaid kättesaaduddokumendi loetavuse ja usaldusväärsuse kohta kehtestatudtingimusi. Turvalise edastamise huvides tuleb edastatavaledokumendile lisada tüüpvorm, mis täidetakse kätteandmis-koha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest võimuus keeles, mille asjaomane liikmesriik on heaks kiitnud.

(8) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimeta-takse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kusmenetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- võiasukohast.

(9) Dokument toimetatakse kätte nii kiiresti kui võimalik ningigal juhul ühe kuu jooksul pärast seda, kui vastuvõttev asu-tus on selle kätte saanud.

(10) Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks dokumen-tide kättetoimetamisest keeldumist lubada üksneserandjuhtudel.

(11) Dokumentide edastamise lihtsustamiseks liikmesriikidevahel kasutatakse käesoleva määruse lisas esitatudtüüpvorme.

(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 7.(2) Euroopa Parlamendi 4. juuli 2006. aasta arvamus (ELT C 303 E,

13.12.2006, lk 69), nõukogu 28. juuni 2007. aasta ühine seisukoht(ELT C 193 E, 21.8.2007, lk 13) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri2007. aasta seisukoht.

(3) EÜT C 261, 27.8.1997, lk 1. Konventsiooni koostamise päeval võttisnõukogu teatavaks ka konventsiooni seletuskirja, mis on avaldatudeespool nimetatud EÜT leheküljel 26. (4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/79

381

(12) Vastuvõttev asutus peaks tüüpvormi kasutades adressaatikirjalikult teavitama, et isik võib keelduda kättetoimetata-va dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või ta-gastada dokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädalajooksul, kui dokument ei ole adressaadile arusaadavas kee-les või kättetoimetamise koha ametlikus keeles või ühesametlikest keeltest. Kõnealune kord peaks kehtima järgne-vate kättetoimetamiste korral ka pärast seda, kui adressaaton juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumisekorda tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaati-liste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid kasuta-des ning otse kättetoimetamise puhul. Tuleks sätestada, etdokumendi, mille vastuvõtmisest on keeldutud, kättetoi-metamisel tehtud vea saab parandada adressaadile doku-mendi tõlke kättetoimetamise teel.

(13) Kiire edastamise huvides toimetatakse dokument kätte kät-tesaamisele järgnevate päevade jooksul. Kui kättetoimeta-mist ei ole ühe kuu jooksul toimunud, teavitab vastuvõtnudasutus sellest edastanud asutust. Selle tähtaja möödumineei tohiks tähendada, et taotlus saadetakse selle edastanudasutusele tagasi, kui on selge, et kättetoimetamine on või-malik mõistliku aja jooksul.

(14) Vastuvõttev asutus jätkab dokumendi kättetoimetamiseksvajalike meetmete rakendamist ka siis, kui kättetoimetami-ne ei ole osutunud võimalikuks ühe kuu jooksul, näitekskuna kostja viibis oma elukohast eemal puhkuse tõttu võiei viibinud töökohas ärireisi tõttu. Et vältida vastuvõtvaasutuse tähtajatut kohustust rakendada meetmeid doku-mendi kättetoimetamiseks, peaks edastav asutus siiskitäpsustama tüüpvormis tähtpäeva, mille möödumisel kät-tetoimetamist enam ei nõuta.

(15) Liikmesriikide menetlusnormide erinevuste tõttu on kätte-toimetamise kuupäevana käsitatav päev liikmesriigiti eri-nev. Selliseid olukordi ning nendega seoses tekkida võivaidprobleeme arvesse võttes tuleks käesoleva määrusega ettenäha süsteem, mille kohaselt määratakse kättetoimetamisekuupäev adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt. Kui vastavaltliikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada tea-tava tähtaja jooksul, tuleks taotluse esitaja puhul lugeda ar-vesseminevaks kuupäevaks siiski liikmesriigi õigusegamääratud kuupäev. Selline kahe kuupäeva süsteem esinebainult vähestes liikmesriikides. Liikmesriigid, kes kõnealustsüsteemi kohaldavad, peaksid teatama sellest komisjonilening komisjon peaks avaldama selle teabe Euroopa LiiduTeatajas ning tegema kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandus-asju käsitlevas Euroopa kohtute võrgus, mis on loodudnõukogu otsusega 2001/470/EÜ (1).

(16) Õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks peaksid koh-tuametniku ja adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädevaametiisiku võetavad tasud vastama kõnealuse liikmesriigi

poolt eelnevalt kehtestatud kindlale määrale, milles on ar-vesse võetud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimisepõhimõtteid. Ühtse kindla tasumäära nõue ei tohiks piira-ta liikmesriikide võimalust kehtestada erinevatele kättetoi-metamisviisidele erinevaid määrasid, kui kehtestamiseljärgitakse nimetatud põhimõtteid.

(17) Igal liikmesriigil peaks olema õigus saata dokument posti-teenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otsekätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muuvõrdväärse dokumendi vastu.

(18) Igal kohtumenetlusest huvitatud isikul peaks olema võima-lik toimetada dokument kätte otse adressaatliikmesriigikohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu,kui otse kättetoimetamine on asjaomase liikmesriigi õigu-se kohaselt lubatud.

(19) Komisjon peaks koostama käsiraamatu, mis sisaldab asja-kohast teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta ningmis tuleks teha kättesaadavaks tsiviil- ja kaubandusasju kä-sitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu. Komisjon ja liikmes-riigid teevad kõik endast oleneva selleks, et tagadakõnealuse teabe, eriti vastuvõtvate ja edastavate asutustekontaktandmete ajakohasus ja terviklikkus.

(20) Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevadearvestamisel tuleb kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aas-ta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratak-se kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhteskohaldatavad eeskirjad (2).

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tu-leks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni ra-kendusvolituste kasutamise menetlused (3).

(22) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused, et uuendada li-sas esitatud tüüpvorme ja teha nendesse tehnilisi muuda-tusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk onmuuta/jätta välja käesoleva määruse vähemolulisi sätteid,tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artik-lis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

(2) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega

2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

L 324/80 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

382

(23) Käesolev määrus on ülimuslik liikmesriikide vahel sõlmi-tud sama reguleerimisalaga kahe- või mitmepoolsete lepin-gute või kokkulepete suhtes, eelkõige 27. septembri 1968.aasta Brüsseli konventsioonile lisatud protokolli (1) ja15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni (2) suhtesnendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul.Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast võisõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk onkiirendada ja hõlbustada dokumentide edastamist, kuineed lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusegakooskõlas.

(24) Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olemanõuetekohaselt kaitstud. See küsimus kuulub Euroopa Par-lamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötle-misel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ningEuroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta di-rektiivi 2002/58/EÜ (mis käsitleb isikuandmete töötlemistja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direk-tiiv) (4) reguleerimisalasse.

(25) Hiljemalt 1. juuniks 2011 ja edaspidi iga viie aasta järelpeaks komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi vaa-tama ning vajaduse korral muutmisettepanekuid tegema.

(26) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu onneid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendusvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sä-testatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähekäesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks va-jalikust kaugemale.

(27) Et teha asjaomased õigusnormid kergemini kättesaadavaksja loetavaks, tuleks määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistadakehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(28) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalevad Ühend-kuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.

(29) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasja-des, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetami-seks edastada ühest liikmesriigist teise. See ei laiene eelkõigemaksu-, tolli- või haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mistuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel(acta iure imperii).

2. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui isiku, kellele tuleb do-kument kätte toimetada, aadress ei ole teada.

3. Käesolevas määruses tähendab mõiste „liikmesriik” liikmes-riike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Edastavad ja vastuvõtvad asutused

1. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isi-kud, edaspidi „edastavad asutused”, kes on pädevad edastama tei-ses liikmesriigis kättetoimetatavaid kohtu- või kohtuväliseiddokumente.

2. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isi-kud, edaspidi „vastuvõtvad asutused”, kes on pädevad teisest liik-mesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastuvõtma.

3. Liikmesriik võib määrata ühe edastava asutuse ja ühe vastu-võtva asutuse või ühe asutuse, kes täidab mõlemat ülesannet.Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaal-üksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus.Määramine jääb jõusse viieks aastaks ja seda võib iga viie aasta jä-rel uuendada.

4. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:

a) lõigetes 2 ja 3 osutatud vastuvõtvate asutuste nimed jaaadressid;

(1) 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse jakohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 299,31.12.1972, lk 32; konsolideeritud versioon EÜT C 27, 26.1.1998,lk 1).

(2) 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsioon tsiviil- ja kaubandusas-jade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamisekohta.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega(EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.4.2006, lk 54).

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/81

383

b) nende territoriaalne pädevus;

c) nende käsutuses olevad dokumentide vastuvõtmise viisid;

d) keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud tüüpvormitäitmiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste andmete kõigistmuutustest.

Artikkel 3

Keskasutus

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded:

a) anda teavet edastavatele asutustele;

b) lahendada kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tek-kivaid probleeme;

c) saata erandjuhul edastava asutuse palvel pädevale vastuvõt-vale asutusele edasi kättetoimetamistaotlus.

Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaal-üksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.

II PEATÜKK

KOHTUDOKUMENDID

1 . j a o t i s

Kohtudokumentide edastamine ja kättetoimetamine

Artikkel 4

Dokumentide edastamine

1. Kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiirestiartikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel.

2. Dokumente, taotlusi, kinnitusi, vastuvõtuteatisi, tunnistusija muid ametlikke pabereid võib edastavate ja vastuvõtvate asu-tuste vahel edastada mis tahes sobival viisil, tingimusel et vastu-võetud dokumendi sisu vastab täpselt edastatud dokumendi sisulening et kogu selles sisalduv teave on loetav.

3. Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mis on koosta-tud I lisas esitatud tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm täidetakse sel-le liikmesriigi keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigison mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keelesvõi ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, milleaktsepteerimisest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab

Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need amet-likud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täide-tud vormi ta aktsepteerib.

4. Dokumente võib edastada legaliseerimise või muu sama-laadse formaalsuseta.

5. Kui edastav asutus soovib dokumendi ühe eksemplari tagas-tamist koos artiklis 10 osutatud teatisega, saadab ta dokumendikahes eksemplaris.

Artikkel 5

Dokumentide tõlkimine

1. Edastav asutus, kellele taotluse esitaja edastatava dokumen-di edasi saadab, teavitab taotluse esitajat, et adressaat võib keel-duda taotlust vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artiklis 8sätestatud keeltest.

2. Taotluse esitaja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendiedastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilise-ma otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta.

Artikkel 6

Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt

1. Pärast dokumendi kättesaamist saadab vastuvõttev asutusvõimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul edastavaleasutusele kättesaamisteatise kõige kiirema edastusvahendi abil, ka-sutades I lisas esitatud tüüpvormi.

2. Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või do-kumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus ühendust edas-tava asutusega kõige kiiremal viisil, et saada puuduv teave võipuuduvad dokumendid.

3. Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesolevamääruse reguleerimisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalikvorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edas-tatud dokument kohe pärast kättesaamist tüüpvormi kasutadesedastavale asutusele koos I lisas esitatud tagastamisteatisega.

4. Vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumen-di, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimeta-da, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse sama liikmesriigiterritoriaalselt pädevale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastabartikli 4 lõike 3 tingimustele, ning teavitab sellest edastavat asu-tust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi. Vastuvõttev asutus tea-vitab edastavat asutust dokumendi kättesaamisest lõikes 1sätestatud viisil.

L 324/82 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

384

Artikkel 7

Dokumentide kättetoimetamine

1. Vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või kor-raldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse ko-haselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui sellineviis ei ole vastuolus kõnealuse liikmesriigi õigusega.

2. Vastuvõttev asutus rakendab kõiki vajalikke meetmeid, ettoimetada dokument kätte võimalikult kiiresti, ja igal juhul ühekuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti eiole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul selle saami-sest, peab vastuvõttev asutus

a) viivitamata teavitama edastavat asutust, kasutades I lisas esi-tatud tüüpvormis teatist, mis koostatakse vastavalt artikli 10lõikes 2 osutatud tingimustele;

b) jätkama kõigi dokumendi kättetoimetamiseks vajalike meet-mete võtmist, kui edastav asutus ei ole ette näinud teisiti jakui ilmneb, et dokumendi kättetoimetamine on mõistlikutähtaja jooksul võimalik.

Artikkel 8

Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine

1. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleksII lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatavadokumendi vastuvõtmisest vastuvõtmise ajal või tagastadesdokumendi vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul, kui see eiole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisa-tud tõlget ühte järgnevatest keeltest:

a) keel, millest adressaat aru saab,

või

b) adressaatliikmesriigi ametlik keel, või kui nimetatud liikmes-riigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikkeel või üks selle ametlikest keeltest.

2. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõi-ke 1 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning ta-gastab taotluse ja dokumendid, mille tõlkimist nõutakse.

3. Kui adressaat on keeldunud lõike 1 kohaselt dokumendivastuvõtmisest, võib dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea pa-randada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adres-saadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamisekuupäev see kuupäev, millal dokument koos tõlkega toimetatak-se kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigiõiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja

jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäe-vaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määrataksekindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud koh-tudokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.

5. Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaare-sindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13,või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kättevastavalt artiklile 14, teavitada adressaati sellest, et tal on õigusdokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tu-leb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule tagasisaata.

Artikkel 9

Kättetoimetamise kuupäev

1. Dokumendi kättetoimetamise kuupäev on artikli 7 kohaseltkuupäev, mil see toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesrii-gi õigusele, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

2. Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toi-metada kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtesarvessevõetav kuupäev liikmesriigi õiguse kohaselt.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtu-dokumentide edastamise ja kättetoimetamise viiside suhtes.

Artikkel 10

Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatuddokumendi koopia

1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõudedon täidetud, koostatakse nende täitmise kohta I lisas esitatudtüüpvormi kasutades teatis ning saadetakse see edastavale asutu-sele ning juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 5, lisatakse kät-tetoimetatud dokumendi koopia.

2. Teatis täidetakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles võiühes selle ametlikest keeltest või muus keeles, mille kohta pärit-oluliikmesriik on teatanud, et ta seda aktsepteerib. Iga liikmesriikteatab ühe või mitu Euroopa Liidu institutsioonide ametlikkukeelt, mis ei ole tema ametlik keel, kuid milles täidetud vormi taaktsepteerib.

Artikkel 11

Kättetoimetamiskulud

1. Teisest liikmesriigist pärinevate kohtudokumentide kättetoi-metamine ei anna alust adressaatliikmesriigi osutatud teenustegaseotud maksude või kulude kandmiseks või hüvitamiseks.

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/83

385

2. Taotluse esitaja kannab või hüvitab kulud, mis on seotud:

a) kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pä-deva ametniku poole pöördumisega;

b) konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamisega.

Kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädevaametniku poole pöördumisel võetavad tasud peavad vastama kõ-nealuse liikmesriigi poolt eelnevalt kehtestatud ühtsele kindlale ta-sumäärale, milles on arvesse võetud proportsionaalsuse jamittediskrimineerimise põhimõtteid. Liikmesriigid edastavad kõ-nealused kehtestatud tasumäärad komisjonile.

2 . j a o t i s

Muud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamiseviisid

Artikkel 12

Edastamine konsulaar- või diplomaatiliste kanalite kaudu

Erandjuhul on igal liikmesriigil õigus kasutada konsulaar- või dip-lomaatilisi kanaleid kohtudokumentide edasisaatmiseks teise liik-mesriigi artikli 2 või 3 alusel määratud asutustele eesmärgiga needadressaadile kätte toimetada.

Artikkel 13

Kättetoimetamine diplomaatilistevõi konsulaaresindajate kaudu

1. Igal liikmesriigil on õigus toimetada teises liikmesriigis asu-vale isikule kohtudokumendid kätte sundi rakendamata otse omadiplomaatilise või konsulaaresindaja kaudu.

2. Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, etta ei luba oma territooriumil sellist kättetoimetamist, välja arva-tud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigikodanikule, kust dokumendid edastatakse.

Artikkel 14

Kättetoimetamine postiteenuseid kasutades

Igal liikmesriigil on õigus toimetada kohtudokumendid postitee-nuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte täht-kirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärsedokumendi vastu.

Artikkel 15

Otse kättetoimetamine

Iga kohtumenetlusest huvitatud isik võib toimetada kohtudoku-ment kätte otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisikuvõi muu pädeva isiku kaudu, kui otse kättetoimetamine on luba-tud asjaomase liikmesriigi õigusega.

III PEATÜKK

KOHTUVÄLISED DOKUMENDID

Artikkel 16

Edastamine

Kohtuväliseid dokumente võib teises liikmesriigis kättetoimetami-seks edastada vastavalt käesoleva määruse sätetele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Rakenduseeskirjad

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olu-lisi sätteid ning mis käsitlevad I ja II lisas esitatud tüüpvormide aja-kohastamist ja nende tehnilisi muudatusi, võetakse vastu vastavaltartikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomiteemenetlusele.

Artikkel 18

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse sel-le otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 19

Kohtusse ilmumata jätnud kostja

1. Kui kohtukutse või sellega võrdväärne dokument tuli kätte-toimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määrusesätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei tehta kohtuot-sust, kuni on tõendatud, et:

a) dokument on toimetatud kätte korras, mis on adressaatliik-mesriigi õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetami-seks riigisisese kohtuasja puhul tema territooriumil asuvateleisikutele, või

b) dokument on tegelikult kostjale isiklikult üle antud või toi-metatud tema elu- või asukohta muul käesolevas määrusesettenähtud viisil

L 324/84 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

386

ning et kummalgi juhul on dokument kätte toimetatud piisavaltaegsasti, et anda kostjale kaitsevõimalus.

2. Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, etolenemata lõike 1 sätetest võib kohtunik teha otsuse ka siis, kuipuudub dokumendi kättetoimetamisteatis, juhul kui on täidetudjärgmised tingimused:

a) dokument on edastatud käesoleva määrusega ettenähtudviisil;

b) dokumendi edastamisest on möödunud vähemalt kuus kuudning asja arutav kohtunik loeb selle piisavaks;

c) ei ole saadud ühtegi teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõikmõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pä-devate asutuste või ametiisikute kaudu.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohtunik kiireloomulisteljuhtudel anda korralduse võtta ajutisi või kaitsemeetmeid.

4. Kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli kät-tetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määrusesätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagasel-jaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamisetähtaeg, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) kostja ei saanud temast olenemata põhjustel dokumendistteada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanudkohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning

b) kostja vastuväited ei ole selgelt alusetud.

Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku ajajooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.

Iga liikmesriik võib kooskõlas artikli 23 lõikega 1 teatada, et aval-dust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast teatises nimetatudtähtpäeva möödumist, mis peab olema vähemalt aasta alates koh-tuotsuse tegemise kuupäevast.

5. Lõiget 4 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isi-kute õiguslikku seisundit või teovõimet.

Artikkel 20

Seos muude lepingute või kokkulepetega,mille osalised liikmesriigid on

1. Käesolev määrus on selle reguleerimisalasse kuuluvates kü-simustes ülimuslik liikmesriikide poolt sõlmitud teiste kahe- võimitmepoolsete lepingute või kokkulepete, eelkõige 1968. aastaBrüsseli konventsiooni IV artikli ja 15. novembri 1965. aasta Haa-gi konventsiooni suhtes.

2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõl-mimast lepinguid või kokkuleppeid, mille eesmärk on dokumen-te kiiremini ja hõlpsamini edastada, kui need lepingud jakokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 osutatud lepingute võikokkulepete koopiad ning asjaomaste kavandatavate lepin-gute või kokkulepete eelnõud, ja

b) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised võimuudatused.

Artikkel 21

Õigusabi

Käesolev määrus ei mõjuta 17. juuli 1905. aasta tsiviilkohtume-netluse konventsiooni artikli 23, 1. märtsi 1954. aasta tsiviilkoh-tumenetluse konventsiooni artikli 24 ega 25. oktoobri 1980.aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse konventsiooniartikli 13 kohaldamist liikmesriikide vahel, kes on nimetatud kon-ventsioonide osalised.

Artikkel 22

Edastatud teabe kaitse

1. Käesoleva määruse alusel edastatud teavet, seal hulgas eel-kõige isikuandmeid, võib vastuvõttev asutus kasutada üksnes ees-märgil, milleks see on edastatud.

2. Vastuvõtvad asutused tagavad sellise teabe konfidentsiaal-suse kooskõlas oma õigusega.

3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta liikmesriigi õigusakte, mille koha-selt on isikutel, kelle kohta andmed käivad, õigus olla teavitatudmääruse alusel edastatud teabe kasutamisest.

4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ kohaldamist.

Artikkel 23

Teatamine ja avaldamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 4, 10, 11,13, 15 ja 19 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni,kui nende õiguse kohaselt antakse dokument kätte kindla tähtajajooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.

2. Komisjon avaldab lõike 1 alusel esitatud teabe Euroopa LiiduTeatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende juris-diktsiooni alla kuuluvate geograafiliste piirkondade aadressid jamuud kontaktandmed.

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/85

387

3. Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teavet sisaldava käsi-raamatu ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb käsiraamatuelektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevas Euroopa kohtute võrgu kaudu.

Artikkel 24

Läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt 1. juuniks 2011 ja pä-rast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse rakenda-mise kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 2 kohaselt määratudasutuste töö tõhususele ning artikli 3 punkti c ja artikli 9 prakti-lisele kohaldamisele. Aruandele lisatakse vajaduse korral teabee-dastussüsteemide arengust tulenevad ettepanekud käesolevamääruse muutmise kohta.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1348/2000 tunnistatakse kehtetuks alateskäesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

2. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse vii-detena käesolevale määrusele ning neid tuleks lugeda vastavaltIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle aval-damist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. novembrist 2008, välja arvatudartikkel 23, mida kohaldatakse alates 13. augustist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 13. november 2007

Euroopa Parlamendi nimelpresident

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimeleesistuja

M. LOBO ANTUNES

L 324/86 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

388

I LISA

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/87

389

L 324/88 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

390

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/89

391

L 324/90 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

392

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/91

393

L 324/92 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

394

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/93

395

L 324/94 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

396

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/95

397

II LISA

L 324/96 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

398

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/97

399

L 324/98 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

400

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/99

401

L 324/100 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

402

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/101

403

L 324/102 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

404

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/103

405

L 324/104 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

406

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/105

407

L 324/106 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

408

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/107

409

L 324/108 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

410

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/109

411

L 324/110 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

412

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/111

413

L 324/112 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

414

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/113

415

L 324/114 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

416

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/115

417

L 324/116 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

418

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/117

419

L 324/118 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

420

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1348/2000 Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõike 1 esimene lause

— Artikli 1 lõike 1 teine lause

Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 2

— Artikli 1 lõige 3

Artikkel 2 Artikkel 2

Artikkel 3 Artikkel 3

Artikkel 4 Artikkel 4

Artikkel 5 Artikkel 5

Artikkel 6 Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1 Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõike 2 esimene lause Artikli 7 lõike 2 esimene lause

Artikli 7 lõike 2 teine lause Artikli 7 lõike 2 teine lause (sissejuhatav lause) ja artikli 7lõike 2 punkt a

— Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõike 2 kolmas lause —

Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 8 lõike 1 punkt a Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikli 8 lõike 1 punkt b Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõige 2 Artikli 8 lõige 2

— Artikli 8 lõiked 3–5

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõige 3 —

— Artikli 9 lõige 3

Artikkel 10 Artikkel 10

Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõike 2 esimene lõik

— Artikli 11 lõike 2 teine lõik

Artikkel 12 Artikkel 12

Artikkel 13 Artikkel 13

Artikli 14 lõige 1 Artikkel 14

Artikli 14 lõige 2 —

Artikli 15 lõige 1 Artikkel 15

Artikli 15 lõige 2 —

Artikkel 16 Artikkel 16

Artikli 17 sissejuhatav lause Artikkel 17

Artikli 17 punktid a–c —

Artikli 18 lõiked 1 ja 2 Artikli 18 lõiked 1 ja 2

10.12.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 324/119

421

Määrus (EÜ) nr 1348/2000 Käesolev määrus

Artikli 18 lõige 3 —

Artikkel 19 Artikkel 19

Artikkel 20 Artikkel 20

Artikkel 21 Artikkel 21

Artikkel 22 Artikkel 22

Artikli 23 lõige 1 Artikli 23 lõike 1 esimene lause

— Artikli 23 lõike 1 teine lause

Artikli 23 lõige 2 Artikli 23 lõige 2

— Artikli 23 lõige 3

Artikkel 24 Artikkel 24

Artikkel 25 —

— Artikkel 25

— Artikkel 26

Lisa I lisa

— II lisa

— III lisa

L 324/120 ET Euroopa Liidu Teataja 10.12.2007

422

6

423

Tõendite kogumine

6

424

6a

6a

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute

vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades

426

32001R1206

27.6.2001EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 174/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1206/2001,28. mai 2001,

liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi algatust, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning aren-dada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Selliseala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgasvõtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikudmeetmed seoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(2) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleks kohtutevahe-list koostööd tõendite kogumisel tõhustada, eelkõige liht-sustada ja kiirendada.

(3) 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil meenu-tas Euroopa Ülemkogu, et piiriüleste kohtuasjade, erititõendite kogumise jaoks tuleks välja töötada uued menet-lusnormid.

(4) See kuulub asutamislepingu artikli 65 reguleerimisalasse.

(5) Kavandatavate meetmete eesmärke, milleks on kohtuteva-heline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusas-jades, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja neidoleks parem saavutada ühenduse tasandil. Ühendus võibvõtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätes-tatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätes-tatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käes-olev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseksvajalikust kaugemale.

(6) Seni ei ole tõendite kogumise kohta kõikide liikmesriikidevahelist siduvat õigusakti. 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- jakaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise Haagi kon-ventsiooni kohaldatakse ainult Euroopa Liidu 11 liikmes-riigi suhtes.

(7) Kuna liikmesriigi kohtus päevakorras olevates tsiviil- jakaubandusasjades otsuse tegemiseks on tihti olulinekoguda tõendeid mõnes teises liikmesriigis, ei või ühen-duse tegevus piirduda nõukogu 29. mai 2000. aasta mää-ruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu-ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikideskätteandmise kohta) (4) reguleerimisalasse kuuluva tsiviil-ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentideedastamisega. Selleks tuleb jätkata liikmesriikide kohtutevahelise koostöö tõhustamist tõendite kogumisel.

(8) Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetluse tõhususe taga-miseks peab tõendite kogumise taotluste edastamine jarahuldamine toimuma liikmesriikide kohtute vahel otse javõimalikult kiirel viisil.(1) EÜT C 314, 3.11.2000, lk 2.

(2) Arvamus on esitatud 14. märtsil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajasseni avaldamata).

(3) Arvamus on esitatud 28. veebruaril 2001 (Euroopa Ühenduste Tea-tajas seni avaldamata). (4) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 121

427

(9) Tõendite kogumise taotluste kiire edastamise huvides ontarvis kasutada kõiki kohaseid vahendeid, tingimusel et jär-gitakse teatavaid kättesaadud dokumendi loetavuse ja usal-dusväärsuse kohta kehtestatud tingimusi. Maksimaalse sel-guse ja õiguskindluse tagamiseks tuleb tõendite kogumisetaotlus edastada vormil, mis on täidetud taotluse saanudkohtu liikmesriigi keeles või mõnes teises selles riigis akt-septeeritavas keeles. Samadel põhjustel tuleks võimalusepiires vorme kasutada ka edasiseks teabevahetuseks asja-omaste kohtute vahel.

(10) Tõendite kogumise taotlus tuleks rahuldada kiiresti. Kuitaotlust ei ole võimalik rahuldada 90 päeva jooksul alatespäevast, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai, peakskõnealune kohus teatama sellest taotlevale kohtule, tuuesära põhjused, mis taotluse kiiret rahuldamist takistasid.

(11) Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks tuleks tõenditekogumise taotluse rahuldamisest keeldumise võimalus ran-gelt piiritleda erandolukordadega.

(12) Taotluse saanud kohus peaks rahuldama taotluse vastavaltoma liikmesriigi õigusaktidele.

(13) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud, peaksid pooled ja nende võimalikud esindajadtõendite kogumise juures viibima, et neil oleks võimalikjärgida menetlust samamoodi nagu siis, kui tõendeid kogu-taks taotleva kohtu liikmesriigis. Samuti peaks neil olemaõigus taotleda menetluses osalemist, et nad saaksid tõen-dite kogumisele aktiivsemalt kaasa aidata. Tingimused,mille alusel nad osaleda saavad, peaks kindlaks määramataotluse saanud kohus vastavalt selle liikmesriigi õigusak-tidele.

(14) Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega koos-kõlas, peaksid taotleva kohtu esindajad saama tõenditekogumise juures viibida, et neil oleks parem võimalus tõen-deid hinnata. Samuti peaks neil vastavalt tingimusetele,mille taotluse saanud kohus on ette näinud kooskõlas omaliikmesriigi õigusaktidega, olema õigus taotleda menetlu-ses osalemist, et nad saaksid tõendite kogumisele aktiivse-malt kaasa aidata.

(15) Tõendite kogumise hõlbustamiseks peaks liikmesriigi koh-tul kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega olema võima-lus koguda tõendeid vahetult mõnes teises liikmesriigis, kuiviimane selle heaks kiidab, vastavalt tingimustele, mille onmääranud taotluse saanud liikmesriigi keskasutus võipädev asutus.

(16) Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei tohiks kaasatuua maksude või kulude tasumise nõuet. Kui taotluse saa-nud kohus tasumist siiski nõuab, ei peaks ekspertidele jatõlkidele makstud tasusid ning artikli 10 lõigete 3 ja 4kohaldamisega seotud kulusid tasuma kõnealune kohus.Sellisel juhul peab taotlev kohus võtma vajalikud meetmedviivitamatu tasumise tagamiseks. Kui on vajalik eksperdihinnang, võib taotluse saanud kohus nõuda taotlevalt koh-tult enne taotluse rahuldamist kulude katmiseks piisavatagatise esitamist või ettemaksu tasumist.

(17) Käesolev määrus peaks olema ülemuslik selle kohaldamis-ala suhtes kohaldatavate, liikmesriikide sõlmitud rahvusva-helistes konventsioonides sisalduvate sätete suhtes. Liik-mesriikidel peaks olema vabadus sõlmida lepinguid võikokkuleppeid tõendite kogumisel tehtava koostöö edasi-seks hõlbustamiseks.

(18) Käesoleva määruse kohaselt edastatav teave peaks olemakaitstud. Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikutekaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmetevaba liikumise kohta) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ (miskäsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris) (2) on kohaldatavad,ei ole käesoleva määrusega vaja ette näha erisätteid andme-kaitse kohta.

(19) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendusvolituste kasutamise menetlus. (3)

(20) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks peakskomisjon selle kohaldamist kontrollima ja tegema vaja-likke muudatusettepanekuid.

(21) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud, et soovivad käesoleva määruse vastuvõt-misel ja rakendamisel osaleda.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

122 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

428

(22) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduseasutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva proto-kolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesolevamääruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes eikohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades,kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse riigi õigusaktidega:

a) palub teise liikmesriigi pädeval kohtul tõendeid koguda; või

b) taotleb võimalust koguda tõendeid vahetult teises liikmesrii-gis.

2. Taotlust ei saa esitada selliste tõendite saamiseks, mis ei olemõeldud kasutamiseks kas alustatud või kavandatavas kohtume-netluses.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Otseedastus kohtute vahel

1. Artikli 1 lõike 1 punkti a kohased taotlused, edaspidi “taotlu-sed”, edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus sedakavandatakse, edaspidi “taotlev kohus”, tõendite kogumiseks otsemõne teise liikmesriigi pädevale kohtule, edaspidi “taotluse saa-nud kohus”.

2. Iga liikmesriik koostab nimekirja kohtutest, kes on pädevadkoguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega. Nimekirjastuuakse ära ka nende kohtute territoriaalne ja kui vaja, siis erand-lik jurisdiktsioon.

Artikkel 3

Keskasutus

1. Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised üles-anded:

a) anda kohtutele teavet;

b) lahendada probleeme, mis võivad tekkida seoses taotlusega;

c) edastada erandjuhtudel taotleva kohtu palvel taotlus pädevalekohtule.

2. Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete terri-toriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasu-tus.

3. Samuti määrab iga liikmesriik lõikes 1 nimetatud keskasutusevõi ühe või mitu pädevat asutust, kes vastavalt artiklile 17 vastu-tavad taotluste suhtes otsuste tegemise eest.

II PEATÜKK

TAOTLUSTE EDASTAMINE JA RAHULDAMINE

1. jagu

Taotluse edastamine

Artikkel 4

Taotluse vorm ja sisu

1. Taotluse esitamisel kasutatakse lisas toodud vormi A või vaja-duse korral vormi I. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) taotlev ja vajaduse korral taotluse saanud kohus;

b) menetluse poolte ja võimalike esindajate nimed ja aadressid;

c) kohtuasja liik ja sisu ning lühikokkuvõte;

d) kavandatava tõenditekogumise kirjeldus;

e) kui taotluse eesmärk on isiku ülekuulamine:

— ülekuulatavate isikute aadressid,

— ülekuulatavatele isikutele esitatavad küsimused või nendeasjaolude kirjeldus, millega seoses neid üle kuulatakse,

— vajaduse korral viide õigusele ütluste andmisest keelduda,vastavalt taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidele,

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 123

429

— võimalik nõue, et ülekuulamine toimub vande all või van-net asendava kinnituse alusel, ja selleks vajadusel kasuta-tav erivorm,

— vajaduse korral muu teave, mida taotlev kohus vajalikukspeab;

f) kui taotletakse muud liiki tõendite esitamist, uuritavad doku-mendid või muud esemed;

g) vajaduse korral artikli 10 lõigete 3 ja 4 ning artiklite 11 ja 12kohased taotlused ning nende kohaldamiseks vajalik teave.

2. Taotlus ja kõik sellega kaasnevad dokumendid vabastatakseautentsuse tõestamisest või muudest samaväärsetest vorminõue-test.

3. Dokumendid, mida taotlev kohus peab vajalikuks taotluserahuldamiseks lisada, esitatakse koos tõlkega sellesse keelde, mil-les kirjutati taotlus.

Artikkel 5

Keel

Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised koostataksetaotluse saanud liikmesriigi riigikeeles, või kui selles liikmesriigison mitu riigikeelt, selle koha ametlikus keeles või ühes ametlikestkeeltest, kus taotletav tõendite kogumine toimub, või mõnesmuus keeles, mille aktsepteeritavusest on liikmesriik teatanud. Igaliikmesriik teeb teatavaks Euroopa Ühenduse institutsioonide selleametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole temariigikeeled, kuid milles täidetud vorme ta aktsepteerib.

Artikkel 6

Taotluste ja muude teatiste edastamine

Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse kõigekiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotlusesaanud liikmesriik teatanud. Edastamine võib toimuda mis tahesasjakohaste vahendite abil, tingimusel et saadud dokumentkajastab täpselt edastatud dokumendi sisu ja kogu selles sisalduvteave on loetav.

2 . jagu

Taotluse vastuvõtmine

Artikkel 7

Taotluse vastuvõtmine

1. Seitsme päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest saadabtaotluse saanud pädev kohus taotlevale kohtule kättesaamistõen-di, kasutades lisas toodud vormi B. Kui taotlus ei vasta artiklites 5ja 6 sätestatud tingimustele, kirjutab taotluse saanud kohus kät-tesaamistõendile sellekohase märkuse.

2. Kui lisas toodud vormi A kasutades esitatud ja artiklis 5 sätes-tatud tingimustele vastava taotluse rahuldamine ei kuulu sellekohtu pädevusse, kellele see edastati, saadab viimane taotluse omaliikmesriigi pädevale kohtule ja teatab sellest taotlevale kohtule,kasutades lisas toodud vormi A.

Artikkel 8

Puudulik taotlus

1. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest see ei sisalda kogu artikli 4kohast vajalikku teavet, teatab taotluse saanud kohus sellest viivi-tamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmi-sest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, ja palubtaotlevat kohut saata puuduv teave, mida tuleks piiritleda võima-likult täpselt.

2. Kui taotlust ei saa rahuldada, sest kooskõlas artikli 18 lõikega 3on vajalik tagatis või ettemaks, teatab taotluse saanud kohus sel-lest viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse vas-tuvõtmisest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi C, jateatab taotlevale kohtule, kuidas tagatis esitada või ettemaks tasu-da. Taotluse saanud kohus teatab tagatise või ettemaksu kättesaa-misest viivitamata ja hiljemalt 10 päeva jooksul alates tagatise võiettemaksu vastuvõtmisest, kasutades vormi D.

Artikkel 9

Taotluse täiendamine

1. Kui taotluse saanud kohus on taotluse kättesaamistõendilkooskõlas artikli 7 lõikega 1 teatanud, et taotlus ei vasta artikli-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustele, või on kooskõlas artikliga 8 tea-tanud taotlevale kohtule, et taotlust ei saa rahuldada, sest see eisisalda kogu artikli 4 kohast vajalikku teavet, algab artiklis 10sätestatud tähtaeg hetkest, kui taotluse saanud kohus on kätte saa-nud nõuetekohaselt koostatud taotluse.

124 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

430

2. Kui taotluse saanud kohus nõuab tagatise esitamist või ette-maksu tasumist kooskõlas artikli 18 lõikega 3, algab see tähtaeghetkest, kui tagatis esitati või ettemaks tasuti.

3 . jagu

Tõendite kogumine taotluse saanud kohtu poolt

Artikkel 10

Üldsätted taotluse rahuldamise kohta

1. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse viivitamata ja hilje-malt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.

2. Taotluse saanud kohus rahuldab taotluse vastavalt oma liik-mesriigi õigusaktidele.

3. Taotlev kohus võib lisas toodud vormi A kasutades nõudataotluse rahuldamist vastavalt oma liikmesriigi õigusaktidega ette-nähtud erimenetlusele. Taotluse saanud kohus peab selle nõudetäitma, välja arvatud juhul, kui kõnealune menetlus ei vasta taot-luse saanud liikmesriigi õigusaktidele või kui esinevad märkimis-väärsed praktilised raskused. Kui taotluse saanud kohus ühelnimetatud põhjustest kõnealusele nõudele ei vasta, teatab ta sel-lest taotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi E.

4. Taotlev kohus võib nõuda, et taotluse saanud kohus kasutakstõendite kogumisel sidetehnoloogiat, eelkõige video- ja telekon-verentse.

Taotluse saanud kohus peab sellise nõude täitma, välja arvatudjuhul, kui see ei vasta taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidelevõi kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused.

Kui taotluse saanud kohus ühel nimetatud põhjustest kõnealuselenõudele ei vasta, teatab ta sellest taotlevale kohtule, kasutades lisastoodud vormi E.

Kui taotleval või taotluse saanud kohtul ei ole juurdepääsu ees-pool nimetatud tehnilistele vahenditele, võivad kohtud need kät-tesaadavaks teha kahepoolse kokkuleppe alusel.

Artikkel 11

Tõendite kogumine poolte juuresolekul ja osalusel

1. Kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega ette näh-tud, on pooltel ja nende võimalikel esindajatel õigus viibida juu-res, kui taotluse saanud kohus tõendeid kogub.

2. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtulelisas toodud vormi A kasutades, et pooled ja nende võimalikudesindajad viibivad juures ja, kui see on asjakohane, et nõutaksenende osalemist. Seda teavet võib anda ka muul sobival ajal.

3. Kui tõendite kogumisel nõutakse poolte ja nende võimalikeesindajate osalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlasartikliga 10 tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.

4. Taotluse saanud kohus teatab pooltele ja nende võimalikeleesindajatele lisas toodud vormi F kasutades aja ja koha, millal jakus menetlus toimub, ja vajaduse korral tingimused, mille aluselnad osaleda võivad.

5. Lõiked 1–4 ei mõjuta taotluse saanud kohtu võimalust nõudapooltelt ja nende võimalikelt esindajatelt nende juuresviibimist võiosalemist tõendite kogumisel, kui see võimalus on ette nähtudselle liikmesriigi õigusaktidega.

Artikkel 12

Tõendite kogumine taotleva kohtu esindajate juuresolekulja osalusel

1. Kui see on kooskõlas taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega,on taotleva kohtu esindajatel õigus viibida juures, kui taotluse saa-nud kohus tõendeid kogub.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste “esindaja” taot-leva kohtu määratud kohtuametnikke vastavalt selle liikmesriigiõigusaktidele. Samuti võib taotlev kohus määrata kooskõlas selleliikmesriigi õigusaktidega muid isikuid, näiteks eksperdi.

3. Taotlev kohus teatab oma taotluses taotluse saanud kohtulelisas toodud vormi A kasutades, et tema esindajad viibivad juuresja, kui see on asjakohane, et nõutakse nende osalemist. Seda tea-vet võib anda ka muul sobival ajal.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 125

431

4. Kui tõendite kogumisel nõutakse taotleva kohtu esindajateosalemist, määrab taotluse saanud kohus kooskõlas artikliga 10tingimused, mille alusel nad osaleda võivad.

5. Taotluse saanud kohus teatab taotlevale kohtule lisas toodudvormi F kasutades aja ja koha, millal ja kus menetlus toimub, javajaduse korral tingimused, mille alusel esindajad osaleda võivad.

Artikkel 13

Sunnimeetmed

Vajaduse korral kohaldab taotluse saanud kohus taotlustrahuldades asjakohaseid sunnimeetmeid sellistel juhtudel jasellisel määral, mis on ette nähtud taotluse saanud kohtuliikmesriigi õigusaktidega siseriiklike asutuste või ühe asjaomasepoole samal eesmärgil esitatud taotluse rahuldamise puhul.

Artikkel 14

Taotluse rahuldamisest keeldumine

1. Isiku ülekuulamise taotlust ei rahuldata, kui asjaomane isikapelleerib õigusele tunnistuse andmisest keelduda või tunnistusteandmise keelule

a) taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel; või

b) taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktide alusel ja kui sellineõigus on täpsustatud taotluses või selle on taotluse saanudkohtu nõudmisel kinnitanud taotlev kohus.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud põhjustele võib taotluse rahuldami-sest keelduda ainult juhul, kui:

a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse regulee-rimisalasse;

b) taotluse rahuldamine vastavalt taotluse saanud kohtu liikmes-riigi õigusaktidele ei kuulu kohtu pädevusse;

c) taotlev kohus ei vasta taotluse saanud kohtu nõudele täien-dada taotlus artikli 8 kohaselt 30 päeva jooksul alates hetkest,kui taotluse saanud kohus nõude esitas; või

d) artikli 18 lõike 3 kohaselt nõutav tagatis ei ole esitatud võiettemaks tasutud 60 päeva jooksul alates hetkest, kui taotlusesaanud kohus sellist tagatist või ettemaksu nõudis.

3. Taotluse saanud kohus ei või taotluse rahuldamisest keeldudaüksnes põhjusel, et tema liikmesriigi õigusaktide kohaselt on selleliikmesriigi kohtul kõnealuses küsimuses ainupädevus või selleliikmesriigi õigusaktid ei anna selles küsimuses hagemisõigust.

4. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse ühel lõikes 2 nimeta-tud põhjustest, teatab taotluse saanud kohus, kasutades lisas too-dud vormi H, sellest taotlevale kohtule 60 päeva jooksul alateshetkest, kui taotluse saanud kohus taotluse kätte sai.

Artikkel 15

Viivitusest teatamine

Kui taotluse saanud kohus ei ole võimeline taotlust rahuldama 90päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest, teatab ta sellesttaotlevale kohtule, kasutades lisas toodud vormi G. Seda tehesesitatakse ka viivituse põhjused ja aeg, mida taotluse saanud kohusarvab vajavat taotluse rahuldamiseks.

Artikkel 16

Taotluse rahuldamisele järgnev menetlus

Taotluse saanud kohus saadab taotlevale kohtule viivitamatadokumendid, mis tõendavad taotluse rahuldamist, ja vajadusekorral tagastab taotlevalt kohtult saadud dokumendid.Dokumentidele lisatakse tõend taotluse rahuldamise kohta,kasutades lisas toodud vormi H.

4. jagu

Tõendite vahetu kogumine taotleva kohtu poolt

Artikkel 17

1. Kui kohus taotleb tõendite kogumist vahetult mõnes teises liik-mesriigis, esitab ta lisas toodud vormi I kasutades taotluse selleriigi keskasutusele või pädevale asutusele, mis on nimetatud artik-li 3 lõikes 3.

2. Tõendite vahetu kogumine on võimalik ainult siis, kui see toi-mub vabatahtlikult, ilma vajaduseta rakendada sunnimeetmeid.

Kui tõendite vahetu kogumine tähendab isiku ülekuulamist, tea-tab taotlev kohus kõnealusele isikule, et see toimub vabatahtlik-kuse alusel.

126 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

432

3. Tõendite kogumise korraldab kohtuametnik või mõni teineisik, näiteks ekspert, kes määratakse vastavalt taotleva kohtu liik-mesriigi õigusaktidele.

4. 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest teatab taotluse saa-nud kohtu liikmesriigi keskasutus või pädev asutus taotlevale koh-tule vormi J kasutades, kas taotlus rahuldatakse ja kui vaja, siismilliste tingimuste kohaselt see kooskõlas selles liikmesriigi õigus-aktidega toimub.

Keskasutus või pädev asutus võib eelkõige määrata tõendite kogu-mises osalema oma liikmesriigi kohtu, et tagada käesoleva artiklija ettenähtud tingimuste nõutav kohaldamine.

Keskasutus või pädev asutus soodustavad sidetehnoloogia, näiteksvideo- ja telekonverentside kasutamist.

5. Keskasutus või pädev asutus võivad keelduda tõendite vahe-tust kogumisest ainult juhul, kui:

a) taotlus ei kuulu artikli 1 kohaselt käesoleva määruse regulee-rimisalasse;

b) taotlus ei sisalda kogu vajalikku artikli 4 kohast teavet; või

c) taotletav tõendite vahetu kogumine on vastuolus tema liik-mesriigi õiguse põhimõtetega.

6. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaselt ettenähtud tingimustekohaldamist, rahuldab taotlev kohus taotluse vastavalt oma liik-mesriigi õigusaktidele.

5 . jagu

Kulud

Artikkel 18

1. Taotluse rahuldamine vastavalt artiklile 10 ei too kaasa mak-sude või kulude tasumise nõuet.

2. Kui taotluse saanud kohus seda siiski nõuab, tagab taotlevkohus järgmiste kulude viivitamatu tasumise:

— ekspertidele ja tõlkidele makstud tasud ja

— artikli 10 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tekkinud kulud.

Poolte kohustusi neid tasusid või kulusid tasuda reguleerivad taot-leva kohtu liikmesriigi õigusaktid.

3. Kui on vajalik eksperdi hinnang, võib taotluse saanud kohusnõuda enne taotluse rahuldamist taotlevalt kohtult nõutavatekulude katmiseks piisava tagatise esitamist või ettemaksu tasu-mist. Kõikidel muudel juhtudel ei või tagatise esitamist või ette-maksu tasumist seada taotluse rahuldamise tingimuseks.

Tagatise esitavad või ettemaksu tasuvad pooled, kui see on ettenähtud taotleva kohtu liikmesriigi õigusaktidega.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Rakenduseeskirjad

1. Komisjon koostab käsiraamatu, mis on kättesaadav ka elekt-rooniliselt ja sisaldab teavet, mille liikmesriigid on ette näinudkooskõlas artikliga 22, ja kehtivaid lepinguid või kokkuleppeidvastavalt artiklile 21, ning ajakohastab seda korrapäraselt.

2. Lisas toodud tüüpvorme ajakohastatakse või neis tehakse teh-nilisi muudatusi artikli 20 lõikega 2 ettenähtud nõuandemenet-luse kohaselt.

Artikkel 20

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 21

Suhe liikmesriikide vaheliste seniste või tulevastelepingute või kokkulepetega

1. Käesolev määrus on oma kohaldamisalas ülimuslik liikmesrii-kide vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kok-kulepete, eelkõige 1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilprotsessikon-ventsiooni ja 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjadesvälisriigis tõendite kogumise Haagi konventsiooni sätete suhtesnendega ühinenud liikmesriikide vaheliste suhete puhul.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 127

433

2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike säilitamast või sõlmi-mast käesoleva määrusega kooskõlas olevaid lepinguid või kok-kuleppeid kahe või enama liikmesriigi vahel, et tõendite kogumistveelgi hõlbustada.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) 1. juuliks 2003 liikmesriikide vahel jõus olevad lõikes 2 nime-tatud lepingute või kokkulepete koopiad;

b) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 nimetatud lepingute võikokkulepete koopiad ning eelnõud asjaomaste lepingute võikokkulepete kohta, mida nad sõlmida kavatsevad; ja

c) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised võimuudatused.

Artikkel 22

Teatamine

Iga liikmesriik edastab 1. juuliks 2003 komisjonile järgmise tea-be:

a) artikli 2 lõike 2 kohane nimekiri, kus tuuakse ära kohtute ter-ritoriaalne ja kui vaja, siis erandlik jurisdiktsioon;

b) artikli 3 kohaste keskasutuste ja pädevate asutuste nimed jaaadressid ning nende territoriaalne jurisdiktsioon;

c) artikli 2 lõikes 2 mainitud nimekirjas loetletud kohtute käsu-tuses olevad tehnilised vahendid taotluste vastuvõtmiseks;

d) artiklis 5 nimetatud taotluste puhul aktsepteeritavad keeled.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.

Artikkel 23

Kontrollimine

Hiljemalt 1. jaanuariks 2007 ning sellest alates igal viiendal aastalesitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ningmajandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määrusekohaldamise, eelkõige selle artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõike 3 ningartiklite 17 ja 18 kohaldamise kohta.

Artikkel 24

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2001.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004,välja arvatud artiklid 19, 21 ja 22, mida kohaldatakse alates1. juulist 2001.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ningliikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. BODSTRÖM

128 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

434

LISA

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 129

435

130 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

436

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 131

437

132 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

438

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 133

439

134 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

440

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 135

441

136 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

442

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 137

443

138 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

444

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 139

445

140 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

446

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 141

447

142 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

448

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 143

449

144 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

450

7

451

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades

7

452

7a

7a

2001/470/EÜ: Nõukogu otsus, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju

käsitlev Euroopa kohtute võrk

454

32001D0470

27.6.2001EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJAL 174/25

NÕUKOGU OTSUS,28. mai 2001,

millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk

(2001/470/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artik-li 61 punkte c ja d, artiklit 66 ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning aren-dada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine.

(2) Kõnealuse ala järkjärgulise loomise ja siseturu nõueteko-hase toimimisega kaasneb vajadus parandada, lihtsustadaja kiirendada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasja-des tehtavat õigusalast koostööd.

(3) Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb parimattava, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdamilepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaala loomiseks, (4) mille nõukogu 3. detsembril 1998 vastuvõttis ja Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembril 1998heaks kiitis, tõdetakse, et tsiviilasjades tehtava õigusalasekoostöö tugevdamine on Euroopa õigusruumi loomiseloluline etapp, mis toob konkreetset kasu kõikidele EuroopaLiidu kodanikele.

(4) Üks tegevuskava punktis 40 sätestatud meetmetest onkontrollida võimalust laiendada kriminaalasjade suhteskohaldatava Euroopa kohtute võrgu põhimõtet ka tsiviil-kohtumenetlustele.

(5) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tam-pere eriistungi otsustes soovitati luua kergesti ligipääsetavinfosüsteem, mida haldaks ja kaasajastaks pädevate siseriik-like ametiasutuste võrk.

(6) Liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostöö parandamiseks, lihtsustamiseks ja kii-rendamiseks tuleb ühenduse tasandil luua koostöövõrgustruktuur — tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopakohtute võrk.

(1) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 281.(2) Arvamus on esitatud 5. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas

seni avaldamata).(3) EÜT C 139, 11.5.2001, lk 6. (4) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 145

455

(7) Kõnealune valdkond kuulub asutamislepingu artiklite 65 ja66 reguleerimisalasse ja asjakohased meetmed tuleb vastuvõtta kooskõlas artikliga 67.

(8) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgueesmärkide saavutamise tagamiseks tuleks selle loomistreguleerivad eeskirjad näha ette ühenduse kohustuslikudokumendiga.

(9) Liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatavatemeetmete eesmärke, milleks on tõhustada õigusalast koos-tööd liikmesriikide vahel ja piiriüleste kohtuprotsessidegaseotud isikute õiguskaitset, mistõttu on kavandatavameetme ulatuse või mõju tõttu võimalik neid paremini saa-vutada ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeidkooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaar-suse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proport-sionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsusnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugema-le.

(10) Käesoleva otsusega loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrguga püütakse hõlbustada liik-mesriikide õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjadesnii neis valdkondades, mille suhtes kohaldatakse olemas-olevaid dokumente, kui ka väljapoole dokumentide regu-leerimisala jäävates valdkondades.

(11) Teatavates konkreetsetes valdkondades on koostöömehha-nismid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalastkoostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste doku-mentidega juba ette nähtud. Tsiviil- ja kaubandusasju käsit-leva Euroopa kohtute võrgu eesmärk ei ole neid mehha-nisme asendada ja kõnealune võrk peab toimima nendegatäielikus kooskõlas. Sellest tulenevalt ei piira käesolevaotsuse kohaldamine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahe-liste dokumentide kohaldamist.

(12) Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrktuleks luua etapiviisiliselt ja selle aluseks peaks olema tihekoostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel. Võrku arenda-des tuleks kasutada tänapäevast side- ja infotehnoloogiat.

(13) Eesmärkide saavutamiseks tuleks tsiviil- ja kaubandusasjukäsitlevat Euroopa kohtute võrku toetada liikmesriikidemääratud kontaktpunktidega ja tagada nende liikmesrii-kide asutuste osalus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades

tehtava õigusalase koostööga seoses erikohustused. Asu-tuste vahelised kontaktid ja regulaarsed koosolekud onvõrgustiku toimimiseks vältimatud.

(14) On väga oluline, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja-neva ala loomiseks tehtavad jõupingutused oleksid konk-reetselt abiks piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikute-le. Samuti on vajalik, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevEuroopa kohtute võrk soodustaks õiguskaitse kättesaada-vust. Selleks peaks võrk kontaktpunktide antud ja kaasa-jastatud teavet kasutades looma järk-järgult infosüsteemi,millele on juurdepääs nii üldsusel kui ka spetsialistidel.

(15) Käesolev otsus ei takista andmast tsiviil- ja kaubandusasjukäsitleva Euroopa kohtute võrgu raames ja üldsusele muudteavet kui see, mis on ette nähtud käesolevas otsuses. Sel-lest tulenevalt ei saa III jaotise loetelu täielikuks pidada.

(16) Teabe ja andmete töötlemine peaks toimuma kooskõlasEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aastadirektiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuand-mete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise koh-ta) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. det-sembri 1997. aasta direktiiviga 97/66/EÜ, milleskäsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris (2).

(17) Selle tagamiseks, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevEuroopa kohtute võrk oleks jätkuvalt tõhus vahend, järgiksõigusalase koostöö ja töökorralduse häid tavasid ning vas-taks üldsuse ootustele, tuleks ette näha menetlused regu-laarseks hindamiseks ja vajalike muudatusettepanekutetegemiseks.

(18) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastu-võtmisel ning kohaldamisel.

(19) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduseasutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva proto-kolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesolevaotsuse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes eikohaldata,

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(2) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

146 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

456

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I JAOTIS

TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJU KÄSITLEVA EUROOPAKOHTUTE VÕRGU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Asutamine

1. Asutatakse liikmesriikidevaheline tsiviil- ja kohtuasju käsitlevEuroopa kohtute võrk (edaspidi “võrk”).

2. Käesolevas otsuses hõlmab termin “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Struktuur

1. Võrgu moodustavad:

a) liikmesriikide määratud kontaktpunktid kooskõlas lõikega 2;

b) keskorganid ja -asutused, kes on määratud ühenduse doku-mentidega, rahvusvahelise õiguse dokumentidega, mille osali-sed liikmesriigid on, või tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate siseriiklike õigusaktidega;

c) sidekohtunikud, kelle suhtes kohaldatakse 22. aprilli 1996.aasta ühismeedet 96/277/JSK, mis käsitleb sidekohtunikevahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigus-alase koostöö tõhustamiseks, (1) kui neil on tsiviil- ja kauban-dusasjades tehtava koostööga seotud kohustusi;

d) mõni muu asjakohane õigus- või haldusasutus, kellel on tsiviil-ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seotudkohustusi ja kelle liikmesust võrgus asjaomane liikmesriikkasulikuks peab.

2. Iga liikmesriik määrab kontaktpunkti. Siiski võib iga liikmes-riik määrata ka piiratud arvu muid kontaktpunkte, kui nad pea-vad seda vajalikuks erinevate õigussüsteemide, pädevuse riigisisesejaotuse või kontaktpunktidele antud ülesannete tõttu, või selleks,et siduda sageli piiriüleste kohtuprotsessidega tegelevad õigusasu-tused otseselt kontaktpunktide tegevusega.

Kui liikmesriik määrab mitu kontaktpunkti, tagab ta, et nendevahel kohaldatakse asjakohaseid koordineerimismehhanisme.

3. Liikmesriigid teevad kindlaks lõike 1 punktides b ja c nimeta-tud asutused.

4. Liikmesriigid määravad lõike 1 punktis d nimetatud asutused.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikliga 20 lõi-kes 1 nimetatud asutuste nimed ja täielikud aadressid, täpsusta-des:

a) nende käsutuses olevad sidevahendid;

b) nende keeleoskuse ja

c) vajaduse korral nende spetsiifilised funktsioonid võrgus.

Artikkel 3

Võrgu ülesanded ja tegevus

1. Võrgu ülesanded on:

a) hõlbustada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjadestehtavat õigusalast koostööd, mille hulka kuulub võrgu liik-metele ette nähtud infosüsteemi kavandamine, järkjärgulineväljatöötamine ja ajakohastamine;

b) kavanda ja töötada järk-järgult välja üldkättesaadav infosüs-teem ja seda ajakohastada.

2. Ilma et see piiraks muid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahelistedokumentide kohaldamist, arendab võrk oma tegevust eelkõigejärgmistel eesmärkidel:

a) piiriülese mõjuga menetluste tõrgeteta toimimine ja liikmes-riikide vahelise õigusalase koostöö taotlemise hõlbustamine,eelkõige juhtudel, mida ei reguleeri ühenduse või rahvusvahe-lised dokumendid;

b) ühenduse dokumentide või kahe või enama liikmesriigi vahelkehtivate konventsioonide tulemuslik ja praktiline kohaldami-ne;

c) sellise üldsusele ettenähtud infosüsteemi väljatöötamine ja hal-damine, mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostööga Euroopa Liidus, asjakohaste ühenduse jarahvusvaheliste dokumentidega ning liikmesriikide siseriiklikuõigusega, eelkõige õiguskaitse kättesaadavuse osas.(1) EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 147

457

Artikkel 4

Võrgu töömeetodid

Võrk täidab oma ülesandeid eelkõige järgmiselt:

1. hõlbustab asjakohaseid kontakte artikli 2 lõikes 1 nimetatudliikmesriikide asutuste vahel artiklis 3 sätestatud ülesannetetäitmiseks;

2. organiseerib kontaktpunktide ja võrgustiku liikmete vahelregulaarselt koosolekuid kooskõlas II jaotises sätestatud ees-kirjadega;

3. kogub ja ajakohastab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd ja III jaotises nimetatud liikmesriikideõigussüsteeme käsitlevat teavet kooskõlas kõnealuses jaotisessätestatud eeskirjadega.

Artikkel 5

Kontaktpunktid

1. Kontaktpunktid on artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatudasutuste käsutuses artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Samal eesmärgil on kontaktpunktid ka oma liikmesriigi õigus-asutuste käsutuses kooskõlas eeskirjadega, mis iga liikmesriik keh-testab.

2. Eelkõige teevad kontaktpunktid järgmist:

a) edastavad kooskõlas artikliga 3 teistele kontaktpunktidele,artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutustele ja nendeoma liikmesriigi õigusasutustele kogu teabe, mis on vajalikliikmesriikide vaheliseks tugevaks õigusalaseks koostööks, etaidata neil valmistada ette tulemuslikke taotlusi õigusalasekskoostööks ja luua asjakohaseimad otsekontaktid;

b) otsivad lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida seosesõigusalase koostöö taotlusega, ilma et see piiraks käesolevaartikli lõike 4 ja artikli 6 kohaldamist;

c) hõlbustavad õigusalase kootöö taotluste töötlemist asjaoma-ses liikmesriigis, eelkõige juhtudel, kui selle liikmesriigiõigusasutused esitavad mitmeid taotlusi, mis tuleb rahuldadamõnes teises liikmesriigis;

d) teevad koostööd artiklis 9 nimetatud koosolekute organisee-rimisel ja osalevad nendel;

e) aitavad III jaotises sätestatud eeskirjade kohaselt ette valmis-tada ja ajakohastada kõnealuses jaotises nimetatud teavet, eel-kõige üldsusele ettenähtud infosüsteemi.

3. Kui kontaktpunkt saab mõnelt teiselt võrgu liikmelt teabetaot-luse, millele tal ei ole võimalik vastata, edastab ta kõnealuse taot-luse sellisele kontaktpunktile või võrgu liikmele, kes sellele kõigeparemini vastata suudab. Kontaktpunkti kaudu peab olema või-malik ka edaspidiste kontaktide puhul abi saada.

4. Valdkondades, kus ühenduse või rahvusvaheliste õigusalastkoostööd reguleerivate dokumentidega on juba ette nähtudõigusalase koostöö hõlbustamise eest vastutavate asutuste määra-mine, suunavad kontaktpunktid taotlejad selliste asutuste juurde.

Artikkel 6

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostöödkäsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega

ettenähtud asutused

1. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudasutuste osalemine võrgus ei piira volitusi, mis nendele asutusteleon antud seadustes või lepingutes, millega need asutused määra-takse.

Kontaktid võrguga ei piira kõnealuste asutuste vahelisi regulaar-seid või juhutisi kontakte.

2. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudasutused ja võrgu kontaktpunktid osalevad igas liikmesriigis regu-laarsetes aruteludes ja peavad ühendust, et tagada oma kogemustevõimalikult laialdane levik.

3. Võrgu kontaktpunktid on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavatõigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvahelistedokumentidega ettenähtud asutuste käsutuses ja annavad neileigakülgset vajalikku abi.

Artikkel 7

Kontaktpunktide keelteoskus

Võrgu toimimise hõlbustamiseks tagab iga liikmesriik, etkontaktpunktides osatakse peale oma keele piisaval tasemel veelüht Euroopa Ühenduse institutsioonide ametlikku keelt, pidadessilmas vajadust suhelda teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

Liikmesriigid hõlbustavad ja soodustavad kontaktpunktidetöötajate keeleõpet ning edendavad liikmesriikidekontaktpunktide töötajate ametialaseid vahetusi.

148 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

458

Artikkel 8

Sidevahendid

Kontaktpunktid kasutavad asjakohaseimaid tehnoloogia-vahendeid, et vastata võimalikult tulemuslikult ja kiiresti neileesitatud küsimustele.

II JAOTIS

VÕRGU KOOSOLEKUD

Artikkel 9

Kontaktpunktide koosolekud

1. Võrgu kontaktpunktid tulevad kokku vähemalt kord pooleaasta jooksul kooskõlas artikliga 12.

2. Igat liikmesriiki esindab nendel koosolekutel üks või mitu kon-taktpunkti, kellele lisaks võib osaleda ka teisi võrgu liikmeid, kuidkokku maksimaalselt neli esindajat liikmesriigi kohta.

3. Kontaktpunktide esimene koosolek toimub hiljemalt 1. märt-sil 2003, ilma et see piiraks eelnevate ettevalmistavate koosole-kute pidamist.

Artikkel 10

Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärk

1. Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärgid on:

a) võimaldada kontaktpunktidel üksteisega tutvuda ja vahetadakogemusi eelkõige võrgu töö kohta;

b) tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamisekohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostööraames, pidades silmas eelkõige Euroopa Ühenduse võetudmeetmete rakendamist;

c) teha kindlaks tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava koostöö pari-mad tavad ja tagada asjakohase teabe levimine võrgu kaudu;

d) vahetada andmeid ja seisukohti, eelkõige seoses III jaotisesnimetatud kättesaadava teabe struktuuri, korralduse, sisu jasellele juurdepääsuga;

e) koostada suunised artiklis 15 sätestatud praktiliste teabeleh-tede järkjärguliseks väljatöötamiseks, eelkõige seoses käsitle-vate teemade ja infolehtede vormiga;

f) teha kindlaks III jaotises mainimata erialgatused, millel on sar-nased eesmärgid.

2. Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktide koosolekutel vahe-tatakse ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtudspetsiifiliste koostöömehhanismide toimimisega seoses saadudkogemusi.

Artikkel 11

Võrgu liikmete koosolekud

1. Tuleb pidada võrgu avatud koosolekuid, et võrgu liikmed saak-sid üksteist paremini tundma õppida ja omavahel kogemusi vahe-tada, et liikmetel oleks foorum, kus arutada õigusalase koostööraames tekkinud praktilisi ja õigusalaseid küsimusi ning käsitledaeriküsimusi.

Võib pidada ka konkreetsele teemale pühendatud koosolekuid.

2. Koosolekud kutsutakse kokku vajaduse korral, kooskõlasartikliga 12.

3. Komisjon määrab tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liik-mesriikidega iga koosoleku jaoks maksimaalse osalejate arvu.

Artikkel 12

Võrgu koosolekute korraldamine ja nende kulg

1. Komisjon kutsub tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liik-mesriikidega kokku artiklitega 9 ja 11 ettenähtud koosolekud.Komisjon on koosolekutel eesistujaks ja tagab sekretariaaditeenu-sed.

2. Enne iga koosolekut valmistab komisjon ette päevakorra eel-nõu, leppides kokku nõukogu eesistujaga ja konsulteerides liik-mesriikidega nende kontaktpunktide vahendusel.

3. Päevakord teatatakse kontaktpunktidele enne koosolekut.Kontaktpunktid võivad nõuda muudatuste tegemist või päevakor-rapunktide lisamist.

4. Pärast iga koosolekut koostab komisjon protokolli, mis edas-tatakse kontaktpunktidele.

5. Kontaktpunktide ja võrgu liikmete koosolekud võivad toimudaigas liikmesriigis.

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 149

459

III JAOTIS

VÕRGUS KÄTTESAADAV TEAVE JA ÜLDSUSELEETTENÄHTUD INFOSÜSTEEM

Artikkel 13

Võrgus levitatav teave

1. Võrgus levitatava teabe hulka kuulub:

a) artikli 2 lõikes 5 nimetatud teave;

b) muu teave, mida kontaktpunktid võrgu nõuetekohaseks toi-mimiseks vajalikuks peavad.

2. Lõike 1 kohaldamiseks töötab komisjon kontaktpunktidegakonsulteerides järk-järgult välja turvalise ja piiratud juurdepää-suga elektroonilise teabevahetussüsteemi.

Artikkel 14

Üldsusele ettenähtud infosüsteem

1. Üldsusele ettenähtud internetipõhine infosüsteem, sealhulgasvõrgu kodulehekülg, töötatakse järk-järgult välja kooskõlas artik-litega 17 ja 18.

2. Infosüsteem koosneb järgmistest elementidest:

a) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levad kehtivad või ettevalmistamisel olevad ühenduse doku-mendid;

b) riigisisesed meetmed punktis a nimetatud kehtivate dokumen-tide rakendamiseks asjaomases liikmesriigis;

c) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsit-levad kehtivad rahvusvahelised dokumendid, mille osalisedliikmesriigid on, ning kõnealuste dokumentidega seotud dek-laratsioonid ja reservatsioonid;

d) ühenduse kohtupraktika tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavaõigusalase koostöö valdkonnas;

e) artikliga 15 ettenähtud teabelehed.

3. Lõike 2 punktides a–d nimetatud teabe andmiseks peab võrgukoduleheküljel vajaduse korral kasutama linke teistele lehekülge-dele, kust on võimalik saada algupärast teavet.

4. Samuti hõlbustab võrgu kodulehekülg juurdepääsu muudelesamas valdkonnas avalikkuse teavitamiseks mõeldud algatustele jaliikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet sisaldavatele lehe-külgedele.

Artikkel 15

Teabelehed

1. Teabelehed käsitlevad eelisjärjekorras küsimusi, mis on seotudõiguskaitse kättesaadavusega liikmesriikides, ja sisaldavad teavetkohtumenetluse algatamise ja õigusabi saamise menetluste kohta,ilma et see piiraks muid ühenduse algatusi, mida võrk peab täie-likult arvesse võtma.

2. Teabelehed peavad olema praktilised ja sisutihedad. Need tulebkirjutada kergesti mõistetavas keeles ja need peavad sisaldamaüldsusele ettenähtud praktilist teavet. Teabelehed tuleb etapiviisi-liselt koostada vähemalt järgmistel teemadel:

a) liikmesriikide õigussüsteemi põhimõtted ja õigusasutusteorganisatsioon;

b) kohtumenetluse algatamise kord, eelkõige väiksema tähtsu-sega hagide puhul, ja edasine kohtumenetlus, sealhulgas eda-sikaebamise võimalused ja menetlus;

c) õigusabi saamise tingimused ja kord, sealhulgas selles valdkon-nas aktiivselt tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide üles-annete kirjeldused, võttes arvesse programmi “Dialoog koda-nikega” raames tehtud tööd;

d) dokumentide kätteandmist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad;

e) eeskirjad ja menetlused mõnes teises liikmesriigis tehtud koh-tuotsuse täitmiseks;

f) võimalused ja menetlused ajutiste kergendavate meetmeterakendamiseks, eelkõige seoses varade arestimisega kohtuot-suse täitmise eesmärgil;

g) alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused ning teavetarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud jakogu ühendust hõlmava võrgu siseriiklike teabe- ja nõustamis-keskuste kohta;

h) juristi elukutse korraldus ja toimimine.

4. Vajaduse korral sisaldavad teabelehed liikmesriikide asjakohastkohtupraktikat.

5. Teabelehed võivad sisaldada üksikasjalikumat teavet spetsialis-tidele.

Artikkel 16

Teabe ajakohastamine

Võrgus ja üldsusele artiklite 13–15 kohaselt levitatavat teavetajakohastatakse regulaarselt.

150 ET Euroopa Liidu Teataja 19/4. kd

460

Artikkel 17

Komisjoni roll avalikus infosüsteemis

Komisjon:

1. vastutab üldsusele ettenähtud infosüsteemi haldamise eest;

2. loob kontaktpunktidega konsulteerides oma veebisaidi raamesvõrgu kodulehekülje;

3. annab teavet ühenduse õiguse jamenetluste asjakohaste aspek-tide, sealhulgas ühenduse pretsedendiõiguse kohta kooskõlasartikliga 14;

4. a) tagab, et teabelehtede vorming on järjepidev ja et needsisaldavad kogu teavet, mida võrk vajalikuks peab;

b) korraldab seejärel nende tõlkimise teistesse ühenduse ins-titutsioonide ametlikesse keeltesse ja riputab need võrgukoduleheküljele.

Artikkel 18

Kontaktpunktide roll avalikus infosüsteemis

Kontaktpunktid tagavad, et:

1. komisjonile antakse asjakohast teavet, mis on vajalik infosüs-teemi loomiseks ja selle toimimiseks;

2. süsteemi lisatud teave on täpne;

3. komisjoni teavitatakse viivitamatult kõikidest ajakohastustestkohe, kui mingit teavet on vaja muuta;

4. vastavate liikmesriikidega seotud teabelehed koostatakse järk-järgult, kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktis e nimetatud suu-nistega;

5. nende liikmesriigis korraldatakse võrgu koduleheküljele ripu-tatud teabelehtede võimalikult lai levik.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Läbivaatamine

1. Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2005 ning seejärelvähemalt iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogulening majandus- ja sotsiaalkomiteele kontaktpunktide antud teabepõhjal aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta. Aruandelelisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.

2. Aruanne sisaldab muu hulgas küsimust, mis käsitleb otseseavaliku juurdepääsu võimalust võrgu kontaktpunktidele, juristidejuurdepääsu võrgu toimimist käsitlevale teabele ja selle toimimi-ses osalemist ning koostoimet tarbijavaidluste kohtuvälisekslahendamiseks ettenähtud ja kogu ühendust hõlmava võrguga.Samuti käsitletakse võrgu kontaktpunktide ning tsiviil- ja kauban-dusküsimustes tehtava õigusalase koostööga seotud ühenduse võirahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud pädevate asutustevahelisi suhteid.

Artikkel 20

Võrgu põhialuste kehtestamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 2 lõikes 5 nõutava teabehiljemalt 1. juuniks 2002.

Artikkel 21

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2002, väljaarvatud artikleid 2 ja 20, mida kohaldatakse alates otsuseteatavakstegemisest nendele liikmesriikidele, kellele see onadresseeritud.

Otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. BODSTRÖM

19/4. kd ET Euroopa Liidu Teataja 151

461

462

8

463

Õigusabi

8

464

8a

8a

Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega parandatakse õiguskaitse

kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta

õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad

466

32003L0008

31.1.2003 EUROOPA ÜHENDUSTE TEATAJA L 26/41

NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/8/EÜ,27. jaanuar 2003,

millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistesvaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ja arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on taga-tud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomi-seks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese toimega jasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmedseoses õigusalase koostööga tsiviilasjades.

(2) Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavad needmeetmed hõlmama tsiviilasjade lahendamise tõrgetetasujumiseks takistuste kõrvaldamist, vajaduse korral eden-dades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlus-normide kokkusobivust.

(3) Euroopa Ülemkogu kutsus 15. ja 16. oktoobril 1999 Tam-peres nõukogu üles kehtestama miinimumnõudeid, mistagaksid piiriülestes asjades antava tasuta õigusabi küllal-dase taseme kogu liidus.

(4) Kõik liikmesriigid on 4. novembri 1950. aasta inimõigusteja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni osalised.Käesoleva direktiivi teemasid ja eriti mõlema vaidluspoolevõrdsuse põhimõtet käsitletakse selle konventsioonigakooskõlas.

(5) Käesolev direktiiv püüab edendada tasuta õigusabi andmistpiiriülestes vaidlustes isikutele, kellel pole selleks piisavaltvahendeid ja eeldusel, et õiguskaitse kättesaadavuse

tagamiseks on vaja abi. Õiguskaitse kättesaadavuse üldtun-nustatud õigust kinnitab taas ka Euroopa Liidu põhiõigusteharta artikkel 47.

(6) Ei vaidluspoole, st ka hageja või kostja vahendite puudu-mine ega vaidluse piiriülesest laadist tulenevad raskused eitohiks piirata õiguskaitse tegelikku kättesaadavust.

(7) Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva direktiivi eesmärketäielikult täita ning seda saaks paremini täita ühendusetasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asuta-mislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhi-mõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmär-kide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8) Käesoleva direktiivi peaeesmärk on tagada piiriülestes vaid-lustes antava tasuta õigusabi küllaldane tase, sätestades sel-leks ühised miinimumnõuded sellistes vaidlustes antavatasuta õigusabi kohta. Sobivaim õigusakt selleks on nõu-kogu direktiiv.

(9) Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriülestes vaidlustestsiviil- ja kaubandusasjade suhtes.

(10) Kõikidel käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatsiviil- või kaubandusvaidlusega seotud isikutel peab olemavõimalus kaitsta oma õigusi kohtu ees isegi siis, kui nendevaranduslik seisund ei võimalda kanda menetluse kulusid.Tasuta õigusabi peetakse asjakohaseks siis, kui see annabselle saajale käesolevas direktiivis sätestatud tingimustelvõimaluse saada reaalset õiguskaitset.

(11) Tasuta õigusabi peaks hõlmama kohtumenetluse eelsetnõustamist, mille eesmärk on saavutada kohtuväline kok-kulepe menetlust algatamata, anda õigusabi menetluse alg-atamisel ja kohtus esindamisel ning abi menetluskuludekatmisel või sellest vabastamist.

(12) Kas menetluskulud võivad hõlmata teise poole kulusid, mison määratud tasuta õigusabi saajale, määratakse kindlaksselle liikmesriigi õigusega, kus asub kohus või kus taotle-takse kohtuotsuse täitmisele pööramist.

(13) Kõikidel liidu kodanikel peab olenemata sellest, kas nendealaline asu- või elukoht on liikmesriigi territooriumil,olema piiriülestes vaidlustes õigus tasuta õigusabile, kuinad vastavad käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimuste-le. Sama kehtib kolmandate riikide kodanike suhtes, keselavad seaduslikult mõnes liikmesriigis.

(1) EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 368.(2) Arvamus on esitatud 25. septembril 2002 (Euroopa Ühenduste Tea-

tajas seni avaldamata).(3) EÜT C 221, 17.9.2002, lk 64.

90 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

467

(14) Liikmesriikidele tuleks jätta vabadus määrata käesolevasdirektiivis määratletud tingimustel kindlaks see künnis,millest alates võib isiku puhul eeldada, et ta on võimelinemenetluskulusid ise kandma. See künnis tuleb kindlaksmäärata arvestades selliseid objektiivseid tegureid nagu sis-setulek, kapital või perekondlik olukord.

(15) Käesoleva direktiivi eesmärki ei oleks aga võimalik saavu-tada, kui tasuta õigusabi taotlejatel ei oleks võimalik tões-tada, et nad ei ole võimelised menetluskulusid kandma,isegi kui nende sissetulek ületab asja läbivaatava kohtu asu-koha liikmesriigi poolt kindlaksmääratud künnist. Kaalu-des, kas tasuta õigusabi andmine nendel alustel on õigus-tatud, võivad asja läbivaatava kohtu asukoha liikmesriigiametiasutused võtta arvesse seda, kas abitaotleja vastaboma alalise asu- või elukoha liikmesriigi kehtestatud abi-kõlbulikkuse nõuetele.

(16) Võimalust kasutada konkreetse asja puhul õiguskaitsereaalse kättesaadavuse tagamiseks muid mehhanisme eiloeta tasuta õigusabiks. Samas võib see olla aluseks eeldu-sele, et asjaomane isik on oma ebasoodsamast rahalisestolukorrast olenemata võimeline kandma ise oma menet-luskulud.

(17) Liikmesriikidele tuleks anda võimalus keelduda tasutaõigusabi taotluste rahuldamisest ilmselt alusetu hagi kor-ral või asja sisuga seotud põhjustel, kui samal ajal paku-takse kohtumenetluse eelset nõustamist ja õiguskaitse kät-tesaadavus on tagatud. Taotluste sisulisel otsustamiselvõivad liikmesriigid jätta rahuldamata need tasuta õigus-abi taotlused, milles taotleja nõuab kahjutasu oma vääri-kuse kahjustamise eest, kuid ei ole saanud materiaalset võirahalist kahju, või milles esitatud nõue tuleneb otseselttaotleja tegevusalast või kutsetegevusest.

(18) Liikmesriikide õigussüsteemide keerukus ja nendevahelisederinevused ning piiriüleste vaidluste kulukus ei tohiks tehaõiguskaitset kättesaamatuks. Vastavalt sellele peaks tasutaõigusabi hõlmama kulusid, mis on otseselt seotud vaidlusepiiriülese mõõtmega.

(19) Kaaludes, kas isiku füüsiline kohalolek kohtus on vajalik,võtavad liikmesriigi kohtud arvesse kõiki soodsaid võima-lusi, mida pakub nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus(EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koos-töö kohta tsiviil- või kaubandusasjades tõendite kogumi-sel. (1)

(20) Kui tasuta õigusabi taotlus rahuldatakse, peab see abi hõl-mama kogu menetluse kulusid, sealhulgas kohtuotsusetäitmisele pööramisest tulenevaid kulusid; selle saaja peaksseda abi edasi saama, kui tema vastu esitatakse

edasikaebus või ta esitab selle ise ja kui rahaliste vahenditening vaidluse sisuga seotud tingimused on jätkuvalt täide-tud.

(21) Tasuta õigusabi tuleb võrdsetel tingimustel anda nii tava-päraste kohtumenetluste kui ka kohtuväliste menetluste,nagu näiteks lepitusmenetluse korral, kui viimaste kasuta-mine on nõutav seaduse alusel või kui vastava menetlusemäärab kohus.

(22) Tasuta õigusabi tuleks käesolevas direktiivis määratletudtingimustel samuti anda autentsete dokumentide täitmiselepööramisel teistes liikmesriikides.

(23) Kuna tasuta õigusabi annab see liikmesriik, kus asub asjaläbivaatav kohus või kus taotletakse täitmisele pööramist,peab see liikmesriik kohaldama oma õigusakte kooskõlaskäesoleva direktiivi põhimõtetega, välja arvatud kohtume-netluse eelse abi korral, kui tasuta õigusabi taotleja alalineasu- või elukoht ei ole kohtu asukoha liikmesriigis.

(24) On asjakohane, et tasuta õigusabi annab või selle andmi-sest keeldub selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub asjaläbivaatav kohus või kus kohtuotsus kuulub täitmisele. Seekehtib nii siis, kui kohus arutab asja sisuliselt, kui ka siis,kui ta peab kõigepealt otsustama oma pädevuse antudasjas.

(25) Liikmesriikide vahel tuleks korraldada kohtukoostööd tsi-viilasjades, et julgustada avalikkuse ja erialaringkondadeteavitamist ning lihtsustada ja kiirendada tasuta õigusabitaotluste edastamist liikmesriikide vahel.

(26) Käesoleva direktiiviga ettenähtud teavitus- ja edastusmeh-hanismid on inspireeritud otseselt Strasbourgis 27. jaanua-ril 1977. aastal allakirjutatud tasuta õigusabi taotluste edas-tamise Euroopa kokkuleppes (edaspidi “1977. aastakokkulepe”) sätestatud mehhanismidest. Tasuta õigusabitaotluste edastamiseks on määratud tähtaeg, mida1977. aasta kokkuleppega ette nähtud ei ole. Suhteliseltlühike tähtaeg aitab kaasa õigusemõistmise tõrgeteta toi-mimisele.

(27) Käesoleva direktiivi kohaselt edastatav teave peaks olemakaitstud. Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikutekaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmetevaba liikumise kohta) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõu-kogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/66/EÜ (miskäsitleb isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatusekaitset telekommunikatsioonisektoris) (3) on kohaldatavad,ei ole käesoleva direktiiviga vaja ette näha erisätteid and-mekaitse kohta.

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.(3) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 91

468

(28) Kui luua tasuta õigusabi taotlustele ning tasuta õigusabitaotluste edastamisele piiriüleste vaidluste korral tüüp-vorm, siis teeb see menetluste lihtsamaks ja kiiremaks.

(29) Peale selle tuleks need vormid, nagu ka siseriiklikud taot-luste vormid, teha kättesaadavaks Euroopa tasandil otsu-sega 2001/470/EÜ (1) loodud Euroopa kohtute võrgu tea-besüsteemi kaudu.

(30) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmedtuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aastaotsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjonirakendamisvolituste kasutamise menetlused. (2)

(31) Tuleb täpsustada, et piiriüleste vaidluste kohta miinimum-nõuete kehtestamine ei takista liikmesriike kehtestamasttasuta õigusabi taotlejatele ja saajatele soodsamaid tingi-musi.

(32) 1977. aasta kokkulepe ja tasuta õigusabi taotluste edasta-mise Euroopa kokkuleppe 2001. aastal Moskvas allakirju-tatud lisaprotokoll jäävad 1977. aasta kokkuleppe või sellelisaprotokolli osalistest liikmesriikide ja kolmandate riikidesuhetes kehtima. Samas on käesolev direktiiv 1977. aastakokkuleppes ja selle lisaprotokollis sisalduvate sätete suh-tes liikmesriikide vahelistes suhetes ülimuslik.

(33) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule jaEuroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendku-ningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva direktiivi vas-tuvõtmisel.

(34) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vas-tuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega temasuhtes kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärgid ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada õigusabi kättesaa-davust piiriülestes vaidlustes, kehtestades sellistes vaidlustesantava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad.

2. Direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades tekkinudpiiriüleste vaidluste suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldataeelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes.

3. Käesolevas direktiivis hõlmab termin “liikmesriigid” kõiki liik-mesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Piiriülesed vaidlused

1. Käesoleva direktiivi tähenduses on vaidlus piiriülene siis, kuikäesoleva direktiivi raames tasuta õigusabi taotleva poole alalineasu- või elukoht on mõnes teises liikmesriigis kui liikmesriik, kusasub asja läbivaatav kohus või kus otsus kuulub täitmisele.

2. Liikmesriik, kus on poole alaline asukoht, määratakse kindlakskooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ)nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil-ja kaubandusasjades) (3) artikliga 59.

3. Vaidluse piiriülesuse kindlaksmääramisel on määravaks hetk,mil kooskõlas käesoleva direktiiviga esitatakse taotlus.

II PEATÜKK

ÕIGUS TASUTA ÕIGUSABILE

Artikkel 3

Õigus tasuta õigusabile

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva vaidlusega seo-tud füüsilistel isikutel on õigus saada asjakohast tasuta õigusabi,et tagada neile õiguskaitse reaalne kättesaadavus käesolevas direk-tiivis sätestatud tingimustel.

2. Tasuta õigusabi peetakse asjakohaseks, kui see tagab:

a) kohtumenetluse eelse nõustamise eesmärgiga saavutada lahen-dus kohtumenetlust algatamata;

b) õigusabi ja kohtus esindamise ning tasuta õigusabi saaja vabas-tamise menetluskuludest, sealhulgas artiklis 7 osutatud kulu-dest ja kohtu poolt menetluse ajal toiminguid sooritama mää-ratud isikute tasudest, või nende katmisel abistamist.

Liikmesriikides, kus kohtasja kaotaja on kohustatud hüvitamavõitjale selle kulud ja kui kaotajaks on tasuta õigusabi saaja, katabtasuta õigusabi võitja kulud, kui ta oleks teinud seda ka siis, kuitema saaja alaline asu- või elukoht oleks olnud liikmesriigis, kusasub kohus.

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määru-sega (EÜ) nr 1496/2002 (EÜT L 225, 22.8.2002, lk 13).

92 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

469

3. Liikmesriigid ei pea õigusabi või esindust kohtus andmamenetlustes, mis on mõeldud spetsiaalselt selleks, et vaidluspoo-led saaksid end ise esindada, välja arvatud juhul, kui kohus või mistahes muu pädev asutus otsustab poolte võrdsuse tagamiseks võiseoses asja keerukusega teisiti.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et tasuta õigusabi saajad maksak-sid mõistliku osa menetluskuludest, võttes arvesse artiklis 5 osu-tatud tingimusi.

5. Liikmesriigid võivad näha ette, et pädev asutus võib otsustada,et tasuta õigusabi saajad peavad selle täielikult või osaliselt tagasimaksma, kui nende rahaline olukord on oluliselt paranenud võikui tasuta õigusabi andmise otsus tehti saaja poolt antud ebatäpseteabe põhjal.

Artikkel 4

Diskrimineerimisest hoidumine

Liikmesriigid annavad tasuta õigusabi, diskrimineerimata liidukodanikke ja kolmandate riikide kodanikke, kes elavadseaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil.

III PEATÜKK

TASUTA ÕIGUSABI TINGIMUSED JA ULATUS

Artikkel 5

Rahaliste vahenditega seotud tingimused

1. Liikmesriigid annavad tasuta õigusabi õiguskaitse reaalse kät-tesaadavuse tagamiseks artikli 3 lõikes 1 osutatud isikutele, kes onoma majandusliku olukorra tõttu osaliselt või täielikult võimetudkandma artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.

2. Isiku majanduslikku olukorda hindab kohtu asukoha liikmes-riigi pädev asutus mitmesuguste objektiivsete tegurite, nagu näi-teks sissetulek, kapital või perekondlik olukord, taustal, hinnatessealhulgas nende isikute sissetulekuid, kes on rahaliselt taotlejaülalpidamisel.

3. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks künniseid, millest ala-tes eeldatakse taotlejate puhul, et nad on võimelised kandma osa-liselt või täielikult artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.Need künnised määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2määratletud kriteeriumide põhjal.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud künnisedei tohi takistada tasuta õigusabi andmist nendest kõrgemale jää-vatele taotlejatele, kes tõestavad, et nad ei ole võimelised artikli 3lõikes 2 osutatud menetluskulusid kandma oma alalise asu- võielukoha liikmesriigi ja kohtu asukoha liikmesriigi elukallidusteerinemise tõttu.

5. Tasuta õigusabi ei pruugita taotlejatele anda, kui neil on konk-reetsel juhul reaalne juurdepääs muudele mehhanismidele, miskatavad artikli 3 lõikes 2 osutatud menetluskulusid.

Artikkel 6

Vaidluste sisuga seotud tingimused

1. Liikmesriigid võivad näha ette, et pädevad asutused võivad ilm-selt alusetute hagide puhul tasuta õigusabi taotlusi rahuldamatajätta.

2. Kui tasuta õigusabi taotlejale pakutakse kohtumenetluse eelsetnõustamist, võidakse asja sisuga seotud põhjustel keelduda talleedasist tasuta õigusabi andmast või selle tühistada, kui õiguskaitsekättesaadavus on tagatud.

3. Taotlust sisuliselt otsustades ja ilma, et see piiraks artiklit 5,kaaluvad liikmesriigid konkreetse asja tähtsust taotlejale, kuid või-vad samuti võtta arvesse asja laadi, kui taotleja nõuab kahjutasuoma väärikuse kahjustamise eest, kuid ei ole kannatanud mate-riaalset ega rahalist kahju, või kui taotluses on esitatud nõue, mistuleneb otseselt taotleja tegevusalast või kutsetegevusest.

Artikkel 7

Vaidluste piiriülesusega seotud kulud

Kohtu asukoha liikmesriigis antav tasuta õigusabi katab järgmisivaidluste piiriülesusega otseselt seotud kulusid:

a) suuline tõlge;

b) kohtu või pädeva asutuse poolt nõutavate ja tasuta õigusabisaaja poolt esitatavate dokumentide tõlkimine, mida on vajaasja lahendamiseks; ja

c) taotleja sõidukulud, kui taotleja esindajate füüsilist ilmumistkohtusse nõuab seadus või selle liikmesriigi kohus ning seekohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võimalik rahul-davalt ära kuulata muul teel.

Artikkel 8

Alalise asu- või elukoha liikmesriigi kantavad kulud

Liikmesriik, kus on tasuta õigusabi taotleja alaline asu- või elu-koht, annab artikli 3 lõikes 2 osutatud tasuta õigusabi, et katta:

a) kulusid, mis on seotud kohaliku juristi või muu seadusegajuriidilist nõustamist pakkuma volitatud isiku abiga ja mis onselles liikmesriigis tekkinud ajani, mil tasuta õigusabi taotlusjõuab kooskõlas käesoleva direktiiviga kohtu asukoha liikmes-riiki;

b) taotluse ja vajalike tõendavate dokumentide tõlkimist, kuitaotlus esitatakse selle liikmesriigi ametiasutustele.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 93

470

Artikkel 9

Tasuta õigusabi kestvus

1. Tasuta õigusabi antakse saajatele täielikult või osaliselt edasi, etkatta kohtu asukoha liikmesriigis kohtuotsuse täitmisel tekkivaidkulusid.

2. Tasuta õigusabi saaja, kes on saanud seda kohtu asukoha liik-mesriigis, saab jätkuvalt tasuta õigusabi, mis on ette nähtud selleliikmesriigi õigusega, kus taotletakse kohtuotsuse tunnustamistvõi täitmisele pööramist.

3. Tasuta õigusabi saamise võimalus jääb vastavalt artiklitele 5 ja6 alles, kui selle saaja vastu esitatakse edasikaebus või saaja esitabselle ise.

4. Liikmesriigid võivad artikli 3 lõigetes 3 ja 5 ning artiklites 5 ja6 sätestatud alustel ette näha taotluse taasläbivaatamise kohtume-netluse mis tahes staadiumis, sealhulgas käesoleva artikli lõige-tes 1–3 osutatud menetlustoimingute ajal.

Artikkel 10

Kohtuvälised menetlused

Tasuta õigusabi laiendatakse käesolevas direktiivis määratletudtingimustel samuti kohtuvälistele menetlustele, kui pooled onneid vastavalt seadusele kohustatud kasutama või kui seda nõuabvaidluspooltelt kohus.

Artikkel 11

Autentsed dokumendid

Tasuta õigusabi antakse käesolevas direktiivis määratletudtingimustel autentsete dokumentide täitmisele pööramiseksteistes liikmesriikides.

IV PEATÜKK

MENETLUS

Artikkel 12

Tasuta õigusabi andev asutus

Tasuta õigusabi annab või selle andmisest keeldub kohtu asukohaliikmesriigi pädev asutus, ilma et see piiraks artiklit 8.

Artikkel 13

Tasuta õigusabi taotluste esitamine ja edastamine

1. Tasuta õigusabi taotlusi võib esitada kas:

a) taotluse esitaja alalise asu- või elukoha liikmesriigi pädevaleasutusele (edastavale asutusele) või

b) kohtu asukoha liikmesriigi või selle liikmesriigi pädevale asu-tusele, kus otsus täitmisele kuulub (saavale asutusele).

2. Tasuta õigusabi taotlused esitatakse ja tõendavad dokumendidtõlgitakse:

a) pädeva saava asutuse liikmesriigi ametlikku keelde või ühteliikmesriigi keeltest, mis vastab ühele Ühenduse institutsioo-nide keeltest, või

b) mõnesse teise keelde, mille kohta on see liikmesriik teatanud,et ta aktsepteerib seda vastavalt artikli 14 lõikele 3.

3. Pädevad edastavad asutused võivad keelduda taotlust edasta-mast, kui see on selgelt:

a) alusetu või

b) väljaspool käesoleva direktiivi kohaldamisala.

Selliste otsuste suhtes kohaldatakse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 osu-tatud tingimusi.

4. Pädev edastav asutus aitab taotluse esitajal tagada, et taotlusegaon kaasas kõik tõendavad dokumendid, mille kohta on teada, etneed on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. Samuti aitab ta taot-luse esitajal hankida vastavalt artikli 8 punktile b tõendavateledokumentidele mis tahes vajalikke tõlkeid.

Pädev edastav asutus edastab taotluse teise liikmesriigi pädevalesaavale asutusele 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, kus-juures taotlus peab olema nõuetekohaselt vormistatud ühes lõi-kes 2 osutatud keeltest ning tõendavad dokumendid peavad vaja-duse korral olema tõlgitud ühte nendest keeltest.

5. Käesoleva direktiivi alusel edastatavaid dokumente ei tule lega-liseerida ning nende suhtes ei tule täita ka mis tahes muid sama-väärseid formaalsusi.

6. Liikmesriigid ei tohi nõuda lõike 4 järgi osutatud teenuste eesttasu. Tasuta õigusabi taotluse esitaja alalise asu- või elukoha liik-mesriik võib sätestada, et taotluse esitaja peab pädeva edastavaasutuse kantud tõlkimise kulud hüvitama, kui pädev asutus tasutaõigusabi taotluse rahuldamata jätab.

Artikkel 14

Pädevad asutused ja keel

1. Liikmesriigid määrava kindlaks asutuse või asutused, mis onpädevad tasuta õigusabi taotlusi edastama (edastavad asutused) jasaama (saavad asutused).

2. Iga liikmesriik annab komisjonile järgmised andmed:

— lõikes 1 osutatud pädevate edastavate ja saavate asutustenimed ja aadressid,

— nende territoriaalne pädevus,

94 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

471

— sidevahendid, mille abil nad taotlusi vastu võtavad, ning

— keeled, mida võib kasutada taotluse täitmiseks.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile selle Ühenduse institutsioo-nide ametliku keele või keeled, mis ei ole nende enda keel ja midapädev saav asutus aktsepteerib kooskõlas käesoleva direktiivigasaadavate tasuta õigusabi taotluste keelena.

4. Liikmesriigid saadavad lõigetes 2 ja 3 osutatud andmed komis-jonile enne 30. novembrit 2004. Nende andmete mis tahes edas-pidisest muutumisest teatatakse komisjonile hiljemalt kaks kuudenne muutumise jõustumist selles liikmesriigis.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teave avaldatakse Euroopa ÜhendusteTeatajas.

Artikkel 15

Taotluste läbivaatamine

1. Tasuta õigusabi taotlusi läbi vaatama volitatud siseriiklikudametiasutused tagavad, et taotluse esitajale antakse tema taotluseläbivaatamise kohta täielikku teavet.

2. Taotluse osaline või täielik rahuldamata jätmine tuleb põhjen-dada.

3. Liikmesriigid näevad ette tasuta õigusabi taotlusi tagasi rahul-damata jätvate otsuste läbivaatamise või edasikaebamise võima-luse. Liikmesriigid võivad teha erandi juhtudel, kui tasuta õigus-abi taotluse jätab rahuldamata kohus, mille sisulise otsuse vastusiseriiklik õigus või apellatsioonikohus õiguskaitsevahendit ette einäe.

4. Kui artikli 6 alusel tasuta õigusabi andmisest keeldumise võiselle tühistamise otsuse vastu esitatavad edasikaebused on haldus-likku laadi, kuuluvad nad alati kohtulikule läbivaatamisele.

Artikkel 16

Tüüpvorm

1. Tasuta õigusabi taotluste edastamise hõlbustamiseks kehtesta-takse taotlustele ja nende edastamiseks artikli 17 lõikes 2 sätesta-tud korras tüüpvorm.

2. Tüüpvorm tasuta õigusabi taotluste edastamiseks kehtesta-takse hiljemalt 30. maiks 2003.

Tasuta õigusabi taotluste tüüpvorm kehtestatakse hiljemalt30. novembriks 2004.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 18

Teave

Pädevad siseriiklikud asutused teevad koostööd üldsuse jaerialaringkondade teavitamisel tasuta õigusabi mitmesugustestsüsteemidest eelkõige otsusega 2001/470/EÜ loodud Euroopakohtute võrgu kaudu.

Artikkel 19

Soodsamad sätted

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel ette näha tasutaõigusabi taotlejatele ja saajatele soodsamaid sätteid.

Artikkel 20

Suhe muude õigusaktidega

Käesolev direktiiv on liikmesriikide vahelistes suhetes ja direktiivikohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ülimuslik sätete suhtes,mis sisalduvad liikmesriikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepool-setes lepingutes, kaasa arvatud:

a) Strasbourgis 27. jaanuaril 1977. aastal allakirjutatud tasutaõigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe, mida onmuudetud tasuta õigusabi taotluste edastamise Euroopa kok-kuleppe 2001. aastal Moskvas allakirjutatud lisaprotokolliga;

b) 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaa-davuse Haagi konventsioon.

Artikkel 21

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajali-kud õigusnormid hiljemalt 30. novembril 2004; erandiks onartikli 3 lõike 2 punkt a, mille puhul käesolev direktiiv võetaksesiseriiklikku õigusse üle hiljemalt 30. mail 2006. Liikmesriigidteatavad nendest õigusnormidest viivitamata komisjonile.

19/6. kd ET Euroopa Liidu Teataja 95

472

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nen-desse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nendejuurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevadette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigareguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste sise-riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisepäeval.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on vastavalt Euroopa Ühenduseasutamislepingule adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. jaanuar 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. PAPANDREOU

96 ET Euroopa Liidu Teataja 19/6. kd

473

474

9

475

Kuriteoohvrite hüvitus

9

476

9a

9a

Nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist

478

32004L0080

6.8.2004EUROOPA LIIDU TEATAJAL 261/15

NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/80/EÜ,29. aprill 2004,

mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduse üks eesmärke on isikute ja teenustevaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikidevahel.

(2) Euroopa Kohus tõdes Cowani (4) kohtuasjas, et kui ühen-duse õigus tagab füüsilisele isikule vabaduse minna teiseliikmesriiki, tuleneb selle isiku kaitse kahju eest kõnealusesliikmesriigis seal elavate kodanike ja isikutega samadelalustel otseselt nimetatud liikumisvabadusest. Kuriteoohv-ritele hüvitise maksmist hõlbustavad meetmed peaksidmoodustama selle eesmärgi realiseerimise osa.

(3) Euroopa Ülemkogu esitas oma Tampere kohtumisel 15. ja16. oktoobril 1999 üleskutse kuriteoohvrite kaitse miini-mumstandardite koostamiseks, eelkõige seoses õiguskaitsekättesaadavusega kuriteoohvritele ja nende õigusega kah-jude, sealhulgas kohtukulude, hüvitamisele.

(4) Euroopa Ülemkogu esitas oma 25. ja26. märtsi 2004. aasta Brüsseli istungil tehtud deklarat-sioonis terrorismi vastu võitlemise kohta üleskutse käes-oleva direktiivi vastuvõtmiseks enne 1. maid 2004.

(5) 15. märtsil 2001 võttis nõukogu vastu raamotsuse2001/220/JSK ohvrite seisundi kohtakriminaalmenetluses. (5) Käesolev otsus, mille aluseks onEuroopa Liidu lepingu VI jaotis, lubab kuriteoohvritelnõuda õiguserikkujalt kriminaalmenetluse käigus hüvitist.

(6) Euroopa Liidu kuriteoohvritel peaks olema õigus õiglaseleja asjakohasele hüvitisele neile osaks langenud kahju eestolenemata sellest, kus Euroopa Ühenduse piires kuritegutoime pandi.

(7) Käesoleva direktiiviga luuakse koostöösüsteem, et hõlbus-tada kuriteoohvritele hüvitise kättesaadavust piiriülesteljuhtudel, mis peaks toimima liikmesriikide territooriumilsooritatud tahtlike vägivallakuritegude ohvrite hüvitisskee-mide alusel. Seepärast tuleks kõigis liikmesriikides kehtes-tada hüvitamismehhanism.

(8) Enamik liikmesriike on sellised hüvitisskeemid juba loo-nud, mõned neist seoses oma vägivaldsete kuritegude ohv-rite hüvitisi käsitlevast 24. novembri 1983. aasta Euroopakonventsioonist tulenevate kohustuste täitmisega.

(9) Kuna käesolevas direktiivis sisalduvad meetmed on vajali-kud ühenduse eesmärkide saavutamiseks ning asutamisle-pingus ei ole ette nähtud muid volitusi kui käesoleva direk-tiivi vastuvõtmise volitused selle artiklis 308, tulekskohaldada nimetatud artiklit.

(10) Kuriteoohvritel ei õnnestu sageli õiguserikkujalt hüvitistsaada, kuna õiguserikkujal võivad puududa vajalikudvahendid kahju käsitleva kohtuotsuse täitmiseks või seetõt-tu, et õiguserikkujat ei suudeta kindlaks teha või kohtu allaanda.

(11) Liikmesriikide asutuste vahel tuleb sisse seada koostöösüs-teem, et hõlbustada hüvitise kättesaadavust juhtudel, millepuhul kuritegu sooritati ohvri elukohaliikmesriigist erine-vas liikmesriigis.

(12) Käesolev süsteem peaks tagama, et kuriteoohvrid saavadalati pöörduda oma elukohaliikmesriigi asutuse poole, ningpeaks lihtsustama piiriülestel juhtudel esinevaid praktilisi jakeelelisi probleeme.

(13) Süsteem peaks sisaldama sätteid, mis on vajalikud võimal-damaks kuriteoohvril leida taotluse esitamiseks vajalikkuteavet ning võimaldamaks tõhusat koostööd asjaomasteasutuste vahel.

(14) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakseiseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ühenduseõiguse üldprintsiipidena kinnitatud põhimõtteid.

(1) ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 69.(2) Arvamus on esitatud 23. oktoobril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni

avaldamata).(3) ELT C 95, 23.4.2003, lk 40.(4) Kohtuasi 186/87, Euroopa Kohtu lahendid 1989, lk 195.(5) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 1.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 65

479

(15) Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita eesmärki, millekson hõlbustada kuriteoohvrite juurdepääsu hüvitisele piiriü-lestel juhtudel, ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse jamõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatudartikliga sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaseltei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutami-seks vajalikust kaugemale.

(16) Direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastuvõtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendus-volituste kasutamise menetlus, (1)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

HÜVITISE KÄTTESAADAVUS PIIRIÜLESTEL JUHTUDEL

Artikkel 1

Elukohaliikmesriigis taotluse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et kui tahtlik vägivallakuritegu on toimepandud muus liikmesriigis kui see, kus hüvitise taotleja alaliseltelab, on taotlejal õigus esitada taotlus asutusele või mõnele muuleorganile viimatimainitud liikmesriigis.

Artikkel 2

Vastutus hüvitise maksmise eest

Hüvitist maksab selle liikmesriigi pädev asutus, milleterritooriumil kuritegu toime pandi.

Artikkel 3

Vastutavad asutused ja haldusmenetlus

1. Liikmesriigid moodustavad või määravad ühe või mitu asutustvõi muud organit, edaspidi abistav(ad) asutus(ed), kes vastutavadartikli 1 kohaldamise eest.

2. Liikmesriigid moodustavad või määravad ühe või mitu asutustvõi muud organit, kes vastutavad hüvitisetaotluste üle otsustamiseeest, edaspidi otsustav(ad) asutus(ed).

3. Liikmesriigid püüavad hoida hüvitise taotlejalt nõutavaid hal-dusformaalsusi minimaalsel tasemel.

Artikkel 4

Teave potentsiaalsetele taotlejatele

Liikmesriigid tagavad, et potentsiaalsel hüvitise taotlejal onliikmesriikide poolt asjakohaseks peetaval viisil juurdepääsvajalikule teabele hüvitise taotlemise võimaluste kohta.

Artikkel 5

Taotlejale osutatav abi

1. Abistav asutus varustab taotlejat artiklis 4 osutatud teabe javajalike taotluse vormidega vastavalt artikli 13 lõike 2 kohaseltkoostatud käsiraamatule.

2. Abistav asutus varustab taotlejat tema palvel üldiste juhiste jateabega taotluse täitmise ja võimaliku nõutava täiendava doku-mentatsiooni kohta.

3. Abistav asutus ei tegele taotluse hindamisega.

Artikkel 6

Taotluste edastamine

1. Abistav asutus edastab taotluse ja võimaliku täiendava doku-mentatsiooni võimalikult kiiresti otsustavale asutusele.

2. Abistav asutus edastab taotluse artiklis 14 osutatud standard-vormi kasutades.

3. Taotluse ja võimaliku täiendava dokumentatsiooni keel mää-ratakse kindlaks artikli 11 lõikes 1 sätestatud korras.

Artikkel 7

Taotluste vastuvõtmine

Artikli 6 kohaselt edastatud taotluse vastuvõtmisel saadab otsus-tav asutus abistavale asutusele ja taotlejale võimalikult kiirestijärgmise teabe:

a) asja käsitlemise eest vastutav kontaktisik või osakond;

b) taotluse kättesaamise kinnitus;

c) võimaluse korral märge taotluse suhtes otsuse tegemise umb-kaudse tähtaja kohta.(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

66 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

480

Artikkel 8

Täiendava teabe taotlused

Abistav asutus annab taotlejale vajaduse korral üldisi juhiseidotsustava asutuse võimalike lisateabenõuete täitmiseks.

Abistav asutus edastab need taotleja palvel võimalikult kiiresti otseotsustavale asutusele, lisades vajaduse korral võimaliku edastatudtäiendava dokumentatsiooni loetelu.

Artikkel 9

Taotleja ärakuulamine

1. Kui otsustav asutus otsustab kooskõlas oma liikmesriigi õigu-sega kuulata ära taotleja või mõni muu isik, näiteks tunnistaja võiekspert, võib ta pöörduda abistava asutuse poole, et korraldada:

a) isiku(te) otsene ärakuulamine otsustava asutuse poolt kooskõ-las selle liikmesriigi õigusega eelkõige telefoni- või videokon-verentsi teel; või

b) isiku(te) ärakuulamine selle liikmesriigi õiguse kohaselt abis-tava asutuse poolt, kes seejärel edastab ärakuulamise proto-kolli otsustavale asutusele.

2. Otsene ärakuulamine lõike 1 punkti a kohaselt võib toimudaüksnes koostöös abistava asutusega ja vabatahtlikkuse alusel, ilmaet otsustav asutus võiks rakendada sunnimeetmeid.

Artikkel 10

Otsusest teatamine

Otsustav asutus saadab otsuse hüvitise taotluse kohta artiklis 14osutatud standardvormi kasutades taotlejale ja abistavaleasutusele võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist kooskõlassiseriikliku õigusega.

Artikkel 11

Muud sätted

1. Asutuste vahel artiklite 6–10 kohaselt edastatud teaveesitatakse:

a) teabe adressaadiks oleva asutuse liikmesriigi ametlikes keeltesvõi ühes selles kasutatavatest keeltest, mis vastab ühele ühen-duse institutsioonide keeltest; või

b) mõnes muus ühenduse institutsioonide keeles, mille kõne-alune liikmesriik on märkinud endale vastuvõetavaks;

välja arvatud:

i) otsustava asutuste tehtud otsuste täistekst, kui keelte kasuta-mist reguleerib tema liikmesriigi õigus;

ii) ärast ärakuulamist vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile b koos-tatud aruanded, milles keelte kasutamise määrab kindlaks abis-tav asutus vastavalt nõudele, et see peab vastama ühenduseinstitutsioonide ühele keelele.

2. Abistava asutuse artiklite 1–10 kohaselt osutatud teenused eianna alust nõuda taotlejalt või otsustavalt asutuselt teenustasudevõi kulude hüvitamist.

3. Taotluse vormid ja muud artiklite 6–10 kohaselt edastatuddokumendid vabastatakse õigsuse tõendamisest ja samaväärsetestformaalsustest.

II PEATÜKK

SISERIIKLIKUD HÜVITISSKEEMID

Artikkel 12

1. Käesoleva direktiiviga koostatud eeskirjad hüvitise kättesaada-vuse kohta piiriülestel juhtudel toimivad vastavalt liikmesriikidehüvitisskeemidele, mis on suunatud nende territooriumil soorita-tud vägivaldsete kuritegude ohvritele.

2. Kõik liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikes eeskirjadesnähakse ette nende territooriumil sooritatud tahtlike vägivallaku-ritegude ohvrite hüvitisskeem, mis tagab ohvritele õiglase ja asja-kohase hüvitise.

III PEATÜKK

RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 13

Komisjonile saadetav teave ja käsiraamat

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2005üksikasjalikud andmed järgmise kohta:

a) artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodud või määratud asutusteloetelu, sealhulgas vajaduse korral teave nende asutuste eripä-devuse ja tööpiirkonna kohta;

b) artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud keel(ed), mis on asutus-tele vastuvõetavad artiklite 6–10 kohaldamisel, ning muu(d)ametlik(ud) keel(ed) peale oma keele, mis on vastuvõetav(ad)taotluste esitamisel kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.

19/7. kd ET Euroopa Liidu Teataja 67

481

c) artikli 4 kohaselt sätestatud teave;

d) hüvitise taotlemise vormid;

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muuda-tustest kõnealuses teabes.

2. Koostöös liikmesriikidega koostab ja avaldab komisjon inter-netis käsiraamatu, mis sisaldab liikmesriikide lõike 1 alusel esita-tud teavet. Komisjon vastutab käsiraamatu vajalike tõlgete korral-damise eest.

Artikkel 14

Taotluste ja otsuste edastamise standardvorm

Hiljemalt 31. oktoobriks 2005 koostatakse standardvormidtaotluste ja otsuste edastamiseks artikli 15 lõikes 2 osutatudkorras.

Artikkel 15

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Kesksed kontaktpunktid

Liikmesriigid määravad keskse kontaktpunkti järgmisel otstarbel:

a) abi osutamiseks artikli 13 lõike 2 rakendamisel;

b) tiheda koostöö ja teabevahetuse edendamiseks abistavate jaotsuseid tegevate asutuste vahel liikmesriikides ja

c) abi osutamiseks ja lahenduste otsimiseks võimalikele artik-lite 1–10 kohaldamisel ilmnevatele raskustele.

Kontaktpunkt tuleb korrapäraselt kokku.

Artikkel 17

Soodsamad sätted

Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikide järgmist tegevust, kui-võrd vastavad sätted on kooskõlas käesoleva direktiiviga:

a) soodsamate sätete kehtestamine või säilitamine kuriteoohvritevõi muude kuritegevusest puudutatud isikute huvides;

b) sätete kehtestamine või säilitamine väljaspool nende territoo-riumi sooritatud kuritegude ohvritele või muudele kõnealus-test kuritegudest puudutatud isikutele hüvitise maksmiseksvastavalt tingimustele, mille liikmesriigid võivad selle eesmärgisaavutamiseks määratleda.

Artikkel 18

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajali-kud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2006, välja arva-tud artikli 12 lõige 2, mille täitmise kuupäev on 1. juuli 2005.Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva direktiivi täitmi-seks vajalikke meetmeid kohaldatakse üksnes taotlejate suhtes,kellele osaks saanud kahju tuleneb pärast 30. juunit 2005 soori-tatud kuritegudest.

3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nen-desse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korralnende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisinäevad ette liikmesriigid.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigareguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklikeõigusnormide teksti.

Artikkel 19

Kontrollimine

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2009 EuroopaParlamendile, nõukogule ja Euroopa majandus- jasotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 29. aprill 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDOWELL

68 ET Euroopa Liidu Teataja 19/7. kd

482

10

483

Vahendusmenetlus tsiviilasjades

10

484

10a

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/52/EÜ, 21. mai 2008,

vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

10a

486

DIREKTIIVID

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/52/EÜ,

21. mai 2008,

vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva-must, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendadavabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus ontagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomisekspeab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalasekoostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohasekstoimimiseks vajalikud meetmed.

(2) Õiguskaitse kättesaadavus on oluline põhimõte ningõiguskaitse parema kättesaadavuse hõlbustamiseks nõuti15. ja 16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud EuroopaÜlemkogu kohtumisel liikmesriikidelt alternatiivsetekohtuväliste menetluste loomist.

(3) Nõukogu poolt 2000. aasta mais vastu võetud järeldustesalternatiivsete vaidlustelahendamise meetodite kohtatsiviil- ja kaubandusõiguses tõdeti, et peamiste põhimõ-tete kehtestamine antud valdkonnas on otsustava tähtsu-sega samm tsiviil- ja kaubandusasjades kohtuväliste vaid-lustelahendamise menetluste vajaliku väljatöötamise jatoimimise võimaldamise suunas, et lihtsustada ja paran-dada seeläbi õiguskaitse kättesaadavust.

(4) Komisjon esitles 2002. aasta aprillis rohelist raamatutalternatiivsete vaidluslahendusmeetodite kohta tsiviil- jakaubandusõiguses, milles käsitleti Euroopa Liidus kasu-tusel olevate alternatiivsete vaidlustelahendamise meeto-dite olukorda ning algatati laiaulatuslikud konsultat-sioonid liikmesriikide ja huvitatud isikutega võimalikevahendusmenetluse kasutamist edendavate meetmeteosas.

(5) Õiguskaitse parema kättesaadavuse tagamise eesmärk,mis on osa vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhinevaala loomisega seotud Euroopa Liidu poliitikast, peakshõlmama nii kohtulike kui kohtuväliste vaidlustelahenda-mise meetodite kättesaadavust. Käesolev direktiiv peakskaasa aitama siseturu nõuetekohasele toimimisele, sedaeelkõige vahendusteenuste kättesaadavuse osas.

(6) Vahendusmenetlust võib kasutada kui kulutasuvat jakiiret kohtuvälist vaidluste lahendamise viisi tsiviil- jakaubandusasjades, kohandades menetlusi vastavaltosapoolte vajadustele. Vahendusmenetluse tulemusenasaavutatud kokkuleppeid järgitakse suurema tõenäosusegavabatahtlikult ning need aitavad tõenäolisemalt säilitadapoolte vahel rahumeelset ja püsivat suhet. Nimetatudkasu on veelgi suurem olukordades, milles ilmnevadpiiriülesed asjaolud.

(7) Vahendusmenetluse kasutamise edasiseks edendamiseksning tagamaks, et vahendusmenetlust kasutavad pooledsaaksid tugineda etteaimatavale õiguslikule raamistikule,on oluline luua eelkõige tsiviilmenetluse põhiaspektekäsitlevad raamõigusaktid.

(8) Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada üksnespiiriüleste vaidluste puhul toimuva vahendusmenetlusesuhtes, kuid miski ei peaks takistama liikmesriike kohal-damast selliseid sätteid ka siseriiklike vahendusmenetlustesuhtes.

(9) Käesolev direktiiv ei tohiks mingil moel takistadakaasaegse sidetehnoloogia kasutamist vahendusmenet-luses.

ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/3

(1) ELT C 286, 17.11.2005, lk 1.(2) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta arvamus (ELT C 27 E,

31.1.2008, lk 129), nõukogu 28. veebruari 2008. aasta ühine seisu-koht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi23. aprilli 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avalda-mata).

487

(10) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada menetluste suhtes,kus piiriülese vaidluse kaks või enam poolt püüavadvabatahtlikkuse alusel vahendaja abil ise oma vaidluselahendamise suhtes rahumeelsele kokkuleppele jõuda.Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada tsiviil- ja kauban-dusasjades. Käesolevat direktiivi ei tuleks aga kohaldadaõiguste ja kohustuste suhtes, mille puhul pooltel puudubasjakohaste kohaldatavate õigusaktide alusel vabadusenda suhtes ise otsustada. Selliseid õigusi ja kohustusiesineb eriti sagedasti perekonnaõiguses ja tööõiguses.

(11) Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada lepingueelseteläbirääkimiste ega kohtulikku laadi menetluste suhtes,nagu teatavad kohtulikud lepitusmenetlused, tarbijakae-buste lahendamise menetlused, vahekohtumenetlus jaekspertide otsused, või menetluste suhtes, kus mõni isikvõi asutus annab vaidluse lahenduse kohta ametlikusoovituse, mis võib olla õiguslikult siduv või mitte.

(12) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka juhtudel, kuikohus suunab pooled vahendusmenetluse juurde või kuivahendusmenetluse kasutamise sätestavad siseriiklikud õi-gusaktid. Juhul kui kohtunik võib siseriikliku õigusekohaselt tegutseda vahendajana, tuleks käesolevat direk-tiivi kohaldada ka vahendusmenetluse suhtes, mille viibläbi kohtunik, kes ei ole vastutav ühegi vaidlusaluse küsi-musega seotud kohtumenetluse eest. Käesolev direktiiv eipeaks aga laienema püüetele vaidluse lahendamiseks,mida teeb kohus või kohtunik, kelle poole vaidlust käsit-leva kohtumenetluse käigus vaidluse lahendamiseks pöör-dutakse, ega juhtudele, mil kohus või kohtunik, kellepoole on pöördutud, küsib abi või nõu pädevalt isikult.

(13) Käesolevas direktiivis sätestatud vahendusmenetlus peaksolema vabatahtlik, lähtudes sellest, et pooled vastutavadise menetluse eest ja võivad seda juhtida, nagu isesoovivad, ning võivad selle ka igal ajal lõpetada. Kohtutelpeaks olema siiski siseriikliku õiguse kohaselt võimalikseada vahendusmenetlusele ajalised piirangud. Kohtutelpeaks samuti olema võimalik juhtida osapoolte tähele-panu vahendusmenetlusele, kui see on asjakohane.

(14) Käesolevas direktiivis ei tohiks miski piirata siseriiklikkeõigusakte, mille alusel on vahendusmenetluse kasutaminekohustuslik või mille alusel kohaldatakse selle puhulteatud ergutusi või karistusi, tingimusel et nimetatud õi-gusaktid ei piira poolte õigust kohtusüsteemi poole pöör-duda. Samuti ei tohiks miski käesolevas direktiivis piirataolemasolevaid isereguleeruvaid vahendussüsteeme, kuineed käsitlevad käesoleva direktiiviga hõlmamata aspekte.

(15) Õiguskindluse tagamiseks peaks käesolevas direktiivisolema märgitud, milline kuupäev tuleks võtta aluseks

otsustamisel, kas vaidlus, mida pooled püüavad lahen-dada vahendusmenetluse teel, on piiriülene vaidlus võimitte. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel tuleks otsustada,et pooled on vahendusmenetluse kasutamises kokkuleppinud sel ajahetkel, mil nad võtavad konkreetseidmeetmeid vahendusmenetluse alustamiseks.

(16) Tagamaks vajalikku vastastikust usaldust konfidentsiaal-suse, aegumistähtaegadele avalduva mõju ning vahendus-menetluse tulemusena saavutatud kokkulepete tunnusta-mise ja täitmise osas, peaksid liikmesriigid soodustamamis tahes nende poolt asjakohaseks peetaval viisil vahen-dajate väljaõpet ning kehtestama vahendusteenuste osuta-misele tõhusad kvaliteedikontrolli mehhanismid.

(17) Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama nimetatudmehhanismid, mille hulka võib kuuluda turupõhistelahenduste kasutamine, ning nendelt ei tuleks nõudaselliste mehhanismide rahastamist. Mehhanismideeesmärgiks peaks olema säilitada vahendusmenetlusepaindlikkus ja poolte iseseisvus ning tagada, et vahendus-menetlus teostatakse tõhusalt, erapooletult ja pädevalt.Vahendajaid tuleks teavitada Euroopa vahendajate käitu-misjuhendi olemasolust, mis tuleks ka teha üldsuselekättesaadavaks Internetis.

(18) Tarbijakaitse vallas võttis komisjon vastu soovituse, (1)millega kehtestatakse miinimumkvaliteedinõuded, midatarbijavaidluste konsensuslikus lahendamises osalevadkohtuvälised asutused oma klientidele pakkuma peavad.Kõiki vahendajaid ja organisatsioone, kellele kohaldataksenimetatud soovitust, tuleks julgustada selle põhimõtteidjärgima. Nimetatud asutuste kohta käiva teabe levitamisehõlbustamiseks peaks komisjon looma andmebaasikohtuväliste menetlusviiside kohta, mida liikmesriigidpeavad kõnealuse soovituse põhimõtetega kooskõlasolevaks.

(19) Vahendusmenetlust ei tohiks pidada kohtumenetlustekehvemaks alternatiiviks seetõttu, et vahendusmenetlusetulemusena saavutatud kokkulepete järgimine sõltubpoolte heast tahtest. Liikmesriigid peaksid seepärasttagama, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatudkirjaliku kokkuleppe pooled võivad lasta oma kokkuleppesisu täidetavaks tunnistada. Liikmesriigil peaks olemavõimalik kokkuleppe täidetavaks tunnistamisest keeldudaüksnes juhul, kui kokkuleppe sisu on vastuolus selle liik-mesriigi õigusega, sealhulgas tema rahvusvahelise eraõi-gusega, või kui selle liikmesriigi õigusaktides ei ole kõne-aluse kokkuleppe sisu täitmist ette nähtud. Sellineolukord võib tekkida siis, kui kokkuleppes nimetatudkohustus on oma olemuselt mittetäidetav.

ETL 136/4 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008

(1) Komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitus 2001/310/EÜ tarbijavaid-luste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusikäsitlevate põhimõtete kohta (EÜT L 109, 19.4.2001, lk 56).

488

(20) Liikmesriigis täidetavaks tunnistatud vahendusmenetlusetulemusena saavutatud kokkuleppe sisu tunnustatakse jatunnistatakse täidetavaks teistes liikmesriikides vastavaltkohaldatavale ühenduse või siseriiklikule õigusele.Seejuures võib aluseks võtta näiteks nõukogu22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- jakaubandusasjades (1) või nõukogu 27. novembri 2003.aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtual-luvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmistkohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemlikuvastutusega. (2)

(21) Määruses (EÜ) nr 2201/2003 on eraldi sätestatud, etselleks, et pooltevahelised kokkulepped oleksid täidetavadteises liikmesriigis, peavad nad olema täidetavad nendesõlmimise liikmesriigis. Seega juhul, kui perekonnaasjadesvahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkuleppesisu ei ole täidetav selles liikmesriigis, kus kokkulepesõlmiti ja kus täidetavaks tunnistamist taotletakse, eitohiks käesolev direktiiv julgustada pooli selle liikmesriigiseadusest kõrvale hoidma ja kokkulepet teises liikmes-riigis täidetavaks tunnistama.

(22) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikideskehtivaid eeskirju vahendusmenetluse tulemusena saavu-tatud kokkulepete täitmise kohta.

(23) Konfidentsiaalsus on vahendusmenetluses tähtis ningkäesolev direktiiv peaks seetõttu nägema ette tsiviilmenet-luse eeskirjade minimaalse vastavuse selles osas, kuidaskaitsta vahendusmenetluse konfidentsiaalsust mis tahesjärgnevate tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvate kohtu-menetluste või vahekohtumenetluste käigus.

(24) Selleks, et julgustada pooli vahendusmenetlust kasutama,peaksid liikmesriigid tagama, et nende eeskirjad aegumis-tähtaegade kohta ei takista pooli pöördumast kohtu võivahekohtu poole, kui nende vahendusmenetluse kasuta-mise püüe ebaõnnestub. Liikmesriigid peaksid tagamaselle tulemuse saavutamise, ehkki käesoleva direktiivigaei ühtlustata siseriiklikke eeskirju aegumistähtaegadekohta. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesrii-kides rakendatavates rahvusvahelistes lepingutes, näitekstranspordiõiguse valdkonnas, sisalduvaid aegumistähtaegukäsitlevaid sätteid.

(25) Liikmesriigid peaksid julgustama üldsuse teavitamistsellest, kuidas vahendajate või vahendusteenuseid osuta-vate organisatsioonidega ühendust võtta. Nad peaksidsamuti julgustama õigusala töötajaid teavitama omakliente vahendusmenetluse võimalusest.

(26) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsiooni-devahelise kokkuleppe (3) punktiga 34 julgustatakse liik-mesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides omatabelid, kus on võimaluste piires näidatud käesolevadirektiivi ja selle ülevõtmise meetmete vaheline vastavus,ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(27) Käesolevas direktiivis püütakse edendada põhiõigusi javõetakse arvesse eelkõige Euroopa Liidu põhiõigustehartas tunnustatud põhimõtteid.

(28) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on meetmete ulatuse võimõju tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepinguartiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealu-ses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte koha-selt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkidesaavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatasid Ühendku-ningriik ja Iirimaa oma soovist osaleda käesoleva direk-tiivi vastuvõtmises ja kohaldamises.

(30) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivivastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulutema suhtes kohaldamisele,

ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/5

(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ)nr 2116/2004 (ELT L 367, 14.12.2004, lk 1). (3) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

489

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada alternatiivsetevaidlustelahendamise menetluste kättesaadavust ja edendadavaidluste rahumeelset lahendamist, soodustades vahendusmenet-luse kasutamist ning tagades tasakaalu vahendus- ja kohtume-netluste vahel.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriüleste vaidlustepuhul tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes, välja arvatud sellisteõiguste ja kohustuste suhtes, mis ei ole asjakohaste kohaldata-vate õigusaktide alusel poolte otsustada. Käesolevat direktiivi eikohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjades ega riigi vastu-tuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel(acta iure imperii).

3. Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „liikmesriik” liik-mesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Piiriülesed vaidlused

1. Käesolevas direktiivis käsitatakse vaidlust piiriülesenajuhul, kui vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht võiharilik viibimiskoht on muus liikmesriigis kui menetluse teistelpooltel kuupäeval, mil:

a) osapooled nõustuvad pärast vaidluse teket vahendusmenet-luse kasutamisega;

b) vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus;

c) siseriiklikust õiguse kohaselt tekib kohustus kasutada vahen-dusmenetlust või

d) pooltele tehakse artikli 5 kohane ettepanek.

2. Vaatamata lõikele 1 käsitatakse artiklite 7 ja 8 kohalda-misel vaidlust piiriülesena ka siis, kui pooltevahelisele vahendus-menetlusele järgnevaid kohtu- või vahekohtumenetlusi alusta-takse liikmesriigis, kus lõike 1 punktides a, b või c nimetatudkuupäeval ei ole poolte alaline elu- või asukoht või harilikviibimiskoht.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel määratakse alaline elu- võiasukoht kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele59 ja 60.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vahendusmenetlus” – mis tahes nimetusega struktureeritudprotsess, kus vaidluse kaks või enam poolt püüavad vaba-tahtlikkuse alusel vahendaja abil ise oma vaidluse lahenda-mise suhtes kokkuleppele jõuda. Nimetatud protsessi võivadalgatada pooled või seda võib soovitada või nõuda kohus võisee võidakse ette näha liikmesriigi õigusega.

Mõiste hõlmab sellise kohtuniku teostatavat vahendusmenet-lust, kes ei vii läbi ühtegi asjaomase vaidlusega seotud kohtu-menetlust. Mõiste ei hõlma asja arutava kohtu või kohtunikupüüdlusi vaidluse lahendamiseks asjaomast vaidlust käsitlevakohtumenetluse käigus;

b) „vahendaja” – mis tahes kolmas isik, kellel palutakse vahen-dusmenetlus läbi viia tõhusalt, erapooletult ja pädevalt,olenemata sellest, kuidas teda asjaomases liikmesriigis nime-tatakse või mis on tema amet, või sellest, mil viisil kolmasisik on määratud või kutsutud vahendusmenetlust teostama.

Artikkel 4

Vahendusmenetluse kvaliteedi tagamine

1. Liikmesriigid soodustavad mis tahes nende poolt asjako-haseks peetavate vahenditega vahendajate ja vahendusteenuseidosutavate organisatsioonide vabatahtlike tegevusjuhendite välja-töötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi vahendusteenusteosutamisega seotud tõhusaid kvaliteedikontrolli mehhanisme.

2. Liikmesriigid soodustavad vahendajate esmast ja täiend-koolitust, et tagada pooltele, et vahendusmenetlus viiakse läbitõhusalt, erapooletult ja pädevalt.

Artikkel 5

Vahendusmenetluse kasutamine

1. Kohus, kellele hagi esitatakse, võib vajaduse korral jajuhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha pooltele ettepanekukasutada vaidluse lahendamiseks vahendusmenetlust. Kohusvõib samuti paluda pooltel võtta osa vahendusmenetluse kasu-tamist käsitlevast teabeüritusest, kui sellised üritused toimuvad jaon kergesti kättesaadavad.

ETL 136/6 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008

490

2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusaktide sätteid,mille alusel on vahendusmenetluse kasutamine kas enne kohtu-menetlust või selle ajal kohustuslik või mille alusel kehtestatakseselle suhtes ergutusi või karistusi, eeldusel, et nimetatud õigus-aktid ei takista pooli kasutamast oma õigust kohtusüsteemipoole pöörduda.

Artikkel 6

Vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepetetäidetavus

1. Liikmesriigid tagavad, et pooltel või ühel poolel teistepoolte selgesõnalisel nõusolekul on võimalik taotleda vahendus-menetluse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe sisutäidetavaks tunnistamist. Nimetatud kokkuleppe sisu tunnista-takse täidetavaks, välja arvatud juhul, kui kõnealuses olukorrason kokkuleppe sisu vastuolus selle liikmesriigi õigusega, kustaotlus esitati, või kui nimetatud liikmesriigi õigusaktides eiole selle täitmist ette nähtud.

2. Kokkuleppe sisu võib täidetavaks tunnistada kohus võimuu pädev asutus kohtuotsuse või lahendi või ametliku doku-mendiga vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus esitati.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest või teistestasutustest, kelle pädevuses on taotluste vastuvõtmine vastavaltlõigetele 1 ja 2.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta mingil viisil lõike 1 kohaselttäidetavaks tunnistatud kokkuleppe tunnustamise ja täitmisesuhtes kohaldatavaid eeskirju teises liikmesriigis.

Artikkel 7

Vahendusmenetluse konfidentsiaalsus

1. Kuna vahendusmenetluse korral tuleb järgida konfident-siaalsuse põhimõtet, tagavad liikmesriigid, et kui pooled ei olekokku leppinud teisiti, puudub nii vahendajatel kui ka vahen-dusmenetluse korraldamisega seotud isikutel kohustus esitadatsiviil- ja kaubandusasjades läbiviidavate kohtu- või vahekohtu-menetluste käigus tõendusmaterjali seoses teabega, mis tulenebvahendusmenetlusest või on sellega seotud, välja arvatud juhul:

a) kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi avaliku korragaseotud olulistel kaalutlustel, eriti kui on vaja tagada lasteparimate huvide kaitse või ära hoida isiku kehalise võivaimse puutumatuse rikkumist, või

b) kui vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkuleppesisu avalikustamine on vajalik selle kokkuleppe rakendami-seks või täitmiseks.

2. Miski lõikes 1 ei takista liikmesriike kehtestamast range-maid meetmeid vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse kaitsmi-seks.

Artikkel 8

Vahendusmenetluse mõju aegumistähtaegadele

1. Liikmesriigid tagavad, et pooltelt, kes püüavad vaidlustlahendada, valides vahendusmenetluse, ei võeta hiljem asjaomasevaidluse suhtes kohtu- või vahekohtumenetluse algatamiseõigust vahendusmenetluse jooksul aegumistähtaegade möödu-mise tõttu.

2. Lõige 1 ei piira sätteid aegumistähtaegade kohta, mis sisal-duvad nendes rahvusvahelistes lepingutes, mille osalised liikmes-riigid on.

Artikkel 9

Üldsuse teavitamine

Liikmesriigid soodustavad kõikidel viisidel, mida nad peavadasjakohaseks, et üldsusele oleks, eelkõige Internetis, kättesaadavteave selle kohta, kuidas vahendajate ja vahendusteenuseidosutavate organisatsioonidega ühendust võtta.

Artikkel 10

Teave pädevate kohtute ja asutuste kohta

Komisjon teeb liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 3 kohaseltedastatud teabe pädevate kohtute või asutuste kohta avalikultkättesaadavaks mis tahes asjakohaste vahenditega.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Hiljemalt 21. mail 2016 esitab komisjon Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Nimetatudaruandes käsitletakse vahendusmenetluse arengut kogu EuroopaLiidus ning käesoleva direktiivi mõju liikmesriikides. Vajadusekorral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivikohandamiseks.

ET24.5.2008 Euroopa Liidu Teataja L 136/7

491

Artikkel 12

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseksvajalikud õigus- ja haldusnormid enne 21. maid 2011, väljaarvatud normid, mis on seotud artikliga 10, mille puhul peabnõuetele vastavuse kuupäev olema hiljemalt 21. november2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nadnendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurdeviite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmes-riigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivigahõlmatud valdkonnas vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigus-normide teksti.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. mai 2008

Euroopa Parlamendi nimelpresident

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimeleesistuja

J. LENARČIČ

ETL 136/8 Euroopa Liidu Teataja 24.5.2008

492

11

493

Kohaldatav õigus

11

494

11a

11a

Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon

496

Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsioon

(koondversioon)

Esimene protokoll 1980. aasta konventsiooni tõlgendamise kohta Euroopa

Ühenduste Kohtus (koondversioon)

Teine protokoll, millega antakse Euroopa Ühenduste Kohtule pädevus

tõlgendada 1980. aasta konventsiooni (koondversioon)

(98/C 27/02)

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Seoses sellega, et Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik

kirjutasid 29. novembril 1996 alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava

õiguse Rooma konventsiooni ja selle tõlgendamist Euroopa Kohtus käsitleva

kahe protokolliga ühinemise konventsioonile, on soovitav avaldada Rooma

konventsiooni ja nimetatud kahe protokolli koondversioon.

Nimetatud tekstidele on lisatud kolm deklaratsiooni, millest üks on tehtud

1980. aastal seoses vajadusega tagada kooskõla ühenduse poolt

kollisiooninormide osas võetavate meetmete ja konventsiooni vastavate

sätete vahel, teine on tehtud samuti 1980. aastal konventsiooni tõlgendamise

kohta Euroopa Ühenduste Kohtus ja kolmas on tehtud 1996. aastal Rooma

konventsiooni artiklis 23 sätestatud merekaubaveo korra järgimise kohta.

Käesolevas väljaandes avaldatud teksti on koostanud nõukogu

peasekretariaat, kelle arhiivi on hoiule antud asjaomaste juriidiliste

dokumentide originaalid. Tuleb märkida, et käesolev tekst ei ole siduv.

Konsolideeritud dokumentide ametlikud tekstid avaldatakse järgnevates

Euroopa Ühenduste Teatajates.

EÜT-s

avaldamise

keel

1980. aasta

konventsioon 1984. aasta

ühinemis-

konventsioon

1988. aasta

esimene

protokoll

1988. aasta

teine protokoll 1992. aasta

ühinemis-

konventsioon

1996. aasta

ühinemis-

konventsioon

497

Saksa L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Inglise L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Taani L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Prantsuse L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Kreeka L 146,

31.5.1984,

lk 7

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Iiri (L 266) (L 146) (L 48) (L 48) (L 133) (C 15)

Itaalia L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Hollandi L 266,

9.10.1980,

lk 1

L 146,

31.5.1984,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Hispaania OJ L 333, lk 17 OJ L 333, lk 72 L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

498

Portugali OJ L 333, lk 7 OJ L 333, lk 74 L 48,

20.2.1989,

lk 1

L 48,

20.2.1989,

lk 17

L 333,

18.11.1992,

lk 1

C 15,

15.1.1997,

lk 10

Soome C 15,

15.1.1997,

lk 70

C 15,

15.1.1997,

lk 66

C 15,

15.1.1997,

lk 60

C 15,

15.1.1997,

lk 64

C 15,

15.1.1997,

lk 68

C 15,

15.1.1997,

lk 53

Rootsi C 15,

15.1.1997,

lk 70

C 15,

15.1.1997,

lk 66

C 15,

15.1.1997,

lk 60

C 15,

15.1.1997,

lk 64

C 15,

15.1.1997,

lk 68

C 15,

15.1.1997,

lk 53

LISA

Lepinguliste kohtutuste suhtes kohaldatava õiguse

KONVENTSIOON,1

mis on avatud allakirjutamiseks Roomas 19. juunil 1980

PREAMBUL

Euroopa Majandühenduse asutamislepingu KÕRGED LEPINGUOSALISED,

PÜÜDES jätkata rahvusvahelise eraõiguse vallas ühenduses eelkõige

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise alal juba alustatud õigusnormide

ühtlustamist,

SOOVIDES kehtestada ühtsed eeskirjad lepinguliste kohustuste suhtes

kohaldatava õiguse kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

I JAOTIS

499

KONVENTSIOONI REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Konventsiooni reguleerimisala

1. Käesoleva konventsiooni sätteid kohaldatakse lepinguliste kohustuste

suhtes igas olukorras, kus tuleb valida eri maade seaduse vahel.

2. Neid ei kohaldata:

a) füüsiliste isikute perekonnaseisu ning õigus- ja teovõimet käsitlevate

küsimuste suhtes, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;

b) lepinguliste kohustuste suhtes, mis on seotud:

– testamentide ja pärimisega,

– abielusuhtest tulenevate varaliste õigustega,

– perekondlike sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate õiguste ja

kohustustega, sealhulgas kohustuste säilimisega väljaspool abielu sündinud

laste vastu;

c) vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest

väärtpaberitest tulenevate kohustuste suhtes sel määral, mil selliste vabalt

kaubeldavate väärtpaberite alusel tekkinud kohustused tulenevad nende

kaubeldavusest;

d) arbitraažikokkulepete ja kohtu valiku kokkulepete suhtes;

e) äriühinguõiguse ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute

ühendusi käsitleva õiguse alla kuuluvate küsimuste suhtes, nagu näiteks

asutamine registreerimise teel või muul viisil, teo- ja õigusvõime, struktuur või

äriühingute ning muude juriidiliste isikute ja organiseeritud isikute ühenduste

likvideerimine ning osanike ja liikmete kui niisuguste isiklik vastutus äriühingu,

muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest;

500

f) küsimuse suhtes, kas esindaja võib panna esindatavale või äriühingu,

juriidilise isiku või organiseeritud isikute ühenduse organ sellele äriühingule,

juriidilisele isikule või organiseeritud isikute ühendusele kohustusi kolmanda

isiku ees;

g) usaldusfondi (trust) loomine ning suhted asutajate, usaldusomanike ja

kasusaajate vahel;

h) tõendite ja menetluse suhtes, ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist.

3. Käesoleva konventsiooni sätteid ei kohaldata kindlustuslepingute suhtes,

mis hõlmavad Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide territooriumil olevaid

riske. Selle kindlakstegemiseks, kas risk asub nende territooriumidel,

kohaldab kohus oma siseriiklikku õigust.

4. Eelmist lõiget ei kohaldata edasikindlustuslepingute suhtes.

Artikkel 2

Kolmandate riikide õiguse kohaldamine

Iga käesolevas konventsioonis nimetatud õigust kohaldatakse sellest

olenemata, kas tegemist on lepinguosalise riigi õigusega või mitte.

II JAOTIS

ÜHTSED EESKIRJAD

Artikkel 3

Valikuvabadus

1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Valik peab

olema väljendatud või nähtuma selgesti lepingutingimustest või kaasuse

asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes

mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.

501

2. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse

kohaldama muud õigust, kui varem selle suhtes kas käesoleva artikli alusel

tehtud varasema valiku või muude käesoleva konventsiooni sätete alusel

kohaldati. Pärast lepingu sõlmimist poolte tehtud muudatused kohaldatavas

õiguses ei piira selle vormilist kehtivust artikli 9 alusel ega kahjusta

kolmandate isikute õigusi.

3. Kui kõik muud valiku tegemise ajal olemasolevad asjaolud on seotud

üksnes ühe maaga, ei piira tõsiasi, et pooled on valinud välismaa õiguse

kohaldamise kas koos välismaa kohtuasutuse valimisega või ilma, selliste

kõnealuse maa õigusnormide kohaldamist, millest lepingu alusel ei saa

erandit teha (edaspidi “kohustuslikud sätted”).

4. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes

määratakse kindlaks artiklite 8, 9 ja 11 kohaselt.

Artikkel 4

Õiguse valiku puudumisel kohaldatav õigus

1. Niivõrd, kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole artikli 3 kohaselt

valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle maa õigust, millega leping on kõige

tugevamalt seotud. Lepingu eraldatava osa suhtes, mis on tugevamalt seotud

mõne teise maaga, võib erandina kohaldada kõnealuse teise maa õigust.

2. Kui käesoleva artikli lõike 5 sätetest ei tulene teisiti, eeldatakse, et leping

on kõige tugevamalt seotud maaga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle poole

elukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, või juriidilise isiku

või organiseeritud isikute ühenduse puhul selle juhatuse asukoht. Kui leping

sõlmitakse kõnealuse poole majandus- või kutsealase tegevuse käigus,

loetakse selleks maaks siiski maa, kus toimub põhitegevus, või kui lepingu

tingimuste alusel tuleb lepingule iseloomulikku kohustust täita tegevuskohas,

mis ei ole põhitegevuskoht, siis maa, kus see teine tegevuskoht asub.

502

3. Niivõrd, kui lepingu esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutada

kinnisasja, eeldatakse käesoleva artikli lõike 2 sätetest olenemata, et leping

on kõige tugevamalt seotud maaga, kus kõnealune kinnisasi asub.

4. Kaubaveolepingu suhtes ei kohaldata lõike 2 kohast eeldust. Kui lepingu

sõlmimise ajal on vedaja põhitegevuskoht maal, kus toimub ka laadimine või

mahalaadimine või kus on ka kaubasaaja põhitegevuskoht, eeldatakse

sellises lepingus, et see on kõige tugevamalt seotud nimetatud maaga. Selle

lõike kohaldamisel loetakse kaubaveolepinguks ka tšarterid ühe reisi kohta ja

muud lepingud, mille põhieesmärk on kaubavedu.

5. Lõiget 2 ei kohaldata, kui lepingule iseloomulik kohustus ei ole määratletav,

ning lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud eeldused jäetakse tähelepanuta, kui

asjaolude kogumist selgub, et leping on tugevamalt seotud mõne muu maaga.

Artikkel 5

Tarbijalepingud

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lepingu suhtes, mille eesmärk on kaupade

tarnimine või teenuste osutamine isikule, kes tegutseb väljaspool oma

majandustegevust või kutseala (tarbija), samuti sellise tehingu finantseerimise

lepingu suhtes.

2. Olenemata artikli 3 sätetest ei põhjusta poolte valitud seadus tarbija

ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud selle maa õiguse kohustuslike

sätetega, kus on tema elukoht:

– kui kõnealusel maal eelnes lepingu sõlmimisele konkreetselt tarbijale

adresseeritud pakkumine või reklaam ja kui ta on sellel maal omalt poolt

teinud kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud;

– kui teine pool või tema esindaja on tarbija tellimuse saanud kõnealusel

maal;

503

– kui leping on sõlmitud kaupade müügiks ja tarbija on sõitnud kõnealuselt

maalt teisele maale ning esitanud seal oma tellimuse, kui reisi oli korraldanud

müüja selleks, et ajendada tarbijat ostma.

3. Olenemata artikli 4 sätetest kehtib lepingu suhtes, mille suhtes

kohaldatakse käesolevat artiklit, artikli 3 kohase valiku puudumisel tarbija

elukoha maa õigus, kui leping on sõlmitud käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud

asjaoludel.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata:

a) veolepingu suhtes;

b) teenuste osutamise lepingu suhtes, kui tarbijale tuleb teenust osutada

üksnes väljaspool tarbija elukoha maad.

5. Olenemata lõike 4 sätetest kohaldatakse käesolevat artiklit

pakettreisilepingute suhtes.

Artikkel 6

Individuaalsed töölepingud

1. Olenemata artikli 3 sätetest ei põhjusta töölepingu puhul poolte valitud

õigus töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud kohustuslike

sätetega, mis õiguse valiku puudumisel kuuluksid kohaldamisele lõike 2

kohaselt.

2. Olenemata artikli 4 sätetest kohaldatakse töölepingu suhtes artikli 3 kohase

valiku puudumisel:

a) selle maa õigust, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb, isegi kui ta

ajutiselt töötab mõnel muul maal, või

b) kui töötaja ei tee oma põhitööd ühel ja samal maal, siis selle maa seadust,

kus asub töökoht, mille kaudu töötaja on tööle võetud,

504

välja arvatud juhul, kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tugevamalt

seotud mõne teise maaga; sel juhul kohaldatakse lepingu suhtes selle teise

maa õigust.

Artikkel 7

Kohustuslikud sätted

1. Käesoleva konventsiooni alusel ühe maa õigust kohaldades võib jõustada

sellise teise maa kohustuslikud sätted, millega asjaolud on tugevalt seotud,

juhul kui ning sel määral, mil viimati nimetatud maa õiguse alusel tuleb neid

sätteid kohaldada, olenemata sellest, millist õigust kohaldatakse lepingu

suhtes. Selle üle otsustamisel, kas neid kohustuslikke sätteid jõustada,

võetakse arvesse nende olemust ja otstarvet ning nende kohaldamise või

kohaldamata jätmise tagajärgi.

2. Käesolevas konventsioonis ei kitsenda miski kohtu asukohamaa õiguse

kohaldamist olukorras, kus need on kohustuslikud, olenemata muidu lepingu

suhtes kohaldatavast õigusest.

Artikkel 8

Lepingu sisuline kehtivus

1. Lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus määratakse selle

õiguse alusel, mis kehtiks lepingu või lepingutingimuse suhtes käesoleva

konventsiooni alusel, kui leping oleks kehtiv.

2. Kui aga asjaoludest ilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks

mõistlik kindlaks teha eelmises lõikes nimetatud õiguse alusel, võib pool oma

elukoha maa õigusele tuginedes tõendada, et ta ei ole oma nõusolekut

andnud.

Artikkel 9

Lepingu vormiline kehtivus

505

1. Leping, mis on sõlmitud samal maal viibivate isikute vahel, on vormiliselt

kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni alusel

kohaldatava õiguse vorminõuetele või selle maa vorminõuetele, kus leping on

sõlmitud.

2. Leping, mis on sõlmitud eri maades viibivate isikute vahel, on vormiliselt

kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni alusel

kohaldatava õiguse või kõnealustest maadest ühe õiguse vorminõuetele.

3. Kui lepingu sõlmib esindaja, tuleb lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvesse võtta

seda maad, kus esindaja tegutseb.

4. Olemasoleva või kavatsetava lepinguga seotud ühepoolne tehing on

vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu suhtes käesoleva konventsiooni

alusel kohaldatava õiguse või selle maa õiguse vorminõuetele, kus tehing on

tehtud.

5. Eelmiste lõigete sätteid ei kohaldata lepingu suhtes, mille suhtes

kohaldatakse artiklit 5 ja mis on sõlmitud artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud

asjaoludel. Sellise lepingu vormilise kehtivuse suhtes kohaldatakse tarbija

elukoha maa õigust.

6. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1–4 kehtivad lepingu suhtes, mille

sisuks on asjaõigus kinnisasjale või õigus kasutada kinnisasja, selle maa

õiguse kohustuslikud vorminõuded, kus see kinnisasi asub, kui selle õiguse

kohaselt kehtestatakse need nõuded, olenemata maast, kus leping on

sõlmitud, ja olenemata lepingu suhtes kohaldatavast õigusest.

Artikkel 10

Kohaldatava õiguse ulatus

1. Käesoleva konventsiooni artiklite 3–6 ja 12 alusel lepingu suhtes

kohaldatav õigus reguleerib eelkõige:

a) tõlgendamist;

506

b) lepingu täitmist;

c) kohtu poolt talle menetlusõiguse alusel antud volituste raames lepingu

rikkumise tagajärgede hindamist, sealhulgas tekitatud kahju hindamist niivõrd,

kui see on õigusega reguleeritud;

d) kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise ning aegumistest ja tähtaja

möödumisest tulenevat õiguste kaotamist;

e) lepingu tühisuse tagajärgi.

2. Lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäitmise korral võetavad meetmed

määratakse kindlaks, võttes arvesse selle maa õigust, kus lepingut

täidetakse.

Artikkel 11

Teovõimetus

Samal maal olevate isikute vahel sõlmitud lepingus võib füüsiline isik, kes

oleks kõnealuse maa õiguse kohaselt teovõimeline, tugineda oma

teovõimetusele muu riigi õigusest lähtudes üksnes siis, kui teine lepingupool

oli sellest teovõimetusest lepingu sõlmimise ajal teadlik või ei olnud oma

hooletuse tõttu sellest teadlik.

Artikkel 12

Nõude loovutamine

1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vastastikuseid kohustusi muu isiku

(võlgniku) suhtes nõude loovutamise korral reguleeritakse selle õigusega,

mida käesoleva konventsiooni alusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja

vahelise lepingu suhtes.

2. Nõude loovutatavus, uue võlausaldaja ja võlgniku vaheline suhe,

tingimused, mille puhul loovutamist võib vastuväitena võlgniku vastu

507

kasutada, samuti, kas võlgniku kohustused on täidetud, määratakse kindlaks

loovutatava nõude suhtes kohaldatava õigusega.

Artikkel 13

Nõude üleminek seaduse jõul

1. Kui isikul (võlausaldajal) on lepinguline nõue teise isiku (võlgniku) suhtes ja

kui kolmandal isikul lasub kohustus võlausaldaja nõue rahuldada või kui ta on

juba kõnealuse nõude rahuldanud, määrab kolmanda isiku kohustusele

kohaldatav õigus, kas tal on õigus kasutada võlgniku suhtes samu õigusi, mis

võlausaldajal olid võlgniku suhtes nendevahelist suhet reguleeriva õiguse

kohaselt, ning kas ta võib neid õigusi kasutada täies või piiratud ulatuses.

2. Sama reeglit kohaldatakse, kui mitme isiku suhtes kehtib sama lepinguline

nõue ja üks neist on võlausaldaja nõude rahuldanud.

Artikkel 14

Tõendamiskohustus

1. Käesoleva konventsiooni alusel lepingu suhtes kehtivat õigust

kohaldatakse sel määral, mil see sisaldab lepinguõiguse osas sätteid, mis

püstitavad õiguslikke eeldusi või määravad kindlaks tõendamiskohustuse.

2. Tehingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tunnustab kohtu asukohamaa

õigus või mõni muu artiklis 9 nimetatud õigus, mille alusel tehing on vormiliselt

kehtiv, tingimusel, et sellist tõendamisviisi saab kohtu asukohamaal

kohaldada.

Artikkel 15

Tagasi- ja edasisaate välistamine

Käesolevas konventsioonis nimetatud maa õiguse kohaldamine tähendab

kõnesoleval maal kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete

rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.

508

Artikkel 16

Avalik kord

Käesolevas konventsioonis nimetatud maa õiguse kohaldamisest võib

keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu

asukoha maa avaliku korraga.

Artikkel 17

Tagasiulatuva jõu puudumine

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse lepinguosalises riigis lepingute

suhtes, mis on sõlmitud pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon

kõnealuse riigi suhtes jõustub.

Artikkel 18

Ühetaoline tõlgendamine

Eespool olevate ühtsete reeglite tõlgendamisel ja kohaldamisel võetakse

arvesse nende rahvusvahelist iseloomu ja asjaolu, et nende tõlgendamisel ja

kohaldamisel on soovitav saavutada ühetaolisus.

Artikkel 19

Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi

1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad

lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga

territoriaalüksust käesoleva konventsiooni alusel kohaldatava õiguse

kindlakstegemisel omaette maaks.

2. Riik, kus eri territoriaalüksustel kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes eri

õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksuste õiguse vahelise konflikti korral

kohustatud käesolevat konventsiooni kohaldama.

509

Artikkel 20

Ühenduse õiguse ülimuslikkus

Käesolev konventsioon ei mõjuta sätete kohaldamist, mis sätestavad

konkreetses valdkonnas lepinguliste kohustuste kohta käivad

kollisiooninormid ja mis sisalduvad või hakkavad sisalduma Euroopa

Ühenduste institutsioonide aktides või selliste aktide rakendamiseks

ühtlustatud siseriiklikes seadustes.

Artikkel 21

Seos teiste konventsioonidega

Käesolev konventsioon ei piira nende rahvusvaheliste konventsioonide

kohaldamist, millega lepinguosaline riik on ühinenud või ühineb.

Artikkel 22

Reservatsioonid

1. Iga lepinguosaline riik võib allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise või

heakskiitmise ajal jätta endale õiguse mitte kohaldada:

a) artikli 7 lõike 1 sätted;

b) artikli 10 lõike 1 punkti e sätted.

2. . . . 2

3. Iga lepinguosaline riik võib igal ajal enda tehtud reservatsiooni tagasi võtta;

reservatsioon kaotab kehtivuse tagasivõtmisest teatamisele järgneva

kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

510

Artikkel 23

1. Kui pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon mõne lepinguosalise riigi

suhtes jõustub, soovib kõnealune riik mõne käesoleva konventsiooni

reguleerimisalasse kuuluva lepingukategooria suhtes kehtestada mõne uue

kollisiooninormi, teatab ta oma kavatsusest Euroopa Ühenduste Nõukogu

peasekretäri kaudu teistele allakirjutanud riikidele.

2. Iga allakirjutanud riik võib kuue kuu jooksul alates peasekretärile teate

edastamisest paluda tal korraldada konsultatsioone allakirjutanud riikide vahel

kokkuleppe saavutamiseks.

3. Kui ükski allakirjutanud riik ei ole selle tähtaja jooksul konsultatsiooni

taotlenud või kui kahe aasta jooksul alates teate edastamisest peasekretärile

ei ole konsultatsioonide käigus kokkulepet saavutatud, võib asjaomane

lepinguosaline riik oma õigust muuta. Kõnealuse riigi võetud meetmed

tehakse Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri kaudu teatavaks teistele

allakirjutanud riikidele.

Artikkel 24

1. Kui pärast kuupäeva, mil käesolev konventsioon mõne lepinguosalise riigi

suhtes jõustub, soovib kõnealune riik saada mitmepoolse konventsiooni

osaliseks, mille peaeesmärk või üks peaeesmärke on kehtestada mõnes

käesoleva konventsiooniga reguleeritavas küsimuses rahvusvahelise

eraõiguse normid, kohaldatakse artiklis 23 sätestatud korda. Kõnealuse artikli

lõikes 3 nimetatud kaheaastane tähtaeg lühendatakse ühe aastani.

2. Eelmises lõikes nimetatud menetlust ei pruugi järgida, kui lepinguosaline

riik või mõni Euroopa ühendustest on juba selle mitmepoolse konventsiooni

osaline, või kui selle eesmärk on uuesti läbi vaadata konventsioon, milles

asjaomane riik on juba osaline, või kui tegemist on Euroopa ühenduste

asutamislepingute raames sõlmitud konventsiooniga.

Artikkel 25

511

Kui lepinguosaline riik on seisukohal, et käesoleva konventsiooniga

saavutatud ühtlustamist piirab artikli 24 lõikega 1 reguleerimata kokkulepete

sõlmimine, võib kõnealune riik paluda Euroopa Ühenduste Nõukogu

peasekretäril korraldada konsultatsioone käesolevale konventsioonile

allakirjutanud riikide vahel.

Artikkel 26

Iga lepinguosaline riik võib taotleda käesoleva konventsiooni läbivaatamist.

Sellisel juhul kutsub Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja kokku

läbivaatamiskonverentsi.

Artikkel 273

Artikkel 28

1. Käesolev konventsioon on Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu

osalistele riikidele allakirjutamiseks avatud alates 19. juunist 1980.

2. Käesolev konventsioon kuulub allakirjutanud riikide poolt ratifitseerimisele,

vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või

heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri

arhiivi.4

Artikkel 295

1. Käesolev konventsioon jõustub seitsmenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või

heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel

päeval.

2. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks

käesoleva konventsiooni hilisemal kuupäeval, jõustub see ratifitseerimis-,

vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kolmanda kuu

esimesel kuupäeval.

Artikkel 30

512

1. Käesolev konventsioon kehtib kümme aastat alates selle jõustumisest

artikli 29 lõike 1 kohaselt, seda ka riikide puhul, mille suhtes konventsioon

jõustub hilisemal kuupäeval.

2. Kui denonsseerimisi ei ole, uueneb konventsioon vaikimisi iga viie aasta

järel.

3. Lepinguosaline riik, kes soovib konventsiooni denonsseerida, annab sellest

teada Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretärile hiljemalt kuus kuud enne

vastavalt kas kümne- või viieaastase tähtaja möödumist. Denonsseerimine

võib piirduda mis tahes territooriumiga, millele konventsioon on artikli 27 lõike

2 alusel laienenud.6

4. Denonsseerimine jõustub üksnes selle riigi suhtes, kes sellest on teatanud.

Kõigi teiste lepinguosaliste riikide vahel jääb konventsioon jõusse.

Artikkel 317

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab Euroopa

Majandusühenduse asutamislepingu osalisriikidele:

a) allakirjutamistest;

b) iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c) konventsiooni jõustumise kuupäevast;

d) artiklite 23, 24, 25, 26 ja 30 alusel tehtud avaldustest;8

e) artiklis 22 nimetatud reservatsioonidest ja reservatsioonide tagasivõtmisest.

Artikkel 32

Käesolevale konventsioonile lisatud protokoll on konventsiooni lahutamatu

osa.

Artikkel 339

513

Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hollandi, iiri,

inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on

võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu

sekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia kõigi

allakirjutanud riikide valitsustele.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla

kirjutanud.

Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta

üheksateistkümnendal juunil Roomas.

[Täievoliliste esindajate allkirjad]

PROTOKOLL10

Kõrged lepinguosalised on kokku leppinud järgmise sätte suhtes, mis

lisatakse konventsioonile:

“Olenemata konventsiooni sätetest võivad Taani, Rootsi ja Soome jätkata

merekaubaveoga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse osas

siseriiklike sätete kohaldamist ning nende sätete muutmisel ei pea nad

järgima Rooma konventsiooni artikliga 23 ettenähtud korda. Nimetatud

küsimuses kohaldatakse järgmisi siseriiklikke norme:

– Taanis Solovi (mereõigus) paragrahvi 252 ning paragrahvi 321 lõikeid 3 ja 4,

– Rootsis sjölageni (mereõigus) 13 peatüki artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ning 14

peatüki artikli 1 lõiget 3,

– Soomes mereseaduse merilaki/sjölageni (mereõigus) 13 peatüki artikli 2

lõikeid 1 ja 2 ning 14 peatüki artikli 1 lõiget 3.”

514

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla

kirjutanud.

Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta

üheksateistkümnendal juunil Roomas.

[Täievoliliste esindajate allkirjad]

ÜHISDEKLARATSIOON

Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse

Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi,

Madalmaade Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

valitsus, kirjutades alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse

konventsioonile,

I. soovides niipalju kui võimalik vältida kollisiooninormide hajutamist mitme

õigusakti vahel ning nende normide vahelisi erinevusi, väljendavad oma

soovi, et Euroopa ühenduste institutsioonid püüaksid oma asutamislepingute

järgseid volitusi kasutades vajaduse tekkides kehtestada kollisiooninormid,

mis niipalju kui võimalik ühtiksid käesoleva konventsiooniga;

II. deklareerivad oma kavatsust konsulteerida üksteisega alates käesoleva

konventsiooni allakirjutamise kuupäevast kuni selle ajani, mil see artikli 24

alusel nende jaoks siduvaks muutub, kui mõni allakirjutanud riikidest soovib

ühineda konventsiooniga, mille suhtes tuleb kohaldada artiklis 24 nimetatud

korda;

III. võttes arvesse lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse

konventsiooni osatähtsust kollisiooninormide ühtlustamisel Euroopa

Ühenduste piires, väljendavad seisukohta, et iga riik, kes saab Euroopa

Ühenduste liikmeks, peaks ühinema käesoleva konventsiooniga.

515

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühisdeklaratsioonile

alla kirjutanud.

Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta

üheksateistkümnendal juunil Roomas.

[Täievoliliste esindajate allkirjad]

ÜHISDEKLARATSIOON

Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse

Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi,

Madalmaade Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

valitsus,

kirjutades alla lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse

konventsioonile,

soovides tagada, et seda konventsiooni kohaldataks võimalikult tõhusalt,

püüdes vältida konventsiooni tõlgendamise erinevustest tulenevat kahju selle

ühtlustavale mõjule,

teatavad, et nad on valmis:

1. uurima võimalust anda teatavad küsimused Euroopa Ühenduste Kohtu

pädevusse ning sõlmima vajaduse korral vastavasisulise kokkuleppe;

2. korraldama oma esindajate vahel regulaarsete ajavahemike järel kohtumisi.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale ühisdeklaratsioonile

alla kirjutanud.

516

Vastu võetud tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aasta

üheksateistkümnendal juunil Roomas.

[Täievoliliste esindajate allkirjad]

1Tekst, nagu seda on muudetud 10. aprilli 1984. aasta konventsiooniga

Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (edaspidi “1984. aasta

ühinemiskonventsioon”), 18. mai 1992. aasta konventsiooniga Hispaania

Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (edaspidi “1992. aasta

ühinemiskonventsioon”), ja konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome

Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (edaspidi “1996. aasta

ühinemiskonventsioon”).

2Lõige välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooni artikli 2 lõikega 1.

3Artikkel välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooni artikli 2 lõikega 1.

4Ühinemiskonventsioonide ratifitseerimist reguleerivad nende konventsioonide

järgmised sätted:

– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 3, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 3

Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.

Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu

peasekretäri arhiivi.”;

– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 4, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 4

517

Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.

Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu

peasekretäri arhiivi.”;

– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 5

Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva konventsiooni.

Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri

arhiivi.”.

5Ühinemiskonventsioonide jõustumist reguleerivad nende konventsioonide

järgmised sätted:

– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 4, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 4

Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda kuu

esimesel päeval pärast seda, kui Kreeka Vabariik ja seitse lepinguliste

kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni ratifitseerinud riiki on

oma ratifitseerimiskirjad hoiule andnud.

Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni

hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva

kolmanda kuu esimesel päeval.”;

– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 5

Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda kuu

esimesel päeval pärast seda, kui Hispaania Kuningriik või Portugali Vabariik

518

ning mõni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni

ratifitseerinud riik on hoiule andnud viimase ratifitseerimiskirja.

Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni

hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva

kolmanda kuu esimesel päeval.”;

– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 6, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 6

1. Käesolev konventsioon jõustub selle ratifitseerinud riikide vahel kolmanda

kuu esimesel päeval pärast seda, kui Austria Vabariik, Soome Vabariik või

Rootsi Kuningriik ning mõni lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava

õiguse konventsiooni ratifitseerinud riik on hoiule andnud viimase

ratifitseerimiskirja.

2. Iga lepinguosalise riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni

hiljem, jõustub see tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva

kolmanda kuu esimesel päeval.”.

6Lause välja jäetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooniga.

7Ühinemiskonventsiooniga seotud teatamist reguleerivad nende

konventsioonide järgmised sätted:

– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 5, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 5

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:

a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;

b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”;

519

– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 6, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 6

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:

a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;

b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”,

– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artikkel 7, mille

tekst on järgmine:

“Artikkel 7

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teatab allakirjutanud riikidele:

a) iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest;

b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva osalisriikide suhtes.”.

8Punkt d nagu seda on muudetud 1992. aasta ühinemiskonventsiooniga.

9Viited ühinemiskonventsioonide autentsetele tekstidele sisalduvad järgmistes

sätetes:

– 1984. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 2 ja 6,

mille tekst on järgmine:

“Artikkel 2

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär edastab lepinguliste kohustuste

suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hollandi-, iiri-, inglis-, itaalia-,

kreeka-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud koopia Kreeka

Vabariigi valitsusele.

520

Käesolevale lisatakse lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse

konventsiooni kreekakeelne tekst. Kreekakeelne tekst on autentne samadel

tingimustel nagu muud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse

konventsiooni tekstid.”

“Artikkel 6

Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hollandi, iiri,

inglise, itaalia, kreeka, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik

kaheksa teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste

Nõukogu peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia

kõigi allakirjutanud riikide valitsustele.”;

– 1992. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 3 ja 7,

mille tekst on järgmine:

“Artikkel 3

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär edastab lepinguliste kohustuste

suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hollandi-, iiri-, inglis-, itaalia-,

kreeka-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud koopia Hispaania

Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsusele.

Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni hispaania-

ja portugalikeelne tekst on käesoleva konventsiooni I ja II lisas. Hispaania- ja

portugalikeelne tekst on autentsed samadel tingimustel nagu teised

lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni tekstid.”

“Artikkel 7

Käesolev konventsioon, mis on koostatud hispaania, hollandi, iiri, inglise,

itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik

tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu

peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab selle kinnitatud koopia kõigi

allakirjutanud riikide valitsustele.”;

521

– 1996. aasta ühinemiskonventsiooni osas selle konventsiooni artiklites 4 ja 8,

mille tekst on järgmine:

“Artikkel 4

1. Euroopa Liidu nõukogu peasekretär edastab 1980. aasta konventsiooni,

1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta esimese protokolli, 1988. aasta teise

protokolli ja 1992. aasta konventsiooni hispaania-, hollandi-, iiri-, inglis-,

itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsuse-, saksa- ja taanikeelse teksti kinnitatud

koopia Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsustele.

2. 1980. aasta konventsiooni, 1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta

esimese protokolli, 1988. aasta teise protokolli ja 1992. aasta konventsiooni

rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed samadel tingimustel, kui 1980.

aasta konventsiooni, 1984. aasta konventsiooni, 1988. aasta esimese

protokolli, 1988. aasta teise protokolli ja 1992. aasta konventsiooni teised

tekstid.”

“Artikkel 8

Käesolev konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hispaania,

hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome

ja taani keeles, kusjuures kõik 12 teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule

Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadi arhiivi. Peasekretär edastab

selle kinnitatud koopia kõigi allakirjutanud riikide valitsustele.”

10Tekst, nagu seda on muudetud 1996. aasta ühinemiskonventsiooniga.

522

11b

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008,

lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)

524

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008,

17. juuni 2008,

lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artikli 67 lõike 5 teist taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arva-must (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. Sellise alajärkjärguliseks loomiseks tuleb ühendusel piiriülese toimegatsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võttavajalikke meetmeid sel määral, mil see on vajalik siseturunõuetekohaseks toimimiseks.

(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt hõlmavadneed meetmed selliseid meetmeid, mis edendavad liikmes-riikides kohaldatavate rahvusvahelise eraõiguse normide jakohtualluvuse eeskirjade kokkusobivust.

(3) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aastaTampere kohtumisel kinnitati kohtuotsuste ja õigusasutustemuude otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet kuitsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi ningkutsuti nõukogu ja komisjoni võtma vastu meetmeteprogrammi nimetatud põhimõtte rakendamiseks.

(4) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komisjonija nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeid tsiviil-ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnusta-mise põhimõtte rakendamiseks (3). Programmis määratle-takse rahvusvahelise eraõiguse normide harmoneerimisegaseotud meetmed kui meetmed, mis hõlbustavad kohtuot-suste vastastikust tunnustamist.

(5) Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004 vastu võetudHaagi programmis (4) kutsuti lepinguliste võlasuhetegaseotud rahvusvahelise eraõiguse normide („Rooma I”) osasaktiivselt tööd jätkama.

(6) Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoosita-vaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba lii-kumist, loob siseturu nõuetekohane toimimine vajaduseselle järele, et liikmesriikide rahvusvahelise eraõigusenormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õigusekindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis onkohtule hagi esitatud.

(7) Käesoleva määruse sisuline reguleerimisala ja sätted peaksidolema kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aastamäärusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsustetäitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5) („Brüssel I”)ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aastamäärusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhetesuhtes kohaldatava õiguse kohta (6) („Rooma II”).

(8) Perekondlikud suhted peaksid hõlmama abielu- ja hõim-lussuhteid ning otse- ja külgjoones sugulust. Artikli 1lõikes 2 osutatud abielu ja teiste perekondlike suhetegasamalaadset mõju omavate suhete mõistet tuleks tõlgen-dada kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus on kohtussepöördutud.

(9) Vekslitest, tšekkidest ja võlakirjadest ning muudest vabaltkaubeldavatest väärtpaberitest tulenevad võlasuhted peaksidhõlmama ka veokirju sellises ulatuses, mil veokirjasttulenevad võlasuhted tekivad selle kaubeldavusest.

(10) Lepingueelsetest toimingutest tekkinud võlasuhteid regu-leerib määruse (EÜ) nr 864/2007 artikkel 12. Needvõlasuhted tuleks seetõttu käesoleva määruse reguleerimis-alast välja jätta.

(11) Lepingupoolte vabadus kohaldatavat õigust valida peaksolema lepinguliste võlasuhete asjades rahvusvahelise era-õiguse süsteemi nurgakivi.

(12) Selle kindlaksmääramisel, kas õiguse valikut on selgeltväljendatud, tuleks muu hulgas arvesse võtta pooltevahelistkokkulepet usaldada lepingust tulenevate vaidluste lahen-damise ainupädevus ühe liikmesriigi ühele või mitmelekohtule.

(13) Käesolev määrus ei takista pooltel viitamast nendevaheliseslepingus õigusele, mis ei ole riigi poolt kehtestatud, võirahvusvahelisele konventsioonile.

L 177/6 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 56.(2) Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa

Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. juuni 2008. aasta otsus.(3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.(4) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 199, 31.7.2007, lk 40.

525

(14) Kui ühendus peaks asjakohases õigusaktis vastu võtmalepinguõiguse materiaalõiguslikud normid, sealhulgas tüüp-tingimused, võib kõnealuse õigusaktiga ette näha, et pooledvõivad valida nende normide kohaldamise.

(15) Kui kohaldatav õigus valitakse ja kõik muud olukordamõjutanud asjakohased asjaolud esinevad muus riigis kuiriik, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei piira õiguse valikselle teise riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest eisaa kokkuleppel kõrvale kalduda. Seda reeglit tulekskohaldada sõltumata sellest, kas õiguse valikule lisati kohtuvalik. Kuigi ei ole kavas teha sisulist muudatust võrreldeslepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980.aasta konventsiooni (1) (edaspidi „Rooma konventsioon”)artikli 3 lõikega 3, tuleks käesoleva määruse sõnastusvõimalikult suures ulatuses määruse (EÜ) nr 864/2007artikli 14 tekstiga vastavusse viia.

(16) Et aidata kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutami-sele, milleks on õiguskindluse tagamine Euroopa õigusruu-mis, peaksid rahvusvahelise eraõiguse normid olema suurelmääral prognoositavad. Kohtutele peaks siiski jääma teatavkaalutlusõigus otsustada, milline õigus on konkreetseolukorraga kõige tihedamalt seotud.

(17) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses tuleks„teenuste osutamise” ja „kaupade müügi” mõistet tõlgen-dada samal viisil kui määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 5kohaldades, niivõrd kuivõrd kaupade müük ja teenusteosutamine on selle määrusega hõlmatud. Kuigi frantsiisi- jaturustuslepingud on teenuse osutamise lepingud, kohalda-takse nende suhtes erinorme.

(18) Valiku puudumisel kohaldatava õigusega seoses peaksidmitmepoolsed süsteemid – näiteks Euroopa Parlamendi janõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ(finantsinstrumentide turgude kohta) (2) artiklis 4 osutatudreguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid –

olema need, kus toimub kauplemine, olenemata sellest, kasnende puhul kasutatakse keskset poolt või mitte.

(19) Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, tuleb see kindlaksmäärata kooskõlas konkreetset liiki lepingu suhtes kehtes-tatud erinormiga. Kui lepingut ei saa liigitada ühtekindlaksmääratud liiki või kui selle elemendid kuuluvadrohkem kui ühte kindlaksmääratud liiki, peaks leping olemareguleeritud selle riigi õigusega, kus on selle poole harilikviibimiskoht, kellelt nõutakse lepingule iseloomulikkusooritust. Kui leping hõlmab õiguste ja kohustuste kogumit,mida on võimalik liigitada rohkem kui ühe kindlaksmää-ratud lepingu liigi alla, tuleks lepingule iseloomulik sooritus

kindlaks määrata vastavalt sellele, millise liigiga on lepingkõige tihedamalt seotud.

(20) Kui leping on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne teiseriigiga kui artikli 4 lõikes 1 või 2 osutatud riigid, tuleks nnvabastusklausliga sätestada, et kohaldada tuleb selle teiseriigi õigust. Sellise riigi kindlaksmääramiseks tuleks muuhulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on väga tihedaltseotud mõne teise lepingu või teiste lepingutega.

(21) Valiku puudumisel, kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaksmäärata sellest lähtuvalt, et leping kuulub ühte kindlaks-määratud liiki või et lepingu puhul on tegemist selle riigiõigusega, kus on selle poole harilik viibimiskoht, kelleltnõutakse lepingule iseloomulikku sooritust, peaks lepingolema reguleeritud selle riigi õigusega, millega see on kõigetihedamalt seotud. Selle riigi kindlaksmääramiseks tuleksmuu hulgas arvesse võtta, kas kõnealune leping on vägatihedalt seotud mõne teise lepingu või teiste lepingutega.

(22) Veolepingute tõlgendamise osas ei ole Rooma konvent-siooni artikli 4 lõike 4 kolmandat lauset kavas sisuliseltmuuta. Seetõttu tuleks tšartereid ühe reisi kohta ja muidlepinguid, mille põhieesmärk on kaubavedu, käsitadakaubaveolepinguna. Käesolevas määruses peaks mõiste„kaubasaatja” viitama isikule, kes sõlmib vedajaga veole-pingu, ning mõiste „vedaja” peaks viitama lepingupoolele,kes kohustub kaupa vedama, olenemata sellest, kas tateostab vedu ise või mitte.

(23) Kui leping on sõlmitud nõrgema poolega, siis tuleks sedapoolt kaitsta rahvusvahelise eraõiguse normidega, mis ontema huvide suhtes soodsamad kui üldnormid.

(24) Tarbijalepingu puhul peaks rahvusvahelise eraõiguse normialusel olema võimalik vähendada kulusid, mis on seotudtarbijalepingu vaidluste lahendamisega, sest tavaliselt onsellised vaidlused seotud väikeste summadega, ning võtmaarvesse kaugmüügimeetodite arengut. Ühtsuse tagamiseksmäärusega (EÜ) nr 44/2001 on ühelt poolt vajalik, ettarbijakaitse eeskirja kohaldamise eeltingimusena osutataks„suunatud tegevuse” mõistele, ning teiselt poolt, et sedamõistet tõlgendataks määruses (EÜ) nr 44/2001 jakäesolevas määruses ühtemoodi, pidades silmas, et nõu-kogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 15 kohta on täpsustatud, et selleks, et artikli 15lõike 1 punkti c kohaldataks, „ei piisa sellest, et ettevõtesuunab oma tegevuse ühte liikmesriiki või mitme liikmes-riigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, kus on tarbijaelukoht, vaid leping peab olema sõlmitud selle tegevuseraames”. Samuti tuletatakse deklaratsioonis meelde, et„veebilehest ei piisa artikli 15 kohaldamiseks. See peabsisaldama ka teavet, milles kutsutakse üles sõlmima

4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/7

(1) ELT C 334, 30.12.2005, lk 1.(2) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud

direktiiviga 2008/10/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 33).

526

sidevahendi abil lepingut ning leping peab ka tegelikkusesmis tahes viisil olema sidevahendi abil sõlmitud. Selliselpuhul ei ole veebilehel kasutatud keel või vääring olulised.”.

(25) Tarbijaid peaksid kaitsma selle riigi, kus on tarbija harilikviibimiskoht, eeskirjad, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda, tingimusel et tarbijaleping on sõlmitud tulenevaltsellest, et kutseala esindaja teostab selles riigis omamajandus- või kutsetegevust. Samasugune kaitse tulekstagada juhul, kui kutseala esindaja ei teosta oma majandus-või kutsetegevust tarbija hariliku viibimiskoha riigis, kuidsuunab oma tegevuse sellesse või koos selle riigiga veelmitmesse muusse riiki, sealhulgas ka vaadeldavasse riiki,ning leping on sõlmitud sellise tegevuse tulemusena.

(26) Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid kutseala esindajapoolt tarbijale osutatavad finantsteenused, näiteks investee-rimisteenused ja -tegevus ning kõrvalteenused (millele onviidatud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa punktides A ja B),samuti ühisinvesteerimisettevõtjate osakute müügi lepingudsõltumata sellest, kas nõukogu 20. detsembri 1985. aastadirektiiv 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS)käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamisekohta) (1) neid hõlmab või mitte, olema reguleeritudkäesoleva määruse artikliga 6. Sellest tulenevalt peaks viidesiirdväärtpaberite emiteerimise või avaliku pakkumisetingimustele või ühisinvesteerimisettevõtjate osakute mär-kimisele või tagasiostmisele sisaldama kõiki aspekte, misseovad emiteerijat või pakkujat tarbijaga, kuid ei tohikssisaldada finantsteenuste osutamisega seotud aspekte.

(27) Tarbijalepingute puhul tuleks teha mitmeid erandeidkohaldatava õiguse valiku üldnormist. Ühe sellise erandialusel ei tuleks üldnormi kohaldada lepingute suhtes, milleesemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja,välja arvatud lepingud, mille esemeks on kinnisasjaosaajaline kasutusõigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu26. oktoobri 1994. aasta direktiivi 94/47/EÜ (ostjate kaitsekohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamiseõiguse ostulepingute teatavaid aspekte) (2) tähenduses.

(28) Oluline on tagada, et finantsinstrumendi kujul esinevadõigused ja kohustused ei ole reguleeritud tarbijalepingutesuhtes kohaldatava üldnormiga, kuna see võib viiaolukorrani, kus iga emiteeritud instrumendi suhtes kohal-datakse erinevat õigust, muutes sellega nende laadi ningtakistades asendatavate instrumentidega kauplemist janende pakkumist. Samamoodi ei peaks selliste instrumen-tide emiteerimise või pakkumise korral emiteerija võipakkuja ja tarbija vahelisele võlasuhtele tingimata

kohustuslikus korras kohaldama tarbija hariliku viibimis-koha riigi õigust, sest vajalik on tagada emiteerimise võipakkumise tingimuste ühtsus. Sama põhimõtet tulekskohaldada artikli 4 lõike 1 punktiga h hõlmatud mitme-poolsete süsteemide suhtes, mille puhul tuleks tagada, ettarbija hariliku viibimiskoha riigi õigus ei mõjutaksnimetatud süsteemide raames või nende süsteemidekäitajatega sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavaid norme.

(29) Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid viited õigustele jakohustustele, mis moodustavad siirdväärtpaberite emiteeri-mise, avalike pakkumiste või avalike ülevõtmispakkumistetingimused, või viited ühisinvesteerimisettevõtja osakutemärkimisele või tagasiostmisele sisaldama tingimusi, misreguleerivad muu hulgas väärtpaberite või ühisinvesteeri-misettevõtjate osakute eraldamist, õigusi ülemärkimisekorral, loobumisõigusi ja muid samalaadseid pakkumisegaseotud küsimusi, samuti artiklites 10, 11, 12 ja 13 osutatudküsimusi, tagades seega, et pakkumise kõik asjakohasedlepingulised aspektid, mis seovad emiteerijat või pakkujattarbijaga, on reguleeritud ühe õigusaktiga.

(30) Käesolevas määruses tähendavad finantsinstrumendid jasiirdväärtpaberid direktiivis 2004/39/EÜ osutatud instru-mente.

(31) Käesolev määrus ei tohiks millegagi piirata EuroopaParlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpabe-riarveldussüsteemides) (3) artikli 2 punktis a süsteeminakäsitatava vormilise struktuuri toimimist.

(32) Veo- ja kindlustuslepingute iseärasuste tõttu tuleks reisijateja kindlustusvõtjate piisav kaitse tagada eraldi sätetega.Seetõttu ei peaks artiklit 6 nende konkreetsete lepingutepuhul kohaldama.

(33) Kui kindlustusleping, millega ei kaeta suurt riski, katabenam kui üht riski, millest vähemalt üks asub liikmesriigisja vähemalt üks asub kolmandas riigis, tuleks käesolevamääruse kindlustuslepinguid reguleerivaid erisätteid kohal-dada üksnes riski(de) suhtes, mille asukoht on ühes võimitmes asjaomases liikmesriigis.

(34) Individuaalseid töölepinguid reguleeriv norm ei tohikspiirata selle riigi õiguse üldist kehtivust omavate sätetekohaldamist, kuhu töötaja on lähetatud kooskõlas EuroopaParlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aastadirektiiviga 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seosesteenuste osutamisega) (4).

L 177/8 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

(1) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetudEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/18/EÜ (ELT L 76,19.3.2008, lk 42).

(2) EÜT L 280, 29.10.1994, lk 83.(3) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.(4) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

527

(35) Töötajat ei tohiks ilma jätta kaitsest, mis talle on antudvastavalt sätetele, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kaldudavõi millest saab kõrvale kalduda üksnes töötaja huvides.

(36) Individuaalsete töölepingutega seoses tuleks teises riigistöötamist lugeda ajutiseks, kui eeldatakse, et pärastülesannete täitmist välismaal asub töötaja taas töölepäritoluriigis. Uue töölepingu sõlmimine algse tööandjagavõi temaga samasse gruppi kuuluva tööandjaga ei peaksvälistama seda, et töötaja töötamist teises riigis saaks pidadaajutiseks.

(37) Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakseliikmesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikulkorral ja üldist kehtivust omavatel sätetel põhinevaiderandeid. Mõistet „üldist kehtivust omavad sätted” tulekseristada mõistest „sätted, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda” ning seda tuleks tõlgendada kitsamalt.

(38) Nõudeõiguse üleminekuga seoses peaks mõiste „omavahe-line suhe” selgitama, et artikli 14 lõiget 1 kohaldatakseõiguskorras samuti ülemineku omandiga seotud aspektidelesenise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel, kui selliseidaspekte käsitletakse lahus võlasuhetele kohaldatava õigusekohastest aspektidest. Mõistet „omavaheline suhe” ei tulekssiiski mõista viitena mis tahes omavahelisele suhtele, misvõlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel võib esineda. Eelkõigeei peaks see hõlmama eelnevaid küsimusi seoses nõudeõi-guse lepingu alusel üleminekuga. Mõiste peaks piirdumarangelt aspektidega, mis on otseselt seotud konkreetsenõudeõiguse lepingu alusel üleminekuga.

(39) Õiguskindluse huvides tuleks selgelt määratleda harilikviibimiskoht, eriti äriühingute ja muude juriidiliste isikutevõi organiseeritud ühenduste puhul. Erinevalt määrusest(EÜ) nr 44/2001, mille artikli 60 lõikes 1 on kehtestatudkolm kriteeriumit, peaks rahvusvahelise eraõiguse normialuseks olema üks kriteerium, sest vastasel juhul ei olekslepingupooltel võimalik prognoosida nende olukorra suhteskohaldatavat õigust.

(40) Vältida tuleks rahvusvahelise eraõiguse normide hajutamistmitme õigusakti vahel ning nende normide vahelisierinevusi. Käesolev määrus ei peaks siiski välistamavõimalust kehtestada konkreetseid valdkondi käsitlevatesühenduse õigusnormides lepinguliste võlasuhete suhtesrahvusvahelise eraõiguse norme.

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata teiste siseturunõuetekohast toimimist toetavaid sätteid sisaldavate õigus-aktide kohaldamist, kui neid ei saa kohaldada koostoimeskäesoleva määruse sätetega kindlaks määratud õigusega.Käesoleva määruse sätetega kindlaks määratud kohaldatavaõiguse sätete kohaldamine ei tohiks piirata kaupade ja

teenuste vaba liikumist, mis on reguleeritud ühenduseõigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ (infoühiskonnateenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilisekaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kauban-duse kohta)) (1).

(41) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohus-tuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiksmõjutada rahvusvahelisi konventsioone, mille osalisekskäesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks või mituliikmesriiki. Eeskirjade parema kättesaadavuse huvidespeaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetud teabealusel asjakohaste konventsioonide loetelu Euroopa LiiduTeatajas.

(42) Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepa-neku korra ja tingimuste kohta, mille kohaselt võivadliikmesriigid erandjuhtudel ja valdkondlikes küsimustespidada kolmandate riikidega enda nimel läbirääkimisi jasõlmida nendega enda nimel lepinguid, mis sisaldavadsätteid lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusekohta.

(43) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse jamõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealusesartiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt eilähe käesolev määrus oma eesmärgi saavutamiseks vajali-kust kaugemale.

(44) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanudoma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.

(45) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et seepiiraks selle artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriikkäesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole temasuhtes siduv ega kohaldatav.

(46) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamis-lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliartiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv egakohaldatav,

4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/9

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

528

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisuline reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse seaduste konflikti korrallepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades.

Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele.

2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja

a) füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimegaseotud küsimused, ilma et see piiraks artikli 13 kohalda-mist;

b) võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest ja suhetest,mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetegasarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused;

c) võlasuhted, mis tulenevad abikaasade varasuhtest võivarasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaseltabieluga sarnase toimega kooseluvormis, ning testamenti-dest ja pärimisasjadest tulenevad võlasuhted;

d) võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõla-kirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberi-test sellisel määral, mil võlasuhted tekivad selliste muudekaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest;

e) arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped;

f) küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muidjuriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlevõigus, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute võiorganiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel võimuul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuurvõi lõpetamine ning osanike ja juhtide isiklik vastutusäriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustusteeest;

g) küsimus, kas esindaja võib võtta käsundiandjale või organvõtta äriühingule või muule juriidilisele isikule võiorganiseeritud ühendusele kolmanda isiku ees kohustusi;

h) sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute jakasusaajate vahel;

i) võlasuhted, mis tulenevad lepingu sõlmimisele eelnenudtoimingutest;

j) kindlustuslepingud, mis tulenevad muude organisatsioo-nide kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (1)artiklis 2 nimetatud ettevõtjate tegevusest, mille eesmärk onanda hüvitisi ettevõtja või ettevõtjate grupi või kutseala võikutsealade rühma töötajatele või füüsilisest isikutestettevõtjatele surma või invaliidistumise korral või tegevusekatkemise või piiramise korral või kutsehaiguste võitööõnnetuste korral.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetlustesuhtes, ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist.

4. Käesolevas määruses käsitatakse „liikmesriigina” kõiki liik-mesriike, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Artikli 3lõikes 4 ja artiklis 7 käsitatakse „liikmesriigina” siiski kõikiliikmesriike.

Artikkel 2

Üldine kohaldatavus

Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse,olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.

II PEATÜKK

ÜHTSED EESKIRJAD

Artikkel 3

Valikuvabadus

1. Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingi-mustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooledvalida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhteskohaldatava õiguse.

2. Pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhteshakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldativarem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muudekäesoleva määruse sätete alusel. Pärast lepingu sõlmimistkohaldatavas õiguses tehtud muudatused ei piira artikli 11kohast lepingu vormilist kehtivust ega kahjusta kolmandateisikute õigusi.

3. Kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukordamõjutanud asjaolud esinevad muus riigis kui riik, mille õiguskohaldamiseks valiti, ei piira poolte valik selle teise riigi õigusenende sätete kohaldamist, millest ei saa kokkuleppel kõrvalekalduda.

4. Kui kõik muud kohaldatava õiguse valimise ajal olukordamõjutanud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, ei

L 177/10 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

(1) EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetuddirektiiviga 2008/19/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 44).

529

piira poolte otsus kohaldada muud õigust kui liikmesriigi õigustselliste ühenduse õiguse sätete kohaldamist, millest ei saakokkuleppel kõrvale kalduda, rakendades neid vajaduse korralkohtu asukoha liikmesriigi õigusesse üle võetud kujul.

5. Poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õigusevaliku suhtes määratakse kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt.

Artikkel 4

Valiku puudumisel kohaldatav õigus

1. Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitudvastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8kohaldamist, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õiguskindlaks järgmiselt:

a) kauba müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega,kus on müüja harilik viibimiskoht;

b) teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigiõigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht;

c) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutadakinnisasja, on reguleeritud kinnisasja asukohariigi õigusega;

d) olenemata punktist c on kinnisasja kasutamise leping, mison sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikuks kasutamiseksmaksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, reguleeritudselle riigi õigusega, kus on kasutusse andja harilikviibimiskoht, tingimusel et kasutaja on füüsiline isik jatema harilik viibimiskoht on samas riigis;

e) frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus onfrantsiisivõtja harilik viibimiskoht;

f) turustusleping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus onturustaja harilik viibimiskoht;

g) kauba oksjonimüügil sõlmitud leping on reguleeritud selleriigi õigusega, kus on oksjoni toimumise koht, kui seda onvõimalik kindlaks määrata;

h) leping, mis on sõlmitud sellise mitmepoolse süsteemiraames, milles viiakse kokku mitmete kolmandate isikuteostu- ja müügihuvid direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1punktis 17 määratletud finantsinstrumentide suhtes võihõlbustatakse nende kokkuviimist kooskõlas mittediskret-sionaarsete eeskirjadega, ja mis on reguleeritud üheainsaõigusega, on reguleeritud kõnealuse õigusega.

2. Juhul kui leping ei ole hõlmatud lõikega 1 või kui lepinguelemendid on hõlmatud rohkem kui ühe lõike 1 punktiga a kuni

h, reguleeritakse lepingut selle riigi õigusega, kus on lepinguleiseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht.

3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, etleping on oluliselt tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.

4. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 1või 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, millegaleping on kõige tihedamalt seotud.

Artikkel 5

Veolepingud

1. Kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatavaõiguse artikli 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust,kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veosevedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht võikaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kuineed tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust,kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht.

2. Kui pooled on jätnud reisijaveolepingu suhtes kohaldatavaõiguse teise lõigu kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigiõigust, kus on reisija harilik viibimiskoht, tingimusel et kas lähte-või sihtkoht on kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei oletäidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilikviibimiskoht.

Artikli 3 kohaselt võivad pooled valida reisijaveolepingu suhteskohaldatavaks õiguseks üksnes selle riigi õiguse, kus on

a) reisija harilik viibimiskoht või

b) vedaja harilik viibimiskoht või

c) vedaja peakontori asukoht või

d) lähtekoht või

e) sihtkoht.

3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, etleping on õiguse valiku puudumisel oluliselt tihedamalt seotudmõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakseasjaomase teise riigi õigust.

Artikkel 6

Tarbijalepingud

1. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping,mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja

4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/11

530

jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus-või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega,kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja

a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus ontarbija harilik viibimiskoht, või

b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevusedkõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub kakõnealune riik,

ning et leping jääb nende tegevuste raamesse.

2. Olenemata lõikest 1 võivad pooled artikli 3 kohaselt validalõikes 1 sätestatud nõuetele vastava lepingu suhtes kohaldatavaõiguse. Selline valik ei või siiski põhjustada tarbija ilmajätmistkaitsest, mis on talle ette nähtud selliste sätetega, millest ei saakokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valikupuudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel.

3. Kui lõike 1 punktide a ja b nõuded ei ole täidetud,määratakse tarbija ja kutseala esindaja vahelisele lepingulekohaldatav õigus kindlaks vastavalt artiklitele 3 ja 4.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:

a) teenuse osutamise leping, kui tarbijale tuleb teenust osutadaüksnes väljaspool tarbija hariliku viibimiskoha riiki;

b) veoleping, välja arvatud pakettreisileping nõukogu 13. juuni1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhku-sepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (1) tähenduses;

c) leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutadakinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks onkinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜtähenduses;

d) finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused,siirdväärtpaberite emiteerimist või üldsusele pakkumist jaavalikke ülevõtmispakkumisi reguleerivate tingimuste kujulesinevad õigused ja kohustused ning ühisinvesteerimisette-võtjate osakute märkimine ja tagasiostmine, kui needtoimingud ei ole käsitatavad finantsteenuse osutamisena;

e) leping, mis on sõlmitud artikli 4 lõike 1punkti h reguleerimisalasse kuuluva süsteemi raames.

Artikkel 7

Kindlustuslepingud

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lõikes 2 osutatud lepingutesuhtes olenemata sellest, kas kaetud risk asub liikmesriigis, ningkõigi muude kindlustuslepingute suhtes, mis katavad liikmes-riikide territooriumil asuvaid riske. Seda ei kohaldata edasikind-lustuslepingute suhtes.

2. Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustege-vuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormidekooskõlastamise kohta) (2) artikli 5 punktis d määratletud suuririske katvate kindlustuslepingute suhtes kohaldatakse õigust,mille pooled on käesoleva määruse artikli 3 kohaselt valinud.

Kui pooled on jätnud kohaldatava õiguse valimata, kohaldataksekindlustuslepingu suhtes selle riigi õigust, kus on kindlustusandjaharilik viibimiskoht. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludestilmneb selgelt, et leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga,kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.

3. Lõikega 2 hõlmamata kindlustuslepingu puhul võivadpooled valida artikli 3 kohaselt kohaldatavaks õiguseks üksnes:

a) selle liikmesriigi õiguse, kus risk lepingu sõlmimise ajalasub;

b) selle riigi õiguse, kus on kindlustusvõtja harilik viibimis-koht;

c) elukindlustuse korral selle riigi õiguse, mille kodanikkindlustusvõtja on;

d) ühes liikmesriigis, välja arvatud riski asukohaliikmesriik,esinevate juhtumitega piirnevaid riske katvate kindlustusle-pingute puhul selle liikmesriigi õiguse;

e) mis tahes asjaomase liikmesriigi õiguse või selle riigi õiguse,kus on kindlustusvõtja harilik viibimiskoht, juhul kuikäesoleva lõike kohase lepingu sõlminud kindlustusvõtjategeleb majandus- või tööstustegevusega või on vabakutse-line ning kindlustusleping hõlmab kahte või enamat sellisetegevusega seotud riski, mis asuvad erinevates liikmesriiki-des.

Kui punktides a, b või e esitatud juhtumitel otsustavadliikmesriigid jätta kindlustuslepingu suhtes kohaldatava õiguseosas suurema valikuvabaduse, võivad pooled seda vabadustkasutada.

L 177/12 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

(1) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(2) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/68/EÜ (ELT L 323,9.12.2005, lk 1).

531

Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust käesoleva lõike kohaseltvalinud, kohaldatakse lepingu suhtes selle liikmesriigi õigust, kusrisk asub lepingu sõlmimise ajal.

4. Kindlustuslepingute suhtes, mis katavad riske, mille suhtesliikmesriik on kehtestanud kindlustamiskohustuse, kehtivadjärgmised lisareeglid:

a) lepinguga täidetakse kindlustamiskohustust ainult juhul, kuisee vastab asjaomast kindlustust käsitlevatele kindlustamis-kohustuse kehtestanud liikmesriigi sätestatud erisätetele.Kui riski asukoha liikmesriigi õigus on vastuolus kindlus-tuskohustuse kehtestanud liikmesriigi õigusega, kohalda-takse viimast;

b) liikmesriik võib erandina lõigetest 2 ja 3 sätestada, etkindlustuslepingu suhtes kohaldatakse kindlustamiskohus-tuse kehtestanud riigi õigust.

5. Lõike 3 kolmanda lõigu ja lõike 4 kohaldamisel, juhul kuikindlustusleping katab enam kui ühes liikmesriigis asuvaid riske,käsitatakse lepingut koosnevana mitmest lepingust, millestigaüks käsitleb ainult üht liikmesriiki.

6. Käesoleva artikli kohaselt määratakse riski asukohariikkindlaks kooskõlas nõukogu 22. juuni 1988. aasta teise direktiivi88/357/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukind-lustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta,millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegelikukasutamise hõlbustamiseks) (1) artikli 2 punktiga d ning elu-kindlustuse puhul on riski asukohariik kohustuse liikmesriikdirektiivi 2002/83/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti g tähenduses.

Artikkel 8

Individuaalsed töölepingud

1. Individuaalne tööleping on reguleeritud õigusega, millepooled on artikli 3 kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei võisiiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selleõiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatavvastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4.

2. Kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhteskohaldatava õiguse valimata, on leping reguleeritud selle riigiõigusega, kus või − kui seda ei ole võimalik kindlaks teha − kusttöötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd. Riiki, kus töötajaharilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselttööle teise riiki.

3. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 2kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asubtöötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht.

4. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamaltseotud mõne teise, lõikes 2 või 3 osutamata riigiga, kohaldatakseasjaomase teise riigi õigust.

Artikkel 9

Üldist kehtivust omavad sätted

1. Üldist kehtivust omavad sätted on sätted, mille järgimistpeetakse riigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- võimajanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, etneed on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nendereguleerimisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks lepin-gule kohaldatav käesoleva määruse alusel.

2. Käesolevas määruses ei piira miski kohtu asukohariigi üldistkehtivust omavate sätete kohaldamist.

3. Kohaldada võidakse selle riigi õiguse üldist kehtivustomavaid sätteid, kus lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täitavõi on täidetud, niivõrd kuivõrd need üldist kehtivust omavadsätted muudavad lepingu täitmise ebaseaduslikuks. Nende sätetekohaldamise üle otsustamisel võetakse arvesse nende laadi jaotstarvet ning tagajärgi, mille nende kohaldamine või kohalda-mata jätmine kaasa tooks.

Artikkel 10

Nõustumus ja sisuline kehtivus

1. Lepingu või lepingutingimuse olemasolu ja kehtivus määra-takse kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks lepingu võilepingutingimuse suhtes käesoleva määruse alusel, kui leping võilepingutingimus kehtiks.

2. Pool võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiskitugineda oma hariliku viibimiskoha riigi õigusele, kui asjaoludestilmneb, et lepingupoole tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlikkindlaks määrata lõikes 1 määratud õiguse alusel.

Artikkel 11

Vormiline kehtivus

1. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes viibivad ise võikelle esindajad viibivad lepingu sõlmimise ajal samas riigis, on

4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/13

(1) EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/14/EÜ (ELT L 149,11.6.2005, lk 14).

532

vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määruse alusellepingu sisu suhtes kohaldatava õiguse vorminõuetele või selleriigi õiguse vorminõuetele, kus leping on sõlmitud.

2. Leping, mis on sõlmitud isikute vahel, kes või kelle esindajadviibivad lepingu sõlmimise ajal erinevates riikides, on vormiliseltkehtiv, kui see vastab lepingu sisu suhtes käesoleva määrusealusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või kummagi riigi, kuskumbki pool või tema esindaja lepingu sõlmimise ajal viibis,õiguse vorminõuetele või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus olikummagi poole harilik viibimiskoht sellel ajal.

3. Olemasoleva või kavandatava lepinguga seotud ühepoolnetehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määrusealusel asjaomasele lepingule kohaldatava või eeldatavalt kohalda-tava õiguse või tehingu tegemise asukohariigi õiguse või tehingutegemise ajal tehingu teinud isiku harilikuks viibimiskohaksolnud riigi õiguse vorminõuetele.

4. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata sellistelepingute suhtes, mis kuuluvad artikli 6 kohaldamisalasse. Sellistelepingute vorm on reguleeritud tarbija hariliku viibimiskoha riigiõigusega.

5. Olenemata lõigetest 1 kuni 4 kohaldatakse lepingu suhtes,mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja,kinnisasja asukohariigis kehtivaid vorminõudeid, kui selle õigusekohaselt

a) kehtestatakse sellised nõuded olenemata riigist, kus lepingsõlmitakse ja riigist, mille õigusega on leping reguleeritud,ja

b) neist nõuetest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda.

Artikkel 12

Kohaldatava õiguse reguleerimisala

1. Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kohaldatav õigusreguleerib eelkõige

a) tõlgendamist;

b) lepingu täitmist;

c) kohtu poolt talle menetlusõiguse alusel antud volitusteraames võlasuhete täieliku või osalise rikkumise tagajärgedehindamist, sealhulgas tekitatud kahju hindamist, niivõrd kuisee on õigusega reguleeritud;

d) kohustuste lõppemise mitmesuguseid viise ning aegumisestja tähtaja möödumisest tulenevat õiguste kaotamist;

e) lepingu tühisuse tagajärgi.

2. Lepingu täitmise viis ja lepingu mittetäieliku täitmise korralvõetavad meetmed määratakse kindlaks, võttes arvesse selle riigiõigust, kus lepingut täidetakse.

Artikkel 13

Õigus- ja teovõime piirangud

Samas riigis olevate isikute vahel sõlmitud lepingus võib füüsilineisik, kes oleks kõnealuse riigi õiguse kohaselt teovõimeline,tugineda oma õigus- ja teovõime piirangutele muu riigi õigusestlähtudes üksnes siis, kui teine lepingupool oli sellistest õigus- jateovõime piirangutest lepingu sõlmimise ajal teadlik või ei olnudneist teadlik oma hooletuse tõttu.

Artikkel 14

Nõudeõiguse üleminek lepingu alusel

1. Senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja omavaheline suhemuu isiku („võlgnik”) suhtes nõudeõiguse ülemineku korrallepingu alusel on reguleeritud õigusega, mida käesoleva määrusealusel kohaldatakse senise ja uue võlausaldaja vaheliselelepingule.

2. Lepingu alusel üle antava nõudeõiguse suhtes kohaldatavaõigusega määratakse nõudeõiguse üleantavus, uue võlausaldaja javõlgniku suhe, tingimused, mille alusel võib võlgnikult nõudalepingu alusel üle antud nõuete täitmist, ning see, kas võlgnikukohustusi peetakse täidetuks.

3. Nõudeõiguse üleandmise mõiste käesolevas artiklis hõlmabotsest nõudeõiguse üleminekut, nõudeõiguse üleminekut taga-tisena, samuti pandiõigusi või muid nõuete tagatisõiguseid.

Artikkel 15

Nõudeõiguse üleminek seaduse alusel

Kui isikul („võlausaldaja”) on lepinguline nõue teise isiku(„võlgnik”) vastu ning kui kolmas isik on kohustatud täitmavõlausaldaja nõuet või on seda juba teinud, määratakse see, kas jamillises ulatuses on kolmandal isikul õigus kasutada võlgnikuvastu võlausaldaja õigusi, mis tal olid nende suhet reguleerinudõiguse kohaselt, kindlaks selle õigusega, mille kohaselt on kolmasisik kohustatud täitma võlausaldaja nõuet.

Artikkel 16

Võlgnike paljusus

Kui võlausaldajal on nõue mitme sama nõude rahuldamise eestvastutava võlgniku vastu ning kui üks võlgnik on nõude kas täiesmahus või osaliselt juba rahuldanud, reguleerib õigus, millega onreguleeritud võlgniku ja võlausaldaja võlasuhe, samuti võlgniku

L 177/14 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

533

õigust nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt. Teised võlgnikud võivadtoetuda kaitsele, mis neil oli võlausaldaja suhtes, nende javõlausaldaja vahelisele võlasuhtele kohaldatava õigusega tagatudulatuses.

Artikkel 17

Tasaarvestus

Kui õigus tasaarvestusele on poolte vahel kokku leppimata, ontasaarvestus reguleeritud õigusega, mida kohaldatakse nõudele,mille suhtes tasaarvestust nõutakse.

Artikkel 18

Tõendamiskoormis

1. Käesoleva määruse alusel lepingulise võlasuhte suhteskohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldablepingulise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eeldusivõi tõendamiskoormist.

2. Lepingut või tehingut võib tõendada mis tahes viisil, midatunnustab kohtu asukohariigi õigus või mõni muu artiklis 11nimetatud õigus, mille alusel leping või tehing on vormiliseltkehtiv, tingimusel et sellist tõendit saab kohtu asukohariigisesitada.

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 19

Harilik viibimiskoht

1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute jamuude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste harilikuviibimiskohana peakontori asukohta.

Majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku harilikuks viibimis-kohaks on tema peamine tegevuskoht.

2. Kui leping sõlmitakse filiaali, agentuuri või muu üksusetegevuse käigus või kui lepingu järgi lasub lepingu täitminesellisel filiaalil, agentuuril või üksusel, käsitatakse harilikuviibimiskohana filiaali, agentuuri või muu üksuse asukohta.

3. Hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel lähtutakselepingu sõlmimise ajast.

Artikkel 20

Tagasisaate ja edasiviite välistamine

Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse kohaldamine tähendabkõnealuses riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete

rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist, kui käesolevasmääruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 21

Kohtu asukoha riigi avalik kord

Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisestvõib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgeltvastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.

Artikkel 22

Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi

1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millestigaühes kehtivad lepinguliste võlasuhete suhtes oma õigusnor-mid, peetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse aluselkohaldatava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.

2. Liikmesriik, kus eri territoriaalüksustes kehtivad lepingulistevõlasuhete suhtes eri õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksusteõigusaktide vahelise konflikti korral kohustatud käesolevatmäärust kohaldama.

Artikkel 23

Seos ühenduse õiguse muude sätetega

Käesolev määrus, välja arvatud artikkel 7, ei piira sellisteühenduse õigusnormide kohaldamist, milles on sätestatudkonkreetses valdkonnas lepinguliste võlasuhetega seotud rahvus-vahelise eraõiguse normid.

Artikkel 24

Seos Rooma konventsiooniga

1. Käesolev määrus asendab liikmesriikides Rooma konvent-siooni, välja arvatud nende liikmesriikide territooriumide puhul,mis kuuluvad nimetatud konventsiooni territoriaalsessereguleerimisalasse, kuid mis jäävad väljapoole käesoleva määrusereguleerimisala vastavalt asutamislepingu artiklile 299.

2. Niivõrd, kuivõrd käesolev määrus asendab Rooma konvent-siooni sätted, käsitatakse mis tahes viidet nimetatud konvent-sioonile viitena käesolevale määrusele.

Artikkel 25

Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konvent-sioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastu-võtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning milleson sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvaheliseeraõiguse normid.

4.7.2008 ET Euroopa Liidu Teataja L 177/15

534

2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suhtes,mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, selliselmääral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusegareguleeritud küsimusi.

Artikkel 26

Konventsioonide loetelu

1. Liikmesriigid teatavad 17. juuniks 2009 komisjonile artik-li 25 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nimetatudkuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nendekonventsioonide denonsseerimistest.

2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatudteate saamist Euroopa Liidu Teatajas

a) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu;

b) lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised.

Artikkel 27

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab 17. juuniks 2013 Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandekäesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisataksearuandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Aruannesisaldab

a) uuringut kindlustuslepingute suhtes kohaldatava õigusekohta ja hinnangut kehtestatavate sätete mõju kohta, kuineid on, ning

b) hinnangut artikli 6 rakendamise kohta, eelkõige seosesühenduse õiguse sidususega tarbijakaitse valdkonnas.

2. Komisjon esitab 17. juuniks 2010 Euroopa Parlamendile,nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruandenõudeõiguse loovutamisest või ülemineku kehtivusest kolman-date isikute suhtes ning loovutatud nõudeõiguse eelisseisundistteise isiku õiguste suhtes. Selle aruandega kaasneb vajaduse korralettepanek muuta käesolevat määrust ning hinnang kehtestatavatesätete mõju kohta.

Artikkel 28

Ajaline kohaldatavus

Käesolevat määrust kohaldatakse lepingute suhtes, mis onsõlmitud pärast 17. detsembrit 2009.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selleavaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009, välja arvatudartikkel 26, mida kohaldatakse alates 17. juunist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlasEuroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 17. juuni 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

L 177/16 ET Euroopa Liidu Teataja 4.7.2008

535

536

11c

11c

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007,

lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)

538

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 864/2007,

11. juuli 2007,

lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartikli 61 punkti c ja artiklit 67,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, arvesta-des lepituskomitee poolt 25. juunil 2007. aastal heakskiidetudühist teksti (2),

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on seadnud eesmärgiks vabadusel, turvalisusel jaõigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. Sellise alajärkjärguliseks loomiseks peaks ühendus piiriülese toi-mega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raamesvõtma vajalikke meetmeid sel määral, mil see on vajaliksiseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2) Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt hõlmavadneed meetmed selliseid meetmeid, mis edendavad liikmes-riikides seaduste ja kohtualluvuse konflikti suhtes kohal-datavate eeskirjade kokkusobivust.

(3) Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 1999 Tampere koh-tumisel kinnitati kohtuotsuste ja õigusasutuste muudeotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet kui tsiviilas-jades tehtava õigusalase koostöö nurgakivi ning kutsutinõukogu ja komisjoni võtma vastu meetmete programmivastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimiseks.

(4) Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komis-joni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeidtsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tun-nustamise põhimõtte rakendamiseks (3). Programmis mää-ratletakse kollisiooninormide harmoneerimisega seotudmeetmed kui meetmed, mis hõlbustavad kohtuotsuste vas-tastikust tunnustamist.

(5) Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004 vastu võe-tud Haagi programmis (4) kutsuti lepinguväliste võlasuhe-tega seotud kollisiooninormide („Rooma II”) osas aktiivselttööd jätkama.

(6) Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoosita-vaks, parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba lii-kumist, loob siseturu nõuetekohane toimimine vajaduseselle järele, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksidsamu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks,olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud.

(7) Käesoleva määruse reguleerimisala ja sätted peaksid olemakooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega(EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmisekohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5) („Brüsseli I määrus”)ning lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigustreguleerivate õigusaktidega.

(8) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat liiki kohtus.

(9) Acta iure imperii tõttu tekkivad nõuded peaksid hõlmamanõudeid riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu ningametivõimude, sealhulgas avalikult ametisse nimetatudametnike vastutust. Seetõttu tuleks need küsimused käes-oleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(10) Perekondlikud suhted peaksid hõlmama abielu- ja hõim-lussuhteid ning otse- ja külgjoones sugulust. Artikli 1 lõi-kes 2 osutatud abielu ja teiste perekondlike suhetegasamalaadset mõju omavate suhete mõistet tuleks tõlgen-dada kooskõlas juhtumiga tegeleva kohtu liikmesriigiõigusega.

(11) Lepinguväliste võlasuhete mõiste erineb liikmesriigiti. See-tõttu tuleks käesolevas määruses lepinguväliseid võlasuh-teid käsitada iseseisva mõistena. Käesolevas määrusessätestatud kollisiooninormid peaksid hõlmama ka riski-vastutusel põhinevaid lepinguväliseid võlasuhteid.

(12) Kohaldatav õigus peaks samuti hõlmama lepinguvälisekahjuga seotud vastutusvõimet.

(1) ELT C 241, 28.9.2004, lk 1.(2) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta arvamus (ELT C 157 E,

6.7.2006, lk 371), nõukogu 25. septembri 2006. aasta ühine seisu-koht (ELT C 289 E, 28.11.2006, lk 68) ja Euroopa Parlamendi 18. jaa-nuari 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta õigusloomega seotud reso-lutsioon ja nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsus.

(3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

(4) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega

(EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

L 199/40 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

539

(13) Ühtsete normidega, mida kohaldatakse olenemata sellest,millisele õigusele nad viitavad, võib vältida ühenduse vaid-luspoolte vahelise konkurentsi moonutamise ohtu.

(14) Õiguskindluse nõue ja üksikjuhtumite õiglase kohtlemisevajadus on õiguse valdkonna olulised osad. Käesolevamäärusega sätestatakse pidemed, mis on nimetatud ees-märkide saavutamiseks kõige kohasemad. Seetõttunähakse käesolevas määruses ette nii üldnorm kui ka eri-normid ja teatud sätetes nn vabastusklausel, mis võimal-dab erandit nimetatud normidest, kui juhtumi kõikidestasjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine onilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga. See nor-mide kogum loob seega kollisiooninormide paindliku raa-mistiku. Ühtlasi võimaldab see juhtumiga tegeleval kohtulkäsitleda üksikjuhtumeid asjakohasel viisil.

(15) Lex loci delicti commissi on peaaegu kõigis liikmesriikideslepinguväliste võlasuhetega seotud kollisiooninormidelahendamise aluspõhimõtteks, kuid kui juhtumi asjaoludjagunevad mitme riigi vahel, kohaldatakse põhimõtetpraktikas erinevalt. Selline olukord tekitabõiguskindlusetust.

(16) Ühtsed normid peaksid suurendama kohtuotsuste prog-noositavust ning tagama mõistliku tasakaalu väidetavaltvastutava isiku ja kahju kannatanud isiku huvide vahel.Seos riigiga, kus tekkis otsene kahju (lex loci damni), tasa-kaalustab väidetavalt vastutava isiku ja kahju kannatanudisiku huve ning kajastab samuti kaasaegset lähenemisviisitsiviilvastutusele ja riskivastutuse süsteemide arendamisele.

(17) Kohaldatav õigus tuleks määrata kindlaks lähtuvalt kahjutekkimise kohast, olenemata sellest, millises riigis või rii-kides võivad ilmneda kaudsed tagajärjed. Näiteks isiku-kahju ja varakahju puhul peaks kahju tekkimise riigiksolema riik, kus isikukahju tekkis või kus vara kahjustati.

(18) Käesoleva määruse üldnormiks peaks olema artikli 4 lõi-kes 1 sätestatud lex loci damni. Artikli 4 lõiget 2 tulekskäsitada erandina nimetatud üldpõhimõttest, millegaluuakse eriseos juhuks, kui poolte harilik viibimiskoht onsamas riigis. Artikli 4 lõiget 3 tuleks käsitada vabastus-klauslina artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kui juhtumi kõikidestasjaoludest ilmneb, et kahju õigusvastane tekitamine onilmselgelt tihedamalt seotud mõne teise riigiga.

(19) Erinormid tuleks sätestada juhul, kui erilist laadi kahjuõigusvastase tekitamise puhul ei ole üldnormiga võimaliksaavutada erinevate huvide vahelist mõistlikku tasakaalu.

(20) Tootja vastutusega seoses peaks kollisiooninorm täitmakaasaegse kõrgtehnoloogilise ühiskonnaga seotud ohtudeõiglase hajutamise, tarbijate tervise kaitsmise, innovat-siooni stimuleerimise, moonutusteta konkurentsi tagamiseja kaubanduse hõlbustamise eesmärke. Nimetatud ees-märke silmas pidades on tasakaalustatud lahendusekspidemete kaskaadsüsteemi loomine koos prognoositavustkäsitleva klausliga. Esmajärjekorras võetakse arvesse selleriigi õigust, kus kahju tekkimise ajal on kahju kannatanudisiku harilik viibimiskoht, tingimusel et asjaomast toodetturustati kõnealuses riigis. Kaskaadsüsteemi teisi elementekasutatakse juhul, kui toodet kõnealuses riigis ei turusta-tud, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, ningjuhul, kui esineb ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga.

(21) Artiklis 6 sisalduv erinorm ei ole artikli 4 lõikes 1 sätesta-tud üldnormi erand, vaid pigem selle täpsustus. Kõlvatukonkurentsi küsimustes peaks kollisiooninorm kaitsmakonkurente, tarbijaid ja avalikkust ning tagama turuma-janduse nõuetekohase toimimise. Neid eesmärke täidabüldiselt seos selle riigi õigusega, kus kõlvatu konkurentsmõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid võitarbijate ühishuve.

(22) Artikli 6 lõikes 3 sätestatud konkurentsi piiravast tegevu-sest tulenevad lepinguvälised võlasuhted peaksid hõlmamanii liikmesriikide kui ka ühenduse konkurentsiõiguse rik-kumist. Selliste lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalda-takse selle riigi õigust, kus turgu mõjutatakse võitõenäoliselt mõjutatakse. Kui turgu mõjutatakse või tõe-näoliselt mõjutatakse enam kui ühes liikmesriigis, peakskahju kompenseerimist taotleval isikul olema võimalusteatud asjaolude korral valida, et nõue põhineb juhtumigategeleva kohtu asukohariigi õigusel.

(23) Käesolevas määruses peaks kõlvatute äritavade mõiste hõl-mama näiteks selliste ettevõtjatevaheliste kokkulepete,ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevusekeelustamist, mille eesmärgiks või tagajärjeks on liikmes-riigis või siseturu piires konkurentsi takistamine, piiraminevõi moonutamine, ning samuti liikmesriigi turul või sise-turul valitseva seisundi kuritarvitamise keelamist, kui sel-lised kokkulepped, otsused, kooskõlastatud tegevus võikuritarvitamine on keelatud EÜ asutamislepingu artik-litega 81 ja 82 või liikmesriigi õigusega.

(24) „Keskkonnakahjustuse” mõiste peaks hõlmama loodusva-rade, nagu vee, pinnase või õhu kahjulikku muutust,kõnealuse loodusvara poolt mõne muu loodusvara võiüldsuse heaks täidetava funktsiooni kahjustamist või elus-organismide mitmekesisuse halvenemist.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/41

540

(25) Keskkonnakahjustusega seoses sätestatakse asutamisle-pingu artikliga 174, et kaitstus peaks olema kõrgetaseme-line ning rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel,mille järgi tuleks võtta ennetusmeetmeid, heastada kesk-konnakahjustusi eeskätt kahjustuse kohas ning põhimõt-tel, mille kohaselt saastaja peab maksma, ning see õigustabtäielikult põhimõtte kasutamist, mille kohaselt soositaksekahju kannatanud isikut. See, millal kahjuhüvitist taotlevisik saab kohaldatava õiguse osas valiku teha, tuleks mää-rata kindlaks kooskõlas juhtumiga tegeleva kohtu liikmes-riigi õigusega.

(26) Intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seoses tuleks säi-litada üldtunnustatud lex loci protectionis põhimõte. Käes-oleva määruse kohaldamisel tuleks „intellektuaalomandiõigustena” mõista näiteks autoriõigust ja sellega kaasne-vaid õigusi, andmebaaside kaitse sui generis õigust ja töös-tusomandi õigusi.

(27) Töövõitluse, nagu näiteks streigi või töösulu täpne mõisteon liikmesriigiti erinev ning töövõitlus on reguleeritud igaliikmesriigi siseriiklike eeskirjadega. Seetõttu lähtutaksetöötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kaitsmise ees-märgil käesolevas määruses üldpõhimõttest, mille koha-selt tuleks kohaldada selle riigi õigust, kus töövõitlustoimus.

(28) Artiklis 9 sisalduv töövõitlust käsitlev erinorm ei piira sise-riikliku õiguse kohaseid töövõitluse menetlustingimusining liikmesriigi õigusega ettenähtud töötajaid esindavateorganisatsioonide või ametiühingute õiguslikku seisundit.

(29) Tuleks näha ette sätted erinormide kehtestamiseks juhuks,kui kahju pole tekitatud õigusvastaselt, vaid selle on põh-justanud näiteks alusetu rikastumine, käsundita asjaaja-mine ja culpa in contrahendo.

(30) Käesolevas määruses on culpa in contrahendo iseseisevmõiste ja seda ei tuleks tingimata tõlgendada siseriiklikuõiguse tähenduses. See peaks hõlmama avalikustamisko-hustuse rikkumist ja lepingu sõlmimiseks peetud läbirää-kimiste katkestamist. Artikkel 12 hõlmab üksnes neidlepinguväliseid võlasuhteid, millel on otsene seos lepingusõlmimisele eelnenud toimingutega. See tähendab, et kuiisik kannatab läbirääkimiste käigus isikukahju, peakskohaldama artiklit 4 või määruse teisi asjakohaseid sätteid.

(31) Poolte autonoomia põhimõtte austamise ja õiguskindlusetagamise eesmärgil peaks pooltel olema lubatud otsusta-da, millist õigust kohaldada lepinguvälisele võlasuhtele.Valik peaks olema väljendatud või nähtuma selgesti

juhtumi asjaoludest. Kokkuleppe olemasolu kindlakstege-misel peab kohus austama poolte kavatsusi. Nõrgemapoole kaitsmise eesmärgil tuleks seada valikule teatudtingimusi.

(32) Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakse liik-mesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikul kor-ral ja imperatiivsetel sätetel põhinevaid erandeid. Eelkõigevõib käesoleva määrusega kindlaksmääratud õiguse sellisesätte kohaldamist, millega kaasneks ülemääraselt suurehoiatava või karistava iseloomuga kahjutasu määramine,sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja juhtumiga tegeleva kohtuliikmesriigi õiguskorrast lugeda kohtu asukohariigi ava-liku korraga vastuolus olevaks.

(33) Vastavalt liiklusõnnetuses kannatanutele kahjuhüvitisemääramist käsitlevatele kehtivatele siseriiklikele eeskirja-dele peaks juhtumiga tegelev kohus, kui õnnetus toimubmuus riigis kui kannatanu hariliku viibimiskoha riik,võtma isikukahju hüvitismäära üle otsustamisel arvessekannatanu tegelikku olukorda, sealhulgas eelkõige tegeli-kult kantud kahju ning järelravi ja arstiabi kulusid.

(34) Pooltevahelise mõistliku tasakaalu saavutamiseks tuleb nii-võrd, kui see on asjakohane, pöörata tähelepanu selle riigiohutus- ja käitumiseeskirjadele, kus kahju põhjustanudtegu toime pandi, ning seda ka juhul, kui lepinguvälisevõlasuhte suhtes kohaldatakse teise riigi õigust. Mõistet„ohutus- ja käitumiseeskirjad” tuleks tõlgendada nii, et seehõlmaks kõiki eeskirju, millel on mingi seos ohutuse jakäitumisega, hõlmates näiteks õnnetuse korral kasutata-vaid liikluseeskirju.

(35) Vältida tuleks kollisiooninormide hajutamist mitme õigus-akti vahel ning nende normide vahelisi erinevusi. Käes-oleva määrusega ei välistata siiski võimalust kehtestadakonkreetseid valdkondi käsitlevates ühenduse õigusnormi-des lepinguvälistele võlasuhetele kollisiooninorme.

Käesolev määrus ei tohiks siiski piirata teiste õigusaktidekohaldamist, millega kehtestatakse siseturu nõuetekohasttoimimist toetavad sätted, kui neid ei saa kohaldada koos-toimes õigusega, mis on määratud käesoleva määruse säte-tega. Käesoleva määruse eeskirjadega kindlaksmääratudkohaldatava õiguse sätete kohaldamine ei tohiks takistadakaupade ja teenuste vaba liikumist vastavalt ühenduseõigusaktidele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonnateenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilisekaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kau-banduse kohta) (1).

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

L 199/42 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

541

(36) Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohus-tuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõju-tada rahvusvahelisi konventsioone, mille osalisekskäesoleva määruse vastu võtmise ajal on üks liikmesriikvõi mitu liikmesriiki. Eeskirjade parema kättesaadavusehuvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetudteabe alusel asjakohaste konventsioonide loetelu EuroopaLiidu Teatajas.

(37) Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepa-neku korra ja tingimuste kohta, mille kohaselt võivad liik-mesriigid erandjuhtudel ja valdkondlikes küsimustespidada kolmandate riikidega enda nimel läbirääkimisi jasõlmida nendega enda nimel lepinguid, mis sisaldavad sät-teid lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusekohta.

(38) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigidpiisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuseja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võibühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artik-lis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealusesartiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaseltei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutami-seks vajalikust kaugemale.

(39) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtakäsitleva protokolli artikli 3 kohaselt osalevad Ühend-kuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel jakohaldamisel.

(40) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamisle-pingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artik-lite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määrusevastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega tema suhteskohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse seaduste konflikti korrallepinguvälistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrustei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele, samutiriigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusestriigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2. Käesoleva määruse reguleerimisalast jäetakse välja:

a) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhtestvõi suhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonna-suhtele sarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused;

b) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad abikaasade vara-suhtest või varasuhtest, mis on kohaldatava õiguse kohaseltabielule sarnase toimega, ning testamentidest ja pärimisasja-dest tulenevad lepinguvälised võlasuhted;

c) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidestja võlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpa-beritest sellisel määral, mil kohustused tekivad selliste muudevabalt kaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest;

d) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad äriühinguid ja muidjuriidilisi isikuid või organiseeritud ühendusi käsitlevast õigu-sest, nagu näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute võiorganiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel võimuul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuur võilõpetamine, aktsionäride, osanike ja juhtide isiklik vastutusäriühingu või ühenduse kohustuste eest ning audiitori isik-lik vastutus äriühingu või selle aktsionäride ja osanike eesraamatupidamisdokumentide kohustusliku auditi käigus;

e) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad vabatahtlikult asu-tatud sihtfondi asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahe-listest suhetest;

f) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad tuumakahjustusest;

g) lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad eraelu puutuma-tuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata tõendite ja menetluse suh-tes, ilma et see piiraks artiklite 21 ja 22 kohaldamist.

4. Käesolevas määruses käsitatakse „liikmesriigina” kõiki liik-mesriike peale Taani.

Artikkel 2

Lepinguvälised võlasuhted

1. Käesolevas määruses hõlmab kahju õigusvastaselt tekitatudkahju, alusetu rikastumise ja käsundita asjaajamise või culpa incontrahendo tagajärgi.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka tõenäoliselt tekkivatelepinguväliste võlasuhete suhtes.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/43

542

3. Iga käesolevas määruses sisalduv viide:

a) kahju põhjustanud sündmusele hõlmab kahju põhjustavaidsündmusi, mis võivad tõenäoliselt aset leida, ning

b) kahjule hõlmab kahju, mis võib tõenäoliselt tekkida.

Artikkel 3

Üldine kohaldatavus

Käesolevas määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse,olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.

II PEATÜKK

KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE

Artikkel 4

Üldreegel

1. Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohalda-takse kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälisevõlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sel-lest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ningolenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevadnimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed.

2. Kui väidetavalt vastutava isiku ja kannatanu harilik viibi-miskoht on kahju tekkimise ajal samas riigis, kohaldatakse kõne-aluse riigi õigust.

3. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigus-vastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui lõigetes 1 ja 2 osutatud riik, kohaldatakse asjaomaseteise riigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga võibeelkõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagunäiteks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitami-sega tihedalt seotud.

Artikkel 5

Tootja vastutus

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, kohalda-takse toote poolt põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võla-suhte suhtes:

a) selle riigi õigust, kus kahju tekkimise ajal oli kannatanu hari-lik viibimiskoht, kui asjaomast toodet turustati kõnealusesriigis; või nimetatud asjaolude puudumisel,

b) selle riigi õigust, kus toode omandati, kui asjaomast toodetturustati kõnealuses riigis; või nimetatud asjaoludepuudumisel,

c) selle riigi õigust, kus kahju tekkis, kui asjaomast toodet turus-tati kõnealuses riigis.

Kui väidetavalt vastutav isik ei suutnud mõistlikult ette näha tootevõi samalaadse toote turustamist riigis, mille õigust kohaldataksevastavalt punktidele a, b või c, kohaldatakse siiski väidetavalt vas-tutava isiku hariliku viibimiskoha riigi õigust.

2. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et kahju õigus-vastane tekitamine on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui lõikes 1 osutatud riik, kohaldatakse asjaomase teiseriigi õigust. Ilmselgelt tihedam seos mõne teise riigiga võib eel-kõige tugineda poolte vahel juba olemasolevale suhtele, nagu näi-teks lepingule, mis on asjaomase kahju õigusvastase tekitamisegatihedalt seotud.

Artikkel 6

Kõlvatu konkurents ning vaba konkurentsi piirav tegevus

1. Kõlvatu konkurentsi tulemusena tekkiva lepinguvälise võla-suhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kõlvatu konku-rents mõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid võitarbijate ühishuve.

2. Kui kõlvatu konkurents mõjutab üksnes konkreetse konku-rendi huve, kohaldatakse artiklit 4.

3. a) Konkurentsi piirava tegevuse tulemusena tekkiva lepin-guvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust,kus turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakse.

b) Kui turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakseenam kui ühes riigis, võib kahju kompenseerimist taot-lev isik, kes esitab nõude kostja elukohajärgses koh-tus, selle asemel valida, et nõue põhineb juhtumigategeleva kohtu asukohariigi õigusel, tingimusel etkõnealuse liikmesriigi turg on üks turgudest, midamõjutab otseselt ja märkimisväärselt konkurentsi pii-rav tegevus, millest tulenevad nõude aluseks olevadlepinguvälised võlasuhted; kui nõude esitaja esitab vas-tavalt jurisdiktsiooni suhtes kohaldatavatele eeskirja-dele selles kohtus nõude enam kui ühe kostja vastu,saab ta oma nõude aluseks valida üksnes kõnealusekohtu kohaldatava õiguse, kui konkurentsi piirav tege-vus, millel iga nimetatud kostja vastu esitatud nõuepõhineb, mõjutab otseselt ja märkimisväärselt ka turgukõnealuse kohtu asukohaliikmesriigis.

4. Käesoleva artikli kohase õiguse kohaldamisest ei või kõr-vale kalduda artikli 14 kohase kokkuleppega.

L 199/44 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

543

Artikkel 7

Keskkonnakahjustused

Keskkonnakahjustusest või sellise kahjustuse tõttu isikutele võivarale põhjustatud kahjust tuleneva lepinguvälise võlasuhte suh-tes kohaldatakse artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratudõigust, välja arvatud juhul, kui kahjuhüvitist taotlev isik valib omanõude aluseks selle riigi õiguse, kus kahju põhjustanud sündmusaset leidis.

Artikkel 8

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine

1. Intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tuleneva lepingu-välise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille jaokskaitset taotletakse.

2. Ühenduse ühtse intellektuaalomandi õiguse rikkumisesttuleneva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse nendes küsi-mustes, mis ei ole reguleeritud asjakohase ühenduse õigusaktiga,selle riigi õigust, kus rikkumine toime pandi.

3. Käesoleva artikli kohase õiguse kohaldamisest ei või kõr-vale kalduda artikli 14 kohase kokkuleppega.

Artikkel 9

Töövõitlus

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse toi-muvast või lõpuleviidud töövõitlusest tuleneva kahju korral töö-taja või tööandjana esineva isiku või nende kutsehuve esindavateorganisatsioonide vastutusega seonduvate lepinguväliste võlasu-hete suhtes selle riigi õigust, kus töövõitlus toimub või toimus.

III PEATÜKK

ALUSETU RIKASTUMINE, KÄSUNDITA ASJAAJAMINE JACULPA IN CONTRAHENDO

Artikkel 10

Alusetu rikastumine

1. Kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadudmaksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel ole-masolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvasta-sest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse aluseturikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtelekohaldatavat õigust.

2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata ning kui poolte harilik viibimiskoht on samas rii-gis, kus alusetu rikastumise põhjustanud sündmus aset leidis,kohaldatakse kõnealuse riigi õigust.

3. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 või lõike 2 alusel või-malik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus alu-setu rikastumine aset leidis.

4. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et alusetust rikas-tumisest tulenev lepinguväline võlasuhe on ilmselgelt tihedamaltseotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riik,kohaldatakse selle teise riigi õigust.

Artikkel 11

Käsundita asjaajamine

1. Kui käsundita asjaajamisest tekkinud lepinguväline võla-suhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näitekslepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhte-le, mis on kõnealuse lepinguvälise võlasuhtega tihedalt seotud,kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust.

2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata ning kui poolte harilik viibimiskoht on samas rii-gis, kus kahju põhjustanud sündmus aset leidis, kohaldataksekõnealuse riigi õigust.

3. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 või lõike 2 alusel või-malik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus tege-vus aset leidis.

4. Kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb, et käsunditaasjaajamisest tulenev lepinguväline võlasuhe on ilmselgelt tiheda-malt seotud mõne muu riigiga kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud riik,kohaldatakse selle teise riigi õigust.

Artikkel 12

Culpa in contrahendo

1. Lepinguvälistele võlasuhetele, mis on tekkinud lepingueel-setest toimingutest, olenemata sellest, kas leping tegelikult sõlmi-ti, kohaldatakse õigust, mida kohaldatakse lepingule või midaoleks lepingu sõlmimise korral sellele kohaldatud.

2. Kui kohaldatavat õigust pole lõike 1 alusel võimalik kind-laks määrata, kohaldatakse:

a) selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millisesriigis kahju põhjustanud sündmus aset leidis, ning olenematasellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevad nimeta-tud sündmuse kaudsed tagajärjed, või

b) selle riigi õigust, kus kahju põhjustanud sündmuse toimu-mise ajal on mõlema poole harilik viibimiskoht, või

c) muu asjaomase riigi õigust, kui juhtumi kõikidest asjaoludestilmneb, et lepingueelsetest läbirääkimistest tulenev lepingu-väline võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud mõne muuriigiga kui punktides a ja b osutatud riik.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/45

544

Artikkel 13

Artikli 8 kohaldatavus

Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse intellektuaal-omandi õiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste võlasuhetesuhtes artiklit 8.

IV PEATÜKK

VALIKUVABADUS

Artikkel 14

Valikuvabadus

1. Pooled võivad leppida kokku, et nad kohaldavad lepingu-väliste võlasuhete suhtes enda valitud õigust:

a) kokkuleppega, mis on sõlmitud pärast kahju põhjustanudsündmuse toimumist,

või

b) kui kõik pooled tegelevad äritegevusega, samuti enne kahjupõhjustanud sündmuse toimumist sõlmitud vabalt läbiräägi-tud kokkuleppega.

Valikut väljendatakse või see nähtub mõistliku kindlusega juh-tumi asjaoludest ja see ei piira kolmandate isikute õigusi.

2. Kui kõik kahju põhjustanud sündmuse asetleidmise ajal olu-korda mõjutanud asjakohased asjaolud esinevad muus riigis kuiriik, mille õigus kohaldamiseks valiti, ei piira poolte valik selleteise riigi õiguse nende sätete kohaldamist, millest ei saa lepin-guga kõrvale kalduda.

3. Kui kõik kahju põhjustanud sündmuse asetleidmise ajal olu-korda mõjutanud asjakohased asjaolud esinevad ühes või mit-mes liikmesriigis, ei piira poolte otsus kohaldada muud õigustkui liikmesriigi õigus vajaduse korral selliste ühenduse õigusesätete, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda, kohaldamist liik-mesriigi kohtus.

V PEATÜKK

ÜHISED EESKIRJAD

Artikkel 15

Kohaldatava õiguse reguleerimisala

Vastavalt käesolevale määrusele lepinguväliste võlasuhete suhteskohaldatava õigusega reguleeritakse eelkõige järgmiseid küsimusi:

a) vastutuse alus ja ulatus, sealhulgas selliste isikute kindlaks-määramine, keda nende poolt toime pandud tegude eest võibvastutusele võtta;

b) vastutusest vabastamise alused ning vastutuse mis tahes pii-ramise ja jagamise alused;

c) kahjude või taotletavate kahjuhüvitisnõuete olemasolu, laadja hinnang nende suuruse kohta;

d) meetmed, mida kohus võib menetlusõiguse alusel antud voli-tuste raames võtta kahju ennetamiseks, lõpetamiseks võihüvitamiseks;

e) kahjuhüvitisnõuete esitamise õiguse ülemineku võimalus,sealhulgas pärimise teel;

f) isikud, kellel on õigus saada hüvitist isiklikult kantud kah-jude eest;

g) vastutus teise isiku tegude eest;

h) kohustuse lõppemise, aegumise ja tähtaja möödumisest tule-nevate õiguste kaotamise tingimused, sealhulgas tähtaja kul-gemise alguse, katkemise ja peatumise tingimused.

Artikkel 16

Imperatiivsed sätted

Käesolevas määruses ei kitsenda miski kohtu asukohariigi sätetekohaldamist olukorras, kus need on imperatiivsed, olenematamuidu lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatavast õigusest.

Artikkel 17

Ohutus- ja käitumiseeskirjad

Väidetavalt vastutava isiku käitumise hindamisel võetakse faktili-selt ja asjakohases ulatuses arvesse vastutuse aluseks oleva sünd-muse toimumise kohas ja ajal kehtinud ohutus- jakäitumiseeskirju.

Artikkel 18

Vahetu hagemisõigus kahju tekitamise eest vastutava isikukindlustusandja vastu

Kui lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatav õigus või kindlus-tuslepingu suhtes kohaldatav õigus seda ette näeb, võib kanna-tanu esitada oma nõude vahetult kahju tekitamise eest vastutavaisiku kindlustusandja vastu.

Artikkel 19

Nõudeõiguse üleminek

Kui isikul („võlausaldaja”) on lepinguväline nõue teise isiku („võlg-nik”) vastu ning kui kolmas isik on kohustatud täitma võlausal-daja nõuet või on seda juba teinud, määratakse see, kas ja millisesulatuses on kolmandal isikul õigus kasutada võlgniku vastuvõlausaldaja õigusi, mis tal olid nende suhet reguleerinud õigusekohaselt, kindlaks selle õigusega, mille kohaselt on kolmas isikkohustatud täitma võlausaldaja nõuet.

L 199/46 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

545

Artikkel 20

Võlgnike paljusus

Kui võlausaldajal on nõue mitme sama nõude täitmise eest vas-tutava võlgniku vastu ning kui üks võlgnik on nõude kas täiesmahus või osaliselt juba rahuldanud, määratakse nimetatud võlg-niku õigus nõuda hüvitist teistelt võlgnikelt selle õiguse koha-selt, mida kohaldatakse nimetatud võlgniku ja võlausaldajavahelisele lepinguvälisele võlasuhtele.

Artikkel 21

Vormiline kehtivus

Lepinguvälise võlasuhtega seotud ühepoolne tehing on vormili-selt kehtiv, kui ta täidab asjaomase lepinguvälise võlasuhte suh-tes kohaldatava õiguse või tehingu tegemise asukohariigi õigusevorminõudeid.

Artikkel 22

Tõendamiskoormis

1. Käesoleva määruse alusel lepinguvälise võlasuhte suhteskohaldatavat õigust kohaldatakse sel määral, mil see sisaldablepinguvälise võlasuhtega seonduvaid seadusest tulenevaid eel-dusi või tõendamiskoormist.

2. Õigustoimingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tun-nustab kohtu asukohariigi õigus või mõni muu artiklis 21 nime-tatud õigus, mille alusel on õigustoiming vormiliselt kehtiv,tingimusel et sellist tõendit saab kohtu asukohariigis esitada.

VI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 23

Harilik viibimiskoht

1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse äriühingute jamuude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste harilikuviibimiskohana peakontori asukohta.

Kui kahju põhjustanud sündmus leiab aset või kui kahju tekibfiliaali, esinduse või muu üksuse tegevuse käigus, loetakse harili-kuks viibimiskohaks filiaali, esinduse või muu üksuse asukohta.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse majandustegevu-sega tegeleva füüsilise isiku harilikuks viibimiskohaks tema pea-mine tegevuskoht.

Artikkel 24

Tagasisaate ja edasiviite välistamine

Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldaminetähendab kõnealuses riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatudsealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.

Artikkel 25

Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi

1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest iga-ühes kehtivad lepinguvälistele võlasuhetele oma õigusnormid,loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohalda-tava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.

2. Liikmesriik, kus eri territoriaalüksustes kehtivad lepinguvä-listele võlasuhetele eri õigusnormid, ei ole üksnes selliste üksusteõigusaktide vahelise konflikti korral kohustatud käesolevat mää-rust kohaldama.

Artikkel 26

Kohtu asukohariigi avalik kord

Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisestvõib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgeltvastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.

Artikkel 27

Seos ühenduse õiguse muude sätetega

Käesolev määrus ei piira selliste ühenduse õigusnormide kohal-damist, milles on sätestatud konkreetses valdkonnas lepinguvä-liste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.

Artikkel 28

Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konvent-sioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastu-võtmise ajal on üks või mitu liikmesriiki ning milles on sätestatudlepinguväliste võlasuhetega seotud kollisiooninormid.

2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suh-tes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel,sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesolevamäärusega reguleeritud küsimusi.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/47

546

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Konventsioonide loetelu

1. Liikmesriigid teatavad 11. juuliks 2008 komisjonileartikli 28 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nime-tatud kuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nendekonventsioonide denonsseerimistest.

2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast asjaomase saa-mist Euroopa Liidu Teatajas:

i) lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu;

ii) lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised.

Artikkel 30

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab hiljemalt 20. augustil 2011 Euroopa Par-lamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomi-teele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajadusekorral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohan-damiseks. Aruanne sisaldab:

i) uuringut erinevates jurisdiktsioonides välisriigi õiguse käsit-lemise viiside mõjude kohta ja selle kohta, mil määral liik-mesriikide kohtud vastavalt käesolevale määrusele välisriigiõigust praktikas kohaldavad;

ii) uuringut käesoleva määruse artikli 28 mõjude kohta, pida-des silmas 4. mai 1971. aasta Haagi konventsiooni liiklus-õnnetustele kohaldatava õiguse kohta.

2. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 EuroopaParlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalko-miteele uuringu olukorra kohta eraelu puutumatuse ja isiklikeõiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste võlasuhete suhteskohaldatava õiguse valdkonnas, võttes arvesse eeskirju, mis onseotud ajakirjandusvabadusega ja sõnavabadusega meedias, ningEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direk-tiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötle-misel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1) seotudkollisiooniküsimusi.

Artikkel 31

Ajaline kohaldatavus

Käesolevat määrust kohaldatakse kahju põhjustanud sündmustesuhtes, mis toimuvad pärast selle jõustumist.

Artikkel 32

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2009, väljaarvatud artikkel 29, mida kohaldatakse alates 11. juulist 2008.

Käesolev määrus on liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kooskõlas EuroopaÜhenduse asutamislepinguga.

Strasbourg, 11. juuli 2007

Euroopa Parlamendi nimelpresident

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimeleesistuja

M. LOBO ANTUNES

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

L 199/48 ET Euroopa Liidu Teataja 31.7.2007

547

Komisjoni deklaratsioon läbivaatamisklausli (artikkel 30) kohta

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleskutsele, mis on esitatud Rooma II määruse artikli 30 raames,esitab komisjon hiljemalt 2008. aasta detsembris uuringutulemused, milles käsitletakse eraelu puutumatuseja isikuõigustega seotud õiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguseolukorda. Komisjon arvestab olukorra kõiki tahke ja võtab vajaduse korral kohaseid meetmeid.

Komisjoni deklaratsioon liiklusõnnetuste kohta

Komisjon, olles teadlik, et liiklusõnnetuse ohvritele makstava kompensatsiooni suurus on liikmesriigiti eri-nev, on valmis uurima liiklusõnnetusse sattunud ELi elanike konkreetseid probleeme, mis tulenevad asja-olust, et liiklusõnnetus toimus muus liikmesriigis kui nende elukohaliikmesriik. Selleks esitab komisjon enne2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule liiklusõnnetuste piiriüleste ohvrite olukorra paranda-mise võimalusi, sealhulgas kindlustust, käsitleva uuringu tulemused, mida arvestades omakorda koostatakseroheline raamat.

Komisjoni deklaratsioon välisriikide õigusaktidega arvestamise kohta

Komisjon, olles teadlik, et liikmesriikides arvestatakse välisriikide õigusaktidega erinevalt, ja pidades silmasHaagi programmi eesmärke, avaldab liikmesriikide kohtute poolt välisriikide õigusaktide tsiviil- ja kaubandu-sasjades kohaldamist käsitleva horisontaalse uuringu tulemused hiljemalt neli aastat pärast Rooma II mää-ruse jõustumist ja igal juhul kohe kui uurimus valmib. Komisjon on valmis võtma vajaduse korral kohaseidmeetmeid.

31.7.2007 ET Euroopa Liidu Teataja L 199/49

548

Nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö

rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

11d

550

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1259/2010,

20. detsember 2010,

tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsust 2010/405/EL tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas ( 1 ),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks sellise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamise ja arenda­mise, kus oleks tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 kohaselt hõlmavad need meetmed selliseid meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide rahvusvahelise eraõiguse normide kokkusobivus.

(3) Komisjon võttis 14. märtsil 2005 vastu rohelise raamatu, mis käsitleb lahutusasjades kohaldatavat õigust ja kohtualluvust. Roheline raamat algatas laiaulatusliku avaliku arutelu selle üle, kuidas lahendada probleemid, mis võivad praeguses olukorras tekkida.

(4) 17. juulil 2006 esitas komisjon määruse ettepaneku, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr

2201/2003 ( 2 ) seoses kohtualluvusega ning abieluasjades kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade kehtestamisega.

(5) 5.–6. juunil 2008 Luxembourgis toimunud istungil jõudis nõukogu järeldusele, et kõnealuse ettepaneku osas puudub üksmeel ning et ületamatute raskuste tõttu ei ole üksmeelt võimalik praegu ega ka lähitulevikus saavu­tada. Nõukogu tegi kindlaks, et ettepaneku eesmärke ei ole aluslepingute asjakohaseid sätteid kohaldades võimalik saavutada mõistliku tähtaja jooksul.

(6) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prant­susmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid hiljem komisjo­nile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas. Kreeka võttis oma taotluse 3. märtsil 2010 tagasi.

(7) Nõukogu võttis 12. juulil 2010 vastu otsuse 2010/405/EL tõhustatud koostöö lubamise kohta abielu­lahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse vald­konnas.

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 328 lõikega 1 on ette nähtud, et kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele, eeldusel et nad vastavad koostööd lubavas otsuses seatud osalemistingi­mustele. Koostöö on liikmesriikidele avatud ka mis tahes muul ajal, eeldusel et peale nimetatud tingimuste täide­takse koostöö raames juba vastuvõetud õigusaktide nõudeid. Komisjon ja tõhustatud koostöös osalevad liik­mesriigid tagavad, et nad toetavad nii paljude liikmesrii­kide osalemist kui võimalik. Käesolev määrus peaks olema tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes osalevates liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

(9) Käesoleva määrusega tuleks luua selge ja terviklik õigus­raamistik, mis hõlmaks osalevates liikmesriikides abielu­lahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohalda­tavat õigust, tagaks kodanikele õiguskindluse, etteaimata­vuse ja paindlikkuse põhimõttest lähtudes asjakohased lahendused ning väldiks olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et tagada menetle­mine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks.

ET L 343/10 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010

( 1 ) ELT L 189, 22.7.2010, lk 12.

( 2 ) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

551

(10) Käesoleva määruse reguleerimisala ja regulatiivosa peaks olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2201/2003. Kuid seda ei tuleks kohaldada abielu kehtetuks tunnistamise suhtes.

Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes abieluside­mete katkemise või nõrgenemise suhtes. Käesoleva määruse kollisiooninormidega kindlaksmääratud õigust tuleks kohaldada lahutuse ja lahuselu põhjustele.

Eeldusküsimused, näiteks õigus- ja teovõime ning abielu kehtivus, ning abielulahutuse või lahuselu mõju oman­diõigusele, nimi, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohus­tused või muud kaasnevad meetmed tuleks määrata kind­laks asjaomases osalevas liikmesriigis kohaldatavate kolli­siooninormidega.

(11) Selleks et määrata täpselt kindlaks käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala, tuleks määrata kindlaks, millised liikmesriigid tõhustatud koostöös osalevad.

(12) Käesolev määrus peaks olema üldiselt kohaldatav, mis tähendab, et selle ühtsete kollisiooninormidega peaks saama määrata, et kohaldatakse osaleva liikmesriigi, mitteosaleva liikmesriigi või mõne kolmanda riigi õigust.

(13) Käesolevat määrust tuleks kohaldada igat liiki kohtus. Vajaduse korral tuleks lugeda kohtusse pöördumine toimunuks määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaselt.

(14) Selleks et võimaldada abikaasadel valida kohaldamiseks õigus, millega neil on tihe seos, või et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Teise liikmesriigi õiguse kohaldamise määra­misel võivad kohtud saada nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk) ( 1 ) loodud võrgustiku kaudu teavet välisriikide õiguse sisu kohta.

(15) Kodanike suurem liikuvus nõuab ühelt poolt suuremat paindlikkust, teiselt poolt aga suuremat õiguskindlust. Selleks tuleks käesoleva määrusega anda pooltele teatav võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohal­datavat õigust, et suurendada kõnealustes küsimustes nende autonoomiat.

(16) Abikaasadel peaks olema võimalik valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavaks õiguseks sellise riigi

õigus, millega neil on eriline seos, või kohtu asukohariigi õigus. Abikaasade valitud õigus peab olema kooskõlas aluslepingute ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhiõigustega.

(17) On oluline, et abikaasadel oleks enne kohaldatava õiguse määramist juurdepääs ajakohastatud teabele abielulahu­tust ja lahuselu käsitlevate siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktide põhisisu ja menetluste kohta. Sellise juurde­pääsu tagamiseks asjakohasele ja kvaliteetsele teabele ajakohastab komisjon nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud ja üldsusele ette nähtud internetipõhises infosüs­teemis korrapäraselt kõnealust teavet.

(18) Üks käesoleva määruse peamine põhimõte on, et mõlemad abikaasad peaksid tegema oma valiku teadli­kult. Kumbki abikaasa peaks täpselt teadma, millised õiguslikud ja sotsiaalsed tagajärjed kohaldatava õiguse valimisest tulenevad. Võimalus leppida omavahel kokku kohaldatavas õiguses ei tohiks piirata kummagi abikaasa õigusi ega võrdseid võimalusi. Selleks peaksid osalevate liikmesriikide kohtunikud mõistma, et on oluline, et abikaasad oleksid teadlikud kohaldatava õiguse valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimisega kaasnevatest õigusli­kest tagajärgedest.

(19) Tuleb kindlaks määrata lepingu sisulist ja vormilist kehti­vust reguleerivad eeskirjad, et abikaasadel oleks kergem teha teadlik valik ning et nende nõusolekut austatakse, tagamaks õiguskindluse ning õiguskaitse parema kättesaa­davuse. Seoses vormilise kehtivusega tuleks kehtestada teatavad kaitsemeetmed tagamaks, et abikaasad on oma valiku tagajärgedest teadlikud. Miinimumnõudena tuleks kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe sõlmida kirjalikult ning sellele peaks olema märgitud kuupäev ja alla kirjutanud mõlemad abikaasad. Kui aga selle liikmes­riigi õigusega, kus nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on mõlema abikaasa peamine elukoht, nähakse ette täien­davad ametlikud nõuded, tuleks järgida nimetatud nõudeid. Näiteks võivad osalevas liikmesriigis kehtida täiendavad ametlikud nõuded, mille kohaselt kõnealune kokkulepe lisatakse abielulepingule. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on abikaasade peamine elukoht erinevates osalevates liikmesriikides, mille õigu­sega on ette nähtud erinevad ametlikud nõuded, peaks piisama vastavusest ühe nimetatud liikmesriigi ametlikele nõuetele. Kui nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe abikaasa peamine elukoht osalevas liikmes­riigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded, tuleks järgida nimetatud nõudeid.

(20) Kohaldatava õiguse määramise kokkulepet peaks saama sõlmida ja muuta kuni kohtu poole pöördumiseni või isegi menetluse ajal, kui see on kohtu asukohariigi õiguses ette nähtud. Sellisel juhul piisab selliselt määratud kohaldatava õiguse kandmisest kohtu protokolli koos­kõlas asukohariigi õigusega.

ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/11

( 1 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

552

(21) Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust valinud, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtlustatud kollisiooni­normid, mis tugineksid tähtsusjärjekorda seatud ühenda­vatele teguritele, mille aluseks on abikaasade tihe seos asjaomase õigusega, et tagada õiguskindlus ja etteaima­tavus ning vältida olukorda, kus üks abikaasadest nõuab abielu lahutamist enne teist, et menetlus toimuks sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisu­kohast soodsamaks. Kõnealused ühendavad tegurid tuleks valida selleks, et tagada abielulahutuse või lahuseluga seotud menetluste arutamine sellise õiguse alusel, millega abikaasadel on tihe seos.

(22) Kui käesolevas määruses osutatakse kodakondsusele kui riigi õiguse kohaldamise seisukohast ühendavale tegurile, tuleks mitmekordse kodakondsuse juhtumite käsitlemine jätta liikmesriikide õiguse otsustada, järgides seejuures täielikult Euroopa Liidu üldpõhimõtteid.

(23) Kui pöördutakse kohtu poole, et muuta lahuselu lahutu­seks ja kui osapooled ei ole valinud kohaldatavat õigust, tuleks kohaldada lahuselu suhtes kohaldatud õigust ka abielulahutuse suhtes. Selline järjepidevus edendab poolte jaoks prognoositavust ja suurendab õiguskindlust. Kui lahuselu suhtes kohaldatud õigus ei näe ette lahuselu muutmist abielulahutuseks, tuleks lahutust reguleerida kollisiooninormidega, mida kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole valikut teinud. See ei tohiks takistada abikaasadel taotleda abielulahutust käesoleva määruse teiste eeskirjade alusel.

(24) Olukorras, kus kohaldatavas õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taot­leda, tuleks siiski kohaldada selle riigi õigust, kus on kohtu poole pöördutud. See ei tohiks siiski piirata avaliku korra klausli kohaldamist.

(25) Avaliku korra kaalutlustel peaks osalevate liikmesriikide kohtutel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse sätet, kui selle kohaldamine asjaomasel juhul oleks ilmsel­gelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. Sellest hoolimata ei tohiks kohtutel olla õigust teise riigi õiguse sätet avaliku korra kaalutlustel eirata juhul, kui see on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eriti selle artikliga 21, milles keelatakse igasugune diskrimineeri­mine.

(26) Kui käesolevas määruses on viidatud asjaolule, et osaleva liikmesriigi, kelle kohtu poole pöörduti, õiguse kohaselt ei ole abielulahutust ette nähtud, tuleks seda tõlgendada

nii, et selle liikmesriigi õiguses puudub abielulahutuse institutsioon. Sellisel juhul ei tohiks kohtul olla kohustust kuulutada välja abielulahutus käesoleva määruse kohalda­mise tõttu.

Kui käesolevas määruses on viidatud asjaolule, et osaleva liikmesriigi, kelle kohtu poole pöörduti, õiguse kohaselt ei loeta asjaomast abielu abielulahutusega seotud menet­luse välja kuulutamiseks kehtivaks, tuleks seda muu seas tõlgendada nii, et seda abielu selle liikmesriigi õiguses ei eksisteeri. Sellisel juhul ei tohiks kohtul olla kohustust kuulutada välja abielulahutus või lahuselu käesoleva määruse kohaldamise tõttu.

(27) Kuna mõnes riigis ja osalevas liikmesriigis on kaks või enam õigussüsteemi või eeskirjade kogumit, mis regulee­rivad käesolevas määruses käsitletavaid küsimusi, tuleks ette näha, mil määral käesoleva määruse sätteid kohalda­takse kõnealuste riikide ja osalevate liikmesriikide eri territoriaalüksustes või kõnealuste riikide ja osalevate liik­mesriikide erinevatesse kategooriatesse kuuluvatele isiku­tele.

(28) Kui puuduvad eeskirjad kohaldatava õiguse määramiseks, siis osapooled, kes valivad ühe osapoole riigi õiguse, peavad samal ajal näitama, millise territoriaalüksuse õiguse osas nad kokku leppisid, kui riik, mille õigus valiti, koosneb mitmest territoriaalüksusest, millel kõigil on oma õigussüsteem või lahutusega seotud normistik.

(29) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse suurendamine rahvusvahe­liste abieluõiguslike menetluste puhul ja seeläbi inimeste vaba liikumise lihtsustamine Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid (tehes seda tõhustatud koostöö kaudu, kui see on asjakohane) kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsio­naalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kauge­male.

(30) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõt­teid, eelkõige selle artiklit 21, mis keelab igasuguse diskri­mineerimise, sealhulgas diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliiti­liste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Osalevate liikmesriikide kohtud peaksid käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhi­mõtteid järgides,

ET L 343/12 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010

553

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA, SEOS MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 2201/2003, MÕISTED JA ÜLDINE KOHALDATAVUS

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes sellistel juhtudel, kus kohaldatakse rahvusvahelise era- õiguse norme.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsit­leva menetluse eelküsimustena esile kerkivad:

a) füüsiliste isikute õigus- ja teovõime;

b) abielu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine;

c) abielu kehtetuks tunnistamine;

d) abikaasade nimi;

e) abielu omandiõiguslikud tagajärjed;

f) vanemlik vastutus;

g) ülalpidamiskohustused;

h) usaldusomand või pärimine.

Artikkel 2

Seos määrusega (EÜ) nr 2201/2003

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohal­damist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1) „osalev liikmesriik” – liikmesriik, kes osaleb abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas tehtavas tõhustatud koostöös vastavalt otsusele 2010/405/EL või vastavalt otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimi­mise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt;

2) mõiste „kohus” hõlmab osalevate liikmesriikide mis tahes asutust, millel on pädevus käesoleva määruse reguleerimis­alasse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 4

Üldine kohaldatavus

Käesoleva määruse alusel määratud õigust kohaldatakse ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega.

II PEATÜKK

ABIELULAHUTUSE JA LAHUSELU SUHTES KOHALDATAVAT ÕIGUST REGULEERIVAD ÜHTSED EESKIRJAD

Artikkel 5

Kohaldatava õiguse valik abikaasade poolt

1. Abikaasad võivad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohal­datava õiguse määramises kokku leppida, tingimusel et selleks on üks järgmistest õigustest:

a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaa­sade peamine elukoht, või

b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või

c) selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokku­leppe sõlmimise ajal, või

d) kohtu asukohariigi õigus.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib kohaldatava õiguse määramise kokkuleppe sõlmida ja seda muuta igal ajal, kuid hiljemalt kohtu poole pöördumise ajaks.

3. Abikaasad võivad määrata kohaldatava õiguse ka kohtus menetluse käigus, kui see on kohtu asukohariigi õigusega ette nähtud. Sellisel juhul kannab kohus selliselt määratud kohalda­tava õiguse protokolli kooskõlas asukohariigi õigusega.

Artikkel 6

Nõusolek ja sisuline kehtivus

1. Õiguse valikul saavutatud kokkuleppe või sellega seotud tingimuste olemasolu ja kehtivus määratakse kindlaks selle õiguse alusel, mis kehtiks kokkuleppe või tingimuste suhtes käesoleva määruse alusel, kui kokkulepe või tingimused kehtiksid.

ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/13

554

2. Abikaasa võib oma nõusoleku puudumise tõendamiseks siiski tugineda selle riigi õigusele, kus asus tema peamine elukoht ajal, kui kohtu poole pöörduti, kui asjaoludest ilmneb, et tema tegevuse tagajärgi ei oleks mõistlik kindlaks määrata lõikes 1 määratud õiguse alusel.

Artikkel 7

Vormiline kehtivus

1. Artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning sellele märgitakse kuupäev ja kirjutavad alla mõlemad abikaasad. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.

2. Kui aga selle osaleva liikmesriigi õigusega, kus on mõlema abikaasa peamine elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal, on kõne­alust liiki kokkulepetele ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded, järgitakse nimetatud nõudeid.

3. Kui abikaasade peamine elukoht kokkuleppe sõlmimise ajal on erinevates osalevates liikmesriikides ja nende riikide õigusega on ette nähtud erinevad ametlikud nõuded, on kokku­lepe vormiliselt kehtiv juhul, kui see vastab nõuetele, mis on sätestatud ühe asjaomase riigi õiguses.

4. Kui kokkuleppe sõlmimise ajal on ainult ühe abikaasa peamine elukoht osalevas liikmesriigis, mille õigusega on ette nähtud täiendavad ametlikud nõuded selliste kokkulepete kohta, tuleb järgida nimetatud nõudeid.

Artikkel 8

Poolte valikuvõimaluse kasutamata jätmise korral kohaldatav õigus

Kui artiklist 5 tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust:

a) kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral,

b) kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral,

c) mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördu­mise ajal; või selle puudumise korral,

d) kus kohtusse pöördutakse.

Artikkel 9

Lahuselu muutmine abielulahutuseks

1. Lahuselu muutmisel abielulahutuseks kohaldatakse la- huselu suhtes kohaldatud õigust ka abielulahutuse suhtes, kui pooled ei ole kooskõlas artikliga 5 kokku leppinud teisiti.

2. Kuid kui lahuselu suhtes kohaldatud õigus ei näe ette lahuselu muutmist abielulahutuseks, kohaldatakse artiklit 8, kui pooled ei ole kooskõlas artikliga 5 kokku leppinud teisiti.

Artikkel 10

Kohtu asukohariigi õiguse kohaldamine

Kui artiklist 5 või 8 tulenevalt kohaldatava õiguse kohaselt ei ole abielulahutust ette nähtud või kui see ei taga ühele abikaa­sadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või la- huselu taotleda, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Tagasisaate ja edasiviite välistamine

Kui käesoleva määruse alusel kuulub kohaldamisele teatava riigi õigus, kohaldatakse selle riigi kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.

Artikkel 12

Avalik kord

Käesoleva määruse alusel määratud riigi õiguse sätte kohaldami­sest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmsel­gelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.

Artikkel 13

Erinevused riiklikes õigusaktides

Käesolevas määruses ei kohusta miski selle osaleva liikmesriigi kohtuid, mille õiguses ei ole abielulahutust ette nähtud või ei loeta asjaomast abielu abielulahutusega seotud menetluse jaoks kehtivaks, kuulutama välja abielulahutust käesoleva määruse kohaldamise tõttu.

Artikkel 14

Kahe või enama õiguskorraga riigid – territoriaalsed kollisiooninormid

Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes oma õigussüsteem või eeskirjad:

ET L 343/14 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010

555

a) käsitatakse käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viiteid selle riigi õigusele kui viiteid asja­omases territoriaalüksuse kehtivale õigusele;

b) käsitatakse viiteid peamisele elukohale kõnealuses riigis viide­tena peamisele elukohale territoriaalüksuses;

c) käsitatakse viiteid kodakondsusele viidetena kõnealuse riigi õigusega kindlaksmääratud territoriaalüksusele või asjaomas­te eeskirjade puudumisel osapoolte valitud territoriaalüksu­sele või valiku puudumisel territoriaalüksusele, millega abikaasa või abikaasad on kõige lähemalt seotud.

Artikkel 15

Kahe või enama õiguskorraga riigid – isikute gruppide vahelisi vahekordi reguleerivad kollisiooninormid

Sellises riigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevatesse gruppidesse kuuluvate isikutele kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, käsitatakse viiteid selle riigi õigusele kui viiteid õigussüsteemile, mis on määratud kindlaks selle riigi kehtivate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse sellist õigussüsteemi või normistikku, millega abikaasa või abikaasad on kõige lähemalt seotud.

Artikkel 16

Käesoleva määruse kohaldamata jätmine siseriiklikele kollisiooninormidele

Osalev liikmesriik, milles käesoleva määrusega reguleeritud küsi­muste osas kehtivad erinevad õigussüsteemid või normistikud, ei pea käesolevat määrust kohaldama selliste õigusnormide vastu­olude suhtes, mis on tekkinud üksnes erinevate õigussüsteemide või normistike vahel.

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 17

Osalevate liikmesriikide esitatav teave

1. Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile 21. sep- tembriks 2011 oma siseriiklikud õigusnormid, kui need on olemas, järgmise kohta:

a) ametlikud nõuded seoses kohaldatava õiguse valikut käsitle­vate kokkulepetega vastavalt artikli 7 lõigetele 2–4 ning

b) võimalus määrata kohaldatav õigus kooskõlas artikli 5 lõikega 3.

Osalevad liikmesriigid edastavad komisjonile kõik edaspidised muudatused nendes õigusnormides.

2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt saadud teabe avalikult kättesaadavaks asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaiti.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kohtumenetluste suhtes, mis on algatatud, ja artiklis 5 osutatud kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud alates 21. juunist 2012.

Kohaldatava õiguse valikut käsitlev kokkulepe, mis on sõlmitud enne 21. juunit 2012, jõustub siiski samuti, tingimusel et see vastab artiklitele 6 ja 7.

2. Käesolev määrus ei piira nende kohaldatava õiguse valikut käsitlevate kokkulepete kohaldamist, mis on sõlmitud vastavalt selle osaleva liikmesriigi õigusele, mille kohtu poole pöördutakse enne 21. juunit 2012.

Artikkel 19

Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega

1. Ilma et see piiraks osalevatele liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 351 tulenevate kohustuste täit­mist, ei mõjuta käesolev määrus selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osaliseks käesoleva määruse vastuvõtmise või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohase otsuse vastuvõtmise ajal on üks või mitu osalevat liikmesriiki ning millega sätestatakse abielulahutuse või lahuseluga seotud kollisiooninormid.

2. Käesolev määrus on siiski ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama osaleva liik­mesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsit­levad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

Artikkel 20

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepa­nekud käesoleva määruse kohandamiseks.

ET 29.12.2010 Euroopa Liidu Teataja L 343/15

556

2. Selleks edastavad osalevad liikmesriigid komisjonile asja­kohase teabe käesoleva määruse kohaldamisest nende kohtutes.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamise algus

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama 21. juunist 2012, välja arvatud artikkel 17, mida hakatakse kohaldama 21. juunist 2011.

Selliste osalevate liikmesriikide suhtes, kes osalevad tõhustatud koostöös vastavalt otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt, hakatakse käesolevat määrust kohaldama alates asja­omases otsuses märgitud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja osalevates liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 20. detsember 2010

Nõukogu nimel eesistuja

J. SCHAUVLIEGE

ET L 343/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010

557

Euroopa Komisjon

Kokkuvõte Euroopa Liidu õigusaktidest justiitskoostöö kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2013

2013 — 557 lk — 16,8 x 24,5 cm

ISBN 978-92-79-29636-9doi:10.2838/10637

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?

Tasuta väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest.

Nende kontaktandmed saab veebisaidilt http://ec.europa.eu või saates faksi numbrile +352 2929-42758.

Tasulised väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).

Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa Liidu Kohtu kohtulahendite kogumikud):• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu

(http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).

DS-32-13-339-ET-C