Kooli Press Nr. 9 (139)

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

1/8

1

Juba linnukesed vljas laulavadTea Merivald

eesti keele ja kirjanduse petaja

17. mail toimus heksandat korda Salmekultuurimajas hoolekogu poolt algatatudheategvuslik kevadkontsert. Sel aastal olieesmrgiks toetada noorte ettevtlikkusearenguprogrammis ENTRUM Salme kooli lasteettevtmist. Nimelt, saanud teada, et uuestppeaastast on meie koolis klasside asemelainekabinetid, tuli mte muretseda lukustatavadkapid, kus hoida isiklikke koolitarbeid. Esimenekapp on nidisena juba koridoris olemas.Tnaseks on rahalisi vahendeid kappideostmiseks 2012/2013 ppeaasta jooksul kogutud869 eurot.Raha kogumiseks parim viis on ahvatlevatekpsetiste valmistamine. Nii ei kujuta enam

ettegi, et mni kooli pidu viks ilma kohvikutatoimuda. Hoolekogu liikmete ja lastevanematehrgud koogid lausa kutsusid kohvikusse ja

abistav toetus lastele kappide muretsemiseksoligi olemas.Kevadkontsert oli oma nime vriline: teliseltkevadine. Nostalgisliselt klas teise klassiluulepimiku lpus vana tuttav Juba linnukesedvljas laulavad. Kik laulud, mida esitasidansamblid, solistid vi koorilauljad, olid kaunid

ja rmsad. Laval keerutasid rahvatantsijad omauhkeid triibulisi seelikuid-jakke demonstreerides,uusimaid moesuundi tutvustasid 8. ja 9. klassimodellid, moekunstnikud. Sekka trts rahvanaljaning mni harras luulehetk. Uhkusega nustusidlapsevanemad direktori vitega, et Salme kooliskivad andekad ja tublid lapsed.Kontserdi lpus tnas hoolekogu kevadise

lillekimbuga ringide juhendajaid ja pilastdenituse korraldajaid. hiselt veetud ettevtminennestus, sest laste silmis sras esinemislust jaraha kappide soetamiseks on lisa saanud.

KOOLI PRESS

MaiNr.9(139)

Salme Phikooli hlekanda aastast 1994

Hetki kevadkontserdist. Pildid tegi Andre Anis.

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

2/8

2

9.mai htul toimus koolis emadepevale phendatud koosviibimine. 34 ema ja 52 last kogunes koolimajja,et heskoos kontserti nautida ja viktoriinis osaleda. Vikeses eeskavas esinesid laululapsed, 1. ja 3. klassidnitemngudega ja 2.-3.klasside tantsulapsed. Kuna emad ja lapsed istusid laudkondadena, siis viktoriinisosaleski 11 erinevat vistkonda. Ksimusi oli vga erinevatel teemadel ja raskusastmetel, aga mng olitasavgine ja vitja selgus vaid poole punktilise paremusega. Kigile pidulistele pakuti ka kringlit ja morssi.Poolteist tundi mdus mrkamatult ja varsti oligi aeg jlle koju minna. Suur tnu osalejatele, petajatele,kes lapsed esinemiseks ette valmistasid ja pilastele, kes meie toreda koosviibimise nnestumisele kaasaaitasid.

Esmaabiring testis teadmisiLiivi Kiil

juhendaja

8. mail said 16 esmaabiringi last kokku viimast korda. Sel korral toimus nelja vistkonna vahel viktoriin,milles said osalejad oma teadmisi proovile panna. Viktoriin kulges kllaltki tasavgiselt, 2. ja 3. kohavljaselgitamiseks tuli appi vtta lisaksimused. Viktoriini vitis 5. klassi vistkond koosseisus Melani,Grete, Eva ja Kristjan. Lisaksimustega edestas 4. klassi II vistkond (Eerik, Mark, Brigita ja Helena)7. klassi vistkonda ja saavutas 2. koha. Kigest he punktiga ji neist maha 4. klassi I vistkond. Nd onveel ndal pitu kordamiseks ja siis juba Kuressaarde teiste koolidega vistlema. Hoiame pialt!Aith kohtuniku abilistele 3. klassist - Angelale, Tiinale, Getlinile ja Henrikule.

Maakondlik esmaabipevLiivi Kiil

juhendaja

15. mail toimus maakondlik esmaabipev, millest vttis osa 4 meie kooli esmaabivistkonda. ritus algaspitubadega, kik osavtjad lbisid 6 pituba. Teadmisi vrreldi ja hinnati viktoriiniga. Meie esmaabiringipilastel oli phjust rmustamiseks - saavutati ks 2. koht ja kaks 3. kohta.Nooremas vanusegrupis vistlesid 4.-6. klasside pilased, meie 4. klassi 2. vistkond koosseisus EerikAavik, Mark Maripuu, Brigita Ley ja Helena Aavik saavutasid 2. koha ja 5. klassi vistkond koosseisus EvaMihkelson, Grete Jgi, Kristjan Treirat ja Melani Koov saavutasid 3. koha.Keskmises vanuseastmes vistlesid 7.-8. klasside vistkonnad ja meie 7. klassi vistkond koosseisus SeidiVoogre, Kaidi Kermik, Kristi Rabi ja Karl-Thomas Sepp saavutasid 3. koha.

Kiidan kiki 16 esmaabiringi pilast, sest nii tublide ja hakkajate pilastega on suur rm koos ttada.Aith!

Vallavanema vastuvttIvi Saar

kooli sekretr

29. mail 2013 toimus traditsiooniline vallavanema vastuvtt 2012-2013 ppeaasta tublimatele pilastele.Sellel aastal said kutse vastuvtule: Merilis UNPUU (2.kl), Mihkel TNISOTS (3.kl), MarleenJUHANDI (4.kl), Melani KOOV, Erika FILIPPOVja Eliis RAAPER (5.kl), Hedy LETS(6.kl), SeidiVOOGRE jaKarl-Thomas SEPP(7.kl), Karin KREEK, Anni POLDING ja Triin UUSSAAR(8.kl)ning Teele TILTS, Kardi PRUULja Krt LAENESTE (9. kl).

Emad ja lapsed 2013Merle Sillavee

huvijuht

KOO

LIPRESS

mai2013

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

3/8

3

KOO

LIPRESS

mai2013

8.klassi ppereis Luna-Eestisse

Mare Moondu

8.klassi klassijuhataja

8. klassi reisisihiks sel kevadel oli Luna-Eesti.Pikalt ettevalmistatud sit sai teoks 23. - 24. mail.Esimene peatuskoht oli Helme, kus vaatasimekoopaid, allikaid ja kndisime lossivaremetes.Otsisime les ka Helme kalmistul oleva orjakivi.Klastasime Ruges bikuorgu, imetlesimeEestimaa ilu Suure munametornist ja kndisimeilusas Hinni kanjonis. Esimeseks pevaksplaneeritud paigad levaadatud, algas kki tugevvihmasadu ja me sitsime bimispaika Kiidile.htu mdus lbusalt.Tesel peval klastasine Piusa koopaid jakndisime imeilusas Taevaskojas. Reisi viimanepeatus oli aga Maanteemuuseumis, mis asub

Varbusel. Sinna arvatavasti oleks vinud jdagi,sest sedavrd huvitav ja tore oli seal.Lbisidul tutvusime pgusalt ka Vru ja Otep

linnaga.Reisiseltskond oli tore, reis lks hsti ningmeeldis kigile.

Projekt Elav, pnevja kirev vaimnekultuuriprand

Tiia Kobin

juhendaja

Projekt algas detsembriskunstipetajate koolitusega,

millele jrgnes t koolides -pilased uurisid omak o d u k a n d i v a i m s e tkultuuriprandit ning lidtulemuste phjal kunstitkontseptsiooni ja kavandi.Peeti ettekandepevi jakorraldati nitusi. le-eestilisele nitusele valis igakool he t. Salme koolisvalmis t "Salme kool 25".

T teostajad Kadri Pruul jaAngela Kiil. Juhendja TiiaKobin.24.mai Viljandis olierakordne pev. Projektikoordinaator Elle Lepik: " Teolete nii palju td koospilastega ra teinud, kuipalju erinevat prandit olete mrganud; millinekunstitehnikate rikkus ja millised mtlemapanevad snumid kajastuvad

tdel!"Projekti koordinaatori Elle Lepiku snul on nituse eesmrgiks tsta noorte teadlikkust nende endivaimsest kultuuriprandist ja arendada loomingulist mtlemist. Nitusega thistatakse kultuuriprandiaastat ja UNESCO kunstihariduse ndalat.Vaimne kultuuriprand ehk elav kultuuriprand thendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid,mida on antud edasi plvest plve ning mis on kogukonna jaoks thtsad ka praegu.Nitus jb Viljandisavatuks 20. juunini. 26. juunist 23. juulini on nitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriisAatrium.

Foto: A.Roost

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

4/8

4

Muuseumitund Kuidasvanasti elati ja kooliskidi?Mariliis Lazarev


KOO

LIPRESS

mai2013

6. mail istusid 39 rmsameelset 1.-4. klassi pilast ja viis toredat petajat bussi, et vtta ette retk ajas tagasi- neid ootas ees muuseumitund Kuressaare Piiskopilinnuses. Muidugi nagu enamus saarlasi on lapsedlinnuses ka varem kinud, kuid sel korral viidi meid kohtadesse, kuhu tavaklastaja nii lihtsalt ei satu.Alustasime teekonda ajaretkega minevikkus saime kogeda, kuidas vanasti see kooliskimine vlja ngi.Plvitasime hernestel, kirjutasime sulepeadega ja rehkendasime arvelaua abiga. Seejrel viidi meidruumidesse, kus hoitakse erinevaid vanu esemeid, mis kokku on kogutud. Saime vana pikksilma abigakaugustesse vaadata ja kappides uudistada. Uskumatu, aga hest kapist leidsime pesukaru! Enne kui tulilinnusest lahkuda, saime pilgu peale heita erinevatele tvahenditele, mida vanasti kasutati. Meiemuuseumitund oli testi pnev ja kik me lahkusime piiskopilinnusest mitme uue teadmisega.

Loovtde kaitsmineMerle Lepikjuhendaja

21. mail toimus Salme phikoolis 8. klassi pilastel loovtde kaitsmine, millest said osa ka 7. klassipilased, kellel jrgmisel aastal sama teekond ees ootab.Tid esitleti kokku kuus.Kristo Lindrop ja Eerik Poopuu tegid uurimist teemal "Mida sisaldab lastele meldud toit". Teema oliseotud e-ainete uurimisega. Juhendaja Katre Halliko.Gert Aadussoo, Kriim Koduvere, Anni Polding, Karl Poopuu, Triin Uussaar tegid loovt teemal "Salmephikool 25". Nende t oli seotud ajaloo ning IKT vahendite kasutamisega. Valmisid videod kooli

snnipevale meldes. Juhendajad Mare Moondu ja Merle Lepik.Kai Koovisk tegi individuaalse tna omaloomingulise laulu "Kooli, kooli!", juhendajaks Karin Pulk.Veikko Laanep, Karl Pruul, Alan Rtel, Markus Treirat ja Markus Trave loovt oli projektis osalemine"Energiasstundal SINU koolis", millesse oli kaasatud terve kool. Juhendajad Marika Ptsep, MerleLepik.Maria Vapperi t oli samuti individuaalne, teemaks "Kevade kuulutajad", vljundiks nitus uuritust.Juhendaja Katre Halliko.Karin Kreek, Ragne Roost ja Kristel Mere loovtks oli moekollektsiooni "Fermosa Vida" loomine jaesitlemine, juhendajaks Tiia Kobin.Komisjoni liikmeteks olid Marika Ptsep, Merle Lepik ja Tiia Kobin ning peale mningast arutelu omavahelkoos teiste juhendajatega arvati, et kik vrivad tulemust "vga hea".Kommentaarina vib elda, et 8. klass oli teinud retult tublit ja tnuvrset td ning latt on tstetud

jrgmistele piisavalt krgele.

Inimesepetuse e-olmpiaadLiivi Kiil

juhendaja

Aprillis toimus 5.-8. klassidele leeestiline inimesepetuse e-olmpiaad, mille tulemuste phjal selgitatimaakondade parimad inimesepetuses. Igast koolist vis klassiti osaleda 2 pilast. maakonnast pses edasivabariiklikku vooru oma klassi maakonna parim . Meie koolist vtsid osa jrgmised pilased:

5. klassist Melani Koov ja Eva Mihkelson, 6. klassist Hedy Lets ja Rebeca Ilvik, 7. klassist Seidi Voogre jaKaidi Kermik ja 8. klassist Kriim Koduvere ja Triin Uussaar.23. mail selgusid tulemused - Kriim Koduvere saavutas 8. klasside arvestuses 1. koha ja esindab maakondaseptembris Tallinnas toimuval vabariiklikul olmpiaadil. 6. klasside arvestuses saavutas Hedy Lets 2.koha.Tublid olid ka teised olmpiaadist osavtjad. Kiitus ja tnud teile!

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

5/8

5

Oh, kooliaeg! Oh, kooliaeg, millal sina tuled?Merle Lepik


KOO

LIPRESS

mai2013

Ei oskagi kirjeldada seda tunnet, mis valitses hel neljapevasel peval 4. klassis. See oli suureks olemisetunne, selline vaikne ja sbralik, rahulik ja asjalik.Tahvlil ootasid 9 lepatriinut, mille kljes sildikesed 30.lend ja 34. lend. 30. lend ootas klla sgisel koolitulevaid pilasi, kellest saavad 34. lennu pilased.Valmis joonistatud kaardid laual ootamas, pulgakommid sobivale krgusele peidetud, kommidnrimnguks valmis riputatud, klass sobivaks stitud, vastuvtu kava lbi arutatud - peaks ju kik korrasolema, aga revus oli sees. Kes kis aknal vaatamas, kas nad juba ei tule, kes ootas ukse taga. Ja siis nadtulid!Kige enne Triin emaga. Triin on kodune laps, seejrel saabusid arglikult ka lasteaia lapsed koos kasvatajaEpuga. revust vis kega kahmata.Nimed eldud, esimene mngki pea mngitud kui kontrollisin igaks juhuks, kas ikka kik "suured" saidelda mngimiseks vga vajalikku ksimust "Kellele meeldib...( siia lisas siis igaks ise oma lemmikuning kel sama lemmik, vahetasid kohti)" kui Rando teatas julgelt, et tema ei ole saanud veel elda. Hirm

oli mdas, j sulanud ning mng jtkus hoogsalt edasi.Pulgakommi otsimine oli samuti pnev. Selle mngu ti klassiruumi kooli tuleva Kdi vend Jan-Silver, keskomme riputades ka muretses, et "kas said ikka sobivale krgusele, ei tea ju kui vikesed nad on". Kigeenne leidis oma kommi les Raiko.Seejrel laulsime SMART-tahvli abiga ning igaks sai sellele ka midagi kirjutada-joonistada. Triin, kes olienne teiste tulekut saanud pisut tahvlit proovida sai teistele nidata, kuidas sinna kirjutada. Tahvlile ji meile mlestuseks Jrgeni joonistatud auto, mbritsetuna nimedest ja lilledest. Vahepeal kisidneljandikud smas ja tundus, et see oli neil ks kiiremaid smisi.Oligi aeg koolimaja-tuuril. Peaaegu iga neljandik sai viksematelt kest kinni hoides uhkusega nidata omakoolimaja. Kikidele lihtsalt ei jtkunud lapsi, sest kooli tuleb heksa last, aga neljandikke on 11. Fuajees

meeldisid lastele istumismatid. Arvutiklassis vaatasime paari laste endi tehtud videot. ks oli udusfilmitreiler ning teine legoanimatsioon. Lastele meeldis eriti viimane, sest esimene oli vga udne. Siis vtsimesuuna vimlasse. Piiluti ka garderoobi ja riiete vahetamise ruumidesse. Poisid kontrollisid kohe ka, kasvesi ikka ttab. Ttas kll. Seda oli nha poiste ngudest ja pritsmejlgedest riietel. Juba vimla uksevahelt kostus kellegi "mamma mia!" - saal oli ju tohutu. Reageering suurusele oli poistel ja tdrukutelsootuks erinev. Karoliina ja Marileen seisid liikumatult, imestusest suud lahti ja pdsid lakke vaadata.Marleen jagas soovijatele palle, kuid poistel polnud nende jaoks alguses aega - vaja oli joosta, kiiresti jaringselt!Arvutiklassis vaadatud treiler tundus lastele pris udne, sest kui me olime vimlas ra mllanud ning ueskriitidega jalgrattateele joonistmas olime, teatasid Reedik ja Rando, et "karvased ked olid hirmsad" ja"kuidas need kindad niimoodi liikusid?". Sellepeale ti Jan-Silver jooksuga "karvased ked" klassist ra janitas neile, et tegelikult pole neis midagi hirmsat. Kik said neid ktte proovida ja pisut kollitada.Marileen avastas, et need on "tavalisedtkindad", Kdile jllegi meenus, et tema ema jumbes neid...Aga iga toredus saab oma lpu. Neljandikkeootas koolitund. Kaardid-kingid ktte jagatud,

jb ainult sgist oodata, millal uute spradegajlle kokku saadakse, et koos mngida.

Kuigi vihm peseb kindlasti koos joonistatudpildikesed ra, jb seda peva meenutama soetunne sdames ja vahvad hispildid - digifotodenol.

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

6/8

6

KOO

LIPRESS

mai2013

Tuule Cup 2013Andre Anis

treener

13. mail sai jtku talvel alustatud Tuule Cup 5.-7.kl poiste jalgpallis. Talvel toimunud etapi phjal pandipaari vistkonnad veerandfinaalideks. Salme poiste vastaseks veerandfinaalis tuli peale suuri segadusi Leisikool. Vljaku tingimustest mjutatuna oli mng vga konarlik. Siiski suutsid meie poisid oma paremuse

maksma panna ja vtta teenitud 3:1 vit. Vravad Karmolt, Karl-Thomaselt ja Markolt. Tasuks pspoolfinaali. Seal tuli vastaseks SG'i vistkond. Pinged olid leslaetud ning kaotuskartus mlemalvistkonnal suur. Sellest tingituna normaalset jalgpalli vljakul nha ei saanud. Toimus ks suur pallitagumine helt poolt teisele poole. hes nurgalgi jrgses olukorras nnestus Markol pall le thjavrava la. Jrgmisel hetkel aga sai Oliver jala vastaste karistuslgile vahele ja nnetul kombel maanduspall meie vravas. Rohkem vravaid mngus ei ldud ja tulemuseks meie kahjuks 0:1. 3.-4.koha mngustuli poistele vastu Vanalinna kool. Selleks mnguks olid pinged juba kadunud ja poistel meenus kuidas

jalgpalli mngitakse. Kuigi vastastel nnestus mngus juhtima asuda, suutsid meie poisid vga kannatlikkumeelt nidata ja ilusa sdumngu tulemusena viimase minuti jooksul kaks ilusat vravat la. Kohtunikulpuvile klades oli Salme kooli vistkond mngu vitnud tulemusega 2:1. Vravaljatena mrgitiprotokolli Karmo ja Marko. Tulemuseks tubli kolmas koht. Turniiri parimaks mngijaks valiti Salme kooliKarmo. Palju nne mngijatele!Vistkonnas mngisid: Karmo Paju, Karl-Thomas Sepp, Tnis Antonov, Oliver Himmist ja Marko Pra.

KevadkrossAndre Anis

treener

15. mail toimus Saare maakonna koolinoorte kevadkross Krla Tervisepargi radadel. Kohale olid saabunud14 kooli 189 jooksjat. Salme koolist vistles 12 pilast erinevates vanusegruppides ja tehti seda vgatublilt. Pstitati palju isiklikke rekordeid ning nii mnigi koolirekord. Parima kohani judis tdrukute C-klassis vistlev Erika, kes saavutas vga tubli kolmanda koha. Mihklil E vanuseklassis ji aga kolmandastkohast puudu vaid 0,2 sekundit ja Oliveril C-klassis kolmandast kohast 1 sekund.Meie jooksjate tulemused:

E-klass (650m)4. Mihkel Tnisots 2.42,6D-klass(T - 650m)9. Emma Treirat 3.01,211. Liisi Kilgas 3.01,6

(P - 1000m)16. Eerik Aavik 4.35,2C-klass (1000m)3. Erika Filippov 4.05,1 (koolirekord)9. Rebeca Ilvik 4.19,0

5. Oliver Himmist 3.39,6 (koolirekord)10. Timmo Koppel 3.50,6B-klass (1000m)9. Eerik Poopuu 3.36,9 (koolirekord)13. Karl Pruul 3.43,1

A-klass9. Gert Aadussoo 3.22,6 (koolirekord)15. Veikko Laanep 3.33,1Suur kiitus kigile jooksjatele!

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

7/8

7

KOO

LIPRESS

mai2013

Mitmevistluse meistrivistlused, 2013.aAndre Anis

kehalise kasvatuse petaja

17.mail toimusid Kuressaares traditsioonilised phikoolide kergejustiku mitmevistluse meistrivistlused.Kohale olid tulnud Saaremaa seitsme phikooli sportlased. Salme kooli vistkonnas vistlesid Laura Pld,Liis Lepik, Triin Uussaar, Gert Aadussoo, Veikko Laanep ja Eerik Poopuu. Osaleti vga tublilt ning pstitati

mitmeid isiklikke rekordeid.

Meie pilaste tulemused:Tdrukud (60m, kuul, kaugushpe, pallivise, 600m) (koht)3. Laura Pld 280 punkti (9,0s 8.-9., 8,05m 4., 3,82m 9., 41,56m 4., 2.02,7 4.)10. Triin Uussaar 227 punkti (8,9s 4.-7., 6,52m 14., 4,10m 4., 36,21m 11., 2.17,1 10.)13. Liis Lepik 198 punkti (9,1s 10., 7,75m 5., 3,92m 7.-8., 30,93m 13., katk.)

Poisid (60m, kuul, kaugushpe, pallivise, 800m)4. Gert Aadussoo 343 punkti (7,3s 1., 8,31m 12., 5,50m 2., 58,60m 10., 2.27,9 2.)5. Veikko Laanep 320 punkti (7,6s 3., 9,30m 4., 5,11m 3., 63,34m 7., 2.37,1 5.)

8. Eerik Poopuu 261 punkti (8,6s 17., 8,05m 14., 4,61m 14., 63,80m 6., 2.39,4 6.)

Kokkuvttes:1. Valjala 1174 p2. Salme 1170 p3. Kihelkonna 1074 p

Poisid:1. Salme 663 p2. Valjala 656 p

3. Kaali 628 p

Tdrukud:1. Kihelkonna 643 p2. Valjala 518 p3. Salme 507 pKiitus vistlejatele ja palju nne!

Koolisisesed lauatennise vistlusedAndre Anis


Reedel 10. mail peale tundi toimusid vimlas lauatennise vistlused. Mngu soovi avaldasid heksa poissi jakolm tdrukut. Poisid loositi algselt kolme alagruppi ning alagruppide paremad mngisid veel omavahellbi. Loosiga selgus, et turniiri kaks favoriiti (Veikko ja Herik) sattusid hte gruppi ning ks neist pidifinaalist suu puhtaks phkima. Siiski olid vahegruppide mngud suhteliselt hepoolsed ja nende vitjadselgusid kiiresti. Gerdi, Marko N. ja Karli vahelistest mngudest judis edasi Karl; Jonase, Tnise ja MarkoP. omavaheliste mngude parem oli Tnis ning Heriku, Karmo ja Veikko grupi parim oli Veikko.Finaalmngudes ei andnud Veikko enam teistele snaigust ja vitis nii Tnist kui Karli 2:0 ning tulivitjaks. Tnis ja Karl pidasid teise koha peale veel tsise lahingu ning selle mngu paremaks osutus Karl jateine koht seega talle. Tnis pidi sel korral leppima kolmanda kohaga.

Tdrukutel turniir oli lihtsam. Roosa-Angeelika, Hedy ja Eliis pidasid omavahel miniturniiri, mille vitjakstuli kahe viduga Hedy. Teisele kohale tuli viduga Roosa-Angeelika le Eliis ning kolmandaks Roosa-Angeelika.nnitlused vitjatele ja loodame jrgmisel aastal turniiri korrata.

7/29/2019 Kooli Press Nr. 9 (139)

8/8

8

6.klassi KEATKatre Halliko


Reedel, 24. mail, veetis 6. klass he harivaja meeleoluka peva Krla pargis.Vistluse kigus tuli panna proovile oma

teadmised, osavus ja oskused mitmelerineval alal: anda esmaabi, igesti kitudalhkekehadega, "kia autoga le katuse" jamuudki kasulikku ja huvitavat. Pealekontrollpunktide lbimist sai vaadatakoerteklubi Aktiiv kasvandike lustimist.Peva lpptulemusena sai meie kuues klasselektriohutuse ja pommirhmaeripreemiad, esmaabi eest rndkarika jaldvidu.

KOO

LIPRESS

mai2013

Saaremaa koolinoorte kergejustikumeistrivistlused 2013.aAndre Anis


21.mail toimusid Kuressaare Linnastaadionil kergejustiku meistrivistlused. Salme koolist osalesvistlustel 12 pilast. Taaskord nidati oma head vormi isiklike rekordite pstitamiste nol, mille tasukssaavutati ka mitmeid hid kohti.

Tulemused:A-kl.Gert Aadussoo - 100m jooks 11,9s (1.), 400m jooks 59,5s (2.), kaugushpe 5,56m (5.)Veikko Laanep - 100m jooks 12,7s (6.), kaugushpe 4,85m (6.)Kadri Pruul - kuulituge 8,72m (5.)

B-kl.Seidi Voogre - 100m jooks 14,5s (4.), kaugushpe 3,60m (9.)Karl Poopuu - 100m jooks 12,9s (3.), odavise 29,69m (6.)Karl-Thomas Sepp - 60mtj 10,9s (2.) koolirekord, 300m jooks 46,4s (4.) koolirekord, kaugushpe

4,53m (7.)Eerik Poopuu - 800m jooks 2.37,1 (2.), kaugushpe 4,40m (9.), kuulituge 9,18m (8.)Markus Treirat - 800m jooks 2.53,7 (4.), kaugushpe 4,61m (5.), odavise 20,46m (7.)

C-kl.Eliis Raaper - 60m jooks 9,4s (5.), 300m jooks 52,2s (3.) koolirekord, kaugushpe 3,60m (9.)Erika Filippov - 60m jooks 9,7s (9.), 800m jooks 3.05,5 (3.) koolirekord, kaugushpe 2,82m (24.)Oliver Himmist - 60m jooks 9,0s (4.), 300m jooks 47,6s (3.) koolirekord, kaugushpe 4,10m (5.)Timmo Koppel - 60m jooks 9,5s (6.), 800m jooks 2.52,1 (2.), kaugushpe 3,54m (8.)

Kiitus ja nnitlused vistlejatele! Olite vga tublid!

Kooli pressi kljendas veebiuudiste phjal Nele Raaper [email protected]

Documents

Kooli Press Nr. 9 (139)