Koolileht TSIRGUKE nr 10

Ta tundub olevat väga vastutulelik ja leiab alati probleemidele lahenduse! (Urve, kooli uus koristaja)

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011

Mulle meeldib, et meie direktor on mitte lihtsalt tark, vaid lausa terane inimene. Tahoolib kõigist enda kooli töötajatest väga, isegi siis, kui tundub, et ta ei näita seda välja.

(Svetlana Oper, õpetaja)

T S I R G U L I I N A K E S K K O O L I K O O L I L E H T

Nr 4(10), 2010/2011 SUVI 2011 HINDAMATU

Heikki Järlik - 50!Mais tähistas meie kooli direktor juubelit. Väike juubel oli samuti koolilehel. 10 ja 50 on kaks suurepärast ning ümmargust numbrit. Kõige-kõige suuremad õnnesoovid juubeli puhul terve koolipere poolt! Eriti palju jõudu, jaksu ja tahtmist juhtida meie kooli ka edaspidi! Kogusime kokku, mida arvavad direktorist kolleegid, õpilased ja teised.

Alati vastutulelik õpilasesindusele. Kui midagi koolielus vähegi vaja, siis alati üritab võimaldada. (Aivi

Bõstrova, 9. kl õpilane)

Kuulates direktori kõnesid aktustel, siis isegi ta hääle tämber on soe ja tarkust hoovab igast lausest. Abituriendid vaatavad pisikesi lapsi särasilmil, hoolivalt ja minu arvates on autoriteetse direktori eeskuju olnud vist nakkav . (Tiiu, logopeed)

Koolipapalikult põhjaliku ja pika jutuga. On aegade algusest hooldanud valla arvuteid. Temaga tehtud kokkulepped peavad. Teab, kust mida odavalt saab ja oskab raha

lugeda. Heikki armastab väga magusat süüa! Heikkile meeldib, kui talle lilli kingitakse. Hobiks motosport – Jaanikeses, Põhja Lätis ei möödu ükski motokross ilma Heikki ja

tema fotokaamerata. (Vallatöötajad)

Lemmikteemaks on autod ja nende varuosad. (Silva Stepanova, huvijuht)

Heikki Järlik on tõeliselt hea inimene. Probleeme tahab lahendada rahumeelselt. Enne arvamuse avaldamist soovib võtta aega mõtlemiseks. Mõnusalt kaine ja ratsionaalse

mõttelaadiga. Lobiseda armastab tehnika teemadel. (Inga Kasekamp, õppealajuhataja)

Olen väga tänulik talle selle eest, et kutsus mind siia kooli tööle. Koolijuhtidena oleme eelnevatel

aastatel palju koos töötanud, reisinud - tal on suurepärane orienteerumisvõime ning huumorimeel.

Näiteks Pariisis poleks me ilma Heikkita hotellistki välja julgenud minna, nii keevaline ja keeruline

on see linn. (Marika Troon, õpetaja)

Üks kõige vingemaid õpetajaid üldse! Loodan, et ta jääb veel pikaks ajaks Tsirguliina Keskkooli direktoriks! (Liisi Haggi, abiturient)

Eeskujulik, tahab korda hoida ja see tuleb tal väga hästi välja! (Mariis Fuchs, 2. kl õpilane)

Igati tark ja asjalik mees, temaga saab ikka igal teemal rääkida. (Priit Juus, abiturient)

Meie direktor on parim, ta on sõbralik, rõõmsameelne ja väga vastutulelik. (Kristi Kõiv, ÕE president, 10. kl õpilane)

Isana on ta alati väga toetav olnud. Me oleme koos väga paljudel moto- ja autokrossidel käinud. Oma tööd võtab isa väga tõsiselt, kõned, mida ta kooli ees esitab, loeb ja analüüsib ta mitu korda läbi. Kui ma oma kooli lõpetamiseks uurimistööd tegin, luges ta mu

töö läbi, rääkis, mida ma võisin veel kirjutada ning otsis mulle Internetist võimalikke linke juurde. (Marge Järlik, noorem tütar)

Kui olen direktori poole pöördunud, siis ei ole ma kunagi eitavat vastust saanud, ikka on minu palvetele vastu tuldud. Selle eest suur aitäh!

(Tiia, raamatukogu töötaja)

Hea liider, jutukas, tark, truu oma ametile ja koolile, õiglane. (Villu Virnas, 11. kl õpilane)

Kaunist ja meeleolukat suve!

Foto: Aivi Bõstrova

Lk 2


PeatoimetajaSANDRA PIKK (11. kl)Küljendaja ja fotograafTIMO ARBEITER (12.kl)KeeletoimetajaTIIU JÜRIADOJoonistus BIRGIT MARTINSON (5.kl)

ReporteridAIVI BÕSTROVA (9. kl)KADRI-TRIIN KATTAI (9.kl)ETHEL LAUL (9. kl)KADRI TALVIK (9. kl)KAARIN GRANOVSKI (8. kl)MERLIKA HÜDSI (8. kl)KRISTIINE KARU (8. kl)KADRIAN POSSUL (8. kl)LISETTE TOHUS (8. kl)GERLE RÄTSEP (7. kl)KAROLIINE SAEGA (7. kl)ERIKA KESVATERA (6. kl)VEIKO LEEGISTE (6. kl)

Kuidas Sul läheb?

Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool.TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!

Meie koolilehti on võimalik lugeda ka interneti vahenduselhttp://opilasesindus.tsirgu.eu/koolileht

Sellel õppeaastal palusid õpilasesinduse liikmed õpetajatel ja kaasõpilastel välja mõelda tunnuslauseid iseloomustamaks meie kooli. Konkursi käigus tulid välja väga erinevaid ning huvitavaid mõtted.

Neli kõige paremat tunnuslauset, mis õpilasesinduseni laekusid, olid järgmi-sed:

1. Tsirgu koolis - üks ja kaks, tabab kõiki tarkuslaks 2. Tsirguliina maakooli suurim soov – igaühest edukas noor 3. Edukas noor - me kooli soov 4. Tsirguliina kool - parim paik õppimiseks

Tunnuslause aitas välja valida meie kooli õppealajuhataja. Meie kooli oma tunnuslause kõlab nii: Tsirguliina maakooli suurim soov – igaühest edukas noor!

Juba järgmisel õppeaastal võite näha lipukandjatel ja kooliaktustel uut tunnus-lauset säramas. Kuidas, näete juba suvevaheajalt tagasi tulles!

Suur aitäh kõigile vastajatele ja eriti suured tänud väljavalitud tunnuslause autorile!

Ilmumise kuupäev: 2. juuni 2011

«Taevaskoja sõnumi»juubelikonkursi võitjad selgunudLoomevõistlusel «Taevaskoja sõ-num» oli tänavune aasta eriline. Juba 15-ndat aastat järjest kutsu-sime lapsi ja noori kirjutama ning joonistama. Seekord teemal «Minu pere album».

Nagu tulemustest näha, osutus see teema ühtaegu nii lihtsaks kui ka keeruliseks. Keeruliseks ehk seetõttu, et paljudele oli see esi-meseks katseks süüvida oma pere-konna ajalukku ja pärimuslugusid kirja panna. Seda suuremat tänu pälvivad õpetajad, kes leidsid head tahet ja aega oma õpilasi juhendada ning innustada konkursil osalemi-seks. Selle tulemusena on sündinud ka selle konkursi peaauhinnatöö- «Meie pere album» Räpina Ühis-gümnaasiumi VI klasside õpilaste kollektiivne uurimus. See koosneb õpilaste poolt kirja pandud oma perekonna lugudest. Väga sooje ja südamlikke kirjeldusi on perekon-na erilistest austusväärsetest isik-sustest, perekondlikest tavadest ja kommetest, tähtpäevadest ja tradit-sioonidest, suguvõsa kokkutuleku-test, on meenutusi tähelepanuvää-rivatest sündmustest. Kõik see on rikkalikult illustreeritud must-val-gete ja värvifotodega. Niikaua, kui meil on selliseid suurepäraseid üh-

tehoidvaid, oma kodu ja teineteist armastavaid ja toetavaid peresid, püsib ka meie maa.

Tunnustusauhinna pälvisid Tsirguliina Keskkooli VIII klassi õpilased Brenda Rosenberg, Han-na-Liisa Pärnik-Pernik, Merlika Hüdsi ja Kaarin Granovski, kes õpetaja Marika Trooni juhendami-sel on lehitsenud oma pere albumit ja meenutanud fotodel jäädvus-tatud inimesi ja olusid, milles nad elasid ning mida tähtsaks pidasid.

Joonistustest tunnistati I koha vääriliseks Valga gümnaasiumi 6.a klassi õpilase Karel Simsoni võist-lustöö «Kodumaja», juhendaja õp. Pille Olesk. Eriauhinna sai Põlva Lasteaia «Mesimumm» mudilaste poolt joonistatud ja kokkuköidetud suurepärane «Meie pere album», juhendaja Hilja-Beffie Kostabi.

Auhinnatud tööd antakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuu-riloolise arhiivi elulugude kogusse. Juubelikonkursi läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Täname kõiki osalejaid ja õn-nitleme võitjaid! Auhinnad saade-takse kätte postiga.

MTÜ Jaan Praggi Koda,«Taevaskoja sõnumi» projektijuht

Õie Praggi

Tsirguliina maakooli soov - igaühest edukas noor!

Uut koolilehte toimetamise käigus imestasin suures-ti – kas tõesti juba kümnes number? Nii hästi on ju meeles see päev, kui tõime taas tolmukübekeste alt välja «Tsirgukese». Minu ootused ning lootused olid,

et vähemalt saaks ühegi numbri teieni tuua… ja siis edasi vaata-me, kuidas «sellesse» suhtutakse.

Suhtuti vägagi positiivselt, rõhutan, vägagi. Teate, igasugune positiivne tagasiside annab tohutult jõudu edasi tegutseda. Ma ei arva, et peaksime kiituseid loopima igast varukast, kohe kind-lasti mitte. Iga asi omal ajal, nagu öeldakse.

Lugesin hiljuti päris pikka artiklit ühest naisteajakirjast, Anne ja Stiil, kui ma ei eksi, kus räägiti mõttesse jäänud komp-limentidest. Eestlaslikul kombel analüüsitakse läbi vastutulev inimene – kuidas ta sobib lausa valatult enda uude kostüümi, kui suurepärane on tema töö, mida ta teeb ja kust küll õppis ta soengut nõnda hästi kandma. Või, kui lõpmata armas kutsikas sul käe kõrval jookseb. Või, missugune hästi korrastatud aiamaa laiub ümber soojust õhkavat majakest. AGA seda talle ei öelda.

Mõtlen seda, et kui te tahate öelda kellelegi midagi ilusat, siis tehke seda. Ärge mitte mingil juhul mõelge, et teise inime-se häid külgi välja tuues panete ennast ebamugavasse olukorda. Sugugi mitte.

Tehke sel suvel midagi sellist, mida te pole suutnud praegu-sel väga kiirel ajal. Kolme kuuga, kui väga tahta, suudate palju. Kuid kindlasti-kindlasti ärge unustage puhata! Võtke aega!

Abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele – ma soovin teile kogu meeskonna poolt südamest jõudu otsuste langetamiseks. Mulle kohutavalt meeldis 8. klassi Juhani kõne, kus ta rõhutas teie otsuste tähtsust. Pisimärkus teile - ärge kindlasti unustage suve jooksul või pärast Tsirguliina Keskkoolist lahkumist küsida oma vanadelt sõpradelt pealtnäha lihtsa küsimuse: Kuidas sul läheb?

Uskumatu, pigem kohe naljakas mõelda, kui kiiresti on möödunud jällegi üks õppeaasta. Loodan, et meie juubelileht te-kitab teis mõnusa tunde suve nautimiseks. Pidage meeles – juba uuel õppeaastal ootan huviga pajatusi teie suvistest seiklustest.

Päikest ja värskendavat õhku teile suveks!

Lk 3


Kevadpeo ettevalmistused olid kestnud juba mitmeid nädalaid. Õpilasesinduse president Kristi Kõiv kommenteeris teemavalikut nii: «Meie huvijuht Silva Stepano-va soovitas valida midagi koduga seonduvat - nii valisimegi lihtsa pealkirja «Mu koduke on tilluke», mis inspireeritud samanimelisest laulust.»

Pärast teemavalikut tuli otsi-da DJ, teha kuulutus, panna paika kava ning meisterdada kaunistusi. Pidupäeva hommikul olid õpila-sed pabinas ning jooksid sagides mööda kooli ringi, esinemistele anti viimaseid lihve. Pärast tunde oli rahvamaja tublisid õpilasesin-dajaid täis, keda võis näha agaralt kaunistusi üles panemas.

Peokava koosnes kolmeküm-nest erinevast etteastest: oli tant-su, näidend, laulud, deklameeriti luulet ning kõige selle lõpetas ühislaul «Mu koduke on tilluke».

Pärast pidu toimus disko, sai osta värskendavaid jäätisekokteile. Kü-sides õpilaste arvamust, ütles 9. klassi õpilane Kadri-Triin Kattai, et tema ootas üritust väga ja see kujunes oodatust paremaks ning ta lisas: «Kevadpidu oli päris tore, kuigi mõned esinemised läksid na-tuke sassi.»

«Arvasin küll, et tuleb tore pidu, aga tuli veelgi toredam. Mind üllatas meeldivalt oma ka-heksanda klassi poiste aktiivne osavõtt! Pidu oli hoogne ja rah-varohke. Tuju oli kõigil ülev, oli tunda kevadet kõigi südames,» jagas muljeid inglise keele õpe-taja. «Kui välja arvata viperused tehnikaga, sujus kõik hästi, rah-vast oli nii kontserdil kui ka diskol üpris palju. Hea meel on sellegi üle, et jäätisekokteilide järele oli suur nõudlus ja need maitsesid nii õpilastele kui ka õpetajatele,» ütles Kristi Kõiv intervjuu lõpuks.

Selle õppeaasta viimane pidu on möödas ja kokkuvõttes oli üri-tus igati õnnestunud. Nii õpilaste kui õpetajate arvamused olid po-sitiivsed. Nüüd jääb oodata vaid järgnevat õppeaastat koos uute huvitavate pidudega!

Kadri Talvik

Mai alguses toimus Tsirguliina rahvamajas kevadpidu, mille teemaks oli «Mu koduke on tilluke». Rahvast oli palju ja pidu sujus meeldivalt.

«Tervis on meie elu moto,» rõ-hutas meie kooli õpilasesindus tervisenädala raames. Igal päeval käsitleti erinevaid tervise korras-hoidmise viise.

Otsustati jagada pikemate va-hetundide ajal kaalikat, porgandit hapukurki – rõhutamaks tervise tähtsust. Eriti oluline porgandi ja-gamise juures oli ju see, et 1-2 por-gandit päevas katab A-vitamiini vajaduse. Kooliraadio vahendusel edastati jutuke tervislikust eluvii-

sist ning toimus narkoteemaline loeng Elar Sarika poolt, mille koh-ta on selles lehes artikkel.

Lisaks võis kooli seintelt lu-geda fakte meie organismist. Kas teadsid, et magava inimese keha on ärkveloleva omast pool sen-timeetrit pikem? Õpilasesindus pidas ürituse raames lemmikfak-tiks - ehkki hirmutavaks - seda, et Ameerika elanikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat.

Üritust kritiseerides saab öel-

da, et rohkem tuleks teha reklaa-mi ja planeerida järgmisel korral üritust kauem ette. Superidee oli jagada tervislikku näksimist - see tegi kõigil meele rõõmsaks ning oli ka kasulik meie organismile.

Varsti on tulemas suvi. Pea meeles, et mida rohkem me lii-gume ja tervislikult toitume, seda kasulikum on meie kehale ja hin-gele. Hoidke tervist, sest mina teen seda!

Aivi Bõstrova

Tervislik näksimine!

Õhtujuhid Timo ja Sandra ning kontsertil esinenud 3. klassi rahvatantsurühm. Fotod: 2x Aivi Bõstrova, 1x Timo Arbeiter

Koonusesõit oskusvõistlustel

15.-16. aprillil toimus Krabi Põ-hikoolis Võrumaal kodutütarde oskusvõistlus. Igast malevast võttis osa 4 aktiivset ja tublit noort. Valga malevat läksid esindama Janeli Nielson, Ma-reli Nielson, Kristiina Kingo ja Karoliine Saega. Võistlus oli edukas, kuna Valga malev sai kuuenda koha. Võistlus oli üld-se väga huvitav, sest esimese päeva tegevus toimus sise-ruumides ja teisel päeval olid välitegevused. Viimased olid just kõige huvitavamad tänu jalgrattaülesandele - pidi üm-ber koonuste sõitma. Põnevat tegevust jätkus ja ka vaba aega oli piisavalt. Kindlasti jäid kõik oma kohtadega rahule. Muidu-gi pidi enne võistlust õppima palju, kuna see on ikkagi ju os-kusvõistlus.

Karoliine Saega

Lastevanemate üldkoosolek

Aprillis leidis aset lahtiste uste päev meie koolis. Lastevanematel oli võimalik külastada koolitunde ning maitsta koolilõunat. Osa-lejaid polnud kahjuks palju, ent loodame, et järgmisel korral on huvilisi rohkem!

Esimesel päeval, tõsi küll, oli lapsevanemaid vähem kui teisel päeval. 19. aprilli õhtul toimus lisaks lastevanemate üld-koosolek, kus võis näha õpilaste omaloomingulisi joonistusi. Lap-sevanemad kuulasid loengut nar-kootikumidest, nende tarbimise tuvastamisest ja tagajärgedest.

Kooli juhtkonna poolt anti ülevaade kooli tänapäevast ja tu-levikust. Comeniuse projekti tut-vustas inglis keele õpetaja ja 8. klassi juhataja Svetlana Oper.

Gerle Rätsep

Kevadiselt värskendav kevadpidu

Pilte kevadpeost leiad aadressilt www.pildid.timoo.net

SUPERIDEE!

Lk 4


Klassi toimimise süsteem - kohus

Meie kohtu ees on õpilased, kes käituvad ebasobilikult, hinded on halvad, kel on palju põhjuseta puudumisi ja muid probleeme. Kohtus arutatakse läbi süüdistatava puudumised, käitumine ja hinded. Sõnaõigus on advo-kaadil, süüdistajal, vande-kohtunikul, süüdistataval ja ka teistel õpilastel. Kõik need tegelased määrab klass koos õpetajaga. Kui süüdistataval,

vandekohtunikul, advokaa-dil ja süüdistajal pole enam midagi juurde lisada, siis määrab vandekohtunik koh-tu lõpetatuks. Pärast seda lä-hevad kõik tähtsad tegelased arutama karistust. See võib olla väga karm, kuid ka üsna leebe. Praegused karistused on olnud klassi nimel mää-ratav käskkiri, vabandamine õpetaja ja kaaslaste ees ja veel palju teisi. Me oleme tä-hele pannud, et karistus tões-ti aitab - süüdistatavate käitu-mine on paremaks läinud ja puudumisi vähemaks jäänud.

6. klass soovitab teistel-gi klassidel taolist süsteemi proovida! Liina Suur, 6. kl õpilane

Võistlusmatka eesmärgiks on kontrollida võistlejate teadmi-si ning oskusi. Sel korral oli osavõitjaid rekordarv – lausa 43 võistkonda. Kõik noored jaotati nelja vanuseastmesse: noorem aste, kes sai endale ra-jale kaasa ka juhendaja, kesk-mine aste, vanem aste ning SBK ehk sõduri baaskursuse aste. Vanuseastmest olenes ka rada, mis oli kuni 20 kilomeet-rit pikk. Kokku osales võistlu-sel 223 inimest.

Peakorraldaja ja Valga-maa maleva noorteinstrukto-ri Kaimo Vahtra sõnul teeb võistluse huvitavaks see, et trassile on seatud kont-rollpunktid, kus võistlejad peavad sooritama mitmesu-guseid tegevusi või lahen-dama ülesandeid. Peamisteks kontrollpunktide ülesanneteks olid seekord «granaadi»vise, õhkrelvast laskmine, takistus-raja läbimine, noavise, kirjalik test skautlike teadmiste kohta ning sekka ka mõni üllatusü-lesanne.

Kõigist kontrollpunktidest pidasid noored lemmikuks paadiga Emajõe ületamist. «Lastele sellisel moel paadiga

sõitmine meeldib. Nende jaoks on see uudne ja huvitav. Minu ülesanne on neid juhenda-da ja jälgida. Kuid midagi võimatut siin ei ole ja karta ka mitte,» selgitas jõeületust kontrollpunkti kohtunik Erik Hajetski.

Meie meeskond «Elu-vaesed», kuhu kuulusid Oli-ver Koroljov, Tamar Kaljuste ning Mairo Karja, saavutas vanemas astmes kolmanda koha. Meie kooli poiss Robin Altosaar ütles: «Olen kümne aastane. Esimest korda «Väle Jänese» võistlusmatkal. Väga tore on. Mulle meeldivad eriti kontrollpunktidesse kavanda-tud tegevused. Isegi värskes õhus kõndimine on põnev, raske ja väsitav küll pole. Ini-mesed on sõbralikud ja abi-valmid. Järgmisel korral tulen kindlasti uuesti võistlema!»

Minu arvates oli see matk samuti põnev kogemus. Hirm kaob kohe ära, sest kohtuni-kud on toetavad ja sõbralikud. Osalesin juba neljandat korda ja saan öelda, et üritus läheb aina paremaks.

Kadrian Possul

Alates neljandast veeran-dist toimub esmaspäeviti meie klassis klassikohus. Meie 6. klass peab tõelist kohut, mida on seni näh-tud vaid telerist.

Väledad jänesed viskasid granaati15. aprilli õhtupoolikul kogunesid kõik matkahuvilised noored Tsirguliina Keskkooli, et pidada maha järje-kordne võistlusmatk «Väle jänes.» Võistluse korralda-jad ja läbiviijad olid Noorte Kotkaste Valgamaa male-vast ja Kodutütarde Valgamaa Ringkonnast koostöös Kaitseliidu Valgamaa malevaga.

Õpilased õppisid narkootikume tundma

Põhikooli ja gümnaasiumi õpi-lased tutvusid ühel esmaspäeva pärastlõunal erinevate mõjuaine-tega. Ehmatuse vältimiseks võib öelda, et pakendid, kus asetse-sid ehtsad narkootikumid, olid hoolikalt suletud. Võimalik oli erinevaid narkootikume nuusu-tada läbi topsidesse tehtud õhu-aukude. «Kes keemiat natukenegi ülikoolis õpib, oskab amfetamiini ise kodus teha,» teatas politsei-ametnik noortele. Politseinik, kes rääkis lähemalt mõjuainete kah-julikkusest, treenib ise narkokoe-ra - muul juhul tal ohtlikud ained käes poleks. Õpilased nuusutasid erinevaid mõnuaineid ja loomuli-kult andsid neile hinnangu. Mari-huaanat kirjeldati rõveda haisuna, heroiin meenutas äädikat ning ko-kaiin teravat lõhna, mis lausa tor-

kas ninna. Exctasy oli magusalõh-naline - see lausa kutsus maitsma.

Rohkesti pakkus nalja nar-kojoobe tuvastamine. Kuulajate seast valiti välja üks koolipoiss, kelle peal katse läbi prooviti. Teine oli väga arg, ehkki narkojoovet ei tuvastatud – missugune kogemus talle! Lõpuks kummutas politsei-nik tuntud, ent rumala müüdi eelkõige tulevaste eksamitegijate huvides: linnalegendi kohaselt aitavat amfetamiin edukalt eksa-misessiooni läbida. «See on vale, ärge jumala eest seda uskuge,» kinnitas lektor.

Sandra Pikk

Kui varem ei näidatud erinevaid narkootikume avalikult, siis nüüd küll – eks ikka selleks, et noored oleksid teadlikumad.

Lisainfoks külasta:www.noorednoortele.ee

või www.narko.ee

Valgamaa Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu avatud meistrivõistlused orienteerumises 2011a.

Aeg ja koht:Pühapäeval, 26.juuni 2011.a. Soontaga, Valgamaa. Start

Saeveski puhkekohast, algus kell 11:00.Registreerimise kord

Valgamaa Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu meistrivõistluste eelregistreerimine lõpeb 21.06.2011.

Registreerida tuleb e-posti aadressil [email protected]

LOOMAD KOOLIS

Fotod: Erakogu

Lk 5

Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Iirimaal» | Kevad 2011

Comenius«Exploring European Contrasts» 4.-9. aprill Hispaanias Rahvusvaheline projekt

Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

Comeniuse projektiga HispaaniasseTsirguliina Keskkooli õpilased - Anabell Tamm, Aivi Bõstrova, Rasmus Koroljov ja Kristiina Leppik 9. klassist, Sandra Pikk 11. klassist ning

Timo Arbeiter 12. klassist külastasid aprilli alguses Hispaaniat. Kul lugesid eelmist Comeniuse vahelehte, oled teemaga kindlasti tuttav. Nüüd räägivad need viis noort enda seiklustest Hispaanias.

Esmaspäev, 4. aprill Lend üle Euroopa: Riia - Milano - Barcelona Saabumine Barcelonasse: 23.30

Rasmus:Esmaspäeva hommikul sõitsime bussiga Riiga, edasi läksime len-nukiga Milanosse. Seal toimus ümberistumine ja siis lendasime alles Barcelonasse. Kohale jõudes oli kell juba umbes 11.30 hilisõhtul. Lennujaama tulid meile võõrusta-jad vastu ja see oli meie esimene kohtumine. Minu pere -nagu tõe-listele hispaanlastele kohane - tuli kohale hiljem kui teised ja mulle juba öeldi, et kui nad ei tulegi, siis saan öö veeta hotellis. Ja olidki nad kohal ning siis sõitsime koju. Järg-misel päeval läksime kooli. Sinna pidime sõitma alati rongiga. Juba esimesel päeval koolis sain kõigiga väga heaks sõbraks, see oli lihtsalt uskumatu. Minu arvates ei anna Hispaania inimesi Eesti omadega võrrelda, sest nad on nii avatud ja väga jutukad, heatahtlikud. Käisime linnaga tutvumas, meile näidati pal-ju erinevaid uhkeid ehitisi ja muid vaatamisväärsusi.

Teisipäev, 5. aprill Tutvumine Agora Sant Cugat’i kooliga, riikide tutvustused ning mini-eurovisioon. Bowling ja õhtu peredes.

Anabell:Teisipäeval tutvusime nii ümbrus-konna kui teiste projektis osalejatega. Kohe hommikul sõitsime Agora Sant Cugat’i kooli juurde. Esmalt kogune-sime koolimaja taha, seejärel juhatati kõik väljakule, kus jagati meid rüh-madesse. Mängisime erinevaid tutvu-mismänge. Saime üsnagi palju uusi sõpru juba esimesel päeval. Näis, et kõik olid väga rahul. Pärast üksteisega tutvumist läksime kooli koosoleku-tesaali, mis asus eraldi majas ja see sarnanes väga Valga kultuuri-ja hu-vialakeskusega. Seal toimus partner-riikide tutvustus ja iga maa õpilased

pidid esinema. Kuulutati see välja kui minieurovisiooni playback show . Meie grupp jäljendas Tanel Padari ja Dave Bentoni võidulugu «Every-body». Nägime harjutamisega kõvasti vaeva ja see tasus ära - olime tõeli-selt tublid! Teenisime korraliku aplausi! Teiste koolide lugudest jäi meelde norrakate Aleksander Rybaki «Muinasjutt.» Iirlaste oma riigi tutvustus oli väga võimas, sest tõi eredalt esile selle maa «võlu ja valu». Ka teiste riikide esitlused olid harivad. Hiljem suundusime koolimaja söögisaali, kus sõime koolilõunat. Õpilased on oma koolitoidus samuti pettunud nagu meie siin. Ega lõuna tõesti just parim olnud, kuid kõht oli tühi ja tuli süüa. Koolipäev lõppes kell viis.

Õues oli väga palav, umbes +25 kraadi. Viimaseks tegevuseks sellel päeval oli bowlingumäng. Saime suhelda võõrustajatega, kellega päeval koos olla peaaegu ei saanudki. Bowlingus lõpetasime suhteliselt hilja ja pärast seda läksid kõik ära «oma» kodudesse.

Kolmapäev, 6. aprill Jalgsi ringkäik Kataloonia pealinnas Barcelonas.

Sandra:Kolmapäeval tutvusime Barce-lonaga . Ameeriklasest hispaania juurtega projektijuht Martin Gertz jagas meile materjali põhilise in-foga nendest kohtadest, mida ta plaanis meile tutvustada. Alustasi-me jalutuskäiku La Ramblast, 1,2 km pikkusest imeilusast jalakäijate tänavast, külastasime Barcelona suurimat turgu Boqueria Marketit, kus on võimalik osta praktiliselt kõike. Käisime 1319.-1391. aasta-tel ehitatud katalaani kirikus, mis 1936. maha põles ja nüüd uuesti on üles ehitatud. Käisime Barcelona katedraalis, mis samuti valmis 14. sajandil. See kirik üllatas siseõues kasvavate palmide ja majaga, kus elavad suured ja uhked pühad haned. Me puhkasime jalgu suure kuningliku palee trepil ning Martin teadis rääkida, et just selles palees võtsid Kuningas Ferdinand ja Kuninganna Isabella vastu Christopher Columbuse pärast tema pöördumist Ameerika avasta-mise reisilt.

Neljapäev, 6. aprill Pueblo Espanól, Parc Güell ja Sagrada Familia.

Kristiina:Neljapäev meeldis mulle väga, mil me sõitsime ringi erinevates kohta-des. Külastasime selliseid vapusta-vaid kohti nagu Parc Güell, Pueblo Espańol ja Sagrada Familia. See

Barcelona oli ikka superkoht, seda ei anna kirjeldada. Selleks, et täpselt teada saada, milline see välja näeb, tuleb ikka ise kohal ära käia. Need päevad läksid tegelikult väga kiiresti. Ei saanud arugi, kui juba viimane päev oli käes ja tuli sõpradega hüvasti jätta. Õhtul olin veel okei, kuid kui hommikul len-nujaama hakkasime sõitma, siis oli ikka jube lugu küll – mõtted tiirlesid ainult selle ümber, et ma ei pruugi neid inimesi enam

MITTE KUNAGI näha.

RASMUSE KOMMENTAAR

Lk 6

Koolileht Tsirguke | Suvi 2011 Koolileht Tsirguke - erileht «Comeniusega Hispaanias» | Suvi 2011

päev oli pühendatud Antoni Gaudi loomingule, sellega tutvumiseks. Antoni Gaudi oli Kataloonia arhi-tekt ja modernismi tähtsaim esin-daja. Teda peetakse juugendstiili ja orgaanilise arhitektuuri esindajaks, kes arendas välja omapärase sür-realismi kalduva arhitektuurilise vormikeele. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd: Güel-li park ja Sagrada Família kirik. Minu arvates oli Parc Güell kõige ilusam koht, kus me sel päeval oli-me. Gaudil oli patroon ja esindaja Eusebi Guell, kes tahtis, et Gaudi kujundaks Barcelona aristokraati-dele nende seisusele sobiliku pargi. Tänapäeval võib selles pargis ja-lutada igaüks ja nautida erinevaid mosaiike, kauneid paviljone ning ha-ruldast dendraariumi, mis on geniaal-selt ühtseks tervikuks projekteeritud . Gaudi kujundas parki 14 aastat ja sellest on saanud koht, mida lihtsalt peab nägema.

Pärast väga paljude lähedaste inimeste surma muutus arhitekst sügavalt usk-likuks. Gaudi pühendas kogu oma eluenergia uue kiriku loomisele, milleks sai imeline Sagra-da Familia katedraal. Tema, kes kunagi oli ol-nud tõeline dandi ja seltskonnalõvi, ei hoolinud enam ühestki ilmalikust lõbust, isoleerus ühis-konnast ja pühendus ainult tööle. Aastal 1926 jäi ta trammi alla. Kuna keegi ei tundnud Gaudis ära suurt arhitekti, ei viidud teda haiglasse, sest ta pigem meenutas kodutut. Lõpuks viidi liik-lusohver vaestehaiglasse, kust sõbrad ta leidsid. Arhitekt suri paari päeva pärast. Kogu Barcelona leinas seda suurkuju. Sa-grada Familia all keldris on väike kirik, kuhu ta on maetud. Antoni Gaudi pühendas Sagrada Familia ehitamisele elu viimased 16 aastat. See on kuul-saim ja enim külastatud lõpetamata kirik maailmas.

Reede, 7. aprill Projektipäev, esitlused teemal «Mille üle olen/ei ole uhke oma maal?».

Aivi:Reede nagu ka kõik teised

päevad algas kella üheksaks kooli minekuga. Saime pesapalliväljakul kokku ning rääkisime juttu. Kuna päevakava järgi tuli teha oma pro-jektitöö esitlus, kogunesime saali, mis oli meile juba tuttav esimesest päevast. Kuulasime ja vaatasime Norra, Hollandi, Iiri ning Hispaa-nia õpilaste esitlusi. Meie grupi kahest esitlusest pidi Kristiina oma slaidiprogrammiga Eesti loodusest olema esimene. Juhtus aga väike äpardus – mälupulk vajaliku failiga oli ootamatult kadunud. Kiirläbirää-kimiste tulemusena otsustasime näi-data filmi väljarändest, mida esialgse plaanina pidime esitlema hiljem. Sügisel, kui tullakse meile külla,

Olen varemgi Hispaanias käinud, kuid see oli varasemast palju erine-vam. Eelmisel aastal oli puhkamine ja lösutamine rannas. Polnud erilist sidet sealsete inimeste ja kultu-uriga. Nüüd aga sai teada veelgi rohkem hispaaniakeelseid sõnu ning seda, kuidas hispaanlased ela-vad. Jäin väga väga rahule, samuti sain palju pruunemaks. Eestis ju alles lumi sulas ning oli kaksküm-

mend kraadi külmem.

AIVI KOMMENTAAR

Järgmine Comeniuse projekti “Ex-ploring European Contrasts” koh-tumine toimub juba selle aasta oktoobri teisel nädalal. Meie kooli saabuvad õpilased ja õpetajad nel-jast Euroopa riigist. Otseselt on selle projektiga seotud järgmisel õp-peaastal praegused 8. ja 10. klassi õpilased. Meie kooli õpilastel on hea võimalus võõrustada peredes 21 välisriigi noort.

Projektitööna peab septembri lõpuks valmima koomiks teemal “Eestlaste tee vabadusele”. Koomik-sid valmivad ajaloo ja kunstiõpetuse õpetajate juhendamisel. Parimad tööd miksitakse kokku meie kooli esindavaks ühistööks. Kõik teised osalevad riigid valmistuvad koh-tumiseks ette samal viisil.

Koolis pannakse üles suur kun-stinäitus Hollandi, Hispaania, Iiri-maa, Norra ja meie õpilaste töödest. See on hea võimalus tutvustada küla-listele meie Eesti kultuuri ja ajalugu läbi joonistuste, maalide ja erinevate käsitöö esemete. Igaüks saab osale-

da sellel näitusel. Oodatud on kõik head ideed ja huvitavad esemed.

Kohtumisele Tsirguliinas järgne-vad meie õpilaste ja õpetajate reisid Hollandisse ja Norra.

Õpilased, kes soovivad osaleda projekti reisides, peavad esmalt val-ima riigi, kuhu tahaksid reisida ning seejärel kirjutama motivatsioonikirja mahus A4. Õpilased peavad mõtes-tama lahti oma nägemuse projekti edukaks kulgemiseks ning kirjeldama oma osalust selles. Mida on nad valmis tegema ning juurde õppima selleks, et projekt õnnestuks ja oleks ka huvitav teiste riikide õpilastel - õpetajatel kuulata-vaadata.

Comeniuse projektides osalevate koolide eelis on see, et nad saavad taotleda oma kooli õpetaja- prakti-kanti välismaalt, mida meie kool ka tegi. Rõõm on teatada, et järgmise õppeaasta jaanuarist õpetab meie koolis inglise keelt välismaalasest õpetaja. Kes ja millisest riigist ta pärit on selgub lähimal ajal.

PROJEKTIJUHT EELSEISVAST KOHTUMISEST

Jan Amos Komenský (ladinapäraselt Comeni-us) oli Tšehhi õpet-lane ja filosoof, kes sai Euroopas tun-tuks oma uudsete p e d a g o o g i l i s t e vaadete poolest, mille mõju kestab tä-nase päevani. Üldhariduse valdkonna allprogrammina on Comenius pakkunud koolidele, õpetajatele, üliõpilastele ja kooli-tusasutustele erinevaid rahvus-vahelise koostöö võimalusi alates 1995.aastast. 2007 - 2013 toimib Comenius iseseisva programmina elukestva õppe programmis, mida finantseerib Euroopa Liit ja milles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmes-riiki: Island, Liechtenstein, Norra ja kandidaatriigina Türgi. Projektides teevad erinevate Euroopa riikide õpilased ja õpetajad koostööd ühiselt kokkulepitud teema(de)l. Tegevused toetavad üldhari-duse õppekavale ning on suunatud keeleõppele, õpilaste aktiivsele kaasamisele ja/või kooliarenduse-le. Lisaks igapäevasele rahvusva-helisele koostööle on projektil ka konkreetne tulemus/toode, mille saavutamise nimel partneritega ühiselt tööd tehakse. Nii võib pro-jekt “ajalukku” minna näiteks mit-mekeelse sõnaraamatu, ajakirja, kodulehe, kunstinäituse, videopäe-viku, etenduse, uurimistulemuste analüüsi, õppematerjali vms näol. (väljavõte sihtasutus “Archime-

dese” kodulehelt)

MIDA TÄHENDAB COMENIUS?

See oli minu jaoks väga põnev kogemus olla sellisel ilusal maal. Kõik päevad olid suhteliselt hästi organiseeritud. Sain praktiseerida oma keeleoskust ning tutvusin erinevate inimestega, omandasin uusi teadmisi Hispaaniast ja selle rahvast. Mulle meeldib, et inimesed on seal väga sõbralikud, nad on õnnelikud ja palju rohkem avatu-mad ning väljendavad oma tundeid teisiti. Viimasel päeval oli meel kurb, sest kahju oli lahkuda nii tore-datest sõpradest. Ma igatsen väga neid ja seda aega, mis me saime Hispaanias veeta. Ma loodan väga, et mul tuleb võimalus sinna kunagi

tagasi minna.

KRISTIINA KOMMENTAAR

saab Kristiina oma tööd esitleda. Meie rõõmuks meeldis meie film saalisolijatele väga. Projektitööd esitletud, läksime Sant Gugati lin-navalitsusse linnapea vastuvõtule. Vastuvõtt oli suurejooneline ning igati täpselt planeeritud. Kõik kul-ges kindla korra järgi. Linnapea tervitas meid soojalt. Seejärel võt-sid sõna projektiriikide esindajad. Peeti kõned, anti üle kodumaad ise-loomustavad kingitused, tehti ühis-pildid. Kogu tegevust filmis Sant Cugat`i telejaam ning meid võis samal õhtul uudistes näha. Vastu-võtu lõppedes suundusime tagasi kooli, kus käisime klassist klassi rääkimas oma riigist, eluolust, tra-ditsioonidest ja inimestest.

Koolipäeva lõppedes seadsi-me koos sammud rongipeatusse, et sõita kümne minutiga Barcelonasse restorani. Väikene jalutuskäik õhtu-ses Barcelonas päädis restoraniela-mustega. Kartulitoite valmistatakse enam-vähem kõikides riikides sar-naselt - ja see tõi kodumaise maigu suhu. Sõime kõik kõhud nii punni, et pärast «veeresime» tagasi rongile. Olime veel mõned tunnid koos sõp-radega ning jätsimegi hüvasti. Ena-must oma uutest tuttavatest ei kohta me võibolla mitmete aastate jook-sul, aga võimalik, et mitte kunagi.

Lk 7


20. mail olid tänuüritusele oodatud kõik raa-matukogu küsimustele vastajad. Küsimusi kogunes (jaanuar – mai 2011) kokku 14. Ma-riis (2 klass); Kelly (5 klass); Helin, Meri Liis, Relika ja Veiko (6 klass) vastasid kõikidele küsimustele. Napilt jäi puudu Kirsti-Helenal ja Triin T. 4. klassist ehk vastamata üks kü-simus. Väga tublid olid ka Rahel ja Krista 2. klassist; Kert, Heli Liis ja Pauliine 4. klassist. Kokku 1. – 9. klassini oli vastajaid 54. Tänu-täheks aktiivse osalemise on iga laps nüüd raamatuklubi liikmepileti omanik, vähemalt viiele küsimusele vastaja sai lisaks liikmepi-letile ka tänukaardi.

Küsimustest ja mõistatust, arvamistest ei saa üle ega ümber. Iga elusolend vajab toitu, millist toitu pakub raamatukogu? Et vastus-te leidmine jõudsalt edeneks ka järgmisel aastal, sai iga laps raamatukogunduslikke vitamiine. Enne tarvitamist tuli aga hooli-kalt pakendit lugeda, et olla kindel, kas ikka soovitakse ennast nakatada pisikuga, mida tõotas kiri ümbrisel. Võib juhtuda, et vitamiin mõjub kohe või siis alles mõne aja pärast – see sõltub vastuvõtlikkusest ja manustata-vast kogusest. Vt pilti vigurkommidest lk 9.

Raamatuklubi soovib kõikidele praegus-tele ja tulevastele klubilastele ilusat suveva-heaega!

Tiia raamatukogust

Kevad on käes ja kooliaasta lõppemas. Kokkuvõtteid teeb ka raamatuklubi.

Üks päev Taheva asenduskodus

Kui öelda, et kartsin, oleks see emot-siooni liialdatud kirjeldus - olin ärevil. Asenduskoju küllaminek on olnud kaua minu mõtetes – nüüd avanes selleks ideaalne võimalus. Veetsin kahtlemata ühe kõige äge-dama pühapäeva oma elus!

Kui esialgselt kuulsin, et Taheva sanatooriumis elavad sügava ja ker-ge puudega lapsed, kartsin, et põge-nen vaikselt, pisarsilmi, kohe pärast kohtumist. Et minust vale arusaam ei jääks, polnud mul kartust laste puuete vastu, vaid hoopiski muser-das see, et ma igas olukorras nii õr-nahingeline olen. Minu abitu tunne oleks neid veel ebakindlamaks tei-nud, aga soov polnud mingil juhul neid kurvaks muuta. Tõesõna, ihka-sin kõigest väest vaid aidata.

Õnneks sain väga positiivse kogemuse, mida tahan jagada.

Taheva asenduskodu üheks po-sitiivsemaiks küljeks on see, et laste elamistingimused pole halvad, vas-tupidi – üsna suurepärased. Tekkis kohe kodune tunne. Toad on väga kenasti möbleeritud, puhtad, ilusad. Seal elab ca 20 last, kolm nendest va-javad suuremat hoolt.

Lastega tekkis kohe eriline side – meid võeti hästi vastu ja oldi üsna avameelsed. Uskumatult tore tunne tekkis, et nad meid usaldasid. Ühine päev algas tutvumisega.

Tankla lehe meeskonna liikme-tega - kellega asenduskodu külasta-sime - tutvustasime Tankla tööd ja jagasime lehti.

Sellele järgnes kilomeetrine

jalutuskäik Tollimäele. Meid viidi kohta, kus tihti pärast kooli aega veetmas käiakse. Põnev päev lõppes prosside valmistamisega. Õpetasin nii Tankla kui ka Taheva noortele, kuidas väga hõlpsalt meisterdada endale meelepärane ehe. Eriti armas oli see, et kaks lasteaiaealist tüdru-kut puutusid õmblemisega esimest korda kokku – mul oli rõõm olla nende õpetaja.

Keerulisim hetk oli minu jaoks lahkumine. Jääb kauaks meelde pi-sarsilmi otsa vaatav pisikene Tuuli, kellega lõpuks vähemalt kolm korda kallistusi jagasime. Imeline, kuidas mõne tunniga üks piiga võis niivõrd sügavale südamesse pugeda. Raske oli naeratades lahkuda, suunurgad lausa tikkusid allapoole.

Tahame Taheva lastele peagi uuesti külla minna. Plaanime koos vaadata pilte koosveedetud päevast ja meisterdada jälle midagi koos. Lõ-busad koolipoisid pildistasid meie fotokaameratega – on aeg neile näidata, milliseid imelisi hetki nad jäädvustasid!

Sandra Pikk

Kevadpüha hommik oli ilus: päikene paistis, linnud siristasid eriliselt ja ei puu-dunud külm tuul, mis sasis juukseid. Pead vaevasid mõtted sellest, kuidas meie külaskäik vastu võetakse.

UUDISEID RAAMATUKLUBIST Sooru näitetrupist Merci

Näitetrupi nimi tuli läbi suurte vaidluste ja arutelude. Lõpuks panime nimeks Merci, sest see on tuntud kui tänusõna. Kuna näiteringi soovijaid oli palju, otsustati teha kaks rühma nooremate ja vanemaealiste jaoks. Just seetõt-tu olemegi käinud esinemas kahe trupiga.Suurim saavutus on olnud edasipääs kooli-teatrite festivali lõppvooru Valgamaad esin-dama. See rõõm ja ärevus, mida me tundsime sel hetkel, kui edasi saime, oli piiritu. Merci vanemasse astmesse kuuluvad: Andra Punt, Liina Suur, Eliis Karm, Kaarin Granovski, Ras-mus Koroljov, Slavik Svirskaja, Sandra Pikk, Johanna Ardel ja Sandra Rannakivi.

Minu arvates on näiteringis osalemine, esine-mas käimine ja näidendi valmimise periood väga põnev. Näiteringist osavõtt on mind väga palju edasi arendanud. Enam ei ole sees suurt närvipin-get, mis esinemise ära võib rikkuda. See oli roh-kem esimestel aastatel. Lava- ja esinemishirm on kadunud. Kindlasti on palju kaasa aidanud Sigrit, kes meid igati toetab ja annab head nõu. Naljakas on see, et just viimase näidendi ajal ütleme enda kohta «mustlased». Alati, kui on vaja kogu kam-pa kokku saada, on lause algus: «Noh, mustla-sed...» See väike grupp inimesi saavad hakkama suurte ja võimsate näidendite ja tegudega, kui vaid tahtmist jagub.

Eliis Karmi arvates Merci näitetrupp on väga tore ja ühtne. Näitlemine on teda tohu-tult edasi arendanud - ta on nüüd palju julgem ning ka lavahirm on kadunud. Sigriti kohta teab ta rääkida ainult head: «Meie juhendaja

on parim: ta on huvitav, elav, aktiivne, otseko-hene ja väga tubli!»

Rasmus Koroljov arvab, et selline ettevõt-mine - teha Sooru näitering - on igati lahe. Kommentaariks ta lisas: «Kui ma sellest näite-ringist kuulsin, olin kohe kindel, et sinna ma lähen.» Ta on saanud väga palju inspiratsiooni ning on võitnud eripreemia särava osatäitmise eest. Ka tema arvates on meie juhendaja Sigrit väga super, Rasmus ei oska midagi paremat tahtagi. Kõik «Merci» näidendid on olnud omapärased ja mõnusad, koostöö sujub hästi. Igale näidendile paneme juurde väikse osake-se omaloomingut, mis teeb näitlemise veel hu-vitavamaks,» jagab Rasmus oma muljeid.

Liina Suur kui vanema vanuseastme kõige noorem näitleja ütes, et ta on kõik need kolm aastat viibinud soojas õhkkonnas, väikses ja armsas näiteringis. Inimesed tema kõrval on võrratute südametega ja loomulikult on kõige tähtsam SIKI! Sigrit on maailma ägedaim näi-teringi juhendaja ja kindlasti ka sõber! Sikit me võtame kõik laheda sõbrana - ta teeb kõvasti nalja, naerab meiega koos ja ta on lihtsalt nii siiras!»

«Ma olen kolme aastaga palju arenenud, tunnen ennast laval hästi, vabalt. Armastan lausa laval olemist! Esimesel aastal veel seda lavamõnu ei olnud, oli suur hirm. Kuid nüüd on kõik muutunud,» meenutab Liina. Kaarin Granovski

Näitetrupp Merci on tegutsenud juba 3 aastat. Vaatajaid on rõõmustatud lausa kol-me näidendiga: «Nukitsamees», «Kalevipoeg» ja «Mustlaslaager läheb taevassse.»

Vasakult: Siiri, mina ja Tuuli. Foto: Erakogu

Lk 8


27. aprill algas meie kooli valikmu-dilaskoori jaoks ärevalt. Ees ootas 4 tundi kooriproovi koolis ja see-järel ühisproov Tõrvas koos teiste Valgamaa mudilaskooridega. Kui-gi paari meie mudilast oli tabanud kõhuhaigus ja nad olid magada saanud öösel vaid mõned tunnid, ei virisenud nad ja pidasid vapralt vastu kogu pika laulupäeva.

Tõrvas olid suurt ühisproovi läbi viimas ja koore üle kuulamas laulupeo mudilaskooride üldju-hid Anne Kann ja Kaie Tanner. Pärast ühetunnist ühisproovi saa-buski ärev hetk, kui tuli tõmmata loosiga 2 laulu, mida tuli kohtuni-kele esitada.

Meie kooril vedas lauludega. Saime laulud «Tuhat tänu» ja «Mu suul ei ole sulgejat». Õnneliku käega laps oli Triin Talvik. Meie esituses olid küll mõned apsakad, aga väga hullusti ei läinud.

Kohtunikelt saime 6.8 puntki ja need andsid 2. kategooria, mis ta-gas mudilaskoori pääsu Tallinasse koolinoorte laulu- ja tantsupeole, mis toimub 1.-3. juulini.

muuskaõpetaja Margit Aigro-Siibak

Mudilaskoorpääses laulupeole! Klassiekskursioonil teatas Tiina Arbeiter

meie klassi viiele õpilasele, et on vaja min-na väljasõidule ka järgmisel päeval. Seekord pidi väikebuss kõneravis käivaid lapsi koos logopeediga viima Luunja Keskkooli erios-kuste olümpiaadile. Soovisime sinna väga minna.

Kohale jõudes oli üritus küll alanud, aga meie võistkond suutis töö lõpetada teistest varemgi. Pidime määrama häälikugruppe ja pikkusi, parandama vigu, mõistma sõnade tähendusi.

Võistkondi oli kokku seitse. Pärast kir-jalikku tööd pidi iga võistkond esitama mini-näidendi. Võisime teksti paberilt maha luge-da. See pidi välja selgitama lugemisoskuse ja julgemad esinejad.

Saime teise koha, diplomi ja kommi. Oli-me väga rõõmsad, et me nii hea koha saime. Pärast anti meile süüa ja võisime enne bus-

Erioskuste olümpiaadilt tuldi tagasi teise kohaga

Minu jaoks algas koosolekumee-leolu Tartu rongijaamas tuttavaid nägusid nähes. Rong Tallinna poo-le läks veidike pärast kahte. Meie reisisaatjateks olid kaks tublit Tar-tu noort Mirell Jänes ja Marili Nii-dumaa. Nemad vaatasid, et kõik oleksid kohal ning siis asusime Tallinna poole teele.

Rongisõit sujus lõbusalt, rää-kisin sõpradega ja töötasin läbi meie kooli õpilasesinduse põhi-kirja. Tallinnasse jõudsime um-bes kella kuueks ja siis reisisime liinibussidega 32. Keskkooli, mil-

le peauksest sisse minnes võtsid meid vastu korraldustiimi liikmete rõõmsad näod.

Otsisin üles oma nimekaar-di, võtsin mulle mõeldud mapi ja pastaka ning siis suundusin juba otsima tudulat. Asjad lahti paki-tud, algas avamine ja pärast seda oli juba õhtusöök. Õhtul olid tut-vumismängud ja ka uue juhatuse kandidaatidega tutvumine ning peale seda mindi magama.

Teisel päeval oli dokumentide arutamine. Õhtul oli vana juhatuse ärasaatmine ning maskiball. Va-

nale juhatusele tehti väga lahedad kingitused. Nimelt said nad kellad, millel oli EÕL-i logo ja nende nimi.

Kolmandal ehk siis viimasel päeval oli uue juhatuse valimine. Uueks juhatuse esimeheks sai Kul-dar Rosenberg ja aseesimeesteks valiti Liina Hirv ja Kristen Aigro. Koosolek lõppes «lucky cookide» söömisega ja siis algas kojusõit. Esmalt Tartusse rongiga ja siis kii-relt teise rongi peale, mis tõi mind koju – Tsirguliina.

Kadrian Possul

Muljeid Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekust

Valgamaa laululaps 9. aprillil toimus Otepää Gümnaa-siumi saalis Valgamaa Laululaps 2011. Meie koolist osales sellel üritu-sel Mariis Fuchs.

Mariis pääses sinna eelnevatest voorudest, mis toimusid Tsirguliina Rahvamajas ja Lüllemäe kultuurima-jas. Mariis oli 7-9 aastaste vanusegrupis.

«Kuna võistlejaid oli palju ja tu-gevamad olid alles jäänud, oli Mariis tubli ja pidas pingele hästi vastu,» ütles Mariisi juhendaja Margit Aig-ro-Siibak. «Mariisil olid tugevad vastased - Tõrva laulustuudio ja lau-lustuudio Joy,» ütles Mariisi juhen-daja. Mariis saavutas oma vanuse-grupist väga tubli 2.koha.

Merlika Hüdsi

sile minemist koolipargis mängida. Tegime pilte nii üritusest kui ka mänguväljakul viibimisest. Neid saab näha meie klassi seinal.

Lauriin Possul, 2. kl õpilane

Erioskuste olümpiaadil käinute meeskond. Foto: Erakogu

Õpilasesinduse viimane koosoleklõppes traditsiooniks saanud hüppega

Kaheteistkümendikud oma viimaselametlikul koolipäeval ehk tutipäeval

Road 666 projektiga Prantsusmaal käinud Tõlliste valla ja Tsirguliina kooli noored Eiffeli torni juures

Õpetaja õpilastele: «Kas keegi võistleja-test peab riideid vahetama?»(Õpilane tõstab käe): «Ma pean enda mähkmeid vahetama.»***Õpetaja ekskursioonil: «Lähme teeme keldri ees grupika!» (Grupipilti)***Õpilane õpetajale: «Kuule, see, mul õpetajal vaja palli täis pumbata.. noh, sa saad vä?»Õpetaja: «Noh, saab ikka.»

***Õpetaja: «Mis on rahapesu?»11. klassi õpilane: «See on see, kui emme paneb püksid pessu aga raha jääb taskusse.»*** Õpilane: «Õpetaja, kas teil on tagaruumis pliit? Aga kui mul ühel päeval on kõht kohe väga tühi, kas võin poest liha osta ja seal pliidil praadida?»***Õpetaja: «Kas te olete kuulnud kaksnur-gast midagi?»

Õpilased: «eee….äää…äöä..»Õpetaja: «Noh, jaa või ei?»Õpilased: «eee..ei?»Õpetaja: «No, muidugi ei ole, sellist asja ei olegi olemas!»***Õpetaja: « Kodus vaadake oma isa kahek-sakümnendate koolivormi seelikuid.»Õpilane: « Seelikuid?»****Õpetaja kastis lilli* Õpilane: «Ma võin ise teie lilli kasta... see tähendab, mul on töö valmis tegelikult.»

HUUMOR

Lk 9


11. mail osalesid 1. ja 2. klassi õpila-sed Eesti Põllumajandusmuuseumis toredal õppepäeval. Seal saime ise näha, kuidas vanasti leib lauale jõu-dis. Lapsed said paljusid töid ise läbi teha alustades viljapeksust, jahu jahvatamisest kuni leiva ahju pane-miseni. Pärast päevatoimetusi sai

igaüks maitsta ahjust võetud sooja leiba, millele tõelist maavõid pea-le määriti. Oh, küll maitses magus see! Kõige lõpuks said kõik lustida mänguväljakul, käia tuulikus ning uudistada vanu põllumajandusma-sinaid. Kogu üritus oli meile tasuta!

Järgmisena külastasime Tartu

Mänguasjamuuseumit, mis pakkus paljudele äratundmisrõõmu, aga ka üllatusi. Eriti vahvalt möödus tunni-ke mängutoas, kus lapsed said kos-tüüme vahetades piiluda muinasju-tumaailma.

Enne kojusõitu põikasime veel Lõunakeskusesse, kus iga huviline sai ekskursiooni juurde kuuluvaid «kohustuslikke» ostusid teostada.

Niimõnigi reisiline on öelnud, et mis ekskursioon see on, kui poes pole käidud. Üks laps ütles kord, et eks-kursioon oli igav, sest poodi minna ei lubatud.

Igatahes oli reis huvitav ja ostu-keskuse külastus pani laste arvates sellele ilusa punkti.

õpetaja Tiina Arbeiter

Algklassid külastasid põllumajandusmuuseumi

Meenutus 9. klassi tutipeost - Kadri ja Anabell Algklassiõpilased võimasinat väntamas Vigurkommid - vitamiinid raamatuklubilistele

TIIUJüriado

TIIAPärnik-Pernik

TIINA Arbeiter

Mitu ampsu saab võtta tervest õunast?

Mitu linna on Eestis?

Mitu klahvi on klassikalisel klaveril?

Mis on mäe ja oru vahel?

Mitu rataston korralikul autol?

Mis on antiviirus?

Mitu ruutu onKalevi 100g šokolaadil?

Ühe ampsu.

25 linna.

Ei oska öelda.

Ja.

5 ratast.

Programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid.

20 ruutu.

Ühe ampsu.

33 linna.

64 klahvi.

Ja.

5 ratast.

See on programm, mis arvuteid tuksi keerab.

12 ruutu.

Ühe ampsu.

Ei oska öelda.

Ei tea.

Ja.

5 ratast.

Programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid.

20 ruutu.

Õiged vastused: ühe ampsu; 47 linna; 88 klahvi; ja; 6 ratast; programm, mis kopeerib end ise ja nakatab teisi arvuteid; 20 ruutu.

3 SARNAST KOOLIELU TEGELAST

Hommikul, kui bussi peale läksime, olime kõik ärevil, sest pidime ju sõitma Tartusse! Ning umbes poole tee peal hakkasime lehvitama kõikidele autode-le, mis vastu tulid. Kui kohale jõudsime, mõtlesime - mida?

Meie ees oli vaid suur laut! Kuid te-

gelikult oli seal ka teisi maju. Esimesena läksime kohta, kus saime näha, kuidas tehakse leiba ning saime ise ka võid teha. Kõik said võimasinat vändata mitu korda (vt pilti lk 9). Nüüd jalutasime juba jälle selle suure lauda poole. Seal said poisid proovida rehepeksu, tüdru-

kud aga käsikiviga jahu tegemist. Pärast seda läksime tuppa, kus olid

vanaaegsed koolipingid ja lauad. Kui kõik olid laudade taha istunud, näidati meile lühifilmi rukkist ja sellest, kuidas rukis Eestisse jõudis. Nüüd saime ära käia tuuleveskis ja vaadata igasuguseid

vanaaegseid traktoreid. Siis läksime suurde majja, kus sõime suppi ja ise-tehtud sooja leiba, mis oli äsja ahjust võetud.

Mariis Fuchs, 2. kl õpilane

Oma põnevat päeva kirjeldab 2. klassi õpilane Mariis Fuchs:

Küsitlesime kolme sarnase nimega meie koolielu tegelast. Et näha, kui sarnaselt need kolm inimest võiksid

mõelda, esitasime kõigile samad küsi-mused. Lugegem siis ise kokku – kumb nendest teenis kõige rohkem punkte.

Lk 10


«Koduvald läbi aja»Konkursile on oodatud tööd erinevast ajaetapist, mis on

jätnud jälje meie valla ellu, olgu selleks siis erilised objek-tid, majad, paigad, sündmused.

Konkursil võivad osaleda kõik soovijad!

• Ühelt autorilt võib olla 5 fotot.

• Tööd tuleb esitada digitaalselt, JPEG formaadis, mille ühe pildi suurus ei ületa mahult 1MB (megabait) ja pikem külg ei oleks väiksem kui 1000px (pikslit).

• Esitada võib nii mustvalgeid kui värvifotosid, lubatud on arvutitöötlus hea maitse piires (heleduse korrigeerimi-ne, teravustamine, lõikamine).

• Ei ole lubatud lisada teksti ja raame.

• Fotole tuleb kindlasti lisada autori kontaktandmed: nimi, vanus, telefon, e-post.

• Foto saatja vastutab, et kõik autoriõigused kuuluvad talle.

• Hea pildi juurde kuulub vahva allkiri, seletus või tähele-panek.

Fotod saata hiljemalt 15. juuniks 2011 aadressil: [email protected]

Info: Valdo Kõrge Tsirguliina Keskkool, IT juht Tel: 766 6383 Mob: 528 0818

Seoses Tõlliste valla küladepäevaga ja valla 20 aastapäevaga kuulutatakse välja fotokonkurss

Avaldan tunnustust eduka tööaasta

möödumise puhul kooli õpilasesindusele,

kooliraadiole ja koolilehele.

Direktor

Suured tänud kõikidele abilistele, kes on

2010/2011 õppeaasta jooksul kaasa aidanud erinevate kooliürituste

korraldamisel.HJ Silva

Tõlliste valla 20. aastapäevale pühendatud külade päevSoorus on laupäeval, 25. juunil 2011.a.

Täpsem info www.tolliste.ee

Lõpuaktuste ajad

PÕHIKOOL:

22. juuni kell 13.00GÜMNAASIUM:

22. juuni kell 17.00www.kool.tsirgu.eu

Kuidas Taisi ja Piret sattusid saatesse «Sõnasõda»Piret Seen, kes Tsirguliina Keskkoolis tantsutruppi juhendab, helistas mulle mitu korda ja rääkis, et võiksime minna Kristjan Jõekalda saatesse. Algul suhtusin sellesse üpris skeptiliselt, sest ei taha ju mõne kentsaka sõna seletamisega terve Eesti ees en-nast klouniks ka teha.

Kuid ega ma kaua mõelnud, tema kutse peale vastasin vaid: «Lähme teeme elu põnevaks jah! Meil pole midagi kaotada, ainult võita!» Tol hetkel ma ei mõelnud üldse sellele, et võitjameeskonda premeeritakse rahasummaga. Ma mõtlesin pigem niisama saates osalemisele. Nii Piret meid mõle-maid proovipäevale ära registreeriski.

Pakun, et proovipäeval osales umbes 100 ini-mest ning nende seast sai saatesse 24. Saatetiimi jaoks oligi esmatähtis see, et valitud inimesed oleksid elurõõmsad. Paari päeva pärast helistatigi meile ja öeldi, et saame saatesse - see toimus juba järgmisel nädalavahetusel. Siis oli päris paljude õhtute tegevuseks Aliase mängimine. 13. märtsil oli minu saate salvestus, juba kolmas sel päeval.

Enne salvestust tehti grimm ning sätiti mik-rofone. Ilmselt olete kuulnud, et telesalvestused kestavad hästi kaua ning kui midagi läheb valesti, siis tehakse otsast peale. «Sõnasõja» salvestuses

mingeid katkestusi ei tehtud – see, mis sai öel-nud, läks ka saatesse. Vahepeal olid ka mõned pausid. Alguses, kui saate tunnusmeloodia käima läks, siis vist hakkas süda kiiremini tuksuma küll. Kui tuli minu kord ekstreemülesannet teha, siis pikalt arutati, et mis selleks tuleb.

Algselt oli plaanitud Jenga koltside võtmine tornist, kuid kuna see osutus liiga keeruliseks, siis anti hoopis pingpongpalliga põrgatamine. Eks see mööda stuudiot palli tagaajamine osutus endale ka päris naljakaks. Õnneks saime selle eest palju punkte. Ka Jüri ekstreemülesannet mõeldi kaua, et kes keda peksma peaks. Minu pantomiimis mõ-ned sõnad olid kerged, mõned veidi keerulisemad seletada, nt lego ja pärg. Finaalvoorus läks minul sõnade seletamine küll metsa. Aga nüüd vähemalt tean, et reuma on allergiline põletikuline haigus ja meduus on millimallikas.

Kuna ma ise finaalis saadud punkte ei luge-nud, siis oli ülimalt põnev seal seista ja mõelda, et kas saime nüüd võidu või mitte, sest seis oli enne finaali päris pingeliselt võrdne. Võidu teada-saamine oli ikka megahea tunne! Eks nägite seda ka saates, kuidas me seal üheskoos hüppasime. Saime ju teise saates osaleja Kristiga kahe peale

1000€ (miinus maksud). Selle eest saab endale suvel midagi head lubada.

Saadet on võimalik Kanal 2 koduleheküljel uuesti vaadata. Kellel vanus lubab, siis soovitan teistelgi taolistes saadetes osaleda!

KOOLILÕPUPREEMIA Sel aastal jagati kooliliõpupreemia ära viie tubli õpilase vahel, kelleks ostusid Aivi Bõstrova 9. klassist,Kadri Talvik 9. klassist, Kristi Kõiv 10. klassist, Sandra Pikk 11. klassist ja Timo Arbeiter 12. klassist. Palju õnne!

Piret (vasakul) ja Taisi. Foto: Erakogu

Documents

Koolileht TSIRGUKE nr 10