Kuidas ehitusseadustiku järgi korraldada hoonete korrashoidu

ohutult

VALMOND MIKLI

TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET

ehitusvaldkonna nõunik

Ehitusseadustiku (EhS) jõustamisega viidi senihoone püstitamisele keskendunud seadusessesisse ka mõisted:

Kui vastata küsimusele, kuidas hoonetekorrashoidu ohutult korraldada, on võtmesõnakstähtaegsus.

• Hoone elukaar

• Hoone kasutus- ja hooldusjuhend

TJA ülesanded EhS järgi

• EhS § 130 lg 3 p 2 so eelkõige hoonete kasutujärgset ohutust kontrollides.

• Halduspraktikas oleme piiranud seda ka olulise avaliku huvi kriteeriumiga.

• Olukorras, kus esmase ohu saab tõrjuda koha peal hoiatusteavitusega, ei ole TJA pidanud põhjendatuks KOV tööd dubleeida.

• Riikliku järelevalve esemeks ei ole varemeid seikluspargina kasutavate isikute järele valvamine.

Hooldus toimub läbi vastutava isiku, kelle tuvastamiseks peabtähelepanu suunama küsimusele, kellele mis kuulub ehk hoone osadekuuluvus tavalises kortermajas

• Tavapäraselt on korterelamu jagatud korteritena eriomanditeks, mille juurde võib kuuluda keldriboks võiparkimiskoht.

• Varasem kohtupraktika, kui hoonet vaadeldi läbi reaalosa. See „korteri ukse taga“ asuv, kui ka muusmõttelises osas tehtavas kohustuste piiritlemine on põhjustanud palju vaidlusi ja selle selgitamiseks onmõistlik vaadelda kohtupraktikat.

• Riigikohus 3-2-1-155-14, 3-2-1-185-13, 3-2-1-3-15, 3-2-1-107-15 jne

Millised küsimused tekkivad hoone kaasomanike vahel• Vaatleme ka küsimusi:

• Kas ja mis tingimustel on korteris lubatud ümberehitusi teha?

• Mis selleks on vaja teha?

• Mis saab siis kui ehitus on tehtud ebaseaduslikult? Kas ja millist sundi saab rakendada?

Kaasomandi kasutamine

• Kaasomandis oleva asja kasutamine:

• Lahend 3-2-1-155-14

• Ukse ava tegemine seina – ka mittekandvasse seina ava tegemine võib nõuda kaasomanike ühist otsust.

• Korterit läbiva kütetrassi möödaviikude taastamise nõue – korterit läbivad trassid on kaasomandis ja selleümberehitamine ilma teiste kaasomanike nõusolekuta on keelatud.

Hoone elektrijuhtmestik

• Lahend 3-2-1-107

• Korteris asuva elektrijuhtmestiku remondikohustuse jagamine

• - Ka korteris asuv elektrikilp on kaasomandis ja selle ümberehitamine ilma teiste kaasomanike nõusolekuta keelatud

Hoone osade kasutusotstarve

• Lahend: 3-2-1-3-15

• Kasutusotstarbe (N:tantsustuudio) vastane eluruumi kasutamine.

• Eelkõige on keelatud tegevused mis ülemäära häirivad teisi kaasomanikke. See ei tähenda üleüldist ettevõtluskeeldu oma korteris.

Hoonest väljapoole jäävad ohud

• Lahend nr 3-11-48050

• Jääpurika kukkumisest tekkinud kahju, korteriühistu (juriidilise isikuna) ei vastuta selle eest, vaid korterite omanikud

• Väärteoasi nr 3-1-1-84-16

• Kohus tühistas KÜ-le (juhatuse liikme teos süü/kohustuse puudumise tõttu)määratud trahvi jääpurikate õigeaegse kõrvaldamata jätmise eest

18.04.2012 toimus Kalevipoja tn 17, Tallinn rõdupiirdevaring. Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimiseinstituut teostas ekspertiisi, mille käigus tuvastati antudrõdupiirdel:

• Keevised ei olnud tehtud vajalikus ulatuses;• Keevituste kvaliteet oli madal;• Kinnituselemendina oli kasutatud keevterasest

armatuuri, mis mehhaaniliselt oli varasemalt kahjustada saanud.

Rõdupiirete uuring

„Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“ 2009. aastal Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud uuring:

• Suurpaneelelamute s.h. rõdude ja lodžade piirdepaneelide hooldus on olnud ebapiisav;

• puudulik remont on tekitanud hoonetele suuri renoveerimisvõlgu;

• Piirete kinnitus peab vältima piirete allakukkumise, mille ärahoidmiseks sageli võib piisata kahjustatud piirdeosade ja/või kahjustunud kinnituste asendamisest.

I etapp

„1960…1990 ehitatud korterelamute rõdude esipiirdepaneelide tüüpide kaardistamine“

2012 koostatud Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ poolt.

Töö eesmärk:

Eenduvate raudbetoonist esipiirdepaneelidega rõdude jalodžade korterelamute ligikaudse arvu väljaselgitamine,nende kaardistamine, seisukorra selgitamine ja vajalikeabinõude väljatöötamine nende konstruktsioonide jaedaspidise püsivuse, ohutu ja stabiilse ekspluatatsioonitagamiseks.

I etapp

Uuringus kaardistati:

• Tallinn 574 hoonet;

Mustamäe 32 hoonet;

Õismäe 142 hoonet;

Lasnamäe 400 hoonet;

• Tartu 191 hoonet;

• Valga 17 hoonet;

• Viljandi 29 hoonet;

• Pärnu 20 hoonet;

• Ida-Virumaa 12 hoonet.

Kokku hõlmas ülevaatus 843 hoonet.

I etapi tulemused

• Eesti Projekti projektdokumentatsiooni säilinud väheselmääral.

• Võimalik kahjustuste ja defektide teke tuleb seostadaehitustööde kvaliteedinõuetest kõrvalekalletega jahoonete kuni 50-aastase kasutusea puhul vajalikeekspluatatsiooninõuete ning hoolduse ignoreerimisega.

• Mõnevõrra halvemas seisukorras on piirded, milleviimistluskihina kasutatud pesubetooni.

• Teistest ohtlikumaks rõdupiirdeks võib pidada piirdeid,mis on teistest tunduvalt paksemad (40…225mm).

II etapp

„1960 – 1990 ehitatud korterelamute rõdude ja lodžaderaudbetoonist eenduvate esipiirdepaneelide uuring“ 2013Tehnilise Järelevalve Amet

Eesmärgiks välja selgitada raudbetoonist eenduvatepiirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonideseisukorda, hinnata tekkinud probleeme ning leida neilelahendusi ohtliku olukorra likvideerimiseks.

Tehtud töö

• Uuriti eelkõige piirete kinnituselemente.

• Valimi koostamisel lähtuti I etapis välja toodud enimohtlikest piirete tüüpidest.

• Ei pidanud põhjendatuks keevisühenduste korrosioonisügavuse hindamist või piirete kaardumise mõõtmist.

• Iga hoone puhul vaadeldi vähemalt kolme rõdupiiretlähemalt.

Tehtud töö

Tüüp

Rõdude

arv

BD 2

B 4

BK 42

BR 176

B9Y 3

B9K 1

B9C 1

T 3

B9D 1

Kokku 233

Tüüp

Vaadeldud

hooned Hooneid kokku

B 1 9BD 2

77BR 7BK 9 119B9Y 3

215B9K 1B9C 1B9D 1T 1 257Kokku 26 677

AASTA ARV

1969 31970 11971 11974 11975 21976 11977 21978 11979 31981 11985 21988 11989 2

Teadmata 5Kokku 26

Probleemid

1. Korrosioonikaitse puudumine

Enamik tarilappidest kaetakse monolitiseerimiseks tsementmördiga.

Eelnevalt kaetud teraselemendid korrosioonikaitsevärviga.

Konstruktsioon kaetud mördiga 36

Praguline mört 18

Eemaldatud/lagunenud mört 48

Värviga/mastiksiga kaetud 49

Värv/mastiks koorunud, eemaldatud 42

Kokku 193

Korrosioonikaitse puudumine

Hea 85Rahuldav 18Mitterahuldav 90

44%

9%

47%

Korrosioonikaitse konstruktsioonidel

Hea

Rahuldav

Mitterahuldav

Puudulik keevis

1 külg 302 külge 323 külge 31kokku 93

67%

33%

Keevisõmbluste vastavus projektile

Ei vasta

Vastab

3. Nõuetele mittevastav materjal

• Ehitusprojekti järgi ette nähtud terasvinkli asendamine ontoimunud CT2 tüüpi keevterasest Ø 12 mmarmatuurvarda vastu.

• Nimetatud tüüpi keevterase tugevusomadused onkaheldavad miinuskraadidel eriti veel löökkoormusel.

• Sama materjali oli kasutatud ka Kalevipoja tn 17, Tallinnkorterelamu rõdupiirete kinnitamisel.

• Nõuetele mittevastava materjali kasutades vähenebkeeviste arv.

Koosmõju

KORROSIOON

KAITSTUD OSALINE KAITSMATA

KEEVIS

1 KÜLG 15 8 13

2 KÜLGE 17 14 15

3 KÜLGE 20 9 20

Kategooria Viga Arv

I korras 20

II üks väike puudus 26

III kaks väikest puudust 14

IV üks suur puudus 35

V üks suur ja üks väike puudus 23

VI kaks suurt puudust 13

15%

20%

11%27%

17%

10%

Konstruktsioonide puuduste osakaal

I korras

II üks väike puudus

III kaks väikest puudust

IV üks suur puudus

V üks suur ja üks väike

puudus

Järeldused

• Uuringu käigus vaadeldud kinnituselementidest 54% on vähemalt ühe suure või enam probleemiga.

• Probleemideta piirde kinnituselemente vaid 15%.

• Piirdepaneelide ja kinnituselementide hooldus.

• Olukord halveneb iga aastaga.

• Ohu ennetamiseks soovitab TJA kõikidel korteriomanikel lasta kontrollida rõdupiirete seisukord erialaspetsialistidel.

• Halvas seisukorras rõdupiire tugevdada lisakinnitustega või asendada kergemate ja ohutumate vastu.