Kaasaegne jalauuring Magdaleena polikliinikus on dr Eve Sooba ja tema kolleegi dr Kelly Kirdi ksutuses kaasaegne aparaat jala koormusjaotuse kompleksuuringu tegemiseks. Patsiendid knnivad paljajalu teatud elektroonilisel rajal, kust lhevad andmed jalgade seisundi kohta arvutisse. Arst teeb elektroonilistest andmetest ja silmaga nhtust kokkuvtte ning annab analsi phjal soovitused, vajadusel mrab ka ravi. Kahjuks haigekassa selle uuringu eest ei maksa, patsient peab ise tasuma 450 krooni. Harva juhtub, et keegi tuleb lihtsalt oma jalgade olukorda uurima, niteks seoses lampjalgadega, enamasti prdutakse ikka vaevustega. Sooba patsientide sagedasim kaebus on mingi jalaosa valu. Uuringu tulemuste phjal saab arst otsustada, millist abi inimene vajab. Sageli vajavad patsiendid jalavlvide toestusi, sealhulgas tallatugesid, abi on teatud harjutustest, neid saab kodus ise teha, kui arst on korra-paar ette nidanud. Mned haiged tuleb suunata ka ambulatoorsesse taastusravisse. Nooremad vi lihtsalt lekaalulised, ilma muude haigusteta inimesed saavad igete tallatugede vi lihtsate harjutustega jalavaludest sna lihtsalt lahti. Tugedega tuleb 3 4 ndalat harjuda, kanda neid osa ajast. Arst annab nu ka kingade valimiseks. Jalatsitel on jala tervishoius thtis roll, paraku pole Eestis jalasbralikke jalatseid piisavalt mgil. Mne inimese jalahdad on saanud alguse just valedest kingadest. Ortopeediline jalats thendab, et see on avar, laia ninaga, tugeva toestusega kanna osas ning sinna sisse saab vajadusel panna tallatoe. Heal jalatsil on vlvitoestused. Jalats ei pea olema kll loksuv, aga siiski kllalt avar, et jalg saaks sees hingata. Kellel on jalavaevused, need kandku tugevama kannakapaga jalatseid, tleb Sooba. Pris ilma kontsata jalats, niteks nn varbavahe, pole tervislik. Parim on vikese kontsaga, kannast toestatud jalats, ideaalne kontsa krgus on 1,52,5 cm, jala tervishoidu silmas pidades ei tohiks konts olla krgem kui 4 cm. Lampjalgsus Iga lampjalg ei phjustagi vaevusi ega vaja ka tallatugesid. Viksemad lapsed vivad igete vtetega lampjalgsusest tielikult paraneda. Vga kasulik on ronimine, jalgrattasit, liivasel rannal merepiiri lhedal jalutamine, asjade varvastega haaramine, kasuks tulevad ka tasakaaluharjutused. Kui lampjalgadega laps kurdab juba poole tunni kimise jrel, et vetagu teda slle, siis vtkegi, sest lapsel on tsi taga, ta ei jaksa pikalt kia, eriti ebamugavate jalatsitega, kuigi samas vib ta joosta lhikesi maid, soovitab Sooba. Nendele lastele on vaja kindlasti jalaharjutusi. Isegi lampjalgsed sportlased on oma karjri jtkanud, kui nad on saanud jalavlvidele iged toed. Tallatugesid vajavad kindlasti ka need, kel on krge pid see phjustab suurt pinget jalalihastele ja klustele. Paksendid jt moodustised talla all nitavad, et jalal on vale koormusjaotus. Labajala ristivlvi lamenemine vib tekitada pkavalu, hiljem viia varvaste deformatsioonide ja vrasenditeni. Niteks vib varvas n- vlja keerata, tekkida knisvarbad, siis

ei toetu jalg korralikult maha ja seetttu hakkavad selg vi plved valutama, sest kogu keha on sellest mjutatud. Varbad vivad ka ksteise peale minna, ei mahu kinga sisse ra. Kui selline mhn saab kvasti hrutud, vib inimesel tekkida sellele kohale raskesti paranev haav, ja seda ksnes varba asendi prast! lekaal on paljude haiguste riskitegur ja on seda ka jala tervise seisukohast. Kui jalgadel on iga pev tohutu mass kanda, kuluvad liigesed kiiremini. Ka labajala vlvid vivad ra vajuda, jalad vsivad siis lihtsalt ra ja valutavad rohkem. Kige rohkem valutavad lekaalulistel plved, ka hppeliigesed. Reumatoloogiliste haigustega, nrvi- ja veresoonte kahjustustega jalgade puhul ning suhkruhaigusega on jalgade korrashoid vga thtis, rhutab Sooba. Kindlasti ei tohi need haiged kanda kitsaid ja ebamugavaid jalatseid, sest haavade tekkimisel vib vaja minna lausa kirurgi abi. Need inimesed peavad jalgade hooldamisel olema vga ettevaatlikud. Dr Sooba soovitab neil lisaks jala koormusjaotuse kompleksuuringule prduda jalaravi kabinetti, et hinnata, kas ja millist abi nende jalad vajavad. Selline kabinet on Ida-Tallinna Keskhaiglas olemas, sinna prdumiseks on vaja arsti suunamist Lampjalgsus Lamppid, nagu ka thi autokumm, et ole vimeline ties ulatuses oma funktsioone titma. Jalad vsivad kiiresti ja valutavad ka prast lhikest jalutuskiku. Teravad valud tekivad tavaliselt olematu piavlvi ja srelihaste piirkonnas. Autojuhid teavad, et katkise kummiga sit ei ole mitte ksnes ebathus, vaid lheb ka vga kalliks maksma. Nii mjub ka kimine lamedal pial kogu luustiku-lihasssteemile halvasti. Selgroo asend on otseses sltuvuses jalalabast. Jalalaba deformatsioon thendab luustikulihasssteemi muudatusi. Lampjalgsusega kaasnevad plve- ja puusaliigeste lekoormus, selgroo kverdumine ja kogu luustiku ning lihaste haigestumine. Elastne anatoomiline sisetald-tallatugi hoiab jalalaba iges asendis. Individuaalne tallatugi kindlustab kogu luustiku- ja lihasssteemi ige ja tervisliku asendi ning aitab meelde jtta ige kehahoid. Seeprast on thtis, et korrigeerivad sisetallad oleksid valmistatud individuaalselt konkreetsete anatoomiliste iserasuste jrgi. Ortopeediline tallatugi peatab lampjalgsuse edasiarenemise ning vabastab valust kimisel. Jalgade eest tuleb hoolitseda. Lampjalgsuse proflaktika seisneb jalalaba lihaste tugevdamises soojade vannide, massaai ja vimlemisega. Head harjutused on kimine kandadel, pidadel, jalalaba vliskljel, pallide ja rullide veeretamine, vikeste esemete haaramine varvastega. Vastunidustatud on pidev pehmete jalatsite (ketsid vi sandaalid) kandmine, samuti ei tohi kanda pidevalt likrgete kontsadega mudeljalatseid. Konts kahtlemata tugevdab piavlvi thusust, kuid lepingutamine on ohtlik. Kontsa mistlik krgus on 35 cm, mitte rohkem. Lampjalgsus on tsivilisatsiooni hind. Vhemalt saabuva puhkuse ajal rge jtke kasutamata juhust kia paljajalu, seda mitte ksnes korteris, vaid ka liival ja kividel mererannas ning kbidel mnnimetsas.