l:ti| -/ t:a ./'

L.'it q ft t7€2,I,

fcsh ffiV

J{lrff{{liljf

/{7{.; f {#t/L_/1 I f {,i *'L

"filir, [rr.- ,F ko/r,/Yuf,

E//nna 7 tt78 k/ *r,

lrtrr/qr,,#,sh hmnd

{

r

1987. aasta, oktoobris tafristati pidulikult llarid.use 3

asuve koolirnaJa 50. aastapdeV&o Aktueel meenutasid. vllietLasedja endised. 6petajad seiku kooll eelkdiSate ja koolirnaJa aja-loost. KoolimaJa ehitamise lugu ;a uilevaad.e arhitekt Herbert

Johaneoni eLust Ja tegevusest on mele koolll iihe varafrema

kodu-uurimistoij ni,oL olemas*, ikka puud.ub melL aga veel

Tallinna 7, KeskkooLi ajaLugu.

Tal-linna 7. Keskkool saab varsti pooleeaJa aastaseks.

SeLl-iseL koollL peaks klndlasti olerna orna kroonika, Tallinna

7, KeskkooL kui ingllse keeLe sriva6ppega koo$ saab peagi

koLroekiimne aastas€kg - ka sel"LiseL kool-iL on Juba, nida ki.rJu-

tada ajalukku.

Meie, kiiesoJ-eva kirjutise autorld tunneme ona kooLi ainuLt

ingliee keeLe kalLakuga kool.ina Ja seJ.Iepiirast alustame oma

uurimist6iid esialgu eellest kolmekuinnest aastast. Loodame ise,et selleks eJaks kui kooLi l6petamer orr melL midagi kooLiLe

kinkida. Meie esimene t66 on inineseet, kee pani aluse Tal.Llnna

7. KeskkooLile kui inglise keeLe kaJ.lakuga kooliLe (siis tarvi-tati veeL seda terminit) - Eestt IISV teeneLlsest Spetajast

lelda Vahtragt.

Kogudes tooXs endmeid, ktieitled,es terna end.isi koJ-leegen

meie praeguei 6petajald, kooli endisl ja praegusi 6p114s1,+

Anu varuak ttHerbert Johaneoni elu Ja tij6t' 1985'

lapsevanemald, ke1le Lapsed meie koolls Spivaa v6t 6ppisid.Kuitgi mej.e iee ei ole Spetaja Vahtra 6pilased olnud., oleme

6ppinud tema koostatud dpikutest Ja netJ. on orna. arvamused

nende kohtar

SiinJuures tahakslme tarrada meie kooLi 6petajaid, kes

leidsid eega rneie ankeetkiisitLuseLe vastata, eriti 6petaJaid

Reet Juttust, Urve Renelit, Kersti Erneeaksa ja 6ppealaJuha-

tajat T6nu Seenet. Kuna eee too on mele esinene vajasine palJu

abl Ja toetust ona Juhendajalt Krlstl TarandiLt, mil"1e eest

ka ta1le siin suur tdnu,

fdnane endist lapsevanemat linda Yiidingut, kes koos

onakirJutatud iatervjuuga o1-l juhusllkuJ.t sriilltanud kaks

artlkllt teistest ajalehtedest ning need. meiLe Lahkelt k&su-

tada andis.

Meie klassikaasl,aeed, Evelyn Kosubenko, Ii{&rit Manniste

ja h{ae Hallistvee aitasid meid &rv&mustega Leida Vahtra koos-

tatud Spikute kohta. Me ei priridnud teadlikult tead.a saad.a

kutseListe kriitikute arvarouei, vaid Just nende ini-aeste oml,

kes neiet Spikuist orns esimesed. inglise keele tead.mised on

gaanud.

Ja rneie suurj.n tanu kuuLub muldugi 6petaja Leida VahtraLe

enesele . '.

Xuf laksin kohturna 6petaja Vahtraga tundsi.n end pi.sut

ebakind.l&n& - na,gu Spetaje juurd.e mj,nnes kunagir Ja pealegl

ei Lalnud na ju t"ihtsaLt Spetaja juurde tsiitfa, liiksin krieitLe-

ma ininreet, keLLele meie kooL on suurt tanu v6tgu, tdnu kelleLe

mele kooLil on v-6iga bea lnglise keeLe suiva6ppega kooJ.l rnaine.

Piisas aga Juba esinesest pi3,gust, at rahutustunne kaoks.

RS6urea nseratusega vane& daam, kes Ieurietlni 8c - 16 ukse

av&s oli trilf f6*e muud kui hirmutev. VeeL veldi hlljem tun-due mu kSheviLoS-ek juba lause naeruvddrne, sest meeldivamat

ja s6braLlkurnet inj-mest kui leida Vahtra on eneseLe raske

isegi ette kujutada. Otsekotre n6lstslme, rniks ta k6igiJ.e, keL-

lega juba vesteLnud. oi-in, nii hea mulje oi-j.;dtnud, Kui rihes

lnimeses on koos nii paLju inte}J-igentsi, huurnorit ja seejuu-

res tagaslhotdLikku viisakust, el tulegi rneel-d.e, €t tegemist

on Eesti IiiSV teeneLise 6petajaga v61 enclise NSukogude Liidu.. t\Ul-emnoukogu saadikuga. Ta on lihtsalt suureparane inimene,

on Leid.a Vahtra.

-4e

Lelda Vahtra sundis 15, Juulil 1917, aastal ALt Schwanen-

bergig, niiiidses Vetz Gulbenes, kus ta isa tiiiitas raudteeanetni-kuna. sed.a kohte Leida vahtra ise ei mdleta, sest pere koLisjuba jargnisel aaetal- Eestisse.

Kiislmusele, mid.a ta v6its ijelda oma kodu Ja vanemate kohta,vaetas Leida vahtrar €t ta ei rnrileta tritisia ega riid.e Ja taarvabr at nende perekonaa v6iu ni-rnetade, ha,rmoonLliseks Ja

s6braLikukg.

1924.a, astus seitsmeseke saanud. tulevene dpetaJa lend.eriGiinnaaslumi, niLle 1935. eaetal oum laud.e l6petas.

l koolirnelestuste kohta, eriti just selrlste, misnugt_gt-JnG

v8:.icsia olla nr6lutanud tema tuLeve,st kutsevallkut. leida Vahtra

iitles, €t oleks tehtnud edael 6pplda arstiksr &g& kartis keemlat

ta titi.esr €t o11 lohe,kae ega 6pplnud. keemlat komal"ikult. Het-keks nejfs nagu oleks ta tahtnud. 6eLda nidagi orne, keemia 6petaJa

kohtar &8e kohe parendas ta ennast ja leldis vigu ainult €Rtssssr,

fnglise keeLt 6petas vdga tugev 6petajar prl, Anvel"t* Kuna

kool ol-i humanitaarguirnnaasium, 6piti ka saksa lceelt, 6petajaksprJ., Aun. Keeled rneeldisid" ja nii aetuski neiu 19J5. aasta erigi-sel Tartu fitikooti filosoofla,tead.uskond.a,

Nagu ped,agoogikat, ajalugu ja f ilosoof iat, vSis ka keeli6ppida alam-r kesk- v8i iiLernastne uLatuses, Yastavalt valltudaine eetmel-e oLid eksamin6uded suurene,d v8f veifksemad. Kokku

tuL1 valida nell aj-net.1(Lk'87) f'stuud.iumi norrnaalaJaks ol-ineli aastat' DLpJ.omltaotleJateLt n6utl stuudiumike nelL iseseie-vat distsipJ.iini, mllJ.e tiksuste sumfta ei v6inud. olla vdhem kui

1(1k'100) Leida vahtra valis rirernsstmes ingrise keele,geitgg. rt '

mis andis ta1le 3 punktl, keskastmes sakea keele - 2 punktit

Llsaks veel eeetj-- Ja iildkeeletead.use - 1 punkt Ja rahvaluule

1 punkt.

oma 6ppej6ududest meenutab Leida Yehtra eril-ige eoojusega

prof. Ants Orast, prof, H. Mutchrnani ja lektor C. Harristr ka

Johannes Silvetit, kes juhendas pedagoogil"ist praktikat. Et

saada 6petajake, tuli astuda Didaktllis-metoodilisse Seminari.

ttDld.aktiLis-netoodilisee Seminari. v6eti i.sikuid, kes o$rl erialalolid iilltcoott J-dpetenua v61 J.Spetarnas .. , Et saads, keskkooll

|petaJa kutse, tuli Didektilie-metoodilise Seminari ldpetaja1

soorltada Harj.dusmlnisteeriumi poolt ndttratud konj"sjoni ees

kuteeeks&n'r1 (1k. 92-93)

1938, aastqL, ufi6pflasena oli L. Yahtra kaks kuud au peir

girl* Chiswiokis. Ta t6iitae ja elas politseiniku perekonnas, rnitte

just eritl kui.tuurilembeeee kod,us, titLeb aga eneseL olevat ainuLt

fraia nB.Lestuei seLLest ajaet.

Leida Vahtra ldpetas Tartu thikooti keskkoolt inglise ja

sakss. keele Bpetaja kutsega 1940. aastel,

1941 . aastaL a.sus Lelda Vahtra tocif e on& endisesse kooli

lend.eri Giinnaasiumi, kus tiiotae selle Likvideeriniseni 1944,

\ aaeta sriglsel, SeeJdrel tcjiitas urdnda aega Tallinna 21. Keskkoolis\

)* asp" sils tiiiile Tallinna 7, KeskkooS-is, kuet ta 1985. aastal

pensioniJ"e siirdus " 1964, &astaL anti leid.a VahtraLe Eesti N$V

teeneJ.ise Spetaia nimetus.

1963.-1965.a. oLi Leida Vahtra TaLLlnna Linna Tiidrahva

* u.,, pair Sirl - teistest Euroopa maadest partt tr,itarlapsed,

tavallselt filoloogiat oppivad

keel e maal e keel ePrakt ikal e iarns, j ap icanris t iiid" '

rif i6pilased., kes faksid GPitava

t egid tasuks r"if alp j"dar*is e ee s t

\d

r-rO-

Saadikute NSukogu Keskrajoonl Taitevkomitee B. koosseisu saad.ik.

1966.-197A.a. oli ta i{SV Liidu iitemn6ukogu Rahvuste $6ukogu

7, kooeseieu saadik.

\

IIKOHUSETRUU, VASTUTUSTUNDEGA, JARJEKI]IOEI,,NI{. VAI'iA KOOLIgA OPATAJA.''

f6nu SEIINE

'IO},!A ATA SUUREPfiRA}IS TU}I'JA. 'IReet JUTTUS

OpetaJa Leida Vahtra alustas t6od Tallinna ?, KeskkooLis

1946. &&gtoL.

Estunesed poolteist tosinat aastat oLi 6petaje Vahtra inglisekeele dpetaja, kLassijuhataje ... nii nagu t6it teised.. V6i siis-ki mitte nagu tc6it teised?

" ,,, mej.l juhatas ta inglise keele ringi, ToL aja1 poS.nud

7 " kool veeL mlngi keel-e ttkallakugatf kooI, ometi nagi ta meiega

nii palju vaeva, piitiaie ringi tdcia meiLe igatt huvitavaks teha.

MilLise innuga harJutaej.me 6petaja Vahtra juhendamisel inglis-keelset naldenait!tt2

"... rninul olt kirjavehetuseSber fndiast, pidin mitu kord"a

juba k6igeLe keega fcionra, sest raske oli ingllee keeles klrjutada.Aga 6petaja Vahtra parandae suure kannatusega mu kirju ja seS.etae

vigu, nil et muL kogu asja vastu jarjest suurem huvi tekkie.Just selle tegevusega saingi oma i-ngJ,iee keel-e oskusele hee

pdrr3a &11a, rr2

" ,,. meie hulgas on pal. ju friiiA f ilolooge, kuid me pole alatisugugl suureparased pedagoogld, Ja vastupldi, tuleb ette, €t

pedagoog-fiLoloog on tcriff tubli 6petajan kuid mitte niiv6rdkeele- v6i X:-rjandusteadLane. Leida Vahtral on need kaks n8uta-

vat rirrte sattunud.. "4Itla oli veiga re.nge ja vaga 61gl-ane, Terna pandud hinded v&s-

taeid kindlalt tegelikkusele. ALati o11 ta s6bralik ja lahke,.,"2lleed on mined arvamused endistelt 6pilastelt ja uifrett 6pi-

laseLt, kellest hlljem sal koll€€Br t6ft v6etud 1965.4, ajaleh-

tedest, mil dpetaja Vahtra esitati saadikukandld.aadiks HSV Liiduiitemn6ukogusse. sellisel puhul kirJutatakee ritaiselt rra:.d javeidi liialdatudki artikl-eid, it6it, kes tunnevad Leida Vahtrat

vdidavad. kui tiirest suust, €t tena puhul lilalduei ei ole.HllJem, kui r,elda vahtre todtas Spetajana siiva6ppega inglise

keeLe kool"is, kasvasid tene 6pilased oraa 6petajaga veetgi rohkem

kokku. Meie kooris on lga klass inglise keele tunniks jagatud

koLme rtifrnra, igas riihmas 10 kuni 12 3p11ast. Tund.e on I-IIIklassi.ni 4, ed.asl 5 nddalas. K6neleb Anu le,mp, Spetaja Vehtra

Spi}ane 1 1 aastat, praegune lioorsooteatri nditleSa:

"I*{dletan kdigepeaLt seda, kui paLju me naersime. 0petaja

VahtraL oli ha,rul-dane huumori-meel-, ta naeris koos melega. TenaLt

oli kerge paLuda abin ta oli alati vaga tatretepaneJ-ik... Grem-

natika saln tdlesti selgeks tunnis; 6petaja seLetas pShin6ttea

ja harjutas sj-j.s seni kunl keegi enam el ekslnud. nddkisime ainul.tlnglise keel-esr &B& mitte ainuLt ingLise keelest, vaid. paljudest

huvitavateet as jadest. rl

kaegune kirjastuse frValgusrt toi^netaJa l'Ielje HeLnoja:

"Xtiidagl ei oLnud kunagl raske ega aruseamatu, 6ppioine igas

tunnis vaga paLju' rl

Krisisime 6petaja Vahtralt, miLllst Spilast ta k6ige rohkem

hindab. Vastus oli - rr1fi.i1*1fi. Krisj-muse1e, kee on olnud terna

tdtge meeldejaavarne.lt tcifikas 6pikne vaetes Leida llatrtrar €t

tel on neid. oLnud paljur &g& kui ta peab nimetarna uh*, siisnimetaks ta Ialne vSsarnde-Honeni, kelLe todkust ja t6.psust ta

senini vaga k6reelt hind.ab.

".*tt r a- o 'r t? t l tl

i{aeme, et Leid.a Vahtra on toeline

lisest kui metood,ilisest tcuif j est. Tema

oskuse veel teise ja sugugi rnitte vfrhem

ja hinnata keeli. Opetaje Vahtra oskas

oma aIa melster nti keele-tt.r

opilas ed seid pcele keelge

olulise oskuse e Sppida

iga minuti tunnist teita

9

kasuLiku Ja vejalikuga, aine selgeks Spetada, 6pii.asi hdsti tddfe

5a m6tLens, panna,

IIMTDA OII O}EOAJALE TARVIS? USALDUSI JA

H#ffii 3;, Tffi ff J'lifffi, ;'f']ff ffJ:l-rtPravda,rr, 4. veebruar 19gA

IITEX,{AS ON }ATJU ITEAD RAIIUTUST. '1

Oskar RAADIK

"N0unr,rK, KoNKREETNE , w0uatmnv JA

rNrMr,rK 0 prgaLAflrHATAJA. r'

Urve REIIEI

''K0rcrr, 0rr IrEA lillEEL TEDA NfiHES."LeeLo $lAATS0O

1960. aastal sai Tallinna 7. KeskkooLiet inglise keele

sriva6ppega kool- . '

Tol"leaegne d.i.rektor Oskar Raad.lk: "K6ik, mis meie t66s

eellee osas head orlr .rSlgnutne ennek6ike L,eid.a VahtraLe. Terna ol-i

see, kee seitse aaetat tagasi ha,kkas progrenmi kohand.ama erikoo-

li tingimustele vaetavalt, tema hakkas pLaanipdraselt 6ppebaasi

probleeme l-ahendans. 1962, aastal korraldati fartu Rij-klikus

tfllkoolls f vabarij.kllk v6drteele6petajate konverentgn kus

$!nr Vahtra esines ettekandega ttV66rkeele 6petamisest algklessi-

des, kus m6nlngaid alneid 6petatakse v66rkee1estt. Kaks aastat

hiljem eslnes ta mele vabariigi tdiitogemustest eriklassidee

Moskvae riLeliiaullsel v6srkee1te dppealajuhatajate n6upidamisel,'t4

1958. aastal v6ttis Lelda Vahtra osa kursustest, nie korual-

dati N8u*ogude Liidu mitmetest paikadest parit inglise keele

6petajatele Swaneea utttcoolis lValesj.s.

f6ige paremini tundsid Lej.da Vahtrat aga need, kes terna

juhatuse} T. Keskkoolj.s 6petasid.

,- 10 F

"0ppealajuhatajarra o11 6p. Vahtra n6udl-ik, kuid ka viiga

m6istev, Ta oLi ainuke Juhtkonna liige, ked.a noor 6petaje hea

meelega oma tunnj.s nagl, sest ta ndpunaiteO aitasid. pat ju, olldaga vdga taktltundel-ised. T& pldes n6u ome elluvetega, kuj.d

salLitas ka vajllku d.istantsi,t' (6p. Renel)rf TaL oLid f6ft juhiJ.e vajal-ikud onadu sek sellet8ttu olj,

taL autorj.teetl. t' (6p. Ernesaks)

'rKui.gi neil aastatel" nelL veel d.emokraatiast ei k6neLd.ud,

oli 6p, Ve,htra juhtlmisetiil ennek8ike just demokraatllk. Aine-

komLsjonl kooeolekuteL otsustati atati uitriselt, mi-d.a fabi v6tta,mida kontroLLlda tassnetdiiAega, milliseid abirnaterjale kasutada.p6tritlseke otsuetajaks oLi teatud kLassis 6petav |tkolmiktr,

Spetaja, Vahtra o11 n6uand.jaks." (6p. Tarand)ttleld.e Vahtra poJ.e nej.d inlmesi, kes s6nu armastav&d. fa

kaalub alatl iieldavatr et olla v6jmaltkult tdpne."5

Opetajad meenutavad., et agedatel pedegooglka n6ukogu koos-

ol-ekutel kui kasvatajad vahel unustesid, kes nad on ja kue nad

ortr jai f,ei.aa Vahtra alati viisakaks ja rahuLikuks. fa ei v6tnud

tlhti "6r,ar

48& see, nie ta iitles, oli kaalukas Ja arukas.

Vast tuLekski eiLn miirkida eriti 6petaja Vshtra kasvatatust,

mlda "6huta" ens,mus intervjueerltavatest.

"0petaja Vahtra tund.is hasti kooli t6itf inglise keele 6p*-

tajaid Ja oekas nendega suurepdrast koost66d teha. Panlme tdheLe,

et ta polnud ufregi 6petajaga rrsina" pea3-.rr (6p. Juttus)

VeeL iiks seik - Leida Vahtra ei raegi teistest fni"rneetest

kur:agt haLba ja isegl seal-, kus vaga kerge on hukka m61sta,i

puuab tema moista' &litmed alluvad kritlseerlsid direktor Oekar

Raadikut, kuid. 6p. Vahtra kSneles ainuLt sellest kui pelJu dlrek-

tor tegi inglise keeLe kall-akuga kooll organiseerlmiseks, kui

11

kerge oli temal tegeleda ainult inglise keelega, sest majandus-

asju ajes osavalt direktor. Ka meenutas 6petaJa Vahtra kui j.niro-

lik oli Oskar lte.adtk, muretsedes oma kunagiste 6petajate kaekei-

gu piirast. L6puks lisas ta veel, at llmtingimata tuleks kirjutadaka 0skar Raadikust.

Leida Vahtra huunorimeeLt jatkus ka suhtLemlseks kolI-egidega

ja tej.ete kooLi t66ta;at€g&r tTii vahe on inimesi, kelle kohta

v6iU tdesti siiraLt iielda - ta on e,rgnstatud ja lugupeetrd'rttseltsiv, rS6msatujuline ja huumorimeeln€rrru (6p. Renel)ttHeatahtlik, r66msaneelne, hurnoorlkas. . , rr (6p" Ernesake)

ttKul rneil lre11eIgl juhtub pahe tuju oLema, sils ootame, €t

Spetaja Vahtra slsse astuks. Tema oekab asjad kohe heaks kee-

ratar "4Juba enne siiva6ppega kooliks muutmist oli Tallj.nna 7. Kesk-

kooL Ed. Vilde nim. Tallinna Ped.agoogiLlee Instituudl iiheke

arvestatavamake praktJ.kabaasiks, sede just eriti tdnu 6p, Vahtra

suurepdras t eL e metoodikuv6imet eLe.

"I{j.l1-ine o1i 6petaja leida Vahtra praktike juhendaj&na?rt

Kiisimusele ve,stab Tallino& ?. KeekkooLl villst1ene, kauaaegne

Ed. Vilde nim, fall"inna Pedagoogiliee Instituudi 6ppeJ6ud ja

ingliee keeLe keteed.ri juhataja, preegune Tallinna RilklikuKonservatooriumi 6ppej6ud iirra KulasaLu.

"T6in sageli orna uifi6pilastel.e eeskujuks 6petaja Yehtra

tunni anahiuiei. Ivlidagi niisugust ei ole nra keLlegi telse Juures

kunagi kohn,nud..

Enne tund.i kiisie 6petaJa Vahtra praktikandiLt aLatl, mi.da

see tunnis teha kavatseb ja mlks Juet sed.a. Ta ei delnud kunagi,

et arge seda v61 telst tehker vs,id. niks mitte, proovige:tt ftYagt

v6itcs eelle krietmuse seJ.gitamieeks ka nii teh&,..tt Tunnis istus

12

6petaja Vahtra tagapingie, kahe poolega paberileht ees. Ta mdr-. . A.r t A.t

Ka.s xor.Ke Je fikseeris pea,agu k61t. Orne ltarkustele lisas tajuurde plussid ja mi.inused. Ja kui ta siis praktikand.iga selletunnist raat<is, rdhutas ta plusse Ja eelgitas viiga tagasihoidli-ku1t, mi-ks rn6nl esi parle hea vdf 6iee ei olnud. 0petaja Vahtra

tunni anal-riris oli heatahtlik ;a aiirmiseLt taktiline, "0petaja Vehtra k6neles ise ritreet noorest 6petajast, kes esi-

algu paris haeti distsipJ.iiniga hakkama ei saanud, sest ta tun-

dide tempo ej. olnud 8ige. 0petaja Vahtra ei r6trutanud. noore koL-

leegi raskusi, utles vaidr €t see ei tulnud. esialgu pelris histitoime, Sij-s aga kiiiis eriti tdcja, mida see 6petaja tegi raskus-

test r,ilesaamlseks ja tiiij turennust praegu peetakse selle 6petaJa

tunde parimaiks nooren€Ls &stfi€$r rrlfdletan, kuid.ao mulLe meeLdi"s rike kaudse

mil-les liikluseeekirju rikkunud. rnr. Brown end.

,._peare iks nimetabn kui poLitseinik ei usu, et

of1a. Selle harJutuse kirjutanud, tead.sin ka,

k6ne harjutue ,

'uTill iarn Shak€s-

ta vaiks Brown

et Brown on fnglis-me,aL uks levinumaid perekonnanimesj.d,...

Ivfitte ainult Tallinna ?. Keskkooll vaid tdiX Eesti koolid.,

kus inglise keelt stivendatuLt 6pitakse ja 6petatakse, v6lgnevad.

tanu 6petaja VahtraLe 6plkute ja tiiivihikute eest.

leid.a Vahtra on I-V klassi ingLise keeLe 6pikute autor.

Teamer €t 6pi.kut ei tee iiks inimene, seIIel" on autori"d, toimeta-

jad, korrektorid., kunetnik... Ja ometi tundub meller et dpetaja

Vahtra huunorimeel on seen rnis need. 6pikud meeldj-vaks teeb.

Step 2 oli vaga kerger &Be 6plku 16pus leiduvad luuletused

Ja naiaendld. tegid meiLe suurt r66nu. 3. klasei 6ptk oli juba

ttt6sisemrr j& huvitavamgln eriti meeldis mej-le X6igite ItHUli{OURtt

iga teksti jarel, K6ige populaarsem tekst o1i SNOV/-WHITE. Neljan-

. 13

das klaseis radt<lsime uhkusega, €t neie 6pik on rrnagu euurtelrr:tekstid olid asjalikud, aga nende 6ppirnine ei valmistanud. raskusi.v klassl 6pik on melLe t<6igile jatnud vaid rrato mdl,estusi.

Hvelyn Kosubenko: "viienda klaesi 6piku teksttd orid vaga

huvltavadr vaimukad ja vajalikud, nad. said. kuidagi iseenesest

sel"geks. D0 YOU KN0W TIIAT tekstid Spetasid rneiLe asju, millistestme ennem kuulnudki polnud. See, et lieaks inglise keelele 6ppisi-rne pelju huvitavei.d aeJu jattis tr6:.gite 6ptkust hea mulje.rl

Iviae Hal-listvee:rrEt torupili- poLe ainult eestlaste rahvuspJ-ll,

niks Sotlased t'see1ikuj.d" piikstele eellstavad, miks nad ei sallikui neid inglasteks kutsutakse - seda t6fXe sain tead.a mej.e ing].l*se keele 6pikust. . . 't

Herit lvlanniste: ilTekstides meeldis nulle just nend.e uHatus-rolrkus. Igas trjt<:.s oli midagi seL1i"st, mid.a sa ennem ei tead.nud..

See tegi 6ppimise kergeke ja meeld.ivaks...,,

dpetajad meenutaved, €t Leida Vahtra oLi tanulik milrkuste

Je kriitika eest, tenaS"e ei oLnud 6pik l6petatud, uutes tnittrt-des te$i ta ikka parand.usl.

Metoodilised juhendid olid aLueeks kogu 6petamisele. lYad

ei oLnud abiks alnuLt algajale 6petajaLe, vaid t<6ieite, kes

vastavais kLaseides tunde &nnava,d.

'fKa metoodllistes juhend.itee on rndrgata Leid.a Vahtr* takti5a psufrfroloogivaistu,.. neis ei kdsita ega keelata, jagatakse

vaid soovj.tusi Ja antakse n6u.tt (K. Terand)

14

'r0n pi,evi- Ja injmesj., kelle Juurde ikka ja laffe tahaks

tagasi tulJ-art' on SeLnud kirjanik Veera lbnova. 011es nuliA paljum6elnud 6petaja leida Vahtraet, kSnelnud inimestega, kes teda

paremlni tundnud. kui me ise, &rvane, at see tsitaat sobib ka

tema kohta.

AlluvateLe oLi ta inimene, keda austati r ag& ei kard.etud,

sest ta oli alati vaLrnis n6u and.ma, Tema viisakus ja e6bral-ikkus

andsid julgust nooreLe 6petajale. Teda m6nikord lausa oodati

tund.i, sest tema tdhelepanekud olid vajalikud., Ta ei solvanud

kunegi ked.agi, €i pidenud end e.inuOtgeke ega ilureksinetuks. Ta

o11 ndudLik, kuid mitte aLnult sSnades; ta el nGudnud aLluvatei-t

seda, mid.a ise ei teinud.

Kolleegina o11 ta s6bralik ja humoorikasn I(a raskustes se,i-

litas ta, vahemalt valiselt, kriLrna vere ja kalne pea. Ta el kar-

Junud kunagi kellegi peale, ta austas teist ini.nest isegi siis,kui see parajasti vdga austamisviidrne ei oLnud.

Opilastele on Leid.a Vahtra inimene, kes on 6petajaks negu

loodud, fema viisakus, s6bra1ikl<us, huumorimeel ja tasakaalukus

dretasid. usaLdust, Terla tundi ei mindud saama ainult teadmisi,

vald rningi'b erillst rahu ja kindluse tunnet, mis iunbriteeb

tugevat ja neeldj-vat inimeet,

Meie ei tunne leida Vs,htrat ei 6ppeaLajuhataja, 6petaja

ega kolLeegina, Mej.le avaldas m6;o tenra nreeLdiv suhtLemisookus,

vaimukus ja tagasihoidLikkus. I/Ie ei saa pdris hastl aru, miks

ei o3-e teme.st veel kirjutatud raamatut..,

SeLltne ol-eks siis trinite uiLevaad.e 6petaJa lelda Yahtra

senisest tooet.priuAsime rAhutada j ust seda n nilda ta cn

at /rr

t einud Tallinner 7 ,

Keskkooli ;a iitase t6isi ing)-ise keele suvaoppega koolide hee,ks "

15

V8i*al-ik, et rne isegi. seds, yeel taietit<utt lugejani - kuut-ajani

tuua ei suutnud, kuigi me i s e tunnetame selLe t;6 suuruet

ja tahtsust.On selge, et inimesena tunneme Leid.a Vahtrat liiga vetre

andmske tenrast p6frlatitct<u iseloomustust teisteLe. Tenas on mldagi

seLliet, mida meie veel sGnades vafjendada ei oska. Ka el pilsarneie kuisitlustest, sest lninesed, ked.a meie intervjueerisineon t<6it Leida Vahtraga esmaJoones kokku puutunud. kui 6petaja,

kol1eegi v3i otsese ri]-emusega. Aga vast ei olegi Tallinna ?,

Keskkooli aja)-oo kirjutajale tdtrtis, miJ-line on Leida Vahtra

ablkaasana, eStfana, eugulasenan naabri.na, sest meie toii esnane

eesnEirk oLi ikkagi Sead.vustad.a eeda, mid.e teid.a Va,htra on telnud

meie kooll heaks" Kui eee meil osaliseltki 6nnestus, ol-eme viga.t'}

roomgad,

- 16 -|

KASUTAIIID KIR JAI!'OUS

f . i{ar} SiiLivask Ja Hill-ar PaLamete, Tartu tflttroott ajalugu IIf,Tallinrr, 1982.

2, Linda Viiding, tr0Li {ioov lntervjueerld,a...tt. Hoorte nidf ,9. juunl 1966.

3, Urve Bugchrp,nn, rrillida on SpetaJale tarvie?tt, Noorte Hdeit,

11, veebruar 1988,

4, Itfeenitud lugupidaminert. Rahva ttfidlr1. juunl 1956.

5, Inbi Jeletsky 'fEesti NSV teeneline 6petaja leida Vahtra'r.

dbtureht, 6. juunl 1966,

A r,t-r i{ ,--

tlse r

1. Sotter, Vahtra, KulJus English Step 1 I tr.II tr.

2, Sotter, Vahtra, Kuljus Metoodiline juhend inglisekeele 6petamiseks I klassls I tr,

fI tr.3. Sotter, Vahtra lNnglish $tep 2 I tr.

II tr.4. Sotter, Vahtra MetoodiLine juhend ingLise keele

dpetaniseks II kl"aseis I tr.II tr.

7,

Sotter, Vahtra EngJ.ish Step 3

Sotter, Vahtra MetoodiLine juhend lngllse keeLe

6petamiseks III klassls I tT.

II tr.Sotter, Vahtra fnglise keeLe tiiiivlhlk III klassile

I osa

II osa

Sotter, Vahtra Inglise keele tdovihik flf klassileI osa

II osa

Sotter, Vahtra Workbook I Step 3 For Engi-ish-

B'

5,

6.

1967

1977

1 965

1 g78

1 g5s

1 g?B

1 g5B

1979

1 970

1 969

1 980

1969

1969

197 4

197 4

oJ}

biased schools 197A

Y{orkbook II Step J For Engllsh-biased schoole 1974

10. Sotter, Vahtra Eng}ish $tep 4 1972

11. Sotter, Vahtra Vtetood.lline juhend ing}ise keeletAror-r-,r?rda

opetarniseks IV klassj.s 1972

1g

Sisukord

1 , Sissej uhatus

2. leida Vahtra elulugu

3. 0petajana Tallinna 7, Keskkoolis

4. 0ppealaJuhataja

5, Tallima Pedagoogilise rnstituudirirrSpilaste pedagoogiJ.ise praktika juhendeJa 1 1-12

6. Srive6ppega koolide ingLise keele Spikute

lk, 1,n3

4 - 6

7-g9 r- 11

12 - 13

14 -r 15

16

17*1 B

1g

S,tttor

7 , i{okkuv6tteks

B. Kasutatnd klrjandus

9, tisa10, Sisukord