MAAOMANIKE SUHTUMINE KAITSEALADEGA SEOTUD PIIRANGUTESSE 2009

Eesti Ornitoloogiaühing 1

MAAOMANIKE SUHTUMINE KAITSEALADEGA SEOTUD

PIIRANGUTESSE 2009

Hella Kaldaru

Composing of current document is supported by EU LIFE programme (EAGLELIFE project)

http://www.turu-uuringute.ee/


Uuringu läbiviimisest

Käesolev aruanne on koostatud küsitluse põhjal, mis viidi läbi maaomanike seas, kelle valdustes kehtivad piirangud seoses ohustatud lindude kaitsega.

•Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena

•Vastanud valimi suurus oli 202 vastajat

•Andmebaasi valimiks esitas tellija, osa telefoninumbreid otsiti internetist

•Valim sisaldas nii eraisikuid kui firmasid ja metskondi

•Vastajaiks olid isikud, kes olid kursis firma, metskonna või pere maaküsimustega

•Ankeet kordas põhiosas 2005.a. läbiviidud küsitlust

•Küsitlus toimus 18.-26. aprillil 2009



Vastajaskonna struktuur. Kõik vastajad n=202

29

5

66

10

13

77

24

6

15

16

39

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Muu (metsa- või abimetsaülem, muu töötaja)

Firmajuht

Omanik

Firma

Metskond

Eraisik

üle 100 ha

51-100 ha

21-50 ha

11-20 ha

1-10 ha

%

Metsa ligikaudne pindala

Vastaja tüüp

Tööalane positsioon



KOKKUVÕTE

• Suur enamus (74%) ohustatud linde “omavatest” maaomanikest suhtub piirangutesse positiivselt, 20% pigem või (vähesed) täiesti negatiivselt. Üldine suhtumine piirangutesse on keskmise hinnangu järgi pisut jahenenud, kuigi piirangute vastaste osakaal ei ole kokkuvõttes suurenenud

• Negatiivsuse põhipõhjus on saamata jääv majanduslik tulu, peamine positiivne aspekt on kaasaaitamine ohustatud liigi säilimisele

• Põhiosa (80%) maaomanikest peab pesade ümber kaitsealade loomist vajalikuks ja õigustatuks, see arusaam on märkimisväärselt süvenenud võrreldes 2005.a.-ga. Peaaegu kõik jagavad arvamust, et kotkastel ja must-toonekurgedel on looduses tähtis roll ning võrreldes 2005.a. uuringuga on oluliselt laienenud tõdemus, et neid linde võib pidada looduskaitse sümboliteks

• Võib öelda, et nii kotkaste kui must-toonekure kaitset väärtustatakse täna rohkem kui 2005.a., ent hetkeolukord nõuab endisest rohkem tähelepanu majanduslikele aspektidele

• Eelnevale kinnituseks pidasid peaaegu kõik vastajad (92%) vajalikuks riigipoolset kompensatsiooni metsa mittemajandamise eest. Võrreldes 2005.a.-ga on selline soov märgatavalt tugevnenud

• Peale kompensatsioonimehhanismide paikapanemist oodatakse riigi poolt kõige enam looduskaitselist teavet ja koolitust (32%) – ilmselt kogu ühiskonnale. Looduskaitseorganisatsioonidelt soovitakse kõige enam iga-aastast infot läheduses pesitsevate lindude käekäigust (45%). Endiselt tuntakse muret, kas äkki ei piirata tegutsemist ka siis, kui linnud on juba piirkonnast lahkunud

• Enamus vastajaist, rohkem kui 2005.a., peab end siiski kotkaste ja must-toonekurgede osas piisavalt informeerituks, kuigi rohkem kui kolmandik vastajaist sooviks saada infot rohkemgi. Pisut on suurenenud nende osa, kes infost huvitatud ei ole (11%). Info järel on suurem nälg eraisikutest maaomanikel



TULEMUSTEST LÄHEMALT 1

Nagu 2005.a., nii ka tänavu oli kõige enam piiranguid vastajate maadel kehtestatud nende teada seoses väike-konnakotka, must-toonekure, lihtsalt konnakotka, merikotka ja metsisega. Võrreldes 2005.a.-ga mainiti veidi harvemini must-toonekurge ja metsist, sagedamini aga väike-konnakotkast. Suurte, üle 100 ha suuruseid maa-alasid ja/või metskondi esindavate vastajate puhul mainiti kõige enam metsist ja must-toonekurge. Eraisikutest vastajate puhul nimetati kõige enam väike-konnakotkast (35%).

Endiselt suhtus põhiosa, ca ¾ vastajaskonnast ohustatud lindudega seotud piirangutesse positiivselt. Täiesti või pigem negatiivset hoiakut väljendas 20% vastajatest. 2005.a. oli negatiivsete vastuste osakaal sama suur, ent keskmine hinnang on siiski pisut langenud võrreldes 2005.a.-ga, seda põhiliselt ettevõtete, veidi ka eraisikute tõttu. Tõenäoliselt mängib siin rolli valitsev majanduskitsikus. Kerge langus on tingitud hinnangute “täiesti positiivselt” osakaalu väikesest kahanemisest ja “pigem positiivselt” kasvust.Nagu 2005.a., nii ka nüüd oli keskmine hinnang piirangute vajalikkusele kõige parem eraisikute, kõige madalam firmade seas. Metskondade seas valitseb kõige suurem arvamuste lahknemine: selles grupis anti kõige enam täiesti negatiivseid hindeid (11%), ent samas oli keskmisest enam ka täiesti positiivset suhtumist -37%.

Kaitsetsoonide heade külgedena nimetati kõige sagedamini nagu ka 2005.a. ohustatud liigi säilimise võimalust (64%). Sellega liituvad ka “muu” all kirjas olevad rohked arvamused à la “linnud saavad rahus pesitseda” jms. Teisi vastusevariante mainiti harvadel kordadel.11% vastanuist leidis, et meeldivat ei ole midagi. 2005.a. oli selliseid vastajaid 4%.

Kaitsetsoonide ebameeldivatest külgedest oli endiselt domineerival esikohal argument, et need takistavad omanike majandustegevust (48%). Endisest veidi sagedamini kõlasid ka tähtsuselt järgmised argumendid: piiravad omanike liikumisvabadust (24%) ja otsustusõigust (16%). Vähesel määral oli endiselt selliseid vastajaid, kes kurtsid, et piirang kehtib vaatamata sellele, et linnud on lahkunud, piirangud on liiga jäigad, kompensatsioonid liiga väikesed või puuduvad hoopis ja et tsoonid võiksid olla väiksemad. 27% vastajaskonnast nentis, et ebameeldivat ei ole midagi.




Arvamused kotkaste ja must-toonekure rollist ja tähendusest Eesti looduses on endiselt vägagi soosivad. Peaaegu kõik vastajad olid nõus, et neil lindudel on tähtis roll looduses. Võrreldes 2005.a.-ga on märksa suurema kõlapinna leidnud seisukoht, et need linnud on looduskaitse sümbolid. Siiski leidis 69% vastajakonnast, et pesapaikade kaitse takistab oluliselt maaomanikel metsast kasu saada ning see arvamus ei ole muutunud võrreldes 2005.a.-ga. Kõige rohkem oldi selle arvamusega nõus firmade grupis, keskmisest veidi vähem eraisikute seas.Võrreldes vastajate arvamusi, kes pidasid piiranguid positiivseks, nende omadega, kes neis pigem negatiivset leidsid, selgus ootuspäraselt, et põhiline negatiivsuse põhjustaja ongi saamata majanduslik tulu, kuigi ka negatiivselt häälestatud vastajatest oli enamus nõus, et kotkad-must-toonekured on meie looduskaitse sümbolid ja neil on tähtis roll looduses.Ligi ¼ vastajaskonnast ei osanud öelda, kuidas on lood kaitsealuste lindude arvukusega. Teavitustöö on siiski ilmset vilja kandnud, sest 2005.a. oli selliste vastajate osakaal 1/3. Arvukuse küsimuses oli suur vahe eraisikute ning firmade-metskondade arvamustes: eraisikute seas oli palju enam neid, kes lindude arvukust madalaks pidasid (64%). Metskondadest tervelt 45% avaldas aga arvamust, et arvukusega probleeme ei ole.

Vastustes küsimusele, millega tuleks kotkaste ja must-toonekure kaitsel põhiliselt tegelda, joonistus välja samasugune tegevuste pingerida kui 2005.aastal. Esikohal, peaaegu ilma vastasteta, oli endiselt soovitus välja töötada korralikud kompensatsioonimehhanismid (92%). Võrreldes 2005.a.-ga on selle aspekti osatähtsus veelgi suurenenud (tollal 78%). Teisel kohal, mida toetas 76% vastajaist, oli endiselt soov saada rohkem looduskaitsealast teavet ja koolitust.

Vastuseks palvele valida aspektidest välja kuni 2 kõige olulisemat tõusis eelduspäraselt taas esile kompensatsioonimehhanismide (65%) ja teabe (32%) vajadus. Endisest sagedamini soovitati luua rohkemgi kaitsealasid (19%, 2005.a. 10%). Endisest märksa rohkem on aga sugenenud ka neid, kes leidsid, et teha pole vaja midagi, sest linnud saavad ise hakkama (16%, 2005.a. 1%). Selliseid vastajaid oli rohkesti eraisikute ja firmade grupis, ent väga vähe metskondades. Samas oli metskondade grupis väga vähe neid, kes leidsid, et tuleks luua rohkem kaitsealasid. Eraisikutest pooldas seda ideed aga 41%. Eraisikute seas toonitati muudest vastajatest sagedamini ka kontrolli tugevdamise vajadust seaduse täitmise üle.




Vastajatelt küsiti, kuivõrd õigustatuks peavad nad kaitsealade loomist pesade ümber, sh oma kinnistul. Tuleb tunnistada, et selles osas on küll suhtumine tugevasti paranenud. Tervelt 80% vastajatest pidas seda õigustatuks, sh 77% ka oma kinnistul. 2005.a. pooldas seda vaid 62% vastajatest. Kõigis sihtrühmades on vähenenud on nende osa, kes küsimusele vastust anda ei osanud. Kõige enam on suhtumine paranenud metskondade seas, kellest 2005.a. pidas seda vajalikuks vaid 48%, nüüd aga 85%.

Kuigi 76% vastajatest leidis, et kotkaste ja must-toonekure kaitsel oleks oluline üldsust looduskaitseliselt ikka ja veel harida, on veidi vähenenud nende vastajate osakaal, kes ise sellist täiendavat teavet vajaksid. Kui 2005.a. soovis täiendavat teavet 50% vastanuist, siis nüüd 38%, kusjuures 11% vastajaist teatas, et ei olegi sellisest infost huvitatud. Nagu varemgi, oli mittehuvitatuid keskmisest rohkem ettevõtete grupis (15%). Piisavalt infot omas keskmiselt 51% vastajaskonnast (2005.a. 45%). Kõige teadlikumad olid metskonnad, kus siiski 22% oleksid huvitatud rohkemastki infost. Eraisikute seas oli neid, kes vastavat teavet valdavad, keskmisest veidi vähem (46%), ent võrreldes 2005.a.-ga on nende osakaal siiski kasvanud (tollal 40%). Täiendavat teavet vajataksegi eraisikute seas kõige enam (42%), kuigi võrreldes 2005.a.-ga on pisut rohkem sugenenud ka neid, kes ei ole sellest infost huvitatud (12%).

Vastustes küsimusele, millist riigi-poolset tegutsemist oodatakse, on silmnähtavalt vähenenud nende vastajate osakaal, kel seisukoht puudub. Kõige olulisemaks sammuks peetakse endiselt kompensatsioone mittemajandamise eest, mida seekord toonitati tugevamalt kui aastal 2005 (89%, 2005.a. 72%). Ka muude tegevuste pingerida on endiseks jäänud ning nende toetajaskond suurenenud, ulatudes juba üle poole vastajakonnast (toetused toitumisalade hoolduse eest, asendusmaad, võimalus maa riigile müüa). Samas on pisut suurenenud ka nende vastajate osakaal, kes üht-või teist meedet ei soovi: kõige enam -40%- on selliseid vastajaid asendusmaade küsimuses.Väga väheseks (8%, 2005.a. 15%) on jäänud selliseid vastajaid, kes leidsid, et eriti polegi vaja midagi teha. Kõige vähem kohtas sellist suhtumist metskondade grupis (4%).




Kui oli vaja valida nimetatud meetmete hulgast üks kõige tähtsam, siis enamus (55%) valis endiselt kompensatsioonidevariandi, 13% asendusmaad ja 11% võimaluse maa riigile müüa. Asendusmaa oli teistest sihtrühmadest olulisem firmadele (20%).

Looduskaitseorganisatsioonidelt oodatakse etteantud variantide hulgast kõige enam iga-aastast infot läheduses pesitseva linnu käekäigust (79%), eriti vajaksid sellist teavet ettevõtted (85%). Ligi pool (45%) vastajaskonnast vajaks juhendmaterjale, kuidas majandada loodussäästlikult metsa ja/või toitumisalasid. Metsa loodussäästliku majandamise vastu tunti kõige väiksemat huvi firmade grupis (25%), ent eraisikutest tunneksid sellise juhendmaterjali üle heameelt peaaegu pooled (48%). Toitumisalade majandamise juhendmaterjalide vastu oli huvi keskmisest suurem metskondade grupis (56%).Kõikide meetmete osas on huvi suurenenud ning endisest vähem oli neid, kes ei tahakski enam midagi rohkemat (14%).

Vastajatelt küsiti, kas nad soovivad midagi antud teemal lisada. Kõik väljakirjutused ankeetidest on toodud aruande lõpus. Süstematiseeritult jagunesid nad võrdlemisi ühesuurustesse gruppidesse, millest kõige rohkem oli arvamusi seoses vajadusega piiranguid aeg-ajalt üle vaadata ja kohandada oludega, leevendada, muuta loogilisemaks.



1. Ohustatud liigid, millega seoses on vastaja teada kehtestatud maa-alal piirangud. Spontaansed vastused. n=kõik vastajad

0

1

1

1

1

2

1

1

1

1

1

3

4

4

6

9

17

17

17

28

32

9

0

0

0

0

1

1

1

1

1

1

3

5

5

6

8

12

16

20

22

36

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

muu

siniraag

valgepea rähn

haigur

pikknokk koovitaja

hiireviu

jäälind

rohunepp

loorkull

rukkirääk

händkakk

kaljukotkas

kalakotkas

suur-konnakotkas

kanakull

kotkas

metsis

merikotkas

konnakotkas

must-toonekurg

väike-konnakotkas

%

2005 2009



2. Suhtumine piirangute kehtestamisse

4246

58

39

5044

41

43

831

27

32

1037

32

31

-33-8

-12

-19

-15-7

-16

-15

-8

0

-5

-3

-4

17

20

7

7

36 35-15

-11

-3-5

6

109

2,70

3,143,103,09

3,07

2,81

3,10

3,07

3,07

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

50- 100 haüle 100 ha

10- 20 ha1- 10 ha

20- 50 ha

FirmaMetskond

Eraisik

Kõik vastajad

%

Pigem positiivselt Täiesti positiivselt (4) Pigem negatiivselt

Täiesti negatiivselt (1) Ei oska öelda Skaala 1-4 keskm.

2009.a.

1 2 3 4

11-100 haüle 100 ha

1-10 ha

FirmaMetskond

Eraisik

Kõik vastajad

Keskmine hinnang 1-4 (1=täiesti negatiivselt...4=täiesti positiivselt)

2005 2009



3. Kaitsetsoonide head küljed (ilma etteantud vastuse-

variantideta) n=kõik vastajad

5

4

3

2

4

88

9

11

13

0

4

5

64

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

vastamata/ ei oska öelda

meeldivat ei ole

muu

omanikele makstakse kompensatsioone

see väärtustab minu metsa

metsal hoitakse täiendavalt silma peal

piirangud aitavad kaasa ohustatud liigi säilimisele

%

2009

2005

Muu (väljakirjutused):

väldib lindude häirimist pesitsuse ajal hea vaadata, kuidas ta lendleb ja toimetab tore lind- tuleb kaitsta see, et ei häirita lindude rahu metsas see on hea, et lind seal elab see hoiab ära lindude häirimise ja metsatööde sattumise nendele aladele riik vahetab maid ümber riik pidi need kinnistud ära ostmapesitsuse ajal ei pääse inimesed ligi mürast eemal ja ei tehta raiet linnuliik säilib ja siis ei hakata sinna kindlasti ehitama

linnud saavad rahus pesitseda lindudel on hea elu seallindudel on hea lindude koha pealt lind saab seal elada lind saab rahulikult elada lind saab pesitseda lind saab rahulikult pesitseda ilus vaadata, aga see on kõik minule piirang haruldane lind, uhke tunne, kui see elabei võta kogemata pesapuud maha ja lind saab seal elada ei oska midagi öelda, aga las olla ei häiri linde



4. Mis ei meeldi seoses kaitsetsoonidega? (ilma

etteantud vastusevariantideta) n=kõik vastajad

30

7

1

2

2

2

3

4

5

3

3

5

5

12

13

47

27

5

0

0

1

1

1

2

2

2

3

16

24

48

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Ebameeldivat ei ole

Muu

Ei meeldi, et sellised liigid minu metsas elavad

Piirang võiks olla sõltuvuses aastaajast

Piiranguid liiga palju

Tõmbab liigset tähelepanu sellele metsale

Omanik piiratud, võõrad mitte

Teavitamine vilets

Maa müük, rent, erastamine takistatud

Maamaks tühistada või kompenseerida

Metsisepiirang halb

Tsoon võiks olla väiksem

Kompensatsioonid on liiga väikesed/ puuduvad

Piirang liiga jäik

Piirang kehtib, linde pole

Piirab omaniku otsustusõigust

Piirab omaniku liikumisvabadust metsas

Takistab omaniku majandustegevust

%

2009

2005

Muu:

riik ei tee maaomaniku heaks mitte midagi. Mingit koostööd ei tehta maaomanikuga tahtsin metsa vahetada, aga asi venib piirangud kehtestatakse alates 1.veebr, peaks olema 1.märtsist algul teadmatus, kus maal on piirid inimene oleks pidanud teadma ennem ostmist, et on ohustatud lindude kaitseala km ei soovi püsielupaiku paika panna

suur bürokraatia maa väljavahetamisel asju otsustatakse kontori laua taga, mitte kohapeal nii rangeid piiranguid mõne koha peal pole vaja ja hiljem ei tunta huvi, kas liik veel elab seal võiks ikka ise ka pesapaikadest teada riik ei peaks omavoliliselt vahetama



5. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. n=202

-30

-11

-14

-3

-2

-41

-13

-4

-3

-2

7

22

26

23

26

4

47

32

63

62

19

7

24

7

7

3,58

3,10

3,13

3,61

1,68

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Kotkad ja must- toonekured teevad kahjumeie kala- ja ulukivarudele

Kotkaste ja must- toonekurgedepesapaikade kaitse takistab oluliselt

maaomanikel oma metsast tulu saada

Kotkaste ja must- toonekurgede arvukuson Eestis madal

Võimsate ja sügavates laantespesitsevate lindudena on nad looduskaitse

sümbolid

Kotkastel ja must- toonekurgedel ontähtis roll looduses

%

Ei ole kuigi nõus Üldse mitte nõus (1) Üsna nõus Täiesti nõus (4) Ei oska öelda Keskmine 1-4

1 2 3 4Skaala 1-4 keskm. (1=üldse mitte nõus..4=täiesti nõus)

2005 2009



6. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. Hoiakute lõikes, n=vastajaid grupis

1 2 3 4

Kotkad ja must- toonekured teevad kahju meie kala- jaulukivarudele

Kotkaste ja must- toonekurgede pesapaikade kaitse takistaboluliselt maaomanikel oma metsast tulu saada

Kotkaste ja must- toonekurgede arvukus on Eestis madal

Võimsate ja sügavates laantes pesitsevate lindudena on nadlooduskaitse sümbolid

Kotkastel ja must- toonekurgedel on tähtis roll looduses

Skaala 1-4 keskm. (1=üldse mitte nõus..4=täiesti nõus)

Positiivne hoiak (n=148) Negatiivne hoiak (n=39)



7. Arvamus kotkaste ja must-toonekure rollist. Vastajagruppide lõikes, n=vastajaid grupis

1 2 3 4

Kotkad ja must- toonekured teevad kahju meie kala- jaulukivarudele

Kotkaste ja must- toonekurgede pesapaikade kaitse takistaboluliselt maaomanikel oma metsast tulu saada

Kotkaste ja must- toonekurgede arvukus on Eestis madal

Võimsate ja sügavates laantes pesitsevate lindudena on nadlooduskaitse sümbolid

Kotkastel ja must- toonekurgedel on tähtis roll looduses

Skaala 1-4 keskm. (1=üldse mitte nõus..4=täiesti nõus)

Firma (n=20) Metskond (n=27) Eraisik (n=155)



8. Millega tuleks põhiliselt tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel. n=202

-54

-39

-31

-25

-14

-4

31

35

46

47

76

92

14

27

24

29

9

4

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Mitte midagi, kuna needlinnud saavad ise hakkama

Luua rohkem kaitsealasidpesade kaitseks

Tugevdada kontrolli seadusteüle

Hooldada toitumisalasid

Rohkem andalooduskaitsealast teavet ja

koolitust

Töötada väljakompensatsioonimehhanismid

%

Ei J ah Ei oska öelda

0 20 40 60 80 100

%

2005 2009

J AH



9. Millist meedet peetakse kõige olulisemaks? N=kõik vastajad

2

9

19

10

37

57

5

9

14

16

19

32

65

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Muu



Mitte midagi, kuna need linnudsaavad ise hakkama


Rohkem anda looduskaitsealastteavet ja koolitust


%

2009

2005

Muu (2009): võimalikult vähe segada nende elutegevust vabastada maamaksust riik võiks omanik olla kõikidel nendel kaitstavatel aladel, siis oleks see kontrollitav ja ei segaks inimeste tegevust. pesapaigad kaitse alla metsavahetus las spetsialistid tulevad vaatavad seda pesapaika ja annavad nõu las jääb nii, nagu on kaitsma peab et kaitsealad oleksid tegelikult kaitstud: see on, et kontrollitaks korralikult ei tohi linde häirida



10. Millega tuleks rohkem tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel

0 20 40 60 80 100







%

Firma (n=20) Metskond (n=27) Eraisik (n=155)



11. Millega tuleks rohkem tegelda kotkaste ja must-toonekure kaitsel. Piirangutesse suhtumise lõikes

0 20 40 60 80 100



Tugevdada kontrolli seaduste üle




%

Positiivne hoiak (n=148) Negatiivne hoiak (n=39)



12. Kas on vaja luua pesade ümber kaitsealasid?

46

75

78

62

77

57

77

0

7

4

3

5

3

-21

-20

-7

-19

-10

-25

-10

25

5

7

14

10

14

9

45

7

3-48 3

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

2005

2009

2005

2009

2005

2009

2005

2009

%

J ah ja pean seda õigustatuks ka oma kinnistul J ah, kuid mitte minu kinnistul Ei Ei oska öelda

Kõik vastajad

Eraisikud

Metskonnad

Ettevõtted



13. Kas omatakse piisavalt infot kotkaste või must-toonekurgede kohta?

2009.a.

51%

38%

11%

2005.a.

45%

49%

4% 2%

Jah, on küllEi ole, kuid olen huvitatud sellest infostMa pole sellisest infost huvitatudEi oska öelda

36

60

74

40

46

51

25

22

55

42

50

38

11

245

70

46

27

-7

-15

-4

-4

-12

-4

-11

3

-100

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

2005

2009

2005

2009

2005

2009

2005

2009

%

J ah, on küllEi ole, kuid olen huvitatud sellest infostMa pole sellisest infost huvitatudEi oska öelda

Kõik vastajad

Eraisikud

Metskonnad

Ettevõtted



14. Millist riigipoolset abi oodatakse. n=kõik vastajad

158

54

4755

5158

7289

-50-79

-38

-33-40

-15-25

-14-5

36

8

215

3517

146

41-35

13

25

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

20052009

20052009

20052009

20052009

20052009

%

Jah Ei Ei oska öelda

Mõõdukat kompensatsiooni mittemajandamise eest

Toetusi toitumisalade hoolduse eest

Asendus(metsa)maad

Võimalust maa riigile müüa

Pole eriti midagi vaja teha

Muu:Riik peaks turuhinnaga maa ostma riigile Müügi eest suuremat tasu Müüa võrdväärse hinnaga, nagu maa ostetud Minu kinnistu peaks saama maamaksu osas soodustustMaamaksust peaks vabastamaKompensatsioonid õigel ajal välja maksta Kompensatsioon, mis katab saamata jäänud tulu Kaitsealasid pindalalt vähendada Kaitsealad on natuke liiga suured võetud Kaitseala vöönd peaks olema väiksem, see ei hävita teda Riik on saamatu, alates 2003. aastat on probleem lahendamata. Olukord on masendavOotaks valitsuse ja teiste struktuuride poolt paindlikumat suhtumist nende küsimuste lahendamisel

Kõik asjaajamine on veniv, peaks olema kiiremMetsiste osas tuleks riigipoolselt asjad lõplikult lahendadaSuhtlema rahvaga rohkem, see on nagu sundvõõrandamine. Riik on nagu peremees eramaalToitumisalade kraavid peaks nad ise puhtad hoidmaKotkad ei ela seal juba viis aastat, peaks seiret rohkem tegema Kontrollima, kas neid linde seal ikka on Kontroll seaduste üle, metsavahi ameti taastamine Keeldusid on lihtne panna, keegi kannatab selle allTõsta inimeste teadlikkust (metsandusringkondades tegutsevate) Suvel olgu kotkaste aeg, talvel olgu mets vaba, puid on vaja Majandustegevus ümber musta toonekure pesa ei häiri linnu eluMitte häirida linnu elutegevust Kaitsealade kaitsele peaks rohkem tähelepanu pöörama, võimaldada segamatult pesitseda



15. Riigi poolt kõige enam oodatud abi (lubatud üks

vastus). n=202

3

5

6

11

13

55

0 20 40 60 80 100

muu

Pole eriti midagi vaja teha

Toetusi toitumisalade hoolduse eest

Võimalust maa riigile müüa

Asendus(metsa)maad

Mõõdukat kompensatsiooni mittemajandamiseeest

%

Muu:

seadust võiks muuta-seda, et sealt üldse aasta jooksul midagi maha võtta ei tohi (suurelt pindalalt)

piirangud maha võtta

normaalne kompensatsioon

nagu siiani on käinud

kõik tuleb läbi mõelda, enne kui otsust teha

iga omaniku suhtes peaks olema erinev - sõltub konkreetsest olukorrast

ei saa palki ega küttepuid oma metsast



16. Mida oodatakse looduskaitseorganisatsioonidelt. n=kõik vastajad

15

25

39

39

65

9

14

45

45

79

0 20 40 60 80 100

Muu

Pole erit i midagi vaja lisaks teha

Vajate juhendmaterjale, kuidas toitumisalasid majandada

Vajate juhendmaterjale, kuidas metsa loodussäästlikultmajandada

Sooviksite iga- aastast infot lähikonnas pesitseva kotka(must- toonekure) käekäigust

%

20092005

Muu (2009):tihedat info liikumist kotkapesade kohta teabepäevad, võiks ka loeng olla, et teada, kuidas linnul läheb rohkem teavet looduskaitsjad peaksid otse omanikele rohkem infot andmakokkutulekut neile, kellel maadel pesitsevad ohustatud linnuliigid omanikke võiks teavitada, kui tullakse kontrollima või vaatlema nad peaks kõiki kinnistu omanikke adekvaatselt teavitama, mitte ainult ühte, paljudel on kaasomand nad peaks kotka eest hoolt kandma, söötma teda, mitte ainult uurima linnud ei ole põlistatud. Kui lindu enam pole, siis piirangud ära võtta Kui endal idee tuleb, oleks organisatsioon ja riik huvitatud koostööst Kotkaklubi võiks omanikuga rohkem suhelda võiks olla mõni meil Kotkaklubist, praegu ainult keelud ja käsud tulla maaomanikele rohkem vastu, mõistlik suhtumine et nad ei segaks niipalju loodusele vahele, loodus on tasakaalust välja viidud kiiremini reageerida, kui neid teavitatakse pesade kohta, tagasiside, mis nad said isegi lähedastele ei tohi öelda, samas peab olema lippudega märgistatud - vastuolu pesakohtade reaalset märgistust koolides panna rõhku looduskaitsele



17. Vastajapoolsete soovide ja arvamusavalduste temaatiline jagunemine. Kõik vastajad n=202

3

2

3

4

4

5

7

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Muu

Loodus reguleerib end ise

Kontrollida, kas linnud on alles

Kaitse on vajalik

Rohkem infot

Kompensatsioonid

Piirangud üle vaadata

%



18. Vastajapoolsed soovid ja arvamusavaldused. Väljakirjutused ankeetidest tahaks, et saaks oma metsas ikka käia. see toitumisalade hooldamine on pisut vastuoluline, ma ei tohi seal piirkonnas käiagi, kuidas ma saan seda veel hooldada. seaduseid peaks täpsustama. Kaitseala piirangud on liiga suured. Ei saa oma metsa isegi hooldada. piirata tuleks suurt metsaraiet piiranguid pole nii palju vaja- vahel on nad absurdsed pesakaitse tsoonis võiks talvel ikka majandada nende elukeskkonda tuleks säilitada seal, kus majandustegevus puudub, näit rabasaartel natuke imelik on see kaitseasi. Naisele ei või ma öelda, kus pesa on, aga naabrimees võib kasvõi traktoriga metsast läbi sõita, sest tema ei tohi teada, et seal kotkas pesitseb. ma ei tohi oma metsa minna, puid võtta ei tohi, ainult jalutada loodust tuleks kaitsta selgete mängureeglitega looduskaitsega ei ole mõtet üle pingutada, piirangud peavad olema mõistlikud, varsti peame juba hakkama inimesi kaitsma lippudega tähistatud ala juhib sellele tähelepanu ja kui seal keegi midagi halba teeb, siis mina saan trahvi. Vastukäivad seadused. Soodustused peaks olema loogilised. keskkonnamin. ametnikud teadlikumaks, määruste väljatöötajad ka teadku praktilist külge igaks juhuks kaitsealade moodustamine, järsku mõni liik tuleb pesitsema - see on mõttetu ei saa puid võtta. Marjule ega seenele ei saa minna. Isegi küttepuid ei saa, võiks vähemalt anda puid. Kõik on risustatud vanade mädanenud puudega.

sisuliselt toetan ma riiki ja hoian riigi linde oma rahakoti peal. Kaotan iga aasta pool miljonit krooni. riiklik programm ei tohi kahjustada metsaomanike huve, maadevahetus ja kompenseerimine iga-aastane, muidu keegi hakkab pesi hävitama riik ostku kinnistud ja müügu maad nad on meile on vajalikud ja neid on vaja kaitsta, aga seda on vaja kompenseerida meie riigis on metsa hindamise metoodika vale. See kajastab ainult maj. külge. Tegelikult tuleks metsa väärtuse hindamisel arvesse võtta ka loodust. Kuni seda tegema ei hakata, võin ma oma metsa selle kotkaste ja must-toonekurgedega müüa välismaalasele linnud kaitstud ja omanik ei tohi kannatada lasta lindudel elada ja riik ostku maa õiglase hinna eest kui on riigi poolt kaitse alla pandud, peab kaasnema alati kompensatsioon ja kahju hüvitamine, sest ma ei saa kasutada oma maad kui ma ei saa sellelt osalt midagi, kus ma ei saa midagi teha, siis ma tahan kompensatsiooni kompensatsioonimehhanismid tuleb paika panna, ma ei saa oma metsas midagi teha

võiks olla rohkem õigeaegset informatsiooni: tegin juba sellel territooriumil metsa ja siis tuli teade, et ei tohi. tahaks rohkem informatsiooni saada oma konnakotka kohta tahaks infot, kas lind ikka elab sellel kaitsealusel maal ootan ikka oma kurge siia metsa, praegu mul pole andmeid, kas ta on või ei. omanikku tuleks informeerida kaitsealuste lindude olemasolust tema metsas. korraliku info pärast soovin tihedat koostööd infot võiks saada rohkem ja otsigu rohkem pesi üles ja võtku neid kaitse alla info vahendamine ja andmine



19. Vastajapoolsed soovid ja arvamusavaldused. Väljakirjutused ankeetidest

see on oluline, et nii enda kui teiste maadel aitaks riik järjepidevalt kaitsta kotkaste pesitsemise piirkondi. Pesapaik ei ole ainult kotkale vajalik, vaid ka teistele liikidele. see oli positiivne uudis, kui leiti konnakotka pesa RMK võiks rohkem pooldada lindude kaitset minu poolest võiks neid rohkem olla miks jäeti lendorav välja küsitlusest? kotkas on asjalik lind kotkaid võiks rohkem olla et lindudel oleks optimaalsed tingimused ja vajadusel neid tuleb aidata, sest on näha, et nad ikka ise hakkama ei saa alati kotkaste poolt

võiks vanad metsise kaitsealad üle vaadata, kas seal metsised ikka veel pesitsevad vabaks lasta need piirkonnad, kus lind pole aastaid pesitsenud tuleks üle vaadata, kas linnud ka tegelikult elavad, või on mitme aasta tagune piirang peale jäänud. tuleks selgeks teha, kas seal kotkas üldse ongi, keegi pole teda näinud, kui pole, tuleks piirangud ära kaotada musta toonekurge on vähe, aga kotkast on juba piisavalt (Väike konnakotkas). Keegi peab hoolitsema selle eest, et need maj. piirangud võetaks maha, kui kotkast enam pole. kui kotkas ei ela enam metsas, siis peaks piirangud maha võtma kui kotka pesas viis aastat poegi ei ole, peaks kaaluma, kas tuleks piirang maha võtta

pole vaja midagi teha, loodus ise taastab ennast. Inimene segab: rohelised ei lase enam küttida - kährikud ja rebased on kõik maapeal poegivad linnud täielikult hävitanud. Karuteene põldude pritsimisega. looduskaitsjad teevad teinekord rohkem kahju kui tavaline inimene. Inimene, kui avastab oma maalt kotka pesa, mida veel ei teata, siis ta võib selle pesa hävitada hirmus, et ta ei saa muidu maad kasutada loodus ise reguleerigu las linnud elavad oma elu

tulgu klubid maa peale tagasi, rääkigu metsas elavate inimestega, mitte ainult teoreetikutega tagasiminev mure - ilma omaniku nõusolekuta tehti minu metsast Natura-ala - kahepoolne leping ilma teise poole õigusteta. riik peaks andma maaomanikele ja firmadele hea koolituse ( eriti firmadele). paindlikum suhtumine ja läbirääkimine omanikuga. Ei arvesta omaniku arvamusega musta toonekurge ei tasu üle tähtsustada metsandusringkondades tegelevad inimesed peaks rohkem andma tagasisidet looduskaitseorganisatsioonidele. enne oli suur-konnakotkas, nüüd helistati, et on väike-konnakotkas ja võib siiski talvel midagi teha



Projektirühm

Projekti juhtimine ja aruanne: Hella Kaldaru

Küsitluse läbiviimine: Kea Väinoja

Tabeltöötlus: Kaire Siimon

Graafilised tööd: Hella Kaldaru

Kontakt:Telefon: 6 684 859Faks: 6 277 584E-post: [email protected]ülg: www.turu-uuringute.eeAadress: Tatari 6, 10 116 Tallinn


Documents

MAAOMANIKE SUHTUMINE KAITSEALADEGA SEOTUD PIIRANGUTESSE 2009