Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu

Mahemesinduse nõuded ja muudatused.

Roelas 28.03.2019

...kehtestab mahepõllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse tootmisele ja selliselt märgistatud põllumajandus-saaduste ja -toodete käitlemisele esitatavadnõuded,järelevalve korra mahepõllumajanduslikutootmise ja käitlemise üle ning vastutusekäesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.

Mahepõllumajanduse seadus:

EU 889/2008

rahvuslik ökomärk3

EE-ÖKO-01 EE-ÖKO-02EE-ÖKO-01 EE-ÖKO-02

Kelle jaoks?

1. Mesila asukoht*

2. Mesilagruppide eristatavus

3. Esmatöötlemiseks ja ladustamiseks kasutatavate hoonete eristatavus

4. Arvestuse pidamine toodetud ja esmatöödeldud toodete ja saaduste kohta

5. Mesilasperede andmed

6. Ettevõttesse toodud mittemahepõllumajanduslikud mesilasemad ja –pered*

7. Mesilasperede söötmine*

8. Haiguste ennetamine*

9. Veterinaarravi mesinduses

10. Tarude materjal ja nende märgistamine*

11.Mesilasvaha

12.Mahepõllumajandusele viitav märgistamine

Mahemesinduse nõuded

Metoodika jaotab protsessi osadeks, püstitab osadele eesmärgid ningsedastab meetodid eesmärkidesaavutamiseks. (KJS)

Lisakohustused vabatahtlikud!

Tervik?

Kujutlusvõime viljad…

Loomade heaolu

RessursidMuld,BM,Materjalid,………

Jälgitavus

Eesmärgid ja tagajärjed!

Artikkel 14 Loomakasvatuse eeskirjad

viii)mis tahes kannatuste tekitamine, sealhulgas vigastamine,viiaksemiinimumini looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal;

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 834/2007,

Õigus siblida,tuhnida,kaagutada,magada,jalutada,lennata,jne.

Loomad

Inimkond on hinnangute kohaselt viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui inimkonna ajaloos kokku.

CO₂ jalajälgVee jalajälgÖkoloogiline jalajälg (gha/in a)

Kapitalism on elujõuline vaid kasvu tingimustes..

1. Mesila asukoht (vana nõue)

(EÜ) 889/2008 Artikkel 13 lõige 1; Artikkel 78

Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad nektari- ja

õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajanduskultuuridest ja/või looduslikest

taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud keskkonda vähe mõjutavate vahenditega ega

mõjuta mesindussaaduste mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Nimetatud nõuded ei kehti

piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist või kui tarud on puhkeolekus.

Kontrollitakse visuaalse vaatlusega pisteliselt vähemalt 3 km raadiuses mesilagrupi asukohast

olevat korjeala.

Reostatust tekitavad saasteallikad nagu põhimaantee, tööstuspiirkond, jäätmekäitluskoht ning

jäätmekäitlusettevõte peavad olema mesilast piisavalt kaugel. Mesilaste korjeraadiuses ei tohi

olla tavapõlde, mida pritsitakse taimekaitsevahenditega. Eriti vaadatakse, milline on

korjeala 1,5 km raadiuses. Kui sellest kaugemal on üksikuid tavapõlde, siis võib PMA

hinnata ala olukorra sobivaks. PMA hindab iga üksikjuhtumit eraldi, arvestades konkreetse

korjeala olukorda.

Nõude alus 1. Mesila asukoht

(EÜ) 889/2008 Artikkel 13 lõige 1, Artikkel 78 lõige 1 ja 4; TM § 7 lõige 1 ja 2

Nõue Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad

nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajandus-kultuuridest

ja/või looduslikest taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud keskkonda

vähe mõjutavate vahenditega ega mõjuta mesindussaaduste

mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Nimetatud nõuded ei kehti piirkondade suhtes,

kus ei toimu õitsemist või kui tarud on puhkeolekus.

Ettevõte esitab PMAle asjakohases mõõtkavas kaardi, millele on märgitud tarude

asukohad.

PMA-d teavitatakse mesilate üleviimisest teise kohta.

Mida

kontrollitak

-se?

Kontrollitakse visuaalse vaatlusega pisteliselt vähemalt 3 km raadiuses mesilagrupi

asukohast olevat korjeala.

Selgitus PMA-le esitatakse mesilagrupi asukohta ja korjeala iseloomustav põllumassiivi

kaart. Kaardid võib esitada ka elektroonselt.

Mesilaste korjeraadiuses ei tohi üldjuhul olla tavapõlde, mida pritsitakse

taimekaitsevahenditega. Eriti vaadatakse, milline on korjeala 1,5 km raadiuses.

PMA hindab iga üksikjuhtumit eraldi, arvestades konkreetse korjeala olukorda, sh

ka seda, kas mesilastele on 3 km raadiuses piisavalt nõuetekohaseid nektari- ja

õietolmuallikaid.

Põhimaanteed

Inglismaa Eestimaa

Jõhvi-Tartu-Valga

Mesilaste korjemaaks onmesilat ümbritsev kuni 2km raadiusega maa-ala (1256ha),millel kasvavad meetaimed.

Eelnev definitsioon tugineb bioloogial ja matemaatikal.Tarust saagi järele väljalendava mesilase meepõies on ligikaudu 2mg suhkrut.Töömesilane kulutab 1km vahemaa läbilennuks 0,43mg suhkrut.Sellest tagavarast jätkub 4,6km vahemaa läbimiseks. Linnulennult 2,3km edasi ja tagasi.Mingi osa kulub ka õielt õiele lendamiseks ja jääb umbes 2km.(Vahemaa mis jookseb läbi ka taimekaitse töödega seotud juhistest).

Paul Alles (bioloogia teaduste kandidaat)

01.04.2019 13

“Loomade”heaolu,BM!

6. Ettevõttesse toodud mittemahepõllumajanduslikud

mesilasemad ja –pered (vana nõue)

(EÜ) 889/2008 Artikkel 9 lõige 5

Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel

mahepõllumajanduslikus tootmisüksuses asendada aastas 10%

mesilasemadest ja sülemitest mittemahepõllumajanduslike mesilasemade ja

sülemitega tingimusel, et mesilasemad ja sülemid viiakse tarudesse, mille

kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest.

Kontrollimisel võrreldakse ettevõttes olnud mesilasperede ja -emade arvu

ja ettevõttesse toodud mittemahepõllumajanduslike mesilasperede ja -emade

arvu suhet. Kontrollitakse saatedokumente.

Nendele mesilasemadele ja sülemitele üleminekuaega ei kohaldata,st.sealt

peredest pärit mesi loetakse mahedaks.

Nõude alus 6. Ettevõttesse toodud mittemahepõllumajanduslikud mesilasemad ja –pered

(EÜ) 889/2008 Artikkel 9 lõige 5, Artikkel 47 punkt b

Nõue Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel mahepõllumajanduslikus

tootmisüksuses asendada aastas kuni 10% mesilasemadest ja mesilasperedest

mittemahepõllumajanduslike mesilasemade ja kärgedeta pakettperede või

sülemitega tingimusel, et mesilasemad ja pakettpered või sülemid viiakse tarudesse,

mille kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest.

Kui haigustest või katastroofist tulenevalt on tekkinud mesilaste suur suremus, siis võib

PMA nõusolekul taastada mesilat mittemahepõllumajanduslike mesilaste abil, kui

mahepõllumajanduslikke mesilaid ei ole saada;

Mida

kontrollitak

se?

Kontrollimisel võrreldakse ettevõttes olnud mesilasperede ja -emade arvu ja

ettevõttesse toodud mittemahepõllumajanduslike mesilasperede ja -emade arvu suhet.

Kontrollitakse saatedokumente. Katastroofi olukorra puhul kontrollitakse, kas on

küsitud nõusolek.

Selgitus Kui asendamine toimub kuni 10% piires, siis nendele mesilasemadele ja kärgedeta

pakettperedele ning sülemitele üleminekuaega ei kohaldata, st sealt peredest pärit

mesi loetakse mahedaks. Kui seoses katastroofiga või mõne haigusest tuleneva

mesilaste suure suremuse tõttu on mesila asendatud mittemahedate mesilastega, siis

neile rakendub uus üleminekuaeg.

Pakettpere (kärgedeta) - mesilasperest eraldatud noored mesilased koos emaga

(kärgedeta).

7. Mesilasperede söötmine (vana nõue)

(EÜ) 889/2008 Artikkel 19 lõiked 2 ja 3 Artikkel 47 d

Mesilaste puhul tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitamiseks

piisav mee- ja õietolmuvaru. Mesilasperede söötmine on lubatud ainult

juhul, kui ilmastikutingimused ohustavad nende säilimist, ning ainult

ajavahemikul pärast viimast meesaaki ja 15 päeva enne nektari või lehemee

järgmise korjeaja algust. Sööta tuleb mahepõllumajandusliku mee,

mahepõllumajandusliku suhkrusiirupi või mahepõllumajandusliku suhkruga.

Lisasöötmiseks tuleb küsida PMA-lt nõusolek kauakestvate erandlike

ilmastikutingimuste või katastroofiolukorra puhul,mis kahjustavad nektari või

lehemee tootmist.

Mesilasperede lisasöötmise kohta peab pidama arvestust. Kontrollitakse

ettevõttesse toodud lisasöötade saatedokumente.

01.04.2019

Nõude alus 7. Mesilasperede söötmine

(EÜ) 889/2008 Artikkel 19 lõige 3, Artikkel 47 punkt d

Nõue Mesilaste puhul tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitamiseks

piisav mee- ja õietolmuvaru. Mesilasperede söötmine on lubatud ainult

juhul, kui ilmastikutingimused ohustavad nende säilimist. Sööta tuleb

mahepõllumajandusliku mee, mahepõllumajandusliku suhkrusiirupi või

mahepõllumajandusliku suhkruga.

Kui kevad-suvisel korjeperioodil on kauakestvate erandlike

ilmastikutingimuste või katastroofiolukorrast tingituna tekkinud

olukord,mis kahjustab nektari või lehemee tootmist on lisasöötmine

lubatud ainult PMA nõusolekul.Sööta tuleb mahemee,mahesuhkru või

mahesuhkrusiirupiga.

Mida

kontrollitakse?

Arvestuse pidamine:raamatupidamisdokumendid(saatelehed,arved jm).

Selgitus Talvise söötmise puhul nõusolekut küsima ei pea.

Lisasöötmiseks peab küsima nõusoleku PMAlt vaid kevad-suvisel

korjeperioodil, välja arvatud juhul kui kasutatakse oma ettevõtte mett.

01.04.2019

Suhkru keemia

Mesilasperede söötmine(EÜ) 889/2008 Artikkel 19 lõiked 2 ja 3 Artikkel 47 d

1,20 EUR/kg

-km 20%

= 1,00€

01.04.2019

Jääk aasta alguses 01.01.2018 350 Ostetud 1600Söödetud -1500Jääk aasta lõpus 31.12.2018 450

Jääk aasta alguses 01.01.2019 450 Ostetud .....Söödetud .....Jääk aasta lõpus ...kg

ökosuhkur

10. Tarude materjal ja nende märgistamine (vana nõue)

(EÜ)889/2008 Artikkel 13, lõige3, Artikkel78 lõige 4

Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita

keskkonna- või mesindussaaduste saastamise ohtu.Eristatavuse

tagamiseks peab mahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede

pidamiseks kasutatavad tarud märgistama selliselt, et need oleksid

eristatavad mittemahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede

pidamiseks kasutatavatest tarudest.

Kontrollitakse tarude materjali ja märgistust. Mahepõllumajanduslikult

peetavate mesilasperede pidamiseks kasutatavate tarude numbrid

tarude peal peavad olema püsivad.

Taru peab põhiosas olema valmistatud puidust, mineraalvillasid tohib

soojustuseks kasutada.

Nõude alus 10. Tarude materjal ja nende märgistamine

(EÜ) 889/2008 Artikkel 13 lõige 3, Artikkel 78 lõige 4

Nõue Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei

tekita keskkonna- või mesindussaaduste saastamise ohtu.

Eristatavuse tagamiseks peab mahepõllumajanduslikult peetavate

mesilasperede pidamiseks kasutatavad tarud märgistama selliselt,

et need oleksid eristatavad mittemahepõllumajanduslikult

peetavate mesilasperede pidamiseks kasutatavatest tarudest.

Mida

kontrollitak

se?

Kontrollitakse tarude materjali ja märgistust.

Selgitus Taru peab põhiosas olema valmistatud puidust, mineraalvillasid

tohib soojustuseks kasutada. Taru sisepind peab olema

valmistatud puidust või muust looduslikust materjalist.

Mesila märgistus peab olema ilmastikukindel ja üheselt

mõistetav.Mesila märgistamisel võib kasutada ka infotahvlit või

taru (korpust), kus on kirjas mesiniku kontaktandmed (näiteks

mesila omaniku nimi + telefon või veebilehe aadress).

Tamm Quercus robur Saar Fraximus exceisiorKask Betula... Pärn Tilia CordataKuusk Picea abiesVaher Acer platanoidesLepp Alnus..Sarapuu Corylus avellanaPaju Salix...Mänd Pinus sylvestrisPalm Cocos...Maripuu .............................. .............

Täispuit

01.04.2019

Saksa kirjamees Chr. H. J. Schlegel kirjutab 1809. aastal oma reisikirjas Eesti kohta:“Eestlane ehitab ise oma maja, valmistab endale kõik majariistad,vankri,reed, jalatsid.Tema naine koob endale, oma mehele ja lastele vajaliku riide ja majas tarvismineva lõuendi.....Puuajastuks on mitmed etnoloogid kutsunud aega, kus puu oli meie rahvale esmaseks tarbematerjaliks.

Seda ajastut visandab meie rahva eluolu teenekas uurija Gustav Ränk 1949. aastal ilmunud raamatus “Vana eesti rahvas ja kultuur” selliselt:“Vana talupoeglik puukultuur oli pannud end

ülekaalukalt maksma kogu majapidamises. Kõik see, mis vähegi kõlbas teha puust...

Kas taru kõlbab puust teha?

11. Mesilasvaha (vana nõue)

(EÜ) 889/2008 Artikkel 13 lõige 5, Artikkel 44

Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamiseks peab olema toodetud

mahepõllumajanduslikult.

Üleminekuperioodil võib kasutada mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha

ainult juhul, kui mahepõllumajanduslikust mesindusest pärinevat mesilasvaha

ei ole turul saada; juhul, kui on tõendatud, et see ei ole saastunud

mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute ainetega ning tingimusel, et

see on kaanetisvaha.

Ettevõttesse toodud mesilasvaha päritolu kontrollitakse saatedokumentide

alusel.

Mahepõllumajanduslikult toodetud vaha hulka arvatakse ka üleminekuajal

toodetud vaha.

Nõude alus 11. Mesilasvaha

(EÜ) 889/2008 Artikkel 13 lõige 4, Artikkel 38 lõige 5, Artikkel 44

Nõue Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamiseks peab olema toodetud

mahepõllumajanduslikult. Üleminekuajal tuleb vaha asendada

mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga.

Lisanduvate tarude puhul või üleminekuajal võib kasutada

mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha ainult juhul, kui

mahepõllumajanduslikust mesindusest pärinevat mesilasvaha ei ole turul

saada; juhul, kui on tõendatud, et see ei ole saastunud

mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute ainetega ning tingimusel,

et see on kaanetisvaha.

Mida

kontrollitakse?

Ettevõttesse toodud mesilasvaha päritolu kontrollitakse

saatedokumentide alusel.

Selgitus Mahepõllumajanduslikult toodetud vaha hulka arvatakse ka

üleminekuajal toodetud vaha.

Vaha tootmine toimub mesilasperes ja mesilaste poolt.

Vaha toodanguks loetakse vahakäitlusesse suunatud ja käideldud vaha

kogust.

10.05.2013

Vaha tootmine

Millest sõltub toodetud kogus?

Ülesehitatud kärjed,täisraam (110g/tk.) 1610 2730

Ülesehitatud kärjed,poolraam(55g/tk.) 500 820

Kunstkärg (kg) 137,47 49,47

Vaha (kg) 101,15 101,15

Kokku: 443,22kg 496,02kg

Kärjestatud:Täisraame 1120 tk.Poolraame 320 tk.

Vahatoodang hooajal 52,80kg

Arvutuskäik?

Kevadel SügiselVahabilanss

Mis sellest saab,n+1 aasta pärast?

Miks on vahast puudus? Miks vaha võltsitakse? Miks…?

Foto: Õde Theofilia ?!?!?